MIKS HELISID ISE LUUA?TLÜ PEDAGOOGILINE SEMINAR ELYNA NEVSKI 2014

LUUES ISE HELISID…..

Paraneb lastel võime kuulda ja suureneb huvi eristada ja ära tunda erinevaid helisid. Sealhulgas ka neid, mille tekitajat nad ei näe, näiteks oma ema hääl, koera haukumine jne.

Aitab laste aru saada ja mõista seoseid objekti ja selle poolt tekitatud heli vahel. Näiteks suuremad esemed/objektid tekitavad madalamat heli ning väiksemad objektid aga kõrgemaid helisid.

Võimalus näha, kuulda ja kogeda, et üks ja sama objekt võib tekitada erinevaid helisid. Näiteks kui objektid asetsevad üksteise sees. Ka seda, et väliselt erinevad instrumendid, objektid võivad tekitada sarnaseid helisid.

Uuringud näitavad, et mida rohkem lastele näidata, kuidas saab ümbritsevas keskkonnas olevate esemete/objektidega helisid tekitada, seda rohkem huvituvad nad sellest, kuidas neid helisid ise tekitada ning seeläbi avastavad nad iseseisvalt uusi helisid ja kõlasid.

VÕIMALUSI HELIDEGA MÄNGIMISEKS

Helide tekitamiseks on palju võimalusi ning koduses keskkonnas on köök selleks väikelapsele väga põnev paik.

Millist häält teevad lusikad?

aga taldrikud

tassid

klaasid

lõikelaual lõikamine

munapraadimine?

Laste jaoks on äärmiselt põnev ise helide tekitamiseks instrumente luua. Instrumentideks sobib kõik, millega saab koputada, raputada või hõõruda.

Kuidas kõlab pudelisse pandud riis, mis häält teeb foolium?

Suuremate lastega võib püüda leida ümbritsevast keskkonnast sarnaseid helisid. See aitab lisaks meeltele arendada last ka vaimselt (võrdlemine, sarnasuste ja erinevuste leidmine, kirjeldamine jms).

Kus sa oled veel sarnast heli kuulnud?

Mis võiks toas/õues tekitada sarnast heli?

Milliste vahenditega saaksime veel sellist heli tekitada?

Koolieeliku jaoks on põnev kasutada helide tekitamiseks ka oma enda keha. Kõige lihtsam viis on teha helisid teisi lapsi matkides.

Näiteks üks tekitab heli suuga ja teine peab seda häält suutma järgi teha. Seejärel vahetatakse rolle ja mõeldakse uus heli, mida teine peab suutma järgi teha. Samuti saab oma heli tegemist varjata ja lasta teistel arvata, kuidas seda heli tekitati.

HELIDE SALVESTAMINE JA TAASESITAMINE

Esimeseks inimkonna poolt salvestatud hääleks peeti siiani “Mary had a little lamb”, mille Thomas Alva Edison 1877. aastal oma leiutatud fonograafi abil tinafooliumile jäädvustas.

2008. aasta märtsis ilmus välja salvestis, mis tehtud 17 aastat enne Edisoni. Prantslaste rahvalaul “Au Clair de la Lune”, mis tehti 9. aprillil 1860.

Heli salvestamise võimaluste areng tulenes tahtest helisid kuidagi ratsionaalselt analüüsida, tehes need nähtavaks.

HELIDE SALVESTAMISE JUURES TULEVAD “MÄNGU” TEHNILISED SEADMED - ARVUTI, MIKROFON, HELIKANDJAD. !HELISALVESTUS E. SOUND RECORDING ON HELI SALVESTAMINE HELIKANDJALE (NT CD-LE, DVD-LE, VHS-LE, VINÜÜLPLAADILE, HELIKASSETILE, ARVUTI KÕVAKETTALE JNE). !HELISALVESTUS VÕIB TOIMUDA SPETSIAALSES HELISTUUDIOS, KONTSERDISAALIS, KIRIKUS, KODUS, AGA KA RÜHMARUUMIS. !SELLEKS, ET HELI SALVESTADA ON VAJA MIKROFONI JA HELIKANDJAT NING SELLE TAASEESITAMISEKS KÕRVAKLAPPE VÕI KÕLAREID.

SALVESTAMISEKS VAJA:

Tehnoloogiliste vahendite kaasamine õppeprotsessi on laste jaoks huvitav, põnev ning ka tuttav, sest nende igapäeva (kodune ja vaba aja) kogemusruum sisaldab palju erinevaid seadmeid, meediume ja tehnoloogiad, mida rühmaruumis harva leidub ning väga vähe kasutatakse.

Eelkooliealiste laste õppimine toimub läbi mängu ning nende tehnoloogiline kogemus on samuti mängupõhine. Arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti, fotoaparaat - neid vahendeid kasutavad lapsed eelkõige mängimiseks.

Täiskasvanu juhendamisel (rühmaõpetaja/lapsevanem) saab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT)  kasutada teadmiste omandamiseks, kinnistamiseks, õppimiseks.

Seadmete eesmärgipärane kasutamine annab lapsele võimaluse astuda rollimängu ning selle käigus ise midagi luua.

Olles fotograaf, kunstnik, diktor või näitleja saab laps selgema pildi, kuidas maailm toimib ja jõuab lähemale tõe ja fiktsiooni eristamise võimele.

Isetekitatud helide (ka oma hääle) salvestamine ja taaskuulamine arendab lastes kuulamisoskust ning kujundab nende suhtumist, mõtteid ja arvamusi nii tehnoloogiast kui selle kasutamisest.

SALVESTAMINE ARVUTI VÕI ÄPPIGA?

Tarkvaraprogrammi Audacity puhul lapsed näevad, kuidas heli digitaalselt tekib.

Programm võimaldab heli taasesitada, seda lõigata ja monteerida, andes lastele võimaluse näha ja kuulda, kuidas helisid töödeldakse.

Programmiga saab helile lisada efekte (kaja, kiirendada, aeglustada jne).

NUTISEADMEGA…

Mugav ja nutiseadmest saab heli ka otse “maha” mängida

On hulk tasuta rakendusi mis võimaldavad helisid salvestada ja töödelda

Õpetaja ei sõltu ainult arvutist vaid on alternatiivseid lahendusi

Erinevatelt salvestus ja taasesituse tehnoloogialt (puldid, diktofonid, telefonid jms) leiad alati sarnase sümboolikaga märgisüsteemi:

NB! HELIDE SALVESTAMISE JUURES ON OLULINE…..!!!

Nende ülesannete puhul on soovitav endalt küsida, mida LAPSED MEEDIA JA SELLE LOOMISE KOHTA ÕPIVAD.

Näited läbi tehes on oluline püstitada eelnevalt eesmärgid.

Kõige lihtsam viis eesmärke püstitada on küsida endalt: mida ma soovin, et lapsed nende tegevuste kaudu õpiksid? Mida uut peaksid nad teada saama?

KASUTATUD ALLIKAD

1. Rinde, A. 2012. Multimeedium, helid, helisalvestus. http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_audio.pdf 2. Vähi, P. 2004. Mõeldes muusikast. Sissevaated muusikateadusesse. Tallinn: Varrak. 3. MacDoncald, J.D. 2010. The Importance of Imitating Your Child's Sounds. http://www.ndsccenter.org/?page_id=2693 4. Thorn, William J. 2008. Preschool children and the media. http://www.highbeam.com/doc/1G1-181463943.html 5. Sience Kids. 2012. Making music with water. http://www.sciencekids.co.nz/experiments/makemusic.html 6. Kändler, T. 2010. Kõlakoda kõrva taga. Kuidas muusika loob teadust ja teadus teeb muusikat? Tammeraamat. 7. Mondale, D. 2008. Homemade Instruments made from Pencils. http://musiconnx.wordpress.com/2008/02/29/homemade-instruments-made-from-pencils/ 8. Mondale, D. 2008. Sound experiences for young children. http://musiconnx.wordpress.com/2008/04/02/timbre-sound-experiences-for-young-children/ 9. Vikipeedia. 2010 Helisalvestus. http://et.wikipedia.org/wiki/Helisalvestus 10. Pullerits, M. 2005. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Laps ja muusika. Tartu: Atlex. 11. Melius, H. 2011. Muusika ja sotsiaalsed muutused. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13030:muusika-ja-sotsiaalsed-muutused-

&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3361 12. Raun, M. 2011. Eelkoolipedagoogika. Keskkond muusika. Koolitusmaterjalid. 13. Sloboda, A, J. 2007. Muusikaline meel. Kognitiivne muusikapsüholoogia. Muusika kui kognitiivne oskus. 14. Treasure, J. 2009 . The 4 ways sound affect us.

http://www.ted.com/talks/julian_treasure_the_4_ways_sound_affects_us.html 15. Leno, H, L. 2009. Kas igasugune muusika? Muusika psühholoogi l isest ja füsio loogi l isest mõjust . ht tps: / /docs.google.com/viewer?

a=v&q=cache:asR17aHkd0kJ:poltsamaa.advent.ee/wp-content/uploads/2009/01/kas-igasugune-muusika.doc+muusika+f%C3%BCsioloogiline+m%C3%B5ju&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiu8pjaQw8HB26hUU34FA-NAzpEGBFvV3rcwTVRG81NSbOdCTuj7KZZLhoBsSNSBwY-YTrTWJSffhEQVbX-z_nhQ-jKRTs3FAnGi-r7SpXOFTVinNvMqhnp6aLWibKgBHhye3i_&sig=AHIEtbQM2E_PAi8xaNJCjZ5NWEE0RVycgQ

16. Glennie, E. 2007. How to listen.

h"p://www.ted.com/talks/evelyn_glennie_shows_how_to_listen.html