Mis on säästev / jätkusuutlik areng?

Tea NõmmannSäästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus13. aprill 2009

Definitsioon

Säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks

Bruntlandt’i aruanne “Meie ühine tulevik” (WCED 1987)

Säästva arengu olulised komponendid

• Mida peab säästma?

• Mida peab arendama?

• Põlvkondade vaheline komponent

Loodus, eluks vajalikud ökosüsteemid ning liigiline mitmekesisus

Inimesed, ühiskond ning majandus – öko-efektiivsemaks

Ajaskaala, mille jooksul eesmärgid peaks saavutatama

Kates et al 2005.

Majanduslik dimensioon

Rö 2005

Jätkusuutlikkuse dimensioonid

Ühiskondlik dimensioon

Keskkondlik dimensioon

Institutsionaalne/poliitiline dimensioon

Jätkusuutlikkuse kujutluspildid

Jätkusuutlikkuse kujutluspildid

MajanduslikSotsiaalne

Looduslik

Sotsiaalne

Majanduslik

Jätkusuutlikkuse prisma/political

Jätkusuutlikkuse kontseptsioonid• Keskkonnaruumi (Environmental Space) piiride

arvestamine• Materjalivoogude (Material Flows,

Dematerialisation) vähendamine • Ökoefektiivsuse (Ecoefficiency) tõstmine -

Faktor 4, Faktor 10• Ökoloogilise jalajälje (Ecological Footprint)

mõõtmine• Rahvusliku rikkuse ja selle muutuse hindamine

(Capital approach of sustainability; Net Adjusted Saving)

Globaalsed jätkusuutlikkuse probleemid

• Rahvastiku kasv• Ressursside vähenemine• Elu ülal hoidvate ökosüsteemide meie

ühise vara – kahjustumine:– Kliimamuutused ja sellest tulenevalt– Bioloogilise mitmekesisuse kadu– Metsad– Ookeanid, kõrbestumine, konfliktid jms

Kliimasoojenemine

Kliimasoojenemine

Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis• Rahvastiku kahanemine

– Kas jääme rahvana kestma?

• Haritava maa pindala vähenemine ja mulaviljakuse kahanemine– Kas toidame end ise ära?

• Surve ökosüsteemidele/keskkonnaruumi ülekasutus– Kütame põlevkiviga kliimat soojemaks ja tarbime taastumatut ressurssi– Autotranspordi mahu kasv– Rannaalade ülekasutus– Läänemere keskkonnaprobleemid (eutrofeerumine, naftareostus)

• Konkurentsivõime ja pikaajaline arengusuutlikkus– Majandusstruktuuri muutuse vajadus

• Kõrge lisandväärtusega tööstuse areng (eksport)• Teadmismahukate teenuste areng (eksport)• Öko-innovatioon ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtt läbi majandusharude

Arengu suutlikkuse seire

• Indicators Sets– Eesti Jätkusuutliku arengu näitajad (SE21) – LISAS!– EU Structural Indicators– EU Sust.Dev.Indic. (SDI)– OECD indicators– Millennium Development Goals (MDG)– UN Commission on Sust.Dev. (CSD)– Other NATIONAL (sub-national and sectoral) SDI sets

• Non-weighted indicators– Living Planet Index (WWF)– Environmental Sustainability Index (World Economic

Forum)• Weighted indicators

– Enironmental pressure indicators (European Environment Agency EEA)

Arengu suutlikkuse seire

• Extended SNA accounting– UN System of Environmental and Economic

Accounts (SEEA 2003) + Social accounting matrixes• National Wealth and Adjusted Net Saving

– Genuine Progress Indicator (GPI)– Index of Sustainable Economic Welfare (ISEW)

• Biophysical– Ecological Footprint (proper physical accounting needed,

SEEA)• Eco-efficiency indicators (related to accounting SEEA)

– material flows (absolut amount & %GDP) (EUROSTAT)– decoupling indicators (OECD)

Indikaatorid ja indeksid• Adjusted Net Savings (Genuine

Savings) and Wealth of Nations• Quality of Life Indicators (USA)• Index of Well-Being, Canada• Composite Learning Index• Ecological Footprint• European Commission

environment-related indicators• European Environment

Agency’s Core Set of Indicators• Environmental Performance

Index and related Environmental Performance Measurement Project

• European Values Survey• EU Lisbon Strategy, structural

indicators• EU sustainable development

indicators

• SE 21 näitajad• Genuine Progress Indicator• Happiness index• Happy Planet Index• Human Development Index (reports,

UN)• Human Development Index (HDI),• Human Poverty Index (HPI), • Gender Related Development Index

(GDI), • Gender Empowerment Measure

(GEM)• Sustainable Society Index• Index of Sustainable Economic

Welfare (ISEW)• Living Planet Index• Measure of Domestic Progress (NEF)• Natural Capital Index• Sustainable National Income (SNI)

Allikas: Beyond the GDP conference web-site

Jätkusuutlikkuse näidikulaud

Näidikulaud maakondade lõikes

Näitajate vahelised seosed

Säästva arengu näitajate ja arvepidamiskontode seosed

Poliitika kujundajad, Arvepidajad, statistikud, huvitatud osapooled, statistikud teadlased (modelleerijad)

ArvepidamineSNA, EEA, SEA

Esmased andmed

Säästva arengu näitajad

Esmased andmed

Näitajad Kontod

Poliitiliselt oluline

Teavitamine, visualiseerimine, tegevuste suunamine

Teoreeti-line baas, süsteemi kirjeldus, lõimimine

Lõimitud analüüsid, meetmete

määratlemine, konfliktsete eesmärkide

tasakaalustamine

Täna veel nõrk!

Kuidas seada eesmärk ?Millistest näitajatest me täna peamiselt lähtume?• SKP kasv• Euroga liitumise kriteeriumid

Riigi rahandus Hinnastabiilsus Inflatsioon Vahetuskursi stabiilsus

• Eesmärk: kuuluda 5 rikkama riigi hulka.• Eesmärk: olla suurem.

Avaldatud: “Eesti loodus ja Euroopa Liit”, Ökoloogiapäeva 2001 kogumikus, toim. Toomas Frey, Ökoloogiakogu, Tartu 2001

Joonis 1. Kolme suurima jätkusuutliku säästmismääraga ja valitud Euroopa Liidu liikmesriikide ning kandidaatriikide võrdlus. Jätkusuutlikuim riik on suurima JS-ga, ÖJ<2,18 ja positiivse ÖD-ga. Antud

võrdlusel on kõige jätkusuutlikum riik Botsvaana.

-20

-10

0

10

20

30

40

50

Sin

gapu

r

Bot

svaa

na

Hiin

a

Iirim

aa

Ung

ari

Hol

land

Bel

gia

Slo

vakk

ia

Aus

tria

Soo

me

Tshe

hhi

His

paan

ia

Roo

tsi

Itaal

ia

Sak

sam

aa

Slo

veen

ia

Poo

la

Leed

u

Pra

ntsu

smaa

Ees

ti

Suu

rbrit

anni

a

Bul

gaar

ia

Rum

eeni

a

Läti

JS o

n %

SKP

-st,

ÖJ

ja Ö

D on

ting

pinn

aühi

kute

s

jätkusuutlik säästmine (JS)

ökoloogiline jalajälg (ÖJ)

ökoloogiline defitsiit (ÖD)

Säästlikkus, jalajälg ja defitsiit

Ökoloogiline jalajälgEcological Footprint, 1999, ha per cap

2,3

5 4,94

8,42

6,73 6,58

3,43 3,07

0123456789

ha p

er c

apita

Ecological Footprint,1999, ha per cap

Riigi jalajälg on pindala, mida riik vajab et oma tarbimisvajadusi (toidutootmine, puidu ja muu toorme tootmine) rahuldada ning loodusesse paisatavaid heitmeid ilma ökoloogilist tasakaalu rikkumata vastu võtta ning paigutada vajalik infrastruktuur. Jätkusuutlik tase on 1,8 ha elaniku kohta . Eesti jalajälg 2001.a. kasvas 6,6 ha-le, 2003.a. taas langes pisut 5,9 ha-le

Allikas: Living Planet Report 2002 (ja 2004, 2006), WWF

Eesti energiakasutus

Eesti materjalikasutusMaterials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t

1152

868

22657

586

896 957

72 109

0200400600800

100012001400

Materials Productivity,GDP/DMI in 1999 EUR/t

Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute

Materjalimahukus DMI ja SKP elaniku kohta

Eesti autode arv

Allikas: MKM

050

100150200250300350400450500

year

pass

enge

r car

s (t

hous

ands

)

Eesti ühistranspordi areng

Allikas: MKM

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003

Mill

ion

pass

enge

r kilo

met

res

Air transport

River transport

Sea transport

Railway transport

..urban transport

Road transport (buses)

Eesti maavarade kasutus

Allikas: KKM

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Ehituskruus, tuhat m³

Ehituskruusliiv, tuhat m³

Tehnoloogiline javiimistlusdolomiit , tuhat m³Ehitusdolomiit , tuhat m³

Tsemendi- ja tehnoloogilinelubjakivi, tuhat m³Ehituslubjakivi, tuhat m³

Tsemendi- ja keraamikasavi,tuhat m³Tehnoloogiline- jakeraamikaliiv, tuhat m³Ehitusliiv, tuhat m³

Allikas: KKM

Eesti veekasutus

Allikas: KKM

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

1990 1995 2000 2002

year

%

Aquaculture, other

Agriculture

Energy supply

Industry

Domestic sector

Ca 90% veest kasutatakse energiatootmisel

Eesti jätkusuutlikus läbi energeetika•Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna põlevkivist.

•Taastuvallikate osa on hetkel u. 0,6 % Eesti elektritootmisest.

•Energeetika andis 2003 aastal 97% Eesti õhuheitmetest,

86% jäätmetest ja

23% veesaastest ning kasutas

91% kogu tarbitud veest.

5 % SKP-st

Eesti majanduse tegevusalade toodang, lisandväärtus, CO2 ja tööhõive, 2003.a

Toodang Lisand-väärtus

CO2 emis-sioon

CO2 emissioon transpordist

Mil EEK Mil EEK 1000 tonni 1000 tonni '000 inimtundi

'000 isikut

% % % % % %A 01-02 PÕLLUMAJ ANDUS, J AHI NDUS J A METSAMAJ ANDUS 0 0 1 4 6 6B 05 KALAPÜÜK 0 0 0 0 0 0C 10-14 MÄETÖÖSTUS 1 1 1 1 1 1D 15-37 TÖÖTLEV TÖÖSTUS 25 18 13 13 23 23E 40-41 ELEKTRIENERGI A-, GAASI - J A VEEVARUSTUS 4 3 79 2 2 2F 45 EHI TUS 10 6 0 10 8 7

G 50-52

HULGI - J A JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕI DUKI TE, MOOTORRATASTE, I SI KLI KE TARBEESEMETE NI NG KODUMASI NATE REMONT 11 13 1 25 14 14

H 55 HOTELLI D J A RESTORANI D 1 1 0 0 3 3I 60-64 VEONDUS, LAONDUS J A SI DE 16 14 4 38 10 9J 65-67 FI NANTSVAHENDUS 2 4 0 0 1 1K 70-74 KI NNISVARA, RENTI MI NE J A ÄRI TEGEVUS 12 17 0 1 7 7

L 75AVALI K HALDUS J A RI I GI KAI TSE; KOHUSTUSLI K SOTSI AALKI NDLUSTUS 4 6 0 3 6 6

M 80 HARI DUS 3 5 0 0 8 10N 85 TERVI SHOI D J A SOTSI AALHOOLEKANNE 2 3 0 0 6 6O 90-93 MUU ÜHI SKONNA-, SOTSI AAL- J A I SI KUTEENI NDUS 3 4 0 1 5 5

Tööhõive

KOGU TÖÖSTUS KOKKUTööstuse klassifi-kaator

Eesti majanduskasv ja investeeringudSKP ja ettevõtete investeeringu põhivahenditesse

-

50,0

100,0

150,0

200,0

250,0

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Milj

ard

kroo

ni, j

ooks

evhi

ndad

es

Majandusarengu pikaajaline arengusuutlikkus

• Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide (toodetud kapital, looduskapital ja inimkapital, sh sotsiaalne kapital) poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb.

• Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida!

Rikkus & heaolu• Rikkus =/= majanduskasv• Varad =/= käive• Rikkus = Varad• Rahvuslik rikkus = toodetud, finants-, loodus-,

inim- ja sotsiaalne kapital• Ühiskonna liikmete heaolu sõltub ühiskonna

kogurikkusest• Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus (heaolu)

aja jooksul ei kahane!– Teoreetiline definitsioon

Rahvuslik rikkus

Rahvuslik rikkus

Looduskapital, inimese kohta

Eesti pikaajalise arengu suutlikkus

• Kuidas kasutatakse praeguseid ressursse ja varasid (põhivahendid, loodusvarad, inim ja sotsiaalne kapital) ning kui oskuslikult investeeritakse kogu rahva rikkuse väärtuse hoidmisse ja suurendamisse nii riigieelarvest kui ka ettevõtete ja elanike poolt?

Arengusuutlikust iseloomustab jätkusuutlik säästumäär

• Heaolu ja rahvusliku rikkuse muutust iseloomustab jätkusuutlik säästumäär, mis näitab mille alusel majanduskasv toimub.– Positiivne jätkusuutlik säästumäär näitab riigi

majanduse jätkusuutlikku arengutrendi, mille tulemusena rahvuslik rikkus ja heaolu kasvavad;

– Negatiivne jätkusuutlik säästumäär viitab sellele, et ühiskond tarbib praegust kapitalibaasi tulevase majandusarengu arvelt, st areng ei ole jätkusuutlik.

– Andmed Maailma Pank (Net Adjusted Saving) http://go.worldbank.org/Y1Z2FV0IC0

– Andmed vajaksid Eesti poolset ülekontrollimist!

Jätkusuutlik (kohandatud) säästmine / Net Adjusted Saving

• SKP • – tarbimine • – põhivahendite kulum • + inimkapitali

netoinvesteeringud• – looduskapitali

netokulum

• Netosäästmine • + inimkapitali

netoinvesteeringud• – looduskapitali

netokulum

Jätkusuutlik säästumäär

Soome

Iirimaa

Läti

Leedu

Eesti

Vene Föderatsioon

Jätkusuutlik säästumäär, % SKP

-30,00

-20,00

-10,00

0,00

10,00

20,00

30,00

40,00

50,00

60,00

70,00

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Iirimaa

Soome

Leedu

Läti

VeneFöderatsioonEesti

Kohandatud säästumäär % SKP

-30,00

-20,00

-10,00

0,00

10,00

20,00

30,00

40,00

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Iirimaa

Soome

Leedu

Läti

VeneFöderatsioon

Estonia

EL riikide Jätku-suutlik

säästmis-määr, 1996 ja 2006, % SKP

Andmed: Maailma Pank; arvutused vajavad Eesti poolset kontrolli

-30,00 -20,00 -10,00 0,00 10,00 20,00 30,00 40,00

Estonia

Romania

Portugal

Bulgaria

Slovak Republic

Latvia

Lithuania

United Kingdom

Poland

Italy

Hungary

Spain

France

Greece

Germany

Slovenia

Belgium

Denmark

Czech Republic

Netherlands

Austria

Finland

Sweden

Ireland

2006

1996

Eesti kohandatud säästmise komponendid

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

% S

KPst

Looduskapitalikulum

Kogusääst

Põhivahenditekulum

Netosääst

Hariduskulutused

.

Kohandatud säästumäär % SKP: Eesti

Varad, mis praegu ei kajastu• Looduskapitali puhul:

– Veevarud– Kalavarud– Bioloogiline mitmekesisus– Ökosüsteemi teenused

• Inimkapitali puhul vaid avaliku sektori hariduse kulutused– (Ennetavad) tervisekulutused?

• Sotsiaalne kapital – Poliitiline stabiilsus, valitsemise tõhusus,

seadusandluse kvaliteet, seaduskuulekus, korruptsiooni ohjeldamine

– Suhted, võrgustikud, väärtused

Ökosüsteemi teenused

Küsimused• Kas meie majanduspoliitilised otsused toetavad stabiilse

rahvamajanduse ja tugeva finantssektori arengut?• Kas maksusüsteem pärsib või soodustab säästmist?• Kuidas kasutatakse eelarvelisi tulusid? Kas lahendatakse

probleeme või investeeritakse ennetavatesse tegevustesse?

• Milline on investeeringute kvaliteet ja tootlus?• Kas loodusressursside ja saastetasud vastavad

väliskulule; kas tulu investeeritakse tootlikult; kas ettevõtted saavad piisava tulususe?

• Kas inimressurssi puudutavad regulatsioonid ja maksud soodustavad investeeringuid inimkapitali parendamisse?

• Kas riiklikult toetatav innovatsioonipoliitika suunab vahendid Eesti rahvusliku rikkuse suurendamiseks ja erinevate kapitalide tootluse suurendamiseks?

Kas tänased peamised näitajad aitavad leida vastuseid? SKP kasv ? Euroga liitumise kriteeriumid

Riigi rahandus (hinnastabiilsus; inflatsioon; vahetuskursi stabiilsus)

Eesmärk: kuuluda 5 rikkama riigi hulka Eesmärk: olla suurem “Rikkus” ja “suurus” – tahavad defineerimist ning

selleks on täna teoreetiline ja praktiline käsitlus olemas!

TugevusedKapitalipõhised näitajad

• Põhineb selgel ja tugeval kontseptuaalsel raamistikul säästva arengu mõõtmisel ja annab kasulikke juhiseid näitaja ja nende seoste analüüsimisel.

• Säästva arengu jaoks oluliste tulevikuküsimuste kõikehõlmav kaetus suhteliselt väikese arvu näitajatega, mis aja jooksul ei peaks eriti muutuma.

• Põhineb raamistiku edasiarendamisel, mis on tuttav rahandusministeeriumitele, kes traditsiooniliselt pole olnud kuigi suured säästva arengu näitajate kasutajad.

Poliitikapõhised näitajad• Seostuvad otseselt riigi

säästva arengu poliitika raamistikuga, tehes nad oluliseks eesmärkide järgimisel.

• Enamasti valitud otseselt huvitatud osapooltega koostöös, tagades auditooriumi ja näitajate jälgijad kui need publitseeritakse.

• Enamasti intuitiivselt kergelt arusaadavad.

• Avatud uutele teemadele, kui need esile kerkivad.

Nõrkused Kapitalipõhised näitajad

• Täna veel pole võimalik terviklikult teooriast praktikasse kanda kõikide elementide osas, eriti mõnede kapitalide väärtuse hindamise puhul.

• Säästva arengu lühiajalise heaolu dimensioon pole vahetult kaetud, limiteerides pikaajaliste teemade rakendatavust.

• Raamistik võib tunduda “liiga majanduslik” või liige keeruline osadele kasutajatele.

Poliitikapõhised näitajad• Ei põhine ühelgi selgel

kontseptuaalsel raamistikul, seega võib tunduda olevat ad hoc.

• Seost säästva arenguga mõnikord keeruline põhjendada/seletada.

• Enamasti hõlmab suure hulga SA teemasid üks näitaja/kogum raskendades määratlemist, kas arengud on jätkusuutlikud või mitte.

• Võivad olla aja jooksul ebastabiilsed, nt kui tõstatuvad uued poliitilised prioriteedid.

Poliitikal põhinevate näitajate seos kapitalidel põhinevate näitajatega

Indicator domain Stock Indicators Flow Indicators

Health-adjusted life expectancy Changes in age-specific mortality and morbidity (place holder)

Percentage of population with post-secondary education

Enrolment in post-secondary education

Temperature deviations from normals Greenhouse gas emissions

Ground-level ozone and fine particulate concentrations

Smog-forming pollutant emissions

Quality-adjusted water availability Nutrient loadings to water bodies

Fragmentation of natural habitatsConversion of natural habitats to other uses

Real per capita net foreign financial asset holdings

Real per capita investment in foreign financial assets

Real per capita produced capital Real per capita net investment in produced capital

Real per capita human capital Real per capita net investment in human capital

Real per capita natural capital Real per capita net depletion of natural capital

Reserves of energy resources Depletion of energy resourcesReserves of mineral resources Depletion of mineral resourcesTimber resource stocks Depletion of timber resourcesMarine resource stocks Depletion of marine resources

Foundational well-being

Economic well-being

Poposed small set of sustainable development indicators

Joint UNECE/OECD/Eurostat working group of Statistics of Sustainable Development, June 2008

Järeldused• Erinevate jätkusuutliku näitajate indeksite komponentide

osas on meie jätkusuutlikkus erinev– Erisus ning mitmekesisus on oluline, kuid samas täiendavad.

• Meile sobiksid poliitilised näitajate loendid, sest ikka leidub valdkondi, kus meil hästi läheb.

• Kapitalide lähenemise korral oleme sunnitud ka tervikpilti vaatama ning pöörama tähelepanu rohkem varade ja investeeringute kvaliteedile pikaajalises perspektiivis (mitte ainult SKP’le).

• PARADIGMA muutus heaolu ja rikkuse ning riigi majandusarengu ALUSTES on möödapääsmatu

• Et näha uudselt ja vältida vigade kordust tuleb visioonide loomisel kasutada tavapärasele mõtteraamile lisaks uusi ja täiendavaid raame

• Eesti rahvuslik rikkus ja erinevad kapitalid tuleb hinnata, samuti investeeringute ja kulumi vood.– Kvantiteet vs kvaliteet

• Puuduvad osad vajalikud andmed ning andmehõive süsteemi täiendamine/arendamine võtab aega.

Tänan!