MIS ON METAFÜÜSIKA?

MIS ON METAFÜÜSIKA?

Bruno Mölder

Mis ta on, see metafüüsika, millest ka käesolevasAkadeemiaspaartekstinäidet ära tuuakse? Alljärgnev tekst täidab kahetist rolli —ühest küljest on see eessõnaks mainitud tekstidele ning teisestküljest kujutab ta endast põgusat sissejuhatust metafüüsikasse.Lühidalt öelduna on metafüüsika aprioorsevõitu arutlus maailmakõige üldisemate koostisosade ning neid koos hoidvate printsii-pide üle. Läbi filosoofia ajaloo on metafüüsika olnud niihästivaldav filosoofia haru kui ka põlualune paaria, kellest filosoofiaton püütud vabastada. Tänapäeval võib jällegi kogeda metafüüsikapopulaarsuse kasvu. Sellised mõisted nagu partikulaar, dispo-sitsioon, sündmus, universaal, liik, objekt ja substants kuuluvadmoodsa metafüüsika põhivarasse ning muidugi ei piirdu arutlusüksnes mõistetega või keelelise tasemega, vaid käsitluse all onpõhiliselt ikkagi vastavate entiteetide ning suhete endi olemus.

Ent kõigest järjekorras. Nimetus “metafüüsika” võeti tagant-järele tarvitusele tähistamaks ühte teosesse kogutud Aristotele-se raamatuid, mis paigutati tema teoste loetelusFüüsika järele.On tähenduslik, et metafüüsika koht on just nimelt füüsika järelja mitte selle asemel. Esiteks peeti toona metafüüsika õppimistkohaseks sellele, kes on juba õppinud tundma loodust, nagu sedakäsitleb füüsika. Teiseks, ning kõneldes nüüd juba tänapäevasestvaatepunktist, ei saa metafüüsika astuda füüsika asemele, nagu kafüüsika ei saa astuda metafüüsika asemele. Ühe erinevusena võibesile tuua selle, et füüsika tegeleb empiirilise teadusena aegruumisasuvate objektidega, metafüüsika seevastu hõlmab ka abstraktseidobjekte ning aja ja ruumi loomust ennast.

Nagu mainitud, on metafüüsika peamiselt aprioorne distsip-liin, mis ei otsi oma väidetele kinnitust vaatlustest ega eksperi-mentidest. Ent nagu märgib Brian Garrett (2006: xiii), on mõnedemetafüüsika teemade puhul ka empiirilise uurimistöö tulemused

507

Mis on metafüüsika?

olulised.1 Ilmselt poleks õige tituleerida metafüüsikat üksnes jaainult aprioorseks valdkonnaks, ent kahtlemata on ta üks inim-vaimu aprioorsemaid ettevõtmisi ühes filosoofia enamiku teisteharudega ning loogika ja matemaatikaga. Jonathan Lowe (2006:4–5) selgitab aprioorse ja empiirilise vahekorda metafüüsika juu-res järgmisel viisil: metafüüsika aprioorne osa keskendub me-tafüüsilisele võimalikkusele, tehes kindlaks selle, mis kategoo-riatesse kuuluvad asjad on võimalikud, ning ka selle, milliste kate-gooriate asjad saavad üheskoos eksisteerida. (Kategooriasse kuu-lumise all mõeldakse siin näiteks seda, kas antud olev ehk entiteeton universaal või partikulaar.2) Empiirilise komponendi ülesan-deks on välja selgitada, mis kategooriatesse kuuluvad asjad eksis-teerivad meie maailmas. Teisisõnu, vastata küsimusele, millinenendest asjade võimalikest kooslustest on tegelik maailm. Sellekstuleb kuulda võtta ka meie parimaid teaduslikke teooriaid, entLowe rõhutab, et selle väljaselgitamine, mis kategooriatesse kuu-luvad asjad eksisteerivad tegelikus maailmas, eeldab meie suut-likkust aprioorselt sedastada, mis kategooriatesse kuuluvad asjadüldse on võimalikud. On ju iga eksisteeriv asi midagi sellist, milleeksisteerimine on võimalik. Sellest arutlusest võime ühtlasi nähaka seda, miks füüsika ei saa asendada metafüüsikat. Nimelt eitegele füüsika olemise üldiste kategooriatega. Ent see, kuidasmetafüüsika väljatöötatud kategooriasüsteemi rakendada, sõltubjuba konkreetsest teooriast.3

1Näiteks need, kes arutlevad aja ja ruumi metafüüsilise loomuse üle,ei saa jätta arvestamata ka moodsa füüsika tulemusi; mõned vaidlusedisikusamasuse metafüüsikas eeldavad teatud pädevust ka bioloogias japsühholoogias; samas arutlus universaalide ja partikulaaride vahekorraüle eeldab pigem loogilist taipu kui empiirilist informeeritust.

2Universaalide ja partikulaaride eristusest onAkadeemiaska varemjuttu olnud, vt Russell 2007 ja Ramsey 2007.

3Lowe’i (2006: 19) järgi saab metafüüsilisi kategooriaid füüsikateoo-ria postuleeritud ontoloogiale rakendada mitmeti. Näiteks toob ta esile,et relativistlikku aegruumi ennast võib pidada individuaalseks substant-siks ning siis tuleks nn harilikke objekte pidada aegruumi viiside ajalis-ruumiliselt külgnevateks jadadeks. Samuti võib vaielda selle üle, kaskvantosakesed on pigem partikulaarid või kvantvälja viisid ehk moo-dused. Oluline on siinkohal aga see, et mis tahes rakenduseskasutatakse

508

Bruno Mölder

I. METAFÜÜSIKA AJALOOST

Eelnev oli väike pilguheit sellele, kuidas kirjeldada metafüüsikaasendit tänapäeval. Kuid tänapäevane arusaam on suuresti järje-pidev metafüüsika ajaloolise traditsiooniga. Järgnevalt teemegipeamiselt Michael Louxi (1997: 3–11) standardkäsituse toel veidijuttu ka sellest, mida on läbi ajaloo metafüüsika nime all uuritud.

Nagu juba märgitud, nimetati metafüüsikaks Aristotelese loen-guid nn esimesest filosoofiast. Aristotelese järgi uurib esimenefilosoofia esmapõhjusi ja olevat kui olevat. Esmapõhjuste all pee-takse siin silmas liikumatut liigutajat, igavest substantsi, ja nii-viisi osutub metafüüsika teoloogiaks. Oleva kui oleva uuriminetähendab, et esimene filosoofia võtab vaatluse alla kogu oleva,mitte üksnes selle ühe osa. Selle määratluse kohaselt tungivadmetafüüsilised uuringud ka teiste teadusvaldkondade pärusmaale,ent esimene filosoofia käsitleb neid valdkondi talle omasel üldiselviisil, eristades ja uurides kategooriaid ehk uurides seda, millisedon asjade kõige üldisemad liigid. Sellise kirjelduse järgi on me-tafüüsika ühest küljest üks distsipliin teiste kõrval, nimelt see, misuurib esmapõhjuseid, kuid teisest küljest on ta üldine distsipliinteiste distsipliinide kohal. Ent Aristotelese enda meelest oli siinpinge ainult näilik — esmapõhjuste teadus ongi pühendunud olevaüldiste tunnuste uurimisele.

Loux märgib, et keskaja filosoofia aristotellik traditsioonsäilitas selle kahetise arusaama metafüüsika iseloomust. Oldi sei-sukohal, et ühest küljest on metafüüsika eesmärgiks paljastadaoleva kategooriad ning teisalt peab ta kinnitama jumala olemas-olu ning uurima tema loomust.

Seevastu 17.–18. sajandi ratsionalistid laiendasid metafüüsikavaldkonda. Kui Aristotelese järgi kuulus näiteks vahetegu elus jaeluta asjade vahel pigem loodusteaduste kui metafüüsika valda,siis seoses füüsika enese muutumisega matemaatilisemaks ningeksperimentaalsemaks suundusid sellised teemad nagu keha javaimu vahekord, vaba tahte olemasolu jt metafüüsikasse. Me-tafüüsika esemeks peeti endiselt olemist, ent sellele läheneti erine-

ikka neidsamu põhilisi ontoloogilisi kategooriaid, milleomavaheliste su-hete ning loomuse selgitamine on metafüüsika ülesandeks.

509


vatest vaatevinklitest. Nõnda eristati selliseid metafüüsika harusidnagu kosmoloogia, loomulik teoloogia, ratsionaalne psühholoogia.Igaüks neist uuris olemist selle eri väljendustes. Teine eri-nevus Aristotelese metafüüsikast seisnes lähenemisviisis. KuiAristotelese metafüüsika oli konservatiivne ja taotles kooskõlatervemõistusliku maailmapildiga, siis ratsionalistid, nagu näiteksSpinoza ja Leibniz, esitasid grandioosseid süsteeme, mis asusidkaugel tervemõistuslikest arusaamadest.

Pole üllatav, et ratsionalistide abstraktsed spekulatsioonid kut-susid esile kriitika, eriti empiristide poolt. Nimelt eeldasid em-piristid, et teadmised pärinevad kogemusest, ning kuivõrd me-tafüüsilisi süsteeme ei saa õigustada kogemuse põhjal, pidasid nadratsionalistide metafüüsilisi süsteeme mõttetuks. Iseäranis karmhinnang sai metafüüsilistele arutlustele osaks Hume’ilt (1748:XII, iii, §132): “Kui me võtame kätte mõne raamatu näiteks teo-loogia või koolkondliku metafüüsika valdkonnast, esitagem koheküsimus, kas ta sisaldab abstraktset arutlust kvantiteedi või arvuüle. Ei sisalda. Küsime, kas ta sisaldab eksperimentaalset arutlusteksisteerivate tõsiasjade üle. Ei sisalda. Heitke ta siis tuleroaks,sest selles ei saa olla midagi peale sofistika ja illusiooni.” Vääribmärkimist, et kui empiristide vastuseis ratsionalistide aprioorselemetafüüsikale oli põhijoontes tingitud epistemoloogilistest kaalut-lustest, siis hiljem, 20. sajandi empiristide, loogiliste positivistidepoolt heideti metafüüsika kõrvale hoopis tähendusteoreetilistelkaalutlustel (vt nt Carnap 2003).

Niisamuti Kant oli kriitiline metafüüsika suhtes. Ta seadiskahtluse alla metafüüsiliseteadmisevõimalikkuse. Lihtsustatultöeldes rakendatakse Kanti tunnetusteoorias mõisteid kogemusli-kule toormaterjalile ning alles selle protsessi tulemust saab ko-helda teadmiste objektina. Nõnda paistab, et meie teadmiste ob-jektiks on kogemusele mõistestruktuuride rakendamise tagajärjed,mitte meist sõltumatud asjad välismaailmas. Seda, millised onasjad iseeneses (Dinge an sich), pole võimalik teada. Meile onkättesaadavad vaid asjad nii, nagu nad on meie jaoks (Dinge füruns). Nii aristotellik kui ratsionalistlik metafüüsika, mis otsib vas-tuseid küsimustele hinge surematuse või jumala olemasolu kohta,ületab Kanti järgi võimaliku teadmise piirid, sest selliste küsimustepuhul pole täidetud teadmise võimalikkuse tingimused. Kant

510

Bruno Mölder

vastandas traditsioonilist metafüüsikat kriitilisele metafüüsikale.Kui traditsiooniline metafüüsika, mida Kant nimetas transtsen-dentseks metafüüsikaks, püüab kirjeldada reaalsust, mis asub teis-pool võimalikku kogemust, siis kriitiline metafüüsika identifitsee-rib ja kirjeldab meie mõtlemise kõige üldisemaid tunnuseid; kõigeüldisemaid mõisteid, millega me maailma endale esitame. Niiviisikäib metafüüsika esmajoones meie enda mõtlemise ja mitte maa-ilma kohta.

Samas ei ole selge, kas niisugune metafüüsikakäsitus on üldseenesega kooskõlas. Nii märgib Jonathan Lowe (2002: 7–8), etKanti väitest, et metafüüsiline teadmine inimvaimust sõltumatumaailma kohta pole võimalik, järeldub, et pole võimalik midagiteada ka meie mõtlemise struktuuride kohta. On ju ka meie mõttedning mõistete struktuur osa maailmast enesest. Samuti pole nendeolemasolu sõltuv vaimust asjassepuutuvas mõttes.4 Kanti meelestsaavad metafüüsilised väited olla tõsikindlad ja aprioorsed vaidsiis, kui nad käivad meie mõttestruktuuride kohta ja mitte reaal-suse enda kohta. Kuid sellest ei pea järeldama, et metafüüsilisedväited maailma kohta oleksid võimatud. Pigem järeldub sellest, etmetafüüsilised väited ei pruugi olla tingimata tõsikindlad ning etneid on võimalik kahtluse alla seada ja revideerida (Lowe 2002:9).

Kantilik metafüüsikakäsitus on olnud mõjukas ning sellel onolnud poolehoidjaid ka 20. sajandil (näiteks Peter Strawson,5

Stephan Körner, Nicholas Rescher, Hilary Putnam6 jt). Ühi-

4On tõsi, et kui me oma mõtteid ei mõtleks, siis neid mõtteid eioleks,ent me ei pea mõtlema oma mõtetest selleks, et nad saaksid olla olemas.Ning see viimane aspekt määrab ära selle, mis on vaimust sõltumatu —nimelt see, mille olemasolu ei sõltu sellest, kas me nendestmõtleme(Lowe 2002: 8).

5Strawson arendab oma mõjukas teosesIndiviidid: Essee kirjelda-vast metafüüsikast(Strawson 1959; eesti keeles on ilmunud sellest ükspeatükk, Strawson 1999) kirjeldavat metafüüsikat, mille sihiks on tuuaesile ning kirjeldada meie mõisteskeemi kõige üldisemaid jooni. Taeristab seda revisionistlikust metafüüsikast, mis taotleb olemasolevatemõisteskeemide muutmist.

6Ülevaadet Putnami internalistlikust realismist ning temakriitikat nnmetafüüsilise realismi kohta vt Mölder 1997.

511


seks jooneks on arusaam, et metafüüsika on distsipliin, miskirjeldab meie mõisteskeemi, mille valgel me maailma näeme.Mõisteskeem on kogemusele rakendatav mõistete süsteem, milleüldise struktuuri esiletoomine ongi metafüüsika ülesandeks. Mil-legi enama, iseäranis reaalsuse enese valgustamine pole meilekättesaadav. Selle arusaama taustal filosoofide teed lahknevad —mõned arvavad, et see mõisteskeem on ühine kõikidele inimestele,teiste meelest leidub alternatiivseid mõisteskeeme ning kolman-dad rõhutavad mõisteskeemide muutlikkust ja arengut. On kaneid, nagu näiteks Richard Rorty ja mõned postmodernistid, keson seisukohal, et ettekujutus meie mõisteskeemist sõltumatutestasjadest on üldse vastuoluline ning et olemas ongi üksnes teks-tid või mõisteskeemid. Loux (1997: 9–10) tunnistab, et raske onjagada seisukohta, et kõik on vaid tekst. Nimelt peaks selline sei-sukoht vähemasti tunnistama, et on olemas ka need, kes tekstekonstrueerivad. Kui ka tekstide loojad ise pole muud kui tekst,siis jääb selgusetuks, milles seisneb tekstide tekkimine ning ole-masolu.

Ka vähem radikaalsete mõisteskeemi pooldajate arutlus poleLouxi (1997: 10) arvates koherentne. Kritiseerides traditsiooni-liste metafüüsikute katseid väita midagi maailma kohta, väidavadnad, et kõik sellised katsed on vahendatud mõistete poolt. See krii-tika toetub sageli varjatud eeldusele, et meie mõistelised struktuu-rid ei lase meil haarata asju nii, nagu nad iseeneses on. Kuid sellesteeldusest lähtudes pole võimalik ka meie enda mõisteskeemi uuri-mine, sest sellise uurimise käigus peame paratamatult rakendamaoma mõisteskeemi, mis aga ei lase meil haarata oma uurimisob-jekti nii, nagu ta on. Nõnda järeldub traditsioonilise metafüüsikakriitikast, et samadel eeldustel pole võimalik ka mõisteskeemideanalüüs!

Traditsioonilised metafüüsikud aga võivad nõustuda oma krii-tikutega, et me peame kasutama mõisteid maailmast mõtlemisel,aga nende meelest on meil ikkagi võimalik kirjeldada maailmanii, nagu ta on. Alusetu on just see eeldus, et mõisted ei lase meiltungida asjadeni. Mõisted mitte ei takista meil maailma tunneta-mast, vaid hoopis võimaldavad maailma paremini hoomata (Loux1997: 11).

512

Bruno Mölder

II. REAALNE METAFÜÜSIKA

Tänapäeval tegeleb meie kaasaegne analüütiline filosoofia pärastpositivistlikku alepõllundust ja keelelist pööret jälle metafüüsikagajust selle traditsioonilises mõttes. Mõned kõnelevad isegi onto-loogilisest pöördest (Martin, Heil 1999). Eesmärgiks on kirjel-dada reaalsust ennast, mitte üksnes meie mõisteid — öelda, misliiki asjad on olemas. Sellist suunda on nimetatud ka reaalseksmetafüüsikaks (real metaphysics) — see on metafüüsika, mis te-geleb reaalse maailmaga ning uurib seda, mis on reaalselt ole-mas. Traditsioonilisi metafüüsilisi küsimusi peetakse sisukaks.Moodsa loogika ning argumentide toel luuakse kontseptsioonevõi teooriaid põhjuslikkuse, võimalikkuse, aja loomuse, asjadeolemuse ning erinevate asjade samasuse ja ajas püsimise kohta.7

Samuti on olulisel kohal ontoloogia, mis esitab üldiste kategoo-riate jaotuse. Kui metafüüsikud vaidlevad kategooriate üle, siis onnad eri arvamusel selle suhtes, mis liiki entiteedid on olemas. Sa-geli tunnistatakse teatud entiteetide olemasolu, kuid väidetakse,et neid tuleb analüüsida teiste, fundamentaalsemate entiteetidekaudu. Nii peavad mõned partikulaare ontoloogia aluselemen-tideks, teised aga püüavad neid taandada näiteks omaduste kim-pudele. Metafüüsilisi teooriaid hinnatakse samamoodi kui teadus-likke — eelistatakse neid, mis on lihtsamad, seletavad ära rohkemnähtusi ning on vähem vastuolus meie ettekujutustega maailmast.See lähenemine ei ole pelgalt kirjeldav, vaid hõlmab endas ka meiemõistete parandamist, täpsustamist ning uute mõistete konstruee-rimist. Nõnda on nüüdisaegne analüütiline metafüüsika vastupi-diselt oma nimele suuresti sünteetilise iseloomuga. Tagasi ei koh-kuta ka suurte metafüüsiliste süsteemide esitamisest, üheks heaksnäiteks ongi David Armstrongi asjaolude metafüüsika, millesseAkadeemiakäesolev number sissevaadet võimaldab.

Üks võimalus ontoloogiani jõudmiseks on analüüsida meielauseid või teooriaid eesmärgiga teha kindlaks nendeontoloogi-lised kohustused, s.t see, mis peab eksisteerima, et antud teooriavõi lause saaks olla tõene. Selleks on tarvis ontoloogilise kohus-

7Viitan ka mõnedeleAkadeemiaveergudel ilmunud tekstinäideteletänapäeva metafüüsikast: Hugh Mellor (2003) ajast ning David Lewisvõimalikkusest (Lewis 1991) ja põhjuslikkusest (Lewis 2006).

513


tuse kriteeriumi. Esimese lähendina sellele võib öelda, et lausekohustub nende asjade olemasoluks, millele antud lause osutavadväljendid osutavad (Macdonald 2005: 25). Samas oleks pelk osu-tavate väljendite väljatoomine liiga jämedakoeline kriteerium, sestmitte kõik grammatiliselt osutavat rolli täitvad väljendid ei pruuginäidata veel ontoloogilisi kohustusi. Täpsema kriteeriumi pakubvälja Quine oma klassikalises artiklis “Sellest, mis on olemas” (sa-muti käesolevasAkadeemias). Ta ei lähtu mitte lausete grammati-lisest kujust, vaid võtab aluseks lausete loogilise analüüsi. EhkkiQuine’i kriteeriumi formaalselt täpne sõnastamine on tänapäevalveel vaidlusalune küsimus, on tema idee üldjoontes järgmine: on-toloogiliste kohustuste väljaselgitamiseks tuleb laused sõnastadaesimest järku predikaatloogikas, vajaduse korral neid parafrasee-rides, ning ontoloogilisi kohustusi väljendavad need laused, kusesinevad eksistentsikvantoriga seotud muutujad. Lauset esitadeskohustame end niisiis tunnustama nende entiteetide olemasolu,mis peavad kuuluma antud lause seotud muutujate väärtuste hulka,et see lause saaks olla tõene. Terve teooria ontoloogilise kohus-tuse paljastamiseks tuleb sama protseduuri korrata kõikide teoorialausetega.

Kuid sellega ontoloogia ja metafüüsika ei piirdu. Ehkki loo-giline või semantiline analüüs võib selgitada, millistel lausetel onontoloogilisi kohustusi, moodustab see pigem alles osa problee-mipüstitusest. Metafüüsikaga tegelemine pole loomuliku keelesemantiline analüüs. Pigem sõnastatakse vajaduse korral ningaprioorsetest kaalutlustest lähtuvalt need loomuliku keele lausedümber, vältimaks tülikaid ontoloogilisi kohustusi.

Erinevust semantika ja metafüüsika vahel võib sõnastadajärgmiselt: kui oleme rakendanud ontoloogilise kohustuse kritee-riumi, siis oleme saanud teada, millised lausete osad kannavad on-toloogilist lasti, ent me ei tea veel, milliste entiteetide olemasolukskohustatud ollakse (Macdonald 2005: 29, 56).8 Näiteks võimeteada saada, et meie parim teooria maailma kohta osutab arvudele

8Mõistagi oli ka Quine sellest teadlik ning esitas ontoloogilise ko-hustuse kriteeriumi kõrval ka oma ontoloogia, mis koosnes füüsilistestobjektidest ja hulkadest (ülevaadet Quine’i ontoloogiastvt nt Mölder2005: 407–413).

514

Bruno Mölder

ning hulkadele, materiaalsetele asjadele ja isikutele, ent meid hu-vitab ka see, kas arvud on taandatavad hulkadele või kas isikudon ka materiaalsed asjad või mitte. Seda ontoloogilise kohustusekindlakstegemine meile ei ütle. Ainus viis neile küsimustele vas-tata ongi tegelda reaalse metafüüsikaga, konstrueerida käsitlustnende asjade loomusest.

Reaalse metafüüsikaga tegeldes on meil tarvis teada objek-tide samasustingimusi, sest ainult need ütlevad meile, mis peabreaalselt olemas olema, et teooria oleks tõene. Kasutades Mac-donaldi (2005: 58) näidet, oletame, et üks teooria on kohustatudarvude ning teine teooria hulkade olemasoluks. Kui aga arvude sa-masustingimused on samad mis hulkade samasustingimused, siisneed teooriad metafüüsilises plaanis teineteisele ei vastandugi.

Mõnikord teevad metafüüsikud vahet samasustingimustel jaindividueerimistingimustel (Macdonald 2005: 58–59). Sama-sustingimus on tingimus, mis on tarvilik ja piisav selleks, et eris-tada sama liiki objekte üksteisest. Individueerimistingimus ontarvilik ja piisav tingimus eristamaks ühte liiki objekte teist liikiobjektidest. See tingimus on vajalik, kuna ontoloogias eristataksekõige fundamentaalsemaid liike ehk kategooriaid ning selleks ontarvis tingimust, mis ütleks, mis teeb antud kategooriasse kuu-luva asja just sellesse kategooriasse kuuluvaks asjaks (näiteks misteeb universaali universaaliks). Selleks et eristada samasse kate-gooriasse kuuluvaid objekte üksteisest, on tarvis objektide sama-sustingimusi. Näiteks oletame, et meie teooria hõlmab hulki. Siispeab leiduma kriteerium, mille alusel öelda, millal on tegemisterinevate hulkadega ja millal mitte (näiteks printsiip, et hulgad onidentsed parajasti siis, kui neil on täpselt samad liikmed).

Nende tingimuste väljatöötamine moodustab suure osa täna-päeva metafüüsikast. Võib öelda, et võrreldes selle ajaga, milQuine oma artikli kirjutas, ning möödunud sajandi 60. aastategaon metafüüsika üha enam kaugenenud vahetust lausete analüüsist.Enam ei peeta nii oluliseks lausete parafraseerimist, põhirõhk onasetunud kooskõlaliste vastuste konstrueerimisele vanadele hea-dele metafüüsilistele küsimustele.9

9Edasiseks tutvumiseks metafüüsikaga soovitan lugeda tervest dist-sipliinist ülevaadet pakkuvaid koguteoseid (Kim, Sosa 1995; Loux, Zim-

515


Kirjandus

C a r n a p , Rudolf 2003. Metafüüsika ületamine keele loogilise analüü-siga. —Akadeemia, nr 9, lk 1853–1875

G a r r e t t , Brian 2006.What is This Thing Called Metaphysics?Lon-don: Routledge

H u m e , David 1748.An Enquiry Concerning Human UnderstandingK i m , Jaegwon, Ernest S o s a (eds.) 1995.A Companion to Metaphy-

sics. Oxford: BlackwellK i m , Jaegwon, Ernest S o s a (eds.) 1999.Metaphysics: An Anthology.

Oxford: BlackwellL a u r e n c e , Stephen, Cynthia M a c d o n a l d (eds.) 1998.Contempo-

rary Readings in the Foundations of Metaphysics. Oxford: BlackwellL e w i s , David K. 1991. Anselm ja tegelikkus. —Akadeemia, nr 11,

lk 2300–2326L e w i s , David K. 2006. Põhjustamine. —Akadeemia, nr 9, lk 1978–

1994L o u x , Michael J. 1997.Metaphysics: A Contemporary Introduction.

London: RoutledgeL o u x , Michael J. 2001.Metaphysics: Contemporary Readings. Lon-

don: RoutledgeL o u x , Michael J., Dean W. Z i m m e r m a n (eds.) 2005.The Oxford

Handbook of Metaphysics. Oxford: Oxford University PressL o w e , E. Jonathan 2002.A Survey of Metaphysics. Oxford: Oxford

University PressL o w e , E. Jonathan 2006.The Four-Category Ontology: A Metaphy-

sical Foundation for Natural Science. Oxford: Clarendon PressM a c d o n a l d , Cynthia 2005.Varieties of Things: Foundations of Con-

temporary Metaphysics. Oxford: BlackwellM a r t i n , Charles B., John H e i l 1999. The Ontological Turn. —

Midwest Studies in Philosophy, vol. 23, pp. 34–60M e l l o r , David Hugh 2003. Aeg meie elus. —Akadeemia, nr 5,

lk 958–976M ö l d e r , Bruno 1997. Hilary Putnami sisemine realism. —Akadee-

mia, nr 4, lk 789–807M ö l d e r , Bruno 2005. Quine’i filosoofia kaart. — W. V. Quine,Sõna

ja objekt. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 385–427

merman 2005). Samuti olgu siinkohal viidatud olulisematele (ning ma-hukamatele) metafüüsika antoloogiatele ja lugemikele (Laurence, Mac-donald 1998; Kim, Sosa 1999; Loux 2001).

516

Bruno Mölder

R a m s e y , Frank P. 2007. Universaalid. —Akadeemia, nr 3, lk 602–623

R u s s e l l , Bertrand 2007. Universaalide ja partikulaaride suhetest. —Akadeemia, nr 3, lk 581–601

S t r a w s o n , Peter F. 1959.Individuals: An Essay in Descriptive Me-taphysics. London: Methuen

S t r a w s o n , Peter F. 1999. Isikud. —Akadeemia, nr 12, lk 2610–2637

BRUNO MÖLDER (sünd. 1975) on teoreetilise filosoofia teadur TÜ fi-losoofia ja semiootika instituudis.BA filosoofias jaBScpsühholoogias(Tartu, 1997),MA filosoofias (Tartu, 1999),MPhil filosoofias (Cam-bridge, 2000). 2007. aastal kaitses doktoritöö Konstanzi ülikoolis.Akadeemiason varem avaldanud artiklid “Episteemiline autoriteetsusoma vaimuseisundite suhtes” (1996, nr 10, lk 2060–2089), “Hilary Put-nami sisemine realism” (1997, nr 4, lk 789–807), “Dennett jakvaalid”(1998, nr 1, lk 209–221), “Kas antirealist saab mälule toetuda?” (2001,nr 5, lk 1034–1052), “Anomaalne monism ja psühhofüüsilisedseadu-sed” (2002, nr 3, lk 580–611), “Individualism ja kitsas sisu: Jerry Fodorivaimufilosoofiast” (2003, nr 12, lk 2675–2710), “Füsikalismi kvalita-tiivsest komistuskivist” (2004, nr 4, lk 763–805) ja filosoofilise dialoogi“E, sest C: Metafüüsilised vestlused põhjuslikkusest ja vaimust” (2003,nr 4, lk 758–781; nr 6, lk 1233–1251). Väidelnud koos Jaan Kangi-laskiga pealkirja all “Vaim ei ole teadvus!” (1997, nr 1, lk 175–180),avaldanud gregeriiasid “Assotsiatsioone ja muljeid” (1997, nr 4, lk 732–733), “Välgatusi” (2001, nr 6, lk 1273–1277) ja “Valitud sõnu” (2004,nr 11, lk 2411–2414), samuti arvustuse “Emakeelefilosoofia”(1999,nr 10, lk 2202–2212) ning arvukalt tõlkeid.

517

PEETER ALLIK (2008)

REIS ARARATILE

Friedrich ParrotTolkinud Heino Pedusaar

VALMISTUMINE REISIKS

Sellisel ajajärgul nagu praegune, mida õigusega tohime nimetadaloodusuurijate jaoks kõige põnevamaks, mil valitsused jaotavadteadusreisideks hulgaliselt raha ning õpetlased toovad ohvriks omameelerahu ja seavad ohtu elu, võiks ka säherdune ettevõtmine,millest nüüd juttu tuleb, õigustuse leida. Kuid olgu siin arvessevõetud veel üht eripära. Nimelt kui mingile mäele ronimine tea-dusele juba iseenesest tulu tooma hakkab ja loodusesõbrale suurtnaudingut pakub, kui mõni alasti kalju või pisike küngas, mison inimese kõike rikkuvast käest veel puutumata jäänud, lihtsaja eheda loodusmeele korral vaatleja südame tundmustele vas-tuvõtlikuks muudab — millised tundmused peaksid kristlase rin-nus tärkama veel siis, kui ta pöörab oma pilgu Noa pühale mäele,sellele, mis koondab enesesse suurejoonelise ja samas nii kauaksvarjule jäänud natuuri koos täiesti isepärase huvipakkuvusega kuiigivana mälestis ja maailmaajaloo ühe suurema sündmuse, nimeltJumala vahetute tegemiste tunnistaja inimsoo alleshoidmisel! [---]

Kohalike olude mittetundmine sundis mind hoiduma selle et-tevõtmise plaane liiga suureks paisutamast ning varustama en-nast ainult hädatarvilike füüsikainstrumentidega ning koos härraprofessor von Engelhardti1 ühe õpilasega, nimelt härra Behaghel

Tõlgitud valikuliselt väljaandest Friedrich Parrot, Reise zumArarat . Leipzig: Brockhaus, 1985 [1834]. 205 lk.

1Otto Moritz Ludwig Engelhardt (1779–1842) oli mineraloog,Tartuülikooli professor, Parroti reisikaaslane Krimmis ja Kaukasuses.Tlk.

519

Reis Araratile

von Adlerskroniga kui mineraloogiga ja abilisega baromeetrilisenivelleerimise juures päris omal kulul reisile asuma; sest mi-nule tähendas selle eesmärgini jõudmine äraütlemata palju; jubaainuüksi selle püha mäe nägemine uskliku kristlase ja kogenudrännumehe pilguga õigustaks niisugust ohvrit, et asutada ennastumbes 3500 versta pikkusele reisile.

Vahepeal väljendasid kaks meie ülikooli kasvandikku, härrastud. med. Julius Hehn ja härrastud. med. Carl Schiemann tungivatsoovi teadusandmete kogumist korraldada, esimene botaanika jateine zooloogia alal, ning mõlemad kinnitasid, et nõustuksid katmaüsnagi tähelepanuväärse osa reisikuludest. Väga tähtsa täiendusesai ettevõtmine lõpuks veel härra professor Struve kaudu, kes ka-sutas soodsat võimalust midagi ka astronoomia heaks ära teha.[---] Härra Vassili Fjodorovile, kelle härra professor Struve oliastronoomiks koolitanud, anti luba ekspeditsioonist osa võtta jatema pidi selleks vajaminevad astronoomilised instrumendid, sa-muti osa reisikuludest kõrgelt kroonult saama, tänu millele tek-kis võimalus mõõta niihästi täpset asukohta kui ka määrata trigo-nomeetriliselt Ararati kõrgust ning ühtlasi saada kavas olevatekspendlikatseteks täpset ajamõõtu. [---]

Kaks kronomeetrit parimate hulgast saadi tänu härra rahvaha-ridusministri vürst Lieveni lahkele eestkostele: üks osteti keiser-likust admiraliteedist, teine laenutati Sankt Petersburgi TeadusteAkadeemiast just meie reisi otstarbeks. Minu käsutusse anti ükskeiserlik feldjääger2 härra Schützi isikus: noor ja väga osav meesning vilgas oma kohustuste täitmises; ja kogu ettevõtmine seatiTaga-Kaukaasia provintside ülemjuhataja, Jerevani krahvi Paske-vitsi hoole alla.

REIS TARTUST KAUKAASIASSEJA PEATUMINE THBILISIS

Meie väljasõit Tartust leidis aset 1829. aasta 30. märtsi õhtul kella8 paiku. Enne seda kulus aeg reisiks vajalike füüsikaaparaatidevalmistamisele, milleks olid peaasjalikult täielik pendelseade,

2Sõjaväe ja valitsuse relvastatud kuller kirjade ja teadeteedasitoime-tamiseks Venemaal ja Saksamaal enne I maailmasõda.Toim.

520

Friedrich Parrot

kümnetolline deklinatsioonikompass, niisama suur inklinatsioo-nikompass, kolm reisibaromeetrit ja peened kaalud, mis kõik olidläbi käinud meie ülikoolimehaaniku härra Brückneri osavate kätevahelt ja pidid täpsuse poolest seisma kõige paremate aparaatideseas nende hulgast, mida säherduse reisi puhul üldse pruugitakse.[---]

Ööl vastu 6. juunit jõudis meie väike karavan Kaukaasia pro-vintside pealinna Thbilisisse. See nimi tuleneb gruusia sõnast“tibli”, mis tähendab sooja ja võib pärit olla sealsetest kuumadestmineraalveeallikatest, aga võib ka osutada Thbilisi kliima oluli-sele erinevusele võrreldes Gruusia kuningate varasema residentsiMtshethaga,3 mis teadupärast paikneb Kaukasuse jalamil ja pakubhoopis jahedamat õhku. [---]

Muidugi võiks Thbilisi tänu geograafilisele ja lokaalsele asen-dile olla veetlevamaid paiku maailmas, kui vaid mäed, mille va-hel ta peitub (just need võiksid pakkuda igale rännumehele kõigesuuremat emotsionaalset rahuldust), poleks ilma jäänud peaaeguigasugusest metsataimestikust ning niimoodi ka viljastavate jakaunistavate allikate ja järvede aaretest. Sest peale Datsabanajõekese, mis voolab Kurasse läänepoolsest orust ja kuumade mi-neraalallikate vahelt, niriseb linnast lõunas veel ainult Narika-lalt (Kivimäelt) tilluke oja, mille nappivat vett juhitakse linnapo-litsei korralduse kohaselt igapäevasest tunnikavast kinni pidadessealsetesse viinamarjaaedadesse. Nõnda on Thbilisit ümbritseva-test mägedest kasu ainult niipalju, et nad hoiavad kinni Kaukasuselõunanõlvalt tagasipeegelduvat päikesevalgust, kusjuures Kauka-sus ise tõkestab jaheda põhja- ja kirdetuule ligipääsu, nõnda etkõik kokku tekitab neis orgudes rõhuva kuumuse. [---]

Üks meie olulisematest ülesannetest Thbilisis viibimise ajalseisnes selles, et pidime astronoomiliselt määrama paiga geograa-filise asendi; selle eest oleme tänu võlgu härra kandidaat Fjodo-rovi innukusele, kes pühendas tervelt kümme nädalat sellele üli-pingutavale ja täpsele tööle, kasutades eeskujulikke instrumente,mistõttu tema saadud andmeid tuleb pidada usaldusväärseks. [---]

Üheks meie tööks Thbilisis oli ka pendlivõngete kiirusetäieliku vaatlusrea koostamine. Selleks pruugitud aparaat elas

3Linn Gruusias Kura jõe ääres Aragvi suudmes.Tlk.

2 521

Reis Araratile

kenasti üle terve Tartust alustatud reisi, tööks vajaliku täpse ajamäärasin aga kindlaks härra Fjodorovi tähevaatluste järgi. [---]

RÄNNAK THBILISIST EDZMIATSINISSE4

1. septembri õhtul, niisiis täpselt viis kuud pärast meie lahku-mist Tartust, kui möödas oli pool meile reisiks eraldatud ajast, jäiThbilisi selja taha. Thbilisi kauguse Ararati jalamist, niisiis Argurikülast, mis lebab juba mäestiku kirdenõlval, võiks teekäänakuidarvestades hinnata 280 verstale, nimelt 230 versta Edzmiatsininija sealt edasi 50 versta Argurini. [---]

Sellelt teelt leiab küll regulaarseid, üksteisest harjumuspäraselkaugusel olevaid postijaamu, kus peavad valvet kasakad, kuidränduritele pakuvad nad edasipääsemiseks ainult ratsa- ja pakikan-dehobuseid. Just alles meie tagasipöördumise aegu hakati siin-sealkasutama postivankreid ehk teleegasid. Kuid nende jaoks saaditalumeestelt teatava kindlaksmääratud postitasu eest selliseid ho-buseid, kes polnud rakmetega harjunud ja tahtsid igal kallakulperutama hakata.

Aparatuuri korrasoleku huvides ja ka sellepärast, et meil olienese sisseseadmiseks Araratil võrdlemisi palju pakke kaasas,üürisime 450 rubla (paberrubla) eest kaks venelasest voorimeestkoos nende veovankritega, igal ees kolm hobust — lihtsalt selleks,et meie kraami ja kaht ekspeditsioonis osalejat tervena sihtkohtaviia. Kolmele ülejäänud härrale olid Thbilisist ostetud ratsahobu-sed hinnaga kuni 25 hõberubla tükk. [---]

Kasutasin seda reisi kohtkindlaks baromeetriliseks nivelleeri-miseks alates Thbilisist kuni Araratini, et sel viisil, kui õnn peaksmind saatma ja mul läheks korda täpselt määrata mäe kõrgus temajalamilt, oleks vaja veel mõõta vaid Thbilisi kõrgus merepinnast,et teha kindlaks Ararati kõrgus sellest viimasest nii täpselt, kuitänapäeva teadus seda üldse võimaldab. [---]

Ebatasaselt maastikult, mida mööda sõitsime, leidsime ela-nikke ainult Karpitsai lähedusest (nii nimetatakse siin tatari kee-

4Edzmiatsin — üks praeguse Jerevani-lähedase Vagharsapati linna,armeenia gregooriuse kiriku pea (katoolikose) residentsivarasemaid ni-mesid.Tlk.

522

Friedrich Parrot

les Abarani) ning võisime juba kaugelt silmata iidvanu kantse,külasid ja armeenia kloostreid; sealt jõudsime ka päris Araksi jõeorgu, 30 kuni 40 versta laiusele armeenlaste ja tatarlastega hõredaltasustatud lauskmaale. Erilist huvi tundsime armeenia vaimulik-konna kloostrite vastu, mille hulgas on ka kuulus Edzmiatsin kooskõrvalkloostrite ja küladega. Ühtlasi on see patriarhi, Püha Sinodija terve armeenia konfessiooni kõrgeima vaimulikkonna asukoht,üldse niisugune keskpunkt, millest selle usundi sära välja kiirgab,et igast teisest paigast maailmas, kuhu eales ta jõuab, hakkak-sid tänuviljad ja austus tagasi saabuma nii üllas vägevuses, etsee võiks võistelda koguni kõrgeima piiskopliku aujärje, Roomapaavsti enese trooni külluse ja säraga, kui vaid Pärsia valitsejadpoleks seda aardelaegast iidsetest aegadest enese huvides pruu-kinud osalt korrapäraste, osalt olukorrast ja meeleolust tingitudväljapressimistega, millel ka juhtuda lasti, võib-olla sellepärast, etarmeenia usk on salliv nagu islamgi [---].

Paarsada sammu Edzmiatsinist põhja poole jääb suur armee-nia küla Vagharsapat, mida sageli kutsutakse kloostri järgi lihtsaltEdzmiatsiniks. Sealsamas on ka Püha Gajane klooster ja Jerevanisuunduval teel seisab paari versta taga väike, kuid üsna nägus PühaRipsime klooster. [---]

Suur Ararat jääb Edzmiatsinist 50 versta kaugusele ja nendevahel, umbes 15 versta täpselt lõuna suunas, voolavad Araksi tor-makad veed. [---]

Selle kandi küladel, olgu armeenlaste või moslemite oma-del, pole vähimatki veetlust. Toorsavist kokkumätsitud majadellösutavad samast ehitusmaterjalist tehtud täiesti lamedad katused,siin-seal asendab aknaid ainult pisitilluke neljakandiline ava sei-nas; pealegi jäävad need enamjaolt hoovi poole; sealt leiab ka sis-sepääsu; iga majapidamist ümbritseb kõrge savimüür. Kõverikudteerajad, mille heakorra ja puhtuse eest mitte keegi hoolt ei kanna,ühendavad kõiki hurtsikuid igas võimalikus suunas. Kurjad, sa-geli ähvardavalt suured koerad kaitsevad ligipääsu relvastamatavõõraste eest, ja pealegi jääb iga tulnukas, kui ta juhtub olemakristlane, tatarlaste juures lausa hätta.

Ligikaudu 35 versta kaugusel Edzmiatsinist eemaldusin omabaromeetriliste mõõtmiste tegemiseks ülejäänud reisiseltskonnastning ratsutasin üheainsa kasaka saatel vaikselt ja märkamatult

523

Reis Araratile

paikkonda, kus hulkusid röövellike kurdide kambad. Alles hiljutioli see suurte lahingute tallermaa, kus poolkuu ja risti sõjaväedtaplesid vana Ararati juures Jerevani kindluse pärast.

EDZMIATSINI KLOOSTRI KÜLASTAMINE

8. septembri pärastlõunal jõudsin kloostrisse ja selle uks läks minuees vastutulelikult valla. Ma ei pidanud vajalikuks paluda Thbilisisvalitsuselt mingit erilist soovituskirja Edzmiatsini kõrgele vaimu-likkonnale esitamiseks ja piirdusin ainult Armeenia arhimandriidi5

erasõnumiga. Tema, Aruthion Alamdarjan, oli erksa vaimugamees kõiges, mis puudutas oma rahva valgustamist [---]. Kiri oliadresseeritud isa Joosepile, Edzmiatsini kloostri majandusjuhile,keda hüüti Varthabed Hovsep Ter Marukjaniks ja kes oli niisiis ar-himandriit Joosep, Ter (ilmalik preester) Maruki poeg. [---] Varstieemaldusin seltskonnast oma baromeetrilisteks mõõtmisteks. Sa-mas toodi kohale tõlk, sest vaimulik ei osanud peale oma armeeniakeele ühtki muud keelt.

Tõlgiks osutus noor munk, seisuselt diakon, kes oli oma hari-duse ja võrdlemisi sorava vene keele omandanud tänu arhimand-riit Alamdarjanile [---]. Ta jättis oma avala, aruka silmavaate ningvaoshoitud käitumisviisiga mulle soodsa mulje.6 Niipea kui olinoma tuppa tagasi jõudnud, ilmusid veel mõned arhimandriidid,eakad ja auväärse välimusega mehed. Nad ei näidanud välja min-git uudishimu, mis olnuks loomulik võõra nägemisel, kes kuulutaboma eesmärgiks ei millegi vähema kui Araratile ronimise. [---]Pärisin seepeale, kas kloostrist enesest või selle lähemast ümb-ruskonnast võiks leida mulle ja mu veel ootel reisiseltskonnalepeavarju. Sain sellele ütlemata kombelise vastuse, et lisaks korte-rile hoolitsetakse sündsalt ka mu asjade, hobuste ja kaaslaste eest.[---]

Järgmisel päeval paranes mu meeleolu veelgi. Istusin ho-buse selga ja sain kloostrimüüride vahelt väljudes heita takista-

5Kreekakatoliku usu kõrgvaimulik, eriti mungakloostri ülem. Toim.6Nagu peatselt selgub, oli diakoniks Hatshatur Abovjan (1809–

1848), kellest hiljem sai armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajajaning kes 1830–1836 õppis Tartus õpetajate seminaris ja ülikoolis. Tlk.

524

Friedrich Parrot

matu pilgu Araratile tema kogu kauniduses, mida ei hägustanudükski pilveke ja mis tundus olevat käegakatsutavas läheduses. Niipakkus ta mulle täielikku ülevaadet oma nõlvade üldisemast geo-loogilisest struktuurist ja ka ähvardavailmelisest lõhangust omaloodeküljel.

Edzmiatsini põhjendatult kuulus klooster pole mitme aastasajajooksul märkimisväärselt muutunud. Müür, mis ümbritseb sedamitte päris korrapärase nelinurgana, oli minu mäletamise järgivähemalt 30 jala kõrgune ja laotud nagu Jerevanigi kindlustus-rajatised päikese käes kuivatatud savitellistest — laskeavadega,nurgatornidega igal küljel ning kahe pea- ja kolme väiksema sis-sepääsuväravaga. Ümbermõõduks võis tal olla umbes kaks versta.Idaküljel ja osalt ka lõunaküljel on loomalaudad ja hobusetallid.Keskpaigale lähemal seisavad ümbritsevast müürist väikeste aia-kestega eraldatud ühe- ja kahekorruselised elumajad, kus on pat-riarhi korter (lääneküljel), peapiiskoppide, arhimandriitide, dia-konite ja teenijate kambrid, [---] võõrastetuba, raamatukogu jakoolituba, milles minu ajal küll kooli ei peetud.

Veel jäävad müüri sisse viljaaidad ja suur refektoorium — ma-dal, sünge ja väga pikk koridor, mille seinte ääres seisavad tahutudkivist lauad-pingid rohkem kui sajale inimesele ja kus kõik vaimu-likud, välja arvatud patriarh ja mõned väga vanad peapiiskopid,oma igapäevast toitu saavad. Erilist märkimist väärivad ka sellisedpaigad nagu suur leivaküpsetuskoda, saun ja niinimetatud basaarehk turg, kus ostetakse ja müüakse ning kus rahvas, kelle kodukson lähim küla Vagharsapat, korraldab mitmesuguseid muidki üri-tusi ja ainult sel ajal kloostris viibibki.

Müürist ümbritsetu keskel seisab otsekui kantsina kõige täht-sam hoone, suur ja korrapärane tahutud kividest laotud kloostri-kirik, mille massiiv meenutab suurt täringut. Keskele jääb madalkoonusja katusega torn, igal neljal küljel ilutsevad aga mõnevõrraväiksemaid tornikesi kandvad eendid, nii et kogu ehitis meenutabristi — eriti just sellepärast, et lääne pool, kuhu jääb ka peasisse-käik, ulatub eend märgatavalt kaugemale. [---] Peaaltar sissepää-su vastas paikneb idaküljes. Pühakoja interjööri ehivad igat sortipühapildid, vaibad, kullatud ja hõbetatud kaunistused, jumalatee-nistuse läbiviimise vahendid, üsna kirjud lambid ja lühtrid, kuid

525

Reis Araratile

samas tundub kõik pisut mornina, sest osa juba niigi tillukestestakendest seisab sõja ajast saati ikka veel kinnimüürituna.

Edzmiatsini kloostrikiriku peamiseks ehteks ja samas katõeliseks aardeks, mille pärast armeenlased seda paika üldsenii kõrgelt hindavad, on pühad reliikviad; neid hoitakse kirikus,igaüks korralikult suletud kastis, ja tõstetakse ainult väga erilistelpuhkudel pühitsemise ning abi- ja kaitsepalvete saatel üksikutetähtsate isikute, kuid teinekord ka terve koguduse ning külade jakloostrite rahva ette lauale, samuti erilise lugupidamise märgikska võhivõõraste ette, mis aga alati peab toimuma palvuse ja keh-vavõitu koorilaulu saatel.

Kui jumalateenistus oli läbi saanud, palus patriarh meid üle-misele korrusele, kust leidsime avara, kuid täiesti lageda toa; sellekeskel seisis vastastikku ainult kaks rida istmeid. Kaugemas otsasvõttis patriarh koha sisse erilisel toolil; temast vasakule jäi pea-piiskoppide ja arhimandriitide rida, meid kutsuti aga istet võtmatema paremale käele, mis sealse puhtväliste käitumistavade suuretähtsustamise juures tähendas kindlasti erilise au ülesnäitamistmeie vastu. Patriarhi istme taga seisis juba nimetatud noor munk,et meile kõike öeldut tõlkida.

Püha isa nimi oli Jefrem, niisiis Efraim, ja ta kandis tiitlit “ka-toolikos”. [--] See 93-aastane rauk on oma tohutud elukogemusedomandanud kuni Indiani ulatuvatelt reisidelt. [---] Vestlus pat-riarhiga puudutas ainult väga üldisi teemasid ning kui hakkasinrääkima oma reisi peamisest sihist ja mainisin sellega seoses tedaminu meelest kahtlemata mitte ükskõikseks jätvat Ararati mäge,kohtasin ainult pealiskaudset ja nõrka reaktsiooni. Auväärse vana-kese õnnistussõnade saatel toimunud lahkumist jäin kauaks mee-nutama kui terve selle külaskäigu kauneimat hetke.

Õhtul tassikese tee juures, mida paater Joosep lahke võõrusta-jana meile ulatada laskis ja kus viibisime üsna mitme arhimand-riidi seltskonnas paar tunnikest, ei tahtnud keskustelu samuti veduvõtta, kuigi see oleks olnud igati loomulik, pealegi selliste ini-meste vahel, kes saabuvad nii kaugelt ja kohtuvad sootuks teisteolude esindajatega. Diakon Abovjani arvestamata oskasid venekeelt töngata ainult arhimandriit Manuel ja raamatukoguhoidjaOhannes, seisuselt samuti arhimandriit. Teisi Euroopa rahvastekeeli selles kloostris ei räägitud, kuigi raamatukogus leidus koguni

526

Friedrich Parrot

kreeka ja rooma klassikute teoseid. See ei pannud mind imestama,pidin arvestama siinsete vaimulike enesessetõmbunud ja kõigestväljaspoolsest lahus kulgevat elu; pealegi polnud mitmed nendestterve poolesaja aasta jooksul kordagi Edzmiatsini müüride vaheltvälja astunud. [---]

Muus mõttes sarnaneb Armeenia ajalugu enamasti kurva maa-liteosega, sest saagiahned naabrid ja kristluse vaenlased tegid sellekauni maa ja sealsed islamit kui paganlust tõrjuvad elanikud omaennekuulmatu julmuse ja röövimishimu sihtmärgiks. Tõsi küll,sellel mõeldaval maalil leidub ka kirkamas värvis detaile, naguviited imetaolisele vaprusele ja usukindlusele. [---]

VIIMANE ETAPP

Meie väike reisiseltskond sai kloostrist lisajõude; nende hulgasolulisim persoon oli noor diakon nimega Hatshatur Abovjan, nii-siis Hatshatur Abovi poeg, kelle klooster oli meie sealviibimiseajaks meile sõbralikult appi saatnud ja [---] pälvis samas meie tänuselle eest, et oskas armeenia, vene, tatari ja pärsia keelt, osutudestõlgina lausa asendamatuks. Pealegi avaldas noormees soovi meidsaatma tulla nii vahetult ja siiralt, et tundis minu arvates meie et-tevõtmise vastu tõeliselt elavat huvi ja tõotas selle õnnestumiseletublisti kaasa aidata. See ootus ei petnud mind, sest ta näitas en-nast algusest lõpuni kõikides olukordades sellisena, nagu oleksidmeie eesmärgid ka tema omad olnud.

Peale Hatshaturi saatsid meid — tõsi, ainult Ararati jalamini —palgatud juht ja paar vabatahtlikku. Nii lahkusimegi 10. septemb-ril kella 10 paiku sellest suurest kloostrist ja patriarhist, 12 piisko-pist ja peapiiskopist, 40 arhimandriidist ja tervest hulgast diakoni-test, et võtta suund lõuna pool paikneva Püha Gajane kloostrikesepoole. [---]

Juba kella nelja paiku seisime Araksi mägijõe kaldal ja pidimeselle kiirevoolulistest vetest omal jõul üle saama, sest ei lähedalega kaugel olnud näha ühtki silda ega parve [---].

Võtsime nüüd suuna armeenlaste Arguri külale. See on kaainus asula Ararati läheduses, umbes 175 perekonnaga ja kor-ralikult ehitatud kirikuga, samuti sümpaatse vaimuliku ja jõuka

527

Reis Araratile

külavanemaga. Kõik majad on kivist, kuid kannavad idamaadekombel lamedaid saviga määritud katuseid; tänavakese poolejäävad ainult üksikud pisikesed valguse- ja õhuaugud. Iga ma-japidamist ümbritseb kivimüür. Elatist teenitakse looma- ja hobu-sekasvatusega ning põldude harimisega, mis küll siinsest kivisestpinnasest tingituna jäävad külast kaugemale. Aga rahva tõelineaare ja tegelik eluallikas on väike ojake, mis voolab alla Araratiliustikult. Laitmatut joogivett niriseb veel ühest kaljupraost: siiaon seatud varjuvaese rohunurmiku põletavast päikeselõõsast ta-gasipöörduvatele karjadele veekogumistorud ja savivannid; õhtutikohtab siin suurt hulka noori, kes viivad kruusides koju värsketvett. [---]

Kuid Arguril on õiget usku armeenlaste silmis eriline tähenduska religioosses seoses. Legendi järgi olevat nimelt tegemistpaigaga, kus Noa astunud, nagu Piiblis kirjas, koos omaste ja kõigiloomadega, kes teda saatsid, oma laevast välja ja sammus mäestalla (1 Mo 8:20).

Peatusime ühe kuulsa viinamarjaistanduse juures napilt neljaversta kaugusel Argurist. [---] Ükskõik millise mäe loodustea-dusliku uurimise korraldamiseks minimaalsegi mugavuse ja tur-vatundega ning samas ka mitte liiga suure ajakuluga on vältimatusisse seada püsiv baas sellele võimalikult lähedal, kuhu reisimehedkoos kaaskonnaga võiksid tööks vajalikud abivahendid — apa-raadid, muu varustuse ja toiduvarud — nii kauaks kui võimalikmidagi kartmata maha jätta. [---] Bayezit, türgi pasalõki7 samanime kandev pealinn, mis asub napilt 30 versta kaugusel Arara-tist, [---] näis meile soodsa paigana, arvestades ka seda, et nimeltsiis, kui viibisin Thbilisis, viibis seal koos Erzurumi8 sõjaministrija mitme teise pasaga ka Bayeziti pasa Mehemet Bähälühl: tõsi,poliitilise vangina, kuid siiski oluliste liikumispiiranguteta, nii etmul oli võimalik temaga tutvuda. [---]

Astusin, ilma et keegi oleks mind talle soovitanud, ühel õhtulkella viie või kuue paiku täiesti võõrana tema elamusse. Esimesestoas viibiv teenijaskond tegi mulle selgeks, et nende isand on para-

7Sõnast ‘pasa’, mis oli kõrgemate sõjaväelaste ja riigiametnike tiitelsultaniaegses Türgis. ‘Pasalõkk’ — pasa valitsemispiirkond. Toim.

8Linn Türgi kirdeosas.Tlk.

528

Friedrich Parrot

jasti palvetesse süvenenud, kuid ometi söandaksid nad minu saa-bumisest teatada. Palusin seda teha ja jäin ootama. Varsti ilmuskipikk ja sale, idamaise satraabi rõivaid kandev pasa ja lähenes mullekiirel, kuid siiski kindlal sammul. Ta tervitas mind oma keeles niiavalal näoilmel, et ka türgi keelt oskamata ei saanud ma kaheldatema siiruses. [---] Kui saabus tõlk, ütlesin lühidalt, kes ma olen jamis on minu eesmärk. Talle oli olulisim ja ilmselt ka meeldivaim,et nii mina ise kui ka minu ettevõtmine seisab suure keisri Nikolaienese käsu ja kaitse all, kelle vastu ta näitas üles suurt ja siirastaustust. Teenrid ulatasid meile piibu, mille suitsu tuli türgi kombekohaselt imeda pikast torust; see tuli väikesest saviastjast, millesseisis tubaka läitmiseks hõõguv söetükk. [---]

Jätkasin külaskäike, mõnikord üksi, mõnikord oma reisikaas-lastega, ja temagi austas meid oma külastustega, vaatles ühelõhtul läbi pikksilma tähistaevast ja tundis sellest suurt lõbu, agakõige suuremat rahulolu pakkusid talle minu perkussioonlukugapüstolid. [---] Ta laskis endast veidi eemale põleva küünla pannaja näitas seda ainsa lasuga kustutades oma osavust. [---]

Esimesel külaskäigul torkas mulle silma, et muidu kõige suhtesnii osavõtlik mees ei näidanud üles kuigi suurt huvi, kui rääkisinAraratist, ja kui hakkasin selle kohta aru pärima, kostis ta, et ei oskaoma kurvastuseks arvata, mis selle nime taga peitub. Nii arvasingi,et türklastele pole see kristlik nimi üldse tuntud, ja mainisin otse-kohe meeldejäänud nime Aˇgrı Dagı; ning otsekohe oli pasa omassõiduvees, avaldades rõõmsalt arvamust, et sellele mäele pole su-gugi võimatu ronida ja et ka tema enda isa oli kunagi niisugusekatse ette võtnud. Kui teatasin oma soovist minna vajaduse korralmäge vallutama just Bayezitist, niisiis lõunanõlva poolt, soostus tasellega täielikult ja hajutas kõik minu kartused võimalike ohtudepärast, mida võiksid endast kujutada kohalikud elanikud [---].

11. septembri õhtul peatus meie väike karavan Püha Jakobikloostri ringmüüri ees. Sisenedes palusin kokkusaamist vaimuli-kuga, kes peatselt seisiski mu ees: auväärne kõrget kasvu rauk,kelle näojoontes ei peegeldunud vähimatki kirge; nägin ainultsügavat rahu ja õilsat resignatsiooni. [---] See mees oli Püha Jakobiarhimandriit Varthabed Karapet. Üks käsi hoidis tal roosikrantsi,teine lebas põiki rinnal, ja napi kummarduse saatel kõneles ta

529

Reis Araratile

sügaval, kuigi nõrgal häälel armeenia keeles, vastates minu au-paklikule tervitusele ja soovile, et meid sõbralikult vastu võetaks.

ARARAT SÕNAS JA PILDIS

Ararat kannab niisugust nime juba kolm tuhat kolmsada aastat, sestselle kohta saame lugeda kõige vanemast raamatust, nimelt Moo-sese loomisloost. [---] Samas kannab mägi armeenlaste hulgasnime Masis. Kuigi Vana Testamendi armeeniakeelses väljaandeseksisteerib see kui Ararat, on rahvas säilitanud ikkagi oma nime.[---] Loomulikult on nimi Ararat ka türklastele ja pärslastele tund-matu; esimesed kutsuvad seda araabia keeles, nagu juba mainisin,Agrı Dagıks, mis tähendab järsku mäge [---].9 Pärslaste hulgaspidavat seda mõnedel teadetel kutsutama Kuh-i-Nuhiks, s.t Noamäeks.

Tasandikul laiusega umbes 50 versta ja pikkusega, mis võibulatuda saja verstani, millest Araks suure kaarega läbi voolab,kerkibki lõunaservas Ararati mäestik, nimelt kaks mäge: SuurArarat ja tema vahetu naaber Väike Ararat — üks loodes, teinekagus, tippudevahelise kaugusega 10 ja pool versta linnulennult,ning mõlema mäe jalamid on kokku sulanud veel ühes laias ta-sases orus, mida kasutatakse karjamaana ja kus enne seda olidsuurepärased pelgupaigad röövellikele kurdidele [---].

Ehkki kaks Araratti ei tundu üldse olevat mingi terviklikumäeselja osad, vaid seisavad seal iseseisvalt ja suursuguselt,pole nad siiski teistest mägedest lahutatud. [---] Imepärane jahaarav on mulje, mille Ararat jätab igaühele, kellel vähegi lei-dub vastuvõtlikkust nende looja suursuguste teoste jaoks; eks niimõnigi tundeküllane ja haritud reisimees ole proovinud kas osavasule või kunstioskusest juhitud pintsli abil sealt saadud elamusijäädvustada. [---]

9Tegelikult on Agrı Dagı mäe türgikeelne nimi ja tähendab kurbusemäge.Toim.

530

Friedrich Parrot

UURINGUD ARARATIL

Igatsus võimalikult peatselt püha mäe tipu poole astuda ei lask-nud mul selles vaikses kloostris enam kuigi kaua viivitada.Aastaaeg oli juba hiline ja nii otsustasingi — sest taevas olipilvitu — kohe järgmisel päeval pärast saabumist luureretkeleminna. Kui ma selle ja ka järgmiste katsete kirjeldamisel rääginmärkimisväärsetest raskustest, mis hakkasid minu ettevõtmiselevastu töötama, siis võib nii mõnigi lugeja märgata, et minu enesejoonistustel ei paista sel mäel kuigi järske nõlvasid olevat egapaku ta nõnda justkui ronijatele teab mis tõsiseid takistusi. Sellepõhjuseks on aga liigagi sageli esinev optiline silmapete; [---] nii-pea kui hakatakse mõnele kõrgele mäele ronima ja selle nõlv otsepilgu ees seisab, takseeritakse tõusunurka hoopis suuremana, kuiseda tinaloodi abil tegelikult mõõdetakse.

12. septembril asusin härra Schiemanni saatel teele. Võtsimekaasa ühe oma kasakatest, samuti jahipidamisasjades osava talu-mehe Argurist ja seadsime sammud kõigepealt oru põhja poolening tõusime sealt piki järsku nõlva ülespoole kuni paigani, kusseisavad kõrvuti kaks tahutud kividest majakest. Varem oli üksnendest kabel ja teine ehitati püha allika kaitsmiseks. [---]

Kaljulõhest väljavoolava allika vesi oli selge ja puhta maitsega.[---] Küllap just tänu sellele leidsid iidsetel aegadel siin elukohaja maailmarahu mõned vagad erakmungad. [---]

Jätkasime teed kabeli juurest üle parempoolse orunõlva ja pi-dime hullumoodi kannatama päevakuumuse pärast, nii et meiekasakas, kes oleks meelsamini kolm päeva mööda steppi ratsu-tanud, kui et paar tunnikest mööda kaljusid turnida, roidumusestlausa kokku variseda ähvardas, ja nii pidime ta tagasi saatma.

Öölaagriks leidsime koha kaljurüngaste vahelt. Olime jõudnud11675 Pariisi jala [3795 m] kõrgusele. Meie asemeks sai külmkivipind ja ahjuks mäe tardunud jäine kuppel; varjulistes kohtadesenda ümber nägime juba veidi värsket lund ja õhutemperatuuriksmõõtsin enam-vähem külmumispunkti. Nii härra Schiemann kuimina olime selliseks olukorraks mõnevõrra valmistunud ja meidsoojendas ka ootusrõõm kogu ettevõtmise edukast kulgemisest.Aga Sahak, meie vapper ja atleetlik kütt Argurist, oli külma pärast

531

Reis Araratile

täiesti araks muutunud, sest ta polnud kaasa võtnud midagi pealesuverõivaste [---].

Veendunud, et võime mäge just sellest suunast ligipääsetavakspidada, ja teinud seal baromeetrilisi mõõtmisi, pöördusime ta-gasi, sattudes samas ohu küüsi, mis enne oli meile märkamatuksjäänud. Nimelt me ei arvestanud, et sammud on mäest lasku-misel hoopis ebakindlamad kui ülesronimisel, [---] liiatigi veelolukorras, kus meie jalgade all laiub lakkamatu lumeväli enamkui versta ulatuses, nii et juhul, kui jalg peaks kogemata libas-tuma, poleks seal midagi, mis saaks meid pidurdada. Veeresi-megi alla ja härra Schiemann leidis paar liugumist pidurdavat kivi.Minu enda teekond, mille ma läbisin peaaegu oimetult, oli küllappoole versta pikkune. Baromeetri toru oli purunenud, poolkrono-meeter nässus ja mu enda ihuverega koos ning tsentrifugaaljõudmu taskud ülejäänud asjadest viimseni tühjendanud, mina ise agatõsisemalt vigastamata.

Niipea kui olime esimesest jahmatusest toibunud ja Jumalatoma armuliku säästmise eest tänanud, kogusime kõige tarviliku-mad asjad kokku ja jätkasime tagasiteed; sammusime juba varemjäässe raiutud trepiastmeid mööda üle väikese jääliustiku ja tund-sime rõõmu, kui kuulsime järjekordselt kaljunukilt oma tubli Sa-haki hüüet. Tal oli nimelt jätkunud oidu meie tagasisaabumist justseal oodata. [---]

Kolmanda päeva hommikul jõudsime oma armsasse kloost-risse, kus kosutasime ennast mahlaste virsikute ja küllusliku hom-mikueinega, samas hoolikalt hoidudes armeenlastele oma äpardu-sest vähimatki kõnelemast, sest nad oleksid selles kindlasti näinudtaevast nuhtlust meie hulljulge mäetipule pürgimise eest. Oli juArarat juba Noa aegadest saadik jumaliku käsu kohaselt igale su-relikule keelatud. Nimelt on kõik armeenlased kindlalt veendu-nud, et Noa laev Ark seisab tänaselgi päeval Ararati tipus ja sellesäilimise igaveseks tagamiseks ei tohi keegi talle läheneda.

Ka õpetatud maailm näitas ennast autoriteedina küsimuses, kasArarati tippu saab üldse ronida. Ma ei pea siin silmas neid arvu-kaid reisimehi, kes kas aja, tahte või vahendite nappuse tõttu võika rahva üldisest arvamusest kohutatuna ei julge tippu alistamaminna ja niimoodi imetlust selle mäe tõeliselt imposantse vaateees mõttega tema ligipääsmatusest veelgi suurendavad; ma räägin

532

Friedrich Parrot

siin Tournefort’ist, kelle sõnadele ka Morier10 oma teisel retkeltoetub, öeldes: “Näib, et pärast veeuputust pole mitte keegi Ara-rati tippu jõudnud, ja selle lumemütsi järsakud teevad minu arvatestarbetuks ka kogu pingutuse eales sinna jõuda.” [---]

Alustasin tarvilikke ettevalmistusi, et seda mäge siiski vallu-tada, üürisin saatjad ja veoloomad, hoolitsesin toidupoolise eestja valmistasin kirjadega varustatud vastupidava tinaplaadi, millekavatsesin kinnitada mäetipule püstitava risti külge. Rist oli val-mistatud Edzmiatsinis kuusepuust, selle pikkus oli 10 jalga jaläbimõõt umbes 6 tolli; lauad olid mustaks võõbatud ja seda saikaheks tükiks lahti võtta.

18. septembri varahommikul olime reisivalmis. Seadsinkõigepealt risti kokku; see pandi kloostri esikusse, kus auväärsedarhimandriidid seda kõigi armeenia kiriku riituste ja palvete saatelpühitsesid. Seepeale võeti rist uuesti lahti ja laaditi veoloomadele,kusjuures ma märkasin, et sellega tegelevad armeenlased hoidusidhoolikalt püha võideõliga immutatud puuvillatupse puudutamast.

Poole kaheksa paiku hakkasime liikuma. Peale minu oli kaa-sas härra von Behaghel, härra Schiemann, diakon Abovjan, neliarmeenia talumeest Argurist, kolm vene soldatit 41. jäägrirüge-mendist ja üks ajaja neljale härjale. [---]

Tasandik, kuhu jõudsime, kannab tatarikeelset nime Kip-Göl,mis tähendab Kipi allikat, nimelt Pärsia valitsuse tahtel siia kavan-datud kanalit, mis pidanuks koguma Araratilt lumevett ja juhtimaselle ojasse, mille ääres varem asus Bayezitti viival teel Gorganiküla; nüüdseks on see aga mahajäetud ja lagunenud, sest teadmatapõhjusel kuivas oja vähehaaval kokku. [---]

Ulatusliku liustiku, mis saab alguse vahetult Ararati lumeväljast,leidsin 11844 Pariisi jala [3849 m] kõrguselt merepinnast. Kellakuue paiku õhtul, kui olime tõusnud 12346 Pariisi jala [4012 m]kõrgusele merepinnast ja viibisime juba üsna lumepiiri läheduses,leidsin, et ühed eriliselt suured ja sobivalt paiknevad kaljurünkadvõiksid passida öölaagri sisseseadmiseks; seda enam, et meil

10Joseph Pitton de Tournefort (1656–1708) oli Prantsuse vaimulik,botaanik ja rändur, James Justinian Morier (u 1780–1819) Briti diplo-maat Pärsia sahhi õukonnas, kirjanik ja rändur.Tlk.

533

Reis Araratile

oli üha tülikam niigi nappivat ja seni kokkuhoidlikult kasutatudpõletuspuidu varu veelgi kõrgemale tarida. [---]

Öö sai lõpuks mööda ja pool seitse hommikul jätkasime pool-teisekraadises külmas oma teekonda. Paari tunni järel jõudsimeigilume ja -jää piirini [---]. Teekonna öölaagrist siia tegid raskeksmitmed järsud kaljurünkad, millest saime üle ainult tänu sellele,et need oli üksteise peale kuhjunud, nii et nende teravad kandidpakkusid tuge nii kätele kui jalgadele, tehes aga samas äärmiseltraskeks suure risti edasitoimetamise. Seda pidid kandma kaksmeest, pealegi maastikul, kus iga libastuv samm võis teise ohtuseada. [---] Ometi oli meie truude abiliste ind nii suur, et sedakümnejalast lauda toimetati mööda kaljusid ikka ülespoole. [---]

Peatusime hetkeks vägeva lumepüramiidi jalamil, mis projit-seerus meie pilgu all selgele sinitaevale otsekui imetegu; siis te-gime veel kord oma asjade hulgas valiku, et jätta ebaolulisem mõnekaljunuki taha, ja sammusime nüüd tõsiselt ja enesessetõmbunult,samas ka teatava püha hingevärina saatel nendesse paikadesse, mispole kindlasti Noa aegadest peale kellegi samme tundnud. Algusespääsesime edasi jõudsalt, sest nõlv polnud kuigi järsk ja pealegikattis seda värske lumi, mis pakkus jalgadele mugavat tuge; kasaime jääpinna väikestest põikilõhedest kenasti üle astuda. Agaseda rõõmu polnud kuigi kauaks, sest paarisaja sammu järel kas-vas nõlva kalle selliseks, et me ei saanud enam kindlal jalal püsida;et mitte mõnele madalamal asuvale jääpinnale tagasi libiseda, tulikasutada kavalust, mille vajalikkuse olin endale ja oma saatjatelejuba varem selgeks teinud, nimelt trepitaoliste astmete raiumise.Kuigi see, mida niisuguste mägede puhul jääks nimetatakse, onenamasti ainult midagi liustikutaolist, niisiis veest läbiimbunud jaseepeale uuesti külmunud lumi, ning kuigi sellel pole kaugeltkisellist tugevust nagu ehtsal jääl, pehmub ta jala all niisama väheja nõuab vähegi suurema kalde puhul astmeid. Selleks otstarbeksolid mõnel meist kaasas väikesed kirkad, teistel jällegi kangid jaülejäänud kasutasid oma jääl ronimise keppe: aga üldine reegel olisee, et esimene mees peab astme uuristama ainult hädapärases suu-ruses, et ta ise edasi pääseks, iga järgmine on aga kohustatud sedalaiendama; pealegi läheb laskumisel vaja hoopis suuremaid ast-mesüvendeid kui ülesronimisel, et jalgealune kindel oleks. Nendehädalisest vajadusest ja korduvatest kogemustest saadud reeglite

534

Friedrich Parrot

järgi, millest edaspidi ei tohtinud sammukestki taganeda, aga kauutmoodi raskuste pärast, mis siin just seoses risti ülestoimeta-mise vaevaga meie ette kerkisid, muutus edasipääsemine varstiväga tülikaks, nii et kui me mõnel mitte eriti hõlpsalt läbitavalkaljumaastikul suutsime ühe tunniga umbes tuhat jalga vertikaalimööda rehkendatult ülespoole pääseda, õnnestus siin seda tehakõigest 600 jala jagu.

Varsti pidime pääsema üle üsna suure kühmu ja leidsime justsellel meie liikumissuunaga põiki sügava jäälõhe, umbes viis jalgalaia ja nii pika, et ei õnnestunudki näha, kus saaks sellest möödaminna; meie heameeleks oli aga kokkutuisanud lumi ühes kohasvõrdlemisi tihe, ja nii saimegi üksteist abistades õnnelikult tei-sele poole, mis küll omajagu tüli tekitas, sest jääserv vastaspoolel,kuhu pidime ronima, oli märgatavalt kõrgem sellest, millel siin-pool seisime. Kui see väike töö tehtud sai ja veel mõõdukastkallakust üles tuli ronida, sattusime horisontaalsele lumeväljale,mis moodustas Ararati siinpoolse astangu ja peaks olema kõigiltmu joonistustelt äratuntav, kui nõlvakul pildi paremalt küljeltüles otsida tipule kõige lähemal asuv peaaegu horisontaalne paik.See kõrgendik saigi meie seekordse pingutuse lõpp-punktiks, sestsilma järgi otsustades seisnuks meil veel tubli kolm tundi tööd eesja õnnetuseks tõusis tugev, niiske tuul ning oodata oli lumetuisku,mis võttis meilt igasuguse meelekindluse ja lootuse tippu jõuda.

Otsustasin püstitada kaasavõetud risti just sellele väljale ja ot-sisin parajat kohta, mis oleks kloostrist või vähemalt Jerevanistnäha; leidsimegi sobiva paiga, kui olime versta jagu ida poole sam-munud, ilma et pidanuksime selleks märkimisväärselt kõrgemaleronima. Samal ajal kui mõned meie hulgast olid ametis sellega,et raiusid jääkeppide ja kangidega kahe jala sügavust auku, panidülejäänud mehed risti tükid kahe suure puidukruvi abil kokku jakinnitasid samuti tugevaid kruve kasutades laudade ristumisko-hale 27 naela11 kaaluva mälestuskirjaga tinaplaadi. Nüüd tõstetirist kõigi ühise jõupingutuse saatel püstasendisse ning müüritijäätükkide ja lume abil tugevasti augu sisse; et ta pind on suu-natud enam-vähem Jerevani poole ja tahapoole jääb mäetipu järskkaljusein, peaks ta tänu mustale värvusele taustast eristuma ja hea

11Ka Eestis kasutusel olnud vana vene massiühik, 0,4095 kg.Tlk.

535

Reis Araratile

pikksilmaga näha olema. Riputasin risti külge oma baromeetri, etmäärata kõrgust merepinnast; selleks oli — kui juurde rehkendadakuni Musta mere kaldani ulatuvat nivelleerimist — 15138 Pariisijalga [4920 m] ehk peaaegu 4 2/3 versta ja niimoodi umbes 350jalga rohkem kui Mont Blanci tipu kõrgus.

Otsekui ühisest tundmusest aetuna pöörasime veel kord pilguArarati tipu poole ja ma ei saanud alla suruda muret, kas peameedaspidi tõepoolest sinna jõudmisest loobuma. Pilk kellale, misnäitas lõunaaega, ja taevale, mis hakkas süngeks tõmbuma, sa-muti tõsiasi, et meil ei jätkunud vahendeid öölaagri püstitamisekssellele igijääle, andis kategoorilise vastuse, mida toetas ka meievapra juhi Stepan Meliki selgitus, et meil pole enam aega. Ometisee, et olime ikkagi peaaegu tippu jõudnud, leevendas meie kõigimasendust peale ühe, kellele ainult lootus uuele ja suurema õnnes-tumisega lõppevale katsele tröösti võis pakkuda.

Ülesronimisel raiutud astmed aitasid meid uuesti alla ja niijõudsime veel enne öö saabumist vähimatestki äpardustest häiri-mata väsinud rännumeestele tõeliselt kükestavale Kip-Gölile, kustleidsime Meliki hobuse, härjad ja ajajad, sest nemad olid aru-kalt paremaks pidanud sellelt külalislahkuseta kalju- ja liustiku-maastikult, kuhu olime nad varem ootama jätnud, alla ronida jameelsamini seal ootama jääda. Meilgi oli hea meel, et saime en-nast vägeva tule veeres soojendada, sest veel veidi enne seda, kuiolime laskumisel lumepiirkonnast välja jõudnud, hakkas kõikjalüsna tihedat märga lund sadama. Pärast enda kosutamist tee jaõhtusöögiga otsis igaüks mõne kõige suurema kalju veerest —aga neid oli sellel tasandikul palju — enesele öövarju ja järgmiselhommikul, see oli 20. september, jõudsime tagasi Pühasse Jako-bisse.

PÜHA JAKOBI KLOOSTRIS

Ma pole lugejat veel jõudnud tutvustada meie kodukorra ja sellekloostri kommetega, mis on küll üsna lihtsad, kuid võiksid siiskika tulevastele reisimeestele teatavat huvi pakkuda. Arguri jõekeseparempoolsel kaldal vägeva, selles paigas 600 kuni 800 jalasügavuse kuristiku rohuga kaetud kaljunõlva allosas seisab 6000Pariisi jala [1950 m] kõrgusel üle merepinna väike Püha Jakobi

536

Friedrich Parrot

klooster. See koosneb väheldasest risti moodi ehitatud ja keskosaspoolkerakujulise kupliga kaetud kirikust, mis on üleni, kuni katus-teni välja, tehtud kõvadest klombitud laavakividest. Kiriku peasis-sepääs on selle veerde ehitatud kambrite taga nii peidus, et kogunipäise päeva ajal ei pääse kitsast ja käänulisest koridorist takistama-tult läbi. [---] Idaküljel on piklik kaminaga varustatud ruum, midaesimestel päevadel kasutasime ühise magamis- ja elutoana, edas-pidi aga köögina, sest magamis- ja elutoaks saime hiljem hoopissuurema, kuivema ja lausa kahe valgusavaga varustatud ruumi ar-himandriidi enese kongikeste kõrval — pärast seda kui ta oli meidjõudnud rohkem tundma õppida ja laskis seal seni hoitud viljako-tid mujale viia. Asemeteks said kaasavõetud tekid, nahad, palitudja padjad; meie söögilaud oli imepärane moodustis lõhkilõigatudja küljeti kokku seatud lauajuppidest, tavalisest toolist pisut mada-lam; töölauaks oleks see liiga logisevaks jäänud, nii et kirjutasimemeelsamini kas põlvel või siis asemel lebades, ja kui tegemist olimingi täpsema tegevusega, siis mõnel meie instrumendi statiivil.Kellel polnud lusti süüa püstijalu, kasutas lõunalauaks suurt lame-dat kivi.

Kirikukese külge ehitatud kambrite võrdlemisi paksud müüridon savist ja neid katab ühine väga lame ja tugev, kinnitambitudsavist katus, mis on üksikute kongide keskel veel eraldi toestatud.Just nende tugipostide külge saime kruvida kaasavõetud haagid jakogu oma garderoobi suurepäraselt üles riputada. Meie arvukateleja tähtsatele mõõteinstrumentidele jäi see ruum siiski liiga kitsaksja pimedaks; need leidsid paslikuma koha õue keskele üles pandudpurjeriidest ja valgest villasest riidest õmmeldud nägusas telgis,kuhu need riistad pärast iga kasutuskorda viidi ja kuhu ma nendevalvamiseks omaenese ööbimise sisse seadsin. Teodoliidiga toi-metatavate mõõtmiste jaoks oli härra Fjodorov välja valinud jasobilikuks tunnistanud õuel, üsna telgi juures asetseva suure jaeenduva nurgakivi. Mõningase mugavuse loomiseks enesele olita selle ümber kaevanud pisikese kraavi ja nii ka oma observatoo-riumi valmis meisterdanud.

Mure ihutoidu hankimise pärast polnud kõige muu hulgas kau-geltki pisim. Meid oli siiski viis õpetlast, peale selle veel noor vai-mulik, jääger, kuus kasakat ja neli soldatit, niisiis ühtekokku 17meest; meil oli kaasas 11 hobust, nendest viis täiesti omad. Thbili-

3 537

Reis Araratile

sist olime kaasa saanud kaks kasakat ja veel neli anti meile Jerevaniarmeepealiku korraldusel, kes loovutas selleks 41. kütirügemendisoldateid. Hoolitsemaks terve selle kupatuse, samas ka toiduhan-gete eest, olin härra Schützi juba Edzmiatsinist kõigi tarvilike pa-berite ja rahaga Jerevani saatnud, ja samal ajal, kui mina võtsin etteesimese ekspeditsiooni mäele, oli tema pärast õnnestunud kauba-tegemist Püha Jakobi kloostrisse tagasi jõudnud. Üks meie solda-titest oskas köögikunsti ja pakkus meile terveks Araratil viibimiseajaks oma teenuseid. [---]

Kostitamise eest hoolitseti sedaviisi: lambaliha oli küllaga,sest niipea, kui seda vajasime, võis Argurist mõne looma osta;ka saime kingituseks kaks talle, ühe auväärselt arhimandriidiltmeie saabumise päeval ja teise pisut hiljem Stepan Melikilt; samastundus metssea liha hoopis jõulisem ja maitsvam; hiljem küttisidneid loomi meie kasakad Karasu (Mustajõe) roostikus ja soolasidsaagi sisse, kasutades selleks kloostris leiduvaid tohutusuuri sa-vianumaid. Härra Schiemann osutas samuti lahket kaasabi meiesöögikordade varustamisel ulukilihaga, hiljem toodi meile ka kui-vatatud kala, eriti just üht väga maitsevat sorti meriforelli. [---]

Kuid kõige tähtsamaga, igapäevase leivaga, olid lood esialgutäbarad. Nimelt pruugivad armeenlased mingit isevärki leiba, mil-lel võib küll mitmeid voorusi olla, kuid mis ei taha sugugi so-bida eurooplase seedimisega ja millel pole ei jõudu ega maitset;tegemist on niinimetatud lavasiga — õhukeste noaterapaksustetaignalappidega, millel pikkust küünrajagu, laiust pool sellest;need küpsetatakse õige pisut kääritatud taignast, mis pannaksekõigepealt nahast padjale ja surutakse selle abil kuumaksköetudküpsetusahju siseseinale, kuhu nad jäävad otsekui liimitult pidamaseniks, kuni paari minuti pärast võib-olla pisut söestununa lahtitõmmatakse ja järgmise taignaplönniga asendatakse.

Seda sorti küpsetamisviisiks kasutatav ahi on samuti vägaisepärane: auk esikus või elutoas, altpoolt laiem, ülalt ahtam, seest-poolt korralikult peene savikihiga kaetud; kütmine sünnib hagu-dega — niisugune ongi küpsetusahi, mille ainsaks eeliseks on see,et ta ei võta toas enese alla mingit ruumi, sest pärast pruukimistkaetakse avaus kinni. Armeenlastel on sellest lavasist muulgi japäris ootamatul viisil kasu kui ainult üldpruugitava toiduna: seeteenib ka toidunõude ülesannet. Külalisele antakse söögilauas ette

538

Friedrich Parrot

terve lavass otsekui salvrätik, millega saab suud pühkida, ennekui tükike sellest suhu panna; kui pakutakse hapupiima, siis pai-nutatakse leivaribake lusikakujuliseks, kastetakse sellesse ja piimsüüakse ära koos lusikaga. [---]

Meile tulid appi kasakad, pealegi asja üle kuigi kaua aru pida-mata. Üsna kloostri lähedal on järsuservaline saviliivast künka-selg. Sellesse kaevati ühest servast lai auk, millest sai küpsetusahi;ahjuukseks leiti sobiva kujuga kivi, künataolise süvendi pind kaetisaviga ja sellest sai taignaastja, kuhu valati vett ja raputati jahu ninglasti sellel kaks päeva hapneda; teine sile kivi oli sõtkumislauaks,ja nii ei saanud mitte ainult need vahvad mehed, vaid ka meienautida ülimaitsvat ja tervislikku, heast jahust küpsetatud rukki-leiba. [---] Põletist köögi tarbeks tuli tuua suhteliselt kaugelt ningsee pidi koosnema peaasjalikult katkimurtud kõveratest okstest japeentest tüvedest; oma toa kamina jaoks, milles pidime viimas-tel päevadel tuld tegema, kasutasime kuivatatud sõnnikut, midakohalikud elanikud varuvad talveks samamoodi, kui meie teemepõletuspuuga. [---] See on erakordne, kuidas niisugune materjalhõõgvele läheb ja millist kuumust kiirgab, samas vähimatki haisutekitamata.

Niipea kui olin pisut kosunud, hakkasin tegema katseid mag-netnõelaga, niisiis tegelema asjaga, mida uuemal ajal ränduridsuure innuga harrastavad, sest need uuringud viivad meid maa-kera olemuse äratundmiseks nii tähtsa magnetilise jõu mõistmiselelähemale. Selleks otstarbeks kasutatavad aparaadid erinevad agatavalistest magnetnõeltest ja teenivad peamiselt seda eesmärki, etülima täpsusega määrata vabalt igas suunas liikuva magnetnõelapaiknemist. Selleks võetakse kaasa kaks magnetnõela, millestüks ripub alati horisontaalselt ning niisuguses asendis ennast kõigehõlpsamalt Maa lõuna- ja põhjapooluse suunda seab, ja teine, midasaab samuti lõuna ja põhja suunda seada, kuid mis võib eriti ker-gelt üles-alla kõikuda, umbes nagu tundlikud kaalud. Kuid neidvaatlusi ei saanud ma teha kloostrimüüride vahel ja nii valisingiselleks paar vaba kohta väljaspool, et vältida raua ja müürikividevõimaliku magnetilisuse segavat mõju.

Samal ajal kui olin ametis nende ülesannetega, läksid härrasedBehaghel ja Schiemann huvitavale ekskursile Kulpi suurde soola-kaevandusse, mis paikneb Araksit pidi ülesvoolu umbes 90 versta

539

Reis Araratile

kaugusel Araratist ja mitte kaugel Türgi pasalõkist nimega Erzu-rum, kus mitmesaja jala kõrguse mäe all on tohutu suured kipsi-kihtidega eraldatud lademed kõige ehedamat kivisoola, mida ko-halikud elanikud juba iidsetest aegadest pruugivad.

KOLMAS RÜNNAKJA TIPU VALLUTAMINE

Vahepeal muutus taevas sõbralikumaks, õhk sai puhtaks ja tuuljäi vaikseks; ka mägi näitas ennast rahulikumana, allapaiskuvatekalju- ja jäämassiivide müra kuulis harvemini; lühidalt, kõik viitassellele, et vaatamata kaugelejõudnud aastaajale võiks ilmastik veelsoodsa pöörde võtta, ja ma ei tahtnud seda kasutamata jätta kol-manda retke korraldamiseks mäetipule, sest kuigi niisugust sortiettevõtmised toimuvad küll ettekavatsetuna, tuleks siis, kui paras-jagu on kätte jõudnud selleks kõlblik hetk, need ka viivitamatateoks teha. 23. septembri pärastlõunal lasksin Stepanilt küsida,kas ta tahaks kaasa tulla, kuid sain äraütleva vastuse; kuigi ta olitulnud Pühasse Jakobisse, kinnitas ta siiski, et on eelmise eks-peditsiooni vaevustest veel kosumata ega soovi praegu uut katsetkaasa teha. Ometi lubas ta saata mulle neli tugevat talumeest jakorraldada asjad nii, et saaksin üürida veel kolm härga koos ajaja-tega. Järgmise päeva varahommikul ei seisnud Pühas Jakobis ootelmitte neli, vaid viis talumeest, soovides osa võtta meie ekspedit-sioonist — hüva! Tervitasin ka seda viiendat, kes oli tulnud kut-sumata, ja panin neile juurde kaks meie soldatit. Seegi kord saatismeid diakon, ja härra Hehn, õppimaks tundma kõrgemal kasvavattaimestikku — sel härral siiski lumepiiri ületamist kavas polnud.Eelmisest tõusukatsest saadud kogemused õpetasid mind, et kõikoleneb sellest, kas saame esimese öö veeta lumepiirile nii lähedalkui võimalik, et sealt ühe päevaga tippu jõuda ja siis ka tagasipääseda; kuid seejuures tuleb nii loomadel veetavat kui ka inimestekaasavõetavat varustust miinimumini vähendada. Seepärast lask-sin panna kolme härja turjale ainult mõned soojad rõivaesemed,hädavajaliku toidu ja napi põletuspuude varu. Seekord võtsinkaasa hoopis väheldasemates mõõtudes risti, mis oli tehtud ainultumbes kahetollise läbimõõduga keppidest, kuid sellegipoolest ni-kerdatud vastupidavast tammepuust; selle pikemat tükki sai kandja

540

Friedrich Parrot

kasutada mägironimiskepina. Asusime teele samalt mäeküljeltmis eelmiselgi korral ja oma jõuvarude säästmiseks ratsutasimenüüd, Abovjan ja mina, nii kõrgele kui kaljune pind seda vähegilubas — kuni Kip-Göli nurmetasandikuni.

Kuid me ei jätnud hobuseid sinna, nagu oli Stepan teinud, vaidsaatsime nad spetsiaalselt selleks kaasa võetud kasaka saatel ta-gasi alla; ka härra Hehn siirdus koos temaga siitpeale tagasiteele.Veel polnud kell päris 12, kui kohale jõudsime ning pärast eineta-mist ja poolteisetunnist puhkust ülespoole edasi sammusime, tõsiküll, mitte päris eelmisel korral kasutatud teed pidi; veoloomad eisuutnud meile aga nii kiiresti järgneda; üks nendest tundus teistestviletsam olevat ja hakkas meie edasijõudmist oluliselt pidurdama;ühe järsu kaljulahmakatest kuhjunud takistuse ees, mida loomadenam ületada ei suutnud, tegime peatuse, vabastasime nad koor-mast, jaotasime kõik vajaliku ausalt omavahel, nii et igaüks saioma osa rõivastest ja küttepuudest, ning jätsime härjad koos aja-jatega sinna maha. Õhtul kella kuue paiku olime juba lumepiirilähedal ja märgatavalt kõrgemal kui eelmisel mäkketõusukatsel;see punkt asus merepinnast 13036 Pariisi jala [4237 m] kõrgusel.Et siin leidus sobivaid varjuandvaid suuremaid kaljusid, otsustasinöölaagri sellesse paika asutada. Peatselt läitsime lõkke ja valmista-sime sooja kehakinnitust; selleks sai sibulasupp, mille pruukimistma analoogseks puhuks soovitan kõigile mägironijatele kui vägasoojendavat ja jõuduandvat toitu, samal ajal sobivamatki kui liha-leemed ja -road, mille seedimiseks tuleb kulutada hoopis rohkemjõudu, aga seda ei anna nad kehale tagasi mitte küllalt kiiresti, etolemasoleva lühikese ajaga mingit kasu tunda. Kahjuks ei saa-nud Abovjan sellest toidukorrast osa võtta, sest mingi kirikupühanõudis paastumist. Niisiis veel paastumine, ja niisuguste muredeja pingutuste ajal! Pealekauba mulle sellest enne rääkimata; muiduoleksin saanud talle mingi pasliku toidu varuda, olgu tõmmise võipurustatud piprast valmistatava tee, millega võinuks kiriku keelduületamata oma jõudu kosutada. Teisedki armeenlased järgisid ran-gelt paastumisreegleid ja piirdusid ainult kaasatoodud leiva ningminu poolt neile ja soldatitele väljajagatud kindla portsu põletatudviinaga, sest niisuguse jõuvahendi pruukimine peab just siis, kuikeharammu piitsutatakse — nagu mägironimisel —, toimuma

541

Reis Araratile

ülima ettevaatusega, sest muidu võib tulemus oodatule vastupi-dine olla, nimelt väsimustunne ja soov uinuda.

Koiduajal võtsime ennast kokku ja jätkasime rännakut. Pooletunniga ületasime viimased kaljunõlvad ja jõudsime igavese lumepiirile umbkaudu sellessamas paigas, kuhu olime eelmiselgi kor-ral jõudnud, muidugi alles pärast seda, kui olime viimased ese-med, mis polnud just hädatarvilikud, oma öölaagris kalju veerdekuhjanud ja tagasijõudmist ootama jätnud. Samas nägime, et lu-mepiirkond on valmistanud meile parajalt ebameeldiva üllatuse:soojenenud õhk oli hakanud sulatama äsja sadanud lund, mis eel-misel korral oli meid aidanud. Sellest sai liustik ja nii pidime jubapäris alt alustades ja vaatamata hoopis väiksemale kaldele sellesseastmeid raiuma.

See tegevus aeglustas edasipääsu ja mobiliseeris algusest pealekõik meie jõuvarud. Ühe talumehe pidime juba varem öölaagrissemaha jätma, sest ta tundis end kehvasti, veel kaks neist väsisid lius-tikul, heitsid kõigepealt pikali, kuid laskusid pärastpoole öölaag-risse tagasi. Sellest end häirida laskmata jätkasime teekonda,pealegi üleelatud raskustest pigem tiivustatuna kui masendununa,silme ees veel ainult eesmärk. Varsti jõudsime uuesti selle suurejäälõhangu juurde, mis märgistab liustiku ülemist ranti, ja jubakella kümne ajal olime seal, kus eelmisel korral olime lõunatundipidanud, nimelt tohutul lumelagendikul, mis on Ararati jäise tipuesimeseks astmeks. Nägime umbes versta kauguselt 19. septemb-ril püstiasetatud risti, mis küllap musta värvi pärast tundus niiütlemata pisikesena, et hakkasin koguni kahtlema, kas Araksi ta-sandikult seda üldse saabki tavalise pikksilma abil näha ja äratunda.

Tipu poole suundudes tulnuks meil läbida lühem, kuid seni-sest järsem nõlv ning selle ja välise kingu vahel näis seisvat veelüks madalavõitu kõrgendik. Pärast lühikest hingetõmbepausi üle-tasime sisseraiutud astmeid kasutades esimese järsaku, mis olipealegi suurima tõusuga kõigist senistest, ja selle järel ka teise;aga selle asemel, et juba meie vaevanägemise viimast sihtkohtanäha, ilmus meie ette veel terve rida künkaid, mis varjasid vaatemäetipule sootuks. See kahandas pisut meie seni vankumatunatundunud meelekindlust. [---]

542

Friedrich Parrot

Ületasime peatumatult veel paar küngast, kus puhus mägituul,siis astusin välja mingi lumekühmu tagant — ja mu rõõmust tul-vil pilgu ees ilutses täiesti äratuntavalt Ararati kõrgeim, koonusjastipp. Nüüd tuli veel kord jõud kokku võtta, sest pidime uusi ast-meid raiuma ja viimasest jääväljast üle saama. Varsti seisimegiArarati tipul. Kell näitas veerand tundi üle kolme ja päevaks oli27. september 1829! [---]

Tipust avanes avar panoraam, kuid tohutute vahekaugusteletõttu saime selles selgelt eristada ainult suuremaid massiive. TerveAraksi org oli mattunud halli uduloori, millest kumasid läbi Jere-vani ja Sardarabadi12 peopesasuurused kontuurid. Paremini paist-sid mäed lõuna suunas, mille taha pidi jääma Bayezit. [---]

Pärast neid vaatlusi hakkasin pilguga otsima oma truud Abov-jani; öeldi, et “ta seab parajasti risti üles”. Mõtlesin küll ise sel-lega tegelda ja püstitada risti just selle ümmarguse jääluite kes-kele, kus ta seisaks turvatuna ja ühtlasi kõige auväärsemal kohal.Kuid Abovjan oli pühast agarusest juba tööle asunud ja mäetipukirdeosas sobiva paiga välja otsinud, mille kohta ta ise tabavaltmärkis, et tasandiku keskelt ei saaks keegi meie risti näha: seeon ainult umbes viie jala kõrgune. [---] Diakon jätkas tööd jamina hakkasin jälgima oma baromeetri lugemeid; olin selle sead-nud täpselt lagendiku keskele; elavhõbe ei seisnud mõõtetoruskõrgemal kui 15 tolli ja 3/4 liini Pariisi mõõdustiku järgi tempe-ratuuril−3, 7◦C. Võrreldes saadud väärtust mõõtmistulemusega,milleni härra Fjodorov lahkelt samal ajal kloostris jõudis, osutubmäetipu kõrguseks kloostrist arvates 10272 Pariisi jalga [3338 m]ja kui lisada sellele kloostri kõrgus, siis peab Ararati tipp seismamerepinnast vertikaalsuunas 16254 Pariisi jala [5282 m] ehk pea-aegu viie versta kõrgusel.13

Tipul seisime kuuekesi, nimelt peale minu veel Edzmiatsinidiakon Hatshatur Abovjan, siis Aleksei Sdrovenko ja MatveiTsalpanov 41. jäägrirügemendist ning Argurist pärit talumehedHovannes Aivasjan ja Murat Pogosjan.

12Sardarabad — praeguse Armaviri linna nimi kuni 1932. aas-tani (nõukogude ajal Oktemberjan).Toim.

13Ararati kõrgus praegustel andmetel on 5165 m.Toim.

543

Reis Araratile

Diakon, ehkki alles kahekümnene ja rahuliku kloostrielugaharjunud, ei hoidunud hetkekski ühestki pingutusest kõrvale, midameie ettevõtmine nõudis, ja tõestas kogu selle kestuse ajal omatarmukust ja vastupidavust, samuti jäägitut pühendumust retkeõnnestumisele. See püha õhin, mis sundis teda Edzmiatsinistmeid saatma tulema, kandis teda vaatamata tohutult ebamugavalekloostrirõivale, mis koosnes kolmest avarast ja pikast talaarist,ka üle Ararati kõigi kaljumurdude ja jääliustike, laskis teda tippujõudmisel enesele puhkust lubamata risti eest hoolitseda ja sellesttalle pühast paigast riidetükki mähituna suure tüki jääd kloostrissetuua, millel ta laskis üles sulada ja kallas saadud vee pudelikestessekui pühapaigast toodu. [---]

Umbes kolmveerand tunni pärast pidime hakkama mõtlematagasiteele, einetasime veel kiiruga ja andsime kaasavõetud vei-nist ka isakesele Noale tänutäheks paraja lonksu libatsioonina,jookohvrina. Allaminek läks tänu varem sisseraiutud sügavateleastmetele üsna kärmesti, kuigi osutus kaunis väsitavaks ja minupõlvedele eriti valuliseks; samas pidime kiirustama, sest päikeoli jõudnud juba horisondi taha vajuda, kui me suure ristiga lu-meväljale saabusime. Sellest sai suurejooneline vaatepilt: nähakõigepealt tumedaid varje, mida meist läände jäävad madalamadmäed tasandikule heitsid ja mööda Ararati külge ikka rohkem üles-poole libisesid, kuni loojuv päike jäi veel ainult tippu valgustama.Hiljem lõpetasid kiired sellegi paitamise ja meie teerada oleks oht-likku pimedusse mattunud, kui mitte taevalaotuse teiselt küljeltilmunud öise valgusallika jumalik ja troostitoov helk poleks ha-kanud meie samme selgelt ja sõbralikult valgustama.

Nii jõudsime õhtul poole seitsme paiku vahejuhtumiteta omaöölaagrisse, kus läitsime mahajäetud puudest rõõmsa lõkke, val-mistasime tagasihoidliku õhtusöögi ja veetsime niisama meeldivasooja öö nagu eelminegi. Samas kohtusime mahajäänud saatjateja kõigi esemetega. Järgmisel päeval kella kuue paiku asusimeuuesti teele, jõudsime Kip-Göli, kus veoloomad meid ootasid, jaolime 28. septembri lõunatunnil õnnelikult Pühas Jakobis tagasi,samal viisil, nagu 4000 aasta eest oli patriarh Noa “koos omapoegade ja oma poegade naistega” Araratilt laskunud. [---] Saa-bumisele järgnenud õhtut tähistas paari raketi õhkulaskmine, milleeest oleme tänu võlgu härra suurtükikapten Dunant’ile Jerevanist.

544

Friedrich Parrot

EBAMEELDIV JÄRELMÄNG

Usaldades tõearmastust, mis minu silmis on iga aruandja esmanekohustus, pidanuks lugeja, nagu tohiksin loota, mu senist kirjel-dust umbusalduseta jälgima ja selle põhjal veendumusele jõudma,et olen tõepoolest viibinud Ararati tipul. Seepärast pean vastu-meelselt, kuid ometi mitte päris ilma põhjuseta langetama otsusesiia üht-teist sellist lisada, mis on seotud võimalusega, et olen lu-gejatele esitanud müstifikatsiooni. Nimelt oleks mõeldav, et kuinüüd, hulk aastaid hiljem, pole keegi ette võtnud järgmist katsetAraratile ronida, või mis mulle veelgi halvem näib, kui sealnereisijast enesest sõltumatu olustik hakkab niisugust ettevõtmistnurja ajama, siis võiks kergesti juhtuda, et taas võtavad võimustvanad eelarvamused selle kohta, nagu polekski Ararat vallutatav,ja koos nendega kunagised kahtlused minu kirjelduse tõepäras,needsamad kahtlused, mis niikuinii juba ammust ajast paljudeõige- ja kindlausuliste armeenlaste südames elavad ja mida nadväljendasid mu sealviibimise ajal, tõsi küll, mitte lausa minu kuul-des.

Seda riivavam ja üllatavam oli see, et juba aasta pärast meienaasmist üks mees, kes kuulub haritud rahva ridadesse ja on omalalal teenekas, mees, kes tänu aastatepikkusele viibimisele nen-des paikades võib õigusega pretendeerida kohalike olude usal-dusväärsele tundmisele, et just see mees viskas esimese kivi minupihta ja püüdis avalikult tõestada minu väidetud teo võimatust.Tegin seepeale seda, mida mu nime puhtus minult nõuab: Thbilisituntud ja hinnatud ajalehe 1831. aastakäigu 11. ja 22. numbrisilmusid selgitus ja vastuselgitus ning kogu asi paistab sellegalõppenud olevat. Siiski antakse mulle ehk andeks, et ma sellestjuhtumist pisut hellaks tehtuna ja tõde niipalju kaitsta püüdes, kuisee minu võimuses seisab, palusin neil härrastel, kes mind Araratitipul saatsid, esitada endi ja ka minu praegustele ülemustele vandeall tunnistus kõige toimunu kohta, mille originaali härra rahvahari-dusminister, vürstlik kõrgus Lieven mulle lahkelt saatiski ja milletäpse tõlke ja koopia ma siin nüüd sõna-sõnalt esitan.14 [---]

14Et Parroti tipputõusus tänapäeval keegi enam kahtle, siis ei olepõhjust neid tunnistusi siin avaldada. Huvitav on siiski märkida, et Parro-

545

Reis Araratile

Kes asja vastu suuremat huvi tunneb, võib ilma minupoolse pi-kema kommentaarita ka ise nende ütluste võrdlemise teel kellaaja-liselt ja kuupäevaliselt kohapeal tehtud täpsete märkmete ja and-metega kergesti järeldusele jõuda, kummal pool tõde asub. Maininsiin veel vaid avalikkuse kõhkluste hajutamiseks [---], et Thbilisiajaleht ei avaldanud 1829. aasta oktoobris mitte ainult minu poolthärra väljaandjale saadetud kirjeldust retkedest Ararati tippu, vaidka selle baromeetriliselt määratud kõrguse, mida ei saa kuidagi tei-siti teha kui baromeetri näitu lugedes. See kattub aga trigonomeet-riliselt arvutatud andmetega kõigest 200 jala täpsusega — härraFjodorov oli sellekohase mõõtmise korraldanud oktoobri esimeselpoolel Araksi tasapinnal ja tulemused otsekohe, kuid veel arvuta-mata kujul, niisiis lõplikku resultaati teadmata — sest see võtabrohkem aega —, koos oma päeviku koopiaga ülikooli konsiiliu-mile esitanud ja mõõtmistulemused alles pärast naasmist Tartusseprofessor Struve enese silmade all läbi arvutanud.

Tagasi pöördudes leidis Püha Jakobi diakon eest Edzmiatsinistsaabunud korralduse, et ta peab meist lahkuma ja otsekohe kloost-risse naasma. Kuigi see ei sobinud minu plaanidega ja läks kavastuollu mulle Edzmiatsinist antud lubadusega — veelgi enam,selle otsuse langetamise kohta ei lisatud ühtki põhjendust —, jätsinnoormehega otsekohe hüvasti ja varustasin ta viisaka kirjaga paa-ter Joosepile, milles kõnelesin oma soovidest ja ootustest.

Otsekohe pärast Edzmiatsinisse jõudmist oli diakon viidud pat-riarhi ümber kogunenud vaimulike ette, kus ta pidi aru andmameie Araratile pääsemise katsetest; seal ulatas ta oma eestseisjaleka pudelikese mäetipust kaasatoodud jääst sulanud veega. Mõnedmaitsesid seda, teised piserdasid näole ja kõik pidasid seda ha-ruldaselt väärtuslikuks aardeks. Vaimulikud härrad näitasid üleslahkust diakonit enam mitte tagasi hoida ja juba kolmandal päevalvõis ta Püha Jakobi kloostrisse tagasi ratsutada.

tit saatnud armeenlased Pogosjan ja Aivasjan väitsid oma tunnistuses, etnad ei jõudnud päris tippu. Mõlemad sõdurid, Tsalpanov ja Sdrovenko,kinnitasid seevastu Parroti sõnu. Abovjan ei ole teadaolevalt selle kohtamidagi öelnud. Parrot ise pidas Pogosjani ja Aivasjani sõnade põhjuseksarmeenlaste igipõlist veendumust Ararati vallutamatuses. Toim.

546

Friedrich Parrot

LOODUSTEADUSLIKUD VAATLUSED MÄEL

Kolmel suuremal ja mitmel väiksemal ekskursil Ararati tipu poole,mille võtsin ette Püha Jakobi kloostrist, avanes mul võimalus sellemäe kaljustruktuuriga võrdlemisi täpselt tutvuda. Kõige üldi-sem tulemus on see, et kõik seal ettetulevad kivimid, olgu nendevälimus milline tahes, on vulkaanilist päritolu; mõnikord on tege-mist täiesti sulanud laavamassi, siis jällegi slaki või trahhüütilisekivimiga paljudes värvinüanssides; tihedus ja struktuur näitavadkord intensiivsemat, siis jälle nõrgemat kunagise kõrge tempera-tuuri mõju; peaaegu alatasa näeb neis kaljumassiivides esile tulevatporfüüri, mõnes kohas selgemalt, teises vähem. [---]

Rikkalikku saaki botaanika seisukohast ei saanud nendelt eks-kursioonidelt oodata, osalt juba selle pärast, et kaljuse mäe pinnakõvemad laavamassid ei anna samblikele ja sammaldele min-git kasvuvõimalust, osalt ka seetõttu, et aastaaeg oli üsna hilinening mõnigi taimeke võis juba surnud ja tundmatuks kuivanudolla. Seda agaramalt kogusin kõike, mis kasvab napi mullakihigakaetud nõlvadel madalamates kohtades, samuti kivide vahel mäekõrgemas osas, ning leidsin kõikjalt kõrgmäestikutaimede jälgi jamuutusi taimede üldises ehituses.

Juba ammu on täheldatud kõrgmäestiku flooras niinimetatudalpitaimestiku tunnuseid, mis seisnevad selles: puud, põõsad jarohttaimed üritavad jääda kasvult madalaks, et mitte tõusta maa-pinnalt, millel nad seisavad, kuigi kõrgele, ja näitavad seepärastlühikest ja tugevat või kõverdunud tüve ja vart, millele lehed võiokkad kinnituvad märkimisväärselt tihedalt. Selle eripära üldi-semaks põhjuseks on see, et taimed ei talu teatud määrast ala-tes madalat temperatuuri, ja kuna kogu soojus väljub maapinnast,mida päeval päike soojendab ja atmosfäär kõrgel mägedes jahu-tab, siis võib mõista, kuidas taim, mis kusagil madalamas kohas,näiteks mäejalamil, kõrgeks kasvab, jõuab ülalpool juba kõigestpaari tolli pikkusena selle temperatuuripiirini, mille juures ta kasvlakkab. Nii kaovad kõigepealt puud, siis põõsad ja edasi muudkitaimed [---].

547

Reis Araratile

TEADUSTÖÖD PÜHA JAKOBI KLOOSTRISJA ARAKSI TASANDIKUL

Kaheksat järgmist päeva pärast Ararati tipult naasmist kasutasinosalt magnetiliste vaatluste kordamiseks, osalt pendlikatseteks.Viimaste sooritamiseks vajasin mingit väga stabiilset kohta, kuhusaaksin aparaadi üles riputada, ja kasutasin selleks kloostrimüüri,mis koosneb poorse laava korrapäraselt tahutud kividest ja on nii-moodi väga sobiv vastu võtma minu teravaid terasnaelu, ilma etpeaksin vuuke lõhkuma.

Pendlikatsed andsid mulle tegevust terveks nädalaks, teginneid hommikul ja õhtul, keskpäeval ja keskööl, iga kord umbestunni aja jooksul. Need jätsid mulle vahepeal aega muude, vähemtähtsate asjadega tegelemiseks.

Vahepeal oli härra Fjodorov teinud kena sarja mõõtmisi Rei-chenbachi teodoliidiga,15 määranud kloostri geograafilise asendija niimoodi ka tänu Araksi tasandikul hiljem tehtud mõõtmisteleleidnud nii Suure kui Väikese Ararati, Aragatsi16 ja Bajati külageograafilised koordinaadid sellise täpsusega, mille kohta ei saaühtki halba sõna öelda ja millest mul väikese kaardi koostamiselpalju abi oli. Pärast töö lõpetamist kloostris suundus härra Fjo-dorov 2. oktoobril alla, Araksi tasandikule, kus ta otsis kõigepealtnurgamõõtmisteks vajalikke baaspunkte ja nii ka kohta, kuhusaaks maha märkida baasjoone. Esimesed leidis ta paarilt künkalt,mis lauskmaast välja ulatuvad, baasjooneks valis aga väga õnnes-tunult paiga, kus maapind on üsna pikalt täiesti sile ja horison-taalne.

Teda saatsid härrad Schiemann ja von Behaghel, ning pida-sin vajalikuks, et peale rühma meie kasakate meeskonnast lähekskaasa ka feldjääger Schütz, et lahendada võimalikud raskused pea-varju leidmisel; selleks otstarbeks andsin talle kaasa Jerevani ring-konnaametist saadud spetsiaalse käskkirja külavanematele, mis olikoostatud vene ja tatari keeles.

15Saksa mehaaniku, inseneri ja leiutaja Georg Friedrich von Rei-chenbachi (1771–1826) loodud nurgamõõtur (teodoliit).Toim.

16Armeenia kõrgeim mägi (4090 m).Tlk.

548

Friedrich Parrot

Kuigi Ararati ette jääval tasandikul leidub paar lugupida-misväärset armeenia kloostrit ja mõni küla, on see siiski asus-tatud peaasjalikult islamile pühendunud hõimudega, kes toovadigal võimalusel päevavalgele oma kristliku usu tunnistajate vastusuunatud raevu. Need on enamjaolt tatarlased, kes on sinnamõned külad asutanud ning tegelevad põlluharimise ja aiandu-sega ning väga palju ka looma- ja hobusekasvatusega, kuid sa-mas siiski nii palju nomaadidena ringi rändavad, et lahkuvad suverõhuva kuumuse eest pagedes tasandikult, siirdudes Maku kind-luse lähikonda, mille khaani ees nad on seniajani maksukohusla-sed. Selline ränne leiab aset veel praegugi, mil Araratist kagusse,Araksi suunas tõmmatud piir lahutab kindlalt venelaste alasid, kusneed inimesed elavad, pärslaste aladest, kuhu nad suveks lähevad.Peale tatarlaste leidub Araksi tasandikul ka kurde, kes on agatäielikud nomaadid ja elavad suuremate või väiksemate peredenaoma enamasti määrdunudhallides vilttelkides ja ajavad suuri koo-makarju kord siia, kord sinna. [---]

Mul oli Pühas Jakobis veel paar päeva tegemist ja seepärastjõudsin Araksi tasandikule hiljem. Sellele, mis mu reisikaaslas-tega kohalejõudmisel ja esimestel seal viibitud päevadel juhtunudoli, viitab härra Schiemanni poolt kokkuseatud lühike aruanne.

“29. septembril ütles üks meie kasakas, kes oli saadetud Ka-rasu (Tsornaja retska, Mustjõgi) äärde tatari külla nimega Bajatheinte järele: üks külamees palub, et talle saadetaks püssirohtuja tina, sest ta tahab meile metssigu küttida, kes ta põlde son-givad. Otsustasin ise sinna minna. 30. septembril ratsutasin koosfeldjääger Schütziga kahe kasaka saatel sellesse külasse, mis asubumbes 15 versta kaugusel Püha Jakobi kloostrist. Jõudsime päralelõuna paiku. Tsornaja retska kaldad on väga soised ja paljudeskohtades ulatuvad need sood mitme verstani; pealegi on needtäiesti läbipääsmatust roostikust umbe kasvanud; just siit leiabneid määrdunudtumedat kollakashalli värvi metsikuid sigu kõigerohkem.

Olime kõigest poole versta kaugusel külast, kui nägime suurtemist koos nelja pojaga ja püüdsime neile läheneda, kuid see eitahtnud õnnestuda, sest meie sammud selles porimülkas tekitasidliiga suurt kära. Edasi pidime läbi harujõe kahlama; vesi ulatuspõlveni. Metssead olid enesele roostikku laiad teed teinud, et rii-

549

Reis Araratile

sipõldudele pääseda; just siin oli kasakas hulljulgelt ootele jäänudja õnnelikult tulistanud. Mahalastud siga veeti järgmisel hommi-kul hobusega külasse; ta oli märkimisväärselt suur ja kaalus üleseitsme puuda ehk 280 naela. Niipea kui loom oli tükeldatud,laoti lihakäntsakad kahe härja selga ja õhtul jõudsime koos omasaagiga kloostrisse tagasi.

Et härra Fjodorov pidi Ararati trigonomeetriliste mõõtmistepärast Araksi tasandikule minema, siis ratsutas ta 2. oktoobrilBajati külasse, kus soovis ulualust leida. Härra von Behaghel,härra Schütz ja mina saatsime teda. Luurasin koos härra Be-hagheliga kaks ööd, et metssigu tabada, kuid ei jõudnud siiskiühegi lasuni. Pärast kahepäevast viibimist Bajatis ratsutasime sel-lest kolme versta kaugusele jäävasse Sõrbaghani külasse, sest justselle läheduses asub üksikult seisev küngas, mida härra Fjodorovmõõtmisteks vajas.

Kui pärale jõudsime, viis meie juht meid Jus-Bassa majja, etsee meile hea korteri leiaks. Teda polnud aga kodus, ja me einäinud külas mitte ühtegi meest, küll aga igal pool naisterahvaid,kes muidugi ei kavatsenudki meile peavarju pakkuda. Et me einäinud seal mingit võimalust eesmärgile jõuda, läks härra Schützkoos ühe kasakaga versta jagu kaugemasse külasse, et sealt meilevõimaluse korral ööbimispaika leida. Kuid see küla oli kolmevõi nelja hütti arvestamata täiesti purustatud. Õnnekombel lei-dis härra Schütz sealt ühe khaani kirjutaja ja näitas talle meiepabereid ning kui mees oli need läbi lugenud, otsustas, et ratsu-tab koos meiega tagasi eelmisesse külasse, kus ta hakkas sealseidamatsoone mõjutama, et me siiski korterisse saaksime ja et meilenatuke piima ja leiba antaks. See etendus röövis meilt tervelt kolmtundi. Mis neid naisolevusi nii teravalt meie vastu häälestas, oliarvatavasti see kasakahobune meie karavanist, kes sealiha kandisja selle looma nahaga kaetud oli. Sealiha nende katuse all olekstähendanud majale ja neile endile kui muhameedlastele roojaseksmuutumist, sellest ka nende raev. Paar tundi pärast seda, kui olimeend oma toas sisse seadnud, saabus kolm tatari meest; üks nendest,nagu pärastpoole selgus, oli sellesama hüti omanik.

Terve küla peale oli ainult neli meest, ülejäänud olid läinudPärsiasse mingi khaani juurde, kus nad töötasid terve suve, et alles

550

Friedrich Parrot

talveks koju tagasi pöörduda. Need neli meest pidid vahepeal koosnaistega kõigi töödega toime tulema.

Põllumaad oli sellel külal nii vähe, et nad ei suutnud oma ho-bustele küllaldaselt kaeragi kasvatada. 9. oktoobril asusin tagasi-teele kloostri poole.”

EKSKURSS VÄIKESELE ARARATILE

26. oktoobril, kui olime kõik tagasi Pühas Jakobis, otsustasimeveel Väikesele Araratile minna, sest ilm paistis selleks soodneolevat; pealegi kõneldi meile kirjatahvlitest, mis pidavat selle tipusolema ja mille sisu veel ükski rännumees, kes on söandanud sinnaüles ronida, pole suutnud desifreerida.

Härra von Behaghel, härra Schiemann, diakon ja feldjäägerSchütz tulid koos minuga sellele tagasihoidlikule ekskursioonile,kuhu võtsin veel kaasa ühe kasaka ja soldat Tsalpanovi. Läksimejala kuni Argurini, kust saime viis ratsahobust ja ühe pakihobuse,kelle olime ette tellinud; kaks armeenlast, nimelt minu varasemsaatja Sahak ja tema vend Hako, hakkasid meile teejuhtideks.Argurist, kust lahkusime kell pool neli, võtsime suuna kagusseja pidime Väikese Ararati jalamile jõudmiseks ületama umbeskuus mäeveert, mis saavad alguse Suure Ararati juurest ja koos-nevad ainult laavamassist — kas siis tihedast ja kompaktsest võitükkidest. Mitmel pool tungib see esile koguni järskudest kal-juseintest; kaunis suured kõrgendikud ahendavad vaatevälja, ja niiolimegi ulatusliku mäestiku alguse juures. Kui siinne maapind kasvõi üksikute saludena puid kannaks, võiks siit leida ühe ilusaimamägimaastiku.

Poole seitsmeks jõudsime kuuvalguses Väikese Ararati jalamilkohani, kus seisab väike, umbes kolmeverstase ümbermõõdugakasesalu, kuid see koosneb ainult kuni 10 jala kõrgustest, suhte-liselt ebakorrapäraselt kasvavatest puudest. Meil polnud midagiolulisemat teha kui laadida maha relvad, instrumendid ja muukraam ning hakata kuiva põletuspuud korjama, millest varsti ker-kis suurepärane leek selgesse ja rahulikku õhku ning mis andismeile rõõmu ja öösel muidugi sooja, sest igaüks otsis enesele selle

551

Reis Araratile

veeres hea koha ning seadis sinna kuivadest lehtedest ja kaasatoo-dud riideesemetest ööbimisaseme, nii hästi kui see õnnestus.

Laadisime kõik laskeriistad, nii palju kui meil neid kaasas oli,ja seadsime laskevalmina käeulatusse, sest kuigi Vene vägede ko-haloleku ajal polnud röövlid enam oma kaugetest peidukohtadestuuesti välja ilmunud, viibisime ometi just nende kõige ohtlikumasülepääsukohas, kust viib tee Pärsiasse, sellel lamedal rohuga kae-tud mäeharjal, mis ühendab omavahel Suurt ja Väikest Araratti.

27. kuupäeva hommikul kella seitsme paiku sõime-jõime veelüht-teist sooja ja asusime uuesti teele, jättes maha kasaka ja ar-meenlase Sahaki, kes pidid meie asju valvama. Andsime käsu,et nad ei laseks ennast metsatuka poolt kellelgi võõral märgata.Varsti võisin oma silmaga veenduda, et ka Väike Ararat on vul-kaanilist päritolu, sest jalamist kuni tipuni välja polnud näha mi-dagi muud kui väga mitmesuguse kõvaduse, värvuse ja pinnastruk-tuuriga vulkaanilisi kaljumasse. Siin paistab eriti palju leiduvatkergemaid, purunevamaid laavaliike ja jämedat poorset laavaliiva.

Mäe loodenõlv, mida mööda me üles liikusime, on vähemaltülalpool väiksema tõusuga kui idanõlv, ometi küllalt järsk, et roni-mist päris raskeks teha; sellele lisandus veel asjaolu, et jalg ei taht-nud kuigi hästi sellel lahtisel liivataolisel pinnal püsida ja alati tuliastuda kolm sammu, et ühe jagu edasi pääseda. Siiski oli see hulgahõlpsam sellest, kui pidanuksime liikuma jääga kaetud nõlval, mil-lesse tulnuks trepiastmeid raiuda. [---] Tipule lähenemisel jäi lii-vamassi vähemaks ja see koondus ainult süvistesse; siin põrnitsesmeid ainult kare kaljupind. [---]

Kella kahe paiku jõudsime tippu. Paraku hävitas ilm meierõõmu. Langes lund, seda saatis niiske ja külm läänetuul, kogutaevas oli tihedalt pilvedega kaetud, nii et isegi päikese asupaikapolnud aimata, ning tagatipuks seisime tervet mäge katvas tihedasudus, mis varjas igasuguse vaate ümbrusele, just selle, mida olek-sin nii väga soovinud nautida. Nägin mäge just sellisena, nagu olinseda silmanud Suurelt Araratilt, nimelt äralõigatud tipuga suureneljakandilise püramiidina; tipp moodustas ruudu küljepikkusegaoma 150 sammu, millel olid üksikud väga suured kaljud. Nendestkõrgeimal, mis on ühtlasi Väikese Ararati tipuks, jälgisin oma ba-romeetrit: see näitas ainult 17 ja pool tolli ning termomeeter 6,4◦Ckülma. Härra Fjodorov luges lahkesti järjekindlalt, iga tunni järel

552

Friedrich Parrot

Pühas Jakobis üht teist baromeetrit, ja nii osutub Väikese Ararativertikaalkõrguseks kloostrist arvates 6302 [2048 m] ja merepin-nast arvates 12284 Pariisi jalga [3992 m] ehk 3 3/4 versta, seega3970 jalga [1290 m] ehk 1 1/5 versta vähem kui suure Araratikõrgus.

Kui tegelesin tipus leiduvate vulkaaniliste kivimite lähemavaatlusega, leidsin veidi rabeda kollakashalli-pruuni laavamassiseest pruunikasrohelist värvi vulkaanilist klaasi, osalt kivimis ene-ses, osalt tilkadena, täiuslikult läikivana, läbipaistvana otsekui ta-valine pudeliklaas, ainult väiksema tugevusega; see kõik on üsnasilmatorkav tõend nii kogu mäe vulkaanilise päritolu kui ka nendemaa-aluste leekide kohta, mis koonuse kõrgest tipust väljudessuutsid kivimi sulama panna. [---]

Niinimetatud kalmeid leidus mäetipul mitmes paigas, just seal,kus pind kõrgemate kaljumassiivide vahel on tasasem ja kobedam.Igatahes meenutavad need välimuselt moslemite matusekohti, nii-siis kõrvuti asetatud peasuuruste kohalikust laavast kivide pärgilihtsalt maapinnal, kusjuures need ringid on enamasti kolmejalaseläbimõõduga. Selliseid sõõre on seal terve hulk, aga ainult ühel,suurimal, leidub ka märgistus, nimelt selle kahel peaaegu ühesuu-rusel viltu seisval, umbes kahe ja poole jala pikkusel ning ühe jalalaiusel kiviplaadil, mille servad on ebakorrapärased ja isegi pin-nad kas äärmiselt jämedalt tahutud või täiesti tahumata, näidatessamas loomulikku pragunemist; selle kivimiliigi puhul on tege-mist mäe tipus esineva kollakaspruuni laavaga — tule kuumusesmoodustunud porfüüriga.

Plaatidel on tatarikeelsed, kuid araabia tähemärkidega raid-kirjad; need on sisse uuristatud võrdlemisi hooletult; samal ajalpolnud möödaveerenud pika aja hävitustööd nende puhul üldsemärgata, koguni mitte samblakatet, mida võis sama mäetipu pal-judel kaljupindadel kohata.

Diakon valmistas nendest kirjetest võimalikult täpse koopiaja pani Thbilisis kahe orientaalkeeltes väga osava mehe, nimelttõelise riiginõuniku Wlangali ja Karabahhi endise khaani poja,major Abbas Kuli ette, kes mõlemad olid diplomaatilises ülesan-des Tema Hiilguse härra krahv Paskevitsi juures ametis. Nendeuuringute kohaselt oli ainult osa mõlema koopia tekstist loetavja arusaadav, mis seletub sellega, et tatari keelt kirjutatakse tei-

4 553

Reis Araratile

nekord ka “punktideta”, mis peab tähendama seda, et vokaalidjäetakse ära, mis ka siinsel juhul oli toimunud, ja nii kiri ise kui kakoopia, mida tuli teha suures külmas keset lumetormi ja kangestu-nud sõrmedega, võis sisaldada mõndagi ebatäpsust. Ühel tahvlilseisis teksti alguses nimi Arsalan — 6. sajandi Pärsias valitsenudperekonna nimi, kuid sama nimi esineb praegusteski Idamaadesühtepuhku; ja päris all seisis: “Makust pärit Mahmut on selle kirjapannud.”

Teisel tahvlil, kuigi ka sellest jäi üht-teist segaseks, võis mõista:“Mu Jumal, Sinu arm seisku Muhamedi kohal.” — “Selle hauarajaja, Osman, on selle kirjutanudshawwal’i 17 kuul aastal 650.”Niisuguse dateeringu aluseks on türklaste ajaarvamine ja see võibumbkaudu vastata meie kristliku kalendri 1292. aastale. Et needkivid ei saa olla vanemad kui 650 aastat, seda näitavad ka kir-jad nendel. [---] Mina omistaksin üsna meelsasti küllaltki suuretähenduse Arguri külavanema Stepan Meliki väitele, et need raid-kirjadega kivid ei tähistagi hauapaika, vaid olid, nagu ta seda üsnahästi mäletavat, alles kaheksa aasta eest Pärsia serdaari18 käsulmäe peale viidud [---].

Tagasiteed alustasime kella 12 paiku ja niipea, kui olime ohtli-kelt kaljudelt alla pääsenud, tõttas igamees lühimat teed pidi omakasesalu poole, kus leidsime kõik parimas korras olevat; ühtkikurdi polnud ilmunud ja need paar meest, keda olime ülalt pikk-silmaga näinud, võisid olla lihtsalt rahumeelsed karjused. [---]

Kell kolm liikusime edasi [---] ja kella seitsmeks jõudsimeArguri, kus veetsime tunnikese Stepan Meliki juures, kes korral-das suurest rõõmust meile tõeliselt küllusliku armeenia söömaaja.Pärast seda jõudsime tagasi oma armsaks saanud kloostrikongi-dessse Pühas Jakobis. Nüüd valdasid meie meeli ainult mõttedpeatsest hüvastijätust nii kalliks muutunud paikadega. Härra Fjo-dorov oli ametis astronoomiliste instrumentide pakkimisega jaainuüksi nii keerukale aparaadile, nagu seda on Reichenbachi teo-doliit, kulus tal kaks pikka päeva. [---]

31. oktoobriks oli kõik tagasireisimiseks valmis; pidime veelArgurist kuus veohobust ja kaks ratsahobust saama, mis teki-

17Shawwal— islami kalendri 10. kuu.Toim.18Serdaar — sõjavägede ülemjuhataja.Toim.

554

Friedrich Parrot

tas meile parasjagu tüli, sest Stepan Melikki polnud kodus jakülarahvas ei tahtnud oma hobuseid loovutada, kuigi teadis, etsaab nende eest seaduses ettenähtud postiraha. [---] Järgmiselennelõunal jõudsime Jerevani. [---] 13. veebruaril lahkusime No-votserkasskist, et üle Voronezi, Tula, Kaluga, Smolenski ja Pihkvakodu poole kiirustada, kuhu jõudsin täie tervise juures 1. märtsil1830.

SAATEKS

Hinnates Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parroti (1791–1841) soori-tatud esimest tõusu Suure Ararati tippu ja sellele eelnenudrännakuidkõrgmäestikus, tuleb meil arvestada nii tolle aja mägironimise saavutusikui ka üle 5000-meetrise, kõrge ja järsu ning jääga kaetud mäe valluta-misega kaasnenud raskusi.

Juba 1744. aastal oli Joseph Heß koos kolme saatjaga jõudnudTitli-sele (3239 m), esimesele tähtsamale vallutatud jäisele tipule, mida alates1720. aastast oli hakatud pidama St. Gotthardi asemel Alpide kõrgeimaksmäeks. Ka prantslased olid oma kraadimõõtmisega seotud ekspeditsioo-nidel Andidele ajavahemikul 1736 kuni 1744 mitmel tipul käinud; muuhulgas vallutasid La Condamine ja Bouguer19 Corazoni (4837 m) jaPichincha (4787 m) ning jõudsid Chimborazol20 4745 meetri kõrgusele.1740. aasta paiku ületas Orazio della Penna21 koos üheteistkümne ordu-vennaga reisil Lhasasse hulgaliselt 5000 meetri kõrgusi kurusid Tiibetis.

Ajavahemikku 1800 kuni 1830 peetakse alpinismi arengulooserili-seks ajastuks. 1799 kuni 1804 vallutasid Alexander von Humboldt jaAime Bonpland22 oma suurel uurimisretkel Lõuna-Ameerikasse mitu

19Charles Marie de La Condamine (1701–1774) oli Prantsuse maa-deuurija ja teadlane, Prantsuse Teaduste Akadeemia ja Prantsuse Aka-deemia liige. Pierre Bouguer (1698–1758) oli Prantsuse matemaatik,füüsik ja hüdrograaf, Londoni Kuningliku Seltsi liige. Võttis 1734. aas-tal kasutusele märgid≤ ja≥ Toim.

20Kõik kolm nimetatud mäge asuvad Ecuadoris. Chimboraso kõrguson 6310 m.Toim.

21Francesco Orazio Olivieri della Penna (1680–1745) oli kaputsiin-lasest misjonär Tiibetis.Toim.

22Aime Jacques Alexandre Bonpland (1773–1858) oli Prantsusemaadeuurija ja botaanik.Toim.

555

Reis Araratile

mäetippu. Juba enne ärasõitu tõusid nad — tõsi, mitte esimestena —Tenerife kõrgeimale mäele (3718 m). Esmavallutuseks oli aga Lõuna-Mehhikos asuv Nevado de Toluca (4680 m). Chimborazol, mida ala-tes 1745. aastast peeti maailmas kõrgeimaks mäeks, jõudis Humboldt1802. aastal 5880 meetrini (tipu kõrgus 6267 m) ja püstitas sellegakõrguserekordi. 1805 ronisid Alexander von Humboldt, Leopold vonBuch ja Louis Joseph Gay-Lussac ühiselt Vesuuvile (1277 m),misväljendas just tol ajal kasvanud huvi vulkanoloogia vastu.

1811. aastal tõusis noor Parrot Kaukasuses Kazbekile, kuidtippujõudmisest jäi vajaka 600 meetrit, ning võttis 1816. aastalkoos JosephZumsteiniga ette katse jõuda Monte Rosa tippu Alpides, kuidsegamahakkas udu. Nii võis Friedrich Parrotit 19. sajandi alguseskorduvaltleida alpinismi pioneeride ridadest, enne kui ta asus oma hästi etteval-mistatud Ararati-retkele.

Samas ei tule Parroti puhul rõhutada mitte ainult tema saavutusimägironijana, vaid ka teaduslikke uuringuid, mis ta neil kõrgmäestiku-retkedel ette võttis. Nende hulgast tuleks eriti esile tõsta suure vaevagakorraldatud baromeetrilisi ja trigonomeetrilisi kõrgusemõõtmisi, samutipendlikatseid, mis olid tol ajal tõeliseks pioneerisaavutuseks.

19. sajandi alguses oli väga väheste geograafiliste punktide kõrgususaldusväärse täpsusega fikseeritud. Kõrgust mõõdeti veelvaldavaltelavhõbebaromeetri abil. Kõrguse arvutamise reeglid töötati välja 18. sa-jandi jooksul, mil leiti ka nn baromeetrivalem. Sellele vaatamata kaas-neb baromeetrilise kõrgusemõõtmisega sageli viga, sest õhurõhk ei sõltumitte ainult temperatuurist, kohalikust raskusjõust ja kõrgusest, vaidka mere aasta keskmisest ja eriti aastaaja keskmisest tasemest. Seepõhjustab üksteisest eemal asuvates mõõtmispunktides õhurõhu erine-vusi. 19. sajandi alguses olid aga need mõjurid veel suuresti tundmatud.

Parroti kasutada oli Ararati-retkel kaks tema enda andmetel Tartusvalmistatud baromeetrit. Nende skaala oli jaotatud poolliinideks (1 Pa-riisi toll = 12 liini = 27,07 mm; 1 liin = 2,25 mm). Noonius23 näitaska kümnendikke ja “sedamoodi sai väga täpselt ka poolväärtusi hin-nata” (Parrot). Järelikult suutis Parrot lugeda baromeetri näitu täpsusegakuni 0,025 liini (u 0,05 mm). Et merepinna kõrgusel kahaneb baromeetrielavhõbedasamba kõrgus 11 meetri võrra tõustes ühe millimeetri jagu,siis oli kõrguste erinevusi võimalik mõõta ühemeetrise täpsusega.

Baromeetriliseks nivelleerimiseks jälgis Parrot mäel ja keegi kol-leegidest 10 kuni 25 kilomeetri kaugusel asuvas mõõtejaamas baro-meetri näitu ja fikseeris selle iga 15 minuti järel. Selle põhjal sai tu-

23Mõõteriista lugemistäpsust suurendav abiskaala.Toim.

556

Friedrich Parrot

letada õhurõhu muutumise ning seda ka ette- ja tahapoole interpolee-rida — juhuks, kui teine mõõtmine langes mingil põhjusel muule ajale.Mõõtmiseks valiti alati varjulised kohad õues ja arvutusedtehti Laplace’ibaromeetrivalemi abil.

Parroti vaatlused pendliaparaadiga olid mõeldud gravitatsiooni mää-ramiseks. Sekundpendli pikkuse või pendli võngete arvu järgi ööpäevassaab tuletada Maa raskuskiirenduse väärtuse konkreetses paigas. Niienne kui pärast reisi Tartus, samuti reisi vältel Thbilisisja Ara-ratil saadud vaatlusandmed töötas läbi ja avaldas Wilhelm Struve.Mõõtmistulemuste erinevuse järgi Tartus ja Araratil tuletas Struve maa-kera lameduse.

Parroti Thbilisis ja Araratil tehtud pendlimõõtmised olidtähtsad kaveel selle poolest, et kuni tolle ajani oli sääraseid katseid tehtud peamiseltranniku lähedal. Struve kirjutas: “Kaukasus ja Ararat asuvad peaaeguEuroopa, Aasia ja Aafrika raskuskeskmes,” ja järeldas katsete põhjal:“Raskuse muutus Maa pinnal on vana kontinendi sisealadel peaaegutäpselt sama, kui varem on täheldatud ookeanide läheduses.” Konkreet-selt Ararati puhul selgus, et pendel tegi seal 6,1 lööki rohkem, kui oleksThbilisis tehtud tähelepanekute järgi olnud alust oodata.Sellest tuletasParrot õigesti mäe suure massi olulise mõju pendlile.

Magnetilisi mõõtmisi tehti bussooliga, mis kandis nimedeclinato-rium. Magnetilise inklinatsiooni (kalde) määramiseks oli Parrot konst-rueerinud seadme, mille ta oli varustanud 10 tolli pikkuse nõelaga ja millepuhul esmakordselt kasutati teravikule riputamist, nagu täppiskaaludes.Magnetismialaste vaatluste tähtsus ilmneb alles koos paljude teiste,võimalikult ühtlaselt üle kogu maakera tehtavate mõõtmistega. Kuidjuba tol ajal oli deklinatsiooni muutumise uurimisel suur praktilinetähtsus. Parroti mõõtmised Thbilisis ja Araratil olid arvatavasti esimesedselles piirkonnas.

Tõlkija, 1985. aasta väljaandejärelsõna põhjal

557

PEETER ALLIK (2008)

JAKOB PLOOMI KIRJAD SÕJAST

Kirjakonventsioonid jaisiklik tragöödia

Andreas Kalkun

Mõnikord on inimesed sunnitud tegutsema nii, nagu nad ku-nagi varem pole käitunud. 20. sajandi alul oli näiteks Esimenemaailmasõda selliste saatuslike muutuste põhjustajaks. Vaatlenjärgnevalt ühe mehe kirju, kellele kirjutamine polnud tavaline tege-vus, ja kuidas ta suhtles kirja teel inimestega, kellega ta tõenäoliseltkunagi varem ei olnud kirjalikult suhelnud. Püüan kirjeldadaseda, missugused on 1915. aastast pärinevad “lihtsa inimese” kir-jad ja kuidas peegelduvad nendes kaasaeg, eri paigad ja inimesed.Vaatlen Võrumaalt Rõuge kihelkonnast pärit Jakob Ploomi (1882–1915?) kirjade keelt ja tonaalsust ning seda, kuidas kajastavad kir-jad autori meelsust, tema suhteid lähedastega ja suhtumist sõjasse.

Rahvaluuleteadlasena huvitavad mind ühelt poolt tekstid janende teisenemine ning traditsioon, teisalt aga ka marginaalsedning suures ajaloos nähtamatuks jäävad inimesed ja nende maa-ilm. Sellisedmikroskoopilisedvaatlused, kus eraeluliste doku-mentide — kirjade, päevikute ja teiste “tavaliste inimeste” kirju-tatud marginaalsete tekstide abil üritatakse näha suurte üldistusteja lobedate narratiivide taha, on juba 1970. aastatest ajalootea-duse muutustest virgutatuna humanitaarteadustes järjest tavalise-mad (vt ka Egholm 2002; Stark 2006: 13). Ka folkloristide ja teistekultuurikirjeldajate tähelepanu keskmesse on üha enam tõusnudinimene, rahvaluule pole juba ammugi enam mingi “anonüümne

Artikkel on valminud Eesti Teadusfondi uurimistoetuse nr 5964raames.

559

Jakob Ploomi kirjad sõjast

rahva looming”. Antropoloog Lila Abu-Lughodi populaarse väitejärgi peakski kultuurikirjeldajate ülesandeks olema “kultuuri”vastu kirjutamine, s.t loobumine kultuuri ühtluse väärarvamusekordamisest, ja üksikjuhtumite märkamine (1991). Niisiis on kakäesolev uurimus pöördumine suurte üldistuste juurestväikseini-mese marginaalsete kogemuste ja tema tekstiloome viiside kir-jeldamise poole. Kirjade lähilugemiseks ja analüüsiks kasutatavmõistestik pole siiski pelgalt folkloristlik.

SÕJAKIRJAD ESIMESEST MAAILMASÕJAST:KIRJAMEHED AJALOO TEENISTUSES

Esimese maailmasõja ajast on säilinud küllaltki palju eesti sõduritekirju (vt Rahi, Jõgisuu 1998). 1914. aastal loodi Eesti Rahva Muu-seumi sõjaosakond, kuhu hakati koguma eesti sõjameeste fotosid,esemeid, mälestusi ja elulooandmeid. Samal aastal avaldati Tal-linnas 16-leheküljeline kogumikSõjakirjad 1914: Sõjaväelastemuljed I maailmasõja päevil, kümneosalisena kavandatud anto-loogia esimene ja ainukeseks jäänud osa, milles avaldati eestisoost ja peamiselt kõrgemate sõjaväelaste teaberikkaid kirju. Aja-looarhiivis säilitatakse suurel hulgal ajalehelePostimeessaadetudsõjaväelaste kirju.1 See allikaines on väga mitmepalgeline, si-saldades nii heade ja kogenud kirjutajate avaldamiseks mõeldudülevaateid lahingutest ning võõrastest maadest kui ka lihtsaid ter-vitusi sugulastele ja tuttavatele ning anonüümsemalt “eesti nei-dudele”, kirjasõbra otsimisi ning nimekirju lahinguväljale läinudvõi hukkunud meestest. Nende saadetiste hulgast võib aga leidaka kõrvalisemaid, kuid folkloristile väga huvipakkuvaid teateid.Näiteks on Tartust sõjaväljale läinud sõdur Sarrap saatnud omakolm sõja puhkemist ennustavat nägemust (Ajalooarhiiv (= EAA),2111-2-19, l 57/58). Kirjavormis tekstide uurijale veel põnevama

1Traditsioon saata ajalehtedele sõjaväljalt kirju on muidugi palju va-nem. Näiteks juba Vene-Jaapani sõja ajal (1904–1905) saatsid eestisõduridPostimehelemitmesuguseid läkitusi ja sõjaülevaateid, mida aja-lehes tihti ka avaldati (vt Lintrop 2006). Eesti sõjaväelaste varasematestkirjadest vt ka polkovnik Jaak Rosenbaumi kirju vennale aastaist 1892–1904, 1906 ja 1909 (Rosenbaum 2002).

560

Andreas Kalkun

materjalina on Võru linnast pärit sõdur Rudolf Jakobi saatnud aval-damiseks kaks trükitud venekeelset kirjanäidist (EAA, 2111-2-19,l 22/37, 38; l 23/38), kus nimede jaoks jäetud lüngad on kenastitäidetud. Sõjast koju saadetavate kirjade näidised on välja and-nud sõjatsensor, üks neist on mõeldud “armsatele ja väga aus-tatud vanematele” ja teine “lihasele vennale”.2 Ajalooarhiivissäilitatakse veel palju kirikuõpetajale Villem Reimanile saadetudsõjakirju. Mõned neist on mõeldud ilmselt koguduseliikmeteleettelugemiseks, teised aga läkitatud pastorile endale.

Seni avaldatud ja analüüsitud sõjakirjade autoriks on väga sa-geli olnud kooliõpetajad ja igasugused kirjamehed või muud kir-jakunstiga selgelt sina peal olevad mehed. See valik pole üllatav,sest sellised kirjad on tõesti hästi kirjutatud ja neid on huvitav lu-geda. Neis kirjeldatakse kodustele sõdurielu, antakse ülevaateidvõõrastest maadest ja nende oludest, oma väeosa käekäigust, maa-ilmapoliitikast ja sõja kulgemisest üldisemalt. Need kirjad on tea-berikkad ning sageli ka väga tundeküllased, andes informatsioonikirjutaja tunnetest, mõtetest ja kannatustest. Ajaloolaste Aigi Rahija Piret Jõgisuu uurimisprojekt “Ajalugu kirjades” on vastandatudvanemale ajalookirjanduse traditsioonile ja selle raames lubati ha-kata “tavaliste inimeste” kirju kasutama ajalooallikana, mitte pel-galt “suure” ajaloo illustratsioonina (Rahi, Jõgisuu 1998: 29). Etnad aga vähemalt oma artiklites (Rahi, Jõgisuu 1998, 2000) oneelistanud hästi kirjutavate inimeste kirju (valitud on õpetajate,ajakirjanike ja kirjanike omad), ei teki nende käsitluses kuigi olu-list vastandust “suure” ja “väikese” ajaloo vahel. Ehkki sellinekirjadele toetuv käsitlus peaks olema sõjaajalugu, mis on kirjuta-tud “altpoolt” (vt Schikorsky 2000: 459), ei tule sealt esile näitekssellisele ajaloole tüüpilist ohvriperspektiivi. Rahi ja Jõgisuu ar-tiklitesse valitud kirjad räägivad sama keelt, mida räägib “suur”

219. sajandi lõpul ja 20. sajandi alul ilmus ka Eestis hulk kirja-kirjutamise eeskujusid ja näidiskirjade kogumikke. Vähemalt kuustrükki (1888–1904) on ilmunud brosüüristArmastuse kirjad: Proovid janäitlised juhatused kudas armastuse- ja kosja-kirju kirjutada(vt nt Ar-mastuse kirjad. . . 1889). Selletaolistest armastuskirjade eeskujudest onilmunud teisigi populaarseid kogumikke (vtArmastuse kirjad. . . 1903).19. sajandi Soome kirjanäidiste kogumikest vt Nordlund 2005: 62–63,Prantsuse kirjaeeskujude kogumikest Chartier 1997a, 1997b.

561


ajalugugi; selline “mikroajalugu” jääb enamasti “makroajaloo”huvitavaks, kuid marginaalseks lisanduseks ja illustratsiooniks,mis ei paku palju uut.

LUGEMIS- JA KIRJUTAMISOSKUSEST

20. sajandi alguseks oli Eesti- ja Liivimaal lugemisoskus väga ta-valine ning levinud juba nii maal kui linnas, ent kirjutamisoskus olijäänud eelkõige haritud inimeste ja linnaelanike eesõiguseks. Kuilinnakäsitööliste seas ja teistes linnaelanike kihtides oli kirjutamis-oskus levinud juba 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguskümnendil,ulatudes kuni 25%-ni, siis kirjutavate maaelanike arv hakkas suu-renema alles 1850. aastail, alustades tõusu seniselt paarilt prot-sendilt (Aarma 1979: 22; vrd ka Nordlund 2005: 51). Lugemiseõpetamist peeti oluliseks, kuid talupoegade kirjutamis- ja arvu-tusoskust ei peetud veel 19. sajandil üldiselt vajalikuks, seda õpe-tati 19. sajandi esimesel poolel vaid kihelkonnakoolides. Alles1851. aasta Liivimaa rahvakoolide juhtimise ja õppetöö korralda-mise eeskirjas nõuti, et ka vallakoolides hakataks muule õpetuselelisaks kirjutamist ja arvutamist õpetama. Eestimaa kubermangushakkas sama nõue kehtima 1867. aastal seoses uue kooliseadu-sega (Aarma 1990: 227). Tegelik kirjutamise õpetuse algus jäipaljudes piirkondades veel hilisemasse aega. Kirjutamist ei õpe-tatud sugugi kõigis külakoolides ega kõikidele lastele. 1852. aas-tal õpetati näiteks Rõuge kihelkonna 23 koolist kirjutamist vaidüheksas, mis tähendas, et tol aastal sai Rõuge kihelkonna kooli-des kirjutamist õppida vaid 24 õpilast (vt Ernits 1979: 45, 50).Veel 20. sajandi alguseski oli maapiirkondades tavaline kiiretetalutööde ajal koolist puududa. Kehvad majandusolud, kooliteepikkus ja huvipuudus tingisid selle, et koolis käimine jäi sagelikorrapäratuks või väga põgusaks.

Niisiis polegi midagi ebatavalist selles, et talupoegade ja teistevähese haridusega inimeste kirjutatud tekste pole veel 20. sajandialgusestki kuigi palju säilinud. Vanimad talupoegade kirjatöödon väga napid ja praktilised tekstid — lepingud, load, võlakirjadja igapäevased kalendrimärkused (ilm, temperatuur, künni- ja

562

Andreas Kalkun

külviajad jne3). 20. sajandi alguseks oli maaelanike ja talupoe-gade hulgas kirjutamine pigem passiivne oskus, mida harva ka-sutati ning mis enamasti polnud harjumuspärane ega igapäevane.Sõjaolukord pani aga kirjutama ka mehed, kes muidu polnud sulgekuigi tihti käes hoidnud.

JAKOB PLOOM JA TEMA 26 KIRJA

Järgnevalt vaatlen Rõuge kihelkonnast pärit Jakob Ploomi kirjusõjaväljalt.4 Need kirjad on eelmainitud “huvitavate” sõjakirjade-ga võrreldes “igavad” ning napid, täis liiasusi, kliseesid, kordusija kirjavigu; võõraste maade ja olukordade kirjeldused on kesisedning ka kogu teave sõjaolukorra ja riikide poliitika kohta vägalünklik või hoopis olematu. Samuti pole need oma üldtoonilt kuigiisiklikud ega tundelised ning näivad esindavat mingit teistsugustja vanemat kirjatraditsiooni.

Kirjad on pärit 1915. aastast. Enne seda olid vennad Jaan jaJakob Ploom oma peredega5 läinud sõjapakku Moskvasse oma onuAlbert Kendra juurde. Esialgu elatigi onu juures, kuid peagi minditööle ühte Moskva-lähedasse mõisasse. Perepärimuse järgi olevatsee olnud Volkonskite mõis, kus Juuli ja Liine olid teenijateks ningJaan ja Jakob töölisteks. Mingil põhjusel ei jäänud Jakob siiskivõimudel kahe silma vahele ning ta mobiliseeriti. Pole päris selge,

3Ilmavaatlustel on talupoegade kirjatöödes sageli üllatavalt suur roll.Näiteks Petserimaa asundustalu peremehe Karl Kirsi päevaraamatus aas-tatest 1907–1943 on nad üsnagi valdavad (Kodukandi ajaloost. . . 2006).Põhja-Soome taluperemehe Tuomas Artturi Rantajääskö (1891–1958)päevikutes rohkesti esinevaid märkusi ilma kohta (näiteks1951. aas-ta päevikus on kommenteeritud ilmaolusid 275 päeval) on analüüsinudTiina Onikki-Rantajääskö (2002).

4Jakob Ploom on minu vanavanaisa. Kirjad leidsin 1990. aastatealgul oma vanaema Elfriede Saali (Jakobi tütre) kodu pööningult riide-kirstust. Samas talus Kadõni külas elas oma elu viimastel aastatel kaJakobi naine Adeliine. Kirjad desifreeris ja digitaliseeris 2006. aastalõpul minu ema Helve Kalkun.

5Jakobi naine Adeliine Ploom (Raag) (1887–1980) ja tütred SalmePloom (Uibo) (1906–1987) ning Elfriede Ploom (Saal) (1910–1988);Jaani naine Juuli ja poeg Leonhard.

563


kas Jakob Ploomi pere lahkus Rõuge kihelkonnast Kadõni külastLillimõisa talust koos Jaani perega või läks neile hiljem järele.Kirjavahetuse põhjal võib oletada, et ka Jakob on enne soldatiksvõtmist elanud siiski juba vähemalt aasta Moskva lähedal, sest omakirjades pärib ta muu hulgas ka näiteks selleaastase (timahawa)heinateo ja heinailma kohta ning nüüdse (nüüd) vene naiste arvukohta mõisas.

Kirjuda minule ka, kui aiga saab, omast ellust. Kuis töö järgom, na-gad nüüd heina tegema? Kas om timahawa hen parem, kui minewalaastal olli ja paljus nüüd wene naisi om teie mõisan töön? (12.06.15).

Ühtlasi on kirjadest selgesti näha, et Jakob pole Venemaal siiskikuigi kaua elanud. Näiteks palub ta vennal teatada, millisessehaldusüksusesse nende elupaik Venemaal kuulub, sest tal olevatsee meelest läinud.

Armas wend, mina tahtse mitu kord sinu käest küsida, mis se walldkudsudas, minul om meelest ära lanu, mittu tüki küsiwa, kosdwallastolled, kes Timidreski kreisisd oma, neid om midu tüki, kes siija jai,aga mina ei tiija üttelda, kost wallast olen (8.03.15).

Samuti näib Jakobi väga kehv vene keele oskuski osutavat sellele,et ta on Venemaal uustulnuk. Näiteks ei osanud ta arsti juuresöelda, mis tal viga on.

Nelja paiwa olin mina komisin ja es ole estlasd kedagi. Muiduguküsidi, mis haige om, nädasin käsiga, kos haige om, kõnõlda es sa,koest haiged tege. Muitugui wõedi wastu ära ja pool päiwa homingusaadedi ära Moskwa tsälnigu poole ehk poorna pongdi (6.02.15).

Kuigi pere asus sõtta minekuks valmistuvale Jakobile üsna li-gidal, on kokkusaamiste korraldamine olnud siiski keeruline. Onsäilinud perepildid koos sõdurivormis Jakobiga (kirjade järgi an-takse Jakobile sõduririided alles vahetult enne Karsunist õppus-telt lahkumist), mis annab tunnistust, et Jakob suutis siiski ennesõjaväljale saatmist ka perega kohtumise korraldada. Jakob kir-jutab mitmel puhul, et ta on küsinud, kas ta võiks pühadeks kojuminna, kuid talle on see ära keelatud, sest kodu olevat liiga kaugel.Paarist kirjast võib lugeda, kuidas Jakob kord Moskva vaksalis üri-

564

Andreas Kalkun

JAAN JA JAKOB PLOOM PEREDEGA

Taga vasakult Jaan ja Jakob; ees Jaani poeg Leonhardja abikaasa Juuli, Jakobi tütar Elfriede,

abikaasa Adeliine ning tütar Salme

565


tab perega kokku saada, kuid seegi ei õnnestu: helistamist ei julgeJakob oma puuduliku keeleoskuse tõttu korraldada.

Mõdli kõigilde, et teid telewoniga Moswale kutsu, aga esi diijad teie,et keelt ei mõisda, ei sa küsida. (Dat.-mata.)

KIRJADE KEELEST JA VORMIST

Jakob Ploomi kirju esimest korda lugedes olin väga üllatunud, etnende keel ei sarnanenud Jakobi tütre Elfriede või naise Adeliineomaga. Tema tekst on ühelt poolt sageli suulise keele omadustega,ebakorrektne, lühendatud, ühildumisvigadega ja lõunaeestiline,kuid teisalt rõhutatult kirjakeelne ning mittemurdepärane. Jakobkirjutab oma lähedastele, kellega kõneldes ta vägagi tõenäoliseltkasutas oma emakeeleks olevat Rõuge murrakut, imelikult segatudkeelt. Selline segatud keel viitab sellele, et Jakobile on kirjalik kul-tuur selgelt põhjaeestikeelne ja suuline kultuur lõunaeestikeelnening epistolaarne keel on midagi väga ebaloomulikku ja nendevahepealset.

Tõenäoliselt pole Jakob Ploom oma kirjades püüdnudki omakodukeeles kirjutada, kirjutatud keel on tema jaoks väga ilmseltseostunud just põhjaeestilise kirjakeelega. Ta on üritanud kasutadakirjakeelt, kuid selle kehva oskamise tõttu esineb kirjades siiskipäris palju lõunaeesti vorme. Samas on lõunaeestipärasused takirjades siiski pigem erandid ja tulevad esile juhuslikult.6 Kodu-keeles kirjutamist on tõenäoliselt raskendanud see, et ta ei tundnudlõunaeestikeelseid kirjalikke eeskujusid. Jakobi kirjades esinevkirjakeeletaotlus osutab sellele, et ka “lihtne” ja kogenematu kir-jutaja on olnud teadlik keele eri variantidest. Jakobi keelevalikuton suunanud teatud diglossia: kui Rõuge keelt on kasutatud ar-giolukorras ja suuliselt, siis kirjaliku eneseväljenduse keeleks onolnud võõras ning kodukeelest erinev “kirjakeel”.

6Ka Taru Nordlund, kes on analüüsinud Etelä-Pohjanmaalt pärit talu-poja Samuel Kauppila (sünd. 1872) päevikut ja Ida-Soome talupoegadekirju Kauppahuone Begbom’i arhiivist (1802–1828), näitab, kuidas talu-pojad on oma kirjatöödes selgesti eelistanud nende kodumurdest erinevatkirjakeelt ja näivad vältivat murdepärasusi (vt Nordlund 2003, 2005).

566

Andreas Kalkun

Põhajaeestikeelse keelekuju taotlusele viitab näiteks üsnaüldine vokaalharmoonia puudumine. Tundub, nagu oleks tead-likult loobutud ühest kahe keele kõige silmapaistvamast erine-vusest (vrd Nordlund 2003, 2005: 69). Ühes ja samas kirjasvõivad siiski kõrvuti esineda variandidwälljäle jawälljal (9.05.15)ning õmõlda ja õmelda (5.03.15), kuid üldine on, et isegilõunaeestilistes sõnades jäetakse vokaalharmoonia põhjaeestilisekirjakeele eeskujul märkimata (ntröajahu (9.05.15) rüäjahuasemel võilämmad (30.05.15) lämmäq asemel). Samuti ontüüpiline, et lõunaeesti sõnu või sõnatüvesid kasutatakse koos kir-jakeelsete muutelõppudega (ntlämmad(vrd lämmäq, 30.05.15),lähgülle (vrd lähkühe, 7.04.15),latsed (vrd latsõq, 13.01.15)).Jakobi kirjades on tavalised ka n-ö ülekorrektsed ja foneetilisedvormid, nt kaashäälikuühendi häälduslik märkimine (ollin mett-sanmanewrin(6.02.15)) võii ja j häälduslike vormide eelistamine:tiija (vrd tiiä, 13.01.15),diijad (vrd tiiät, dat.-mata),siija (vrdsiia,4.06.15),püiawad(vrd püüavad, 12.05.15).

Niisiis on Jakob oma vähesele haridusele vaatamata teadliksuulise ja kirjaliku keele erinevustest ning kasutab mingite talletuntud kirjalike tekstide eeskujul suulises keeles ebaloomulikkevorme. Kirjaliku keele traditsioonidest kinnipidamisele näib vii-tavat näiteks peaaegu läbiv arhailine artikli kasutamine kuupäevaees (Sell 9 Mail). Samuti viitavad kirjaliku keele eeskujudeleametlike ja ebaloomulike pöördumissõnade (wend ja wena naineja teie poeg, 15.06.15) ilmne eelistamine lausungeis, kus suuliseskõnes oleks tõenäoliselt kasutatud nimesid (vrd ka Chartier 1997b:83, 97).

Kirjad on enamasti lõikudeks liigendamata, kirjavahemärkeon väga napilt7 ja juhuslikult ning suurtähtede kasutuski polekuigi järjekindel. Talupoegade ja väheõppinud inimeste kir-jatöödele ongi muu hulgas väga iseloomulik liigendamatus ja kir-javahemärkide puudumine või juhuslikkus (vrd Nordlund 2005:69). Interpunktsioon tundub olevat oskus, mis nõuab suuremat jasüsteemsemat õpetust, kui tavalistel talupoegadel on olnud.

7Lugemise hõlbustamiseks on siinses artiklis esitatud näitetekstidelelisatud kirjavahemärgid.

567


Jakob Ploomi sõjakirjade struktuur on korduv ja vähevarieeruv.Kirjad algavad enamasti pealkirjaga, kus määratletakse kuupäev jakoht, kust kiri on saadetud. Kohamääratluseks on enamasti linnavõi kubermangu nimi, aga ka mõni ebatäpsem määratlus, nagunäiteks “poola küla” või “sõjaväli”.

Kiri karsuni linnast 27 webr.Kiri PeelostogistKiri Krodna linnast sell 18 Abr.Kiri poola küllast sell 26. AbrKiri Suwalski kuberm. Sell 9 MailKiri sõja wäljalt sell 24 Mail 1915 aastalKiri Iwangorodast sel 24. Juun.

Pealkirjale järgneb mõni vormellik pöördumine või korduv al-guslause, enamasti “Armsad kodu rahvad, kirjudan teile ka jällemõnnõ sõna”. Säilinud 26 kirjast vaid kolm ei alga sellise lau-sega. Et mõnes kirjas on selliseid pöördumisi lausa mitu, võibkogu kirjakorpusest leida selle lause variante 34 korral.8 Kirju eistruktureeri enamasti ei punktid, komad ega taandread, paber onenamasti viimse reani täis kirjutatud ning kirjad lõpevad siis, kuilõpeb paber. Esmapilgul jätavad kirjad väga üksluise mulje, needon justkui pikad ühispalved (vrd Schikorsky 2000: 454).

Kui neid 26 kirja järjest lugeda, saab selgeks, et Jakob Ploomilon olnud väga selge ettekujutus, milline peab kiri olema. Kirjastkirja korduvad samad või väga sarnased fraasid ja laused ikka sa-made teemade kohta. Pärast paari kirjaga tutvumist võib suurtosa kirjade sisust ja vormist hõlpsasti ette aimata. Selline kind-latest vormidest ja teemadest kinnipidamine on arvatavasti olnudtoeks inimesele, kes pole enne sõda palju kirjutama pidanud, ningaidanud tal teksti luua. Samuti on tõenäoliselt selline kergesti

8Näiteks: “Armsad kodu rahwad, kirjudan teile jälle mõnõ sõnasiist poola külast” (12.05.15), “Armsad kodu rahwad, teadan teileka omasd elust” (13.01.15), “Armas wend Jaan, kirjudan teile kajäle mõnõ sõna” (5.03.15); “Armas Liine, kirjudan sinule kamõnõsõna” (13.01.15); “Armas naine kirjudan sinule ka lasdega mõnõsõna” (9.05.15) jt.

568

Andreas Kalkun

arusaadav ja lihtsalt etteaimatav tekst kirjakunstis kogenematulelugejale pakkunud turvalist lugemist.

Säilinud on küll ainult 26 kirja (mõned neist on alles ilmseltvaid osaliselt), kuid juba selleski väikses korpuses tõusevad vägailmekalt esile kirjade korduvad ning originaalsed osad. Kirjadekõige levinumad fraasid annavad hea ülevaate tüüpilisest JakobPloomi kirjast. Lisaks algusvormelitele ja pikkadele väga sarnas-tele hüvastijätulausetele ning tervise ülevaadetele9 on väga ise-loomulik, et kirjade populaarseimate lausete hulgas on ka need,mis väljendavad kirjutaja kimbatust ja raskusi kirja kirjutamisel.26 korral võib kirjade korpusest leida lause “Rohgem ei tiija minateile kirjuda” (nt 24.05.15) või mõne selle lausungi variandi.10 Sel-lised laused nagu “udisid midagi ei olle ollnu” (8.03.15) ja “Saabnäha, kawa siin peedas” (5.03.15) või “Saab näha koes säält saade-das” (13.01.15) on kahtlemata mõneti nende kirjade võtmelaused,mis näitavad Jakob Ploomi otsustusõiguseta passiivse sõdurinasuures teadmatuses ning eneseväljendusraskustes.

JUMALATA PAIGAS

Jakobi kirjade eripära arvestades ei saa tihti aru, kas näiteksikka korduv Jumala nimetamine on kirjakonventsioon või pee-geldab see tõelist religioossust. Jakobi suhtumisest sõjasse jaenda kannatustesse on tunda alistumismeeleolu ning usku saa-tuse kõikemääravasse jõusse. Ta rõhutab korduvalt, et kõik onJumala käes ning see, kas ta näeb veel kunagi oma naist ja tütreid

9Näiteks: “Jumalale tenu, ollen see kord terwe, ei olle waenlasekuulid puudunud” (2.07.15); “Mina olen Jumal tenadu see kõrd õigeterwe” (16.03.15); “Tenu Jumalale ollen see kõrd terwe ja eiolle weellahengu wälljal” (9.05.15); “Ollen see kõrd õige terwe, saab näha, kuisedestpidi terwus om” (22.04.15) jt.

10Näiteks: “Rohgem ei tiija mina praegu teile kirjudada ennekui teine kõrd” (?.01.15); “Muud ei olle minul see kõrd teilekir-juda” (7.04.15); “Rohkem ei ole aiga kirjuda, tuleb pia mineg, enne kuitõine kõrd” (13.01.15); “Rohgem ei olle minul teile aiga kirjuda ene kuiperale saan” (24.06.15); “Rohgem ei saa mina teile kirjuda”(?.03.15);“Rohgem ei olle midagi praaegu kirjuda” (8.03.15) jt.

5 569


või sureb sõjaväljal, sõltub Jumalast. Kui soldatiriided selga an-takse, siis võetakse “oma õigus” ära, saad soldatiks (13.01.15) japole enam “wolna inemine” (8.03.15), kirjutab Jakob. See muu-tumine, oma riietest (millest kirjades küllaltki palju räägitakse)loobumine ja soldatiriiete vastuvõtmine on justkui initsiatsioonühte ümberpööratud maailma, ümberasetus, mis muudab kõik se-nised arusaamad ja loogika. Sõjaväes olek on Jakobile nagu ilmajumalata ja metsik olemine, millest ei või midagi head loota. Sel-les ümberpööratud ning jumalata maailmas tehakse ennekuulma-tuid asju: ühed põgenevad kodudest ja jätavad kõik maise varamaha, teised on suurte kirikupühade ajal õppusel või söövad poolapõldudelt ahnelt noori kartuleid, mis pole jõudnud veel täis kas-vada, sest “midagi pole parata”.

Ilmad oma siin lämmad, inemised oma siin kewade põlud mahateinud ja nüüd oma ära pagenud oma waranduse mand. Soldadidwõdawad noori kardolid ja keedawa. Oma küll weel noored ja wai-kud, aka kes selle pääle kaeb, hääd oma need ka, kui süwa tahad.Soola puudus om, ei olle kardoli keeda soola. Kõigeka piad kokulebbima, mis om ehk mis ei olle. Sõja ajal ei olle nii kui rahu ajalom, kui om wõimalig tuua söögi kraami, siis tuwas ka ja andas kasüwa, et laida ei wõi, kui ei olle wõimalik, ega siis midagi parada eiolle (30.06.15).

Selles maailmas peab tegema nii, nagu kästakse, ja lootma, etJumala äraarvamatu ja lõpmatu hea tahtmine võidutseb. Jakob kir-jutab oma naisele julgustavalt, kuidas peab Jumala peale lootma,et kõik korda saaks ja hästi läheks, ning andma end nagu KristusKetsemani aias oma Isa meelevalda. Kuid Jakob pole järjekindel,juba samas lõigus paljastub siiski tema enda hirm ja lootusetus.Naisel ta keelab muretsemast, aga ise valutab südant ja näeb hirm-said unenägusid.

Armas naine, kirjudan sinule ka mõnõ sõna. Ära muredagu palju,küll mina lään kodu, kui sõda rahule jäeb, ei olle seeni päiwaniminule wiga saanu, waest Jumal hoiab edespoole ka weel, kui omtema tahdmine. Meie piame ütlema ni nagu Kristus esi ütel, argusündgu minu tahdmine waid sinu tahdmine, kui tema ketsemaniaianpallel. Kas oma minu armsad labsed terwed kõig wai om mõnihaige? Mina näen halwu unesid. Wai olled sina armas naine haigeehk om mida pahandusd? Minul tulleb aoldi nii suur südame wallu,

570

Andreas Kalkun

et ei tiija, mis teha. Soowin sinule lasdega palju tuhad terwid ja õne,jättan sinu kõigest südamest Jumalaga (12.06.15).

“Lihtsate” inimeste sõjakirju uurinud Austria ajaloolane IsaSchikorsky on kirjutanud nn keele kaotusest ja erilisest na-pisõnalisest stiilist, mis vihjab sellistes kirjades hirmule ja pinge-seisundile (1996: 460). Schikorsky järgi on sellistele kirjutisteleiseloomulik, et kuigi võidakse kirjutada väga tugevalt emotsioo-nidega laetud asjadest, tulevad tekstides tunnetele ja emotsiooni-dele selgesti viitavad sõnad väga harva esile.Keelekaotustvõivadväljendada lausungid, kus otsesõnu viidatakse võimatusele olu-korda kirjeldada või siis situatsiooni ettekujutamatusele. Sama-moodi võidakse keelekaotust ka graafiliselt tähistada (kolm punkti,mõttekriipsud) või grammatiliselt väljendada (poolikud laused,väljajätud) (Schikorsky 1990: 156–157).

Jakob Ploomi kirjades ülisageli korduvat vormellikku ütlust“Rogem ei olle teile wõimalik kirjuda” ja selle variante onmõnes kirjas võimalik tõlgendada schikorskyliku keelekaotusena.Sõjaväljalt saadetud viimases säilinud (või üldse viimases?) kirjaskurdab Jakob esmalt, et ta pole kirju saanud ega saa neid ka saata.Seejärel kirjutab ta lahingute kohta, et need on “wäga koledad jahirmsad”, kuid ei kirjelda seda õudust lähemalt ja vahetab teemat,esitades mitmeid vormellikke lauseid (Jumala õnnistusele ja healetahtele lootmine, kirjutamisraskused, tervitused kodustele, juma-lagajätuvormelid), mille hulgas on ka teistes kirjades esinev, kuidsiin originaalse arenduse saanud tervise ja õnne soovimise lause.Koos eelnenud vihjega lahingukoledustele saab selles kirjas liht-sast õnnistuse soovimisest sünge motiiv kadunud õnnest.

Lahengud om siin wäga koledad ja hirmsad, ollen see kord küllweel terwe, ei olle waenlasse kuulid wiga teinud, waest hojab Jumalka weel edesi, nagu seeni ajani om hoidnud. Rogem ei olle teilewõimalik kirjuda, teie esigi tiijade, waest ei sa teie sedagi käde.Soowin teile palju tuhad terwid ja õnnõ nii kawa kui mina teile jällekirjuda, kui saan weel kirjuda. Armas naine ella õnnõliguldomilasdega, ärä muredagu, et minul õn om ära kadunu, waest Jumaltoob minule ka tagasi õnnõ. Jä Jumalaga armas naine ja labsed, jällenägemiseni. Kirjudanu sinu armas mees Jakob (4.7)

571


Samamoodi näivad suhteliselt kiretult kirjeldatud teated hai-gustest ja muudest vaevustest viitavat keelekaotusele. Tähendusli-kud võivad olla ka järsud teemavahetused ja poolelijäänud mõtted.Järgmises katkendis lõpetab Jakob kibedad haiguse ja sõja lõpuootuse teemad tema jaoks neutraalse rahateemaga.

Terwis om minul kehw, kui tunn aiku ärä tandsudedas, sis om jalguseest jõud lõbnu, et ei jõwa saisda. Ega muud loodusd ja oodusdei ole, kui ooda kunas sõda lõbule jõwab, sis päsed ärä, aka arwadatema nii pia ei lõbe. Kui mina siija tulli, olli minul 14 rublaraha janüüd om 13 rubla, muidu om ärä lännu (?.01.15).

Üldiselt üritab Jakob Ploom hoida oma kirjades enesekindlat jaJumalale lootvat meeleolu, kuid selle välise külje tagant paistavadsageli õud ja hirm. Kümnes kirjas kordub lause, milles Jakob paluboma naisel Liinel mitte muretseda ja lubab peagi Jumala abigakoju jõuda. Järgnevaski tsitaadis vahelduvad napid julgustavadning hirmunud lõigud. Ehk varsti pääseb koju, lubab Jakob, kuidei suuda samas jätta kirjutamata täidest, keda ta levinud uskumusejärgi arvab suurest murest enesele kallale tulevat. Samas kirjasütleb Jakob, et on “oma elu ja ollegiga segane ja rumal, et eitiija mis saab ja mis tulewik toob”, ning sedasama väljendavad kakirjade hüplikud meeleolud ja laused.

Ja Liine, mis mina sinule ütle, et ära mureda nii palju nagu sinakirjudad, et mina ei jõwa oma südame waluga kuigi ära olla, egassee midaki ei aida, seega waiwad hennast. Üks nädal muren olla,see teeb aasta sind wanemas. Kõig peawad siin ollema, ei olleminaüksinda, ja minul om ka raske olla kui mõdled, piad mõdid muialehoidma. Ajad oma muidugi küll halwa, küll mina lään üks kord koduja elame jälle kõik rõõmsade. Mina ei tiija, kas hendal ka murega waimuidu om, täid tükise pääle. Käwe Moskwan sannan ja siin käweüts kõrd. Salme ja Elwi, ära iku, küll mina län rudu kodu. Olgehäädlabsed, kuulge mama sõna, siis mina lään kodu. Rohkem ei sa minasinule see kõrd kirjuda. Kui kirja kätte saade kirjuda jälleminule,siis om minul ka jõutsab olla (dat.-mata).

Jakobi kirjadest ei leia võidurõõmu ega innukat kodumaa kaits-mise ideoloogiat. Sõda on mõistusega seletamatu kannatus, millelõppu vaid mõnes helgemas kirjakohas julgetakse loota. Jakobilpole ilmselgelt illusioone selle suhtes, et temast võiks sõltuda mi-

572

Andreas Kalkun

dagi sõjaväljal või et tema oleks sõjas subjekt, kelle tegevusegaseoses võiks midagi muutuda. Vaid laste poole pöördudes kasutabJakob paaril korral naiivset ja rõõmsat pilti endast kui aktiivsestsubjektist sõjaväljal. Samas on nende paari kirjakoha meelsusnii erinev teksti muudes osades valitsevast alistumuse ja passiivsekannataja enesekuvandist, et on ilmselge, et tegemist on lastelemääratud ilustatud tõega, mida kirjutaja juba kirjutamise hetkelise ei usu.

Sallme ja Elwi, olge hääd latsed, ärä olgu halwa latse. Elwi,sinaikki, kui mina ärä tulli ja ülid, et sinu lüwas ärä, ärä pelagu, eitohe minu keski lüwa, mina lüwa, mina löön essi sõja ära ja läänkodu (13.01.15).

Salme ja Elwi, kas olede hä latse? Olge hääd labsed, kull minalään kodu, kui sagslase ehk ausdria ära wõidan. Jääge see kord kõikJumalaga (12.05.15).

Jakob on sunnitud 1915. aasta ülestõusmispühad veetma Kar-suni linnas õppustel ja lahinguiks valmistudes. Võib-olla on justneed pühad ning viibimine keskkonnas, kus õigeusu kirikusse kuu-luv enamus ei tähista uue kalendri pühi, pannud Jakobi tundmaend olevat jumalata ja kirikuta paigas. Kui selles kohas ka on re-ligioossust, siis on see selline, mis on Jakobi jaoks tundmatu javõõrastav. Näiteks tunduvad ortodokside paast ja paastusöögidJakobile veel ühe lisakannatusena ning ei seostu tema jaoks ta-vapärase religioossuse ega turvalise maailmaga. Pole teada, kuiusklik oli Jakob enne sõtta sattumist, sõjaolukorras tunneb ta iga-tahes puudust kirikust, mida soldatitel pole.

Armas Liine, kirjudan sinule ka oma perega mõnõ sõna. Kui kerigulelääd, paluge minu eest ka, minul siin kerigud ei olle. Seda kirja küllteie enne katsed Märtsi kätte ei saa. Ja käi sina ka ära kerigun, egamina nii pija kodu ei sa. Ehk ei saagi, üttelda, kui ka praegu õgwasõda rahule jäänu, siis ka weel nii pia ei lasta kodu (5.03.15).

Armsad kodu rahwad, kirjudan teile jälle mõnõ sõna. Teie olledenüüd Mosgwan kirigun, teil om püha, minul ei olle Karsunin pühaollnu. Meid oppadas pühapäiwa ja äripäiwa, saab näha, kas pühadeaigu ka obbadas (8.03.15).

573


Pühadeaegsed õppused on Jakobile eriti kibe katsumus. Ta-vapäraste ja kirjast kirja üha korduvate erapooletute fraaside janendingute hulgast lahvatab karm kujutluspilt vastandlikest maa-ilmadest. Ühel pool on pere, kes pole seekord küll koduses Rõugekirikus, kuid on siiski üheskoos lihavõtteteenistusel, ning teisalperest eraldatud soldat, keda metsas inimesetapjaks koolitatakse.

Täna ollin meie jälle laskman, mõdlin küll et kodus om püha täna,aga mina ei sa neidega püha pida. Ja teie olede täna wist Moskwaskerigus, aka meid obadas täna inemise tabjas. Kui seda mõdle, etsee ei olle küll midagi wärd, aka midagi parada ei ole, piad tegema,mis käsdas (19.03.15).

JAKOB PLOOM JA PEREKOND

Jakobi kõigil säilinud kirjadel on mitu adressaati ja kirjad ongi ilm-selgelt mõeldud ettelugemiseks kogu perele.Armsad kodurahvad,kellele kirjutatakse, on Jakobi vend Jaan perega ja Jakobi naineAdeliine lastega. Enamik kirju peegeldab selgelt ka selle emigrat-sioonis elava pere hierarhiat. Kirjade algus on pühendatud n-ö üld-huvitavatele teemadele ning selles osas suheldakse peamiselt vendJaaniga. Tüüpilise kirja teine osa algab fraasiga “Armas Liine, kir-judan sinule ka mõnõ sõna” (nt 8.01.15). See osa kirjast on ena-masti lühem ja sisult veidi isiklikum ning lõpeb sageli umbes lau-sepikkuse pöördumisega üheksa-aastase Salme ja viieaastase Elf-riede poole. Seegi osa kirjast pole enamasti taandreaga eraldatud,kuid algab nagu muudki kirja osad korduva pöördumisvormeliga,milleks seekord on lihtsalt nimed (“Salme ja Elwi, ära iku, küllmina län rudu kodu” (dat.-mata), “Sallme ja Elwi, teie musud sainmina kätte, mis teie mamaga minule saadid ja saadan teile jällepalju musud selle kirjaga” (15.06.15) jm).

Jakobi kirjad on mõeldud nii vennale kui ka oma abikaasale,kuid naisele määratud osa on alati tähendusrikkalt kirja lõpus.Ainsale säilinud ümbrikulegi on kirjutatud justJ. Ploom, mitteA. Ploom. Koju jäänud vend on ilmselt perepea, tema nimeletuleb post ja temale on suunatud kirjade mahukam algusosa. Sa-mas on kirjade lõpuosa küll lühem, kuid sageli isiklikus mõttesteaberikkam, sest sealt võib kirjast kirja korduvate kliseede va-

574

Andreas Kalkun

helt leida mõne harva koha, kus Jakob väljendab oma hirme jaigatsusi. Mõnes kirjas on vennale ja naisele määratud kirjaosadevahel selge vahe: Jakob jätab vennaga jumalaga ja teatab, et kir-jutab nüüd Liinele ka mõne sõna, teiste puhul on selline ülemineksujuvam. Mõnes kirjas puudub Adeliinele ja lastele määratud osahoopiski. Mõnest Jakobi kirjavahetust puudutavast märkusest ilm-neb, et Adeliine ja Jaan on kirjutanud Jakobile ka eraldi kirju, kuidkõik Jakobi enda säilinud kirjad on mõeldud küll kogu perele luge-miseks. Tõenäoliselt pole selliste ühiskirjade olemasolu selgitatavvaid sõjas olija kehvade majanduslike oludega või kokkuhoiuga.

Tolleaegsed tavalised kirjakirjutajad ei pidanud kirja nii usal-duslikuks, nagu tänapäeval ollakse harjunud. Et ühel kirjal võisolla mitu adressaati ja kirju loeti teistele ette, oli 19. sajandil ta-lupoegade ja tööliste juures väga tavaline. Selliste kirjavahetajatejaoks ei nõudnud kirja kirjutamine taktitundelisust, mis paljudeleõppinumatele kirjakirjutajatele oli vajalik, et kaitsta kahe kirjava-hetaja isiklikke saladusi. Pigem lausa vastupidi: kirjakirjutamiseeesmärgiks oligi kindlustada, toetada ja tugevdada sotsiaalseid si-demeid ning ühtekuuluvust rühmaga ning kirjad polnud midagisellist, mis peaks vaid kahe inimese vahele jääma. Kirjad toeta-sid kirju vahetava ja neid lugeva grupi eneseteadvust (vt Chartier1997a: 15).

Üsna märkimisväärne osa Jakob Ploomi kirjadest käsitleb kir-javahetust ennast. Jakob teatab järjekindlalt, kellelt ja millal ta onkirju saanud ning kellele ta on neid saatnud. Kirjutades oma vennaperele ja naisele, loetleb ta sageli kõik sugulased, kellele ta onviimasel ajal kirjutanud või kellelt kirja saanud. Kirjavahetuselesuure tähelepanu pööramine aitab tõenäoliselt ka sugulussidemeidkindlustada ja tugevdada ning sõjaväljal olevat isikut muu maail-maga siduda. Samuti seob selline teadmine sugulastest ja nendekirjavahetusest emigreerunud ning kodumaal olevaid sugulasi.

Praegu kirjudasin eestimaale kirja Kadenile ja sain praeguteie käestkirja ja teie kirja ollen kõik kätte saanu, mis teie ollede saadnu ja sainka praegu Emi Jaani kirja, Alberdi käest sain üle eila kirja ja seegaolen rõõmus, et kirju sagede tuleb, om minul ka jõutsab olla.Aduleka saadin kirja (6.02.15).

575


Se om 8. mail tulin ära ja sain ka teie kirja kätte, mis sina, armaswend, 1. Mail ollid kirjudanu. Ja sain ka oma armsa naise kirja, mistema 30. Abrilil olli kirjudanu. Need ollid esimesed kirjadselle ajaseen. Ja sain ka eestimaalt Adu käest kirja, kolm kirja sain üdelisikätte, see rõmusdas mind wäga, ed ülle palju aja kolm kirja sainkõraga kätte (9.06.15).

Sageli arutatakse kirjades selle üle, kui kaua kirjad võiksid teelolla ja kunas kohale jõuda, millel on ka väga praktiline põhjus:sõdur on sunnitud ootamatult oma asukohta muutma ja ei tea,kaua tal lastakse ühes paigas olla. Kirjade ja pakkide sage ka-dumine (vt ka Rahi, Jõgisuu 1998: 43) on kindlasti ka ühekspõhjuseks, miks kättesaadud ja saadetud kirjadest alati teada an-takse. Et kirjavahetus on Jakobile ainus tugi võõrkeelses keskkon-nas elu ja surma piiril, siis võib tema jaoks paberi ning pliiatsitepuudus olla suureks tragöödiaks, mis lahutab perest ning mida tu-leb seetõttu igati vältida. Nii palub Jakob paaris kirjas perel saatapaberit ja ümbrikuid sõjaväljale, et kontakt sugulaste vahel säiliks.

Mina es sa Jaanile ja Alberdile kirjuda, ei ole tindi pleijatsid, ennekui teine kõrd waest sab (13.01.15).

Emmi Jaani käest sain ka täna mina kirja. Kui teie kirja saadade, siskirjuda pool poognad ja pool saadge minule ja pandge kowar kakirjasiise. Minul om kirja maderjal otsan, muidu ei sa mina teile kirjuda.Siisd osda ei olle kostgi, raha om kül 8 r 70. kobiga, aga midagi häädei olle, siisd midagi saada ei olle (24.05.15).

Kirjade saatmine ja saamine on Jakobile väga oluline ningtõenäoliselt on see nii mõnelgi hetkel ainus side omakeelse, tur-valise ja arusaadava maailmaga. Jakobi kirjadest selgub, et taoli suure osa oma sõjaväeteenistuse ajast ainsa eestlasena omapolgus. Vähestest kokkusaamistest eesti sõduritega annab Jakobperele teada ning neil aegadel, mil Jakob on saanud koos ollaomakeelsete sõduritega, võib ka kirjadest leida emotsionaalse-maid lõike. Näiteks 12. juunil kirjutab Jakob neljast eestlasest,kes nende roodu on tulnud, ning maalib ka kirjades muidu vägaharva esinevaid idüllilisi pilte oma elust.

Siin ei olle tööd teha, ollen ka jõe ääres, käin sublemas ja pesupessemas. Soldadid püiawad kallu, lasewad püssidega kallasid. Siin

576

Andreas Kalkun

om peris wabalig elu, ei olle waenlase kuulidesd hirmu. Ja teadanka weel teile, et meie roodu tulli ka 4 eesdlasd, noored kes talwelweebruari kuul wõedi. Kolm tükki om Willandi maald ja üks omTardu maald, see kes tardu maald om, pandi meie adelonis, selleadeloni jaos olen mina ka. Tema olli utsebnikammondus olnu jaüks wilandi pois ka om meie adeloni jaos. Olleme kolmekeisi üheskoos. Siin käiseme küllas piima ja wõid osdman, wõi naelast massin60 kobiga, nüüd om minul ka jõutsab ära elada (12.06.15).

Kuna kirjavahetus on nii habras side, mille toimimine või kat-kemine sõltub lisaks kirjutajatele ka kümnetest muudest teguritest,siis on sellega seotud erinevaid hirme. Kirjadest on näha, kuidassõdurid teevad jõupingutusi, et saada kätte omaste kirju, mis onsaadetud kohtadesse, kus neid enam pole. Jakobile ja kõigile te-masugustele on väga tähtis, et kellegi heasoovlikkuse või mõneime läbi “otsiks kiri” üles tema omaniku.

Mina saadi Willna linnast teile kirja, kui teie wastuse saadi, sedamina kätte es sa. Meie küll saadi sina weldweebrile kirja ja adresi,et kui om kirja meile tulnu, saadge siia polgu. Saab näha, kastulebwai ei. [---] Mina küll seeni sin ei olle, kui teie kirja saadade, küllkiri ottsib meie polgu ära, ega mina kunagi kawa ütten paiganei saolla, üts kõrd siin, tõine kõrd säl [nagu] kunagi sõja ajal (22.04.15).

Lahinguväljal lisandub muudele kannatustele ja stressile kakartus, et kirjavahetus peab katkema. Jakob esitab ühes kirjaskuuldusi, mille järgi saavat sõjaväljal kirju saata ja saada vaidkorra kuus.

Nüüd om wähe aiga ja ei tiija ka, kas saade seda kirja kätte. Siin eisa kirja saada, kõnõldas, et siin kirja rohkem saada ei sa, kui kuulüks kord ja üks kord tulewad ka kirjad siija. Ja mina ka ei olleteie käest palju aigu kirja saanu, siist om minul teine kiri see saada jaIwangorodast saadin ka ühe. Ei tiija, kas ollede kätte saanu(4.07.15).

Säilinud kirjade järgi tundub, et Jakob on keskmiselt iga nädalperele uue kirja saatnud ning tõenäoliselt on ka vastajad samausinad olnud. Et Jakob on kirjades loetlenud hulgaliselt ka muidinimesi, kellega tal on kirjavahetus, siis tundub korrespondentstõesti küllaltki tihe olevat. Sõjaväljal olija väljendab mitmel korraloma hirmu ja kartusi, mida põhjustab teadmatus ning kirjade pikkootamine. Lause “Kui kirja kätte saade, kirjuda jälle minule, siis

577


om minul ka jõutsab olla” (nt dat.-mata kiri) kuulub Jakobi kirjadekorduvaimate lausete hulka ning selle variante esineb 11 kirjas.11

Kui kirja kätte saade, kirjudage minule. Minul see wahe ollipig, estulle kirja, mina arwasin, et kodus midagi halwasde om wai haige, etei taha minule siija nii pia kirjuda. Nüüd sain süda jälle rõõmsamas,et kõik kodus heaste om (15.06.15).

Lihtsatele kirjakirjutajatele ei tähendanud kirjavahetus pelgaltkahe inimese isiklikku suhtlemist ja kirjutamine ei tähendanudenamasti ka intiimseid tundepalanguid. 19. sajandi kirjades polesageli võimalik vahet teha, kas tegemist on era- või ametikirjaga.Ärikirjadest võib sageli leida pereuudiseid ja muud n-ö tühja-tähjaning ka vastupidi (vt Chartier 1997a: 17–18). Nagu paljudelevähekogenud kirjakirjutajatele, on tõenäoliselt ka Jakob Ploomiletundunud kirjutamisväärsete asjadena eelkõige just kõik “tähtsad”teemad, näiteks suguvõsa- ja rahaasju puudutav, aga ka praktilisteasjadega seotud tegevused, nagu näiteks rõivaste hankimine võipakkide saamine ja saatmine.

Rahaasjad on olnud omastevahelises suhtlemises väga tähtsadning sageli on peresidemed tähendanud muu hulgas ka majan-duslikke sidemeid (vrd Helsti 2006: 144). Pealegi on igasugunearvepidamine enamasti ju “lihtsate inimeste” ainus kirjatöö ningtõenäoliselt just ka seetõttu on näiteks Jakob Ploomigi kirjas ko-pika täpsusega aruanded oma rahalisest olukorrast ning ka kõigetühisematest majanduslikest tehingutest.

Mina sain Mosgwast osta tule tahti ja tindi pleijatsi ja tsäinigu.Kambsi ja alus rõiwide, kindide ja suge eest sain raha 5 r 31 koppik.Saapasde eest ei olle weel sanu, muidu rõiwide eest ei anda raha,andas kroonu rõiwa säälga (6.02.15).

11Näiteks: “Kui kirja kätte saade kirjudage minule ka kuis elade,kas olede kõik terwed” (?.01.15); “Armas wend, kui minu kirja kättesaade, siis kirjuda minule ka omast ellusd. Kuis elade, kas ollede kõigterwed?” (22.04.15); “Kui kirja kätte saade, kirjudage minule ka omastelust, kuis töö järg om” (30.06.15); “Kirjuda minule ka, kuiaiga saab,omast ellust” (12.06.15) jt.

578

Andreas Kalkun

“Lihtsate” inimeste kirjadele ongi väga tüüpiline eriline “asja-likkus” ja eriomane teemade valik.12 Raha ja mitmesuguste asjadehinnad eri paigus ning eri aegadel on selliste kirjakirjutajate jaokssuure uudisväärtusega teave. See info on samaväärne näiteks tea-detega sõja kulgemisest. Järgmises näites edastabki Jakob sellistühelt sugulaselt kirja teel saadud teavet teistele sugulastele.

Ja sain ka eestimaalt Adu käest kirja, kolm kirja sain üdelisi kätte, seerõmusdas mind wäga, ed ülle palju aja kolm kirja sain kõraga kätte.Adu kirjudas, et eesdimaal ka om kardedaw lugu, sõda hakkab liiwikubermangu tügima ja kõig söögi kraam om kallis, röajahu puud om2 rubla (9.05.15).

Jakob Ploomi raha on ka tema omaste raha ning sugulus-suhete hoidmine tähendab oma lähedaste rahaasjadest teadlikolemist. Raha, koduste pakid ja kirjavahetus on kolm kõigekäegakatsutavamat ning nähtavamat sidet kaugelolevate sugulas-tega. Nii nagu kirjade ja pakkide liikumisest, antakse kirjadesüsna pikki ülevaateid ka raha saamisest ja selle kulutamisest.

Armsad kodu rahvad, kirjudan teile jälle mõnõ sõna. Täna sain minasee raha kätte, mis teie minule saadi. Saab näha, kunas see pakkkätte tulleb, ega pühades küll ei sa, kui nii kawa tulleb kui raha tulli,ja tänan teid kõiki, et saadide raha minule. Minul olli täna päiwastweel 6 rubla wana raha, nüüd om 16 rubla raha, saan mõnõ nädalijälle ellada. Kui paast mööda läheb, siis ei lähe nii palju raha. Jatäna sain ka need pühade kardi, mis teie minule saadi (19.03.15).

12Ka 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alul Siberisse väljarän-nanud eestlaste kodumaale saadetud kirjades olevat valdavaks teemakssee, kui palju midagi millise summa eest osta saab (vt Jürgenson 2002:82). Samasugust eriomast keskendumist toidukogustele ja -hindadele,täpseid ülevaateid rahalisest seisust ja seljariiete olukorrast võib leida hi-lisemal ajal näiteks ka küüditatute kirjadest. Halliste kihelkonnast päritküüditatud taluperenaise Ida Laarmanni kirjad oma mehele sisaldavadväga mahukaid ja täpseid ülevaateid just toidukogustest, rahalisest olu-korrast ja muust sellisest (vtMe tulime tagasi. 1999: 183–193). Idamehe Mats Laarmanni kirjad samast ajast ja samadest oludestesindavadaga hoopis teistsugust kirjavahetusetraditsiooni: koolitatud Mats kirju-tab väga poeetiliselt ja tundeliselt, tema naise kirjades ülekaalus olevtemaatika on neis kirjades väga kõrvaline (samas).

579


Rahateemaga on seotud ka söögi ja söömise küsimused, mil-lest Jakob tõenäoliselt koduste küsimiste peale pidevalt ülevaateidannab. Paastuaegset kehva ja Jakobi jaoks harjumatut kalasuppi,olematuid söömistingimusi ning muude toitumisvõimaluste kir-jeldusi leidub mitmes kirjas.

Kui mina siija tulli, olli minul 14 rubla raha ja nüüd om 13 rubla,muidu om ärä lännu. Söögi asi om siin ka halw, lõunaaigu lään mõnikõrd sööma, kaukel om mina, pia werst maad, esiki oled wäsünujaküünin om söömine, sääl külmeda ja ooda kunas saad kätte, leib omka halw, tsäi see om pää toid. Osdan saija tsäi manu ja söögi himuei olle ka (dat.-mata).

Minul om weel 11 rubla raha san pühadeni ära olla, nüüd läheb rahaka rohgem, pastu aigu söög om hõel, seda heringa subbi ei taha, eiolle harjunu kui raha es ollnu, siis pidinu sööma (27.02.15).

NAINE, MEES JA RIIDED

Soome etnoloog Hilkka Helsti on uurinud 20. sajandi alul üheskeskklassi kuuluvas soome peres saadetud kirju ning näidanud, etpeale suguvõsaga seotud uudiste on just riietest, nende ostmisest,valmistamisest või tellimisest ja omastele saatmisest rääkiminekirjades üks kõige korduvam teema ning ühtlasi strateegia, millegahoitakse perekonda koos (Helsti 2006: 123). Üllataval kombel onriietest juttu ka sõjaväljal oleva Jakob Ploomi paljudes kirjades.Esmalt seostub kirjades see temaatika erariietega, mida Jakob üri-tab maha müüa, andes perele asjade käigust sagedasi ülevaateid.

Kadunud, katkised ja karmides oludes sobimatud riided onteine rõivastega seotud teemaring, mida kirjades tihti puuduta-takse. Need riietega seotud kirjakohad on sageli ka vähesedlõigud, kus Jakob räägib ühtaegu oma füüsilistest kannatustest.Sellised esmapilgul tühistest asjadest rääkivad, kuid selgelt li-satähendustega rikastatud lõigud on olnud arvatavasti nii saatjalekui lugejale väga olulised.

Korder om meil halw, külm, põranda pääl maga, ei olle midagikülleal. Palidu panen külleala, pääle katta ei ole midagi, jala omalike, wallale ei wõi wõtta, om jälle küllm. Ja minu katte kübbar ärä,

580

Andreas Kalkun

mina lätsin teisde wagunile minema ja suur tuul olli ja wei pääst ära,sõidi pia öö ja päiwa illma kubarada. Sain Insa wagsalin ütteestisoldadi käest, masin 70 kob. Ei olle lund, ei olle harinu, ilma lundidaom ni külm kõrwul. Täna ollin metsas laskmas lage nurme pääl,suurkullm olli, kõrwust puhg läbi, peris kolle olli olla (dat.-mata).

Riietest kirjutamine aitab heita pilgu ka Jakobi ja Liine omava-helistesse suhetesse. Jakob tellib endale Liine käest kaks alussärkija kahed püksid, sest kuigi riiet on müügil ka Karsunis, kus Jakobon õppustel, ei oska Jakob seda osta. Et alusriided on katki, onasjaga kiire ja Jakob palub Liinel need osta, mitte ise õmmeldanagu tavalistes oludes. Jakob on valmis isegi “vene moodi” ha-mega leppima (8.03.15). Liine siiski ei kuuletu mehele ja õmblebalusriided ise. Mees on tänulik, et talle pole vene moodi hametõmmeldud, kuid ei jäta nurisemata kitsaste pükste üle. Vajaliktehing riietega on kindlasti teineteisest lahutatud paari jaoks kametafoorseks uuendatud ja kindlustatud sidemeks.

Armas abikas Liine, kirjudan sinule ka mõnõ sõna, mina sain tänaõhul sinu käest kirja, mis sina keskmätse püha ollid kirjudanu. Seeolli minul sinu käest siin peramõne kiri saada, ehk sina küllkirjudad,ega mina neid kätte ei saa. Pakki sai mina kätte, mis sina minulesaadi. Hä, et siina illma wärlida hame õmblid, seda mina tadse kaja hä, et musda kirja hamme rõiwa osdi ja ollen sinu wastu tänulig,armas naine, et minule saadi ja täna õhtul ain mina ka sälga hameja pügsi. Hame om paras kõigilde, pügsi omma weidigese persestkitsa (dat.-mata).

Ühelt poolt peegeldab Jakobi kirjade struktuur perekonnastruktuuri (enne vend, siis abikaasa), kuid kirjadest võib leidamärke ka selle kohta, et sõjaaeg on murendamas varasemat pe-res kehtinud hierarhiat ja korda. Jakobi lahkumine kodust ontähendanud muu hulgas seda, et Adeliine ja tema lapsed on pi-danud saama Jakobi venna pere osaks. Jakob soovitab oma kir-jas (5.03.15), et Liine ja Jaani pere ikka ühes lauas sööks, sest seeon tema meelest hea “ja om ka muide meelest illus”. Mida kauemon Jakob sõjas, seda enam näib Liine oma otsustustes iseseisvuvat.

581


Jakob üritab sõjaväljalt Liinet küll juhtida, kuid on siiski selge, etLiine peab nüüd ise oma elu tähtsad otsused tegema.13

Sina, Liine, kirjudi, et kui mina waest lahengun surma saan,et sinalääd ära eesti maale. Tee nii, kui esi parema arwad hendal. Rasgeom sinul muidugi siis wene maal olla, aga nii äkki ka ära mingu,kulle kuis sõja asja oma. Adu kirjud minule, et sõda hakkab meiekubermangu tügima, et kui nii edesi läheb, siis tulleb meil ka wenemaa poole mineg. Nii om sinuga ka, kui sina saad, waest tullebpiaära pagemine (14.05.15).

Need mõned isiklike pereasjadega seotud kirjakohad panevadmõtlema ka Jakobi kirju kahtlemata kujundanud enesetsensuurile.On selge, et kui Jakobi kirjad on mõeldud nii vennale Jaanile kuika oma abikaasale, siis polegi sobiv kõikidest asjadest rääkida.Kummagi adressaadiga suheldes peab Jakob mõtlema vähemaltkahele kuulajale või lugejale korraga.

NAPID TEATED SÕJAST

Jakob Ploomi kirjadest ei leia huvitavaid kirjeldusi lahingu-test ja võõrastest maadest. On ainult mõned üksikud vägapõllumehelikud vaated sõjakahjustustele, ilmastikule ja võõrastelepaikadele.

Armsad kodu rahwad, kirjudan teile jälle monõ sõna. Jumal tenadu,ollen see kõrd õige terwe. Mina olen praegu poola küllan saistusel.Nagu mina enne teile kirjudi, praegu ei tiija ka kunas ära saadedassõja wälljale minema. Siin om joba enne sõda olnu, kõig nurmed omkaitse kraawisid täis ja surnude kääbaid ja palju poola majuom ära

13Nii Adeliine kui Jaan Ploom pöördusidki oma peredega peagi ko-dumaale tagasi. Võib-olla oli üheks põhjuseks Jakobi surm või kontaktikaotamine temaga. (Tõenäoliselt tuli perele mingi teade tema surmastvõi katkes lihtsalt kontakt, igatahes pole teada, kuhu Jakob on maetudega täpsemat surmakuupäeva või -kohta. 1915. aasta on märgitud Ja-kobi surma-aastaks ühes perealbumis.) Pole teada täpset naasmise aas-tat, perepärimuse järgi olevat Elfriede Kadõni külla tagasi tulles olnudseitsmeaastane (1917) ja rääkinud soravalt vene keelt. Adeliine abiel-lus hiljem Jaan Raagiga, kes mõne aasta pärast õnnetult suri, kui saiheinamaal pikselöögi.

582

Andreas Kalkun

pallanu ja palju ka külasid om tühad inemisdest, kes lahenguaajaloma ära pagenu. Saab näha, kohe poole meid sist saadedas minema.Rohgam ei tiija mina teile midagi kirjuda (22.04.15).

Ilmad oma sin ka lämmad ja wäga kuiwad. Siin om sawi ma, ma omära kuiunu kui raud. Ja rohgem ei tiija mina teile kirjuda seekord,kül teine kord kirjuda (14.05.15).

Ilmad oma siin nüüd wäga palawad ja wihma ei olle siin saanu tollesdsaani, kui lumi ära läks. Siin oma wäga illusad maad ja kohad olnud,suured õuna puu aiad, aga majad om ära häwidedu ja põludedud jaom mõnõn kohan elanige ka weel (12.06.15).

Sellised vähesed ja napid kirjeldused on topograafiliselt vägaebatäpsed, nagu ka harvades lahinguteadetes info selle kohta, kellevastu sõditakse. Jakobi kirjades sisalduva põhjal on väga keerulinevõi isegi võimatu taastada tema sõjatee kulgu. Teated selle kohta,millised riigid on sõtta astunud või kes on kelle vastu, on Jakobikirjades alati saadetud mõne kahtlusi või teadmatust väljendavafraasiga (ei tiija).

Meie roodna üdles et Idalia tuleb ka Aausdriaka sõdima ja annabwenelasele poole milijoni soldadid. Ja Rumeenia jälle Türgi wastusõdima. Rohgem ei tiija mina teile praegu midagi kirjuda (12.05.15).

Täna wanudedi kõik ärä, nüüd saadedas pija osa soltadid ärä,ei tiijakohe, kas Türgi wai Sagslase wastu sõdima (dat.-mata).

Jakobi vähese keeleoskuse tõttu on ka võimalik, et kogu seevähene teave sõjast, mida ta edastab, ongi suures osas kõik, midata teab. Vähestes lahingukirjelduses kajastab Jakob vaid enda jaoma roodu tegevust, andmata mingit üldistust ega ülevaadet sõjastlaiemalt. Kirjeldatavad lahingud ja tulistamised on suure sõja ningajaloo seisukohast tühised ja väga kõrvalised ning sõjategevusesosalemist kirjeldatakse igasuguse võiduka paatoseta. Vähestes la-hingukirjeldustes pole midagi ülevat, kirjeldatakse ka häbiväärseidja halba varju heitvaid olukordi. Näiteks kirjeldab Jakob oma ki-retul moel, kuidas omad tulistavad kogemata omasid.

Armsad kodu rahwad, kirjudan teile jälle mõnõ sõna, kuis mina siinlahengu wäljal elan. Jumalale tenu, ollen see kord terwe, eiollewaenlase kuulid puudunud. Om küll mõni kõrd surm ligidal ehg

583


ütelda, et ega minud käib surm mööda. 29. Mail olli küll päsemadakõrd, ollin ööse kaitse kraawi ette traadisd aida tegeman. Ei tiija,mis meie soldadi arwasi, kas waenlase ollewad, nagasiwad meilepüssidega lasgma ja waenlane muidugi omald poold. Heidin pigalemaha ja ronisin kõhu pääl mõni 60 sülda maad nii kawa kui kait-sekraawi jõuse. Siis olli küll nii hirmu täis, et es tune henast, agaJumalale tenu, es sa midagi wiga. Meie nelada woodu woodna küllsai siis hawadus, kuul lägs jallast läbi. Rohgem ei olle meierooduseen selle aja seen haawadus saanu ei ka surma (2.07.15).

TSENSUURIKÜSIMUS

20. juulil 1914 (vkj) kinnitas keiser Nikolai II “Sõjatsensuuri aju-tise põhimääruse”. Määrus puudutas trükisõnas, posti ja telegraafiteel ning avalikel kokkusaamistel esitatavaid kõnesid ja ettekan-deid üldise või osalise mobilisatsiooni puhul ning selle eesmärgiksoli ära hoida niisuguste andmete levitamist ja avalikuks saamist,“mis võiksid kahjustada riigi sõjalisi huve” (vtRusskaja. . . 2003:231–242). Ühtlasi kinnitas siseminister Nikolai Maklakov samalpäeval andmete loetelu, “mis puudutavad Venemaa välist julgeole-kut või tema relvajõude või sõjaliseks kaitseks ettenähtud rajatisi”ning mida on keelatud välja tuua avalike kokkusaamiste kõnedesja ettekannetes (samas, lk 229–230).

Vaatamata 1915. aastal kehtima pidanud tsensuurile kõigisõjaväelaste postisaadetiste üle Jakobi säilinud kirjadel mingeidsilmnähtavaid märke (pitsatijäljendit “Üle vaadatud”, mahakriip-sutusi vms) tsensori tööst pole. Kuigi on teada, et näiteksSoome suurvürstiriigis pidi Esimese maailmasõja ajal kehtesta-tud tsensuur jälgima nii sõjaväelaste kui tsiviilelanikkonna meele-olusid ning seaduse kohaselt läbi töötama ka sellistes keeltes kir-jad (sh eesti), mida tsensorid ei vallanud (vt Rahi, Jõgisuu 2000:66), on siiski kahtlane, kas koos rindega rändava Jakobi segaseskeeles kirjad oleksid võinud kõikjal neid lugeda mõistva tsensorivõi tõlgi leida.

Tõenäoliselt saab Jakobi kirjade puhul rääkida üksnes enese-tsensuurist, mis samuti on puudutanud ilmselt vaid intiimseid pe-reasju ja mitte riigi või sõja seisukohast olulist teavet. JakobPloomi suguse, nii päritolu, positsiooni kui keele poolest mar-

584

Andreas Kalkun

ginaalse isiku 26 kirja pole tsensuuri tähelepanu alla sattunud, jaarvatavasti on ka kirjakorpusest puuduvate või kadunud kirjadehävimise põhjus kuskil mujal.

KOKKUVÕTTEKS

Jakob Ploomi kirjade eesmärgiks pole ilmselt olnud pelgalt infova-hetus. Nendest saame väga vähe teada sõja, tema pere, tema arva-muste ja tunnete kohta. Kirjade põhieesmärk on olnud üksteisegaühenduse hoidmine. Sõltumata sisust või selle puudumisest on kirikehastunud “elumärk”, mis on andnud teada, et saatja on elus jasoovib endiselt hoida suhet nendega, kes on eemal (vrd Schikorsky2000: 454). Kirjakauge inimese kirjad avavad end raskemini kuineed, millega oleme tänapäeval harjunud, kuid ka sellised kirjadvõivad lähilugemisel pakkuda võimalust heita pilku kadunud ini-mestele ja maailmadele.

Sõja tõttu on Jakob Ploomi noorukieas omandatud, kuid varemtõenäoliselt vähe kasutust leidnud kirjutamisoskus muutunud äkkiülimalt vajalikuks, et pidada ühendust oma perega. Ebaharilik japere jaoks traagiline olukord on põhjustanud selle, et Jakobiston jäänud kirjalik jälg, mida näiteks veel tema vanematest polejäänud. Need 26 kirja annavad Jakobile näo ja hääle, mis tema-suguste vähekoolitatud talupoegade puhul pole sugugi tavaline.Need kirjad võimaldavad näha Jakobit kui subjekti või isikut aja-loos, kus tavaliselt temasuguseid inimesi koheldakse vaid nimetuhulgana.

Kirjandus

A a r m a , Liivi 1979. Nekrutite kirjaoskusest Eestimaa kubermangus18. sajandi lõpust kuni 1860. aastateni. —Hariduse ja kooli ajaloostEestis. Koost. ja toim. Endel Laul. Tallinn: Eesti NSV TeadusteAkadeemia Ajaloo Instituut, lk 17–23

A a r m a , Liivi 1990.Kirjaoskus Eestis 18. sajandi lõpust 1880. aasta-teni (nekrutinimekirjade andmeil). Tallinn: Eesti Teaduste Akadee-mia

A b u - L u g h o d , Lila 1991. Writing against culture. —RecapturingAnthropology: Working in the Present. Ed. Richard G. Fox. SantaFe, N.M: School of American Research Press, pp. 137–162

6 585


A r m a s t u s e k i r j a d : Proovid ja näitlised juhatused kudas armas-tuse- ja kosja-kirju tuleb kirjutada. 1889. Tallinn

A r m a s t u s e - k i r j a d ja kosjakirjade proovid peiule ja neiule. Li-saks armastuse laulud.1903. Toim. Peeter Grünfeldt. Jurjew:J. Mäesepp’a raamatukauplus

C h a r t i e r , Roger 1997a. Introduction: An ordinary kind of writing.Model letters and letter-writing in ancien regime France.— RogerChartier, Alain Boureau, Cecile Dauphin.Correspondence: Modelsof Letter-Writing from the Middle Ages to the Nineteenth Century.Transl. by Christopher Woodall. Cambridge: Polity Press, pp. 1–23

C h a r t i e r , Roger 1997b.Secretairesfor the people?: Model lettersof the ancien regime. Between court literature and popularchap-books. — Roger Chartier, Alain Boureau, Cecile Dauphin.Corre-spondence. Models of Letter-Writing from the Middle Ages totheNineteenth Century.Transl. by Christopher Woodall. Cambridge:Polity Press, pp. 59–111

E g h o l m , Liv 2002. Peasant diaries and microhistorical investiga-tion. —Writing Peasants: Studies on Peasant Literacy in Early Mod-ern Northern Europe.Ed. Klaus-Joachim Lorenzen-Schmidt, BjørnPoulsen. [Auning]: Landbohistorisk Selskab, pp. 271–284

E r n i t s , Elmar 1979. Eesti talurahvakool 19. sajandi keskpaiku. —Hariduse ja kooli ajaloost Eestis. Koost. ja toim. Endel Laul. Tallinn:Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, lk 24–51

H e l s t i , Hilkka 2006. “Rakkaat omaiset”: Heikkilän sisarusten kirjeetja perhestrategiat 1901–1919. —Modernisaatio ja kansan kokemusSuomessa 1860–1960. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituk-sia 1101.) Toim. Hilkka Helsti, Laura Stark, Saara Tuomaala. Hel-sinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, s. 110–168

J ü r g e n s o n , Aivar 2002.Siberi eestlaste territoriaalsus ja identi-teet. (Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioo-nid 7.) Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus

K o d u k a n d i a j a l o o s t : Süvaoru — Eesti asundustalu Petserimaal.2006. Toim. Õie ja Heino Jaagomäe, Tiina Siimets. Tartu: EestiFolkloori Instituut

L i n t r o p , Aado 2006. Uhkest laevast Petropavlovskist, revolutsioonikuulutajast. —Paar sammukest XXII: Eesti Kirjandusmuuseumi aas-taraamat 2005.Koost. Ergo-Hart Västrik. Tartu, lk 49–65

M e t u l i m e t a g a s i. 1999. Koost. Rutt Hinrikus. Tartu: EestiKirjandusmuuseum

N o r d l u n d , Taru 2003. Samuelin päiväkirja — kiellellistä variaatiotaitseoppineen eteläpohjalaisen sotamiehen päiväkirjassa1800-luvunlopussa. —Muotojen mieli: Kirjoituksia morfologiasta ja variaa-

586

Andreas Kalkun

tiosta. (Kieli 15.) Toim. Lea Laitinen, Hanna Lappalainen, PäiviMarkkola, Johanna Vaattovaara. Helsinki: Helsingin yliopisto, s. 45–72

N o r d l u n d , Taru 2005. Miten ja miksi kansa alkoi kirjoittaa?: Suo-malaisten talonpoikien kirjeitä 1800-luvun alusta. —Tahdon sanoa:Kirjoituksia kielen ja perinteen voimasta.(Suomalaisen Kirjallisuu-den Seuran toimituksia 1035.) Toim. Sirpa Huttunen, PirkkoNuo-lijärvi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, KalevalaistenNaisten Liitto, s. 51–79

O n i k k i - R a n t a j ä ä s k ö , Tiina 2002. Isoisän säähavaintojen kieliäidinkielen kuvastimena. —Äidinkielen merkitykset. (SuomalaisenKirjallisuuden Seuran toimituksia 869.) Toim. Ilona Herlin, JyrkiKalliokoski, Lari Kotilainen, Tiina Onikki-Rantajääskö.Helsinki:Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, s. 114–133

R a h i , Aigi, Piret J õ g i s u u 1998. Eesti sõdurite kirjad Esimesestmaailmasõjast. —Ajalooline Ajakiri, nr 2 (101), lk 29–48

R a h i , Aigi, Piret J õ g i s u u 2000. Eesti sõdurite kirjad Esimesestmaailmasõjast II. —Ajalooline Ajakiri, nr 3 (110), lk 51–67

R o s e n b a u m , Jaak 2002.Ohvitserina Vene armees: PolkovnikJaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892–1904, 1906, 1909). (Uuri-musi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost 4.) Allikapublikatsioon.Koost. Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv

R u s s k a j a. . . 2003 =Russka� жurnalistika v dokumentah:Istori� nadzora. Pod. red. B. I. Esina, �. N. Zasursko-go, sost. O. D. Minaeva. Moskva: Aspekt Press

S c h i k o r s k y , Isa 1990.Private Schriftlichkeit im 19. Jahrhundert:Untersuchungen zur Geschichte des alltäglichen Sprachverhaltens“kleiner Leute”. (Reihe germanistische Linguistik 107.) Tübingen:Niemeyer

S c h i k o r s k y , Isa 2000. Briefe aus dem Krieg: Zur Schreibpraxiskleiner Leute in 19. Jahrhundert. –Lesen und Schreiben in Europa1500–1900: Vergleichenden Perspektiven= perspectives comparees.Hrsg. von Alfred Messerli, Roger Chartier. Basel: Schwabe &Co AG, S. 451–465

S t a r k , Laura 2006. Johdanto: Pitkospuita modernisaation suolle.—Modernisaatio ja kansan kokemus Suomessa 1860–1960. (Suomalai-sen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1101.) Toim. HilkkaHelsti,Laura Stark, Saara Tuomaala. Helsinki: Suomalaisen KirjallisuudenSeura, s. 9–46

S õ j a k i r j a d 1 9 1 4 : Sõjaväelaste muljed I maailmasõja päevil.1914. I. anne. Tallinn: [W. Ehrenpreisi trükikoda]

587


ANDREAS KALKUN (sünd. 1977) on lõpetanud Tartu ülikooli eestija võrdleva rahvaluule erialal 2000, magistrikraad 2003, doktoranta-st 2004. Töötanud projektitäitjana Eesti Rahvaluule Arhiivis 1999–2004, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnateadura-st 2005, Eesti Kirjandusmuuseumi assistent a-st 2006.

588

PEETER ALLIK (2008)

TERVITUSIKARMIST TUNDRAST

Kirju Vorkutast1948–1951

Võrgutas 12.12.48. a.

Tervist!

Ole kiidetud ja tänatud, sa saabunu! Käes Sinu kui ka Maiakiri. Sain kätte kirjad laupäeva õhtul s.o. 11. skp. Saime esimesed kirjad siin oleku ajal. Siia jõudsime 1. nov. Tallinnastsõitsime välja 17. okt. Siin on eestlasi kelledega ühes tulime40 naist. Ennem oli 2 naist ja 7 eesti meest. Sa imestad, etpõldu tehakse, ja siiski mina siin teen. Siin on ju täielik soomaa. Ja soos on suured 30–50 sm kõrgused kuivad mättad,need raiume maakirve ja labidaga päält ära, samuti lepa japajujuured. Mätta raiumine on nüüd lumerohkuse tõttu läbi.Nüüd kaevame veel kraave, milline töö pidi siin kestma talvläbi. Möödunud aastal oli olnud siin 40 ha kapsaid, ainukesed mis siin kasvavad. Ehitused käivad siin ka igapäev edasi

Need 12 kirja on Komi ANSVst Vorkuta sunnitöölaagrist (aad-ressiga p/k 223/23) Eestisse oma õele saatnud Virumaalt pärit 30-aastane naine, kes 1948. aastal saadeti sinna kandma 8-aastast ka-ristust. M. O.

Vt ka Enn Sarv, “Vorkuta — vangide maa”. — Akadeemia, 2002,nr 9, lk 1955–1974; nr 10, lk 2100–2116.

590

Tervitusi karmist tundrast

vaatamata et praegu külma üle 40o. Ehitused on siin laudadest ja hoopis isesuguse tegumoega kui meil. Vahvärgi postideks on palgid, millele kaevatakse 2–3 m sügavused augud.Vesi tuleb 1 m sügavusel, vaatamata et me kõrgel Võrgutajõe kaldal oleme. Maa on üldiselt väga mägine, seega ainultkohati saab teda põlluks tarvitada. Samuti pole siin kusagilmetsa kui meil, ainult lepa ja paju soovõsa. Ahjukütiks onkivisüsi. Veoloomadeks lehmad. Riieteks vati joppe, püksid,vildid, müts ja puldan kindad. Riietus nagu ikka isegi tead janäed. Ettenähtud on meil tööpäeva pikkus 8 tundi. Praeguaga lühem, valgeulatuses. Praegu lähme tööle kell 7 õhtulekell 1. Äratus kell 5, siis söök, õhtusöök kella 1 kuni 6 õhtul.Seega 2 korda, üks tuleb puudu. Valmistamise võimalusi on.Osta saab ka jahu, hirsse ka tangu, suhkurt peaaegu kõiki.Kuid eks ta oli kallim kui meil näit. margariini kg 30 rbl,hirss 6 rbl, suh[kur] 15 rb[l]. Leiba saame 350–900 gr ja seepäevane ports äramüüa maksab 3 rbl. Nii saab jälle ostatangu j.t. Küsid, et mida ma veel vajan, kuule, küsida polemidagi. Nagu juba ütlesin söögi ja riiete kohta siis midagi juometi on. Kui võimalik on siis toidukraam oleks ju peatähtis,kuid teadagi kõiki pead ju isegi ostma. Palusin ka Maiat saataainult herneid, tangu, jahu, need odavamad. Eks rasvainestole ju täitsa puudu. Kuid kui ikka midagi muud on, saab ikkaläbi. Süüa saame hommikul ja õhtul hapukapsa suppi 1 liiterkokku, hommikul 1/2 ja õhtul. Siis homm[ikul] natuke kashirsi või kibedat jahuputru. Õhtul pea sama, natuke rohkem.Ka natuke turssa ja margariini. Riided pole nii väga olulisedaga mul pole ka rohkem kui üks kleit, millega läksin, rohelinepalit, sitsirätt ja kingad. Siit anti ka paar pesu. Omal on kaveel paar alles. Ainult sukad varastati ära. Ega siin ka mujalomi asju, ka mitte puhvaikat ja vilte hoida ei saa kui külje all,muidu vahetavad kohe ära s.o. öösel, päeval pole senini suuremaid vargusi juhtund. Kui elu samas tempos edasi läheb poleviga. Kui oleks lõnga, küll võiks palju valmiskududa. Kella 1on juba vabaaeg. Aga kõigil on praegu lõnga vähe, pole saadud veel kodust pakke. Riiete müümisel siin pole mõtet kindapaar maksab 10–15 rbl. Pakke saame iga kuu lõpul võialgupäevadel seega kord kuus, kirje aga vist iga laupäev. Kir

591


jutan ka täna Maiale. Pole ju midagi erilist ega olulist. Saateehk uueks aastaks kätte. Lubad mulle ka pakki saata. Ütlenjuba siis palju, palju aitäh! Kui saadad midagi, saada siis midagi odavamat, sest pead kõik ju ostma. Ja milleks siis hakkadend minu pärast üldse kulutama. Kes määratud saatuse pooltsellisesse olukorda, see kannatagu! Aga kirjuta ikka vahel ka,palun, sa ei tea ju kodusest elustolust palju aga kirjuta ikkamidagi. Siin ju iga asi kullavääriline. Laupäeva õhtul kuisaime kirjad, nuttis terve parakk 70 inim[est]. Elamisruum,milles magab umb[es] 70 inimest, on võrdlemisi soe. Magamiseks on kahekordsed narid. Magan ülemisel naril. Meilon siin omaette “linn” oma elektrij[aam], meierei, lauavabrik, pood, veski j.t. Seekord ei tea ma sulle ütelda selle aadressi saatmise kohta midagi. Usun et saan saata sulle ainultnime, kirjuta ise. Sarnaseid inimesi on vähe ja mina ei puudunendega kokku. Vast edaspidi sellest. Ka puudub mul keel,mis annab end väga tunda, eriti nüüd siin. Kuule, aga midasult palun tõsiselt on saada minu kohta armuandmise palve.Kuhu seda peab õieti andma kas vist küll Moskva. Mina siitei saa anda ennem veeb[ruari] kuud. Väljast saab aga igaaeg.Veeb[ruaris] saab mul 3 k[uud] oldud laagris, ilma laagrikarakteristikata pole mõtet anda ja siis jälle 6 k[uu] pärast. Kirjutasin sellest ka Maiale. Väljast võib igaüks neid anda. Mulsaab 23. det[sembril] 5 k[uud] kinni oldud.Kuidas küll tuleb toime seal Kiigam[äel] Maia? Äärmine mureja hirm tema eest. Miks jätsite selle lehma siis Tamsalu??Käskisin Maiat teda kohe äratuua. Või seda veel! Pakid pididsiin kõik korralikult kätte tulema. Soovin sulle siis tuhatkordset paremat uut aastat! —Meil on isegi raadio toas. Räägitakse, et saame ka palka vist8 rbl kuus. Ei tea pole veel saanud senini.Küll kirjutan jälle, kui midagi on ja kirjamaterjali saan.Seniks palju, palju tervist!

Mitsi.

Meil on täna 46o külma. Tänane päev akteeriti maha.

592


*

Võrguta, 30. I 49. a.

Tervitusi tundrast! —

Suurim tänu! — Su saadetis on siis käes! — Ja veelkordselttuhattänu! Pakk on kõik käes, pääle pliiatsi, mis oli keemiline. Kahju et ta oli keemiline. Kirja pole ma sult seninisaanud rohkem kui ühe, mille pääle ka kohe vastasin sulle jaka Maiale, ka temalt pole ma rohkem kirja saanud kui ühe,ja need olid mõlemad dets. 10. kuupäeval. Homme pidi meieinimestele veel tähitud kirju kätteantama. Liht kirjad antitäna s.o. pühapäeva õhtul. Oli meil ka täna puhkepäev, osaprigaade oli küll tööl, aga see prigaad kus töötan mina, oli kodus. Arvatavasti oli see pakk siis teel umbes kaks kuud. Nagunäha küünaldest arvasid et saan nad jõuluks kätte, kuid näe,sain alles nüüd. Kuid ega siin alla kahe kuu pole loota ka, etpaki kätte saab, ennem veel rohkem. Kuid arvan et sul ei tasuend kulutada mulle paki saatmisega. Kahtlemata teeb see jusuure hulga kulu ja ka tüli. Eks ta mulle valmistab küll paljuhäädmeelt kuid sulle tüli. — Postmarke sa vist ei ole pannud jamul praegu ka ei ole, seepärast saadan ilma postmargita seekord. Sest tahan kohe sulle teatada paki kättesaamisest, teanet sa ootad. Kirjutasin vist sulle eelmises kirjas, et me kirjusaame kaks korda kuus, kuu algul ja keskel, kuid pakke ainultkord kuus, kuu lõpul ehk algul, kuidas juhtub. Kuna pakidlaotakse vagunisse vahel ennem nende äratoomist kaks kunikolm nädalat. Vagunid seisavad kusagil raudteel ja seepärastläheb niipalju aega ennem kui kohale jõuavad. Kevadel, lumelagunemise ajal olevat siin kord veel vahepääl pikem aeg,mil pakke Võrgutast ära ei tooda, kuid millal ta veel pikemsaab olla ta ju isegi küllalt pikk see vaheaeg, millal neid äratoodakse. Saatsid oma kindad ka mulle siia mul neid seninipolnudki, kuid ei olnud ka nii hädasti neid vaja, käin käed taskus. Tööl käin aga puldan kinnastega, külm ikka natukene onaga ega ma siis oma kindaga hakka tööle.Meil siin jälle kõva külma periood. Täna 52o. Eks näib kasveel tõuseb. Sellise kõva külmaga meid senini pole tööle aetud.

593


Öeldaks, et kui 35o on külma siis enam tööle ei lähe. Uuestaastast alates kuni 22. jaan[uarini] olin oma parakis öödivalnajaks. Nüüd sokutas end üks vanaeit sellele kohale. Kõikkäib ju määrimisega nagu väljas nii ka siin ja siin võibollaveel rohkem. Kes määrib ja kellel määrida on, eks sellel oleelu mugavam. Minul seda teha pole, kuid elan ka.Töötan praegu tundras. Kaevame sääl suuri magistraalkraave. Algul roogime päält ära lume, siis võsud ja mättad,sellejärgi võtame sisse meetri sügavuse ja kahe meetri laiusekraavi. Ega töö kerge just pole. Kuid praegu ikka teen omapäevase töönormi ära, kuid kui kaua, seda näeb. Ega siis poleka viga kui ühe söögi oma käest on süüa. Kaks, hommikul jalõunal saab siit. Hommikune söök on kell 6 ja lõuna kell 3.Selle järgi on praegu ka tööpäeva pikkus, kuna kevadel olevatvalgest valgeni.Kui sa peaksid mulle veel pakki saatma, siis püüa saata seda,mis odavam oleks, kulu sul siis vähem.Kas sa Kiigamäel oled ka nüüd käinud???! — Mida see MaiaMaimuke sääl küll teevad? Küll on kohutav mure alati nendeeest! — Küll ootan kirja kas sinult või Maialt, aga mitte kummaltki ei tule, ega tule. Kirjutan praegu naril küünla valgel,sest elekter nii pime, et midagi ei näe. Pole siit ju erilist midagikirjutada ja kuigi oleks ei ju saa. Kuid eks jälle kirjutan vastehk siis, kui kirja saan. Veelkordselt palju, palju tänu pakieest! — Pakk võetakse lahti pakisaaja juuresolekul. Kirjutaikka vahel kui aega saad. Ootan! —Ela hästi — karmide tundra tervitustega —

Mitsy

594


*

27. III 1949. a. Võrguta.

Tervitusi tundrast! —

Käes sa ootatu! — Sain eila s.o. laupäeval 26. III su kirja, milleolid kirjutanud 24. II. Seekord sulle jälle palju, palju tänu!Maia kirja sain 15. III ka kätte, mille oli kirjutanud 1. II. Külloli pikk, pikk igav aeg vahepääl, kus ei tulnud enam ühtegikirja. Su paki sain 30. I kätte. Ka selle eest veelkord suuraitäh. Küll ootasin ja ootasin ka ikka kirja pääle paki saamiseet kus teatad et oled paki pannud teele. Aga teda ei tulnud.Olin kohe üsna mures, et mis on ometi juhtunud et enamkumbki teist Maia’ga ei kirjuta. Sinu kohta ei oska ma midagihalba arvata, küll aga Maia kohta! — Oh, kuidas küll elabtema sääl ometi!! — Päälegi nii üksinda väikese Maimukesegakahekesi! — Jah, minu nürinenud mõistus ei oska sellest küllaru saada. Kui te oma kirjades mitte järjekindlalt ei toonitakskõike sääl olnut, siis ei oskaks ma ka seda kõike mitte uskuda.Kuule kuule kas ei ole see koledus kõik, mis sääl vahepäälon juhtund, kui ma ära olen olnud mitte vaid kuri või pahaunenägu, või ettekujutus olnud. Kas on see siis ikkagi tõsi,et emat enam ei ole?? — Ma tean, et see on siiski kurb tõde,aga ma ei suuda seda kohe uskuda! Jah, miks pidi siis justtema langema selle koleda saatuse ohvriks?? Me oleksimeseda juba 45. a. talvel emaga kahekesi saanud. Aga näed,saatus ei lasknud seda millegi pärast sündida. Püssi kaotasidära õue lunde kui hobusega ajama panivad. Ka seekord oliLeo. Enn ähvardas teda küll mitukorda hävitada ei tahtnudaga omi käsi määrida verega. Kuid, kui oleks ta seda võinudarvata poleks teda miski asi enam pidurdanud. Õieti ju eivääri need inimesed sääl Tamsalus ükski, et nende pärast omikäsi peaks keegi määrima. Kuid kuidagi peaks neist siiskilahti saama. — Palume et see aeg pea tuleks. Ja ma usun, ettuleb pea.Ma ei tahaks ka et see lehm nende käes on minutitki. Kuidlase söödavad kevadesse, siis tooge ikka ära öelge et see onminu järelandmatu soov. Kuid eks tehke nii kuidas ise ar

595


vate paremaks. Mina teie asemel kõigele vaatamata oleksinta kohe äratoonud neilt. Ja kas arvate, et nende inimeste tahtmine kunagi täis. Mida on tehdud neile halba, et nad selliseõudse teoga said hakkama. Ainult head ja ikka head kõigelevaatamata, kuidas nemad käitusid. Ja näed mis oli kõige selletagatipp!? —Paki kaste ei saa me omale. Lauad ju kuluvad mujale hädastiära. Korda 3–4 on meil siin olnud minule ennenägematuidilusaid virmalisi. Suvi pidi olema ka väga kuum. Praegu jubaon valgus nii here et ei või lahtise, vaid poolpilukile silmagapeab vaatama. Olen ka näost ju nii pruun, kui meil heinaaeg. Kõigesuurem külm talvel oli 60o ümber. Kuid üldiseltpidi olema soem kui varemalt. Raudtee on meist 2,5 km teedmööda. Linnuteel alla 1 km. Vilja siin pääle kapsaste ei kasva.Kapsataimed kasvatakse lavades ise. Möödunud aastal oli45 ha kapsaid. Raadio saatejaam on vististi Võrgutas umbes80 km. Valjuhääldajad aga igas parakis. Tänagi pühapäevaõhtul, kõik on enamuses kontserdil, lõugab raadio igasugustprahdi, nii et kõrvad hundavad. Meil on ikka peaaegu igapühapäev ja vahel veel tihemini kontsert. Pääleselle veel kinod. Ühesõnaga elujõulistel inimestel vaheldust palju. Mitteaga minul, kes vaid istub parakis naril, kududes või õmmeldes.Pole tuju kohe kusagile minna, ka puuduvad riided. Küsid, etkas meil siin saab kanda sitsikleiti. Siin käidakse talv läbisiidisukaga ja sitsi ja siidkleidiga, muidugi mitte tööl, vaid vabalajal. Suveks antavat siin presentsaapad puutallaga. Kedahuvitab see, et su jalg on märg.Kui sul on võimalik, eks siis saada mulle mida ise arvad. Ma eitahaks küll et keegi minu pärast end eriti koormaks. Mul poleju inimesi, kellel oleks minu vastu kohustusi. Palju rõõmuvalmistab küll see pakk, samuti ka kiri, kuid esimesega on juväga palju tööd. Su saadetud raha pole ma ka senini kättesaanud, kuid küllap saan ikka, sellega on küll palju tülinat,tuleb teha avaldusi ja võtta tõlke, ennem kui kätte saab, agakätte siiski saab. Kui kätte saan küll siis kirjutan kuidas.Me elu siin sohvoosis senini oli väga hea, aga nüüd uute ülemuste tulles muutub elu halvemaks. Ka läheb me laagernüüdsest pääle resiimi laagriks. Kuid üldiselt ikka olevat me

596


siinne laager paremaid. Ma pole kuulnud, et siin laagris oleksükski Laatre või Abja inime. Eestlasi küll mitte meie laagris. Kuid siin on laagreid väga palju ja ma ei tea, kuidas onmujal nendega lugu. Ka riigikeelt pole ma senini õppinud egakavatsegi oma kõigest muust koormatud pead sellega enamvaevata. Kuigi see hädavajalik on. Meil eestlastel siin Siberispole loota paremat töökohta kui kirka. Ainult üks eestlanetöötab õmblustöökojas. Muial kõikjal vaid “pärismaalased”.Kui sul jätkub aega ja ka tahtmist, siis võiksid ju seda armupalve asja ajada. Kindel on ju see, et ega ühest ega kahestpalvest ei jatku, paari kolmele tuleb ikka eitav vastus. Kuidpalju teie ikka siis jõu[a]te neid saata. Meie inimestel onikka igal ühel oma 3–4 palvet sees. Ka võtab üks palve oma2–3 kuud aega. Kindlasti avaldaks mitmekordselt parematmõju, kui isiklikult ise käidakse Presiidimuis[sic!], kuid kellelselleks ikka aega on. Tean missuguses olukorras on Maia. Kesküll jõuab temale või saab seda hirmu ja õuduse aegu tasuda.Hoidku küll kõigevägevam, et temaga ei juhtuks midagi hirmsamat! —Meilt saadavad ikka kodumaalt meie rahvale siin raha pakkipeidetult. Kerisin ka sinu kerakesed ringi lootes säält midagi leida, kuid ei? Ega niisugusel juhul kui pakist leitakseraha ära ei võeta vaid antakse kontorisse ja säält on küllalttülikas kätte saada. Ka võiksid kirja pakis saata, ainult paneheasse kohta. Kas lõngakera põhjaks või kusagile jahu kottivõi mujale. Kerapõhjaks kõige parem. Kirjuta ka kirjas, midapaki sisus on. Ka püüa anda kuidagi märku möödaminneskui midagi kusagile paned. Saadan selle kirja sulle jälle otsekohe. Saad ennem kätte. Küll kirjutan jälle, kuidas on rahakättesaamisega.Kõige paremat sulle soovides ja jälle su kirja oodates! —Ela hästi.

Mitsi.

Kirjandust saab igasugust.Aitäh ka paberi ja ümbriku eest. Ka tindipliiatsit ei võetavastu.

597


*

Brigorodnaja, 20. V 49. a.

Kallis sõsar!

“Mul meelen kuldne kodukottus,ma sageli näen und veel sest!”. . .Kuldne kiitus, su kiri on käes! Sain kätte 15. skp. Küll ootasime me eestlased ammu ammu kirju ennem kui tulivad kätte.Seisivad Võrguta tsinsuuris kinni. Täna meil siin üks eriline tegevusärevusrikas päev. Läksivad ära rasedad naisedja tapp umbes 100 inimest. Rasedad vististi koju. Teised agajumal teab kuhu. Ära viidakse meid siit kõiki pääle 58. Usun,et ära enam siia kirjuta, ennem kui selgub, mis meist saab,siis kirjutan. Siia tahetakse teha resiim laager poliitilistele.Elu oli siin kaunis hea, sest mida saab nõuda ikka üks vang.Mujal ümbruskonna laagrites olevat palju halvem kui seninisiin. Töö oli küll tihtigi raske ja söök kehv, kuid ega hää polekusagil. Kuid eks ta siin olnud juba teatud ja tuntud, kõik töödja ka inimesed. Hea oleks kui meid eestlasi kõiki jälle ühtekohta saadetakse, aga tahes või tahtmata lahuta[ta]kse meidpikapääle täielikult. Üldse selle 7 kuu jooksul, mis me siinlaagris oleme olnud on meilt ainult 5 eestlast tappi saadetud.Ja ega ei saadeta ühtegi, kui tal pole mingisugust märkust.Väljaarvatud nüüd need tapid, kus paiguta[ta]kse ringi teistesse laagritesse. Täna 20. mai õhtul umbes kell 7 tehti teatavaks tapi nimekiri ja paigutati eriruumi ja hommikuks on needinimesed jaamas vagunites kus algab jälle sõit tumeda tuleviku poole. Sellesse tappi on paigutatud kõik väga, väga pahadinimesed. Tõesti oleks nüüd pidanud nendega ühes minema,siis oleks see olnud üks halvemaid aegu kindlasti kogu vangiajast. Kuid jumal teab missugustega peab veel ühes elama.Üldiselt on läbisaamine ju pärismaalastega kaunis terav. Eritiaga nende poolt. Meie ehk lepiksime nii mõnegi nende pahedega, nemad aga mitte. Loomulikult võit jääb alati neile. Kaülemused õigustavad neid. Kuid olgu, küll ehk jõuame kõikväljakannatada, kuigi see kannatus on tõusnud ülimatipuni.Täna õhtul praegu umbes kell 11 väljas jälle ehtne purgaa ehk

598


torm. Sajab ikka lund. No, on tõesti eht põhjanaba. Talvelnagu ei saanud arugi et oleks tohutuid suuri erinevusi meietalvest, kuna nüüd kus meil ju tärkav kevad kõikjal, tuiskabsiin vaid lumi. On lund ka juba ärasulanud. Kuid kõikjalsiiski vaid ainult lumi. Teab küll ise Taevaisa kas siin üldsesooja aega ka tuleb. Kuid siiski niipalju peab ju tulema soojaet kapsad ära kasvavad, muidu jääme ju täitsa nälga. Nüüdsaame haput kapsa supi vett hom[mikul] ja õhtul. Pipragatehtud nii mõruks et kui sööd on suu tuld täis. Pipar on jukõhu korrashoidmiseks. Üldiselt on söök ju äärmiselt kehv jaühekülgne. Mina senini pole veel paistes olnud, kuid paljud onsiiski sellega üsna tõsises hädas olnud. Kuid pikapääle lähebjälle ise üle. Siinsed arstimid pole nimetamisväärsed. Kuioled ikka tõsiselt haige, siis lähed mättasse, muud ei midagi.Töölt koju jääda võid ainult siis kui sul on palavikku üle 38o.Vastasel korral lähed kartsa. Mina pole ka haige olnud selletalve jooksul rohkem kui kaks korda. Sain ka 3 vabat päeva.Haige olen küll olnud rohkem, kuid arstivabastust pole rohkem vaja olnud. Ega mulle ka kohe nii väga liiga ei tehta,sest olen teinud naräätsikule kindaid ja sokke ka teistele samasuurustele veel. Praegugi meie naräätsiku sokid pooleli.Sinu 50 rbl sain ka 10. mail kätte. Kõik võtab siin ju kolekaua aega. Kuid kätte ikka saab. Küsid, et mis siin hinnaline? Hinnaline pole siin küll mitte ükski asi, mida tasuks siinmüüa. Saame siin 4–15 rbl kuus palka, mis sellega siis ostasaab. Ka määrimiseks ei taha ma midagi. Kirjutasin vaid, etsiin käib see elu nii ja eks ta käi nii igalpool, ka väljas. Suveriieteks on meil väike puhvaika, puuvillariidest pikad püksidja presentsaapad. Püksid on küll õhukesed ja külmad siinsele ilmastikule, samuti ka saapad, kus pori ja vesi põlvini.Kuid siia saata pole ka mingit mõtet oma riiet ega jalanõu tööjuurde. Küll aga kui sul on võimalik saata ühed kas kummkingad või ka madalad kalossid. Siin toas ja sööklas ka kinosnendega hea käia. Mul on ka praegu omad kingad siin, kuidtallad läbi ja lahti pole parandajat ega ka materjali. Ei saaneid enam nii jalga panna, kord löödi juba kinni tallad naeltega, kuid mida peab siis naelaga löömine saapatalla juures.Kuid eks peab läbi saama, pole kellegi üle nuriseda.

599


Saatsin Maiale ka mõni päev tagasi kirja. Panin ligi ka Noorlinnu Lisettele ühe n.ö. kirja, milles käskisin teda lehma kätteanda, kuna ta teab et see lehm pole temale kunagi kuulunud ega temale pole ka lubatud. Eks näib, mis ta siis teeb,kuid ma usun et Maia ei taha teha tüli, ega minna sellele lehmale järgi. Kuid ma olen talle korduvalt kirjutanud et tooguometi ära, see lehm. Võibolla ta ei toonud sellepärast et taloli toitu vähe, kuid nüüd peaks ta seda ometi tegema. Saabsuvel ometi natuke piima rohkem. Pangu loomad riigimõisakarja ja võtku karjane. Ja tingimata karjane. Kuid korraliktütarlaps, mitte ulakas poiss. Kirjuta talle et ta juba ennemkarja minekut vaataks valmis karjalapse, mitte et ta jätabhiljaks. Kirjutasin talle kuid selle asja unustasin täielikult.Kuid ärgu ta mitte Maimukest jätku loomade pääle. Võõrastahab küll palka, kuid olgu kuis on, mitte aga Maimut. Kuis taküll kõigega sääl hakkama saab ei tea?? Meil on praegu, teabseda küll Kõigevägevam ise mis pühad, kuid juba umbes nädalaega käime vaid 4–5 tundi ainult tööl. Ennem oli niisugunevesi pääl, et ära pane aga pahaks. Kantsime taimelavadessemulda ja sõnnikut, nii et ei jõudnud õhtul enam tööjuurestäratulla. Siin on ju igaasjaga tuhatkordne töö ennem kui seeasi on valmis ehk tast asja saab. Kui me siin edasi oleme, siistuleb varsti ka heinale minek. Heina tehtavat siin juuli kuus.Ma pole ka Maialt rohkem kirju saanud kui kolm, niisamanagu sinultki. Kuhu on ta kirjad siis jäänud? Kirjutad, etsul nii kiire, kuhu sa mõtled siis oma kiirusega väljajõudma??Vististi küll ka siia Paikali taha. Või elad sa kaks eluaegavõi toidad kümme kõhtu. Kui peaksid saatma kalossid siissaada nr. 36 kingale. Suuremaid pole vaja, läheb siis parajastisukale pääle, kuid eks ajan ka niigi läbi, käin saapaga. Omaärasaatmisest ei tea ma praega midagi kindlamat öelda. Kuiärasaadetakse katsun kohe teatada. See võtab aega umbes1 nädal. Kuid paar nädalat kolm oleme veel kindlasti siin.Kui sul aega eks siis ikka püüa kirjutada. Kuulujutt[e] siinka igasuguseid, kuid kuipalju nendes tõtt, kes teab. Kuid midagi liigub siiski õhus. Kui peaksid saatma pakki, siis panemõni rbl. raha kui on pakki mõnda herne või jahu kotti, polenii postikulu.

600


Soojemaid kevadtervitusi.Jõuduedu

Mitsi

*

Brigorodnaja sovhoos 11. juun. 49. a.

Tervitusi tundrast!

Kirjutasin sulle umbes paar nädalat tagasi. Siis, kui sainkätte su saadetud paki. Mille eest veelkordselt palju tänu.Kuid teades, et siit otse posti saates läheb osa kirju kaotsi,kirjutan sulle uue kirja, et teaksid, et paki kätte sain. 8. skp.kirjutasin ka Maiale kirja, palusin ka sääl sulle teatada, etpaki kätte sain. Parem oleks siit kirju ju saata läbi tsensuuri,kuid need võtavad nii kohutavalt palju aega ennem kui kättejõuavad. Kätte tulevad aga ruttu umbes 3–4 nädalat venekeelsed kirjad. Kuid neid pole mõtet ju saata. Ainult vastsiis kui pandakse pakk teele, et siis teaks et pakk tulekul.Meil siin ju venekeele oskajaid on aga ega see pole nagu kiri,mida ise lugeda ei saa. Kirja pole mõtet saata, vaid ainultpostkaart. Ehk siis jälle võid saata, kui on midagi eriti juhtund, mida kiirel teatada, kas või Maialki. Kuid eestikeelsedkirjad võtavad siin ikka oma 2–2,5 k[uud] aega ennem kuikätte jõuavad. Kord paar toodakse ikka vahepääl venekeelseid kirju, ennem kui tulevad meie omad. Pakist sain kõikkätte pääle selle tsitroni happe, öeldi, et see polevat lubatav,kuna pakkide jagamise juures abisolev vang, üks mees, pistis selle kohe kõvasti oma taskusse. Ka kera sain kätte, kuidsa oleksid pidanud põhja panema valge paberi sisse ja rohkem kokku keerama. Valvur tõmbas lõngad kokku ja paistiskivälja, lasi ümber kerida ja andis kätte. Juhtus seekord olemapaha valvur, ennem kunagi pole niisuguseid asju tehtud. Karasva või võipurgi põhja võib panna. Pannes pergamendi sisse.Muidu purgi keskelt torkab noaga läbi. Meil siin hakkab kapikkamööda tulema kevad. Lund küll ümberringi tundrasigal pool veel näha. Kuid loomad, loomatoidu puudusel juba

7 601


mõnda päeva, ööd kui päevad väljas. Orje ju on, mis siis vigaelada. Ööd, kui niisugust kui meil kodumaal siin pole, sestumbes nädal aega siin päike üldse enam looja ei lähe vajubvaid silmapiirini ja tõuseb uuesti. Kuid loodus siiski vägakülm ja niiske. Äärmiselt niiske, eriti praegu kevadel. Agakuidas saabki ta soe olla kui jäämäed on vaid 60–80 km kaugusel. Ja ega maa siin tõesti läbi ära ei sula, sest sooja aegaon niivõrd vähe. Kirjutan praegu, kell umbes 1 öösel, aknaall päikese paistel. Uni ei tulnud, hakkasin siis sulle kirjutama. Mina elan praegu kohe üsna hästi, sest kui hästi võibkielada üks nõukogude isoleeritud tööjõud. Käime tööl praeguvaid 4–6 tundi. Nii vaid osa prigaade, öeldakse et see olevatvist puhkus ennem heinaaega. Küll räägitakse ka igasuguseid kojusaamise jutte. Missugused neist õiged või kas neistükski õige ei tea ennem kui näeb. Vanad vangid ei usu küllselliseid jutte, sest niisuguseid jutte olevat igal aastal. Ekstänavu annab neile juttudele veel hoogu ju rasedate ja emadekojusaamine. Rasedad on siit laagrist juba kojulastud. Emad,kelledel lapsed alla 5 a[astased], ootavad aga igapäev ka kojusaamist. Mida saab aga meiega ei tea me veel praegu. Eksvõibolla ehk osa väiksemate aastatega saab lahti. Kuuldusedsiin on väga head, kuid kas nad täituvad ei tea. Kuule, küsimõnelt advokaadilt või kohtunikult, kas on mingisugust prigaasi. Või on see ainult maksev Nõukogude Liidu piirides.Kord räägiti isigi, et vangid kes väljaspool kodumaa piire kuni10 a[astat] saavad vabaks. Kui saad mu kirja kätte, siis läkitatulema üks venekeelne postkaart, et teaksin et oled mu kirjadkätte saand. Ka kui sul peaks olema edaspidi võimalik, saadamulle siis ühed kalossid või kummkingad. Sest sügisel tulebju jälle suur pori. Hea nendega siis sööklas ja väljakäigus käja.Pole igakord padinka jalga toppimist.Ela hästi!Tervitusi!

Mitsi

602


*

Brigorodnaja. 6. juuli 49. a.

Tervitusi tundrast!

Palju, paju tänu sulle, su kirja eest. Saime täna, see on 6. VIIpakid ja kirjad üle kaua aja jälle. 10. mail saime viimasedeestikeelsed kirjad. Aga miks ei olnud Maialt kirja, ega ometipole temaga midagi juhtunud? — Olen teile mõlemile ikka4–5 kirja kuus saatnud. Tean, et mõni neist võib kaotsi minna,kuid eks 2–3 kirja ju ometi peaksivad ka teieni jõudma. Saadan viimasel ajal omad kirjad kõik otsepostiga, mitte Võrgutakaudu. Sääl võtab oma 2–3 kuud, ennem kui kirja kätte saate.Ega siin ju erilist uudist ega kiiret kirjutada pole, aga siiski.Mõistan mida kirjutad Aguri Hendrikust! Meie inimestele siinkirjutakse ka ikka pisitasa niisuguseid asju. On ju paljud kellede vanematesugulastesõprade tee on ammu alganud sinnapoole. Meie saame aga need teated mitu kuud hiljem. Tead,saada siia ka mõni venekeelne kiri, see tuleb üsna ruttu, vahel isegi 3–4 nädalaga. Sääl võid ju ka kõike kirjutada. Lasensiin äratõlkida. Ainult ära venekeelsetes kirjades kirjuta sellest emamõrva asjast midagi, ei taha kõigile sellistest asjadesträäkida. Magasin natuke ja tõusin nüüd üles et sulle ja Maialekirjad ärakirjutada — kuid sellega ühes tuleb meelde ema —ja peast kaob igasugune mõte! — — Sinu teise paki sain kätteka 28. mail. Veelkordselt tuhat tänu. Kleit on praegu pooleli, pole ju seda head aega praegu enam, kuid tasapisi teemeta ikka ära. Mul õmbleb keegi, kes saab töötoas masinagaõmmelda, kuid ta ei tööta enam sääl ja masinal pole aega.Töötan praegu teel. Teeme oma sohvosile uut teed. Senini tulid me raudtee saadetised siia n.n. teivasjaama nagu nagu nadsiin ikka on, muldonn ja kõik. Nüüd nagu ei saadeta kaubavaguneid enam siia, sest siin ei ole lisa rööpaid, ainult väikekõrvaltee jupp. Sest siia vaguni toomiseks pidi alati olemaekstra paravoss, mis vaguni tagurpidi sisse lükkas ja kõikvõttis siis kohutavalt kaua aega, kui midagi kohale saadeti.Nüüd on meil jaama ümber 5–6 km endise 2 km asemel. Teevad siia põhjatusse tundrasse teed. Kuid jumala muidu vaev

603


on see kindlasti. Mingisugust tee sillutamise vahendit polepääle savi. Liiva siin üldse pole, ka mitte kiva. Pandakse küllkohati mitme meetri paksuselt seda savi, kuid masin on ikkaläbipääsematult sees. Isegi jala all liigub kui vetruv kummipall. Siin on kõik maa, mis ei kõlba ei mitte millekski. 15. juuliümber mindakse siin heinamaale. Algul tehtakse noortest puuokstest vihdasid n.n. vikkisid, loomadele, sest heina polevatnii palju ja neid tehtavat isegi mitu tuhat tonni. Hein siinkehv, sest iga päev nii külm, et paras käia vildi ja puhvaikaga.Heina siin ei kuivatatavat üldse, sest pole nii soe, vaid pandavat redelitele, kus seisavad jaan[uari] kuuni, kust siis inimjõulväljaveetakse. Väiksemate aastatega inimesed lähevad kuni35 km heinale. Mina pidin minema 9 km kaugusele ja suuremate aastatega veel ligemale ja osa üldse ei lähe. Riieteks onpuuvilla pikad püksid, puhvaika ja present padinkad kummtallaga. Süüa saame ikka ka vahel isegi 800–900 gr leibapäevas, sääl juures 1–1 1/ 2 [liitrit] suppi, kuigi supivesi vaid,siis 5–6 lusikatäit kaeraputru ja samapalju kaerakilet. Praegupole supil ka viga on vähemalt kaeratangu vesigi, kuid kogutalve ja kevade oli hapu kapsavesi. Hapu, hapu ja ainult hapu.Rohtu senini maitsend veel pole. Kui ikka nii edasi, siis poleseda ka vaja vast teha. Seda lahjat laga saab sisse küll ja küllajada, kuid kõht on ikka tühi. Saab vahel ka mõne lisa portsusuppi ja putru nendelt kelledel palju pakke tuleb. Kuid kohe eiaita, tunned kõht on ikka tühi. Kuid eriti nälga siin siiski pole.Talvel saivad inimesed siiski rohkem pakke kui praegu, tihtisaivad mitmed 2 pakki korraga, isegi kolm. Meil siin keda onvabastanud presiidium või Moskva on läinud igaüks oma koju.Ainult mitte poliitilised need jäävad asumisele kuhu rajoonimääratakse. See armupalve asi tahab ju väga palju käimist jaasjaajamist kui ta tulutoob. Tuleb käia isiklikult ja kirjalikultvast küll igatpidi. Ka toimub see asjaajamini küll Tallinnasküll Moskvas, kuid kus või kuidas kes ütleb seda. Kuid minukohta ei saa niisugused asjad kõnealla tulla. See olgu niisuguste inimeste juures, kus on tegu mehe või naisega kes ajabasja, või lapsed vanematel ehk vastupidi. See kõik võtab kuluja palju palju vaeva. Mind võib päästa vaid elupööre! Küsidpalju maad ja kui palju sõiduraha. Seda kõike ma tõesti ei

604


tea. Ainult ühel on käinud mees siin vaatamas. Kusagilt siitlaialt kodumaalt. Arvatavasti kokku ikka saab. Kuid, kes tuleb niikaugele? Siis peab selleks olema eriline põhjus. Oleksolnud Enn, siis ma saaksin sellest mõttest aru. Võibolla kuikõik tall hästi oleks kombineeritud — ehk oleks siis sellestkasu ka. Kuid teda ju pole. Sest see käik tulutoovalt nõuabjulgust ja ka vaeva ja kulu. Kui peaksid nüüd saatma nüüdpaki, siis teata kohe venekeeles, et teaksin. Ehk kui saad mukirja kätte, viska mõnigi sõna venekeeles, et teaksin, et oledikka veel alles. Mida küll võib olla Maiaga, et ta ei kirjutanud. Võibolla ehk tahab mõni seda kohta jälle ehk omale.Ehk meeldib mõnele vallaisa onupojale. Sokutavad siis Maia“huvireisile”. Oh, küll võib olla ka see aeg jälle kole! Kui vaidigaminut võib langeda liisk. Jah, seekord mind see hirm enamei vaeva. Meie unistame siin ja räägime igasuguseid muinasjutte kojusaamiseks, kuid kui lugu nii, siis võime rahus siiasurra. Ainult emad kelledel karistus alla 10 a. ja alla 5 a.laps kodus, mõned nendest on saanud siiski koju. Ka rasedadsaid koju. Kuid vaevalt et teiste kohta loota on midagi head.Senini räägiti ikka seda ja teist, kuid nüüd ei pea need jutud enam paika. Kuid siiski nagu midagi peaks ikka lootma,sest muidu ei [ole] elul enam minutitki mõtet. Üldse tervesee kooselu ja koostöötamine selle pärismaarahvaga käib kõikkohutavalt närvidele. Ei ole sõnu millega väljendada nendehäbematust. Nii alamad kui ka ülemad. Tihti küll otsi nööri etoma käsi kinnisiduda, et neile mitte nii käsitsi kallale minna,nagu nemad meile. Meie eestlased oleme jagatud ka nii äraet 5–6 inimest on ühes prigaadis, mida rohkem logelejaid säälon, seda rohkem pandakse meid sinna, et üleval hoida prigaadi %. Nemad magavad päevad läbi põõsa all maas. Meilelüüaks aga troomi. Pole ka mitte õiget puhkustki tööjuures.Kuna tööriistad tööjuurde ja tagasi kanname ikka meie. Prigadiir annab sulle kätte ja kui vastu ei võta, tuleb käsitsi kallale.Nii pole küll mitte just igas prigaadis, kuid peamiselt siiski.Siin on ka üks eestlane Karu prigadiir on 9 a. juba olnu kinni.See polevat ka sugugi targem. küsid, et mida ostsin raha eest.Suhkrut. Siin maksab suhk[ru] kg 15 rb[l]. Poest ei saa tedameiesugune küll mitte kätte. Aga siis saab siit osta kui meile

605


suhk[rut] antakse. Meile antakse ka 300–500 gr kuus. 1 pooleliitrine purgitäis suhkrut maksab 7–8 rbl. Talvel sai ostapoest ka kaera ja odratange 4–7 rbl kg. Nüüd pole aga ammuenam. Hea oli putru keeta.Kirjuta ikka, kuni veel üksteisega ühendust leiame, võibollatuleb ka see aeg, kus seda enam pole.Parimate tervitustega.

Mitsi.

*

23. aug. 1949. a.

Kallis õde!

Ole tänatud südamest, esijoones kirja ja kaarti eest! Sain nadkätte eila õhtul, s.o. 22. aug[usti] õhtul. Venekeelne kiri japostkaart. Küll oli hää meel jälle üle hulga aja kirja saades.Su viimase kirja sain vist juuni kuu algul. Pääle selle polema kirja saanud. Miks ometi ei kirjuta Maia? Ma pole temaltkirja saanud pääle selle, mille ta kirjutas Pennil käjes. Mison temaga juhtunud? Saatsin talle umbes 2 nädalat tagasiviimase kirja, eelmise 22. juunil. Just sellel päeval kui tulinära laagrist, heinamaale. Praegu olen ikka veel heinamaal.Kirjutasin sulle oma elust siin juuli 8. kuup[äeval]. Elu siinvõrreldes laagriga, kohe nagu inimese elu kunagi. Töö on küllraske ja söök kehv, kuid sa oled vaba! Kolame mööda tundratmarju otsides. Leidub siin vaid sinikaid ka üksikud murakad.Punaseid sõstraid ka. Heinamaad siin meie krupil on äraniita101 ha. Millelt tuleb saada heina 135 tonni. Seda saab rohkemki. Umbes 15 ha on meil veel heinamaad niita. Olen niitjamees. Töö meeldib mulle väga, ainult raske. Kuid ma olensiiski selle eluga siin kaunis rahul. Kirjutasin Maia’le siinsetest häädest kokkusaamis võimalustest. Kuid siia sõidukspuudub ju raha ja aeg. Siin takistusi pole kokkusaamiseks.Kuid ainult üks mees on käinud siin oma naist n.ö. laagrinaistvaatamas. Meil on küll kaasas kaks valvuri, kuid need lubavad nii mõndagi. Pääle heina valmis saamise hakkame hei

606


namaad puhastama. Räägitakse et oleme siin kuni nov[embri]kuuni. Annaks küll Kõigevägevam õnne, et see nii oleks. Tööküll raske, kuid vabadus! Päevas tuleb niitjal 0,5 ha äraniita.Pole väga viga jõuab õhtuks kella 5 vabalt ära. Me niidameaga ilma pikemate puhkusteta siis jõuame varemalt koju. Algul niitsime kõik 10 inimest ühes koos, siis tuli jõuda ära 5 ha.Kuid me ei jõudnud seda kunagi. Seepärast antakse nüüdnorm. Niidame harilikult kahekesi paaris. Osa nõrgemaidvõtavad loogu. Niitjad saavad 100 gr leiba rohkem ja 150 grpiima. Siin heinamaal saame ka piima. Laagri poolt on antudlehm. Riisuja saab 250 gr piima päevas, niitja 400 gr. Suppisaame õhtul ja hom[mikul] umbes liiter korraga, 1/2 l tatraputru ja 1/2 l kaerakilet. Süüa ju saab, kuid eks ta ole lahja.Söö kõht viimase võimaluseni täis, kuid siinsamas on ta jällegitühi. Leiba saame ka 800 gr päevas. Kuid puudu tuleb, kuijuurde osta ei saa. Palka saame ju ka 5–6 rbl kuus. Heinaajaeest üldse raha ei saa. Selle eest on piim. Nii et laager teebigatepidi puhast vaeste vangide arvel. Kõik magavad juba.Istun oma n.ö. voodil ja kirjutan küünlatule hämaral valgusel. Väljas juba pime sügisõhtu! Varsti lähevad siin päevadväga lühikeseks. Ega pole praegu enam väga viga sellel elul,nüüd kaovad juba need kohutavad sääsed ära. Oh, sa kallislootus, no küll neid ometi oli, õhk oli paks nendest. Me olimekõik paistes ja kärnas nende hammustustest. Oleme seda veelpraegugi kuid vähem siiski. Katsun su kirja hom[me] saatajaama postile panemiseks. Saadan jällegi ilma tsensuurita.Millal siis ükskord kätte saad, kui säält kaudu saata. Kõigerutem tulevad kohale postkaartid, ja venekeelsed kirjad. Sukirjast on neljast kohast maha tõmmatud, säält kus seletad, etmida pole areteeritutele lubatud. Ma ei saa sulle sõnasõnaltütelda just mida on maha tõmmatud sest siin pole praegu niisugust inimest kes sõnasõnalt tõlgib. Olen ka lõpmata õnnelikpaki üle. Eks näib millal teda küll kätte saab? See kuu polemeile üldse pakke toodud. Kuu lõpul ehk toodakse. Kuule,kallis sõsar mulle valmistab see pakk küll palju häädmeelt,kuid sulle kindlasti palju kulu ja tüli! Kas jõuan või saan masulle seda kõike hääd äratasuda? Kas pääsen siit põhjatusttundrast? Kuuldusi liigub küll igasuguseid. Ühed räägivad, et

607


kuni 10 aastani lastakse vabaks. Teised, et lastakse laagritestlahti, määratakse asumisele siia. Mine sa tea, missugune juttsee tõele vastab. Ehk ka nad kumbki mainimist väärivad?Igatahes head ennustav tundemärk on küll see, et poliitilised paigutatakse erilistese resiim lagritesse. Meiegi laagristlähevad poliitilised ära esimene tapp küll pääle 28. skp. kuidvaevalt, et neid kõiki korraga jõutakse ärapaigutada. Päriskahju nendest inimestest. Suur hulk häid inimesi saadetaksejälle ära, asemele toodakse igasugust rämpsu. Kuid, pole parata, on see elu juba kord selline. Me oleme paigutatud siinheinamaal väikestesse muldonnidesse. Minugi n.ö. toas on9 inimest. Küünlatule hämaral valgel kohe kaunis mugavtunne. Sees ka väike raudahjuke. Tuba ka soe. Magame üheteise naisega ühes, sööme samuti ühes. Temal oli voodilinu jakardinaid, tegime endale siis päris mugava nurga. Tööpäevon meil praegu 12 tundi pikk. Puhkepäivi pole me selle 2 kuujooksul rohkem saanud kui ainult ühe. Paljud on jäänud jubahaigeks ja viidud ära laagrihaiglasse. Kuid mina, kui raudnael, ei karda midagi. Mõni päev on halvem, kuid see möödubja töö läheb edasi. No, on see minu tervis küll ometi kõva. Sageli sooviksin olla haige et saada veidi puhata, kuid ei. Ilmatemperatuurita arst töölt ei vabasta. Minul seda aga nii kergesti ei tule. Tumedad valud on küll alalised, sest mul onsoolte krooniline põletik. Ka kõrvetusi ajab pööraselt. Kui kunagi veel pakki saadad, ole pai, saada soodat, suurehäda puhulvõtaks sisse. Tervis mul praegu halvem tunda pole, kuid ekspärast annab tunda kindlasti. Ras[k]e töö, nõrk söök, alalineniiskus ja jalad aastaläbi märjad. Kuule, kirjuta mulle ometi,mida teeb Maia? On temaga midagi juhtunud, miks ei teasiis sinagi temast??! Otse õudne juba see tema ääretu teadmatus. Ole pai, teata kohe kui mu kirja saad, postkaartilkimida ta ometi teeb. Tead mis, kirjuta mu prigadiiri nimel kiri.Kirjuta talle ja palu mulle edasi anda. Pane minu kiri temaümbrikku, ta ju eestikeelt ei oska. Ma talle ise üldse ei räägisellest midagi. Nii saan rutem kätte. Tema venekeelse perekonna nime saadan sulle, eesnimi on Ivan. Ivan Slakaasov T.vististi Dimitriki poeg. Adress muidu sama mis minulgi. Katagasisaate adr[essi] ära pääle kirjuta. Kuidas elad siis sina?

608


Kuidas elab ka Oskar? Ole siis tuhande kordselt tänatud pakija kirjade eest. Nüüd siin heinamaal saan pakikasti ka omale,kuid laagri minnes, võetakse ikka ära. Kui paki kätte saankohe teatan. Kirjuta ka Maiale ja las ta kirjutab mulle prigadiiri nimel. Miks ta ometi endast elumärki ei anna.Tuhandekordseid tervitusi sulle!

Mitsi.

Saadan sulle ka ühe põhjamaise sügislehe.

*

Brigorodnaja 30. sept. 49. a.

Tervitusi tundrast!

Kiitus kuldne! Sain täna su venekeelse kirja, milles teatad, etpakk on tagasi läinud. No, tõesti huvitav, miks? Kas oli adressil siis midagi viga. Küll ootasin ja ootasin, kui pakid tulid,olin ikka kindel et nüüd saan paki, kuid ikka ei olnud. Kahju,et ta tagasi tuli! Olen nüüd heinamaalt tagasi. Minuga juhtus heinal õnnetus. Kukkusin suurde noasse oma vasaku jalareie. Libisesin ja kukkusin noa reide. Haav on pikk 15 cm.Kaotasin kohutavalt palju verd. Arvestasid 2–3 1/2 l. Kohapääl ühtegi verekinnipaneku abinõusid ei olnud, vaid viidihaigla 25 km kaugusel. Lõunaaeg kella 2 aeg kukkusin jahaigla jõudsin kell 12 öösel. Haiglas olin 14 päeva. Haav onpraegu juba kinnikasvanud. Löövad tööle, eks lähen, jalg veelküll haige, kuid kui halveneb, eks siis pressin haiguse päevijuurde. Saan nüüd lehmalüpsjaks. Raske see töö küll on,kuid ega kusagil pole kerge. Igal lüpsjal on 12 lehma lüpstaja 4 korda. Eks näeb, kui töö väga raske, saan ehk kööki võisauna. Kui sa mulle veel pakki saadad, ole siis pai pane ükstiht ja harv peakamm ka peegel kui on käepärast. Küll oleksvaja niimõndagi, kuid püüan hoiduda küsimast, sest tean kuiraske on kõike saada. Olen sulle niigi, väga, väga tänulikkõige eest mida saadad. Meie inimesed siin nii mõnigi elab jukaunis hästi, saab iga kuus 2 pakki ja raha pääle selle. Osta

609


saab siit ju peaaegu kõike ainult kui rahakott on puuga õlal.Muidu läheb elu ikka edasi vana rada. Ei midagi eriti headega halba. Meil käes juba külm tundratalv. Lund palju küllpole kuid siiski on. Kuule, mis on ometi Maiaga, miks ei kirjuta tema. Miks sa ei kirjuta mis on temaga. Tea, et sellineteadmatus on raskem, kui tõsi asi. Ma pole temalt pääle sellekirja saanud, mida ta saatis Pennilt. Miks ei kirjuta sa enamomal adressil. Ma saadan sinu nimel, ei tea kas saad kätte?Huvitav küll mis see pakk tagasi tuli? Küll ootasin, et millalkättesaan. Eriti nüüd kui haige olin. Heinaaeg möödus kapäris kenasti, kuigi töö oli väga raske. Pakki saates kirjutaikka perekonna nimi ennem eesnime. Tean, et sa kõiges selles oled väga teadlik. Tallinnast postipandud pakid tulevadkõige rutem kätte. Kõige rutem on tulnud kolme nädalaga.Kirjuta ikka, siis tean, et ikka oled elus ja alles? Kirjuta, mison Maiaga??! Hilissügistervitusi miljon!

Mitsi

*

Brigorodnaja 4. okt. 49. a.

Kallis sõsar!

Kirjutasin sulle paar päeva tagasi. Kuid teades, et osa kirjuläheb kaduma, kirjutan jälle. Täna lähen esimest päeva päälehaiguse tööle. Jalg küll enam haige pole väga tunda kuid egata terve ka pole. Ainult kehas on tunda üldist nõrkust ja peaon uimane. Nüüd oleks vaja ju eriti kosutavaid sööke, kuid siinei anta paremat midagi, isegi mitte haigla sööke. Ainult harilikult, kes ei käi tööl, söövad esimest katelt, mina aga kolmandat. Tahaksin sult paluda saata mulle, kui sul on võimalik,2–3 kg puuvilla vatti. Tahaksin teha endale vatiteki. Nüüderiti pääle haiguse on igal pool nii külm et võimatu äraelada.Magamiseks pole ju midagi pääle õhukese riigi puuvilla teki.Puhvaika on padjaks seda ju mul ka pole. Kui saan vatti, teeksin ka väikese padja. Katsun kombineerida 2–3 m pesuriietteki voodriks ja päälseks. Ega sul vatti ei tarvitse pakkida

610


kasti vaid kotti. Eks mul toit oleks ju tähtsam, kuid kui öödja päevad külmeta on ka halb. Palju läheb 8 kg paki saatekulu?? Tuleb ju osta ka kast ja kõik. Katsuge, kui Kiigamäelveel midagi on mis müüa annab ära müüa sest muidu lähebsul ka väga raskeks. Palun pane ka mulle üks tosin nööpe,mida kõlbab ajada kitli ette. Sain riigikleidi tahan teha sellest kitli ja teine tosin nööpe suuremaid, jaki ehk puhvaikale.Nõuan sinult küll väga palju, kuid eks sa ise otsusta, mida sulsaata võimalik on. Käid vahel ehk ka Kiigamäel saad säältehk mõnda söögi ainet jahu, herneid, tange, või pole ka säälmidagi??! Olen ka Mai[a]lt oodanud pakki, kuid Maia isegi eikirjuta mitte, rääkimata siis veel pakist. Ma ei oska temale kanii kirjutada. Kas said mu eelmise kirja kätte, mille saatsinpaar päeva tagasi. Saatsin sinu nimel, kuid vist mitte sinuaadressil. Saadan selle nüüd su saadetud aadressil. Taipanmida arvad minust. Ei ära praegu küll nii arva, sest maaon pikk ja äraelamisvõimalused puuduvad täielikult. Üksi eitule ma sellega küll enam siin toime kunagi. Loodetavastisaadan varsti sulle aadressi, mida möödunud sügisel küsisid.Kuid ma räägin veel läbi. Kõik oleks ju väga hea, kui maainult oskaksin natuke venekeelt. Saada mulle ka üks heavenekeele õpik. Eks tuleb hakata ikka õppima. Ma saaksinpraegu päris headele kohdadele, ei oska ainult keelt. Meiesohvosist viidakse kõik 58 paragrafiga ära. Jäävad siia ainultkriminaalsed. Nüüd vabaneb häid kohti, sest kõik juhtivadjõud on 58. Nüüd võetakse tööle ainult eestlasi, leedulasi jalätlasi, mitte aga venelasi. Ka juukselõkse palun. Lõpetan,sest tahan nüüd hom[mikul] su kirja posti saata. Me naisedkäivad jaamas tööl, panevad siis posti ise, läbi tsensuuri lähebkaua aega.Sügistervitusi miljon.

Mitsi.

611


*

. . .

. . . koha pääl,∗ kuid kuuldavasti ei pidanud ma ka saamapalka. Olevat vähe tööd, ainult 12 lehma. Ja nagu ei olekskisääl tööd? Iga päev on uued lehmad nii hirmsasti jooksevadja igaüks läheb ise poole, et sa jookse end või surnuks. Nüüdsügise poole hakkavad igapäev koledad vihmasajud ja 12 tundijärjest olla vihma käes, no kaua sa hing ikka nii vastu pead.1/2 tunniga oled sa juba läbimärg. Kumm säärikuid ka eianta. Inimesed siin, kes istuvad ainult toas, neile antaksekummsäärikud, kuid need kes töötavad vihmakäes need peavad käima present padinkaga. Kuid nüüd on aeg, kus tulebolla rahul sellega mida sulle antakse. Küll on see elu siin kaikka küll imelik. Litsid, kes on 3–4 kuud rasedad magavadnaril ja söövad sama sööki, mida söövad need, kes töötavad12 tundi. Saavad iga kuu veel lisaprodukte. Võid, suhkrutja teab mis kõik, meil töötajatel pole kõigest aimugi. Leibasaame praegu ka ainult 700 gr. Kuid sääl edasi töötades poleviga.Kuidas küll tuleb toime Maia? Ei oska mina enam ütelda eiseda ega teist, sest pole ju enam kursis ei ühegi olukorragavälisilmas. Kaaluge ja mõtelge ise, mida teha, ehk kuidas ontulusam. — Loomi, kui neid veel alles on, ärgu küll äraantkukolhoosile, maaga on iseasi. Kes jälle tulevikus elab saab maatagasi, loomi aga ei kunagi.Küll on head süüa need kuivatatud vististi küll porgandid.Keetsin neist s.t. porg[andid] oad ja kruubid putru. Väga heapuder sai. Oli sul omal siga, või ostad? Küll läheb kõik osteskalliks see pakk??! — Kuid ka ärarääkimata on häämeel tedasaades! Kui veel on sul võimalik saata, ole siis pai ja saadakartulijahu. Tihtilugu on see leib nii halb ja hapu, et ei saasüüa. Nüüd on mul magusat ja siis keedaks suppi. Vesi ja leibon üksinda, nagu ikka vesi ja leib, kuid kui on millega tedateha paksemaks, sest leiba ei jatku ju ka igakord paksuseks.Sussid antsin ära, eidel oli küllalt hää meel. Ma oleksin võinud

∗Kirjast on säilinud vaid lõpuosa.

612


talt võtta ka rohkem kui kirjutasid nende hinna, kuid ma kordjuba näitasin seda venekeelset kirja, milles oli nende hind44 rbl ja pärast ei tahtnud ütelda enam rohkem. Raha poleveel saanud tahtsin saada omale villast pearätti Võrgutalt,kuid ei tea palju maksab, räägiti et 100 rbl kole kallis poleju korraga nii palju raha. Kuid jälle tuleb külm talv ja polemidagi panna pähe. Mul oli päris hea nahkne müts lehmnärakas sõi selle ära, möödunud talvel ostsin.Nagu juba eelpool ütlesin, rahaga pole vaja riskeerida, rahapane peitmatult, ainult magus, seda ei anta avalikult kätte.Ka niidirulli ära kunagi pane. Kotipõhi on kõige otstarbekohasem. Lühike kiri pakis antakse ka kohe kätte. Pikemhiljem. Paki sisu koh[t]a võib küll olla nimekiri kaasas, kuidpole oluline.Ennu kohta pole minul ühtegi teadet, ainult niipalju kui kirjutas Maia.Kas jäi mul pakis midagi leidmata?? —Sulle kõike hääd ja edurikast sügist soovides

Mitsi.

Kuidas elab Penni Oskar ja kus?Kirjuta mulle ikka!Ootan. —Saadan ka Maiale kirja.

*

Brigorodnaja. 29. III 1950. a.

“Kodu poole, kodu magus sõna sa —Kodu, armas koht mul ka!” —Suurim aitäh su meelespea eest, ka su saadetud raha eest.Kaks korda ja 75 rbl. Viimast pole veel kätte saanud, kuidavalduse andsin, kui tuleb palga maksmine saan siis osakätte, kõike korraga ei anta. Aga küll on jällegi huvitav, mikspole sa mu kirju ühtegi kätte saanud? Ka venekeele õpikuühes kirjapaberitega sain kätte. Palju aitäh. Eks püüan ka

613


õppida. Praegu on aega küll õppimiseks ja kõigeks kõrvalisekstööks väga vähe. Mu tööpäev on praegu 12 tundi pikk. Kuid1. ap[rillil] vististi tuleb me töös muudatus. Praegu pumpamekahekesi virtsa lautades. Töö on mitte väga raske, vaid hakkab käte pääle väga. Kuid saab igapäev 1/2 l sooja piima, millest on ka väga palju kasu. Praegu pole senini ei elul ega söögilväga viga olnud, kuid mis edaspidi saab ei ju tea. Kirjutad viimases kirjas, et mõtled mulle alati, ei mingit teadet! Huvitavküll miks kõik minu elus on olnud vastuoksa ja miks on seeikkagi nii! — Kuid parem mitte kõigile sellele mõelda. Ja —milleks enam üldse millelegi mõelda, kes küll jõuab 8 aastatelada sellist elu kui on see vangi elu. Kuigi see elu siin, onkaugeltki parem kui kõikide teiste laagrite eluolukord. Peantänama saatust et ta on saatnud siia laagri, kui kauaks küllei tea. Kuid ligi 1 1/2 a. on siin ju elatud. Küll oleks heakui ikka siin saaks edasi olla. Kuigi talvel väga külm ja pakane ja suvel hirmsad sääsed ja kihulased. Tänavugi talvel olialati üle 30o külma, kõige külmem oli 56o kuus, seitse päeva.Täna aga juba teist päeva tilguvad räästad ja päike varjuliseskohas väga soe. Ega siin seda aega ei olegi, kus võid käiailma puhvaikata. Hommikuti on ikka väga jahe ka heinaajalsiin. Heinaaeg on siin aug[usti] kuus. Ja ega siin ei kuivahein üldse ära, vaid pandakse toorelt kokku. Mulda, kui meilsiin, samuti pole, vaid ainult savi. Seepärast ka kevadel niipõhjatu pori, et iga silmapilk võib sind ähvardada uppumiseoht. Kõnniteed on tehtud laudadest, sest muidu pole liikumine üldse võimalik. Jalga antakse sulle present padinkad,millest tuleb pori igal pool üle ja mis ei pea vett ju üldsegi.Paljud on muretsenud juba omale säärikud. Maksavad siin100–150 rbl. Ka kumm säärikud on siin väga tarvitatavad.Maksavad vist 120–[1]30 rbl. Küll mõtlen ja plaanitlen sedaja teist, mida selle raha eest osta. Vaja oleks kleiti, pesu, mingisuguseid jalavarje ja tuhandet vajalist pisiasja. Aga midasa ostad ei tea. Vaja on kõiki, kõiki. Oh, kas tasub mul üldsekannatada ja oodata paremaid aegu?! — Neid ei tule vist üldsegi? Ja, kaheksa aastat siin ära elada, no mis mõte sellel küllon?! — Küll ootame ja ootame et neile kannatustele siin tuleblõpp, kui möödub jällegi see oodatud tähtpäev ja piin jatkub

614


edasi! Vähesed, kes saavad lahti armupalvetega, kuid siiskisaavad. Suurem osa istub ära aga oma aja. Aga ma ei leiamis mõte on istuda ära oma kaheksa aastat, ja mine siis siitvälja, mis õnn ootab sind siis seal väljaski ees. Iga minut on sunärvid pingul viimase võimaluseni, üks päev ühe asjaga, teinepäev teisega kuigi väikesed ja tühised asjad, kuid siin laagrisväärivad siiski, et nende üle närveerida. Üks läbiotsimine, üksküll sumadanide küll ühe või teise asja äravõtmine. Lihtsaltelamine on nagu traadipääl. Oh, küll on kõigest, kõigest isutäis viimase võimaluseni. Kuidas jõuab küll äraelada need eeltulevad päevad. Millelegi ei või sa kindel olla, ka mitte omaelulegi, mitte minutitki. Magama minnes tõmbavad närvidnii nagu keegi torgiks nõelaga siit säält. Tead ju küllalt isegiseda elu ja närvide rikkeid. Prigaadid jäävad nüüd kevadeln.n. puhkusele, käivad tööl vaid 3–4 tundi. Kuid see eest kasöök kehv ja palka üldsegi mitte. Prigaadid pole kogu talvesaanud palka. Palka on saanud ainult need kes töötavad hobusemeestena ja lehmalautades. Lehmalaudas töötab praegu56 inimest. Töötan ka tänavuse talve laudatööliste nimekirjas.Tööpäev on kole pikk 12 t. Suvel lähen vast jälle heinamaale.Või kes teab kuhu saatuse karm käsi suveks juba talutab.Kuule armas inimene miks ei kirjuta sa ometi kuidas elatakseKiigamäel? Tea ju isegi et mind ei kohuta siin enam ei seeega teine asi. . . Aga selline mitteteadmatus on palju raskem.Ma arvan küll isegi, mis sääl on, kuid, miks kirjutad sa ikka,et Kiigamäel elatakse endiselt, ainult endiselt ja muud ei midagi??! — Tean, et Maiat ei ole, kuid mis on temaga juhtunud?Olen pidanud mitu korda kirjutama sinna mõnele inimesele,et selgust saada, kuid olen ikka lootnud, et kirjutad sina! Eitaha anda kõigile endast elumärki. Kirjuta ometi kuidas on asitõeliselt. Või arvad sa tõesti et olen muutunud põlvepikkuseks,kellele kirjutad, et tema kirjad ei tule sulle kätte, sellel või teisel tühisel põhjusel. Mind ei huvita siin enam küll õige ükskiasi, väljaarvatud omaste elu ja nende saatus. Siin ootavadnaised ikka kirju ja pakke. Ikka millal tulevad kirjad, millalpakid??! — Algul oli ikka väga halb enesetunne, kui teisteletulivad kas kirjad või pakid. Nüüd harjub aga juba, sest satead, et sul ei ole! Vahel lõikab ikka nii valusasti hinge, kuid

615


siin tuleb harjuda nii mõnegi mitteheaga. Kirjuta ikka ometikuidas ja mismoodi on praegu kahe aasta jooksul Kiigamäel??!Kuidas sääl elatakse ja mis on sääl muutunud? Kuidas elabSaalyAug??! Kuidas Oskar? Kas ikka Pennil?! Mida ta siissääl teeb??! — Kirjutad alati vaid mõned read. Kas on sulsiis tõesti nii vähe aega? Kui nii, siis on vist sinust saanudõige kodanik. Meil siin praegu päris kenad soojad kohe nagukevadilmad. Kuid homme on juba kindlasti hirmus purgaa —torm, tuisk.Kuidas on selle lehmaga, mis oli Tamsalus, kas ikka veel on tasääl. Või ehk on saatuse tasuv käsi nende silmalaud ka jubasulgenud. Küll tahaks et see oleks juba nii. . .Varaseid kevadtervitusi sulle miljon! Ela hästi, nii nagu praegune aeg seda lubab. Kirjuta küll ootanootan! Sinu kirjad jarahad, nagu juba eelpool nimetasin olen saanud kätte. Veelkordne tänu! Kirja pole aga enam ammugi saanud.Ela hästi!

Mitsy.

Kuidas elab ilm??! —

*

Brigrodnaja. 7. VII 50. a.

Tervitusi tundrast.

Omasin täna sinu postkaarti, mille oled kirjutanud 19. VI. Eiole sõnu sinu tänamiseks! Kuldne, kuldne kiitus! Millal saadküll sina teiste hoolitsemisest lahti. Kogu aja oli sul MaimuMaia käejala juures. Nüüd on nemad vähe kaugemal. Nüüdvõtab minu hoolitsemine sult kõigesuuremat kulu ja vaeva. Karaha sain juba poole kätte. Lootsin ikka et lähen heinamaale,kuid siiski see aasta ei lähe. Tean et sääl on töö raske ja toitkehv, kuid ma olen otse nagu haige et ma minna ei saa. Ma eitea küll miks ma nii kangesti tahan sinna minna, vististi vabadus see kutsub nii tungivalt. Kuid olen praegu lehmadegakarjas. Ei taha säält äraütelda. Nüüd suvel on veel ükskõik

616


kus töötad, kuid talvel on prigaadis võimatu äraelada. Äraju elab, kuid eks ole kehv. Käin praegu 12 lehmaga karjas.Saan kaks korda päevas sooja piima ja mida sa vang siis ikkarohkem peaksid igatsema! Igal ju niisugust võimalust pole,ja seepärast ei taha praegu ka äraütelda. See kellele neidkingi tahan seisab praegu minu eest hea. Ka olen end töögasisse töötanud ja nii kergesti mind säält lahti ei lasta. Kuideks kadestajaid ole ka ja libe keel võib teinekord teha mõndagihalba. On ju mul praegugi seda vabadust küllalt. Hom[mikul]kell 6 lähen tundrasse lehmadega ja õhtul kell 6 tulen. Teinepäev saab küll jooksta nii et ei saa tagaotsa mitte mättalegi,kuid teinepäev istu kogu päev. Aga need kohutavad sääsed,oh mustad pilved on neid õhus ja loomade kui inimeste kallal.Talvel jälle külm, mis lööb su toas juba kangeks, rääkimataõues. Kuid elama peab, mis on sulle määratud. Senikaua tuleb elada ja kannatada kui on selleks veel jõudu, kui katkebkannatus, eks siis on katastroof paratamatu. —Kõik rajavad oma kannatusi ikka sellele aastale, näib mis seesiis toob??! Eestikeelseid kirju pole me juba mitu kuud saanud.Ikka ja jälle olevat tsensuur haige. Samuti ei ole mõtet saatasiit eestikeelseid. Ainult otse. Sain ka Maialt üle aasta kirja,vastasin talle ka. Hea ikka, et ta ometi elab. Küll mõtlesintema saatuse üle palju päivi. Eks ole temagi elu täis okkaid jaohakaid, kuid me ei pääse ju sellest, mis on meile määratud.Hing on päevad ja ööd läbi täis valu aga sa pead elama! — Poleju teilgi sääl head kui te olete siiski veel omaenda peremehed.Meil siin käib praegu numbritega pildistamine. Milleks see eitea. Muidu meil senini numbreid ei mingisuguseid pole, kuidnüüd pildistati numbritega. Ajalehed räägivad küll mõndagi,kuid on nad rääkinud seda juba aastaid.Täna on mul puhkepäev. Saan igas kuus 4 puhkepäeva. Ma eitaha nuriseda oma praeguse elu üle nii väga. Eks ta ju meieinimestele ole see elu raske ja võõras. Kuid suure kodumaarahvastele on see elu parem kui vabaduses. Vabaduses poleneil ju kunagi süüa, kuid siin on vähemalt söök. Leib supp jamingisugune puder. Söö kõht täis ja heida magama. Prigaaditöö pole ka nii väga raske. Ainult söök on kehv. Ka palkaei saa. Me saame ikka 10–15 rbl kuus palka. 1. juulist pidi

8 617


tulema muudatus, kuid senini pole veel midagi, mis edaspidisaab ei tea.Kirjuta ikka mulle vahel ka eestikeeles, kauem võtab küll aegakuid see on ikka keeles, millest saad aru. Kiiremini tuleb küllkätte venekeel. Mõtlesin, et hakkan õppima venekeelt kuidpole selleks ei aega ega õpetajat. Kui on aega pole õpetajat javastupidi. Kirjutan praegu kell umbes 7–1/2 8 õhtul. Parakisainult mõni inimene. Meie parakis on ainult laudatöölisedja lüpsjad. Lüpsjad on suvel siit ära ühes karjaga. Ja seegaainult laudatöölisi mõni inimene. Vaikus, rahu, kui sulgedasilmad ja peatada oma mõte, siis võid viivuks mõelda, et saoleksid nagu kodus. Kuid kaua pet[t]a pole võimalik end, sestjuba varsti kuuled sa siit ja säält maa pärismaalaste lärinat.Oh, kas küll peaks kunagi siit veel pääsema! —Ei taha enam mitte kuulda ega näha seda elu, ammugi siis veelelada. Kuid näed — sa pead — ja muud ei midagi. Kella 4–1/2 5 lüüakse sind juba üles ja söökla, pääleselle tööle kuniõhtul jälle kella 8–9 aeg magama. Ja aega pole sul kunagi,vaid ainult jooks et endaga valmis jõuda õigeks ajaks. Oh elu,oh elu!! — Inimesed on rõõmsad, lõbusad, kurameerivad — maei oska seda kõike mõista ega elada nii. Kuid eks ta ole heakui saab nii elada. Küll on väga palju siingi laagris rasedaidnaisi, pea pooled. Elu neil hea ka, saavad lisaprodukte jateatud ajast ei käi tööl. Kuid seda küll ei kunagi ennem käinkas või põlvili tööl! —Veelkordselt tuhat tänu su raha ja paki eest. Küllap saan pakisiis ka kunagi kätte.Kirjuta ikka!Tuhat tervist! Ela hästi!

Mitsy.

618


*

Brigrodnaja, 9. XII 51. a.

Tervitusi karmist tundrast!

“Üks kask meil kasvas õues, just maja ukse ees.See oli lapsepõlves, mu ainus seltsimees. . . ”Päevad lendavad mööda linnulennul, kuid aastad ei jõua egajõua! Kolm pikka, pikka, otsekui kolmkümmend aastat, onsiin karmis tundras juba äraelatud. Käes on neljas siinnekarm talv! Paar viimast talve on olnud selle poolest vähe kergemad, et pole olnud vaja olla väljas õues siinse 50–60o külmakäes. Talv on siin tihtilugu nii külm et 20–30 m ühest kohast teise liikumise juures, võtab ära näo ja käed. Ja tuisudja tormid nii tugevad, et enda ümber ei näe. Ega siin poleju ka tuulel tõepoolest mingisugust takistust, metsa siin jupole, mis tuule hoogu vähendaks. Töötan ju teist aastat laudas, seepärast pole mul ka vaja olla päev läbi sarnase külmakäes. Ka on meil siin töö %% järgi lahtisaamise ajaarvestus.Ühe päeva asemel võid saada kuni 2 päeva, nii et üks on seeenda päev ja kaks arvestatakse juurde. Kuid võid saada kaainult oma päev. See on nii, kuidas on su töö %. Möödunudaasta sept[embris] algas see päevade juurde arvestus. Minulon selle ajaga juurde tulnud 331 päeva, üks kuu vähem kuiaasta. Töötan ikka lüpsjana. Hirmus koormav on see tööküll kätele, kuid ega midagi tulusamat siin ka pole. Eks niikaua lüpsan kuni käed veel võtavad, kui käed enam ei lüpsa,siis tuleb vaadata teist tööd. Praegu lüpsab mul 10 lehma,möödunud talvel ja kevadel oli aga 13. Minu talitada on agaüldse 15 looma, 11 lehma ja 4 mullikat. Neid tuleb minul hommikul puhastada ja pesta, ning kolm korda päevas lüpsta jasööta. Lüps on siin hom[mikul] kell 4, lõunal k[ell] 12 ja õhtulk[ell] 8. Vahepääl oli veel neli korda lüps. No siis oli nii etpolnud õiget söömise aega mitte ka: kell 4 k[ell] 10 k[ell] 4 jaõhtul kell 9 iga lüpsiga läheb ikka oma 2,5 k[uni] kolm tundi.Ei saanud muud kui tulla parakki ja jälle minna. Ega me eikäi ju vabalt, vaid valvuriga.Kuule, mis lugu see ometigi on et ma sinult ei saa ühtegi kirja,juba aasta poolteist. Samuti ei saa vist sina ka minu kirju

619


kätte. Olen sinult saanud vahepääl paar kolm pakki kuid eiainustki kirja. Juuni kuus sain sinult viimase paki. Milles olikilupang liha ja rasvaga ja tumesinine kleidi riie. Olen sulleküll pääle selle viis kui kuus kirja saatnud, kuid võib olla polesa neid saanud ühtegi. Küll tahaksin ometi teada kuidas teiesääl elate???! — Miks ei tule siia kirjad mitte minule kätte,teistele tuleb aga kõigile? Või ei kirjuta sa? Kirjuta ometi! Pakid tulevad kätte, siis peaksid tulema ka kirjad. Kirjuta ometi,mismoodi elab MaiaMaimu? Tead, kui raske on see eluolusiinne ja pääleselle teist mitteteadmine! — Inimesed elavadlaagris 9–10 aastat ja neil on koduga järjekindel kirjavahetus.Miks pole seda aga meil?Meil siin praegu pimedad, udused enne jõulused ilmad, samutika hinges samasugune süngus, pimedus, raskus! Praegu muljällegi aeg, kus kõigeks on isu nii otsas, et midagi ei tahakuulda ega näha ega midagi teha! — Ei oska ka enam mittekirjutada, sest ühtegi vastust ei tule. Või on juhtunud viimakssinuga midagi?! — Üldiselt on ju kuuldused kodumaast vägavalusad ja halvad. Kirjuta mulle ikka kui sul vähegi võimalik.Samuti ka Maia. Elan ikka vana koha pääl. Koomi SSR.Võrguta. 223/23. Brigrodnaja.Tuhattervist sulle!Ootan! Kirjuta!

B[]∗

∗Lisaks on kirjade juures dateerimata leheriba: “Ja tead, kallis sõsar,kui sul peaks olema võimalik mulle saata üks väike 1–2 [liitri] suurunealumiinium keedupott või alumiinium mannerg milles saab keeta. Sa-muti kruusi, lusikat, kaussi, neid pole mul ju ühtegi, kuid ega sa kõikesaata ka ei jõua. Kui see lehm peaks olema ikka Tamsalus alles, siis mineometi ja võta see lehm realiseeri ta kas omale või müü ära. Saad ka na-tuke mu pakisaatekulusid tagasi. Maiale ei oska ma enam kirjutada, sestvastust ma ei saa temalt. Villast lõnga oleks ka hädasti vajakui peaksidsaama Kiigamäelt veel villu. Esijoones on vaja omale sukka,kinnast,kampsoni. Ka raha saab teha sukast-kindast. Kui peaksid saatma raha,siis peida kas paberist koti põhja vahele ehk kohvipaki otsadesse. Soodatka kindlasti. Ka marlet kui on 2–3 m.

Mitsi.”

620

PEETER ALLIK (2008)

SÜNDMUSTERIKAS AASTA JAHELMUT MAANDI

Jaak Maandi

Jaan Kross kirjeldab romaanisPaigallend kahte tegelast nii:“Mõlemad olid väliselt silmapaistmatud keskmist kasvu ida-balti tüübid, Tief umbes viiskümmend, roosanäoline prillitatud,Maandi nelikümmend vana. Kusjuures Tiefi loomulik autoriteet-sus ja konkreetsus olid siiski silmapilk tajutavad.” Üks neist, Hel-mut Maandi, on minu isa, kelle mälestused Krossi raamatu taus-taks olnud sündmustest ilmusid ajakirjaAkadeemiakahes eelnevasnumbris.

Kross oli ka ise seotud tegevusega, mida ta oma romaanis kir-jeldab. Ei ole siiski tõenäoline, et ta tol ajal oleks kohanud OttoTiefi või Helmut Maandit nendes Maapanga ruumides, kus Tiefivalitsus koos käis. Kuna kirjeldus isast on väga napp ja seal ei mai-nita temale iseloomulikke jooni, nagu kiilaspea, mulk keskmistehammaste vahel, aeglane, justkui järelemõtlev viis rääkida, tek-kis Krossi teksti lugedes küsimus, kas nad üldse kunagi kohtusid.Romaani teksti on autor sisse lükkinud märkuse Maandiga kohtu-misest 1990. aastal — ei tea ju, kas see ka päriselt aset leidis. Olivõimalik vaadata, mida jutustavad isa kalendermärkmikud, kuhurohkem kui 45 aasta vältel on registreeritud ilmastikku, käimisi jakohtumisi. Ja seal see oli:

7. oktoober 1990+10, sajabK. Lepiku 70. a. sünnip.

Vt Helmut Maandi, “Sündmusterikas aasta”. — Akadeemia,2008, nr 1, lk 3–9; nr 2, lk 339–384.

622

Jaak Maandi

Põhjala: Uustalu, Vesta, Horm, meie ja Käärik.Kohal: Jaan Kross, E. Niit, Kolk, Mägid, Soomest ja Eestist.Nendest telegrammistiilis märkmetest võib välja lugeda, et Le-

pikute juures oli inimesi isa ja juubilari ühisest üliõpilasseltsistPõhjala, kirjanike delegatsioon, ning vist ka inimesi Eestist jaSoomest, keda isa nimepidi ei tundnud. Ei mingit viidet aga sellekohta, kas isa Krossiga vestles, ja kui, siis millest. Võib ju oletada,et peamiselt rääkisid kirjanikud kirjandusest. Neid ridu kirjutadeskuulsin aga juhtumisi Uustalu juuniorilt, kes oli ka Kalju Lepikusünnipäeval, et kolm Westholmi kooli vilistlast, Maandi, Uustaluseenior ja Kross, leidsid kiiresti ühise teema ning sukeldusid omavana kooli mälestustesse. Nii et Maandi ja Kross said ka tegelikuselus kokku, kuid teadaolevalt ei puudutanud nad siis Eesti Vaba-riigi Rahvuskomiteed (EVR) ega 1944. aasta sündmusi laiemalt.

Tõenäoline on siiski, et Kross oli juba siis teadlik sellest, midaisa mälestustes kirjeldatakse, ja seda peamiselt ajakirjasLooming1988. aastal avaldatud Helmut Maandi artikli “Eesti VabariigiRahvuskomitee ja Otto Tief” kaudu. Krossil olid muidugi kaisiklikud mälestused, kuid suur osa EVRi tegevuse ajast tuli talteatavasti veeta Patarei vanglas.

Isa ei olnud kirjamees. Ta pidas küll kirjavahetust paljudesõpradega üle maailma, kuid olulisi pikemaid arikleid, raamatu-test rääkimata, temalt ei ole. Avaliku elu tegelase puhul oleksju võinud seda oodata. Erandiks ongi artiklid Rahvuskomitee jaTiefi valitsuse ainetel, mille olulisemad väljundid on 1954. aastalEÜS Põhjala koguteosesMinevikust tulevikkuilmunud artikkel“Kümne aasta eest” ja eelnimetatud, 34 aastat hiljemLoomin-gus ilmunud artikkel. Kõikide artiklite ja ajakirjanike küsitlustealuseks on olnud “isa märkmed”, s.t nüüdAkadeemiasavaldatudmälestused, mille abil isa alati oma mälu värskendas.

Nende artiklite kirjutamine ei olnud isal lihtne. Esimese puhultuli arvestada asjaoluga, et enamus selle tegelasi oli nõukogudevõimu all ja nende lähem saatus teadmata. Seepärast on artiklisvähe nimesid ja ka muud, mille kohta autor ei ole teadlikult ja-ganud täpsemaid andmeid. Üldse oli isa väga ettevaatlik Eestissemaha jäänud kolleegide nimetamisega ja 1954. aasta artikkel val-mis alles pärast pikemaid kaalutlusi, kusjuures avaldamise otsusepuhul arvestati ka sellega, et Põhjala koguteos ei tulnud avalikku

623

Sündmusterikas aasta ja Helmut Maandi

müüki, vaid levis peamiselt seltsi liikmete hulgas. Artikli kor-dustrükk koguteosesEesti riik ja rahvas Teises maailmasõjasonsuuresti selle koostaja dotsent Hans Kauri korduvate pöördumistetulemus. Isa leidis pealegi, et lugu katsest taastada Eesti Vabariikiei sobinud hästi koguteoses esitatud paljude Saksa okupatsioo-nivõimudega koos töötanud tegelaste mälestuste vahele.

Selle artikli kahe ilmumisega jõudis Läänes viibiva Eesti pa-gulaskonna avalikkuse ette esimest korda täpsem kirjeldus sellest,kuidas okupatsiooni tingimustes taastatide factoEesti Vabariikja loodi erakondade alusel koostatud Vabariigi Valitsus, mis oleksvõinud Eestit esindada sõja lõpu läbirääkimistel, kui niisugusedoleksid Atlandi harta põhimõtete alusel toimunud.

Kõik selles sõnumis ei leidnud pagulaskonna üldist heakskiitu,sest paljude meelest oli Otto Tiefi valitsuse erakondadele tuginevriigikorraldus veel vastuolus 1930. aastatel laia toetuse saavuta-nud stabiilsust ja majanduslikku edu toonud Konstantin Pätsi va-litsemise põhimõtetega. Tiefi valitsus oli olnud läänelikum kuieesti rahvas. Aegamööda võeti paguluses Tiefi valitsust siiski kuiajaloolist fakti ja artikli ilmumise ajaks oli sisepoliitiline võitluskandunud küsimusele, kuidas selle valitsuse järjepidevust kind-lustada. Jüri Uluotsa surmaga 1945. aasta jaanuaris katkesid te-gelikult võimalused uut valitsust moodustada täpselt põhiseadusesätete järgi. Mitme presidendikandidaadi ambitsioonide toetu-seks oli võimalik leida erinevaid põhiseaduse tõlgendusi. Isamälestuste lõpulaused on viide sellele olukorrale, mis hiljem viiskahe valitsuse moodustamiseni paguluses.

Teise samateemalise ülevaate kirjutamise ajendiks oli laulvarevolutsiooni ajal kiiresti muutuv olukord ja esialgu küll täiesti us-kumatuna tunduv võimalus avaldada selline artikkel Eestis. Omaosa oli selles ka arvutil, mille minu noorem vend oli koju too-nud ja millel kirjutamist tol ajal 75-aastane ema ja 82-aastane isaharjutasid. Aluseks “isa plokid”.

Sobivalt tuli käsikirja vahendajaks sõber Jüri-Karl Seim, kessel põneval ajal korduvalt Eestis käis ja “revolutsioonitegelastega”tihedalt läbi käis. Mäletan, et isa artiklit, mis ilmus pealkirja all“Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja Otto Tief”, kirjutati maal su-vises soojas. Vahest sattus isa sealjuures hoogu ja püüdis natukekuivavõitu teksti lisada maailma olukorda selgitavaid jutte, mida

624

Jaak Maandi

HELMUT MAANDI

625


noorem põlvkond kriitikuid katsus takistada väitega, et olulisedon faktid, kõike muud võib lugeja ise juurde mõelda. Kartsimetsensori kätt ja uskusime, et kodumaine lugeja loeb ka ridade va-helt. Tekst sai valmis ja Seim viis selle Tallinnasse, kus see kailma kärbeteta ilmus.

Selle loo ilmumine Eestis oli isale suureks elamuseks. Traagi-liste sündmuste käigus oli tal õnneliku juhuse tõttu olnud võimaliktuua Läände Otto Tiefi valitsuse lugu ja nüüd 44 aastat hiljem olital võimalus ainukesena selle valitsuse lähedastest kaastöölistest,kes veel elus, viia see lugu kodumaise lugejani.

Järgnevalt püüan selgitada mõningaid “Sündmusterikkas aas-tas” kirjeldatud seiku. Kus võimalik, annan edasi isa enda seisu-kohti, nii nagu mina neid tema juttudest mäletan.

Nagu juba mainitud, on käsikiri ise ehk kõige vahetum kirjel-dus Rahvuskomitee ja Tiefi valitsuse tegevusest. Käsikirja autoroli ka ainuke kirjeldatud sündmuste osaline, kellel oli võimalikrepressioone kartmata sellest kirjutada. 1949. aastal lõpetatudkäsikirja koostamisel on isa arvatavasti kasutanud vahetult pärastEestist põgenemist koostatud märkmeid, mida aga ei ole õnnes-tunud leida. Mäletan, kuidas isa Mölle põgenikelaagris midagipikemat kirjutas, sealjuures Puise rannast kaasa toodud tubaka-rulli lõigates ja tubakat piipu toppides.

Isa jutustuses on seiku, mille puhul esineb eriarvamusi võimilles on küsitavusi. Nii mõndagi on olnud võimalik uute allikatekaudu hiljem täpsustada.

Rahvuskomitee asutamise on isa paigutanud 1944. aasta märtsi-kuusse. Peamiselt Enn Sarve uurimuste tulemusena on asutamistotsustatud tähistada 14. veebruaril. Sarv pakub välja, et Maandikirjeldab esimest koosolekut, millest ta ise osa võttis, ega ole va-rem toimunust teadlik. Tuleb arvesse võtta seda, et tegemist olisalajase organisatsiooni loomisega, mis kindlasti sai teoks pärastpaljusid kohtumisi ja läbirääkimisi, kusjuures kirjalikke märkmeidtehti võimalikult vähe, kui üldse. Isal oli töökoht Eesti Tarvita-jateühisuste Keskühisuses (ETK), kus olid ametis tema tuttavad,Rahvuskomitee loomisel kaasa tegevad isikud. Seega oleks tapidanud olema teadlik ka märtsikuule eelnenud tegevusest, kuidsellest ta ei kirjuta ja kontrollida ei ole seda võimalik.

626

Jaak Maandi

Võrdlemisi suurt tähelepanu on pööratud küsimustele, miksviivitati Rahvuskomitee üleskutsetega ja miks ei kuulutatud va-litsust välja varem. Mäletan, et isa rõhutas korduvalt, kuidas tulihoida mõistlikku tasakaalu, arvestades ühelt poolt sellega, et rindeloli võib-olla 70 000 Eesti sõdurit, kes sakslastega koos pidurdasidPunaarmee pealetungi, teiselt poolt vastata Läänest saabuvateleüleskutsetele viivitamata asuda võitlusesse Saksa okupatsioonivastu. Rahvuskomitee ei saanud aga saksavastast relvastatudvõitlust alustada nii kaua, kui eesti üksused olid Saksa väejuhtidealluvuses ja kuni oli veel lootust rinnet idas hoida. Selles osasei olnud alati võimalik leida mõistvat suhtumist Stockholmis ole-vate tegelaste poolt. Need erinevused hinnangutes mõjutasid kahiljem vahekordi nende vahel, kes olid osalenud Rahvuskomiteetegevuses Eestis, ja kes seda olid saanud jälgida vaid Helsingistvõi Stockholmist.

Teadagi kuulutas Rahvuskomitee end kõrgemaks võimuks Ees-tis 1. augustil, vahetult enne Soome-Vene rahuläbirääkimiste al-gust, ja valitsus loodi 18. septembril, kui sakslased olid teatanud,et nad taganevad Eestist. Ilmselt ei olnud Uluots (ega ka EVR) niikiire ja radikaalse olukorramuutusega arvestanud. Nagu isa kirjel-dusest näha, jäi Tiefi valitsusel aega vaid kaaluda võimalusi vägapiiratud ulatusega vastupanu osutamiseks, mille eesmärk oli EestiVabariigide factotaastamine ühel osal Eesti territooriumist, midaoleks saanud kaitsta võimalikult kaua, soovitavalt muidugi aktiivsesõjategevuse lõpuni Euroopas. Kui eesti juhtivad sõjaväelasedselleks lootust ei andnud, jätkus relvastatud vastupanu üksikuterühmadena ja valitsusel ei jäänud muud üle kui valmistuda maaltlahkumiseks.

Teatavasti lahkus valitsus Tallinnast Punaarmee sissetungimiseeel, eesmärgiga jõuda Puise randa, kuhu oodati Rootsist saabuvatmootorpaati. Viimastena lahkusid linnast Tief, Maandi ja sõjaväeülemjuhatajaks nimetatud kindralleitnant Maide (isa märkmeteskolonel). Puise rannas sai teatavaks, et 22. septembriks tellitudpaat ei ole Rootsist saabunud. Otsiti mitmesuguseid võimalusimereleminekuks, kuid neid ei leitud. Valitsuse viimasel koosole-kul 24. septembril Puise-Põgari palvemaja köögis otsustati laialiminna, sest ähvardas oht jääda lõksu poolsaarekujulisel maa-alalmere ja Ridala vahel. Isa ja Tief peitsid enne lahkuminekut paki

627


Riigi Teatajat“Poka talu välisõlgvoodri vahele” — informatioon,misLoomingusilmunud artiklis on edasi antud sõnadega: “kohta,kus nad võisid säilida pikemat aega”. Isa on mälestustes kirjuta-nud, et ta peitis paar rahapakki talu heinaküüni. Paar aastat tagasikohtusin Poka talu praeguse peremehega, kes suure põgenemiseajal oli kolmeaastane. Ta mäletas, et oli kunagi koos teise poisigaleidnud küünist paki käibelt kadunud raha.Riigi Teatajapakki eiole leitud, Poka talu kamber on maha põlenud.

Pärast valitsuse viimast koosolekut muretses isa endale ran-natalus ulualuse, ja nagu hiljem on selgunud, tegi sedasama karahaminister Pärtelpoja perekond. Tief teeb veel katseid hankidaülesõiduks paati, ja kui see ebaõnnestub, tuleb ta ilmselt samasseranda, kust isa on võib-olla paar tundi varem alustanud rännakutläbi vee Liia laiu suunas. Tiefi randa jõudes oli meri nii kar-miks muutunud, et ta ei pidanud võimalikuks laidudele mine-kut katsetada. Miks ta seda järgmisel päeval, kui ta veel ran-nas oli, uuesti ei katsetanud, jääb teadmata. Ta oleks pidanudrandlaste käest kuulma, et Maandi oli Liia suunas läbi rinnuniulatuva vee lahkunud, ja et laidudel võis leiduda tormivarjus oota-vaid põgenikepaate. Oma mälestustes (Akadeemia, 1990, nr 2)Tief sellest ei räägi, nimetab aga, et kohtas rannas Vene sõdurit.Kas Punaarmee kohalolek võis mereleminekut takistada? Puiserannas toimunut kirjeldab ka EVRi kaastööline Eduard Leetna,kes sinna saabus ETK trükikojas valminudRiigi Teatajapakiga.Leetna meenutab seda nii: ta andisRiigi TeatajaMaandile, kesrannas oleva paadiga lahkus Rootsi. Mul oli võimalus Leetnagakohtuda ja küsida tema kirjelduse (vtAkadeemia, 2000, nr 8)kohta täpsemalt, sest see ei sobi kokku isa mälestustega. Pärastmõningast järelemõtlemist pidi Leetna tunnistama, et tegemist olivaid temapoolse oletusega. Ta ei näinud Maandit paadi juures jaei näinud ka paadi lahkumist. Leetna mälestused on kirja pan-dud palju aastaid pärast Puise ranna sündmusi. Ta tegi järelduse,mis tundus igati loogiline: ta oli näinud rannas paati, mis valmis-tus lahkumiseks, ja ta oli kuulnud, et Maandi jõudis koosRiigiTeatajagaRootsi.

Ühes koolimälestusi sisaldavas raamatus on isale ekslikult an-tud põgenemise organisaatori roll ja kirjeldatud tema rannast lah-kumist viisil, mis üheski osas ei ole kooskõlas tegelikult toimu-

628

Jaak Maandi

nuga ja on vastuolus ka kontrollitava sündmustikuga. Arvata-vasti põhineb kirjutis hiljem tekkinud kuulujuttudel, milles onpüütud leida seletust sellele, miks mõne isiku põgenemine õnnes-tus. Kuulujutte on olnud väga mitmesuguseid, mida näib kin-nitavat veel aastaid hiljem Nõukogude julgeolekutöötajatele an-tud korraldus “Helmut Maandi — endine riigikogu liige, aktiivnenõukogudevastane propagandist” Helmut Maandi Rapla piirkon-nas kinni võtta (Akadeemia, 1993, nr 3, lk 614). Siis oli Maandijuba ammu Stockholmis arhiivitööline.

Edasi toimunust on isa kirjeldanud päevi Liia laiul ning seda,kuidas sealt lahkuvad vaevalt merekõlblikud väikesed paadid koh-tusid merel Rootsist saadetud, kuid hilinenud “halli paadiga”. EtPunaarmee üksused olid juba rannas, ei üritanud paadimehed ran-dumist Puises. Puudusid ka andmed valitsusliikmete asukohtadekohta ranna piirkonnas. Aastaid hiljem on üks paadis olijaist vintispeaga väitnud, et ta teadis, kuidas Tiefiga ühendust saada. Praeguei ole võimalik ära arvata, kuidas see teadmine oleks mõjutanudotsust randa mitte hiilida või kuidas siis oleks läinud, kui sedaoleks proovitud. Isale oli see hiljem kuuldud, aga õigel ajal saa-mata jäänud informatsioon siiski väga valus ja varjutas aastatekssuhtlemist tuttavaga, kes valel ajal kasutas võimalust vaikida. (Te-gelikult oli Tief Rootsi paadi saabumise ajaks juba Puisest lahku-nud.)

Et mandrile ei mindud, korjas “hall paat“ põgenikke, kes omajõul olid pääsenud Hiiu laidudele. Mare Zastrov, kes tol ajal olikümneaastane ning oli koos väikese õe ja vanematega jäänud mahaHanikatsi laiule, mäletab, kuidas ootamatult ilmus saarele kaabugamees, kelles vanemad tundsid ära Eerik Laiu. Kas see, et just lin-namees Laid hüppas paadist vette ja jalutas mööda tühjana näivatlaidu, tähendab seda, et ta otsis EVRi liikmeid? Laid oli tulnudvalitsuseliikmeid ära tooma ja oli vahest see, kes paadis olijaistkõiki EVRi tegelasi nägupidi kõige paremini tundis. Kõike kokkuvõttes tundub, et kergekäeliselt valitsuse liikmeid rannale maha eijäetud.

Nn hall paat, Rootsi paat, Rahvuskomitee paat kandis mingisu-guses registris nimetust OK2 ja seda juhtis kapten Rang. Nagu hil-jem on selgunud, oli see paat algselt mõeldud juutide päästmiseks.Kui see aga ei õnnestunud — saadik Laretei on jutustanud, et vas-

629


tav katse Rahvuskomitee kanalite kaudu tehti, nõustus selle tagaolev Ameerika organisatsioon paadi kasutamisega Eesti rahvus-liku liikumise tegelaste evakueerimiseks. Sellest kirjutab ka CarlGöran Andrae oma raamatusRootsi ja suur põgenemine Eestist1943–1944. Aasta eest sattusin Iisraeli ajalehesJerusalem Postartiklile, mis viib “halli paadi” tausta veelgi kaugemale. Sõjaajal takistas Palestiinat valitsev Inglismaa juutide asumist Pales-tiinasse. Üks juutide kurikuulsaid vastupanuorganisatsioone Ir-gun (pikemalt Irgun Zvai Leumi) saatis oma esindaja Peter Berg-soni Ameerikasse, et saavutada seal avalikkuse toetus, mis oleksvõinud mõjutada inglaste poliitikat Palestiinas. Tema Ameerikasolemise ajal aga saabusid teated juutide massilisest hukkamisestEuroopas, mis tekitas vajaduse veel vabaduses viibivate juutidepäästmiseks sakslaste poolt okupeeritud Euroopas. Kuna niisu-gune operatsioon ei toetanud ameeriklaste sõjategevust, oli pre-sident Roosevelti valitsus esmalt selle vastu. Bergson rakendassiis kõiki võimalikke kontakte kampaaniaks, mis pidi muutmaAmeerika valitsuse seisukohta. Aktsiooni toetuseks korraldatimassiüritusi, valmis ka film, milles mängis noor Marlon Brando.Tulemuseks oli, et USA valitsus andis järele ja asutas organi-satsiooni nimega War Refugee Board (WRB), mille esindajaksEuroopas sai Iver Olsen. WRB abil suutis Rootsi diplomaat RaoulWallenberg päästa arvukalt Ungari juute. Iver Olseni operatsioonEestis ei andnud aga soovitud tulemust.

Peter Bergsoni (teise nimega Hillel Kook) juutide päästmiseoperatsioonist hargnes välja midagi niisugust, millest see juudivastupanuliikumise aktivist ja hilisem Iisraeli parlamendi saa-dik tõenäoliselt kunagi teada ei saanud. Bergsoni tegevusemälestuseks avati möödunud aastal ekspositsioon Washingtoni ho-lokaustimuuseumis.

Loo lõpetuseks sobib Toomas Haugi meenutus sellest, kuidasRahvuskomitee lugu jõudisLoomingukaudu kodumaa lugejani.Loomingutoimetaja Toomas Haug jutustab.

Olen unustanud üksikasju, mis on seotud selle artikli aval-damisega. Meenub ainult, et mingil hetkel sugenes toimetuse-tuppa Seim ja ütles talle omasel vaiksel ja veidi salapärasel moel,et on üks niisugune artikkel (ja võimalik, et ta mäletab siinko-hal minust rohkem). Ja mina — kui seda nägin — panin kohe

630

Jaak Maandi

sisse, sest me liikusime Eesti ajaloo taastamisel just tõusuteel,keelatud teemad avanesid järjest ja pärast Sinu isa artiklit hakkastunne — nii naljatasime, et nüüd võivad tankid tulla ja perestroikalõppeda — kõik oluline alates aastast 1940 on eesti rahvale jõutudkättesaadavaks teha. Samal ajal ma ei mäleta, et avaldamisegaoleks tõrkeid olnud, kuigi Keskkomitee tsensuur veel vähemalt vor-miliselt oli olemas. Õieti oli Sinu isa artikli ilmumine selge märk,et tsensuur tõesti enam ei toimi. Igaks juhuks tellisin trükikojastka paarkümmend Helmut Maandi artikli separaati, mõned neistpeaksid olema mul veel kuskil alles.

Me andsime Helmutile mingisuguse aastaauhinna (annameneid igal aastal 5–6 autorile), sest see pidi olema üks põhjus, miksma temaga 1989. aasta kevadel esimest korda Stockholmis olleskohtusin — et meie tagasihoidlik aukiri üle anda. Ma mäletan, etta oli väga rõõmus ja liigutatud. Hiljem istusime pikas lauas jakodueestlased pidasid lühikesi kõnesid, mina sealjuures vist vii-masena, üritasin midagi ilusat ja südamlikku lausuda. Helmutistus laua otsas ja kui ma lõpetasin, siis tõusis, et omalt pooltmidagi öelda, aga tunded võtsid võimust, arvan, et isegi pisaradvalgusid talle silma, sest ta vaatas just mulle otsa ja suutis lõpuksöelda ainult: võidelge edasi, poisid! Ja istus siis uuesti maha.Seda episoodi ma ei unusta kunagi, isegi kui hulk muid seiku ongiunustusse vajunud.

JAAK MAANDI (sünd. 1936 Tallinnas) põgenes koos ema ja õega1944. aasta augustis Rootsi. On õppinud Stockholmi ülikoolis ajalugu jageograafiat, töötanud Rootsi siseministeeriumis ja planeeringute ametisning välisabi programmide raames Aafrikas. 1992. aastast töötab Eestis,alul Riigikantseleis, praegu siseministeeriumi planeeringute osakonnas.

631

LUULET

Elläi Tuulepäälse

EGREGORIAANID

Kas tõesti pääsu pole vanademüsteeriumite lämmatavast kaisust,miks vägi muistse aja manadeei loobuda võiks nüüdsest inimraisust?

Noid kõrgeid kuldseid treppe möödaon hulgad pürgind vabaduseihas,kuid keda kõrgelt päris põrgusse ei lööda,neid pärib kurbus abituse vihas

Ent nukrust kaua pudelis ei pea,ta varsti räägib malakate keeles.Seepärast siis, kui raksu jagab pea,te sünnipäevi pidage, et meeles

jääks kestma tõde — iga sündiv lapson soov, et ilmneks arhitekti aps

0/22

Narr pimedate rivis reas ei püsi,ta ainult katteks kannab kirjut rüüdja riputatud kuljusteks eküüd,arm küüntes, elus süsi.

632


Narr ilmailkuv vakka su’s ei püsi,ta alailma otsib kuskilt süüd.Ehk Iga hetkeks peatab nüüdta tralli, tarkust, aimu ta’lt nüüd küsi

Ent vastus: “Taevast elu alla tõin,et põrmand möllus takka üles lööksja igaühe silmis hiilgaks täht!

Seepärast nõnda üles minna võin,et taevakatus keskelt lahku lööksja võlvil ikka näha oleks täht!”

1/MAAG

Salm poolik, õhus kõlgub värsijalg,pea paksult mõtteid täis, ent ükski mahaei taha tulla mõttelaevast, vaimupalgon kriimus, töö ta’st üle tõmmand saha

Fregatti hoidmas viimsed köied kais,muul hommikuselt jahe torgib jalgu,kuid kaardid teid neis laineis hiirukaisei näita, taevas tähed käivad kaldu

Mis siis, kui iga varem jutt on valetoo’ kohta, mis meid sealpool ootab eesja pajatatud se’ks, et hoiaks madalaleLoolendu tuultes uitav igamees

Uiks tahad jääda niitu laugemalevõi omil jalul minna kaugemale?

9 633

Luulet

JÄÄRA TUND

Maa külmand veel, kuid juba rapsib lundjääpurikate rahe, vastu võlvetuul peksab kandu, kihab Killakundja Vaht lööb labakuga vastu põlve.

Lõõtsmoonikuga jändab vana Vares,nii hilju jõudis koju Tulilind,et taamal taludes veel talv on tares —suits tuprub lõõridest ja rinnus pind.

Parv paljasjalgseid Täüsid rüsib sõstrais,kitarrid kaenlas, kilkeist helge meel,mis to’st, et Kõutsik hullab suletätraisja Linnugripp on siiapoole teel.

Kants kange, keerusarvis kiivrid peasme seismas vankumatult müüril reas

* * *23. veebruaril 2006. a Tartus katoliku kiriku vastas,

Jakobi terapeutikumis

Voog erksameelselt suliseb ja nooton sisse veetud, söödad vahvalt paigas.Öö tõotab tulla selge, püügikvootehk tuleb täna täis siin Eesti taigas.

Lööb vesiroosilehel vaikselt trummisülfiid ja urus Vägev Vähk seab sihtiend liigutada, ajab kurgu kummisir Pada, sääskil kleite mitu kihti.

634


Kuld köitekaanelt lõkkel sädet annab,kuukumaline helgus värsireastsiis sõrmustatud sõrme üle kannabent vari lõikab jalgu valgestpeast.

Rõhk võlusõnal Alver, aval onpilk silmis, ilmub laintest Avalon

TÕDE TEAN

Kõlks! kukkus teritatud lusikasmul põuest. Kopsti! kadus taskust viil,läks narriparukas ja rusikasei pidand münte ihus kinni siis

Polnd rahvahulki kuulmas viimast viit,ja needki, kelle taagaks täita Tahet,vaik kõrvus, tulist jalga lasid siit,puu — võllas — üksi kasvus ei pea vahet

Nüüd verekohin kõrvus laulu matmas,kuub rõõmsavärviline kaela vajundall kuristikuvaadet kinni katmas,kui’s poleks eales ilmailu tajund

Ma teie meelest omadega pees,kuid taeva lähen siiski jalad ees

LE CIRQUE

Kõnts lendab kandadest ja küünarnukidteed teevad möllus, laksub lahti hõlm.Las näevad! Kaenlas tuletoojatukidme kambal, vöödel eremiidisõlm.

635

Luulet

Telk juba rahvast pungil, hüüd, aplaus,spektaakli lõpuks jõudsime. Kas hoolid?Värk tegelt vana, ja kui olla aus,siis viimseks numbriks varusime toolid.

Vait pasun jääb ning laulab üksik trumm,kiisk ergav paiskub valla, sädemeidlööb hinge ahelaisse köitev lumm,juveele eksponeerib tantsiv neid.

Kõrv kannab Veegat, Andromeedat sõrm,vööl ripub Linnuteede kaunis põrm

636

SELLEST, MIS ON OLEMAS

Willard Van Orman QuineTolkinud Bruno Mölder

Ontoloogiline probleem hämmastab oma lihtsusega. Seda võibväljendada kolme sõnaga: “Mis on olemas?” Pealegi piisab vas-tuseks ühest sõnast — “Kõik” — ning igaüks nõustub selle vastu-sega. Siiski pole sellega öeldud muud, kui et olemas on see, mison olemas. See jätab ruumi lahkarvamusele eri juhtude suhtes, janõnda on see küsimus äratanud elavat huvi läbi sajandite.

Oletame nüüd, et kaks filosoofi, McX ja mina, on eri meelt on-toloogia suhtes. Oletame, et McX väidab millegi olemasolu, midamina eitan. McX võib enese vaatepunktiga üsnagi kooskõlaliseltkirjeldada meie lahkarvamust, öeldes, et ma keeldun tunnista-mast teatud entiteete. Mina peaksin muidugi mõista protestima,et ta eksib meie lahkarvamust sõnastades, sest ma väidan, et eileidu seda liiki oletatavaid entiteete, mida ma võiksin tunnistada;kuid see pole oluline, et minu arvates ta eksib meie lahkarvamusesõnastamisel, sest ma olen sunnitud niikuinii pidama tema onto-loogiat ekslikuks.

Kui aga teisaltmina üritan sõnastada seda, milles meie ar-vamused lahknevad, siis paistab, et ma satun kimbatusse. Maei saa öelda, et leidub teatud asju, mida McX tunnistab ja mina

On What There Is. — W. V. O. Quine. From a Logical Pointof View: 9 Logico-Philosophical Essays. 2nd edition, revised. Cam-bridge, Mass.: Harvard University Press, 1961, pp. 1–19 [esimeneväljaanne 1953]. Algselt ilmunud: Review of Metaphysics, vol. 2,1948, pp. 21–38.

c©Copyright 1953, 1961 by the President and Fellows of HarvardCollege

637

Sellest, mis on olemas

mitte, kuna nende asjade olemasolu mööndes satuksin ma vastu-ollu nende eitamisega mu enda poolt.

Näib ilmnevat, et kui see arutlus kehtiks, siis asub mis tahes on-toloogilise vaidluse negatiivse poole esindaja ebasoodsamas olu-korras, sest ta ei saa väita, et tema vastane temaga ei nõustu.

See on vana platonlik mitteoleva mõistatus. Mitteolev peabmingis mõttes olema, sest mis see muidu oleks, mida ei leidu?Selle sagris õpetuse hüüdnimeks võiks pannaPlatoni habe; läbiajaloo on see osutunud karmiks, nüristades sageli Ockhami habe-menoa tera.

Just mõni selline mõtteliin paneb filosoofe nagu McX omis-tama olemasolu seal, kus nad muidu võiksid rahumeeli tunnistada,et midagi seesugust ei leidu. Võtame näiteks Pegasuse. Kui Pe-gasust eioleks, väidab McX, siis ei saaks me rääkida millestki,kui me seda sõna kasutame; seega oleks mõttetu öelda isegi, etPegasust ei ole. Arvates, et ta on seeläbi näidanud, et Pegasuseolemasolu ei saa kooskõlaliselt eitada, järeldab ta, et Pegasus on.

Tõepoolest, McX ei ole isegi eriti veendunud, et mõni aegruumiosa, olgu lähedal või kaugel, sisaldab lihast ja luust lendavathobust. Ning kui siis temalt päritakse rohkem Pegasuse kohta,ütleb ta, et Pegasus on idee inimeste vaimus. Paraku hakkab siinilmnema üks segadus. Me võime arutluse huvides tunnistada,et leidub entiteet ja isegi unikaalne entiteet (ehkki see on üsnaväheusutav), mis on vaimne Pegasuse idee; ent see vaimne enti-teet pole see, millest inimesed kõnelevad, kui nad eitavad Pegasuseolemasolu.

McX ei aja kunagi Parthenoni segamini Parthenoni ideega.Parthenon on füüsiline, Parthenoni idee on vaimne (igatahesMcX-i ideedekäsituse kohaselt ning mul ei ole paremat pakkuda).Parthenon on nähtav; Parthenoni idee on nähtamatu. Ei ole kergekujutleda kahte asja, mis oleksid veelgi erinevamad ning midavõiks veelgi vähem teineteisega segi ajada kui Parthenon ja Parthe-noni idee. Ent kui me liigume Parthenoni juurest Pegasuse juurde,siis hakkab maad võtma segadus — just sel põhjusel, et McX saabpigem petetud tahumatuima ja skandaalseima võltsingu poolt, kuiet ta tunnistaks Pegasuse mitteolemasolu.

638

Willard Van Orman Quine

Nägime, et arusaam, et Pegasus peab olema, sest muidu oleksmõttetu öelda isegi seda, et Pegasust ei ole, viis McX-i liht-sasse segadusse. Peenekoelisemad vaimud, kes võtavad omalähtepunktiks sama õpetuse, jõuavad välja teooriateni Pegasusekohta, mis on vähem ilmselgelt ekslikud kui McX-i teooria ningneid on ka vastavalt raskem välja juurida. Ühe sellise peenekoeli-sema vaimu nimeks on ütleme Wyman. Wyman väidab, et Pegasuson olemas aktualiseerumata võimalikkusena. Kui me ütleme Pe-gasuse kohta, et sellist asja ei ole olemas, siis me ütleme tegelikult,et Pegasusel puudub teatav eriline tegelikkuseatribuut. Väide, etPegasus ei ole tegelik, on loogiliselt samal tasemel väitega, et Part-henon ei ole punane; kummalgi juhul ütleme me midagi entiteedikohta, mille olemasolu pole kahtluse all.

Wyman on muide üks neid filosoofe, kes on rikkunud ära vanahea “eksisteerimise” sõna. Ehkki ta on omaks võtnud aktualisee-rumata võimalikkused, kitsendab ta “eksisteerimise” sõna tegelik-kusele — säilitades seega ontoloogilise üksmeele illusiooni endaja meie vahel, kes lükkavad tagasi tema ülejäänud paisutatud uni-versumi. Me kõik kipume ütlema “eksisteerimise” tavakasutusejärgi, et Pegasust ei eksisteeri, pidades lihtsalt silmas, et sellistentiteeti üldse ei leidu. Kui Pegasus eksisteeriks, siis asuks tatõepoolest ruumis ja ajas, kuid üksnes seetõttu, et sõnal “Pegasus”on ajalis-ruumilised kaastähendused, ja mitte seetõttu, et sõnal“eksisteerib” on ajalis-ruumilised kaastähendused. Kui me jaa-tame kuupjuure 27-st eksisteerimist, siis puudub ajalis-ruumilineosutus, kuid see on nii lihtsalt seetõttu, et kuupjuur ei ole ajalis-ruumilist laadi asi, ning mitte seetõttu, et meie “eksisteerimise”kasutus oleks mitmemõtteline.1 Sellegipoolest teeb Wyman vil-daka katse näida leplikuna ning nõustub muretult, et Pegasust ei

1Ajend eristada terminoloogiliselt eksistentsi, rakendatuna kusagilaegruumis aktualiseerunud objektidele, ning eksistentsi(või subsistentsivõi olemist), rakendatuna teistele entiteetidele, on osalt tekkinud ehkarusaamast, et looduse vaatlemine on oluline üksnes esimest laadi ek-sistentsiküsimuste korral. Ent selle arusaama vääravad varmalt sellisedvastunäited nagu “kentauride arvu suhe ükssarvikute arvu”. Kui sellinesuhe leiduks, siis oleks ta abstraktne entiteet, nimelt arv. Kuid üksnesloodust uurides saame me järeldada, et kentauride arv ning ükssarvikutearv on kumbki 0 ja seega sellist suhet ei leidu.

639


eksisteeri, ja seejärel, vastupidiselt sellele, midameiepidasimesilmas Pegasuse mitteeksisteerimisega, rõhutab, et Pegasuson.Ta ütleb, et eksisteerimine on üks asi ning subsisteerimine teine.Minu teada on ainsaks viisiks küsimuse seesuguse ähmastamisegatoime tulla see, etloovutamesõna “eksisteerib” Wymanile. Mapüüan seda enam mitte kasutada; mul on ikka veel järel “on”.Nõnda palju leksikograafiast, tulgem tagasi Wymani ontoloogiajuurde.

Wymani ülerahvastatud universum on mitmes mõttes inetu. Tahäirib nende ilumeelt meie seast, kes eelistavad kõrbemaastikku,kuid mitte see pole tema juures kõige hullem. Wymani võimalik-kuste agul on korratuse kasvupinnas. Võtame näiteks võimalikupaksu mehe ukselävel; ning siis võimaliku kõhna mehe ukselävel.Kas nad on seesama võimalik mees või kaks võimalikku meest?Kuidas me otsustame? Mitu võimalikku meest on ukselävel? Kasseal on rohkem võimalikke kõhnu mehi kui võimalikke paksemehi? Mitu neist on eristamatud? Või muudaks eristamatus nadüheks? Kas ei leidu kunagikahteristamatut võimalikku asja? Kassee on sama mis öelda, et on võimatu, et kaks asja on eristamatud?Või viimaks identsuse mõiste lihtsalt ei rakendu aktualiseerumatavõimalikkustele? Ent mis mõttes saab rääkida entiteetidest, millekohta ei saa tähenduslikult öelda, et nad on iseendaga identsed ningüksteisest erinevad? Sellist stiihiat on peaaegu võimatu korras-tada. Fregeliku indiviidimõistete teraapiaga (vt Quine 1953e: 152)võib teha mõningaid edusamme olukorra päästmisel, ent mulletundub, et parem oleks lihtsalt Wymani agul puhtaks lüüa ningsee lugu lõpetatuks lugeda.

Võimalikkus, ühes teiste modaalsustega nagu paratamatus javõimatus ning kontingentsus, tõstatab probleeme, mille suhtes eituleks minu jutust järeldada, et me peaksime neile selja pöörama.Kuid me saame vähemalt kitsendada modaalsused tervikväidetele.Me saame rakendada adverbi “võimalikult” väitele tervikuna ningme võime muret tunda sellise kasutuse semantilise analüüsi üle;ent vaevalt võib loota edusamme sellises analüüsis, kui laiendadameie universumit, hõlmates sinna niinimetatudvõimalikud enti-teedid. Ma kahtlustan, et selle laiendamise peamiseks ajendikson lihtsalt see vana arusaam, et näiteks Pegasus peab olema, sestmuidu oleks mõttetu isegi öelda, et teda ei ole.

640


Ikkagi näib Wymani võimalikkuste universumi ohter küllus-likkus kahanevat nullini, kui me näidet veidi muudame ningkõneleme Pegasuse asemel näiteks Berkeley kolledzi ümarast nel-jakandilisest kuplist. Kui Pegasus peab olema, sest muidu oleksmõttetu öelda, et Pegasust ei ole, siis peaks samamoodi olemaBerkeley kolledzi ümar neljakandiline kuppel, sest muidu oleksmõttetu öelda, et seda ei ole. Aga erinevalt Pegasusest ei saaBerkeley kolledzi ümarat neljakandilist kuplit lubada isegi aktua-liseerimatavõimalikkusena. Kas me sunnime Wymanit nüüd tun-nistama ka aktualiseerimata võimatuste valda? Kui nii, siis saabnende kohta küsida hulganisti piinlikke küsimusi. Me võiksimeisegi loota püüda Wyman vasturääkivuste lõksu, pannes teda tun-nistama, et teatavad entiteedid nende seast on ühtaegu ümmar-gused ja neljakandilised. Ent riuklik Wyman valib dilemma teiseharu ning möönab, et on mõttetu öelda, et Berkeley kolledzi ümaratneljakandilist kuplit ei ole. Ta ütleb, et fraas “ümar neljakandilinekuppel” on tähenduseta.

Wyman ei olnud esimene, kes selle alternatiivi omaks võttis.Vasturääkivuste tähendusetuse doktriin ulatub ajas kaugele. Veelenam, see traditsioon on säilinud tänu autoritele, kes ei paistajagavat ühtki Wymani motiivi. Siiski ma kahtlustan, et kas eivõinud esimene kiusatus sellise doktriini esitamiseks olla oluli-sel määral seesama motiiv, mida me vaatlesime Wymani puhul.Kindlasti puudub sel doktriinil igasugune seesmine võlu; ning taon viinud oma poolehoidjad sellistesse donkihhotlikesse äärmus-tesse nagu tõestusmeetodi vaidlustaminereductio ad absurdum’iabil — vaidlustamine, milles mina tajun pigem doktriini enesereductio ad absurdum’it.

Enamgi veel, vasturääkivuste tähendusetuse doktriinil on seetõsine metodoloogiline puudus, et ta muudab üldse põhimõtteliseltvõimatuks tulemusrikka tähenduslikkuse testi väljatöötamise. Meiloleks jäädavalt võimatu luua süstemaatilisi viise otsustamaks,kas mingi märgijada on mõttekas või mitte — isegi meile üksi,rääkimata siis teistest inimestest. Nimelt järeldub Churchi (1936)avastusest matemaatilises loogikas, et ei saa leiduda üldiselt ra-kendatavat vasturääkivuse testi.

Ma olen halvustavalt kõnelnud Platoni habemest ning vihja-nud, et see on sagris. Olen pikalt keskendunud ebamugavustele,

641


mis tulenevad sellega leppimisest. On aeg hakata mõtlema, midaette võtta.

Russell näitas oma nõndanimetatud singulaarsete kirjeldusteteoorias selgesti, kuidas me saaksime tähenduslikult kasutadanäilikke nimesid ilma eelduseta, et leidub näiliselt nimetatud enti-teete. Nimed, millele Russelli teooria otseselt rakendub, on komp-lekssed kirjeldavad nimed, nagu “Waverleyautor”, “Prantsusmaapraegune kuningas”, “Berkeley kolledzi ümar neljakandiline kup-pel”. Russell analüüsib selliseid fraase süstemaatiliselt terviklau-sete fragmentidena, milles nad esinevad. Näiteks lauset “Waverleyautor oli poeet” seletatakse nii, et tervikuna tähendab ta “Keegi(parem: miski) kirjutasWaverleyja oli poeet ning mitte miskimuu ei kirjutanudWaverley’t”. (Lisatud tingimuse eesmärgiks onväita unikaalsust, mis on kätketud implitsiitselt “Waverley autori”juurde kuuluvas määravas artiklis.∗) Lause “Berkeley kolledziümar neljakandiline kuppel on roosa” on seletatav kui “Miski onümar ja neljakandiline ja on Berkeley kolledzi kuppel ja on roosaning miski muu ei ole ümar ja neljakandiline ja Berkeley kolledzikuppel”.2

Selle analüüsi vooruseks on see, et näilik nimi, kirjeldavfraas onkonteksti seesparafraseeritud niinimetatud ebatäielikusümbolina. Kirjeldava fraasi analüüsina ei pakuta välja ühtegiühtset väljendit, ent väide tervikuna, mis oli selle fraasi konteks-tiks, on ikkagi täiesti tähenduslik — olgu ta tõene või väär.

Analüüsimata väide “Waverleyautor oli poeet” sisaldab koos-tisosa “Waverleyautor”, mille suhtes McX ja Wyman eeldavadekslikult, et see nõuab objektiivset osutust, et väide saaks üldseolla tähenduslik. Kuid Russelli tõlkes “Miski kirjutasWaver-ley ja oli poeet ning mitte miski muu ei kirjutanudWaverley’t”on nüüd varem kirjeldava fraasi õlule asetatud objektiivse osu-tuse koorma üle võtnud seda laadi sõnad, mida loogikud kutsuvadseotud muutujateks, kvantifitseerimismuutujateks, nimelt sellisedsõnad nagu “miski”, “eimiski”, “kõik”. Need sõnad, olles kau-gel taotlusest olla spetsiaalseltWaverleyautori nimed, ei püüa

∗Inglise keeles “theauthor ofWaverley”. Tlk. (Seda tuleb arvessevõtta ka järgnevas arutelus.Toim.)

2Kirjelduste teooria kohta vt veel Quine 1953c: 85jj, 1953f:166jj.

642


üldsegi nimed olla; neile omase sihiliku mitmemõttelisusega osu-tavad nad entiteetidele üldiselt.3 Need kvantifitseerimissõnad ehkseotud muutujad kuuluvad muidugi keele põhiossa ning nendetähenduslikkust, vähemasti konteksti sees, kahtluse alla ei seata.Kuid nende tähenduslikkus ei eelda mingil juhul, et leiduks kasWaverleyautor või Berkeley kolledzi ümar neljakandiline kuppelvõi mõni muu spetsiaalselt eelnevalt määratud objekt.

Mis puutub kirjeldustesse, siis enam ei ole raskusi olemise jaa-tamise või eitamisega. Lauset “On olemasWaverleyautor” sele-tatakse Russelli poolt tähendavana “Keegi (või rangemalt, miski)kirjutasWaverleyning mitte miski muu ei kirjutanudWaverley’t”.“Waverleyautorit ei ole” seletatakse vastavalt kui disjunktsiooni“Kas iga asja poolt jäiWaverleykirjutamata või kaks või enamasja kirjutasidWaverley”. See disjunktsioon on väär, aga ta ontähenduslik; ning ta ei sisalda ühtegi väljendit, mis taotleks nime-tadaWaverleyautorit. Väidet “Berkeley kolledzi ümarat neljakan-dilist kuplit ei ole” analüüsitakse samal viisil. Nõnda heidetakseüle parda vana arusaam, nagu vääraksid mitteolemise väited ise-enda. Kui olemise või mitteolemise väidet analüüsida Russellikirjeldusteteooria abil, siis lakkab ta sisaldamast väljendeid, misisegi kas või püüaksid nimetada oletatavat entiteeti, mille olemas-olu on kahtluse all, nõnda ei saa enam väite tähenduslikkust pidadaseisnevaks eelduses, et selline entiteet on olemas.

Mis saab aga “Pegasusest”? Kuna see on sõna ja mitte kirjeldavfraas, siis Russelli argument sellele vahetult ei rakendu. Siiski saabkergesti seda rakendatavaks muuta. Meil tuleb üksnes sõnastada“Pegasus” ümber kirjeldusena mis tahes viisil, mis tooks meiemõtte adekvaatselt välja; näiteks “tiivuline hobu, kelle vangistasBellerophontes”. Asendades “Pegasuse” sellise fraasiga, saameseejärel analüüsida väidet “Pegasus on” või väidet “Pegasust eiole” täpselt analoogiliselt Russelli analüüsiga lausetele “Waverleyautor on” ja “Waverleyautorit ei ole”.

Niisiis selleks, et viia ühesõnaline nimi või oletatav nimi, nagu“Pegasus”, Russelli kirjeldusteteooria alla, peame muidugi esmaltolema võimelised selle sõna kirjelduseks tõlkima. Ent see pole

3Seotud muutuja eksplitsiitsemat käsitlust vt Quine 1953c:82,1953d: 102jj.

643


tõsine piirang. Kui Pegasuse mõiste olnuks nõnda ähmane võinõnda fundamentaalne, et ühtki sobivat tõlget kirjeldavaks fraa-siks välja pakkuda ei saa, siis oleksime ikkagi võinud kasutadajärgmist kunstlikku ning triviaalsena paistvat vahendit: me olek-sime rõhunudex hypothesianalüüsimatule ja taandumatule atri-buudileolla Pegasus, võttes selle väljenduseks kasutusele verbi“on-Pegasus” või “pegasustab”. Nimisõna “Pegasus” ennast võibsiis käsitleda derivatiivsena ning samastada selle ikkagi kirjeldu-sega: “asi, mis on-Pegasus”, “asi, mis pegasustab”.4

Kui seesuguse predikaadi nagu “pegasustab” mängutoominepaistab meid kohustavat tunnistama vastavat atribuuti, pegasusta-mist, olgu siis Platoni taevas või inimeste vaimus, siis heakeneküll. Ei meie ega Wyman ega McX ole seni vaielnud univer-saalide olemise või mitteolemise üle, vaidluse all on pigem Pe-gasuse olemasolu. Kui me saame pegasustamise abil tõlgendadanimisõna “Pegasus” kirjeldusena, mis allub Russelli kirjelduste-teooriale, siis oleme lahti saanud vanast arusaamast, nagu ei saaksPegasuse kohta ütelda, et teda ei ole, eeldamata, et mõnes mõttesPegasus on.

Meie argument on nüüd täiesti üldine. McX ja Wyman eelda-sid, et me ei saa tähenduslikult jaatada väidet kujul “Seda-ja-sedaei ole”, kus “see-ja-see” kohal asub lihtne või kirjeldav singu-laarne nimisõna, välja arvatud juhul, kui see-ja-see on. Nüüdon näha, et see eeldus on täiesti üldiselt alusetu, kuna kõnealustsingulaarset nimisõna saab alati laiendada singulaarseks kirjel-duseks — triviaalselt või mitte — ning seejärel Russelli kombellahti analüüsida.

Me kohustume arve sisaldavaks ontoloogiaks, kui ütleme, etleidub miljonist suuremaid algarve; me kohustume kentaure si-saldavaks ontoloogiaks, kui ütleme, et leidub kentaure, ning mekohustume Pegasust sisaldavaks ontoloogiaks, kui ütleme, et Pe-gasus on. Ent me ei kohustu Pegasust võiWaverleyautorit või Ber-keley kolledzi ümarat neljakandilist kuplit sisaldavaks ontoloo-giaks, kui ütleme, et Pegasust võiWaverleyautorit või kõnealustkuplit ei ole. Me ei pea enam kannatama pettekujutelma all, et sin-

4Edasisi märkusi sellise kõigi singulaartermide kirjeldustega samas-tamise kohta vt Quine 1953f: 167; samuti Quine 1950: 218–224.

644


gulaartermi sisaldava väite tähenduslikkus eeldab entiteeti, midasee term nimetab. Singulaarterm ei pea midagi nimetama, et ollatähenduslik.

See kõik oleks võinud ähmaselt koita Wymanile ja McX-ile kailma Russelli abita, kui nad oleksid ainult märganud — nagu niivähestel meist see õnnestub — ettähenduseja nimetamisevahelasub veelahe isegi sellise singulaartermi korral, mis on tõeliseltmingi objekti nimi. Näiteks sobib alljärgnev Frege (1949) näide.Sõna “Ehatäht” nimetab teatavat suurt kerakujulist füüsilist ob-jekti, mis vuhiseb läbi maailmaruumi siit miljonite miilide kau-gusel. Sõna “Koidutäht” nimetab sedasama asja, nii nagu märkastõenäoliselt esmakordselt keegi tähelepanelik babüloonlane. Kuidei saa eeldada, et noil kahel sõnal oleks sama tähendus; muiduoleks võinud babüloonlane oma vaatlustest loobuda ning piirdudamõtisklemisega oma sõnade tähenduste üle. Tähendused, mis üks-teisest erinevad, peavad seega olema midagi muud kui nimetatudobjekt, mis on mõlemal juhul üks ja seesama.

Tähenduse segiajamine nimetamisega ei viinud McX-i üksnesmõttele, et ta ei saa tähenduslikult Pegasust eitada; tähenduse janimetamise jätkuv segiajamine aitas kahtlemata vormida tema ab-surdset arusaama, et Pegasus on idee, vaimne entiteet. Tema sega-duse struktuur on järgmine. Ta ajas oletatavanimetatud objektiPe-gasus segamini sõna “Pegasus”tähendusega, järeldades seetõttu,et Pegasus peab olema, selleks et sõnal saaks olla tähendus. Entmis laadi asjad on tähendused? See on vaieldav küsimus; siiskivõidakse üsna usutavalt seletada tähendusi ideedena vaimus, eel-dades, et idee vaimus asuvatest ideedest on omakorda mõistetav.Seetõttu osutub Pegasus, mis aeti alguses segi tähendusega, ideeksvaimus. On veelgi märkimisväärsem, et Wyman, kes lähtus sa-mast algsest ajendist kui McX, suutis seda konkreetset eksitustvältida ning jõudis selle asemel aktualiseerimata võimalikkusteni.

Pöördugem nüüd universaalide ontoloogilise probleemi juurde:küsimuseks on, kas leidub selliseid entiteete nagu atribuudid, suh-ted, klassid, arvud, funktsioonid. McX arvab talle küllaltki ise-loomulikult, et leidub. Atribuutidest kõneldes ütleb ta: “Leidubpunaseid maju, punaseid roose, punaseid päikeseloojanguid; seeon selge eelfilosoofilisele tervele mõistusele, millega me kõikpeame nõustuma. Neil majadel, roosidel ja päikeseloojangutel

645


on aga midagi ühist, ning see, mis neil on ühist, ongi kõik,mida ma pean silmas punasuse atribuudi all.” McX-i jaokson niisiis atribuutide olemasolu isegi veel ilmsem ja triviaal-sem kui see ilmne ja triviaalne fakt, et leidub punaseid maju,roose ja päikeseloojanguid. See on minu arvates iseloomulik me-tafüüsikale või vähemalt sellele osale metafüüsikast, mida kutsu-takse ontoloogiaks: see, kes käsitab mõnda selle valdkonna väidettõesena, peab seda kohtlema triviaalselt tõesena. Igaühe onto-loogia on fundamentaalne selle mõisteskeemi suhtes, mille abilta tõlgendab kõiki kogemusi, ka kõige igapäevasemaid. Otsusta-tuna mõne konkreetse mõisteskeemi seest — ning kuidas teisitisaab otsustus olla võimalik? — kehtib ontoloogiline väide vaiki-misi, ilma et vajaks mingisugust eraldiseisvat õigustust. Ontoloo-gilised väited järelduvad vahetult mitmesugustest igapäevastestkäibetõdedest, just nagu — vähemasti McX-i mõisteskeemi vaa-tepunktist — väitest “Leidub punaseid maju, punaseid roose, pu-naseid päikeseloojanguid” järeldub “Leidub atribuut”.

Otsustatuna mõne teise mõisteskeemi sees võib ontoloogi-line väide, mis on McX-i meelest aksiomaatiline, osutuda sa-mavõrd vahetult ning triviaalselt vääraks. Võidakse tunnistada,et leidub punaseid maju, roose ja päikeseloojanguid, ent levi-nud, kuid eksitavat kõnepruuki kõrvale jättes eitada, et neil onmidagi ühist. Sõnad “majad”, “roosid” ja “päikeseloojangud”käivad eripalgeliste üksikentiteetide kohta, milleks on majad, roo-sid ja päikeseloojangud, ning sõnad “punane” või “punane ob-jekt” käivad kõigi eripalgeliste üksikentiteetide kohta, milleks onpunased majad, punased roosid, punased päikeseloojangud; entpeale nende ei leidu ühtegi entiteeti, olgu individuaalset või muud,mida nimetaks sõna “punasus”, ega vastavalt ka sõnad “majasus”,“roosisus”, “päikeseloojangusus”. Seda, et majad ja roosid japäikeseloojangud on kõik punased, võib pidada ülimaks ja taan-dumatuks ning võidakse väita, et McX ei ole tegeliku seletusjõupoolest paremas olukorras kõigi nende okultsete entiteetidega, mista postuleerib selliste nimede all nagu “punasus”.

Üks vahend, millega McX oleks loomuldasa võinud üritadameile oma universaalide ontoloogiat peale suruda, sai tagasilükatud juba enne, kui me pöördusime universaalide probleemipoole. McX ei saa väita, et iga seesugust predikaati nagu “pu-

646


nane” või “on-punane”, mida me kõik ühtviisi kasutame, tulebpidada eraldiseisva universaalse entiteedi nimeks, selleks et nadüldse saaksid olla tähenduslikud. Me nägime, et millegi nimeksolemine on palju erilisem tunnus kui tähenduslik olemine. Ta eisaa meile isegi seda ette heita — vähemasti mitteselleargumendiabil —, et predikaadi “pegasustab” kasutuselevõtuga oleme pos-tuleerinud pegasustamise atribuudi.

McX võtab aga kasutusele teistsuguse sõjakavaluse. Ta ütleb:“Mööngem tähenduse ja nimetamise erinevust, millele te nii paljurõhku panete. Mööngem isegi, et “on punane”, “pegasustab” jne eiole atribuutide nimed. Ikkagi te tunnistate, et neil on tähendused.Kuid needtähendused, nimetataguneid siis või mitte, on ikkagiuniversaalid ning ma julgen väita, et mõned neist võiksid olla isegineedsamad asjad, mida mina kutsun atribuutideks, või siis on nadmidagi sellist, mis täidavad lõppude lõpuks sedasama eesmärki.”

McX-i kohta on see ebaharilikult teravapilguline kõne ningainus viis, kuidas ma oskan sellele vastu seista, on keelduda tun-nistamast tähendusi. Tähenduste tunnistamisest keeldumine polemulle aga vastumeelne, sest ega ma sellega sõnade ja väidetetähenduslikkust eita. McX ja mina võime olla täpipealt ühelmeelel keelevormide jaotuse osas tähendusega ning tähendusetavormideks, ehkki McX tõlgendab tähenduslikkust mingi abst-raktse entiteedi — mida ta nimetab tähenduseks —omamisena(mingis “omamise” mõttes), kuid mina seda niiviisi ei seleta.Mulle jääb vabadus väita, et see tõsiasi, et antud keelelisel lau-sungil on tähendus (või et ta ontähenduslik[significant], nagu maeelistan öelda, et mitte tähendusi kui entiteete hüpostaseerida), onülim ja taandumatu tõsiasi; ma võin aga ka hoopis üritada selleanalüüsimist otse selle kaudu, mida inimesed teevad kõnealustekeeleliste lausungite ning teiste nendesarnaste lausungite esine-mise puhul.

Harilikult inimesed räägivad või paistavad rääkivat tähendustestkahel kasulikul viisil: tähendusteomamine, mis on tähenduslikkus,ning tähendussamasusehk sünonüümia. See, mida kutsutakselausungi tähenduseandmiseks, on lihtsalt sünonüümi esitamine,mis on harilikult selgemas keeles kui esialgne vorm. Kui meilon allergia tähenduste kui selliste vastu, siis võime kõnelda otselausungitest kui tähenduslikest või tähendusetutest ning kui üks-

647


teisega sama- või eritähenduslikest. Ülesanne seletada neid oma-dussõnu “tähenduslik” ja “samatähenduslik” piisavalt selgelt ningrangelt — eelistatult käitumise kaudu, nagu mina seda näen —on ühtviisi keeruline ja oluline. (Vt Quine 1953a, 1953b.) Enttähendusteks kutsutud eriliste ja taandumatute vahepealsete enti-teetide seletuslik väärtus on kindlasti illusoorne.

Seni olen ma kaitsnud seisukohta, et me saame tähenduslikultkasutada lausetes singulaarterme, seeläbi eeldamata, et leidub en-titeete, mida need termid nimetada püüavad. Veel kaitsesin maseisukohta, et me saame kasutada üldterme, näiteks predikaate,ilma et peaksime neid kohtlema abstraktsete entiteetide nimedena.Seejärel väitsin, et me saame pidada lausungeid tähenduslikuksning üksteisega sama- või eritähenduslikuks ilma, et peaksimetunnistama tähendusteks kutsutud entiteetide valda. Siinkohalhakkab McX huvi tundma, kas meie ontoloogilisel puutumatu-sel üldse on mingeid piire. Kas on nii, etmitte miskimeie pooltöeldavast ei kohusta meid eeldama universaale või teisi entiteete,mis ei pruugi meile meeldida?

Ma olen juba vihjanud selle küsimuse eitavale vastusele,kõneldes seotud muutujatest ehk kvantifitseerimismuutujatest seo-ses Russelli kirjeldusteteooriaga. Me võime väga kergesti võttaendale ontoloogilisi kohustusi, öeldes näiteks, etleidub miski(seo-tud muutuja), mis on ühine punastele majadele ja päikeseloojan-gutele; või etleidub miski, mis on miljonist suurem algarv. Kuidsee on olemuslikultainusviis, kuidas me saame endale võtta on-toloogilisi kohustusi: seotud muutujaid kasutades. Oletatavate ni-mede kasutamine ei ole kriteerium, sest me saame nende staa-tuse nimedena sama kergesti nagu kaabu kõrvale heita, kui justvastava entiteedi eeldamine ei lange kokku nende asjadega, milleolemasolu me jaatame seotud muutujate abil. Nimed on tegelikultontoloogilise küsimuse seisukohast täiesti kõrvalised, kuivõrd maolen näidanud seoses “Pegasuse” ja “pegasustamisega”, et nimesidsaab teisendada kirjeldusteks, ning Russell on näidanud, et kirjel-dusi saab elimineerida. Kõike, mida me ütleme nimede abil, saaböelda keeles, kus nimesid üldse ei esine. Olla peetud entiteedikson puhtalt ja lihtsalt olla käsitatud muutuja väärtusena. Tradit-sioonilise grammatika kategooriates on see samaväärne väitega, etolemasolu on asumine asesõna osutuse piirkonnas. Asesõnad on

648


peamiseks osutuse vahendiks; nimisõnade kohasem nimetus olekspidanud olema aseasesõna. Kvantifitseerimismuutujate “miski”,“eimiski”, “kõik” piirkonnaks on meie terve ontoloogia, mis seeiganes ka ei oleks; ning meile saab osaks mõni konkreetne onto-loogiline eeldus parajasti siis, kui oletatavat entiteeti tuleb lugedakuuluvaks nende entiteetide sekka, mis jäävad meie muutujatepiirkonda, selleks et meie üks või teine kinnitus saaks olla tõene.

Me võime näiteks öelda, et mõni koer on valge, ilma et seok-sime end seeläbi koersuse või valgeduse tunnustamisega entiteeti-dena. “Mõni koer on valge” ütleb, et mõned asjad, mis on koerad,on valged; ning selleks, et see väide saaks olla tõene, peab seo-tud muutuja “miski” piirkonda moodustavate asjade hulgas esi-nema mõni valge koer, ent seal ei pea esinema koersust ega valge-dust. Teisalt, kui me ütleme, et mõned loomaliigid on omavahelsigimisvõimelised, siis me kohustame end tunnistama entiteeti-dena mitmesuguseid liike endid, ehkki nad on abstraktsed. Mejääme niiviisi kohustatuks vähemalt seni, kuni me leiutame mõneviisi selle väite ümbersõnastamiseks, näitamaks, et seotud muu-tuja näilik osutus liigile on välditav kõnepruuk.5

Klassikaline matemaatika, nagu miljonist suuremate algarvudenäide selgelt näitab, on kõrvuni uppunud kohustustesse abstrakt-sete entiteetide ontoloogiaks. Seetõttu ongi nii, et suur keskaegneuniversaalidetüli on uuesti tuld võtnud moodsas matemaatikafilo-soofias. Praegu on see küsimus selgem kui vanasti, sest nüüd onmeil olemas selgesõnalisem mõõdupuu, mille põhjal otsustada,milliseks ontoloogiaks on antud teooria või arutlusvorm kohusta-tud: teooria on kohustatud nendeks ja üksnes nendeks entiteeti-deks, millele peavad teooria seotud muutujad suutma osutada sel-leks, et teoorias esitatud väited oleksid tõesed.

Kuna selline ontoloogilise eeldamise mõõdupuu ei ilmnenudfilosoofilises traditsioonis selgelt, ei ole moodsad filosoofilisedmatemaatikud päriselt mõistnud, et nad vaidlevad sellesama vanauniversaalideprobleemi üle uuel, selgemal kujul. Ent mood-sate vaatenurkade põhimõttelised lahknevused matemaatika alustesuhtes osutuvad üsnagi selgesti lahkarvamusteks selle üle, milli-

5Selle teema kohta vt veel Quine 1953d.

10 649


sele entiteetide piirkonnale peaks lubama osutada seotud muutu-jatel.

Ajaloolased nimetavad kolme peamist keskaegset seisukohtauniversaalide suhtesrealismiks, kontseptualismiksja nominalis-miks. Sisuliselt needsamad kolm doktriini ilmnevad taas ka-hekümnenda sajandi matemaatikafilosoofia ülevaadetes, kandesuusi nimetusilogitsism, intuitsionismja formalism.

Realism, nagu seda sõna on kasutatud seoses keskaegse univer-saalidetüliga, on platonlik õpetus, et universaalide või abstraktseteentiteetide olemine on vaimust sõltumatu; vaim võib neid avas-tada, ent ei saa neid luua.Logitsism, mida esindavad Frege, Rus-sell, Whitehead, Church ja Carnap, lubab kasutada seotud muutu-jaid osutamaks abstraktsetele entiteetidele olenemata sellest, kasnad on tuntud või tundmatud, täpsustatavad või täpsustamatud.

Kontseptualismijärgi leidub universaale, kuid nad on vaimusloodud. Intuitsionism, mis on tänapäeval ühel või teisel kujulomaks võetud Poincare, Brouweri, Weyli ja teiste poolt, lubab ka-sutada seotud muutujaid abstraktsetele entiteetidele osutamiseksüksnes siis, kui neid entiteete saab ükshaaval moodustada juba va-rem kindlaks määratud koostisosadest. Fraenkeli sõnutsi väidablogitsism, et klassid on avastatud, ent intuitsionismi järgi on nadleiutatud — see on tõesti kohane väljendus vanale realismi jakontseptualismi vastasseisule. See vastassseis pole pelk tühi-tähi;see viib olemuslikule erinevusele selles, kui suurt osa klassika-lisest matemaatikast on keegi valmis tunnistama. Logitsistid võirealistid on võimelised oma eeldustest lähtudes jõudma Cantorilõpmatuse tõusvate järkudeni; intuitsionistid on sunnitud peatumalõpmatuse madalaima järgu juures ning selle kaudse tagajärjenapeavad nad hülgama isegi mõned klassikalised reaalarvude seadu-sed. (Vt Quine 1953d: 125jj.) Tänapäevane logitsismi ja intuitsio-nismi vastasseis sugeneski tegelikult lahkarvamustest lõpmatuseküsimuses.

Formalism, mis seostub Hilberti nimega, taunib nagu in-tuitsionismgi logitsisti ohjeldamatut tuginemist universaalidele.Ent formalismi ei rahulda ka intuitsionism. Rahulolematusenivõib viia kumbki kahest vastandlikust põhjusest. Formalist võibsarnaselt logitsistiga seista vastu klassikalise matemaatika nu-dimisele; või sarnaselt vana ajanominalistidegavõib ta seista

650


vastu abstraktsete entiteetide tunnistamisele üldiselt, isegi vaimuloodud entiteetide piiratud tähenduses. Tulemus on seesama:formalist säilitab klassikalise matemaatika tähendusetu märkidemänguna. Sellest märkide mängust võib siiski olla kasu —igasugune kasu, mis tal on füüsikute ja tehnoloogide karguna.Kuid kasulikkusest ei tarvitse järelduda tähenduslikkus, mitteüheski otseses keelelises mõttes. Samuti ei pruugi matemaa-tikute märkimisväärsest edukusest teoreemide väljapaiskamiselning üksteise tulemustega nõustumise objektiivsete aluste leid-misest järelduda tähenduslikkust. Võib ju matemaatikute üks-meele adekvaatse aluse leida lihtsalt neis reeglites, mis juhivadmärkidega ümberkäimist — erinevalt märkidest endist on needsüntaktilised reeglid ise üsnagi tähenduslikud ning mõistetavad.6

Ma olen kaitsnud vaadet, et meie omaksvõetud ontoloogia võibolla tulemusrikas — iseäranis matemaatikaga seoses, ehkki see onüksnes näide. Kuidas me siis otsustame võistlevate ontoloogiatevahel? Kindlasti ei paku vastust semantiline vormel “Olla on ollamuutuja väärtuseks”; pigem aitab see vormel just hoopis hinnatamõne antud märkuse või õpetuse vastavust eelnevalt paikapandudontoloogilisele mõõdupuule. Me ei vaata seotud muutujaid seosesontoloogiaga mitte seetõttu, et saada teada, mis on olemas, vaidselleks, et saada teada, mida antud märkus või õpetus, kuulugusee meile või mõnele teisele,väidabolemas olevat; ning see onõigupoolest pigem keelt puudutav probleem. Ent küsimus sellest,mis on olemas, on teine küsimus.

Vaieldes selle üle, mis on olemas, on siiski põhjust toimetadasemantilisel tasandil. Üheks põhjenduseks on vältida selle ar-tikli alguses mainitud kitsikust: kitsikust olla võimetu ütlema, etleidub asju, mille olemasolu McX tunnistab, aga mina mitte. Nii-kaua kui ma pooldan enda ja mitte McX-i ontoloogiat, ei saa malubada oma seotud muutujatel osutada entiteetidele, mis kuuluvadMcX-i ontoloogiasse ja mitte minu omasse. Ma saan siiski kir-jeldada vastuolutult meie lahkarvamust, kirjeldades neid väiteid,mida McX jaatab. Pelgal eeldusel, et minu ontoloogia tunnis-

6Vt Goodman, Quine 1947. Edasist arutelu viimasel paaril leheküljelpuudutatud üldiste teemade üle vt Bernays 1935–1936, Fraenkel 1935–1936, Black 1933.

651


tab keelelisi vorme või vähemalt konkreetseid üleskirjutusi ninglausungeid, saan ma kõnelda McX-i lausetest.

Teine põhjendus semantilisele tasandile taandumiseks on ühis-pinna leidmine, millelt väitlus saaks lähtuda. Ontoloogiline lahk-arvamus hõlmab endas mõisteskeemide fundamentaalset lahkne-mist; ometi leiame ühes McX-iga, et vaatamata nendele funda-mentaalsetele lahkarvamustele on meie mõisteskeemid oma va-hepealsetes ning kõrgemates harudes piisavalt lähedased, et mesaame suhelda edukalt sellistel teemadel nagu poliitika, ilm ningiseäranis keel. Sedavõrd, kui meie fundamentaalset ontoloogilistlahkheli saab tõlkida semantiliseks lahkarvamuseks sõnade ülening selle üle, mis nendega teha tuleks, võib lükata edasi lahkar-vamuse kokkuvarisemist möödarääkimiseks.

Seega pole ime, et ontoloogiline lahkarvamus võib viia lahk-arvamuseni keele üle. Aga me ei peaks siit ennatlikult järeldama,et see, mis on olemas, sõltub sõnadest. Küsimuse tõlgitavus se-mantilisse kõnepruuki ei anna veel märku sellest, et küsimus olekskeeleline. Näha Napolit tähendab kanda nime, mis sõnade “näebNapolit” ette paigutatuna annab tulemuseks tõese lause; ometi eiole Napoli nägemises mitte midagi keelelist.

Ontoloogia omaksvõtt on minu arvates põhimõtteliselt sarnaneteadusliku teooria, näiteks mõne füüsikasüsteemi omaksvõtuga:me võtame omaks, vähemasti niivõrd, kui me oleme mõistli-kud, lihtsaima mõisteskeemi, kuhu saab mahutada ning paigu-tada toore kogemuse korrastamata fragmendid. Meie ontoloo-gia on määratud niipea, kui me oleme välja valinud üleüldisemõisteskeemi, mille ülesandeks on hõlmata teadust kõige laiemasmõttes; ning need kaalutlused, mis määravad selle mõisteskeemimis tahes osa, näiteks bioloogia- või füüsikaosa mõistuspärastkonstrueerimist, ei erine oma liigilt nendest kaalutlustest, mismääravad terviku mõistuspärast konstrueerimist. Ontoloogiaomaksvõtt on keeleline küsimus samavõrd, kui selliseks võidaksepidada mis tahes teadusliku teooria süsteemi omaksvõttu, agamitte rohkem.

Kuid lihtsus mõisteskeemide konstrueerimise juhtprintsiibinaei ole selge ja ühemõtteline arusaam; ning on üsnagi võimalik, etsee annab meile topelt- või mitmekordse mõõdupuu. Kujutlemenäiteks, et me oleme välja töötanud kõige kasinama mõistetehulga,

652


millest piisab vahetust kogemusest jooksvalt raporteerimiseks.Oletagem, et selle skeemi entiteedid — seotud muutujate väär-tused — on üksikud subjektiivsed aistingu- või mõtlemissünd-mused. Kahtlemata võime ikkagi leida, et füsikalistlik mõis-teskeem, mis taotleb rääkida välistest objektidest, pakub suurieeliseid meie raportite lihtsustamisel tervikuna. Ühendades ha-jutatud meelesündmusi ning koheldes neid ühe objekti tajumus-tena, saame oma kogemustevoo keerukuse taandada käsitsetavalemõistelihtsusele. Lihtsuse reegel on tõepoolest meie juhtmaksiimmeeleandmete omistamisel objektidele; me seostame varasema jahilisema ümara aistingu sellesama nõndanimetatud penniga võikahe erineva nõndanimetatud penniga, kuuletudes maksimaalselihtsuse nõuetele meie maailmapildi tervikus.

Meil on siin kaks võistlevat mõisteskeemi, fenomenalistlik jafüsikalistlik. Kumb peaks peale jääma? Mõlemal on oma eelised;kumbki on omamoodi lihtne. Mõlemad väärivad minu meelestarendamist. Kummagi kohta võib öelda, et see on fundamen-taalsem kui teine, ehkki erinevas mõttes: üks on fundamentaalneepistemoloogilises ja teine füüsikalises mõttes.

Füüsikaline mõisteskeem lihtsustab meie kogemusekäsitustseepärast, et sel kombel saab musttuhat hajutatud meelesündmustseostatud ühtede nõndanimetatud objektidega; ometi pole tõe-näoline, et iga lauset füüsikaliste objektide kohta saaks tegeli-kult tõlkida fenomenalistlikku keelde, ükskõik kui käänulisel jakeerukal viisil. Füüsikalised objektid on postuleeritud entiteedid,mis ümardavad ja lihtsustavad meie kogemusevoo käsitlust, sa-mamoodi nagu irratsionaalarvude kasutuselevõtt lihtsustab arit-meetikaseadusi. Üksnes ratsionaalarvude elementaararitmee-tika mõisteskeemi vaatepunktist võetuna oleks ratsionaal- jairratsionaalarvude laiemal aritmeetikal mugava müüdi staatus,mis oleks lihtsam kui sõnasõnaline tõde (nimelt ratsionaalar-vude aritmeetika) ning mis ometi sisaldab ühe hajusosana sedasõnasõnalist tõde. Samamoodi on fenomenalistlikust vaatepunk-tist füüsikaliste objektide mõisteskeem mugav müüt, mis on liht-sam kui sõnasõnaline tõde ning sisaldab ometi ühe hajusosanaseda sõnasõnalist tõde.7

7See aritmeetika-analoogia pärineb Frankilt (1949: 108jj).

653


Mida nüüd omakorda öelda füüsikaliste objektide klasside võiatribuutide kohta? Seda laadi platonistlik ontoloogia on rangeltfüsikalistliku mõisteskeemi vaatepunktist samavõrd müüt, kui seefüsikalistlik mõisteskeem ise on müüt fenomenalismi jaoks. Seekõrgem müüt on omakorda hea ja kasulik, kuivõrd ta lihtsustabmeie füüsikakäsitlust. Kuna matemaatika on selle kõrgema müüdilahutamatu osa, siis on selle müüdi kasulikkus füüsikateaduseleüsna ilmne. Seda sellegipoolest müüdiks nimetades jäljendan masedasama matemaatikafilosoofiat, mida ma enne mainisin forma-lismi nime all. Ent formalistliku hoiaku võib omakorda puhasaisteet∗ või fenomenalist samavõrd õigustatult omaks võtta kafüüsikalise mõisteskeemi suhtes.

Matemaatikamüüdi ja füüsikamüüdi analoogia on lisaks veelmõnel, ehk küll juhuslikul viisil rabavalt täpne. Mõelge näitekskriisile matemaatika alustes, mille kutsusid esile Russelli para-doksi ning teiste hulgateoreetiliste antinoomiate avastamine. Neidvasturääkivusi tuli kõrvaldada ebaintuitiivsete,ad hocvahenditega(vt Quine 1953c: 90jj, 96jj; 1953d: 122jj); meie matemaatilinemüüdiloome muutus ettekavatsetuks ning kõigile nähtavaks. Entkuidas on füüsikaga? Antinoomia kerkis esile valguse lainelistening korpuskulaarsete käsitluste vahel; ning kui see ka polnud niiigakülgne vastuolu nagu Russelli paradoks, siis ma kahtlustan sellepõhjusena seda, et füüsika ei ole sama igakülgne nagu matemaa-tika. Jällegi, teise matemaatika aluste suure kriisi tänapäeval —mille kutsus esile 1931. aastal Gödeli (1931) tõestus, et aritmeeti-kas peab leiduma mittelahenduvaid väiteid — analoogiks füüsikason Heisenbergi määramatuse printsiip.

Varasematel lehekülgedel püüdsin ma näidata, et teatud levi-nud argumendid teatud ontoloogiate kasuks on ekslikud. Seejärelesitasin ma selgesõnalise mõõdupuu, mille põhjal otsustada, mil-lised on mingi teooria ontoloogilised kohustused. Ent küsimussellest, millist ontoloogiat tegelikult omaks võtta, jääb ikkagi ava-tuks ning endastmõistetavaks nõuandjaks on siin sallivus ja eks-

∗Eestikeelne sõna “aisteet” (ingl. kaesthete) vihjab kreekaaisthe-sis’ele, mis tähendab tajumist, aistimist. Aisteet pole esteet ehk iluiha-leja, vaid tajufilosoof, kes uurib maailma konstitueerimist läbi tajude.Tlk.

654


perimentaalne vaimulaad. Uurigem igatahes seda, kui suurt osafüsikalistlikust mõisteskeemist saab taandada fenomenalistlikulemõisteskeemile; muidugi on ilmne, et ka füüsika vajab viljelemist,olles tervikuna taandumatu. Uurigem, kuidas ning mil määral saabloodusteadust muuta sõltumatuks platonistlikust matemaatikast;kuid viljelgem ka matemaatikat ning süüvigem selle platonistli-kesse alustesse.

Nende mitmesuguste mõisteskeemide hulgas, mis on kõige so-bivamad selliste mitmekesiste püüdluste tarvis, on üks — fenome-nalistlik skeem — epistemoloogilises plaanis esmane. Fenome-nalistlikust mõisteskeemist vaadates on füüsikaliste objektide jamatemaatiliste objektide ontoloogiad müüdid. Müüdi kvaliteet onsiiski suhteline; antud juhul sõltub see epistemoloogilisest vaate-punktist. See vaatepunkt on üks paljude hulgast ning vastab vaidühele meie mitmesuguste huvide ja eesmärkide seast.

Kirjandus

B e r n a y s , Paul 1935–1936. Sur le platonisme dans les mathema-tiques. —L’Enseignement mathematique, vol. 34, p. 52–69

B l a c k , Max 1933.The Nature of Mathematics. London: Kegan Paul(New York: Harcourt Brace, 1934)

C h u r c h , Alonzo 1936. A Note on theEntscheidungsproblem. —Journal of Symbolic Logic, vol. 1, no. 1, pp. 40–41; no. 3, pp. 101–102 (argumendi arvatavasti käepärasemat esitust vt Hilbert, Bernays1944: Bd. 2, 416–421)

F e i g l , Herbert, Wilfrid S e l l a r s (eds.) 1949.Readings in Philoso-phical Analysis. New York: Appleton-Century-Crofts

F r a e n k e l , A. A. 1935–1936. Sur la notion d’existence dans lesmathematiques. —L’Enseignement mathematique, vol. 34, p. 18–32

F r a n k , Philipp 1949.Modern Science and its Philosophy. Cambridge,Mass.: Harvard University Press

F r e g e , Gottlob 1949. On Sense and Nominatum. — Feigl, Sellars1949: 85–102. Tõlge artiklist “Über Sinn und Bedeutung”. —Zeit-schrift für Philosophie und philosophische Kritik, Bd. 100, 1892,S. 25–50 [eesti keeles: Tähendusest ja osutusest. —Tähendus, tõde,meetod: Tekste analüütilisest filosoofiastI. Tartu: TÜ Kirjastus, 1999,lk 22–43]

655


G o o d m a n , Nelson, W. V. Q u i n e 1947. Steps Toward a ConstructiveNominalism. —Journal of Symbolic Logic, vol. 12, no. 4, pp. 105–122

G ö d e l , Kurt 1931. Über formal unentscheidbare Sätze derPrincipiaMathematicaund verwandter Systeme. —Monatshefte für Mathe-matik und Physik, Bd. 38, S. 173–198 (sissejuhatavat käsitlust ningedasisi viiteid vt Quine 1950: 245jj)

H i l b e r t , David, Paul B e r n a y s 1944.Grundlagen der Mathematik.2 Bde. 2. Auflage. Ann Arbor: Edwards. Algselt ilmunud: Berlin:Springer, 1934, 1939

Q u i n e , Willard Van Orman 1950.Methods of Logic. New York: HoltQ u i n e , Willard Van Orman 1953a. Two Dogmas of Empiricism. —

From a Logical Point of View: 9 Logico-Philosophical Essays. 2nd

edition, revised. Cambridge, Mass.: Harvard University Press, 1961,pp. 20–46 [eesti keeles: Empirismi kaks dogmat. —Tähendus, tõde,meetod: Tekste analüütilisest filosoofiastI. Tartu: TÜ Kirjastus, 1999,lk 194–219]

Q u i n e , Willard Van Orman 1953b. The Problem of Meaning in Lin-guistics. —From a Logical Point of View: 9 Logico-PhilosophicalEssays. 2nd edition, revised. Cambridge, Mass.: Harvard UniversityPress, 1961, pp. 47–64

Q u i n e , Willard Van Orman 1953c. New Foundations for Mathema-tical Logic. —From a Logical Point of View: 9 Logico-PhilosophicalEssays. 2nd edition, revised. Cambridge, Mass.: Harvard UniversityPress, 1961, pp. 80–101

Q u i n e , Willard Van Orman 1953d. Logic and the Reification of Uni-versals. —From a Logical Point of View: 9 Logico-PhilosophicalEssays. 2nd edition, revised. Cambridge, Mass.: Harvard UniversityPress, 1961, pp. 102–129

Q u i n e , Willard Van Orman 1953e. Reference and Modality. —Froma Logical Point of View: 9 Logico-Philosophical Essays. 2nd edition,revised. Cambridge, Mass.: Harvard University Press, 1961, pp. 139–159

Q u i n e , Willard Van Orman 1953f. Meaning and Existential Infe-rence. —From a Logical Point of View: 9 Logico-Philosophical Es-says. 2nd edition, revised. Cambridge, Mass.: Harvard UniversityPress, 1961, pp. 160–168

656


WILLARD VAN ORMAN QUINE (25. VI 1908–25. XII 2000), kellesünnist möödub tänavu 100 aastat, oli ameerika filosoof ja loogik, üksanalüütilise filosoofia olulisemaid autoreid. Kaitses 1932Harvardi üli-koolis doktorikraadi ning töötas edaspidi põhiliselt samuti Harvardis,alates 1948 professorina. Tema tuntumate õpilaste sekka kuuluvad Do-nald Davidson, David Lewis, Daniel Dennett, Dagfinn Føllesdal ja Gil-bert Harman.

Olulisemad raamatud:Mathematical Logic(1940, 2. väljaanne1951),From a Logical Point of View(1953, 2. väljaanne 1961),Wordand Object(1960; eesti k 2005, tlk Anto Unt),The Ways of Paradoxand Other Essays(1966, 2. väljaanne 1976),Ontological Relativity andOther Essays(1969),Philosophy of Logic(1970, 2. väljaanne 1986),The Roots of Reference(1974) jaTheories and Things(1981). Aka-deemiason Lauri Pilteri tõlkes varem järjejutuna ilmunud raamat “Tõeotsing” (1995, nr 4–7) ning artikkel “Carnap ja loogiline tõde” (1998,nr 6, lk 1215–1244, tlk Triinu Pakk).

Tõlkija

657

ASJAOLUDE MAAILM

David M. ArmstrongTolkinud Bruno Mölder

1. ASJAOLUDE KAITSEKS

See on seisukoha tutvustus ehk läbilõige suuremast valmimisjärgusolevast samanimelisest tööst.∗ Minu hüpoteesi järgi on maailm as-jaolude [state of affairs] maailm. Ma arvan, et väidan sedasamamis need, kelle meelest maailm on faktide, mitte asjade maailm.Nii et võib-olla tuleks alustada selgitusest, miks ma kasutan pigemsõna “asjaolu” kui “fakt”. See on vajalik seda enam, et nende seas,kes pooldavad fakte, on tavaks kasutada “asjaolu” tähendamaks eimidagi enamat kuivõimalikkufakti. Seevastu minu asjaolud onkõik olemas.

Minu meelest on sõna “fakt” liiga lähedalt seotud väite [state-ment] ja propositsiooni mõistetega. Fakte on loomulik pidadatõeste väidete ja propositsioonide “tautoloogiliseks akusatiiviks”.Seda eeldades vastab igale tõesele väitele või propositsioonile omaiseäralik fakt. Minu eesmärkide tarvis pole see sugugi rahuldav.Seetõttu olengi võtnud kasutusele väljendi “asjaolu”. See kõlabvähem argikeele ja rohkem tehissõna moodi, mis ongi soovitatav.Need, kes on kaotanud igasuguse häbitunde ning kasutavad omafilosoofilistes üllitistes lühendeid, võivad selle lühendada AO-ks.

A World of States of Affairs. — Philosophical Perspectives,Vol. 7: Language and Logic, 1993, pp. 429–440.

Avaldame autori nõusolekul.∗Armstrong peab siin silmas oma 1997. aastal ilmunud raamatut

A World of States of Affairs. Cambridge University Press.Tlk.

658

David M. Armstrong

Asjaolu üldist struktuuri käsitan ma järgmiselt. Asjaolu ek-sisteerib siis ja ainult siis, kui partikulaaril on mingi omadus võikui kahe või enama partikulaari vahel esineb mingi suhe. Suh-ted on kõikvälised, see tähendab, mitte mingil juhul pole nadette kirjutatud oma liikmete loomuse poolt. Võimalike maailmadekõnepruugis: ei ole nii, et igas maailmas, kus eksisteerivad liik-med, see tähendab, kus eksisteerivad asjaomased partikulaarid,esineks nende vahel ühtlasi see suhe.

Filosoofid möönavad tavaliselt, et see, millised partikulaarideksisteerivad, tehakse kindlaksa posteriori, empiirilise uurimis-töö tulemusena. Mitte sama tavaliselt ei tunnistata aga, et seda,millised omadused ja suhted eksisteerivad, tuleb samuti empiiri-liselt kindlaks määrata, ent selle tunnistamine tundub sama olu-line. Kaasaegne filosoofia kipub kasutama termineid “omadus” ja“suhe” sellisel viisil, et omadused ja suhted on vastavalt üheko-haliste ja mitmekohaliste predikaatide tautoloogilised akusatiivid.Ning teatud eesmärkide jaoks on see kahtlemata mugav. Ma võtanka ise vabaduse nõnda kõnelda, kui tarvis. Vastavalt sellele lõdvalekõnepruugile määratakse omadused ja suhted diskursuses, mitteempiiriliselt. Aga ma söandan öelda, et omadused ja suhted, misosalevadasjaoludes, on tõelised ehk reaalsed omadused ja suhted.Või kui seesugune Moore’i-eelne keel teid eemale peletab, siis onnad fundamentaalsed omadused ja suhted.

Asjaolude osisteks [constituent] on partikulaarid, omadused jasuhted. Ma olen seisukohal, et omadusi ja suhteid tuleb pidadauni-versaalideks, mis võimaldaks seega eri partikulaaridel kehastada∗

sedasama omadust või eri partikulaaripaaridel kehastada sedasama(kahekohalist) suhet. Ent nende jaoks, kelle arvates universaalid,isegi sellised minu mittesemantilised universaalid on pimeduseolendid, leidub siin huvitav alternatiiv. Partikulaaride omadusi jasuhteid endid võib pidada partikulaarideks. Täpse sarnasuse tran-sitiivset ja sümmeetrilist suhet kasutades saab siis konstrueeridanende omaduse- ja suhtepartikulaaride ekvivalentsiklassid. Tulebvälja, et need ekvivalentsiklassid on võimelised peegeldama mit-

∗Kehastamine ehk instantseerimine (ingl.instantiation) on metafüü-sikas universaali ja partikulaari (üksiku asja) seos: nt iga sinine partiku-laar kehastab sinisust kui universaali.Toim.

659

Asjaolude maailm

meid universaalide omadusi (ehkki mitte kõiki), võib-olla niiviisi“nähtumusi päästes”, ilma et oleks tarvidust tunnistada univer-saale. (Vt Armstrong 1989: ptk 6, osad V ja VI.) Nende ekvi-valentsiklasside kindlakstegemine võib ikkagi olla aposterioorneküsimus. Sellisetroobiteooria enamiku variantide puhul on tar-vis siiski asjaolusid, selleks et ühendada harilikke partikulaareomaduste ning suhetega, ehkki “liitmisreeglid” pole täpselt need-samad. Isegi kui harilikud partikulaarid taandada troobiomaduste“kimpudele”, osutuvad niiviisi toimides erisugused kimbud ikkagiasjaoludeks.

Naastes siiski minu eelistatava alternatiivi juurde, milleks onuniversaalide tunnistamine, leiame, et asjaolude tarvilikkuse võibkahtluse alla seada, ning sageli seda tehaksegi. Miks on tarvis veelmidagi peale partikulaaride ning ühe- ja mitmekohaliste univer-saalide? Vastus sellele pärineb ühest fundamentaalsest eeldusest,mis seda ontoloogiat ajendab. Selleks on vajadus, et tõdedel olekstõetagaja [truthmaker] (selle väljendi võttis kasutusele C. B. Mar-tin) või ontoloogiline põhi (Gustav Bergmanni kasutatud väljend).Eeldame, et partikulaara eksisteerib ja et omadusuniversaalF ek-sisteerib. On vähemalt üldiselt selge, et need kaks entiteeti võivadeksisteerida, ent ometi ei pruugi olla nii, eta on F . Et viimanesaaks olla tõene, on tarvis mõnda tõetagajat. Sellise tõetagajana,ontoloogilise põhjana on välja pakutud asjaolua olemineF .

Märkimisväärset juhtu kujutavad endast mittesümmeetrilisedsuhted. On väheusutav, etarmastabon suhe tõelises ontoloogili-ses mõttes. See suhe pole kindlasti identne kõikidel juhtudel, kuimingi x armastab mingity-it, mida universaalilt eeldatakse. Entjätame selle siin kõrvale. Olgu nii, eta armastabb-d ningb armas-taba-d. Need kaks asjaolu on eeldatavasti sõltumatud. Kumbkivõinuks esineda ilma teiseta. Ometi hõlmavad kaks erinevat as-jaolu täpselt samu osiseid. Kuidas saaks neid eristada? Tundub,et ainult niiviisi: nad on kaks eri asjaolu. Seega me vajame omaontoloogias asjaolusid.

Paraku on ühe isikumodus ponensteise isikumodus tollens.Äsja vaadeldud juhtum ajendas David Lewist eitama asjaoludekui partikulaaridest koosnevate asjade olemasolu. Kuna, arutlebta, on võimatu, et kaks eri asja koosnekstäpseltsamadest osis-test. See paneb teda väitma, et ainus viis, kuidas tervik saab olla

660

David M. Armstrong

moodustatud osadest, on see kasin koosnemisviis, mida väljendabmereoloogiline arvutus.∗ Sest selles arvutuses leidub üks tervikning ainult üks selline, mille moodustab antud osade hulk. Nii etLewise järgi ei saa asjaolusid olemas olla. Maailm peab olema as-jade maailm. Quine’ilik ontoloogia, üksnes subjekti ontoloogia,kus predikaat ei anna meile mitte ontoloogiat, vaid pelga “ideo-loogia”, tundub möödapääsmatu (Lewis 1983). Ta võiks lubadauniversaale, kuid need oleksid üksnes ebaharilikud asjad.

Esitan aluse arvamiseks, et mereoloogiline ülesehitus ei saaolla “universumi tsemendiks”. Mereoloogiline tervik kaasub [su-pervene] oma osadele. See järeldub tõesti tõsiasjast, et kui teatudosad on antud, siis leidub üksnes üks võimalik tervik, mille nadmoodustavad. Eri metafüüsikud erinevad selle poolest, milliseilasjadel nad lubavad üheskoos tervikut moodustada. Mõned tsen-seerijad ei lase Sydney ooperimajal olla koos ruutjuurega miinusühest. (“Mida veel?” küsivad nad.) Lewis on selles aspektistäiesti vabameelne ning ma käin siin temaga ühte rada. Meie,Lewise ja Armstrongi jaoks on nii, et kui oletatavad osad on loo-giliselt ühitatavad, siis tervik kaasub. (Nagu ka osad kaasuvadtervikule.) See, mis kaasub, ei paista agaontoloogiliseltmittemillegi enamana sellest, millele ta kaasub. Seega järeldan ma,et kui mereoloogia on tõepoolest ainus ülesehitusviis, mis leidaon, siis ontoloogiliselt võttes polegi maailmas tõelist ülesehitust.Seda pean ma absurdseks järelduseks.

Nõnda usun ma, et me peaksime tunnistama tõetagaja argu-menti mittesuhtelistelt ja suhtelistelt predikatsioonidelt asjaolu-dele. On huvitav ning isegi mõnevõrra üllatav, et need entiteedidsaavad erineda, ehkki nende osised on täpselt ühed ja samad, kuidma soovitan, et me liiguksime lihtsalt argumendi tuules. Ainultsiis, kui keegi pakuks välja mittekaasuva ülesehituse vormi, missellegipoolest lubaks, et täpselt samadest osadest on konstrueeri-

∗Mereoloogiaon osa ja terviku suhte teooria, kus mis tahes kaheobjekti mereoloogiline summa on ise samuti objekt. Mereoloogilinesumma erineb neid kaht objekti sisaldavast hulgast. Kuigi mereoloogiaideed on arendatud juba antiik- ja keskajal, sai sellest omaette uuri-missuund alles 20. sajandi esimesel poolel E. Husserli, S. Lesniewski,H. Leonardi ja N. Goodmani töödega.Toim.

661

Asjaolude maailm

tud ainult üks võimalik tervik, kipuksin ma asjaoludele kriitiliseltvaatama.

Asjaolud on oma väärtust tõestanud mitmes ontoloogiliseanalüüsi punktis. Nad heidavad valgust põhjuslikkuse teemale,iseäranis singulaarpõhjuslikkusele, nagu märgitakse ühes hilise-mas osas. Mõnevõrra üllatavalt paistavad nad heitvat valgust kaklasside loomusele (Armstrong 1991). Aga siinkohal tasub vaa-data põgusaltstruktuursete universaalideteemat, mis iseäranisLewise (1986) meelest tekitab palju lahkarvamusi. Vaatlemesüsinikuaatomit,a, mis on seotud tuttavasse ristikujulisse must-risse eraldi nelja vesinikuaatomiga:b, c, d, e. Partikulaar, mison mereoloogiline summaa + b + c + d + e, on metaanimolekul.Asjaolusid eeldadessaab kohe kirjeldada selle metaanimolekulistruktuuri. Kui C = süsinik, H = vesinik ning B = side, saameCa, Hb, Hc, Hd, He, Bab, Bac, Bad, Bae. Et saada (oleta-tava) struktuurse universaaliolla metaanimolekulkirjeldust, tu-leks meil kõigepealt asendada partikulaarid eksistentsikvantori-tega (muidugi koos mitteidentsuse klauslitega nende kvantoritejaoks). See annab meile väite, et struktuurne universaal on kehas-tatud. Kehastatuse väitest abstraheerudes saame universaali kirjel-duse: indiviid, mis on süsinikuaatom, neli järgmist indiviidi, mison vesinikuaatomid ning kus. . . jne jne. Struktuurne universaal onasjaolude ühenduse teatudtüüp. Muidugi võidakse seda käsitadapigem universaalide struktuurina, mitte struktuurse universaalina.Ent ehkki selle vaidluse lahendamine ei pruugi olla esmatähtis,on üks põhjendus viimase tee valimiseks ning selle universaalikspidamiseks pakkuda (episteemilist) võimalust, et “struktuurid onkõikjal”.

Arvatakse siiski, et asjaoludega on veel üks raskus. Seda ras-kust on enamasti rõhutatud partikulaaride ja universaalide onto-loogia ühe konkreetse juhtumi korral, ent see paistab olevat üldine.See on preditseerimise raskus, kehastamissideme raskus (nagu nadIowas ütlevad), mittesuhtelise seotuse raskus (W. E. Johnson jaP. F. Strawson), formaalse eristuse raskus (nagu Scotus ütles),osavõtu raskus (nagu see oli Platonil). Kas pole asjaolude osiste,partikulaaride, omaduste ja suhete üheskoos sissetoomine asjaolu-desse ise veel üks suhe, milles asuvad kõik osised? Kuid siis onsee uus suhe lihtsalt omakorda element, mis tuleb ühendada teiste

662

David M. Armstrong

osistega. Enamik kaasaegseid universaalide vastaseid rahuldubselle argumendiga. Sageli paistab, nagu oleks see ainus argu-ment, mis neil on vastu panna neile mitmesugustele raskustele,mille ees seisab nende nominalismi konkreetne versioon!

Niisiis, need meie hulgast, kes tunnistavad asjaolusid, peavadtunnistama seda, mida võiks pidada operaatoriks, mis teeb as-jaolude osised asjaoludeks (ning mõttes ka pelgalt võimalikeksasjaoludeks). Ent ma arvan, et me pole sunnitud pidama sedaasjaolude “moodustamist” ise omakorda osiseks, millekski, misasetseb samal tasemel algsete osistega. Pakun, et üheks sellepõhjuseks on see, et kui on käes kõik eeldatavad asjaolud, siiskõik edasised “suhted” selles regressis, mida me peaksime oma no-minalistidest sõprade meelest tunnistama,kaasuvadasjaoludele.See, et leidub asjaolusid, millel on teatud osised, on eeldatavastikontingentne. Ent kõik oletatavad edasised suhted regressis tule-nevad paratamatult asjaolude struktuurist. Seega pakun ma välja,et see kaasumine on märk, et neid “lisa”-suhteid ei tuleks onto-loogiliselt tõsiselt võtta.

2. ASJAOLUD VALITSEVAD

Olles öelnud üht-teist asjaolude kaitseks, liikugem edasi väitejuurde, et asjaolud ongi kõik, mis on olemas. Selle seisukohagaei eitata asjade — partikulaaride — olemasolu ega eitata ka oma-duste ja suhete olemasolu. Kuid eitatakse millegi eksisteerimistväljaspool asjaolusid. Eitatakse, et leidub midagi, mis ei ole ühevõi enama asjaoluosis [constituent]. (Märkus kasutuse kohta.Üldiselt säilitan ma sõna “osa” [part] vaid mereoloogiliste osadetarbeks, kõneldes selle asemel asjaolude osistest. Osised on sa-muti teatud laadi osad. Aga nad ei allu mereoloogilise arvutuseaksioomidele, seega on tundunud soovitatav kasutada osa asemelteist sõna.)

Kui asjaolud on kõik, mis on olemas, siis ei leidu “paljaid parti-kulaare”, mille all mõeldakse partikulaare, mida peetakse eksistee-rivaks sõltumatult mis tahes asjaolust. (Röövin siinkohal termini,mida kasutasid Gustav Bergmann ning tema järgijad. Nende ka-sutuses võib paljaid partikulaare leida asjaolude sees. Kuid mulletundub, et see fraas lausa soovib, et teda minu moodi kasutada.)

663

Asjaolude maailm

Samamoodi ei leidu ka kehastamata universaale. Iga omadus onmõne partikulaari omadus. Igas suhtes on kaks või enam partiku-laari. Ma ei tea, et esineks väga tugevat survet paljaste partikulaa-ride postuleerimisele. Kehastamata omaduste ning suhetega onteine asi. Leidub semantilisi argumente nende olemasolu poolt.Mõte on selles, et neid on tarvis selliste predikaatide tähendustena,mis oma tähenduslikkusest hoolimata pole siiski millelegi tõeliseltrakendatavad. Ma arvan, et nendesse argumentidesse võib suhtudateatava ükskõiksusega. Ent kehastamata loodusseaduste poolt onesmapilgul tõsiseid kaalutlusi ning mõned neist paistavad eeldavatkehastamata universaale. Mõned filosoofid jällegi on välja pakku-nud võimalikkuste ja võimalike maailmade käsitluse, pöördudeskehastamata universaalide poole (Forrest 1986; Bigelow, Parget-ter 1990: 4.5). Täielikus käsitluses tuleks argumente, mis lähtuvadkehastamata seadustest ning võimalikkustest, hoolikalt hinnata.Seadustest lähtuva argumendiga olen ma üritanud tegelda teisal(Armstrong 1983: 8. ptk). Mitte igaüks ei arva, et see mul kakorda oleks läinud, kuid ma eeldan siin seda olulist sammu omaargumendis.

Ma ei arva, et need, kes tunnistavad universaalide olemasolu,satuvad raskustesse arusaamaga, et omadused ja suhted on sõnaotseses mõttes, kuigi ehk mittemereoloogiliselt asjaolude osad.Aga et partikulaarid — lauad ning äikesed — võiksid olla samasolukorras, võib tunduda veider või koguni tülgastav seisukoht.Minu meelest saab paradoksaalsusetunnet leevendada, kui tehavahet “õhukestel” ja “paksudel” partikulaaridel. Enne seda va-hetegu lubage mul siiski rõhutada, et see eristus ei too siinsesseontoloogiasse sisse uusi entiteete.

Õhuke partikulaar on partikulaar võetuna abstraheeritult kõi-kidest tema omadustest. Ehkki mitte paljas, on ta tõepoolest vägaõhuke. (Ent saab olla õhuke, olemata paljas.) Minu jaoks onkõik õhukesed partikulaarid, ehkki arvuliselt erinevad, nii-öeldaeristamatult erinevad. Partikulaaride kohta võib öelda, et neil onvõi pigem, et nad onhaecceitas’ed ehk seesused, kuid neil polemingisugust salapärast sisemist ja partikulariseeritud olemust, mis

664

David M. Armstrong

eristaks üht teisest ning seletaks nende arvulist erinevust.∗ Ar-vulise erinevuse saladus peitub pelgalt arvulises erinevuses. Eripartikulaarid võivad olla teiste partikulaaride osad — osad, milleseas minu vaate järgi on ka ajalised osad — või kattuda teiste par-tikulaaridega. See on sõna “osa” mereoloogiline tähendus ningühes Lewisega (1993) arvan, et sellist osade samasust on kõigeparem käsitada osalise samasusena. Aga see ongi enam-vähemkõik, mida saab öelda õhukese partikulaari kohta. Pangem siiskitähele, et ta ei ole varjatud, nagu ta oli Locke’il. Me oleme ka omakõige põhilisemates, kõige elementaarsemates tajumustes tead-likud partikulaaridest, ehkki muidugi partikulaaridest, millel onteatud omadused ning mis asuvad teatud suhetes, see tähendab —partikulaaridest asjaoludes.

Nii palju õhukesest partikulaarist. Paks partikulaar on õhukepartikulaar, vaadelduna koos kõigi oma seesmiste, see tähendab,mitterelatsiooniliste omadustega. See on palju tuttavam olevus.Ning mida muud saab ta esitatud skeemis olla kui asjaolu või as-jaolude konjunktsioon? Konjunktiivsete universaalide olemasoluon mõnevõrra vaieldav küsimus, kuid see pole nõnda oluline. Maluban nende olemasolu, eeldusel, et konjunkt-universaalid on kõikkehastatud samas partikulaaris, mõned filosoofid seda aga ei luba.Oletame, et me lubame nende olemasolu. Sellisel juhul saameliita kõik partikulaari mitterelatsioonilised omadused üheks, entkaugeltki mitte lihtsaks konjunktiivseks universaaliks. Me võimeseda kutsuda selle partikulaariloomuseks. Vaatleme nüüd sellistasjaolu, kus tollel partikulaaril on selline loomus:a olemine N.See asjaolu ongi paks partikulaar.

Ma üksnes mainin õhukese/paksu eristuse meeldivat ennetustHerbert Hochbergi poolt. Tema kõneles “Sokratesest” ning “suu-rest Sokratesest” (Hochberg 1964). Muidugi, tema tõelisest Iowastiilist annab märku tõsiasi, et objekt, millest ta kõneles, polnudmitte filosoof, vaid valge ruudukujuline laik.

Saavutamaks mõnevõrra konkreetsemat ettekujutust õpetusest,mille järgi maailm pole muud kui asjaolude maailm, vaatleme

∗Skolastilises filosoofias nimetati Avicennast lähtuvalt asja seesu-seks ehkhaecceitas’eks asja individuaalset olemust, mis iseloomustabparatamatult üksnes seda asja ennast.Tlk.

11 665

Asjaolude maailm

ühte teist õpetust, mida ma pooldan ning mida ma nimetan na-turalismi doktriiniks. See on väide, et maailm koosneb täielikultühest avalikust ajalis-ruumilisest süsteemist. (Naturalismi ei tohisegi ajada füsikalismiga, doktriiniga, mille järgi see aegruum eikätke endas midagi peale entiteetide ja seaduste, mida tunnis-tab — lõpule viidud — füüsika. Naturalist ei pea olema füsikalist,ehkki ma ise pooldan mõlemat teesi.) Teadmiste hierarhias tu-leb naturalismi doktriinile omistada kõrgem episteemiline usuta-vuse määr kui asjaolude doktriinile, ehkki ma toetan mõlemat.Lõppude lõpuks pole tees, et maailm on asjaolude maailm, ena-mat filosoofi teesist. Ent kui mul on õigus, pole olemise hierar-hias ajalis-ruumiline maailm muud kui asjaolude tohutu konjunkt-sioon. Sellenäitamineoleks tohutu ettevõtmine ning esmapilgultundub, et seda identifitseerimist on võimalik läbi viia mitmel vii-sil, olenevalt vastustest mitmesugustele teaduslikele ja filosoofi-listele küsimustele aja ja ruumi loomuse kohta. Näiteks võib osu-tuda, et maailm koosneb täiesti atomaarsetest partikulaaridest, mison aegruumi punktid, millel on ehk välja omadused, ning nendepunktide reastatus võibki moodustada aegruumi. See oleks ainultüks skeem ning mitte selline, mis mulle tohutult meeldiks, ehkkima pole ka nii väga selle vastu. Kuid see illustreerib veidi konk-reetsemalt, ehkki vahest igavalt, milline võiks välja näha asjaoludemaailm.

Võib märkida, et asjaolude pelk konjunktsioon ei taga ajalis-ruumilise maailmaühtsust. Konjunktiivsele asjaolule, nagu mevõime kutsuda sellist konjunktsiooni, on omane pelgalt mereoloo-giline ühtsus, mis teisisõnu pole üldsegi reaalne ühtsus. Reaalseühtsuse tagab tõsiasi, et kõik partikulaarid on üksteisega otse võirekursiivselt ühendatud reaalsetesse, see tähendab välistesse su-hetesse. Paistab, et need suhted on ammendatud põhjuslike ningajalis-ruumiliste suhetega.

Asjaolud, sealhulgas nende osised, on kõigi tõdede viimsedtõetagajad. Seega on kohane öelda midagi ka tõe kohta. Nimeltvõitleb iga selge aruga, et mitte öelda puhta südametunnistusegafilosoofi rinnus kaks tõeteooriat. Vähemalt mina olen nende kahevahel kõikunud aastaid. Esimene on vastavusteooria. Öelda, etpon tõene, tähendab öelda, et see propositsioon vastab reaalsusele.Teine on liiasusteooria. Öelda, etp on tõene, pole põhimõtteliselt

666

David M. Armstrong

midagi muud kui öeldap. Ma pakun nüüd, et mõlemad teooriadväljendavad osa tõest tõe kohta. Liiasusteooria on rahuldav pind-misemas kasutuskihis, tõepredikaadikohta, formaalses semanti-kas, ning minu arvates ka tõetingimuste kohta. Ent meie väitedja propositsioonid kas vastavad või ei vasta reaalsusele. See, misneile vastab, on tõetagaja, selle väite või propositsiooni ontoloogi-line põhi. Aga on eluliselt tähtis mõista, et vastavus pole üksühene.Kui nii arvatakse, siis langetakse liiasusteooria gravitatsiooniväljahaardesse ning selle tulemusel postuleeritakse eraldiseisev fakt igatõese propositsiooni jaoks. Minu arvates on just see eksitus vii-nud rahulolematuseni äärmiselt loomuliku seisukohaga, et tõde onvastavus reaalsusele või hõlmab seda. Tõe ja tõetagaja vastavus ontegelikult mitu-mitmele suhe. See on täiesti korrastamata asi. Maolen praegu seisukohal, et iga tõe, isegi paratamatu tõe jaoks peableiduma tõetagaja, ehkki paratamatud tõed ei nõua tõetagajalt eritipalju. Üks peamisi metafüüsilisi ettevõtmisi, võib-olla kõige pea-mine, on tõetagajate üldise loomuse kindlaksmääramine eri liikitõese jutu tarvis. See, et peamised tõetagajad on asjaolud (ningmuidugi nende osised), on minu arvates ontoloogilise tarkuse alg-meks.

3. KÕRGEMAT JÄRKU ASJAOLUD

ÜksTraktaadimetafüüsika ligitõmbavaid külgi on see, et maailmamoodustavad tõsiasjad on kõik sedasama järku. Ei leidu tõsiasjutõsiasjade kohta. Seda doktriini kaitseb taas Brian Skyrms oma“Traktaatlikus nominalismis” (Skyrms 1981). Erinevalt Wittgen-steinist võtab Skyrms selgesõnaliselt oma tõsiasjade osisteks parti-kulaarid ja universaalid, viimased jagunevad omadusteks ja suhe-teks. Ta oleks justkui piilunud minu mõtteid. Ta kasutab sõna “no-minalism” minu arust rumalasti, mitte universaalide eitamiseks,vaid rõhutamaks, et ta eitab kõrgemat järku tõsiasjade olemasolu.

Tundub siiski, et sellistest tõsiasjadest (asjaoludest) pääsu pole.Minu arust otsustava juhtumi tõi välja Russell, viidates sellele,mida ta nimetas “üldisteks faktideks” (1918: 93). Mina kõnelenkõikehõlmavuse [totality] faktidest ehk mu enda terminoloogiaskõikehõlmavuse asjaoludest. Vaatleme kõiki elektrone, olnuid,praegusi ja tulevasi. Partikulaarila on omadusi, millest piisab,

667

Asjaolude maailm

et teha see elektroniks. Samuti partikulaarilb ja nii edasi. Kasnende asjaolude konjunktsioon kujutab endast tõetagajat tõele, etneed onkõik elektronid? Ma ei arva, et ta saab seda teha, kunasee, et need on kõik elektronid, onkontingentne. Need asjaoludvõiksid kõik olemas olla ning ikkagi mitte ammendada elektronidekoguhulka.

Seda viimast võidakse möönda, kuid vastu väita, et miks mittetunnistada siin tõetagajat, mis “teises võimalikus maailmas” eioleks sellesama tõe tagaja? Minu vastus sellele on, et tõetagamisesuhe, ehkki ta on mitu-mitmele, onsiseminesuhe, mis kaasub liik-mete loomusele, on selle poolt paratamatult tingitud. Üks aspekton siin see, et vastavussuhe ei ole ajalis-ruumiline ega põhjusliksuhe, ning Hume näitas juba ammu, et need kaks on ainsad so-bivad kandidaadid “tõsiasjadevahelisteks suheteks”, s.t välistekssuheteks (vtTreatise, 1. raamat, 1. osa, V punkt ja 3. osa, I punkt).Aga asjale saab läheneda ka vahetumalt. See, et on tõene, et tea-tud elektronide kogum hõlmabkõiki elektrone, on kindlasti tõeneüksnes seepärast, et neid rohkem olemas ei ole. Kui neid oleksrohkem, siis see poleks tõene. See, et neid rohkem pole, on siisosa tõetagajast. Kuid see on kõrgemat järku asjaolu või tõsiasi.

Seega paistab, et maailmas leidub terviklikkus [allness] ehkkõikehõlmavus. See on üks loogiline konstant, mis midagitähistab. Ma ei usu, et seda mõistet saaksanalüüsida, aga maarvan, et me saame seda veidi enam kategoriseerida. Terviklik-kus tundub olevat teatud sorti relatsiooniline omadus, samal viisilnagu isaks olemine on relatsiooniline omadus (erinevalt sigitamisesuhtest, millele isaks olemine kaasub). Vaatleme klassi või kogu-mit (mereoloogilist tervikut), mis on juhtumisi elektronide klassvõi kogum. Mis tagab selle, et tegemist onkõikideelektronidega?Kas pole asi selles, et ta on kõikehõlmavuse suhtes — terviklik-kuse suhtes — teatud omadusega, omadusegaolla elektron? Klassvõi kogum, mis on juhtumisi kõikide prootonite klass, asub samassuhtes omadusegaolla prooton. Me võiksime öelda, et see ter-viklikustab prootoniks olemise. Paistab, et meil on siin tegemistsuhtega, mis on universaal, ning sellele kaasub teatud klasside jakogumite terviklikkus teatud omaduste suhtes.

Kui me tunnistame selliseid “üldisi fakte”, siis mõjutavad needmärkimisväärselt seda palju vaieldud küsimust, kas tunnistada

668

David M. Armstrong

negatiivseidasjaolusid või mitte. Sest nagu on hästi teada, kuion antud kõik positiivsed asjaolud koos edasise kõikehõlmavusetõsiasjaga, et needonkõik positiivsed asjaolud, siis kõik negatiiv-sed asjaolud kaasuvad sellele. Kui nii, siis paistab, et meil poletarvis postuleerida negatiivseid fakte positiivsete kõrval. On tõsi,et leidub mõningaid argumente negatiivsete asjaolude kaitseks,mida tuleks kaaluda. Paistab, et leidub negatiivseid tajumusi: ta-jumist, et ruumis pole kedagi. Paistab ka, et esineb negatiivsetpõhjustamist: veepuudus põhjustab surma. Siiski, kui kõneldaontoloogiliselt, arvan, et saab usutavalt näidata, et tegemist onüksnes pindmiste nähtustega. Võib lisada, et negatiivsed omadu-sed on sama kahtlased kui negatiivsed asjaolud.

Äsja visandatud kõikehõlmavuse ehk terviklikkuse käsitlusviib teatud vaadetele arvu loomusest. Vaatleme silmatorkavat su-het, mis esineb omadusteolla elektronningolla üheksateistkümneelektroni kogumvahel ning samuti omadusteolla prootonja ollaüheksateistkümne prootoni kogumvahel. Peter Forrest ja minaväitsime, et on alust samastada see suhe naturaalarvuga ühek-sateist (Forrest, Armstrong 1987). See lähenemine paistab su-juvalt üldistuvat ratsionaal- ja reaalarvudele, andes tulemuseksühtse käsitluse nendest arvuliikidest. Igal sellisel juhul on ühiku-universaal teatud suhtes või proportsioonis kogumi-universaaliga.Kui ühiku-omaduseks onolla ühekilone mass, siis on see 3,2 suh-tes omadusegaolla 3,2-kilone mass. See ühiku-omadus on samutiπ suhtes omadusegaolla π-kilone mass. Ehk saab seda käsitlustlaiendada isegi mittestandardse analüüsi infinitesimaalidele.

Tuleb välja, et selles skeemis esineb terviklikkuse ning arvudevahel vähemalt perekondlik sarnasus, ning see meenutab meileGrossmanni (1983:§§137–142) teesi, et arvud kuuluvad kvan-torite kategooriasse. Kuid terviklikkuse ja arvude vahel esineboluline erinevus. “Terviklikkuse” suhe on väline. Arvulised suh-ted on seevastu sisemised, sugenedes paratamatult oma liikmeteloomusest. Kui see on nõnda, siis suhete kehtimise tõetagajad polemuud kui suhtes asuvad liikmed. Need suhted on sellist liiki, misvõivad esineda akendeta monaadide või eri võimalike maailmadeasukate vahel.

Nii nagu mina seda mõistan, peaks matemaatika integree-rimine asjaolude maailma ammutama inspiratsiooni siis pigem

669

Asjaolude maailm

Traktaadistkui Milli, John Andersoni, Quine’i ja teiste rangestempirismist. Asjaolud on kontingentsed, matemaatilised tõed onparatamatud ning paratamatuse saladus peitub selle ontoloogilisesisu taandamises.

Arvude vaatlemine viis meid eemale kõrgemat järku asjaoludeteema juurest, kuna erinevalt terviklikkusest ei vaja asjassepuu-tuvad sisemised suhted kõrgemat järku asjaolusid. Sellegipoolestvõib siin olla kohane öelda paar sõna selliste matemaatiliste enti-teetide kohta nagu suuremad lõpmatud kardinaalarvud. Probleemon siin selles, et nende puhul ei paista olevat ühtegi kogumit võiasjade klassi, mis võiks olla õiges sisemises suhtes mõne ühik-omadusega. Ent ilma sellise suhteta selle arvuteooria kohaseltsellist arvu olemas ei oleks. Selle peale ütlen ma, et matemaatilineolemasolu on midagi vähemat kui täisvereline olemasolu. Sellekset lõpmatu arv saaks olemas olla, pole vaja muud, kui et nõutudkogum või klass oleksvõimalik, ehkki see peab olema absoluutne,mitte pelgalt episteemiline võimalikkus. See seisukoht (mida onnt esitanud Putnam 1967) on väheke deflatsiooniline. Kuid temaston abi ühe keerulise epistemoloogilise probleemi juures. Kuidassaab olla nii, et me jõuame matemaatikasa priori tulemusele, etteatud entiteet eksisteerib, tulemusele, mida me pärast tõestusekontrollimist ei pea enam ümberlükatavaks, kui jätta kõrvale alg-setes eeldustes kahtlemise haruldane olukord? Kui ainus, millenime tõeliselt jõudsime, on nõrgem järeldus, et miski on võimalik,siis on kergem tunnistada, et see teadmine ona priori võimalik.

Kõrgemat järku asjaolude juurde naastes võib pidada tõepära-seks, et põhjuslikkus, singulaarpõhjuslikkus, see, et see põhjustabtoda, on asjaoludevaheline suhe. Toimivad partikulaarid. Kuidnad toimivad oma omaduste tõttu ning nende toimimise tagajärjemääravad selle asja omadused, mille suhtes nad toimivad. Seeviitab tugevasti asjaoludevahelisele suhtele. Sõnastades sellekahtlemata ülelihtsustatud moel: see, eta onF , kutsub esile selle,et b onG.

Põhjuslikkus viib loomulikult meid loodusseaduste küsimusejuurde. Võib tõesti olla nõnda, et kõikfundamentaalsedsea-dused, seadused, millele kõik teised seadused kaasuvad, onpõhjuslikud seadused. Singulaarpõhjuslikkus kätkeb endas pii-savalt reeglipärasust ning on loomulik hüpotees, et iga põhjusliku

670

David M. Armstrong

järgnevuse eksemplar [token] kehastab mõnda seadust. On tõsi,et ei pruugi leiduda ühtegi aprioorset argumenti, mis viiks meidsingulaarpõhjuslikkusest seadusteni, asi, mida on rõhutanud Ans-combe (1971). Kuid nagu on välja pakkunud Adrian Heathcote,on olemas häida posteriori aluseid samastamaks singulaarsedpõhjuslikud järgnevused seaduste kehastustega (Heathcote, Arm-strong 1991).

Hume’ilikus traditsioonis samastatakse seadusi teatud laadikosmiliste reeglipärasustega: “kosmilised kokkusattumused”, naguneid kutsub ausaim kõigist hume’iaanidest, Jack Smart. Kui sel-line traditsiooniline empiristlik positsioon on kaitstav, siis poletarvidust postuleerida kõrgemat järku tõsiasju, et seletada põhjusija seadusi. Ent paljude teiste töödele toetudes olen ma püüdnudnäidata oma raamatus (Armstrong 1983), kui väheusutav sellineseisukoht on. Oletame selle asemel, nagu mulle tundub tõepärane,et seadusi tuleks vaadelda kui universaalidevahelisi suhteid. Meilon siis kõrgemat järku asjaolud ja need, mis erinevad liigiltkõikehõlmavuse faktidest, ning asjaolude eksemplaride vahelisedühendused, mis onnäiliseltolemas singulaarpõhjuslikkuses.

Kui me käsitame omadust kui asjaolutüüpi, omadustFkui miski onF -tüüpi asjaolu, siis võib omaduste seaduspärast-põhjuslikku seost vaadelda kui asjaolu, kus ühte tüüpi asjaolu kut-sub esile teist tüüpi asjaolu. Ent seda sõnastust ei tohiks võtta kuiuniversaalselt kvantifitseeritud tõde kõnealuste tüüpide eksemp-laride kohta. See on kõnealuste asjaolutüüpide, s.t kõnealusteuniversaalide vaheline “otsene” seos, seos, mis on postuleeritudoma seletusliku väärtuse tõttu. Temast järeldub vastav universaal-selt kvantifitseeritud asjaolu, ilma et ta ise sellest järelduks. Ta eikaasu pelgalt esimest järku asjaoludele. Säärasena on ta kõrgematjärku asjaolu.

Siinkohal on huvitav märkida ära nende seisukoht, kes koht-levad seadusi universaalidevaheliste suhetena, aga peavad neidsuhteid paratamatuks. Kuna nende seadused kehtivad mis tahesvõimalikus maailmas, kus seaduse “antetsedent”-universaal∗ onkehastatud, siis nende järgi seadused kaasuvad universaalidele.

∗Antetsedent on konditsionaali ehk tingimuslause (kuip, siisq) esi-mene liige. Teist liiget kutsutakse konsekvendiks.Toim.

671

Asjaolude maailm

Selline seisukoht tundub olevat vastuolus vaatega, mida mina kait-sen, et kaasuv pole ontoloogiliselt midagi enamat sellest, milleleta kaasub. Sest kindlasti on see, millised seaduspärased seosedesinevad antud omaduste vahel, sisuline tõsiasi? (Lewis juhtis mutähelepanu sellele, et need, kelle meelest seadused on paratama-tud, võivad sellega leppida, ent väita siis, et sisukas tõsiasi on see,et just seadusi toetavad universaalid ning mitte teised, oleksid ke-hastatud. Ma arvan, et ma saan ikkagi oma väitele kindlaks jääda,kuid see nõuaks kindlasti rohkem vaeva.) Ma ütlen seega, et sea-dused, ehkki nad on suhted universaalide vahel, hõlmavad kontin-gentseid kõrgemat järku asjaolusid. (Seaduste all mõeldakse siinseaduspäraseid seoseid endid, mitte tõeseid väiteid selle kohta, etselline seos esineb.)

Dretske, Tooley ja Armstrongi käsitlustes on vaadeldud seadu-sed harilikult need, mis seostavad kaht omadust, tavaliselt nimeta-takse neidF -iks jaG-ks, et muuta näide nii spetsiifiliseks ja konk-reetseks kui võimalik. Ma arvan, et see on vabandatav. Küsimusedon niigi piisavalt keerukad, et pole tarvis algusest peale kesken-duda elulisematele, ent palju segasematele juhtudele. Siiski ontõsi see, et üks keskmine loodusseadus, millel on lootust olla fun-damentaalne, on funktsionaalne seadus, mis ühendab kaht või ena-mat suurust. See tähendab omakorda, et teaduslik võia posteriorirealism universaalide suhtes peab iseäranis keskendumasuurusteuniversaalidele. Seal esineb küllaltki põletavaid probleeme.

Vaatleme sellist suurust nagumass(või seisumass). Leidubterve klassmääratud∗∗ universaale naguühekilogrammine massvõi üheuntsine mass. Milline on määratavmass? Kas see on sa-muti universaal? Kui ta seda on, kas on ta siis universaal, millemääratud on tema kehastusteks, universaal, mis esineb funktsio-naalsetes massiseadustes? Kui nii, siis paistab, et meil tuleb postu-leerida kõrgemat järku omadusi — omaduste omadusi. Raskusekson siin vähemalt minule see, et oletatav kõrgemat järku omadus

∗∗Eristusdeterminable/determinate(määratav/määratu) on eristusomaduste või universaalide vahel, kus esimest liiki omadused (ntpu-nane) on sellised, et neid on võimalik veel täpsemalt määrata, või nadvõivad esineda veel konkreetsemal viisil (ntkirsipunane). Kirsipunaneon sellises käsitlusespunasekui määratava determinaat ehk määratu.Tlk.

672

David M. Armstrong

tundub kaasuvat esimest järku omadustele. Määratud eeldavadmääratavaid. Seega ma peaksin ütlema, et me ei saa siin kätteehtsat kõrgemat järku omadust. Ometi ei saa me kohelda funkt-sionaalset seadust pelga seaduste klassina — äärmiselt spetsiifi-liste seaduste klassina, mis valitsevad üksikute määratute üle. Seeoleks samm tagasi funktsionaalsete seaduste hume’iliku teooriapoole, mis on vastuvõetamatu igaühele, kes kaitseb “tugevate”seaduste teooriat.

Vältimatult kiirustas see ülevaade üle mõnestki küsimusest,mis nõuaks hoopis põhjalikumat käsitlust. Tõesti, palju sellest,mis oleks võinud siia kuuluda, jäi täielikult välja. Ent ma loodan,et see näitas mõnevõrra seda veetlust ning nagu te võite arvata,ka probleeme, mis on omased metafüüsilisele programmile, misüritab näidata, et maailm koosneb ühte liiki osistest: asjaoludest,mille ainsateks osisteks on omakorda partikulaarid, omadusuni-versaalid ning suhteuniversaalid.

Kirjandus

A n s c o m b e , G. E. M. 1971.Causation and Determination. Cam-bridge: Cambridge University Press. Taastrükk teoses: E. Sosa (ed.),Causation and Conditionals. Oxford: Oxford University Press, 1975

A r m s t r o n g , David M. 1983.What is a Law of Nature?Cambridge:Cambridge University Press

A r m s t r o n g , David M. 1989.A Combinatorial Theory of Possibility.Cambridge: Cambridge University Press

A r m s t r o n g , David M. 1991. Classes are States of Affairs. —Mind,vol. 100, pp. 189–200

B i g e l o w , John, Robert P a r g e t t e r 1990.Science and Necessity.Cambridge: Cambridge University Press

F o r r e s t , Peter 1986. Ways Worlds Could Be. —Australasian Journalof Philosophy, vol. 64, pp. 15–24

F o r r e s t , Peter, David M. A r m s t r o n g 1987. The Nature ofNumber. —Philosophical Papers, vol. 16, pp. 165–186

G r o s s m a n n , Reinhardt 1983.The Categorial Structure of the World.Bloomington: Indiana University Press

H e a t h c o t e , Adrian, David M. A r m s t r o n g 1991. Causes andLaws. —Nous, vol. 25, pp. 63–73

673

Asjaolude maailm

H o c h b e r g , Herbert 1964. Things and Qualities. — W. H. Capitan,D. D. Merrill (eds.).Metaphysics and Explanation. Pittsburgh: Uni-versity of Pittsburgh Press, pp. 82–97

H u m e , David 1888 [1739].A Treatise of Human Nature. Ed. by L. A.Selby-Bigge. Oxford: Clarendon Press

L e w i s , David K. 1983. New Work for a Theory of Universals. —Australasian Journal of Philosophy, vol. 61, pp. 343–377

L e w i s , David K. 1986. Against Structural Universals. —AustralasianJournal of Philosophy, vol. 64, pp. 25–46

L e w i s , David K. 1993. Many, But Almost One. — J. Bacon,K. Campbell, L. Reinhardt (eds.).Ontology, Causality and Mind:Essays in Honor of D. M. Armstrong. Cambridge: Cambridge Uni-versity Press

P u t n a m , Hilary 1967. The Thesis that Mathematics is Logic. —R. Shoenman (ed.).Bertrand Russell, Philosopher of the Century.London: Allen & Unwin. Taastrükk teoses: H. Putnam,PhilosophicalPapers, Vol. 1. Cambridge: Cambridge University Press, 1975

R u s s e l l , Bertrand 1918.The Philosophy of Logical Atomism. Taas-trükk teoses:Russell’s Logical Atomism. Ed. by D. Pears. London:Fontana/Collins, 1972

S k y r m s , Brian 1981. Tractarian Nominalism. —Philosophical Stu-dies, vol. 40, pp. 199–206. Taastrükk teose Armstrong 1989 lisana

DAVID MALET ARMSTRONG (sünd. 8. juulil 1926 Melbourne’is) onAustraalia filosoof. BA Sydney ülikoolist (1950),BPhil Oxfordi üli-koolist (1954) ningPhD Melbourne’i ülikoolist (1960). 1956–1963 olita lektor Melbourne’i ülikoolis, seejärel täitis pikka aega (1964–1991)Challise-nimelist professuuri Sydney ülikoolis. 1992. aastast emeriit-professor.

David Armstrong on kirjutanud paljudel teemadel (vaim, tead-vus, universaalid, loodusseadused, tunnetusteooria, võimalikkus, dis-positsioonid, põhjuslikkus jt) ega ole sealjuures piirdunud probleemidepelga selgitamise ning kitsa analüüsiga — enamasti on ta jõudnudsüstemaatilise vaadete kogumi esitamiseni käsiteldavas valdkonnas.Laias laastus võetuna kaitseb ta neis eri valdkondades materialistlikkening realistlikke seisukohti, käsitledes neid Austraaliafilosoofidele oma-sel asjalikul kombel.

Tema raamatute arvukast reast tuleks esile tõsta 1961. aastal ilmu-nud Perception and the Physical World(Taju füüsikalises maailmas),milles ta kaitseb otsest realismi tajufilosoofias. 1968 ilmunudA Mate-

674

David M. Armstrong

rialist Theory of the Mind(Materialistlik vaimuteooria) esitab identsus-teooria variandi, keskse-seisundi materialismi, mille järgi vaimuseisundimõiste on mõiste seisundist, mis täidab stiimulit, vastustning teisi vai-museisundeid ühendavat põhjuslikku rolli. Analüütilise metafüüsikagategeleb Armstrong 1978. aastal ilmunud kaheköitelises teosesUniver-sals and Scientific Realism(Universaalid ja teaduslik realism). Ta kait-seb universaalide reaalset olemasolu ning vaidleb vastu nominalistidele.Kuid Armstrong pole platonist. Universaal eksisteerib Armstrongi järgitäielikult ja üksnes kõigis selle konkreetsetes instantsides. Vägagi luge-misväärne on samuti tema kirjutatud õpik kaasaegse universaalideprob-leemi kohtaUniversals: An Opinionated Introduction(Universaalid:Põikpäine sissejuhatus, 1989).A Combinatorial Theory of Possibility(Võimalikkuse kombinatoorne teooria, 1989) esitab võimalikkuse kom-binatoorse teooria, mille järgi on võimalikud kõik kombinatoorikas lu-batud partikulaaride ja universaalide kombinatsioonid. 1997. a ilmunudA World of States of Affairs(Asjaolude maailm) võtab kokku Armstron-gi metafüüsilised vaated eri valdkondades, esitades süsteemi, mille ko-haselt maailm koosneb asjaoludest. Samalaadseid küsimusikäsitleb kaasjaolude metafüüsikas esilekerkinud konarusi siluvTruth and Truthma-king (Tõde ja tõetagamine, 2004), milles ainesele lähenetakse otseselttõetagaja printsiibi vahendusel.

Tõlkija

675

PEETER ALLIK (2008)

ARVUSTUS

MIS ON INKADEL ÖELDA?

Tarmo Kulmar. Tõsilood muinasrahvastest.(Eesti mõttelugu76.) Tartu: Ilmamaa, 2007. 348 lk.

Alustuseks meenub mulle üks vestlus Tarmo Kulmariga; arvan, et see olimillalgi üheksakümnendate alguses. Me kõik otsisime siis oma kohta —inimesed, Eesti riik, ülikool. Vajati uut algust, see oli raske ja lootusrikasaeg. Kulmar usaldas, et tema tahaks ülikoolis täita “üht väikest rolli” jasee on usuteaduskonnaga seotud. Ta oli oma plaanides tagasihoidlik, agaotsustav.

Kui vaadata nüüd kaante vahele kogutud artikleid, siis võiböelda, etväike roll on saanud suureks raamatuks. Peaaegu kõik artiklid on ilmu-nud pärast mulle mällu sööbinud vestlust. See kinnitab, et Kulmar liiguboma elutöö parimas faasis. Ta on olnud ajaloolane, arheoloog ja orienta-list, õppinud psühholoogiat, tegutsenud müüdi- ja folklooriuurijana ninglõpuks leidnud end võrdleva usuteaduse professorina. Tal on välja pan-na tihe kimp teaduslikke esseid, mille temaatiline ja geograafiline haareon väga lai. Siin on Kolumbuse-eelse Ameerika põliskultuurid — eritiinkad, kes on enam kui poolte artiklite huvikeskmes. Lisakson siin mui-nasaja Baltoskandia, eriti eestlaste seotus teiste põhjarahvastega. Siinanalüüsitakse ka salaliitude olemust ning totalitaarse riigi kujunemistvanaaja kultuurides. Justkui märkamatult on autor võtnud ühe ala tei-se järel; ladunud põhja, millele saab rajada võrdlevaid uurimusi ningkandvaid üldistusi.

Aga kõigepealt ilmub Kulmar oma saksalikus pedantsuses, puistatesmeid üle inkade loomismüütide, ühiskonnakorralduse ja ülijumalahümninüanssidega. Sellest ei maksa heituda, sest süvenemine tasub end ära. Na-gu müüt on mitmeplaaniline, peab seda olema ka korralik müüdiuurimus,kattes lisaks kirjeldavale osale veel tõlgendava ja teistetõlgendajategapolemiseeriva osa. Kas päikesejumal oli ühtaegu üliolend ja maailmaloo-ja? Kuidas muutuvad jumalate rollid ajalise horisondi muutudes? Mil-listele allikatele saab oletusi tehes toetuda? Tõenäoliselt talletati hümnepigem mälus kui kirjas. Üldse on Muinas-Peruu kirja küsimuskeeruline,see võis olla pilt- või märkkiri ja on ka võimalik, et inkad loobusid kirjast

677

Arvustus

üldse, kasutades mnemotehnilise abivahendina hoopis erilist sõlmkirja.Saatuse irooniana on kõige tähtsamad allikad nii inkade kuika maiade jaasteekide kohta pärit just konkistadooride, hispaanlastest kroonikakirju-tajate sulest. Need on erilised allikad, mille vaatenurk jausaldusväärsuson omaette probleem.

Hiinlaste, indoeurooplaste ja ka soomeugrilaste müüdistiku alusteks-tid on palju kättesaadavamad, rikkalikumad, enesekohasemad. Inkadejumalate Wiracocha ja Pachacamaki kohta on teadmine hõredam. Tõsi,olemasoleva teadmise ja saksa süstemaatika abil saab neileomistadatähtsaid funktsioone, nagu “üliolend”, “kultuuriheeros”või deus otio-sus (“puhkav jumal”). Kindlasti on selline lähenemine õigustatud, jaKulmar on oma tööd põhjalikult teinud. Mind aga hakkas huvitamamiski muu. Miks võtab usundiloo ja muinasteaduste mitmealameisteroma lähenemise keskseks teljeks nii marginaalse, meie jaoks kauge ala?Miks mitte Vana Testament, indogermaani müüdid või meile ihuligidanesoome-ugri? Autoril on ju küllalt eeldusi ja teadmisi, et asi teisiti ülesehitada.

Ilmselt on sel küsimusel mitu vastust ja küsimus ise on küllalt intri-geeriv, et lubada ka kõrvaltvaatajal sellele vastamist katsetada.

Enne keerulisemate seletuste juurde minekut alustagem lihtsamastehk lihtsalt pooljuhuslikkusest. Kulmar sattus selle teemavaldkonnagajuba noorelt kokku ja see on jäänud. Isiklikumalt mõõtes on teatud ekst-ravagantsus temale kahtlemata loomuomane. Oma osa oli küllap ka rida-de vahele peidetud protestil; nimelt käsitles Kulmar juba nõukogude ajaltotalitaarse ühiskonna olemust ja seda sai teha inkade ühiskonna näitel.

Varjatud alltekste on veel, näiteks tahe tõestada, et inimsoo ajalooükski suursaavutus ei saa ega tohi ununeda jälge jätmata. Tzvetan To-dorovi järgi tapeti konkista käigus umbes 90 protsenti põlisrahvastikustehk umbes 70 miljonit inimest. Kas seda rahvahävitustööd janoid rah-vaid on õige marginaalseks pidada? Kindlasti mitte. Siit koorub olulinesõnum: “Jah, te võite meid tappa, aga tegelikult me jääme!” Varem võihiljem tulevad jonnakad professorid, kes kirjutavad ja räägivad kadu-nud rahvastest, annavad neile mitmekordse surematuse. Selle sõnumivõib väga hästi üles ehitada Muinas-Peruu inkadele ja peruanistikale —valdkonnale, mille nimigi kõlab tundmatuna ning mida keegipole Ees-tis enne tõsisemalt viljelnud. Taas on meie ees topeltplaan: inkad kuikadunud rahvas ja eestlased kui nüüdisaja kultuurrahvas, kes arvuliseväiksuse kiuste maailmakultuuri kõige ootamatumateski valdkondadeskaasa räägib.

Mu kolmas seletuskatse astub mõnevõrra hapramale pinnale.Vaa-tamata sellele et kõike tõsikindlat kokku võttes esitab Kulmar täpseid,

678

Arvustus

lausa apteekrikaaluga mõõdetud väiteid, on muinasteadustes nii paljuoletuslikku, kaheldavat. Ühes parimas essees küsib ta: “Kuidas esiajainimene ikkagi mõtles?” ja leiab, et sellele ei saa üheselt vastata. Kat-sed ühe võtmega läheneda ei kanna — näiteks Mircea Eliade kosmilinesümbolism, mille järgi kõigil esiaja inimese tegevustel, ihutalitlustel jakindlasti matmiskommetel, oli sakraalne, mikrokosmost makrokosmo-sega siduv mõõde. Igal teol on jumalik seos, muinasinimese argipäevgisümboliseeris kõiksust. See iseenesest kena seletus pole tingimata vale,aga kogu tõde on hulga keerulisem.

Kulmar orienteerub väga hästi teooriates, mis püüavad seletadamõtlemise muutumist ajaloos. Aga ta teab vist sedagi, et kuituua la-vale inkade kadunud maailm, siis jäävad need seletuskatsedhätta. Neiston kasu kaasaja traditsionaalkultuuride mõistmisel. Muinasmaailmas eisaa mõtlemispsühholoogid oma katseid teha ega kultuuriantropoloogidvaatluspäevikuid pidada.

Claude Levi-Strauss on küll indiaanlastega tegelnud, agasiis oli juba20. sajand. Tema suur üldistus, et mõtlemine käib kahendsüsteemis ehkvastandite kaudu, pretendeerib universaalsusele just seeläbi, et taandabkõik keerukused ülilihtsale printsiibile. Georges Dumezil on loonudindoeurooplaste kohta käiva nn kolme funktsiooni teooria,mille järgipanteoni põhijumalad ja ühiskonna põhikihid jagunevad vaimulikeks,sõjameesteks ja maaharijateks. See kolmefunktsioonilisus olevat üht-aegu indoeurooplaste mõtlemise põlisosa. Uku Masing on soomeugrilasiindoeurooplastele vastandanud kui vastandeist loobunud looduslähedasemeelsuse kandjaid ja indoeuroopa ülbuse korralekutsujaid. Inkadel agapuudub isegi võimalus selles naljakas vaidluses osaleda. “Pidage kinni!Ilma meieta te igavikku ei sõida!” — on justkui nende viimanesõnummaailmale.

Sellele mõistapüüdmisele on mul lisada vaid paar põgusat osutust.Väga lühikeses artiklis “Religioosse põhiteksti osa totalitaarses riigis”on peidus terve omaette raamatu kontseptuaalne alus. Kunagi võiks seeju valmida! Väga hea tekst sellelähedasel teemal on näiteks“Vana-HiinaQini keisririigi valitsemissüsteemi olemusest”, ning on üht-teist muudki,mida saaks suuremalt üles ehitada. Praegune raamat on ikkagi artikliko-gu. Samas on ta väga hästi osadeks jaotatud. “Püha tekst”, “Püha olend”,“Püha riik” ja teised “pühaga” algavad alapealkirjad rühmitavad artikleidhulga paremini kui lihtne jaotamine näiteks inkasid ning teisi teemasidkäsitlevateks artikliteks.

Lõpuks on väga paljude artiklite puhul ära toodud Eesti Teadusfondigrant, mille toel autor teemaga tegeles. Enamasti on need artiklid varemavaldatud saksa või inglise keeles. Pean väga oluliseks, etmeie grandid

679

Arvustus

ei kapselduks elevandiluust tornikestesse, vaid nendest sünniks ka eesti-keelne teadus ja Eesti mõttelugu. Selles osas väärib Tarmo Kulmari tegujäreletegemist.

Andres Herkel

ANDRES HERKEL (sünd. 1962), lõpetas 1985 TRÜ psühholoogina,1997. aastal kaitses magistrikraadi ajaloo erialal. Töötanud ajakirjan-duses (Vikerkaar, Eesti Elu, Hommikuleht) ning Eesti Humanitaarins-tituudis orientalistikaõppejõuna. Riigikogu liige 1999.aastast.

Akadeemiasavaldanud artiklid “Prat ıtyasamutp adaehk SõltuvuslikTekkimine” (1994, nr 3, lk 533–570), “Kuidas lugeda upanisaade?” (1996,nr 9, lk 1881–1884) ja “Rudolf Kallas, unustatud mõtleja” (2001, nr 9,lk 1876–1886); tõlkinud “Riisitaimesuutra” (1994, nr 4, lk757–771) ja“Aitareja upanisaadi” (1996, nr 9, lk 1876–1880) ning avaldanud kaksarvustust.

EESTI MAAILMAATLASTEST

Maailma atlas. Toim. Jaak Meitern. Tallinn: Trak Pen, 2007.244 lk.

Maailma atlaste väljaandmise traditsioon on Eestis küll üsna pikk, kuidkaalukaid omakeelseid kaardikogusid on ilmunud siiski vähe. Esime-se eestikeelse maailmaatlase ilmumisest möödub järgmiselaastal juba150 aastat ning loodetavasti leiab see ka väärilist tähelepanu. Atlastekoostamist ja avaldamist mõjutas kahtlemata tugevalt ka Nõukogudeokupatsioon. Jättes kõrvale koolidele mõeldud kaardikogud, jõuti selperioodil eestikeelse põhjalikuma atlaseni alles 1989. aastal, mil ilmusENE kaardiköide. Praegu on meil rõõmustav võimalus valida suisa kahemaailma atlase vahel. Üheks neist on 2005. aastal Eesti Entsüklopeedia-kirjastuse väljaantudSuur maailma atlas(SMA)1 ning teiseks kirjastuseTrak Pen väljaandena aastal 2007 ilmunudMaailma atlas(MA). Justviimasele käesolev väike kirjatükk keskendubki.

Üks esmaseid atlase põhjalikkuse näitarve on kohanimede ehk to-ponüümide hulk. Nii SMA kui ka MA puhul on see umbes 60000,

1Suur maailma atlas. Eesti Entsüklopeedia kaardiköide. Peatoim.Hardo Aasmäe. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. 285 lk.

680

Arvustus

mis tähendab, et detailsuselt on nad võrdsed. Siiski on MA formaa-dilt suurem, millest tuleneb paljude kaartide puhul ka suurem mõõtkava,mis omakorda tuleb kindlasti kasuks kaartide loetavusele.Kahe atla-se suurimaks erinevuseks on aga nende päritolu. Kui SMA puhul saa-me rääkida Eesti oludele kohandatud originaalteosest, millele viitab kaEesti temaatika rohke käsitlemine (alates tuntud eestimaalaste järgi ni-metatud kohanimedest maailmakaardil ja lõpetades mitmesuguste Eestiteemakaartidega), siis MA puhul on tegemist Itaalia kaardifirma InstitutoGeografico de Agostini atlase tõlkega. Otsides kummagi atlase tegijatenimesid, mida sageli võib pidada ka teose kvaliteedi näitajaks, leiameSMA puhul arvukalt nii kaardi tehnilise poole (J ana s eta), sisuosa (Ees-ti Entsüklopeediakirjastus) kui ka Eesti regionaalkaartide (Regio) eestvastutajate nimesid, kuid MA puhul näeme oma hämmelduseks vaid ühetegija nime. See äratab kahtlust ja tekitab küsimusi. Kas tõesti on üksinimene suuteline välja andma korrektse eestikeelse maailma atlase?

Iga atlase sisu seisukohast on kõige tähtsam asjaolu, et atlas vastaksvõimalikult täpselt tegelikkusele ehk nagu kaardikirjastus Regio kirju-tab oma populaarse teedeatlase impressumis: “Regio usub, et käesolevatrükise info vastab väljaandmise aja seisule.” Olles eestlasena kõige pa-remini kursis just Eesti geograafiaga, tekib atlasi vaadates ennekõikesoov hinnata teost oma kodumaa järgi. MAs jääb Eesti mitme kaardileheäärealale ja ühel kaardilehel (lk 34–35) on Eestit kujutatud ka suhteliseltsuures mõõtkavas (1:900000). Seda n-ö üldgeograafilist kaarti vaadatestekib aga rida küsimusi. Esmalt torkab silma, et kaardil pole arvesta-tud juba 2005. aastal toimunud olulist muutust Eesti haldussüsteemis —Lehtse valla liitumist Lääne-Virumaaga. Sellest omakordamuutus meilenii harjumuspärane 15 rajooni/maakonna kaardipilt, mis püsis ühesugu-ne peaaegu pool sajandit.

Edasi süüvides leiame kaardilehelt näiteks kitsarööpmelise raud-tee võrgu. Rong Virtsu selle kaardi järgi otsustades küll enam eisõida (Virtsu-Rapla liin tegutses aastatel 1931–1968), kuid Heinastesse,Apja, Harglasse, Mustveesse ja Paidesse saab endiselt rongiga. Heinas-te (Ikla) liin oli viimane üldkasutatav kitsarööpmeline raudteeliin Eestisning liiklus suleti seal 1975. aastal. Seega võime raudteede järgi öelda,et info kaardil pärineb 1970. aastate algusest. Infrastruktuuriga jätkatesleiame kaardilt, et Tallinna-Tartu maantee siseneb nii Laevasse kui kaPõltsamaale. Seegi info pärineks otsekui vähemalt veerandsajandi tagu-sest ajast.

Ka kohanimevalik on mõnel juhul kummaline. Esitatud on hulkkoh-ti, mis oma väiksuse või vähetuntuse tõttu ehk kaardile ei sobiks: näiteksvõiks Ida-Virumaal Liimala asemel olla tähistatud Purtse kui tuntum naa-

12 681

Arvustus

berküla; Sõrves Mässa asemel Iide või Mäebe; Võrumaal Roosiku asemelTsooru; Otepää kõrgustikul Tõikamäe asemel Väike Munamägijt. Le-hekülg varem (lk 32–33), Põhja-Euroopa kaardil, kus kogu Eesti kohtaon toodud paarkümmend nime, ei kohta me näiteks Kesk-Eesti maakon-nakeskusi Raplat ja Paidet, küll on aga ära märgitud Järvakandi ja Järva-Jaani. Siinkohal meenub Regio kaarditootjatelt kuuldud eriskummalineseik. Nimelt olevat nõukogude perioodil Ida-Saksamaal välja antud at-lastes, kus Eesti oli esitatud suhteliselt väikeses mõõtkavas, järjekindlaltesinenud kohanimi Läsna. Hiljem selgus, et kaardifirmas töötas baltisak-sa juurtega Läsnaga seotud toimetaja, kes tundis ilmselt oma kodukan-di üle uhkust. Ka president Lennart Meri raamatusHõbevalgeesitatudteooria al-Idrisi kaardi toponüümide kohta kuuluks samasse kategoorias-se: seal toodud Eesti kohanimed olla Hanila kandist pärit mehe ütlused.Kohanimede õigekirjas esineb MAs samuti vigu. Nii on mitme Eestikõrgustiku puhul kirjutatud täiendsõna suure algustähega(nt Pandivereja Sakala).

Üldine nimekirjutus lähtub igas atlases eelkõige antud rahvale ainu-omasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline ruum piirneb enamjaoltetnilise asustusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame omalähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid, ja mida kaugemale, sedarohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Ka toponüümi tuntus saab tihtimääravaks, kas nimi on eestistatud või mitte. Üks tõsisemaid nimekir-jutuse probleeme kartograafias ongi naaberalade kohanimede esitami-ne. Ka siin kohtame MAs imelikke valikuid. Ei ole meie ega kindlastika soomlased rahul sellega, et Soome lahe idaosas paiknevaid ajalooli-selt soome asustusega saari nimetatakse Malõj Tjuters, Bolsoi Tjuters jaGogland. Küllap on eestlastes pettunud ka lätlased, kui leiavad Al uksnelähedalt mäe nimega Gar a Jura Kalns. Meenub palju räägitudkurioosumEesti kartograafia ajaloost —ozero Vyrtsь�rv See.

Liikudes Eestist kaugemale, kohtame kummalisusi veelgi. Suuredloodusgeograafilised objektid on tihti antud vormis, kus põhinimena onesitatud võõrnimi ja sulgudes eestikeelne nimi — nt Celtic Sea (Kel-di meri). Selline nimekuju jätab justkui lahtiseks, milline on kõnealusekohanime eestikeelne variant. Kui tegemist on eestikeelseatlasega, siisoleks asjakohane vastupidine kirjutusviis: nii saaksime teada, et eestikeeles on veekogu nimi Keldi meri, ja kuna kaardil on ruumi, on talle lisa-tud nimekuju, mis aitab meil teda seostada võõrkeeltega. Nii jääb kaardilarusaamatuks, kuidas peaks eesti keeles kirjutama igapäevaelus tihti ette-tulevaid toponüüme: kas Pariis või Paris, Bruxelles, Brussel või Brüssel;Warszawa või Varssavi; Wien või Viin — kui piirduda vaid näidetegaEuroopa pealinnadest. Ka mõnede eestlastele tuntud piirkondade nime

682

Arvustus

otsides võib hätta jääda. Nii ei leia me näiteks kaardilt egaregistrist to-ponüümi Mägi-Karabahh. Selle asemel on Nagorno-Karabakkh, mis onvigadega mugandus inglise keelest (inglise keelde on see jõudnud venekeele kaudu; õige on Nagorno-Karabakh). Ka Osseetiat me eestikeelse-na kaardilt ei leia. Lõuna-Osseetia on kaardil toodud transkribeeritunagruusia keelest Samhreth Osethi. Seevastu kaks Gruusia teist suurematpiirkonda Adzaaria ja Abhaasia on märgitud eestikeelsena.

Paljud loodusgeograafilised kohad on MAs jäetud üldse tõlkimata.Nii leiame näiteks Venemaa alalt arvukalt väiksemaid mäestikke jaahelikke, mille puhul on täiendsõna tõlkimata (nt Jukagirskoje plosko-gorjeversusJukagiiri kiltmaa; Plato PutoranaversusPutorana mägismaajt). Ka mõned Venemaa administratiivüksuste nimed tunduvad kumma-lised (Vologodskaja oblastversusVologda oblast; Novgorodskaja oblastversusNovgorodi oblast jt). Eestikeelne Pihkva oblast on küll sulgu-des Pskovskaja oblast’i juures märgitud. Ometi on just Venemaa üksneid piirkondi maailmas, kus teatud ajaloolistel põhjustel on eestikeelnenimetraditsioon hästi välja kujunenud.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et MA on SMAst küll ehk tehniliselt pa-remini õnnestunud, kuid oma sisuga jätkab ta ebaõnnestunult tõlgitudteatmeteoste traditsiooni. Just kindla süsteemi puudumine ühe teose pii-res, iseäranis atlase puhul, on kahetsusväärne. MA on kindlasti kasulikmaailma vastu huvi äratamiseks, kuna arvukad satelliidipildid ja kvali-teetfotod on igati asjakohased, kuid teatmeteosena on ta väärtus enam kuiküsitav. Eriti äratab kohanimede eestistamise ebasüstemaatilisuse juu-res tähelepanu asjaolu, et suure osa kohanimede eestikeelset õigekirjasaab internetis vabalt Eesti Keele Instituudi kodulehelt kontrollida. Seevõimalus on paraku kasutamata jäetud. Korraliku eestikeelse atlase te-gemine on ikkagi suur töö ja valikuliselt kohanimesid eestistades, jätteskaartide sisuga põhjalikult tegelemata, on raske head tulemust loota.

Taavi Pae

TAAVI PAE (sünd. 1976) on lõpetanud Tartu ülikooli geograafina (1999),geograafiadoktor (TÜ, 2006). Praegu TÜ inimgeograafia ja regio-naalplaneerimise õppetooli teadur ning Eesti Entsüklopeediakirjastuseteadustoimetaja. Avaldanud varemAkadeemiasartikli “Eesti mägedekõrgustest” (1999, nr 4, lk 767–781).

683

VAITLUS

KES KASUTAS ESIMESENA EESTI KEELESSÕNA RAHVUS?

Triinu Ojamaa, Kanni Labi. Natsioon, natsionalism ja muu-sika: Eesti näide. —Akadeemia, 2007, nr 11, lk 2343–2369.

Vello Paatsi:Sõnarahvusanalüüsides sedastavad autorid joonealuses märkuses: “Sel-le sõna lõi 1870. aastatel Fr. R. Kreutzwald, algsel kujulrahvaus.F. J. Wiedemanni sõnaraamatu (1869) vastavad artiklid on järgmised:“ rahwaus(rahwus) Volk, Völkerschaft, Nationalität;rahwauslik(rahwas-lik, rahwuslik, rahwusline, rahwauselik) national, volksthümlich” ”(lk 2346). Kui sõnarahwaus, rahwusjne 1869. aastal ilmunud Wiede-manni sõnaraamatus juba esineb, siis miks pidi Kreutzwald selle1870. aastatel uuesti looma? Arvestamata erandeid, võetakse sõnaraa-matusse üldjuhul ikka keeles käibivad ja tuntud sõnad. Mõelda võib juka nii, et Lauluisa ei tundnud alguses sõnaraamatus leiduvat sõnapilveja mõtles ise midagi välja või siis luges sõnaraamatut, leidis ilusa jatundmatu sõnarahwausning tõi selle kasutusse.

Taotlemata ammendava ülevaate andmist sõnarahvus kasutami-sest eesti keeles, märgin üksnes, et Ferdinand Johann Wiedemannisõnaraamatu esitrükis puuduvad üldse need sõnaartiklid, mida TriinuOjamaa ja Kanni Labi lugejatele tutvustavad. Wiedemanni sõnaraamatuesitrükk registreerib hoopis märksõnad: “rahwa l.[ omuline]ize-o.[le-mine] Nationalität” (vrg 1603) ja “n atsion alität G. -täti Nationa-lität” (vrg 1613), lisaks veelnatsion al-ökon omia(vrg 1670). Artik-li autorite toodud vastavad sõnaartiklid pärinevad hoopisWiedemannisõnaraamatu teisest trükist (1893, vrg 920), mida täiendasja redigeerisJakob Hurt.

Asja annab siiski täpsemaks seada. Juba 1860. aastate lõpultek-kis vajadus rahvusmõiste järele.Eesti Postimehejuhtkirjas “Ma jarahwas” (24. VII, nr 30, 1868; siin ja edaspidi kuupäevad vana kalendrijärgi) leidub lausekatke “sest muido surretame meie rahwa lomulist is-seollemist (natsionalitäti) ärra”. Tõenäoliselt on see lausejupp ajalehest

684

Vaitlus

jõudnud Wiedemanni sõnaraamatu esitrükki. 1868. aastal peab Carl Ro-bert Jakobson oma esimese isamaakõne, kus kasutab sõnueestlased,eestirahvas, rahvas. Teises isamaakõnes, mille Jakobson pidas 24. juu-nil 1870, on ta kasutanud sõnarahwaus(nazional) vähemasti 14 kor-da. Sama aasta lõpul ilmuvad Jakobsoni kolm isamaakõnet eriraama-tuna (vt Jakobson 1991). C. R. Jakobson on kasutanud sõnarahwaussiiski juba varem. Oma kirjas Jaan Adamsonile 22. veebruaril 1869 kir-jutab ta: “. . . siis ütlewad wenelased: hea kül, siis teie ka oma lapsi enamsinna ei pane [saksa koolidesse —V. P.], siis jääge ka nii kaua ruma-laks, kunni neid wenekoolidesse wõite saata, sest mikspärast hakkamemeie teie rahwaust ilmaaegu jalule seadma!” (Eesti Kultuurilooline Ar-hiiv (EKLA), f 2, m 1:4, l 15–15p). Nendest faktidest ei saa muidugijäreldada, et Jakobson kasutas just esimesena seda sõna. Jakobsonigakirjavahetuses olnud Jaan Adamson on pruukinud sõnarahwauskirjasMihkel Veskele (21. IX 1872) ja Jakob Hurdale (10. IV 1873) (vt EKLA,f 149, m 1:3, l 11p;Jakob Hurda. . . 1989: 48).

Mis puutub F. R. Kreutzwaldi, siis võttis ta sõnarahwausseni tea-daolevalt tarvitusele 1872. aastal, ent temal tähendas seeesialgu inim-konda või inimsugu tervikuna. 5. septembril 1872 kirjutab Kreutz-wald Jaan Adamsonile: “Aga inimestesugu, keda meie minu arvatesehk r a h v a - u s võiksime nimetada (eesti keeles ei ole veel selle-tarvilist sõna), elab edasi ja saab niikaua elama, kui meie maakeravältab” (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. . . 1979: 231). Hiljem on tasiiski sõnarahwauskasutanud ning juba meile tuntud tähenduses.

Ado Grenzsteini 1884. aastal ilmunudEesti Sõnaraamatselgitabmõistet järgmiselt: “rahwus (Nation, Nationalität), üks jagukond ini-mesi, kes sugu ja sündimise, keele ja elukombete (ka elukoha) poolestühendatud on, kuna rahwas kõiki rahwaid ühes riigis tähendab; mit-te “rahwaus” ”. Samas leidub ka sõna “rahwuslik” (Grenzstein 1884:vrg 122).

Pealkirjas püstitatud küsimusele on raske vastata seni, kui meil puu-dub ülevaadeEesti Postimehe, Jannseni, Jakobsoni ja teiste ärkamisaeg-sete tegelaste sõnavarast. Aga see on küll kindel, et selle sõna üks esimesikasutajaid oli Carl Robert Jakobson, mitte Wiedemann ega Kreutzwald.

Kirjandus

F r . R . K r e u t z w a l d i k i r j a v a h e t u s. 1979. VI:Kirjad J. Hur-dale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile ja teistele 1862–1882. Koost. EvaAaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Tallinn: Eesti Raamat

685

Vaitlus

[ G r e n z s t e i n , Ado] 1884.Eesti Sõnaraamat: 1600 uut ja wõerastsõna korjanud ja (Saksa sõna lisandusega) Eesti keeles selgitanudA. Grenzstein. Tartu: Oma trükk ja kirjastus

J a k o b H u r d a ja Jaan Adamsoni kirjavahetus. 1989. (Litteraria 6.)Koost. Rein Saukas ja Urmas Oras. Tallinn: Eesti Raamat

J a k o b s o n , Carl Robert 1991.Kolm isamaa kõnet: Kriitiline väljaan-ne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Tallinn: Eesti Raamat

[ W i e d e m a n n , Ferdinand Johann] 1869.Ehstnisch-deutsches Wör-terbuch von F. J. Wiedemann, ordentlichem Mitgliede der Kaiserli-chen Akademie der Wissenschaften. St. Petersburg: Kaiserliche Aka-demie der Wissenschaften

VELLO PAATSI (sünd. 1948) on lõpetanud Tartu ülikooli geograafia-osakonna 1973; geograafiamagister 1993, filosoofiadoktor kasvatus-teaduste alal 2003. Olnud Eesti Põllumajandusakadeemia nooremtea-dur (1973–1978), ajakirjaEesti Loodusosakonnatoimetaja (1978–1989),Tartumaa Muuseumi vanemteadur (1989–1992), Tartu Ülikooli kunsti-de osakonna vanemõpetaja (1990–1993) ja lektor (1993–2001), Ees-ti Kirjandusmuuseumi teadur (2002–2004) ja a-st 2004 vanemteadur.Akadeemiason varem avaldanud artiklid “Europa ja Palästina: Esime-ne eestikeelne kaart” (1996, nr 12, lk 2570–2583), “Seal kirjutab nüüdjuba karjapoiss. . . : Eesti rahvakooli muutumisi 1840–1886. I” (2001,nr 5, lk 875–903), “Kooli-öpetajal on kooskäimisi niisama tarwisnagu kristlasel kirikus-käimist”: Eesti rahvakooli muutumisi 1840–1886. II” (2002, nr 1, lk 93–121), “Kuidas Villem Reimanist sai Kolga-Jaani kirikuõpetaja?” (2007, nr 5, lk 968–984) ja “Raamatuteateid Tartu-ja Võrumaalt 1833. ja 1834. aastal” (2007, nr 10, lk 2237–2252) ningarvustused meie ajakirjanduse ajaloo (1995, nr 8, lk 1742–1749), Eestiajaloo kronoloogia (1996, nr 2, lk 178–185), eestikeelse gloobuse (1996,nr 8, lk 1739–1745), Anu Raudsepa raamatuRiia Vaimulik Seminar1846–1918(2000, nr 5, lk 1092–1102) ja Tõnu Raidi raamatuTabulæLivoniækohta (2003, nr 1, lk 160–166) ning väidelnud ajakirjandusloo-lastega (1995, nr 12, lk 2635–2636).

686

ABSTRACTS

BRUNO MÖLDER.What is metaphysics?

This short paper accompanies the Estonian translation ofW. V. O. Quine’s paper “On what there is” and D. M. Arm-strong’s paper “A world of states of affairs”. Its aim is toprovide a brief introduction to contemporary metaphysics.In-stead of going into the details of the results of metaphysicalstudies on various topics, the focus of this overview is mostlyon the features of the subject itself.

The paper begins with comparing metaphysics with physics.The main point of contrast is that metaphysics is ana prioridis-cipline pitched at the highest level of generality that deals withthe nature of entities and their interrelations as well as with thenature of general categories, whereas physics is foremost anempirical subject that studies spatio-temporal objects. Next, acursory glance is taken at the history of metaphysics. Throughseveral highs and lows of popularity, metaphysics has againmoved to the fore of analytic philosophy. The real metaphysics,as it is called, does not confine itself to conceptual analysisof our sentences and description of our conceptual scheme. Italso attempts to construe accounts of the very nature of enti-ties. The topics of contemporary analytic metaphysics includeontology (the study and inventory of categories), the natureof time, causation, possibility, the persistence and identity ofobjects, etc.

The final part of the paper explains how real metaphysicscould supplement the Quinean study of ontological commit-ments of theories and sentences. One can find out what one’stheory is really committed to only when one provides identityconditions for entities. And this is one of the tasks for realmetaphysics.(Auth.)

FRIEDRICH PARROT.Journey to Ararat

Excerpts from the book by the same name (1834) include de-scriptions from the expedition to Ararat (from April 1829 to

687

Abstracts

March 1830) led by Johann Jacob Friedrich Parrot (1791–1841), Professor of Physics at the University of Tartu (thenUniversitas Dorpatensis). The summit of Great Ararat, withthe height of more than 5000 metres, was reached on 9 Octo-ber 1829 by a six-member group, which included KhachaturAbovyan (1809–1848), a deacon of the Armenian GregorianChurch, who later became the founder of new Armenian liter-ature and new literary language. From 1830–1836 Abovyanstudied at Tartu Teacher Training College and at the Universityof Tartu. In those times, reaching such a high and steep ice-covered peak was a noteworthy achievement. In 1808 youngParrot climbed Kazbek in the Caucasus but stopped 600 me-tres short of the peak, and in 1816, accompanied by JosephZumstein, he attempted to reach the summit of Monte Rosa butwas hindered by fog.

We should not only emphasise Parrot’s achievements as amountaineer but also the scientific studies he undertook dur-ing his trips to mountains. Special attention should be paidtohis painstaking barometric and trigonometric measurementsof height as well as pendulum experiments, which were pio-neering at the time.

During the expedition to Ararat, according to Parrot him-self, he had two barometers made in Tartu at his disposal,which provided readings with the accuracy ofca0.5 mm. As,when rising from sea level, the height of the mercury columnin the barometer decreases by one millimetre per 11 metres,it was possible to measure heights with the accuracy of onemetre.

Parrot’s observations with the pendulum apparatus weremeant to measure gravity. By the length of the second’s pendu-lum or the number of fluctuations of the pendulum per 24 hoursit is possible to derive the value of the Earth’s gravity accel-eration at a concrete place. The observation data obtained inTartu before and after the expedition and during the expedi-tion in Thbilisi and on Ararat were analysed and published byWilhelm Struve. From the differences in measurement resultsin Tartu and on Ararat, Struve derived the oblateness of theEarth.

Magnetic measurements were performed with an angle-measuring instrument calleddeclinatorium. To determinemagnetic inclination, Parrot had constructed a device pro-

688

Abstracts

vided with a needle with the length of ten inches, and for thefirst time, it was hung from a point like in laboratory balances.The significance of observations of magnetism becomes evi-dent only in combination with many other measurements per-formed at places distributed as equally as possible over thewhole Earth. But even then, the studies of changes in decli-nation were of great practical value. Parrot’s measurementsin Thbilisi and on Ararat were most probably the first in theregion.(Edit.)

ANDREAS KALKUN. Jakob Ploom’s letters from the war:Conventions of letter-writing and a personal tragedy

A relatively great number of letters by Estonian soldiers fromWorld War I have preserved. By the early 20th century, theskill of reading was common in most regions of Estonia, but theskill and habit of writing remained for a long time the privilegeof educated people and urban dwellers. Being in the war, how-ever, made writing essential even for men who were not used toit earlier. The authors of war letters that have been publishedand analyzed until now were mainly schoolteachers, pastorsor other men who were clearly familiar with writing. In theirletters they send accounts to those left at home about soldiers’life, describe foreign countries and conditions in them, the wel-fare of their regiment, world politics and the progress of thewar in general. These letters, being informative and often veryemotional, give an account of the writer’s emotions, thoughtsand sufferings. The letters from the war by Jakob Ploom (b.1882), however, represent quite a different and older episto-lary tradition. I describe Jakob Ploom’s epistolary practices,the rhetoric, language and tone of his letters, and the infor-mation the letters give about his mindset, his relations to hisrelatives and his attitudes to the war.

Out of Jakob’s letters, 26 letters sent home in 1915 havepreserved. At first sight, the letters by a person unaccustomedto writing seem banal and dull; they are full of redundancies,clichés, repetitions and mistakes, but at closer observation,they provide exciting material for studying a certain type ofrhetoric and mentality. Jakob most probably had some fixedideas about what a letter should look like and what are thethings that could be written there. The same or very similarphrases and sentences on the same topics keep repeating in

689

Abstracts

the letters again and again. Most probably, such adherenceto certain formulas and themes was helpful in text creationfor a person who had not much practice in writing before thewar. Likewise, such easily understandable and predictabletext also offered easy reading for readers who were unskilledin letter-writing. In the relatively small text corpus, there is amarked difference between the repeated and original parts inthe letters. The most popular phrases in the letters provideagood overview of a typical letter by Jakob Ploom. In additionto the opening formulas and long and very similar farewellsentences and accounts about his health, it is quite character-istic that the most popular sentences in the letters also expressthe writer’s embarrassment and difficulties at constructing theletter.

Clearly, the purpose of Jakob Ploom’s letters was not mereinformation exchange. Regardless of its content or the lackof it, a letter was a “sign of life” which confirmed that thesender was alive and was still willing to keep in touch withthose who were away. Because of the war, Jakob Ploom’swriting skills, which he had acquired in his youth but for whichhe most probably had found very little use, proved necessaryto keep in contact with his family. The unusual situation thatwas tragic for the family was the reason why Jakob has lefta written legacy. The 26 letters by Jakob give him a faceand a voice, which is not quite usual for peasants with littleschooling like he was. These letters enable us to see Jakob asa subject or personality in history where people like him areusually treated as an anonymous crowd.(Auth.)

Greetings from the severe tundra: Letters from Vorkuta1948–1951

We publish 12 letters from a hard labour camp (hidden behindthe address PO Box 223/23) in Vorkuta in the Komi ASSR thata woman from Lääne-Virumaa County of Estonia who wasserving an eight-year sentence sent to her sister in Estonia.Most probably, the sentence was based on one of the regu-lations issued by the Presidium of the Supreme Soviet of theUSSR of 4 June 1947.

Vorkuta is a mining town in the northeastern part of theKomi ASSR, 160 km to the north of the polar circle. At thattime the town consisted of approximately 25 mines and prison

690

Abstracts

camps and settlements adjacent to each of them. To the south,on the polar circle and even further, the town had severalstate farms. Those grew mostly cabbage, some radish and,in greenhouses, other vegetables for the bosses. Although thetundra, with its –50◦ C frosts in winter turns in summer intosodden clods clay, which emit the icy breath of permafrost evenon the hottest summer days, the state farms kept cows, as therewere enough prisoners who would reap grass for them frombetween the tussocks with scythes. The letters describe thework the women convicts living on prison food had to do —they dug ditches, made hay, milked cows.

From 1930–1950, up to 150,000 convicts were kept inVorkuta, most of them political prisoners of the Soviet regime.The number of political prisoners of Estonian descent inVorkuta may have been about 5800. Non-political Estonianprisoners in those camps were a rarity. In the years follow-ing Khrushchev’s thaw the number of prisoners dropped con-siderably — in 1959 their number was 21,000 and in 196015,000.(Edit.)

JAAK MAANDI. An eventful year and Helmut Maandi

In the two previous issues, we published Helmut Maandi’smemoirs from Estonia in 1944 — the bombing of Tallinn bythe Soviet Army and the foundation of the National Committeeof the Republic of Estonia, which became the basis for thegovernment that guaranteed the continuity of the Republic ofEstonia.

In this article, Helmut Maandi’s son Jaak Maandi triesto explain some circumstances described in the memoirsthat have evoked different opinions or remained question-able.(Edit.)

ELLÄI TUULEPÄÄLSE. Poetry

WILLARD VAN ORMAN QUINE. On what there is

The ontological problem can be expressed in three monosyl-lables, “What is there?” It can be answered in one word,“Everything.” However, there remains room for disagree-ment over cases, and so the issue has stayed alive down thecenturies.

691

Abstracts

The doctrine that Quine’s arguments easily override is theso-called Platonic riddle of nonbeing. Nonbeing must in somesense be, otherwise what is it that there is not? Much subtlerand more difficult to refute is the statement that (for example)Pegasus has his being as an unactualized possible. Againstthis, Russell’s theory of so-called singular descriptionscouldbe applied, which shows how we might meaningfully use seem-ing names without supposing that there be the entities allegedlynamed. Now the burden of reference which had been put uponthe descriptive phrase is taken over by words of the kind thatlogicians call bound variables, variables of quantification,namely, words like ‘something’, ‘nothing’, ‘everything’.

Developing this kind of argumentation, Quine argues(1) that we can use significantly use singular terms in sen-tences without presupposing that there are entities which thoseterms purport to name; (2) we can use general terms, for ex-ample, predicates, without conceding them to be names ofabstract entities; (3) we can view utterances as significant,and as synonymous or heteronymous with one another, with-out countenancing a realm of entities called meanings.

Here, the question arises whether ontological immunity hasany limits at all. Quine answers in the negative. The variablesof quantification, ‘something’, ‘nothing’, ‘everything’,rangeover our whole ontology, whatever it may be; and we areconvicted of a particular ontological presupposition if, andonly if, the alleged presuppositum has to be reckoned amongthe entities over which our variables range in order to renderone of our affirmations true.

Bound variables are not observed in connection with on-tology in order to know what there is, but in order to knowwhat a given remark or doctrinesaysthere is, and this is quiteproperly a problem involving language.

Our acceptance of an ontology is, in Quine’s opinion, inprinciple similar to our acceptance of a scientific theory, e.g. asystem of physics. To whatever extent the adoption of any sys-tem of scientific theory may be said to be a matter of language,the same — but not more — may be said of the adoption of anontology.

The most credible are the two competing conceptualschemes, a phenomenalistic one and a physicalistic one. In theauthor’s opinion, both deserve to be developed. Each may be

692

Abstracts

said to be more fundamental, though in different senses: theone is epistemologically, the other physically, fundamental.Viewed from within the phenomenalistic conceptual scheme,the ontologies of physical objects and mathematical objectsare myths. The quality of myth, however, is relative; relative,in this case, to the epistemological point of view. This point ofview is one among various, corresponding to one among ourvarious interests and purposes.(Edit.)

DAVID MALET ARMSTRONG. A world of states of affairs

According to Armstrong’s hypothesis, the world is a worldof states of affairs. A state of affairs exists if and only if aparticular has a property, or a relation holds between twoor more particulars. The relations are allexternalrelations,that is, in no case are they dictated by the nature of theirterms. The constituents of states of affairs are particulars,properties and relations. The author holds that the propertiesand relations should be taken to beuniversals, thus making itpossible for different particulars to instantiate the verysameproperty or different pairs of particulars to instantiate the verysame (dyadic) relation.

The ontology according to which something more is neededthan particulars and universals is driven by the need for truthsto have a truthmaker or an ontological ground. Let it be thecase that the particulara exists and the property-universal Fexists. It is clear, in general at least, that these two entitiescould exist and yet it fail to be the case thata is F. If the latteris to be true, then some truthmaker is required. The state ofaffairs ofa’s being Fis suggested as that truthmaker, as theontological ground.

By the proposition that state of affairs are all there is, itis not denied that there are things — particulars — nor is itdenied that there are properties and relations. But it is deniedthat there is anything that exists outside states of affairs. It isdenied that there is anything that is not aconstituentof one ormore state of affairs.

If states of affairs are all there is, then there are no ‘bareparticulars’, meaning particulars conceived to exist in inde-pendence of any state of affairs. Equally, there are no unin-stantiated universals. Every property is a property of some

693

Abstracts

particular. Every relation holds between two or more partic-ulars.

To gain a more concrete grip on the doctrine that the worldis nothing but a world of states of affairs, the author consid-ers the doctrine of Naturalism. This is the proposition thatthe world consists of, and is exhausted by, the single, public,spatio-temporal system. According to Armstrong, in the orderof being, the space-time world is nothing but a huge conjunc-tion of states of affairs.

The states of affairs, which includes their constituents, con-stitute the ultimate truthmakers of all truths. That the basictruthmakers are states of affairs (and of course their con-stituents) is, as he has been arguing, the beginning of on-tological wisdom.

Proceeding from Bryan Skyrms, who upheld the earlyWittgenstein’s doctrine, the author finds that one cannot es-cape such facts that he calls facts of totality or states of affairsof totality. Presupposing that there is allness or totalityinthe world, he discusses higher-order states of affairs until hereaches the laws of nature. These laws, although relationsof universals, involve higher-order states of affairs thatarecontingent. (By ‘laws’ are here to be understood the nomicconnections themselves, not the true statements that such aconnection holds.)(Edit.)

Review

ANDRES HERKEL.What have Incas got to say?

Tarmo Kulmar. Tõsilood muinasrahvastest.[True Storiesabout Prehistoric Peoples.] Eesti mõttelugu 76. Tartu: Ilma-maa, 2007. 348 pp.

TAAVI PAE. On Estonian atlases of the world

Maailma atlas. [World Atlas.] Ed. Jaak Meitern. Tallinn: TrakPen, 2007. 244 pp.

694

Abstracts

Discussion

VELLO PAATSI. Who was the first to use the wordnationin Estonian?

Triinu Ojamaa, Kanni Labi. “Nation, nationalism and mu-sic: the example of Estonia.” —Akadeemia, 2007, No. 11,pp. 2343–2369.

Serial

ELMAR KIROTAR. What will happen next?: Diary from1931–1940. VII

Elmar Kirotar entered the service of the Estonian Ministry ofForeign Affairs in 1919. From 1920–1923 he worked at theEstonian embassy in Helsinki and until 1926 at the Londonembassy. In November 1926 Kirotar was appointed first sec-retary of the Ministry of Foreign Affairs and acting head ofits political bureau, in 1927 he became head of the bureau.In September 1930, he became head of the League of Nationsbureau at the political department; from May 1933, he wascounsellor at the Moscow embassy. From 1 September 1936,he was protocol chief of the Ministry of Foreign affairs andfrom June 1939 to August 1940 director of its administrativeand legal department. In July 1940, Kirotar did not return froma posting to Sweden. From 1941–1944 he was a liaison officerat the general staff of the Finnish army. In September 1944,he returned to Sweden and worked until 1969 as a translatorand clerk at the US embassy in Stockholm. Elmar Kirotar’sdiary provides an insight into the functioning of the Republicof Estonia and the complicated international situation in the1930s.(Edit.)

AUTHORS

PEETER ALLIK (b. 1966), instructor in painting at Tartu ArtCollege

DAVID MALET ARMSTRONG PhD (b. 1926), professoremeritus of philosophy at the University of Sydney

695

Abstracts

ANDRES HERKEL MA (b. 1962), Member of Parliament ofthe Republic of Estonia; orientalist

ANDREAS KALKUN MA (b. 1977), assistant at EstonianLiterary Museum

ELMAR KIROTAR (1899–1985), Estonian statesman anddiplomat

JAAK MAANDI (b. 1936), adviser at the Planning Depart-ment of the Estonian Ministry of the Interior

BRUNO MÖLDER MPhil (b. 1975), research fellow in theo-retical philosophy at the Institute of Philosophy and Semiotics,University of Tartu

VELLO PAATSI PhD (b. 1948), senior research fellow at Es-tonian Literary Museum

TAAVI PAE PhD (b. 1976), researcher at the Chair of HumanGeography and Regional Planning, University of Tartu, andeditor at Estonian Encyclopaedia Publishers

JOHANN JACOB FRIEDRICH WILHELM PARROT (1791–1841), medical scientist and physicist

WILLARD VAN ORMAN QUINE (1908–2000), Americanphilosopher and logician

ELLÄI TUULEPÄÄLSE (ITI VANAMÖLDER, b. 1975), Es-tonian poet; editor at Ilmamaa Publishers

696

MIS SAAB EDASI?

Päevik1931–1940

Elmar Kirotar

VII

Algus 2007. aasta 9. numbris.

Elmar Kirotar

21.05.1938. Tsehhis asjad väga ärevad: alatised kokkupõrkedtsehhide ja sakslaste vahel, kivid, kumminuiad, sõdurite täägid,lõpuks koguni revolvripaugud. Tundub sakslaste provokatsioonina. Täna lehtedes telegrammid koguni Saksa jõudude piirilekoondumise kuuldustest. Berliin dementeerib,278 kuid Tsehhison homme kogukonnavalimised, seepärast juba ainuüksi kuuldusedki “kellegi” huvides!

*

Venemaal selgub nüüd Leningradi konsulaatide sulgemise põhjus k.a. vahetusel: käimas tervel mererannal, Kroonlinnas ja Leningradis hiiglaslikud kindlustustööd.

*

Soomest sensatsioon: Soome jätab edaspidi igal erijuhtumil endaotsustada, kas täita Rahvasteliidu põhikirja sanktsioonide artiklit(XVI) või mitte. Seega Soome asunud Rootsi senistele positsioonidele. Järgmiseks sammuks “Põhjariikide erapooletuse statuut”,mingi aseaine või esimene samm sõjalisele koostööle (?).

Enne seda R[ahvaste] L[iidu] nõukogu viimasel koosolekul (mais)R[ahvaste] [Liidu] süsteemi kokkuvarisemine mitmes asjas: Sveitsi täieliku erapooletuse (s.t. sanktsioonidest lahtiütlemise) aktsepteerimine, vabade käte jätmine riikidele Abessiinia vallutamise tunnustamiseks, lahtiütlemine antifasistlikust HispaaniastFranco kasuks — kõik “reaalpoliitika”, — ainult platooniline üleskutse Hiina poolt — ilusate sõnade tegemine.

*

278S.t lükkab ümber.

699

Mis saab edasi?: Päevik 1931–1940

Uue välisministri K. Selteri reformid:

1) Õigeaegne tööletulek.

2) Eesti äriagentide välismaal mobiliseerimine.

3) Konsulaarsekretäride nimetamine väliskaub[anduse] osak[onna] kätte — vahelesegamine Treudeaegsele “Estica”279 söödamaale — v[t]. lhk. 250.280

4) Sõprusühingute aktuste allutamine välismin[isteeri]umi kontrollile ja ainult üm[m]arguste aastap[äevade] pühitsemine. Ordenite sõidu likvideerimine!

5) R[ahvaste] L[iidu] art. 16 Eesti suhtes fakultatiivseks deklareerimine (sept. 1938 täiskogu).

6) Eesti ühendusteede ettevalmistamine sõja korraks.

7) Ad. 5:281 neutraliteedi seadus. (Inglise protestis [?].)

8) Mitmekülgselt tööle rakendamine: Treude Saksa kaub[andus]lep[ingu] komisjonis, mina — Soome, jne.

8) Pilt “Eesti ja Poola ratsaväe kohtamine Düüna ääres 1918”.

10) Välisministri korteri kultuuristamine.

11) Veinikerjamise keeld välissaatkondadelt (9.2.39).

12) Briti hauad Tallinnas.

13) Saatkondade nõudmine Tallinna ja Riias akkr[editeeritud]saadikuile agremendi282 mitteandmine.

Edg. Kana andmed Akel[i]Treude nimet[amiste] kohta:283

Esticus Linkhorst (tuli teen[istusse] 1935)

sai attas[eeks] Pariisi

279S.t korporatsiooni Fraternitas Estica. Damasius Treude olivälisministeeriumi administratiiv-juriidilise osakonna direktor 1936–1939.

280S.t selle sissekande järel, vihje Edgar Kana loendile.281S.t lisa 5. punktile.282S.t nõusoleku.283Mõne täienduse on päeviku autor teinud hiljem.

700

Elmar Kirotar

“ Raudvere (1936) “ “ Londoni

“ Eenpalu (1936) “ attas[eeks] Riiga, varemLeipzigis

“ Saukas (1936) “ “ Moskva

“ Mahlstein(Peeter Malvet)

(1936) kons[ulaadi] sekr[etäriks]Stettini, 1938 — Riigivolikogusse (Maddisoo—Treude!)

“ Kõrver (1936) toodi Hullist Tallinna

“ Sõjamägi tehti 1938 just enne Akeli lahkumist pearaamatup[idaja]abiks

“ Kasemets sai kons[ulaadi] sekr[etäriks]Leipzigi

“ Soever võeti 1937 kandidaadiks, 1939Budapesti, † Argentinas

“ Sitska (1936) sai stipendiaadiks Pariisi

“ Blauhut (1937) sai kons[ulaadi] sekr[etäriks]Prahasse

“ Kippar (1937) sai kons[ulaadi] sekr[etäriks]Hulli

Teised:

Uustalu (1935) Põhjala attaseeks Berliini 1937

Lipstok (1936) Põhjala “ Kaunases

Taimsalu Põhjala

Ants Pärjel (Danzigis) Põhjala

Raa Koort Põhjala

Mühlbaum(Herman Malvet)

Vironia esialgu palgata

Georg Kogel Põhjala Liepajas

Raidna (Sak[ala]) palgata

Karl Pärl (1936) (Vironia) Kaunasesse

Tammist (Vironia) L[õuna]Aafrikasse

701


24.09.1938, laup[äev].

Finis Tsehhoslovakkiae.

Paistab, et niisama nagu lhk. 226284 kirjutatud Finis Austriae,varsti tuleb kirjutada Finis Tsehhoslovakkiae.

Eelmängust on kirjut[atud] lhk. 246 ja 248.285 Edasi:

3. aug[ustil] — Lord Runciman Prahasse. Iseenesest juba hoopTsehhi prestiizile, teiseks aga arvati kohe algusel, et tema kuiinglane läheb sakslaste suhtes väga kaugele kompromissile.19. VIII ilmuski projekt Tsehhi kantoniseerimiseks. Kuid Henleini ja Hitleri taktika seisis selles: niipea kui Praha ühe ettep[aneku] võttis vastu, esinetakse kohe uute nõudmistega. ÜleEuroopaline pinge tõusis haripunktile Hitleri kõne järele 12. VIIINürnbergis Saksa parteipäeval. Kohe järgmisel päeval algasidsudeedisaksl[aste] piirkonnis verised rahutused. Sõda paistis juba jälle olevat ukse ees, kui 14. VIII Chamberlain võttisette dramaatilise lennu Saksamaale Hitleri jutule. 15. VIII Hitleri ja Henleini üleskutse sud[eedi]saksl[aste] piirkonna eraldamise kohta Tsehhoslovakkiast, ja 17. VIII sud[eedi] vabakorpuseorg[aniseerimine] Saksa pinnal! Ja siis jätsid Praha sõbrad —Inglise, eestkätt aga liitlane Prantslane — Praha toorelt üksi,nõustudes sud[eedi] saksl[aste] piirkonna liitmisega SaksamaagaPrahalt küsimatagi! 21. VIII võttis Praha Ingl[ise] ja Prants[use]survel selle ettepaneku viimaks vastu, ja 22. VIII toimus Godesbergis Kölni lähedal Hitler[i]Chamberlaini uus kohtamine, missamuti ebaõnnestus, sest Hitleri nõudmised olid vahepeal jälletõusnud (Ungari ja Poola nõudmised!). Prahas uus valitsus ja üldmobilisatsioon (24. VIII), Prantsusmaal osaline mob[ilisatsioon],ka Inglismaal laevastiku os[aline] “kordaseadmine”, Poolaskiteatud sõjav[äelised] koondamised, Saksa manöövrite nime allammu mobiliseeritud. Tuli veel Nõuk[ogude] Vene hoiatusPoolale, mille Poola lükkas tagasi haruld[aselt] ülbes toonis. Paistab, jutud SaksaPoola sõjal[isest] kokkuleppest leiavad seegakinnitust. 24. VIII (laup[äev]) oli sõda täiesti ukse ees, kuid siispidid inglased Hitleri viimased nõudmised (memorand[um]) toi

284S.t 13. märtsi 1938. a sissekanne.285S.t 10. ja 21. mai 1938. a sissekanded.

702

Elmar Kirotar

metama veel Prahasse, ja Mussolini kõnest kuuldus, Hitler ollavastamiseks annud aega kuni 1. okt[oobrini]! Sakslased korrutavad: kõik oleneb Prahast! Aga kuidas saaks Praha äraanda omakindlustatud piiri enne enamvähem lõpliku kokkuleppeta?!!

Esmasp[äeval] 26. IX Hitleri “ajalooline kõne” Berl[ii]ni Sporthalles: ei tagane, Chamberlain pöördus tagasi Inglismaale, tähtaeg1. okt[oober]. Inglismaal laevastiku mobilisatsioon ja intensiivsed ettevalmistused eriti õhukaitseks, samuti teisip[äeval]27. sept[embril] Chamberlaini raadiokõne, et Tsehhosl[ovakkia]pärast ei lähe Inglismaa sõtta, kuid “kui küs[imus] on suurematest väärtustest ja kui keegi soovib dikteerida teistele omatahet”, siis ei ole väärt vabal rahval enam elada. Seisukordäärmiselt dramaatiline, sõda juuksekarva otsas, kolmap[äeval]28. sept[embril] kell 2.45 kokkukutsutud Ingl[ise] parlament.Meil neutraliteedi seadus kiirelt koostatud ja kavatsus kogunivälism[inistri] äraolekul (Genfis) kohe maksmapanna. Kuid samal ajal, peale Chamberlaini eelnim[etatud] raadiokõne, Inglismaal teine geniaalne samm: pöördumine seni nagu teist viiulit mänginud ja kibelenud Mussolini poole, et tema veel kordpöörduks Hitleri poole ja paluks temalt vastust enne Ingl[ise]parl[amendi] koosolekut. Mäng närvidele! Kolmap[äeval] kell 12Mussolini telefonikõnelus Hitleriga, ja parl[amendi] istungi ajalvastus Chamberlainile, et Hitler nõustub nelja riigi konverentsiga (Hitler, Mussolini, Chamberlain, Daladier) Münchenis. Kergendusohked üle terve ilma! Samal ööl Mussolini väljasõit, jakohe järgm[isel] varahomm[ikul] Chamberlaini kolmas ja Daladier tähelend Müncheni. Seal kohe konverents, ja kell 1/2 2öösel — kokkulepe! Muidugi Tsehhi kulul, aga ilma sõjata,ja sudeedisaksl[aste] enamuspiirkonna okkupeerimine sünnibjärkjärgult neljas järgus 1.–10. oktoobrini. Teistes sud[eedi]saksl[aste] piirkonnis rahvahääletus rahvusvah[elise] kontrolliall, novembri lõpuni, Poola ja Ung[ari] nõudmiste rahuldamisekskolm kuud. Veel: Prantsuse ja Inglise garantii Tsehhi uutele piiridele, ja pärast Poola ja Ungari nõudmiste lahendamist ka Saksa jaItaalia garantii. Ja vast peaasi: kokkulepe on alguseks Euroopaüldisele rahunemisele, eriti SaksaInglise konsultatsioonile tulevikus. Reedel kell 1 päeval, 12 tundi pärast Müncheni kokkulepet, vastuvõtt Tsehhosl[ovakkia] val[itsuse] poolt.

703


Rõõmuhõisked terves maailmas, väljaarvat[ud] muidugi Tsehhi,ja ka Moskva, osalt ka Prantsuse. Kokkulepe muidugi on Pariis[i]PrahaMoskva liini kokkuvarisemine. Aga Prantsusel on nüüdasemel tegelik liit Inglisega, Tsehhil — ka Inglise garantii. Niiet kaotajaks õieti Venemaa. Muidugi ka Tsehhi, kes aga sõjakorral oleks kindlasti kaotanud rohkemgi, seejuures kaotanudoleksid üldise sõja korral — kõik, väljaarvatud vast kommunistlikMoskva.

Prantslased: Chamberlaine = J’aime Berlin.286

31.11 [!].1938.

Protokolli alalt.

1. “Ugala” 25. a. juubeli balli puhul küsis min[ister] OskarKask, kuidas kanda ühel ajal ordeni suurpaela ja korp[oratsioon]ivärvipaela. Ütlesin, et minu arusaamise järgi akad[eemiline] ballüldse pole juhus ordenite kandmiseks, või siis kantagu vaid miniatüüre resp. plakke, nagu näit. pres[ident] Päts valgelille ballil.

2. Tolliseadustiku (1. I 1937) puhul ütles Dailide “mitteametlikult”, diplomaadid olevat pahased, et koguni nende kondoomid käivat revisjoni alla. Vastasin, et ka presidendi kondoomidkäivad revisjoni alla.

3. Dailide kõneles, mõned kolleegid palunud teda minugakõnelda kelnerite saamise raskustest. Vastasin, toogu omale teenijaid välismaalt nii palju kui soovivad. Raskused teenimise alalpole protokolliülema asi.

4. Alalised olid diplomaatide kaebused politsei peale. Näit. Rumeenia saadik Davidescu kaebus 1937. a. suvel politseiniku “ebaviisaka käitumise peale” Pirital. (Davidescu üldse oli pea alatimingis pretensioonis. Ise ilmus 1937. a. suvel mingi plikaga Kuressaarde hotelli, kus suvitasin oma perega; kuid kadus meidnähes nagu tina tuhka.)

Novembris nüüd jälle Türgi saadiku kaebused: politseinik Piritalolnud tema vastu koera lahtiselt ümberjooksmise pärast ebavii

286S.t Ma-Armastan-Berliini, Chamberlaini hüüdnimi.

704

Elmar Kirotar

sakas, isegi peale dipl[omaadi] kaardi ettenäitamist, ja teiseks,keegi politseinik tulnud Türgi saatkonda, sekretär Ikseli (temaliiga kiirete autosõitude pärast!) ülekuulama. Selgus: Pirital polnud Batu dipl[omaadi] kaarti üldse ettenäidanud, ja saatkondaläinud politseinik sisse Ikseli enda kutse peale.

01.11.1938. Dr. ja pr. Kallas olid väga haavatud, et dr. O. Kallase70. sünnip[äeva] puhul ei president Päts ega ka peamin[ister]Eenpalu polnud seda päeva meeldetuletanud väikese telegrammiga.

Vä[lis]min[ister] Selter tegi seda — heameelega — minu ettepanekul.

06.11.1938. Pärast Sudeedimaa okkupeerimist — mis oli SaksaDrang nach Osten’i287 üks lüli — muutus Tsehhoslovakkia jalamaid saksasõbralikuks. Selle esimese tulemusena läks talkorda (ItaaliaSaksa vahekohtu otsusel Münchenis) oma käeshoida Ruteenia (mida Ungari ja ka Poola tahtsid Ungari alla,ühise piiri saavutamiseks UngariPoola vahel). Ühtlasi oli seeTsehhi “võit” võiduks muidugi ka Saksale: autonoomne Ruteenia peab jääma ukrainlaste rahvusliku liikumise ja ühendamisebaasiks, s.t. baasiks liikumisele, mis on suunatud nii Poola (6 milj.ukrainlast) kui ka N. Vene (pärisUkraina) vastu, — Drang nachOsten’i suurprogramm.

*

Veel diplomaatide nõudlikkusest (v[t]. eelm[ine] lhk.): Türgi saadik Nuri Batu tegi demarsi288 tema autojuhi kohtusse kutsumise pärast sõidumääruste rikkumise eest. Kuid sõidumäärusedon kohuslikud koguni diplomaatidele, rääkimata nende autojuhtidest; teiseks, meie K[a]r[istusseadustiku] järgi ei loetavälissaatkondade ametnikkegi milgil viisil eksterritoriaalseiksvõi immuunseiks; kolmandaks oli autojuht Eesti kodanik, ja ei võimilgil juhul lubada tekkida olukorda, et välissaatkondade autoju

287S.t ittatungi.288S.t diplomaatilise väljaastumise.

705


hid — Eesti kodanikud, võrreldes meie politseivõimudega (autojuhid ja politsei — vanad vastased!) oleksid kuidagi immuunsedja seega võimelised politseid lihtsalt sikaneerima289; neljandaksselgus, et tegemist oli vaid Türgi saadiku autojuhi vennaga, kesvaid ajutiselt täitis oma haigestunud venna aset!

Türgi saadik hakkas siis seletama, kohtukutse sellele autojuhile oleks pidanud saadetama saatkonna kaudu. Kuid kutseoli saadetud autojuhi enda poolt ülesantud eraaadressil. Egaautojuhtidel pole ometi selga kirjutatud, et nad teenivad kuskilvälissaatkonnas. Ja kui teeniksidki: Eesti kodanikule igatahes eitohi sellest faktist tekkida mingeid privileegiume!

11.11.1938. Üks tore päev: üks kaastunde avaldus (Türgi saatkond — Kemal Atatürk †), kaks õnnesoovi (Poola ja Itaalias[aadikud]) pealelõunateedega, õhtul Poola aktus, ja lõpuks veelaktusele järgnev õhtusöök.

Viimasest siiski “tegin” ennast vabaks ja läksin selle asemel —õigesse sauna.

12.11.1938. 19 aumärgi üleandmine Leedu saatkonnas. Muu seaska vä[lis]minist[eeriumi] sekretär Birk, minuenda ettepanekul,kuid tõesti ei mäleta, mille eest. Kuid vist sellep[ärast], et temalpolnud siiani veel ühtegi aumärki! Temale endale aga ütlesin, etmuidugi teenete eest, s.t. selle eest, et temal siiani pole Leedugaolnud mingit tegemist.

*

Sõit Läti XX aastapäevale Riiga (min[ister] Selter ja E[lmar] K[irotar]).290

Pidi peaaegu ärajääma. Kaks aastat tagasi andis Läti kindralstaaploa mälestusmärgi püstitamiseks k[a]pt[en] Irve langemise kohale. Meil oli selle alusel juba üldine rahakorjanduski, kuidsiis korraga keelas Läti valitsus selle ära, öeldes, et Läti valitsus on otsustanud ise püstitada Lätis langenud eestlastele üldise

289S.t huve kahjustama.290Läti Vabariigi aastapäev on 18. novembril.

706

Elmar Kirotar

mälestussamba. Meie ütlesime, et need on kaks eriasja, meiepüsime sellep[ärast] Irve kavatsuse juures, kuid tervitame kaüldise mälestussamba püstitamist ja palume selle kohta informatsiooni. Siis vastati (Munters Rebasele), et vastav komitee on loodud kolme aasta eest, pole käinud kordagi koos ja ei oma pennigiraha! Sellepeale “palusime” k[a]pt[en] Irve asjas lõplikku vastust“enne 17. novembrit” (min[ister] Selteri kavatsetud väljasõidupäev), mis sellise tülitsemise peale tuligi viimaks jaatav.

01.12.1938. 27. XI 38 Becki vastukäik Saksale autonoomse Ruteenia puhul (v[t]. lhk. 257291): kokkulepe (deklaratsioon) Moskvaga! Alles Teseni292 nõudmise ajal ähvardas Vene ülesöeldanonagr[essiooni] lepingu Poolaga. Nüüd aga, kus Poola Tesenisaanud, kokkulepe! Aga pole imestada: Tsehhi ju nüüd täispöördeliselt muutunud Saksasõbralikuks, s.t. TsehhiVene leping mõttetu, ja iseseisva 40milj[onilise] Ukraina idee ohtlik niiPoolale kui Venele.

*

12. XI Itaalia saadik Helsingis Armando Koch läbisõidul Eestis virutas dipl[omaatilise] passi sadamas politseilauale ja lahkus vägisi läbi kontrolltõkke. Väikeriigid olla vaid takistuseksturistidele! Vastasime politseile, kuningl[iku] Itaalia saadik eivõi nii käituda, sellep[ärast] tulevikus selliste isikute pass saatavälismin[isteerium]i, passi autentsuse kindlakstegemiseks mitteenam Tallinnas, vaid vastava riigi valitsuse juures.

16.12.1938. Dr. Niels v[on] Holst, Leiter des Aussenamtes derBerl. Staatl. Museen293 (sünnilt baltlane), kõne 28. nov[embril]1938 Danzigi Kunstvereinis294 (cf. “Danz. Neueste Nachrichten”29. XI 38): “Gerade jetzt, da wir an die deutschen Kolonie in Afrika aus dem Zweiten Reich denken, erscheine es wünschenswert

291S.t 6. novembri 1938. a sissekanne.292Tänapäeval Cieszyn (poola k); tsehhi k Tesı, saksa Teschen.293S.t Berliini Riiklike Muuseumide välissuhete osakonna juhataja.294S.t Kunstiühingus.

707


sich auch an die ersten, von Deutschen erschlossenen Kolonialgebiete im Baltenland zur Zeit der Ersten Reiches zu erinnern.”295

19.12.1938. N. Vene kõikvõimas sisekomissar, mahalastud Jagodajäreltulija Jezov sai korraga veeteede komissariks, uueks sisekomissariks — Beria.296

*

Sudeedimaa “rahuliku” ülemineku järgi Saksamaale, TeseniPoolale ja oma osa ka Ungarile korraga Itaalia nõudmised Tuneesia, Korsika, Nizza ja Dzibuti peale, Prantsuse üliõpilaste humoorikad vastunõudmised Veneetsia suhtes, Klaipeda tagasiminekuküsimus Saksamaale ja äge Saksa proUkraina propaganda.

*

Juutide küsimus. Antisemitism teatavasti alati natside programminumber. Aetud juutide tagakiusamisest Saksamaal segamini,juudi nooruri Grynspani attentaat Pariisis Saksa saatkonna sekretärile von Rath’ile. Kättemaksuks juudi äride rüüstamised Saksas ja kontributsioon juutidele 1 miljard marka, s.o. kuuendikSaksa juutide koguvarandusest, 15 Eesti riigi eelarvet! Sel puhul:parim keemik — Hitler: machte aus Grünspann eine Miljarde!297

Teine juudi nali Müncheni konverentsi kohta: “Mis oli Münchenitelefoni number?” — “Zwei vierer (Führer) u. zwei null!”298

*

295S.t “Just nüüd, kui me mõtleme Teise Riigi ajast pärit saksa koloo-niatele Aafrikas, tundub olevat soovitav meenutada ka esimesi, EsimeseRiigi ajal sakslaste hõlvatud koloniaalalasid Baltimaades.”

296Tegelikult oli Nikolai Jezov kohakaasluse alusel veeteede rahva-komissar juba 8. aprillist 1938. a. Poliitbüroo vabastas tasiseasjade rah-vakomissari ametist 24. novembril 1938 (ajalehtedes ilmusteade 9. XII),jättes ta edasi ainult veeteede rahvakomissariks.

297S.t tegi paatinast (sksder Grünspan) miljardi (sksdie Milliarde).298S.t “kaks juhti [jidisifirer ‘juht’, sks vier, jidisi fir ‘neli’] ja kaks

nulli”.

708

Elmar Kirotar

Meil Rahvuskogus ei teatud esialgu, kuidas rahvasaadikuid istuma panna, sest “polnud ju erakondi”. Viimaks pandi maakondade järgi tähestiku järjekorras. Leedus olnud huvitavamsüsteem: president valitud üksmeelselt ära, valitu lugenud etteametivande, seimiliikmed kõik püsti ja laulnud üksmeelselthümni. Selgunud, kohtade jaotus järgmine: paremal tenorid,vasakul bassid, baritonid ja II tenorid keskel!

Meil Prantsuse saatkonnaga väike tüli auleegioni suurristi üleandmise kohta pres[ident] Pätsile ja aumõõga üleandmise kohtak[in]dr[al] Laidonerile, kuna samad asjad enne kõike muud antiüle UlmaniseleBalodisele ja Smetona[le]Rastikisile. Muidugisee prantslaste poolt mõtlematu korraldus. Baltikumis oli kolmriigimeest — Svinhufvud, Päts, Pilsudski, ja kolm sõjameest —Mannerheim, Laidoner ja Pilsudski. Landesvääri purustamiselkol[onel] Balodis Riias pataljoniülem ja “erapooletu”!

28.12.1938.

Saksluse järelmõjudest praeguses Eestis.

Loen Tõnissoni kohta käivat koguteost tema 70. sünnipäevaks.Kahtlemata oma aja suurimaid mehi, eestluse looja niihästi saksluse kui ka veneluse vastu! Aga leian, et Tõnissoni võidu juureskion enne seda domineerinud sakslus ka võitjaski jätnud järele teatud järelmõjusid, mida kaotada on järgmise põlve asi. Näiteks,kas oli vaja minna Vene I riigiduuma valimistele (pilt lhk. 115)just tsilindris? Teiseks, pr. Schulzenbergi tituleerib Tõnisson omapäevaraamatu väljavõttes tingimata “Proua Doctor”. Kahtlematasaksa mõju, võib ju olla et sellepärast, et tol ajal taotleti sakslastegavõrdsust. Aga ega sellepärast säärased saksa naljakad kombedpruugi igaveseks eestlastele külge jääda!

Võrdsuse kättevõitmiseks püüti ju omal ajal asutada ka eestiüliõpilaskorporatsioonid, Tartu “Vironia” ja hiljem “Viliensis”,värvidega, rüütlipeadega ja muude mitteeesti attribuutidega.Võrdsuse taotlemisel oli see kõik vast tarvilik, kuigi esimesed korporatsioonid teatavasti ei teostunud, ja võrdsus — ja enamgi! —võideti kätte sellest hoolimata. Hilisematel korporatsioonidel —

709


Fr. Estica, Sakala, rääkimata teistest, — ei olnud selles mingitolulist rolli.

Muutus ju Tõnisson hiljem ise ka värvimütsi veendunud vastaseks. Kuid korbid lõid läbi, ja eestluse häbiks pole neist suudetudsiiamaanigi lahti saada. Koguni EÜS võttis mõne aasta eest teatavasti poolikult (!) omad värvid välja, väites siiamaani, et onjäänud edasi “Seltsiks”.

Välismaalased ütlevad praegu, et Eesti on nagu muinasjutu maa,kus võib leida niihästi seda, mille on täiesti likvideerinud Venemaa, kui ka seda, mille on likvideerinud nüüdisaja Saksa: Toompea katedral Petseri kloostriga ja — saksa värvimütsid!

Sisuliselt aga on nii, et ühelgi ajajärgul ei ole Tartu olnud jagatud nii kahte — “seltside” ja “korpide” — kunstlikku leeri, kuipraegu, Päts[i]Jaaksoni üliõpilaskonna reformi tagajärjel. Kuidkas siiski vaid selle reformi tagajärjel? Kuna ju ei “seltside” egaka “korpide” vanemad ja objektiivsemad tegelased ei suuda seletada seltside ja korpide kui akadeemiliste organisatsioonide vahet. Vahe on puhtalt poliitiline, s.t. üliõpilaskond on nüüd politiseeritud enam kui kunagi varem. Erakondade asemel on nüüdharitlaskond lõhestatud kahte suurde leeri, mille vahe on õietiisiklik ja majanduslik (ikka vana “kohtade” küsimus).

Kuid tagasi Tõnissoni juurde. Tema on ikkagi ka teatud peenutseja. Alati märkis oma nime ette cand. jur.299, tarvitab “prouaDoctor” lihtsa “pr. Schulzenbergi” asemel, mitte kunagi ei öelnud — Briand, vaid ikka Aristide Briand, Stanley Baldwin, jne.,nagu oleks olnud ka teisi üldtuntud Briande või Baldwine. Olenvist juba märkinud kuskil eespool, et nägin oma silmaga, et vanaJaan Tõnisson oma “Postimehe” käest äraandmise lepingusse üheparanduse tegi: “ Dr. jur. hon. causa Jaan Tõnisson.”300 Tahtis tasellega jäädvustada ajaloole, et mina olen tegelane, kelle Tartu ülikool on teinud audoktoriks, kuid teie võtate minult minu elutöö“Postimehe” ära? Ma usuksin seda, kui Tõnisson “Dr. jur. hon.causa” poleks märkinud Genfis käies ka oma visiitkaardile, kuni

299S.t õigusteaduse kandidaat.300S.t õigusteaduse audoktor Jaan Tõnisson.

710

Elmar Kirotar

delegatsiooni sekretär G. Meri oli sunnitud temale tähendama,et LääneEuroopas seda ei tehta ja sellest aru ei saada. Loenseda tiitlitega liialdamist just üheks saksluse järelmõjuks JaanTõnissoniski, mida, nagu öeldud, järgmine põlv kõrvaldagu.

Järelemõteldes olen tulnud arvamusele, et meie praeguse ev[angeelse] lut[eri] kiriku võõrasus meie rahvale on ka suurelt osaltseletatav saksluse järelmõjudega meie kirikuõpetajate vanemaspõlves. Pastor enne iseseisvust oli ju mõisnik, nendega võrdneja ka nende poolt võrdseks tunnustatud. Arusaadavalt pididpaljud neist siis omandama pikapeale ka mõisniku taolise suhtumise lihtsasse Eesti rahvasse. Ja ma ütlen, et see härraslik jamõisnikuline suhtumine mõjub praegugi veel, ja tuleb samutikõrvaldada ja väljarookida!

Need, arvan ma, on omaaegse domineeriva saksluse halvadjärelmõjud veel praeguselgi ajal.

Sama väljendub, arvan ma, ka Konstantin Pätsus teatud määral(ordenid, lossid), kusjuures aga mängib rolli arvatavasti ka slaaviveri (ema kaudu) K. Pätsus.

*

Jõuluajal lugesin ka Hitleri “Mein Kampf[i]”, 1933. a. väljaanne.Seal seisab lhk. 742:

“Wenn wir [aber] heute in Europa von neuem Grund und Boden reden (Hitler tunnustab vaid koloniaalpoliitikat Euroopas),können wir in erster Linie nur an Russland und die ihm untertanen Randstaaten denken.”301 Sic!

Ja sakslased on äärmiselt viisakad praegu, aga vahest siiski tungibarrogantsus läbi: saadik Frohweini ajal koguni sakslaste majandusnõudmisi Eestis, kes ei ole Saksa kodanikud, vaid on nansenistid (v. Strycki mõisa) või koguni memellased!302 Ikkagi

301S.t “kui me [aga] tänapäeval kõneleme Euroopas uuest maa-alast,on meil kõigepealt võimalik mõelda üksnes Venemaale ja temale allu-vatele piiririikidele”.

302Nn Nanseni passi ehk kodakondsuseta isikuile passi asendava do-kumendi omanikud.

711


natuke oraste peale rajatud! Peaasi aga: meil on suurem venevähemusrahvus, ja ükskord peame venelastele lubama sedasama,mida praegu sakslastele!

1939

14.01.1939. Tänased teated kõnelevad, et Chamberlain[i]Mussolini oodatud kohtumine Roomas, mis lõpeb täna, on lõppemas tulemusteta. Sellele kohtamisele pandi peale Müncheni suuri lootusi,kuid vahepeal Itaalia poolt tõstetud nõudmised Prantsuse vastu(Tuneesia, Dzibuti sadam, Suessi kanaali tariifid) nähtavastitühistasid need lootused. Samuti ei jõutud Hispaanias Francopoolt küllalt kaugele, kuigi viimasel ajal peeti ägedaid lahinguid,peamiselt Marokko väeosade ja Itaalia “vabatahtlike” poolt.

Detsembris 1938 toimus meie ja Franco Hispaania vahel vast[astikku] agentide akkrediteerimine.303 Meie poolt kol[onel] ArturNormak.

*

Vahekord Lätiga muutus aasta vahetusel jälle kord “halvemakskui kunagi varem”. Lhk. 260304 on märgitud min[ister] Selteri Riiasõidu peaaegu ärajäämine Läti attitüüdide305 tagajärjel.Siis tulid Muntersi suured omakutsutud sõidud Kopenhaagenija Londoni. Kopenhaagenis tegid lehed temast dr. Wilhelmvon Munters’i ja sakslase, Danebrog306 — seletas seal Munters —olla kukkunud taevast Lätis, ja Läti importeerivat põllutöölisipeamiselt Poolast ja Eestist. Tegelikult ju meie ise olemeviimastel aastatel pidanud importeerima (Poolast) tuhandeidpõllutöölisi. Londonis “Times” kirjutas Muntersi külaskäigu puhul, tema läti päritolusse olla segatud ka vene, saksa ja kogunisoti verd, kuna Muntersi üks vanaemadest olnud sotlane. Meie

303S.t alalise esindaja määramine.304S.t 12. novembri 1938. a sissekanne.305S.t suhtumiste.306S.t Taani riigilipp.

712

Elmar Kirotar

Georg Meri tähendas sel puhul, meie avaldagu, et meie teadaüks Muntersi isadest (tegelikult küll ema) olnud eestlane. Veel ilmus Taani lehtedes, Muntersil olevat järel eriline lihv Vene keiserlikust kadetikoolist, kuigi Munters seal iial pole käinud, vaid meie6. rüg[emendi] (kol[onel] Jaaksoni) poolt võeti kinni punaväest jajäeti mahalaskmata. Sai pärast Eesti väes ohv[itseri] asetäitjaks jakoguni Vab[aduse] Risti kavaleriks, — mis aga Taani lehtedes kujunes välja nii, et Vene keiserlik kadett Munters kohe Balti riikidevabadusvõitluse algul ruttas vabatahtlikult sõtta Eesti sõjaväkke.Küsimusele, mis kavatseb Munters teha pärast Kopenhaageni jaLondoni sõitu, vastas härra minister, et ta peab ruttama tagasiRiiga, eeloleva Balti konverentsi pärast Kaunases. S.t. tuli väljanii, et dr. Wilhelm von Munters peab käima küll Kopenhaagenis,küll Londonis ja siis ruttama tagasi, et informeerida oma suurtestasjadest oma väikesi kolleege Selteri ja Urbsyst.

Selle tagajärjeks muidugi oli, et Selter palus Kaunase konverents edasi lükata. (Samal ajal, dets. 1938, juhtus küll ka natsidevõimuletulek ja nõudmiste läbiviimine Klaipedas, nii et konverentsi edasilükkamisest võis jääda väärmulje, et see sünnib SaksaLeedu konfl[ikti] pärast. Kuid see polnud tegelikuks põhjuseks,ja vist ei tekkinud ka sellist muljet.)

Veel pikantne üksikasi: Stockholmist läbisõites kõnelenud Munters meie saadikule Lareteile, sõitku meie välismin[ister] Selterkah Kopenhaageni, siis vast vastaks Munch külaskäigule!

Läti aastap[äeva] puhul 18. XI 38 seletas k[in]dr[al] Laidoneravalikult, et tuleks ükskord arusaada, et Eesti aitas Lätit temavabadussõjas mitte ainult Läti pärast. See jättis muidugi niiRiias kui ka Tallinnas — kuna ütelus on täiesti õige — heamulje. Et EestiLäti vahekordi edasiviia, milleks ainukesekseffektiivseks teeks tõesti oleks tippude — Ulmanis[e]Pätsi jaBalodis[e]Laidoneri kokkusaamine ja täiesti avameelne omavaheline mõttevahetus, — hakkas saadik Rebane Riias ajama neidkokkusaamisi, mis muu seas oligi nii Ulmanise kui ka Pätsi ammune soov. Ulmanise soov — Eesti ja Soome riigipeade perioodiliste kokkusaamiste pärast, Pätsi soov aga — asja pärast. Siisvihastas Laidoner: Balodisele vastavat Eestis peaminister (Een

14 713


palu), peale selle aga polevat mingit põhjust kokkusaamiseks,kuna — ütles Laidoner mulle enesele — Eesti ja Läti sõjameestevahel on kõik selge ja korras. Siis korraga Laidoneri Uueaastaintervjuu: Eesti vahekorrad kõikidega on täiesti korras, kuid liitLätiga vajab selgitamist! Laidoneri harilik impulsiivsus! Lätisaadik Sumans seadis muidugi õigustatult ametliku küsimuse,mida k[in]dr[al] Laidoner õieti mõelnud, ja pani ette Laidoner[i]Balodise sõbraliku ja selgitava kokkusaamise Valgas. Sellest agaütles Laidoner ära. Saa siis veel aru, mida tahetakse! Muntersomakorda saboteerib Ulmanise külaskäigu mõtet Eestisse.

Hakati meil samal ajal kõnelema, et liit Lätiga tuleb lõpetada.Kuid ei saa aru, mis kahju on meile sellest, ja mis lõpetaminemeile annaks.

Öeldakse, lätlasi ei saa usaldada. Aga lätlased ei usalda meid kahmitte, ja mitte ilma põhjuseta.

Eesti ja Läti vahel on olemas liiduleping, kuid pole tõelikku,psühholoogilist liitu. Nagu kirjutas äsja tabavalt Soome väliskomisjoni esimees sotsialist Reinhold Svento: Eesti ja Läti onliidus ilma liitlasteta, Eesti ja Soome aga liitlased ilma liiduta.

Nagu öeldud, meil Lätit ei usaldata, aga ka Läti ei usalda meid.

Meil tehakse etteheiteid, Läti ei tunnustavat Eesti abi Läti vabadussõjas (sellest ka pilt: “Eesti ja Poola vägede kohtumine Düünal1918”, vaata lhk. 249307). Kuid meie ise, kas meie tunnustameikka ja alati Inglise ja Soome abi Eesti vabadussõjas? Rõhutamealati, see oli vaid abi õigel ajal, ja et pööre tuli paar päeva ennesoomlaste saabumist.308 See on täiesti õige, ja iseäranis peabrõhutama, et meie olime ise ka mehed. Kuid siiski oli Soome abika materjaalselt palju rohkem, kui vaid abi “õigel ajal”: relvadSoome valitsuselt, laen Soome pankadelt, ja vabatahtlikud, kesolid metslased, aga esmajärgulised sõdurid.

307S.t 21. mai 1938. a sissekanne.308Autori lisandus: “Aga pärast saabumist saadeti väeosadesse soom-

lasi näha!”

714

Elmar Kirotar

14.01.1939. Lehtedes teated Ungari liitumisest SaksaItaaliaJaapani kommunismivastase paktiga. Ungari katsub istuda kaheltoolil: pakteerib BerliinRoomaTokio teljega, aga tegelikult katsub võidelda Saksa mõju vastu (ühise piiri taotlused Poolaga).

16.01.1939. “Chicago Daily News” KeskEuroopa korresp[ondent]Mr. Fodor:

1. Tsehhi kapitulatsioon tuli a) Poola selgalangemisest Tesenisja b) Praha, eriti Benesi, närvide väljasöömisest. Sakslased tegutsesid, protestisid, avaldasid jne. alati õhtuti ja öösel. Kurnamissüsteem!

2. Berliini idapoliitika on juba tükk aega olnud mässu tekitaminePoolas (Galiitsias): Ruteenia, PoolaUkraina, Nõuk[ogude] Ukraina.

3. Saksamaal radikaalsem vool Göbbels, Rosenberg, Ribbentrop (parteimehena) ja Himmler. Tagasihoidlikum — Göring.

4. Tsehhi informatsioon Saksast eeskujulik: Göringi “pruudiks”oli varem Anni Ondra (Tsehhi kod[anik]), siis tsehh Lydia Barova309. Hitleri viimane intiimsõber olla Sarah Leander.

5. Novembris 1938 pakkunud Saksa Moskva saadik krahvSchulenburg Litvinovile lühiajalist vaherahu, peamiselt et vahepeal kokkuleppida (teha dipl[omaatiline] aktsioon) Läänes.Lõpptulemuseks Läänes vast õhupakt.

6. Saksa näeks heameelega ItaaliaPrantsuse kokkupõrget, lootessiis oma neutraliteediga seal osta Inglise neutraliteedi, ja siis vasttegutseda ise idas.

7. Hitler annud kindralstaabile käsu koostada kaks idakava: ühePoolaga, teise, kui Poola vastu.

8. Ad. 5: kokkulepe näinud ette huvipiirkondade jagamist Baltikumis: Leedu + Läti — Saksa huvipiirkond, Eesti — Vene.

309Vt Lıda Baarova,Minu elu magus kibedus. Tallinn: Valgus, 2003.Baarova (1914–2000) oli siiski seotud eelkõige Joseph Goebbelsiga.

715


Am[eerika] saadik Wiley arvamisel olles, et Eesti niikuinii eialistu Vene huvipiirkonnaks.

9. Am[eerika] saadik Wiley: Saksa poliitika Baltikumis on divideet impera310, kuid lõpptulemusena on Eesti ja Läti saatus kordsiiski üks ja seesama.

10. Tuneesia jne. hinnaks Saksa poolt on Triest. Saksa s[õja]v[äeline] es[indaja] Viinis ütelnud juba pooleteise aasta eest, et ilmaTriestita pole Austrial Saksale mõtet.

11. Moskva vastus Schulenburgi ettepanekule (p. 5), mis muidugitaotles VenePrantsuse lahutamist, olnud negatiivne: VenePooladeklaratsioon, ja 2) Vene lähenemiskatsed Ameerika Ühendriikidele.

12. Wiley: Am[eerika] Ühendriikides leiab aset aeglane protsesspärastsõjaaegse passiivse välispoliitika ümberkujundamise suunas.

22.01.1939. Jaan Tõnisson. Oma isa 65. sünnip[äeval] viisin temale Jaan Tõnissoni 70. sünnip[äeva] koguteose.

Isa jutustas, Tõnissoni Riigivanemaks oleku ajal olnud rahvakoosolek, tehtud palju etteheiteid valitsusele igapäevasis küsimusis, eriti suhkru puuduses jne. Isa, tahtes valitsust kaitsta,öelnud, et valitsuselt ei saa kõike nõuda, kuid tõepoolest on rahulolematust ja arusaamatust näit. suhkru küsimuses ja oleks hea,kui valitsus seda seletaks. Tõnisson isa suunas: “Vaadake sedamajandusteadlast! Ja kus olite Teie, kui meie lõime Eesti Vabariiki!” — Isa: “Sel ajal kui Teie lõite Eesti Vabariiki, olin mina omakahe pojaga frondil!”

Austa siis veel seda meest, kes enda suhtes ei talu ühtegi märkust,ise aga kõige hoolimatult avalikkuse ees haavab teise isikut!

*

19. I 39 — Ekströmiga Narva vabastamise XX aastapäeval Narvas. (Ülestähendatud teisal.) 29. I Soomes Soome abiaktsiooni

310S.t jaga ja valitse.

716

Elmar Kirotar

XX a[asta]p[äeva] pühitsemine. Kindral Laidoner nõus sinnasõitma! Nõusolek ilmselt poliitiline, kuna kokkusaamisest Balodisega alles äsja keelduti!

Häda EestiLäti liiduga seisab selles, et see liit näeb Eestileette PõhjaLäti viivitamatu okkupeerimise, mida aga lätlasedkohe loeksid vaenulikuks okkupatsiooniks, kuna Eesti vabadussõjaaegse abi mittehindamine ja koguni egoistlikuks tembeldamine on röövinud tarviliku psühholoogilise aluse nii abiandmiseks kui ka abi (ettenähtud vägede sisseviimise) sõbralikuksvastuvõtmiseks.

*

Eesti abistamisaktsiooni 20. a. mälestamispäeval Helsingis29. jaan[uaril] 1939.

Kordaminek suurepäraline. Meeleolu väga ülev, südamlik ja selline, et kui Eestis oleks sel päeval uuesti midagi läinud lahti,oleksid kõik nagu üks mees jälle tõtanud üle lahe.

Ainuke dissonants: rahvusteaatri aktusel ootamatult kamreeri311

Iiro Kaikko deklamatsioon “Heimosoturien marssi” sellise sisuga, et kuigi Aunus, Karjala ja Ingeri praegu on võõra võimuall, tuleb aeg, kus needki vabastatakse. Ja kuna kindral Laidoner viis minutit varem avalikult deklareeris, et sõja koral lähebEesti koos Soomega, siis võis sellest halva tahte juures konstrueerida päris Venevastase agressiivse demonstratsiooni, — midatõelikult keegi muidugi ei mõelnud. Peamin[ister] Cajander siiskiei aplodeerinud, välism[inister] Erkko julgelt aga küll.

Tähelepandav, et Soome valitsus nüüd 20. aastapäeval võttiskogu omaaegse vabatahtliku abistamisaktsiooni omaks, olles siis,1918/19, asjale täiesti külm. Nüüd aga peamin[ister] Cajander,sõjamin[ister] Niukkanen, välismin[ister] Erkko ja kõik juhtivadsõjaväelased kõigel juures, Eesti del[egatsiooni] saabumisel sadamas koguni kaks aukompaniid (sõjaväest ja kaitseliidust), lahkumisel — mereväest, pärjapanekul langenud Soome vabatahtlike

311S.t raamatupidamise revidendi.

717


monumendil — Valgest kaardist312, jne. Parooli selleks ühtesulamiseks andis väga õnnelikult meie kindral Laidoner, öeldes kindral Österman’i õhtusöögil, et õieti oli Soome vabatahtlike aktsioon nurgakiviks Soome ja Eesti sõjavägede praegustelelähedastele suhetele. Ühelt poolt n.ü. legaliseeris see omaaegselahkuminekuid tekitanud vabat[ahtlike] aktsiooni, teiselt pooltandis sõjavägede koostööle ja Soome kõrg[emate] sõjaväelasteosavõtule (kindralid Österman, Öesch, Malmberg, Wetzer, Ignatius — aktusel vist Mannerheimi esindaja?) — uhke traditsiooni.

Isiklikult sain päris liialdatud sõpruse ja tunnustuse osaliseksomaaegsete kaasvõitlejate poolt.

Suurim aga oli kindral Laidoneri triumpf. Tema kõne eel jajärel rahvusteaatris — päris ovatsioonid, samuti relvavennaõhtulMessuhallis. Küsisin paljudelt, miks te Wetzeri vastu olete niikülmad. Vastus: Wetzeriä emme tunnusta!313 Mina: aga polnud ju Wetzeri süü, et ta sattus Eestisse; teda saatis ju Mannerheim. “Olgu peale, aga Wetzeriä me emme tunnusta! Tunnemmevain Ekströmin, Kalmin ja kenraali Laidonerin.”314 Siiski, omavahelistes jutlemistes leidis kindral Laidoner ka Wetzeri suhtes,nagu harilikult, õnneliku sõna. Wetzeri olemasolu Eestis — ütlesk[in]dr[al] Laidoner — on õigustatud juba sellega, et tema kandajäi Kalmi raske iseloom.

Teatavasti Kalm ei täitnud pea ühtegi Wetzeri korraldust. Selletüli tõttu ta — arvatavasti — ka nüüd Helsingi ei ilmunud. Samutiei ilmunud — äriasjade tõttu — Ekström, kuid vähemalt ta saatishauale lilli ja pidustustele telegrammi.

Parimaid isiklikke mälestusi:

Relvavendade õhtusöögil ütles mulle juba õige põhjalikult pidutsenud Põhja poeg315, kes mind enam ära ei suutnud tunda: “Minä

312S.tSuomen Valkoisen Kaartinliikmed.313S.t me ei tunnista Wetzerit omaks.314S.t tunnistame vaid Ekströmi, Kalmi ja kindral Laidoneri.315S.t Hans Kalmi juhitud Põhja Poegade rügemendi võitleja.

718

Elmar Kirotar

olen Ylistarosta (sitke Põhjamaa koht). Oletko Sinä (olin frakis)täällä portjääri?”316

Samuti meie ohvitseride liikudes tänaval astus nende juurde alatasa lihtsaid mehi, käsi mütsi ääres, öeldes, et mina olen PõhjaPoeg see ja see, sellepärast tere!

Kol[onel] Maasingule astunud Fazeri kohviku meestetoas ligikeegi hästi riides noormees sõnadega: Lubage esitleda, vänrikki317

see ja see. Olen koolis õppinud Kalevipoega, — ja hakanud Kalevipoega tsiteerima. Maasing: Ma näen, Teie tunnete hästi Kalevipoega, nii et suur tänu. “Ei,” vastanud vänrikki, “olen sedaõppinud viis aastat” — ja tsiteerinud edasi. “Ja nii,” — ütles Maasing, — “kuulasin ma täna hommikul pool tundi Fazeri peldikusKalevipoega!” Selline oli Eestivaimustus Soomes!

Külastades mag[ister] Koppinen’i Topeliuksenkatul 31, tuletassee mulle meelde, nemad korjanud Narva minnes teel kõik hobused kokku. Narvas ilmunud mina nende juurde ühe nutvanaisega ja nõudnud temalt “ärakorjatud” hobuse tagasi. Luguon õige.

Helsingi pidusöökidel aga oli mulle isiklikult kõige elavamaltmeeles “õhtusöök” vaid praetud kartulitest Narvas 19.1.1919,millest olen kirjutanud teisal. —

Ilusti ütles k[in]dr[al] Laidoner, et temale meeldis kõige rohkem oma endiste kaasvõitlejate möödamarss Bulevardil. Sealaga paistsid nende hulgas silma just maamehed, kes kogunenudigast maanurgast. Täpselt nagu maamehed meie Vab[aduse] Ristivendade päeval: on kohe näha, et need teevad oma tööd maal, jatarbekorral lähevad vaenlase kallale niisama asjalikult. —

L[ei]tn[ant] Skrabb tuletas meelde vist k[a]pt[en] Vaden’i rumalat päevakäsku, Ekströmi äraolekul, kannuste kandmise keeluga.Tõepoolest, ainult Vaden’i taoline seiklejapäälik, kade mees, võistol ajal mõelda sellistele asjadele, nagu kannused. Skrabb võtnudrahulikult revolvri ja läinud seda asja staapi “õiendama”. “Harva

316S.t “mina olen Ylistarost. Kas Sina oled siin uksehoidja?”317S.t lipnik.

719


olen mõnda meest näinud nii lähedal oma surmale, nagu tol korral Vaden” — kommenteeris ta hiljem rahulikult. — Otsekohepärast tagasijõudmist Ekström muidugi tühistas selle idiootlikukäsu. —

Soomes küsisid väga paljud: kas vapsid on ikka veel kinni. Olihea vastata, et esimene valitsuse poolt parlamendile esitatud seadus oli amnestiaseadus.

09.02.1939. Teenetem[ärkide] Komitee koosolekul täna ütleskindral Laidoner, kui k[in]dr[al] Soots vaidles Soome antavateaumärkide arvu (mõnikümmend) vastu, et Soome abi Eestile1918/19 oli ka materjaalselt suhteliselt suurem, kui Briti esimeneabi Prantsusele 1914.

*

24. II 39 saab kindral Laidoner täiskindraliks. Mineval aastal ta keeldus sellest ise. Said korraga k[in]dr[al] leitnantideksk[in]dr[al] Lillega ja k[in]dr[al] Reegiga.318

*

Petseri anekdoot presidendi valimiste eeltöödelt 1933. a. algusel:

“P�ts — pravoslavnyi, no xtatskii. General Lara (Larka) — moжe i vaжnyi, no malo izvestnyi. A general

Laidoner — i Pobedonosnyi, i na Car� pohoж.”319

*

Suri paavst Pius XI 10. II 1939.

*

24. II küllakutsutud Munters ja kindral Rastikis. Min[ister] Seltersoovis, et asetaksin Rastikise esikohale! Rastikise kutsumine sel

318Tegelikult sai Johan Laidoner kindralleitnandiks 21. III 1920, PaulLill ja Nikolai Reek küll 24. II 1938.

319S.t Päts on õigeuslik, aga tsiviilisik. Kindral Lara (Larka) — ehkküll tähtis, kuid vähetuntud. Aga kindral Laidoner on nii Võidumees kuika tsaari sarnane.

720

Elmar Kirotar

letagi, vähemalt osalt, ennem Läti vastu, kui Leedu poolt. Loogilisem kutsuda ikkagi Lätist näit. Balodis ja Leedust välisminister.

Munters avaldas soovi eraviisil külastada ka 6. rüg[ementi]Pärnus ja Viljandi garn[isoni] ülemat. Nõustusime vaid esimesega.

*

15. III 1939 (v[t]. lhk. 251320) kadus Tsehhoslovakkia ühe hoobiga lõplikult Euroopa kaardilt: Slovakkia “iseseisvaks” (paludesSaksalt sõjalist kaitset), Ruteeniasse Ungari väed, “Tsehhisse”pres[ident] Hacha ja välism[inister] Chvalkowski palvel “rahvaste enesemääramise õiguse alusel” Saksa väed ja täielik protektoraat.

Hale ja häbistav kadumine. Hacha ja Chvalkowski sammBerliinis lihtsalt reetmine, kuigi Hitler ähvardanud pommitada lennukitega Prahat. Pommitagu! Sellepärast ei saaTsehhoslovakkia piiride “garanteerijaid” — Inglismaad ja Prantsusmaad — süüdistada. HachaChvalkowski allkiri kokkuleppelHitleriga ainuke moraalne õigustus Saksa sammudele, ja seegiküsitav, kuna okkupeerimine algas enne HachaChvalkowskiläbirääkimisi Berliinis.

Õige Laidoneri alatine ütelus: riik ja rahvas, kes ennast ise ei tahakaitsta, ei säilita iseseisvust.

Järgmine väike lisasamm vistist Klaipeda okkupeerimine.321

*

Tallinnas 16. III 39 hommikul Saksa saatkonna aias ukse ees(Alendri t.) mingi pakk pealkirjaga Nobeli dünamiit, ja mõneaja eest mingi anonüümkiri, et see saatkond lastakse lähemal ajalkõige täiega õhku. Seda olla öelnud keegi lõhkeainete firma (mis

320S.t 24. septembri 1938. a sissekanne.321Autori lisandus: “2.4.39: Sündis kokkuleppega 22. III 39.”

721


suguse?) ametnik. Nii sakslased kui meie võtsime asja suurimarahu ja huumoriga.322

02.04.1939. Tsehhimaa annekteerimine (v[t]. lhk. 285323) ühekskõige suuremaks tagajärjeks oli üldine usalduse kadu Saksamaasuhtes. Hitler, omas kõnes Berliini spordipalees, 26. sept[embril]1938, vahetult pärast Godesbergi kokkusaamist Chamberlain’iga,ütles sõnasõnalt: “Ma kinnitasin Chamberlainile ja ma rõhutanseda praegu, et kui see probleem (s.o. Sudeedisakslaste probleem) on lahendatud, ei ole Saksal enam territoriaalseid probleeme Euroopas.” Ja edasi: “Ma kinnitasin edasi temale, et momendil kui Tsehhoslovakkia on lahendanud omad teised probleemid, s.o., kui tsehhid on jõudnud kokkuleppele teiste omavähemusrahvustega, ma ei ole enam huvitatud Tsehhi riigist, janiipalju kui asi puutub mind, võin ma seda garanteerida. Meieei taha enam ühtegi tsehhi.” Veel edasi: “Oleme kinnitanudkõikidele oma vahetuile naabritele nende territooriumi puutumatust Saksa poolt. See pole tühi lause; see on meie püha tahe.”

Suured sõnad. Mis ime siis, kui järgneva Tsehhi täielikuhävitamise tagajärjeks oli vähemalt täielik usalduse kadumineHitleri vastu. Küsiti vaid, kes on järgmine? Ungari ja Rumeenia,hiljem Ukraina? Või Poola?

Ungarile lubati võtta Ruteenia. Kas selleks, et lasta teostudaUngariPoola ühise piiri unistusel ja sellega rõhutada, et Saksa aspiratsioonidel324 selles suunas on lõpp? Või et tarbekorral nüüd“ruteenlaste päästmiseks” neelata ka Ungari? Viimasele viipabigatahes järgnenud SaksaRumeenia õige kaugeleulatuv majanduslik kokkulepe, mis Rumeenia Londoni saadiku Tilea sõnadelsaavutatud otsese ähvardusega.

Suurimat närvilikkust tunti aga Poolas, oma Danzigi küsimusega,koridoriga ja miljonlise saksa minoriteediga ÜlemSileesias.Enne Memeli kokkulepet 22. III igatahes arvestati, et Saksa,

322Autori lisandus: “2.4.39: Politsei selgitas paari päevaga, et tege-mist oli ühe firma “Ehitaja” paemurrust vallandatud tööliseidiootlikukättemaksu katsega oma end[isele] tööjuhatajale.”

323S.t 15. märtsi 1939. a sissekanne.324S.t taotlustel.

722

Elmar Kirotar

Poola võtmiseks tangide vahele, okkupeerib kogu Leedu, naguTsehhoslovakkiagi. Miks mitte? Leedulased tasakesi osaliseltmobiliseerisid, niisama ka Poola. Siis tuli 22. III LeeduSaksakokkuleppes nonagressiooni klausel (mis sinna võeti leedulastenõudmisel!). Kuid lubadusi oli Hitler annud juba varemgi. . .Viimati, 31. III 39, tuli tõsine pauk: Chamberlaini deklaratsioon, et kui Poola loeb oma iseseisvuse ähvardatuks ja otsustab ennast kaitsta relvade jõuga (Tsehhi sündmuste refleks!), annab Inglise temale abi kõikide oma jõududega. Kaheldamatult tuleb seda lugeda viimase aja suurimaks sündmuseks,täielikuks pöördeks Inglise kogu ajaloos, ja 1914. a. vea, kus Inglise ei deklareerinud selgelt oma poliitikat, vältimise katseks. EtPrantsusmaa, Poola liitlane, otsustas ja avaldas sedasama, onendastmõistetav. Tähtsam on märkida, et Chamberlain avaldasoma deklaratsiooni pärast Washingtoni informeerimist.

*

Meie seisukohalt ei olnud aeg ka sugugi kerge. Kui Leedut olekskatsunud okkupeerida kas Saksa või ka Poola, oletasime kindlasti, et siis katsub Vene, võibolla koguni Inglise ja Prantsuse soovitusel, okkupeerida meid. Meile oleks see muidugi tähendanudsõda.

Kinnituse oma oletusele saime juba 28. III 39, nädal peale Memeli kokkulepet, kui Litvinov deklareeris meie ja Läti saadikule Moskvas, et kui Eesti või Läti satuvad otsese agressioonialla või sõlmivad “vabatahtlikult” mingeid kokkuleppeid, mistähendaksid kas või maskeeritud katset Eesti või Läti täieliku rippumatuse hävitamiseks, tõendab N. Vene teoga oma elulist huvinende riikide vastu. Selge hoiatus, koguni ähvardus!

Arvan, et kui oleks Leedus sündinud midagi rohkemat, peale Memeli — Leedu mobiliseeris, Saksa oli mobiliseerinud ja ka Poolakoondas vägesid Vilnomaale, kuid siis tuli 31. III Chamberlainideklaratsioon, — oleks Vene võibolla okkupeerinud Läti ja meid.

723


Teisel lihav[õtte] pühal 10. IV oli EestiLätiVene piiri kolmnurgaspunaväelt väike demonstratsioon!325

12.04.1939. Lihavõttepühade järjekordne sensatsioon: Itaalia,kes senini kõnelenud Dzibutist, Suezist ja Tunisist, okkupeeris suurel reedel — osavalt valitud moment! — korraga Albaania. Sümpaatlik vähemalt albaanlaste vastupanu, kuid mis seelõplikult aitas! Inglismaal, Prantsusmaal kabineti koosolekudja läbirääkimised välissaadikutega, Poolas, Jugoslaavias, Kreekas, Türgis, Belgias, isegi Hollandis vägede kõvendamine, IngliseVahemere laevastiku ärakutsumine Itaalia sadamatest ja koondamine Kreeka lähedusse. Teiselt poolt: Hispaanias sõda lõppenud,aga Itaalia “vabatahtlikud” ikka veel seal.

Milleks Albaania okkupeeriti? Lõplikult peab seda näitama tulevik. Kuid ohustatud on nii Jugoslaavia kui ka Kreeka, kelle vahelasub Albaania, kuid ka Rumeenia, nimelt Ungari ja Bulgaariapoolt. Rumeenia ja Kreeka välisministrite kiire kokkusaamineIstanbulis. Sündmused arenevad kohutava kiiruse ja — segadusega.

Soomelt venelased nõudnud “observatsioonipunkti”326 Lavansaarel!

Ungari lahkus Rahvasteliidust, samuti Peruu.

19.04.1939. Inglise deklaratsioonile, et Inglise toetab Poolat teatud juhtumeil ka sõjaliselt, järgnes loogiliselt ka samasugune Inglise deklaratsioon Rumeenia ja pärast Albaaniat ka Kreeka suhtes.Türgi seda ise ei tahtnud.

Vahepeal Roosevelti telegramm Hitlerile ja Mussolinile.

Edasi järgnes Chamberlaini deklaratsioon Inglise huvist kaHollandi, Taania ja Helveetsia iseseisvuse ja puutumatuse vastu.

325Pihkva ümbruses toimusid Punaarmee jala- ja ratsaväe õppused,mis piirdusid kindlustustöödega; kaevetöid tehti mõnisada meetrit Eestipiirist.

326S.t vaatluspunkti.

724

Elmar Kirotar

Nii siis on nüüd Balti liinil Briti garantii olemas Poolal ja Rumeenial (kuigi tuleb küsida, kuidas reaalselt võiks Briti Poolat ja kaRumeeniat “kõige jõuga” toetada, seda enam, et Poolal ja Rumeenial puudub kaitseleping Saksa agressiooni korraks), kuid puudub see Poolast põhjapoole. Kas sellepärast ebaloogiline Moskvakartus, et ainukeseks garanteerimata “aknaks” Saksale Vene suunas on nüüd vaid Baltikum? Tegelikult see “kartus” muidugiabsurdum, aga malend Moskva kätes urbi et orbi327 deklareerida (Seeds[i]Litvinovi tumedad läbirääkimised Moskvas, koguni Vene saadiku vastav avaldus Berliinis) Balti riikide ja nendekaudu ka Vene ohusolekust, mida Venel vaja takistada (Balti riikide iseseisvust “toetada”!) tarbekorral koguni okkupatsiooniga!

Teiseks, Briti garantii Poolale oli kaudselt kasulik ka meile, kuita hoidis ära ja hoiab ära ka tulevikus SaksaPoola kokkupõrke,sest SaksaPoola kokkupõrge oleks meilegi saatuslik. Nii Saksakui ka Poola peaksid otsekohe üritama okkupeerida Leedu, võibolla koguni Liibavi (mida Lätis ongi kardetud!), ja mis teeb meilsiis Vene? — Kuid kui Briti garantii Poolale lõppudelõpuks eihoiagi ära SaksaPoola kokkupõrget? Ja kui siis sünnib eelolev?Mis teeb siis Poola? Aga võibolla lepib ta siis siiski Saksaga (!)ja läheb üheskoos temaga Vene vastu?!!

Aga peale selle võib praegu olla veel see võimalus, et Poola, olles otsustanud vastuseista Saksale, peab tarvilikuks juba praegukatsuda alistada Leedut ja teha seda Saksavastase Moskva nõusolekul, loovutades viimasele vast meid? Ei tahaks uskuda. Kuidajal kui Saksa oli PoolaUngari ühise piiri vastu (Tsehhoslovakkiahävitamisel) ilmus ju korraga PoolaVene ühine esinemine, jaenne Litvinovi 29. III kurikuulsat deklaratsiooni meile ja LätileMoskvas oli kusagil teade, et Moskva ja Varssavi on pidanudnõu “Balti riikide julgustamisest”. Varssav[i] seda küll eitas, agatuleks kontrollida.

1. Tuleks Poolale esitada küsimus, mis teeks Poola, kui Vene Poolaseljataga (ütleme konflikti korral Saksaga) katsuks hakata “toetama” meid?

327S.t “linnale ja maale”, kogu maailmale.

725


2. Tuleb teravalt jälgida PoolaRumeenia vahekorra arenemist,sest kui seal toimub kokkulepe ka Saksa kallaletungi puhuks, siison PoolaSaksa kokkupõrge jälle võimalikum (s.t. Poola vastupanu Saksale tõenäolikum) kõikide sellega ka meile seotud ohtudega.

3. Tuleks püüda saavutada Briti garantiid ka meie neutraliteedile,olgugi see siis kas või vaid moraalse väärtusega. (Esitasin sellemõtte Öpik[ule]Kaasikule 14. IV.)

4. Tuleks põhjalikult kontrollida Poola osa viimastes mahhinatsioonides meie arvel Moskva poolt.

5. Tuleks energiliselt ajada EestiSoome ja Rootsi sõprust, sestkõike kokkuvõttes on olemas võimalus, kus Leedu ja Läti kaovad, meie aga jääme järele ühes Soomega, kui suudame kuudkolm vastupanna Vene “abile”, — milleks ongi praegu suunatud kõik valitsuse sammud — 26 milj. kr. viisaastak riigikaitseheaks328 ja s[õja]v[äe] teenistusaja pikendamine aastalt pooleteisele aastale.

26.04.1939. Aktuaalne anekdoot: “Kui üks laps varastab pidevalt, kuidas nimetatakse seda? — Maania. — Aga kui seda teebtäiskasvanu? — Kleptomaania. — Aga kui üks riik röövib ja varastab kust aga saab? — Germaania.”

*

Lätiga meie vahekorrad praegusel murdeajal külmemad kuiühegi teisega, õigemini — puuduvad igasugused vahekorrad.Peale muu Läti külmuse põhjuseks pettumus oma geogr[aafilisest]asendist. Iseseisvumise algul üldine arvamus: Lätile, geograafiliselt Eesti ja Leedu vahel, kuulub loomulikult juhtiv osa. Tegelikult aga sattus Läti ajajooksul, otse vastupidi, meie kahe vahel — isolatsiooni: Eestil eestkätt head vahekorrad loomulikultSoomega, Leedul aga Lätiga alati olnud väga külmad vahekorrad, kuna Läti iial pole olnud Leedu sõber, vaid ennem püüdnudLeedu kulul (tüli aegu Poolaga ja Memeli pärast) profiteerida.329

328Autori lisandus: “millele parlament valmis oli pakkuma isegi lisa,kui valitsus seda vaid soovib”.

329S.t kasu lõigata.

726

Elmar Kirotar

*

Hitleri 50. sünnip[äevale] kutsuti nimeliselt (!) ja möödaminnesvälisministeeriumist (!) Berliini haridusmin[ister] Jaakson jas[õja]v[ägede] st[aabi] ül[em] k[in]dr[al] Reek. Valitsuse seisukohal võttis kutse vastu vaid Reek. Seegi oleks vast kukkunudhalvasti välja, kuid õnneks sündis samal ajal k[in]dr[al] Laidoneri väga kordaläinud külaskäik Poola. Nii kukkus see juba väljaneutraalsusena ja vastavana meie tõelistele suhtumistele.

Muidugi olid Berliini kutsutud esindajad ka mujalt. Saatis telegrammi ka president. Panin kavasse lisalause: “und mögesegensreicher Frieden das erhabene Lebenswerk Eu. Exzellenzdauernd krönen”.330 Arvasin, et ei lähe läbi, kuid läks! Ainultlisas min[ister] Selter Frieden’ile juurde “Erfolg und Frieden”.331

05.05.1939. InglisePoola garantiikavatsuste puhul (lhk. 288332)Hitleri suur kõne 28. aprillil. Tuum: Inglise merikokkulepeülesütlemine ja Poola nonagressiooni leppe ülesütlemine. Samalajal PoolaSaksa vahekordade üldine halvenemine: kokkupõrkedsaksa vähemusega Poolas resp. poola vähemusega Saksas, presseteravused. Hitleri nõudmised Poolale: Danzig Saksa alla ja autoning raudtee (eksterritoriaalne) läbi koridori IdaPreisimaale.

5. mail Becki vastukõne. Neid kõnesid oodates üldine tunne, etvähemalt kõne päevadeni püsib veel rahu!

Vahepeal Inglis[e]Vene läbirääkimised Vene kaasatõmbamiseksagressioonivastaste blokki, mis aga ei tahtnud edeneda, kunaPoola ja Rumeenia Vene “abi” vastu ja ka muidu Inglise ja Veneeneste seisukohad lahkuminevad. Siis aga 3. mail Moskvast,just BritiVene ülitähtsate läbirääkimiste ajal ja 2 näd[alat] enneVene presiidiumil333 toimuvat R[ahvaste] Liidu nõukogu istungit,sensatsioon: Litvinovi lahkumine “omal palvel” ja peamin[ister]Molotovi nimetamine ka väliskomissariks. Kahtlemata Litvi

330S.t “ja et õnnistusrikas rahu krooniks alati Teie Ekstsellentsi kõrgetelutööd”.

331S.t “edu ja rahu”.332S.t 2. aprilli 1939. a sissekanne.333S.t eesistumisel.

727


novi langus ja R[ahvaste] Liidu lõpp, peale selle aga vast algusVene järjekordsele isoleerumisele. Litvinovi ajajärk oli kahtlemata N. Vene Euroopa ajajärk. Ka läbirääkimistel Britiga olnudVene valmis minema kolmikliiduni Inglise ja Prantsusega, kuidei vasta ju see sugugi Vene “huvidele” — hoiduda ise igasugusestsõjast, kuid lasta sõdida teistel kuni nii kaotajate kui võibolla kavõitjate kokkuvarisemiseni ja siis loodetava maailmarevolutsioonini.

Muu seas läbirääkimiste aegu VeneBriti vahel Briti teade meile,et N. Vene pannud ette ühes Britiga garanteerida ka Balti riikideiseseisvust. Praktiline garant muidugi oleks olnud vaid N. Vene,mille eest täname!

Haarates aga kinni Hitleri kõnest, meie algatus nonagressiooni lepingu sõlmimiseks Saksaga, millele tuli Saksa nõusolek ja ettepaneku laiendamine nii kogu Baltikumile kui ka kogu Skandinaaviale. Sellega saaksime kõigepealt vastuargumendi Venealalistele väidetele Saksa hädaohu kohta Baltikumile, teiseks agalööksime teatud määral jalad alt meie sakslastest natsidelt. Viimased olid viimasel ajal jagunenud kahte leeri, lojaalsesse ja natsistlikku, kuid ööl vastu 1. maid toimunud suurejooneline ja pidulikühinemine natsismi tiibe all: von zur Mühlen + Lutz. Samalajal kui eesti rahvas ei tohi teha poliitikat, teevad meie sakslasedkõige natsistlikumat poliitikat ja provotseerivad trammis, raudteel, lokaalides ja mujal, iseäranis poisikesed. Valged sukad jne.Bock Saksa saatkonnast: idioodid.

15.05.1939. Teatud mõttes vastusena Becki kõnele 5. V otsustasidRibbentrop ja Ciano 7. V Milanos sõlmida SaksaItaalia sõjaliidu,mis tuleb formuleerimisele lepinguliselt mai või juuni kuu jooksul. Lahtine küsimus, kas oli selle otsuse eelduseks, et SaksaPoolat Danzigi pärast ei atakeeri? Sama küsimus kerkib paavstilepitusaktsiooni ärajäämise või edasilükkamise puhul, millestjärg[misel] päeval peale Becki kõnet kõneldi.

(Järgneb)

728

Documents

MIS ON METAFÜÜSIKA?