MISSO VALLA TERVISEPROFIIL TEGEVUSKAVA 2016-2020 2016-2020.pdf · on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise

1

MISSO VALLA TERVISEPROFIIL

TEGEVUSKAVA

2016-2020

2016

2

SISSEJUHATUS

Viimaste aastate arengud rahvatervises on olnud positiivsed – sündide arv on kasvanud ja

eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti

tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa

kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile

orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 77,4

aastat (meestel 72,3 ja naistel 81,5 aastat), Euroopa Liidu keskmine on 80,9 aastat (meestel

78,1 ja naistel 83,6 aastat). Senine positiivne areng ei pruugi aga iseenesest jätkuda, tänaste

probleemide leevendumisel kerkivad esile uued (nt vaesuse leevenduses kerkib esile

tervisekäitumise mõju). Tervis on omaette väärtus, kuid lisaks mõjutab ta ka oluliselt

majandust, kuna terve elanikkond on produktiivsem ja paindlikum. Hinnanguliselt vähendab

tervis Eesti SKP-d 6-15%. (Sotsiaalministeeriumi veebileht, 2016).

Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust

on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt

mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna

haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4

korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Tervise olukorra parandamiseks on vaja

kõigi osalust. Panustama peavad nii riik, kohalik omavalitsus, erasektor ja kolmas sektor ning

iga üksikisik. Pakkumaks välja reaalseid lahendusi ning seda võimalikult paikkonna

spetsiifiliselt, ongi käesoleva dokumendi eesmärgiks esmajoones kaardistada olemasolev

olukord.

Misso valla terviseprofiil on dokument, mis kaardistab kohalike elanike tervise olukorra ja

seda mõjutavad erinevad tegurid (sotsiaalsed, majanduslikud, keskkondlikud jne). Seeläbi

aitab terviseprofiil määratleda paikkonna peamised probleemid ja sekkumist nõudvad

valdkonnad. Laiemas plaanis aga on terviseprofiili eesmärk toetada kohalikul tasandil

teaduspõhise tervisedenduse juurutamist ning elanike tervist mõjutavate tegurite

teadvustamist.

Käesolev dokument jaguneb seitsmeks osaks, kus esimeses peatükis on kirjeldatud Misso valla

üldandmeid. Teine peatükk keskendub sotsiaalsele sidususele ja võrdsetele võimalustele ning

kolmas osa peatub laste ja noorte turvalisel ning tervislikul arengul. Seejärel on välja toodud

elu-, õpi- ja töökeskkonda puudutavad aspektid. Viies peatükk käsitleb Eesti täiskasvanud

rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemusi Lõuna-Eesti kohta ning samuti Misso valla

3

elanike seas läbi viidud uuringu tulemusi ning nende tervisega seotud käitumuslikke tavasid.

Kuuendas osas on kirjeldatud Misso vallas olemasolevaid terviseteenuseid ning viimases osas

on välja toodud terviseprofiili tegevuskava.

Terviseprofiili koostamisega alustati 2010. aastal ning 2011. aastal võeti see volikogu poolt

vastu. 2016. aastal uuendati terviseprofiil.

Terviseprofiili koostamisel on alates 2010. aastast osalenud järgmised spetsialistid:

Helli Kalda, Evi Luts, Marko Künnapuu, Leili Kukk, Edda-Karin Luht, Antti Pensa, Dmitri

Kulaga, Maidu Laht, Krislyn Kuut, Mariliis Raidma, Kerli Zirk, Edda-Karin Luht, Valentina

Gomozova, Ülle Prants, Raul Auksman, Kristin Tisler, Märt Kuus, Helve Kaup, Marika

Heinvee, Indrek Ülper, Maret Einla, Tiia Kukk, Kaire Trumm, Tiia Kukk, Inge Pilt ja Keiu

Einla.

4

Sisukord SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 2

JOONISED .................................................................................................................................................. 6

TABELID ..................................................................................................................................................... 7

1.ÜLDANDMED .......................................................................................................................................... 8

1.0.1. Pindala ja asukoht ........................................................................................................................... 8

1.0.2. Asustustihedus ................................................................................................................................ 9

1.0.3. Kohaliku omavalitsuse eelarve ....................................................................................................... 9

1.0.4 Tulumaksu laekumine .................................................................................................................... 11

1.0.5. Tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta ..................................................................................... 12

1.1. Rahvastik ja asustus ......................................................................................................................... 12

1.1.1. Rahvaarv................................................................................................................................... 12

1.1.2 Rahvastiku soo-ja vanusjaotus .................................................................................................. 13

1.1.3. Elussünnid ................................................................................................................................ 14

1.1.4. Suremusnäitajad Misso vallas .................................................................................................. 15

1.1.5. Loomulik iive ........................................................................................................................... 16

1.1.6. Demograafiline tööturusurveindeks ........................................................................................ 17

1.1.7. Ränne ........................................................................................................................................ 17

1.1.8 Haridustase Misso valla elanike seas ......................................................................................... 18

1.2 Rahvastiku terviseseisund ................................................................................................................. 19

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED .................................................................. 21

2.1. Tööturu situatsioon .......................................................................................................................... 21

2.1.1. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv ................................................................................... 21

2.1.2 Maksumaksjate osakaal elanikest .............................................................................................. 21

2.1.3. Keskmine brutotulu Misso vallas ............................................................................................. 22

2.1.4. Ülalpeetavate määr .................................................................................................................. 24

2.1.5. Registreeritud töötud ................................................................................................................ 24

2.2. Toimetulek ....................................................................................................................................... 25

2.2.1. Ravikindlustusega kaetud ......................................................................................................... 25

2.2.2. Töövõimetuspensionäride arv .................................................................................................. 26

2.2.3. Puuetega laste arv ..................................................................................................................... 27

2.2.4. Puuetega täiskasvanute arv ....................................................................................................... 27

2.2.5. Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta ............................................................ 29

2.2.6. Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv ....................................................................................... 29

2.2.7. Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused ................................................................................... 31

2.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse ................................................................................................... 33

2.3.1 Kogukonna motivaatorid ........................................................................................................... 33

2.3.2 Elanike kaasamine ..................................................................................................................... 33

2.3.3 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus ........................................................................... 34

2.3.4 Naabrivalve piirkondade arv ..................................................................................................... 34

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG ....................................................... 35

5

3.1. Laste arv omavalitsuses ................................................................................................................... 35

3.2. Lastele ohutu õpi- ja elukeskkond ................................................................................................... 36

3.3. Laste arv haridusasutustes ............................................................................................................... 36

3.4 Kooli/lasteaia terviseteenuse olemasolu ........................................................................................... 37

3.5. Koolikohustuse täitmine .................................................................................................................. 38

3.6. Alaealiste komisjonis arutatud juhtumite arv................................................................................... 38

3.7. Laste ja noortega tegelevad asutused ............................................................................................... 38

3.8. Kohaliku omavalitsuse poolne initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust ................. 38

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND .................................................................................... 40

4.1. Keskkonna mõjud ............................................................................................................................ 40

4.2. Transport ja teedevõrk ..................................................................................................................... 41

4.3. Inimkannatanutega liiklusõnnetused ................................................................................................ 42

4.4 Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv ................................................................................ 42

4.5. Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused .................................... 43

4.6. Kuritegude arv Misso vallas ............................................................................................................ 43

4.7. Varguste arv paikkonnas .................................................................................................................. 44

4.8. Kehalise väärkohtlemise juhtumite arv ............................................................................................ 44

4.9. Tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arv ..................................................................................... 44

4.10. Tulekahjude arv Misso vallas ........................................................................................................ 45

4.11. Kõrgendatud riskiga objektid......................................................................................................... 46

4.12. Kriisiregulatsiooniskeemide olemasolu ......................................................................................... 46

4.13. Tööõnnetused Misso vallas ............................................................................................................ 46

4.14. Huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalused ............................................................................. 47

5. TERVISLIK ELUVIIS ........................................................................................................................... 49

5.1. Subjektiivne tervise enesehinnang ................................................................................................... 49

5.2. Füüsiline aktiivsus ........................................................................................................................... 50

5.3. Toitumine......................................................................................................................................... 50

5.4. Ülekaalulised/rasvunud .................................................................................................................... 50

5.5. Alkoholi tarbimine ........................................................................................................................... 50

5.6. Suitsetamine ..................................................................................................................................... 51

5.7. Narkootiliste ainete tarvitamine ....................................................................................................... 52

5.8. Helkuri kasutamine .......................................................................................................................... 52

5.9. Turvavöö kasutamine ....................................................................................................................... 53

5.10. Tervisealase teabe kättesaadavus ................................................................................................... 53

5.11. Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas ......................................................................... 53

6. TERVISETEENUSED ............................................................................................................................ 54

6.1. Tervishoiuteenused .......................................................................................................................... 54

6.2. Nõustamisteenused .......................................................................................................................... 55

7. TEGEVUSKAVA ................................................................................................................................... 56

Viidatud allikad ........................................................................................................................................... 58

Lisa 1. Terviseprofiili küsitluse andmed ..................................................................................................... 59

Lisa 2. Terviseprofiili koostajate hinnang omavalitsuse indikaatoritele ..................................................... 61

6

JOONISED Joonis 1. Misso valla funktsionaalsed seosed………………………………………………..…….. 8

Joonis 2. Võru maakonna vallad……………………………………………………………………9

Joonis 3. Misso valla eelarve aastatel 2003-2014…………………………………………………. 10

Joonis 4. Kohaliku omavalitsuse eelarve tulud ühe elaniku kohta (eurodes)……………………… 11

Joonis 5. Tulumaksu laekumine Misso vallas aastatel 2000-2015………………………………… 11

Joonis 6. Tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta Misso vallas………………………………….. 12

Joonis 7. Misso valla elanike arv aastatel 2001-2016……………………………………………... 13

Joonis 8. Misso valla elanike soo- ja vanusepüramiid…………………………………………….. 14

Joonis 9. Elussündide arv Misso vallas aastatel 2000-2015……………………………………….. 15

Joonis 10. Surmade arv Misso vallas naiste ja meeste lõikes aastatel 2000-2015………………… 15

Joonis 11. Suremuskordaja Misso vallas ja kogu Eestis aastatel 2000-2015……………………… 16

Joonis 12. Loomuliku iibe kordajad Misso vallas ja Eestis keskmiselt 2000-2015……………… 16

Joonis 13. Demograafiline tööturusurveindeks Misso vallas aastatel 2000-2015………………… 17

Joonis 14. Rändesaldo üldkordaja Misso vallas ja Eestis keskmiselt…………..………………….. 18

Joonis 15. Misso valla rahvastiku haridusetase 2011……………………………………………… 19

Joonis 16. Peamised surmapõhjused Misso vallas (2006-2015)………………………………….. 20

Joonis 17. Vereringeelundite haiguste suremuskordajad Misso valla ja Eesti keskmise võrdluses 20

Joonis 18. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete hulk aastatel 2004-2015…………………………. 21

Joonis 19. Misso valla maksumaksjate osakaal (protsentides) elanikest aastatel 2002-2015……... 22

Joonis 20. Brutotulu saajate hulk soopõhiselt vahemikus 2003-2015…………………………….. 23

Joonis 21. Keskmine brutotulu Võru maakonna ja Misso valla võrdluses aastatel 2005-2015…… 23

Joonis 22. Ülalpeetavate määr Misso vallas……………………………………………………… 24

Joonis 23. Registreeritud töötud Misso vallas (2011-2016)……………………………………… 25

Joonis 24. Ravikindlustusega kaetud elanike osakaal Misso vallas……………………………… 26

Joonis 25. Töövõimetuspensionäride arv………………………………………………………… 27

Joonis 26. Puuetega laste arv………………………………………………………………………. 27

Joonis 27. Puuetega tööealiste inimeste arv puude järgi…………………………………………... 28

Joonis 28. Puudega vanaduspensionäride arv puude järgi………………………………………… 28

Joonis 29. Välja makstud toimetulekutoetused elaniku kohta…………………………………… 29

Joonis 30. Sotsiaaltoetuste kulude osakaal Misso valla eelarvest………………………………… 31

Joonis 31. Sotsiaalteenustele kuluv osakaal Misso valla eelarvest……………………………….. 32

Joonis 32. Laste arv 2012-2016……………………………………………………………………. 35

Joonis 33. Laste arv vanuserühma järgi 2012-2016……………………………………………….. 35

Joonis 34. Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Misso vallas………………………………… 42

Joonis 35. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv……………………………………….. 43

Joonis 36. Tulekahjude arv 2000-2015…………………………………………………………… 45

Joonis 37. Tulekahjude hulk Haanja, Lasva, Meremäe ja Misso vallas…………………………… 45

Joonis 38. Hinnang füüsilisele vormile Misso elanike seas………………………………………. 49

Joonis 39. Misso elanike suurimad tervise riskitegurid…………………………………………… 49

Joonis 40. Alkoholi tarbimise sagedus Misso elanike seas……………………………………….. 51

Joonis 41. Riskikäitumine Misso elanike seas olles alkoholi tarvitanud………………………….. 51

Joonis 42. Suitsetajate osakaal Misso elanike seas………………………………………………… 52

Joonis 43. Narkootikute kasutamine Misso elanike seas…………………………………………... 52

7

TABELID

Tabel 1. Keskmine brutotulu Misso vallas aastatel 2005-2015………………………….. 22

Tabel 2. Registreeritud töötud Misso vallas ja Võru maakonnas………………………… 25

Tabel 3. Sotsiaaltoetuste saajad ja kulud 2013-2015…………………………………….. 30

Tabel 4. Laste arv lasteaias………………………………………………..……………… 36

Tabel 5. Laste arv üldhariduskoolis……………………………………………………… 37

Tabel 6. Alaealiste komisjonis arutatud juhtumite arv………………………………….. 38

Tabel 7. Kuritegude arv Misso vallas 2010-2015……………………………………….. 43

Tabel 8. Tööõnnetused Misso vallas raskusastme alusel………………………………… 46

Tabel 9. Tööõnnetused Võru maakonnas 2005-2015……………………………............. 47

8

1.ÜLDANDMED

1.0.1. Pindala ja asukoht

Misso vald asub Võru maakonna kaguosas, Võru linnast ca 42 km kaugusel ja vabariigi

pealinnast Tallinnast 300 km kaugusel. Misso vallas elab 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 645

inimest. Misso valla elanikud elavad Misso alevikus ja 54 külas, milledest suurimad on Määsi,

Missokülä, Kärinä ja Tsiistre. Misso valla pindala on 188,59 km², mis moodustab ligikaudu

8,2% Võru maakonna pindalast. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 3,4 inimest km² kohta.

Vallas asub ligikaudu 50 järve, milledest suurimad on Hino, Pulli ja Kisejärv. Suure osa Misso

valla territooriumist hõlmavad maastikukaitsealad: Parmu (1021 ha), Hino (698 ha), Kisejärve

(669,7 ha) ja osaliselt Kirikumäe maastikukaitseala. Misso valla territooriumil on ka kaks

hoiuala: Pullijärve ja Pabra järve. Misso vald asub kolme riigi – Eesti, Vene ja Läti –

kokkupuutepunktis ning on ka heaks ühenduspunktiks Venemaa ja Euroopa vahel. Misso

valda läbib Riia-Pihkva põhimaantee ning Misso valla territooriumile jääb ka Luhamaa

piiripunkt.

Joonis 1. Misso valla funktsionaalsed seosed

Allikas: Maa-amet

9

Joonis 2. Võru maakonna vallad

%U

%U

%U%U

%U

%U

%U

%U%U

%U

%U

%U

Haanja

Võru linn

Antsla

Rõuge

Misso

Lasva

Varstu

Mõniste

Vastseliina

Urvaste

Sõmerpalu

Meremäe

Võru

Ven

emaa

Põlvamaa

Lätimaa

Valg

am

aa

Allikas: Võru Maavalitsus

1.0.2. Asustustihedus

Misso vald on Võrumaa hõredaimalt asustatud kohalik omavalitsus (3,4 inimest km2

kohta).

Misso valla 54 küla on valdavalt hajaküla tüüpi. Tihedam asustus on koondunud valla

suuremasse asulasse Misso alevikku, kus asuvad kortermajad ning kus on vallaelanikele

kättesaadavad peamised kohalikud teenused. Võru maakonna keskmine asutustihedus 2016.

aasta seisuga on 14,7 inimest km2

kohta ning kogu Eesti asustustiheduseks on 30,3 inimest

km2

kohta. Seega maakonna ning kogu Eesti näitajatega võrreldes on Misso vald üks kõige

hõredamini asustatud omavalitsusi.

1.0.3. Kohaliku omavalitsuse eelarve

Kohaliku omavalitsuse eelarve on oluline indikaator terviseprofiili koostamisel, kuna näitab

omavalitsuse materiaalset võimekust paikkonna elanikele parema elukvaliteedi tagamiseks.

Järgneval joonisel on välja toodud Misso valla eelarve aastatel 2003-2014.

10

Joonis 3. Misso valla eelarve aastatel 2003-2014

* Mõõtühikuks on tuhat eurot

Allikas: Statistikaamet

Joonisel on näha, et eelarve ühe miljoni piir on ületatud majandusbuumi aastatel 2007 ja 2008,

millele järgnes ülemaailmne majanduslangus ning vähenes ka Misso valla eelarve. Uuesti on

ühe miljoni piir ületatud alates aastast 2012, kuid samal ajal on oluline silmas pidada, et

viimastel aastatel on eelarve olnud languses.

Järgnevalt on välja toodud kohaliku omavalitsuse eelarve tulud ühe elaniku kohta, mis

tähendab seda, et kohaliku omavalitsuse eelarve on jagatud aasta keskmise elanike arvuga.

Jooniselt on näha, et tegemist on väga muutliku andmekoguga. Ühelt poolt on rahvaarv olnud

viimastel aastatel languses, mis vähendab tulumaksuga seotud sissetulekuid, kuid samas on

vähenenud ka jagajate hulk. Kui 2004. aastal oli eelarve tulu ühe elaniku kohta ainult 600

eurot, siis näiteks 2012. aastal on vastavaks näitajaks 2380 eurot. Eelarve tulude suurenemine

on tingitud ka investeeringute suurenemisest.

11

Joonis 4. Kohaliku omavalitsuse eelarve tulud ühe elaniku kohta (eurodes)


1.0.4 Tulumaksu laekumine

Sarnaselt kogu valla eelarvele on ka tulumaksu laekumise osas näha pärast 2008. aasta kriisi

langustrendi, kuid alates 2010. aastast on tulumaksu laekumine olnud kasvutrendis. Kui võtta

arvesse konkreetse näitaja puhul ka valla elanike arvu püsivat vähenemist, on näha Misso

vallas elatustaseme stabiilset kasvu.

Joonis 5. Tulumaksu laekumine Misso vallas aastatel 2000-2015

* Mõõtühikuks on tuhat eurot


12

1.0.5. Tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta

Järgnevalt on välja toodud tulumaksu laekumine ühe Misso valla elaniku kohta aastatel 2001-

2015. Jooniselt näeme, et näitaja on alates 2011. aastast kasvutrendis, mis tähendab, et elanike

elatustase on paranenud. Samal ajal on oluline silmas pidada ka elanikkonna vähenemist ning

keskmise brutotulu kasvu.

Joonis 6. Tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta Misso vallas


1.1. Rahvastik ja asustus

1.1.1. Rahvaarv

Misso vald on Võru maakonna rahvaarvult väikseim omavalitsus, kus elanike arv on viimasel

kümnendil sarnaselt paljude maavaldadega vähenenud. Rahvastiku vähenemine on tingitud

elanikkonna väljarändest ja negatiivsest iibest. Sama tendents on täheldatav ka Eestis üldiselt.

13

Joonis 7. Misso valla elanike arv aastatel 2001-2016


1.1.2 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus

Misso vallas on 01.01.2016 seisuga 645 inimest.1 Nendest naisi 312 ja mehi 333. Alljärgneval

joonisel on näha ka Misso valla elanike vanusepüramiid, kus näeme, et enim mehi (kokku 43)

on 45-49 aastaste elanike seas ning enim naisi (kokku 25) on 70-74 aastaste elanike seas.

Kõige vähem on mehi (kokku 3) ja naisi (kokku 7) vanuses 0-4. Ühtlasi on meeste osakaal

vanuses 85 ning vanemad (kokku 5) väga väike, kuid samal ajal on just naiste osakaal vanuses

85 ning vanemad üks kõrgemaid. Seega keskmine naiste vanus on sarnaselt riigi tendentsile

meeste omast kõrgem.

1 Statistikaameti ning Rahvastikuregistri andmetes esineb erinevusi

14

Joonis 8. Misso valla elanike soo- ja vanusepüramiid (andmed seisuga 1.1.2016)


Aastal 2016 moodustasid Võru maakonnas naised kogu rahvastikust keskmiselt 51,23% ja

mehed 48,77%, kogu Eestis olid antud näitajad: naised 53,28% ja mehed 46,72%.

1.1.3. Elussünnid

Sarnaselt kogu Eesti näitajale on ka Misso valla iive olnud juba pikemat aega negatiivne.

Sellest hoolimata pole aastatel 2000-2016 esinenud olukorda, kus ei oleks ühtegi last vallas

sündinud. Kuna Misso valla kogu rahvaarv on ajas vähenenud, aga elussünnid püsinud pigem

ühtlasel tasemel, on viimasel kahel aastal näiteks sündide üldkordaja olnud kasvutrendis

(vastavalt 6,7 ja 10,2).2 2015. aasta Misso valla sündide üldkordaja ületab esmakordselt nelja

viimase aasta vältel kümne piiri. Üleüldse võib täheldada sündide üldkordaja osas Misso vallas

teatavat tsüklilisust, mis tähendab, et umbes iga nelja aasta tagant on näha suuremat kasvu.

Samal ajal on keeruline põhjendada, kas tegemist on juhuse või mingi muu põhjusega.

Elussündide prognoosimisel tasub tähelepanu pöörata asjaolule, et Misso vallas on naiste

osakaal vanuses 20-29 suhteliselt kõrge (ca 40).

2 Sündimuskordajasse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna absoluutarv ei ületa sajapiiri, mis tähendab, et tegelikult on

muutus üksikutes numbrites.

15

Joonis 9. Elussündide arv Misso vallas aastatel 2000-2015


1.1.4. Suremusnäitajad Misso vallas

Surmade arv on läbi aastate olnud sarnaselt sündidele muutlik. Viimase viieteistkümne aasta

väiksem suremuste arv oli 2014. aastal kui surmasid oli kokku Misso vallas 10 ja suurim

suremuste arv esines aastal 2010, kus surmade üldarvuks oli 28.

Joonis 10. Surmade arv Misso vallas naiste ja meeste lõikes aastatel 2000-2015


16

Suremuskordaja on Eestis keskmiselt püsinud üsna stabiilsena (~11 ja seda 1000 elaniku

kohta). Misso vallas on seevastu viimaste aastate lõikes vastav näitaja pigem muutlik.

Joonis 11. Suremuskordaja Misso vallas ja kogu Eestis aastatel 2000-2015


1.1.5. Loomulik iive

Viimase viieteistkümne aasta loomulik iive Misso vallas on olnud negatiivne, mis tähendab

seda, et surmajuhtumeid on sündidest rohkem. Joonisel 11 on välja toodud Misso valla ja Eesti

keskmise loomuliku iibe kordajad 1000 elaniku kohta.3 Võrreldes Eesti keskmisega on Misso

valla iibe üldkordaja oluliselt negatiivsem.

Joonis 12. Loomuliku iibe kordajad Misso vallas ja Eestis keskmiselt 2000-2015


3 Suremuskordajasse Misso vallas tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna absoluutarv ei ületa sajapiiri, mis tähendab, et

tegelikult muutus üksikutes numbrites.

17

1.1.6. Demograafiline tööturusurveindeks 4

Konkreetne indikaator on oluline hindamaks tööturu tulevikku ning potentsiaalseid

sotsiaalkulutusi eelarves ja samal ajal ka eelarvesse tulumaksu laekumist.

Joonis 13. Demograafiline tööturusurveindeks Misso vallas aastatel 2000-2015


Jooniselt on näha, et näitaja on kogu valimis oleva aja vältel olnud alla ühe ning aegrida näitab

omakorda kahanemist, mis tähendab, et tööturule sisenevate inimeste hulk ajas väheneb. See

tähendab seda, et koormus töötavatele inimestele pidevalt kasvab koos sotsiaalsete kulutustega

eelarves. Kui Misso valla tööturusurveindeks oli 2015. aastal 0,32, siis vastav näitaja Eestis

keskmiselt oli 0,81.

1.1.7. Ränne

Aastatel 2000-2014 on Eesti rändesaldo püsinud negatiivsena, mis tähendab seda, et Eestist on

välja rännanud rohkem inimesi kui sisse. Statistikas näeme esimesi vastupidiseid muutusi

aastal 2015, kus rändesaldo on muutunud positiivseks. Siinkohal on väga oluline rõhutada, et

taolisele tulemusele on kaasa aidanud oluline muutus metoodikas.

4 Eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste

(55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui

sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

18

Kui vaadata rände näitajaid Misso vallas, on need tegelikult üsna sarnased Eesti ning Võru

maakonna näitajatega. Ehk siis vahemikus 2000-2015 on olnud Misso valla rändesaldo

negatiivne, välja arvatud aastal 2013. Ühekordse pöörde põhjusena võib välja tuua “Tule

maale” projekti eduka alguse ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Võru maakonna

vastavad näitajad on samuti olnud negatiivsed ehk väljarände numbrid ületavad sisserände.

Joonis 14. Rändesaldo üldkordaja Misso vallas ja Eestis keskmiselt


1.1.8 Haridustase Misso valla elanike seas

Üheks oluliseks sotsiaalse sidususe alustalaks on haridus. Nii selle võrdne kättesaadavus kui

ka rakendamise võimalikkus kogukonnas. Järgnevalt on välja toodud Misso valla elanike

haridustaseme jaotus kolmes kategoorias ja seda 2011. aasta seisuga. Madal tähistab siinkohal

alghariduseta, algharidusega, üldpõhiharidusega ja kutseharidusega elanikkonda. Keskmine

tähistab keskharidust ning kõrgem haridus on defineeritud keskerihariduse ning bakalaureuse-,

magistri- ja doktorikraadiga. Konkreetne sektordiagramm toob välja, et enim on madala

haridustasemega inimesi (40%), kellele järgnevad keskmise haridustasemega inimesed (38%).

Kõrgharidusega elanikke on 22% ehk ainult igal viiendal elanikul on vastav haridustase.

19

Joonis 15. Misso valla rahvastiku haridusetase 2011


1.2 Rahvastiku terviseseisund

Peamiste surmapõhjustena Misso vallas saame selgelt välja tuua surmad vereringeelundite

haigustesse, mis on suurimaks surmade põhjuseks ka kogu Eestis. Vaadates surmapõhjuste

aegrida aastatel 2006-2015 Misso vallas, näeme, et igal aastal on vereringeelundite haigustesse

surnud vähemalt 6 inimest. 2010. aastal oli vastav näitaja koguni 13. Surmad

pahaloomulistesse kasvajatesse on samuti olnud oluliseks surmapõhjuseks Misso vallas.

Ainult aastal 2009 pole ühtegi vastava põhjusega surma registreeritud. Seevastu surmad

välispõhjustesse nagu õnnetusjuhtumid ja mürgistused on Misso vallas üsna marginaalseks

surmapõhjuseks. Siiski tasub konkreetse näitaja puhul välja tuua aastat 2010, kus

välispõhjustesse suri Misso vallas kokku 5 inimest.

20

Joonis 16. Peamised surmapõhjused Misso vallas (2006-2015)

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Kui võrrelda Misso valla puhul suremust vereringeelundite haigustesse Eesti keskmise

näitajaga, on vahe üsna märkimisväärne. Nimelt üldkordaja5 100 000 elaniku kohta on

viimasel kolmel aastal Misso vallas vähemalt kaks korda kõrgem kui kogu Eestis. 2013.

aastal on vastav näitaja Misso vallas koguni 3,5 korda kõrgem kui kogu Eestis. Oluline on

märkida, et antud kategooriasse kuulub kokku 24 erinevat haigust (muuhulgas infarkt ja

südamepuudulikkus).

Joonis 17. Vereringeelundite haiguste suremuskordajad Misso valla ja Eesti keskmise

võrdluses


5 Üldkordajasse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna absoluutarv ei ületa sajapiiri, mis tähendab, et tegelikult muutus

üksikutes numbrites.

21

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

2.1. Tööturu situatsioon

2.1.1. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv

Kogukonna kestmise oluliseks osaks on töökohtade olemasolu ning seeläbi ka erinevate

haridustasemetega inimeste tööle rakendamine. Vaadeldes Misso valla viimase viieteistkümne

aasta majanduslikult aktiivsete ettevõtete ja teiste üksuste hulka, näeme positiivset trendi ja

seda eriti arvestades rahvaarvu pideva vähenemise kontekstis.

Joonis 18. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete hulk aastatel 2004-2015


Nimelt on antud ajaperioodil ettevõtete ja üksuste hulk rohkem kui kahekordistunud (27-lt

tõusnud 64-le). Samal ajal on siiski oluline märkida, et tegemist on peaasjalikult ettevõtetega

ja üksustega, millel on vähem kui 10 töötajat. Valimisse kuuluvad äriühingud, füüsilisest

isikust ettevõtjad, asutused ja mittetulundusühingud.

2.1.2 Maksumaksjate osakaal elanikest

Maksumaksjate näol on tegemist kohalikus omavalitsuses elavate isikustega, kes tasuvad

üksikisiku tulumaksu. Maksumaksjate osakaal valla elanikest näitab peaasjalikult survet

maksumaksjatele sotsiaalsfääri ülalhoidmiseks.

22

Joonis 19. Misso valla maksumaksjate osakaal (protsentides) elanikest aastatel 2002-2015

Allikas: Rahandusministeerium

Jooniselt on näha, et kuigi maksumaksjate osakaal valla elanikest on pigem nõrgas

kasvutrendis, on siiski koormus maksumaksjatele väga kõrge, kuna ainult kolmandik valla

elanikest on maksumaksjad.

2.1.3. Keskmine brutotulu Misso vallas

Tabel 1. Keskmine brutotulu Misso vallas aastatel 2005-2015

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

KOKKU 404,1 464,5 604,7 704,5 653,6 629,6 641,9 712,7 739,0 813,1 853,8

MEHED 442,3 500,9 670,7 796,7 714,3 665,9 703,2 816,7 821,2 914,2 957,2

NAISED 351,0 415,2 518,5 596,5 583,3 588,1 575,9 607,9 643,0 688,7 717,3

ERISUS 91,3 85,7 152,2 200,2 131,0 77,8 127,3 208,8 178,2 225,5 239,9


Keskmine brutotulu Misso vallas on sarnane Eesti keskmisega peaasjalikult kahel põhjusel.

Nimelt on näha, et 2008. aastal vastav näitaja majanduslanguse tõttu vähenes ning pärast seda

on stabiilselt kasvanud, mis on omane kogu Eestile. Samuti on näha väljatoodud tabelis selget

soopõhist palgalõhet, mis on omane kogu Eestile ning mis riigiti on üks suurimaid kogu

Euroopas.

2015. aastal oli keskmine brutotulu ca 854 eurot ning meeste ja naiste palgavahe oli ca 240

eurot meeste kasuks.

23

Joonis 20. Brutotulu saajate hulk soopõhiselt vahemikus 2003-2015


Võrreldes soopõhiselt brutotulu saajate hulka, näeme seost omavalitsuse elanike soopõhise

jaotusega. Nimelt on Misso vallas mehi rohkem kui naisi ning just meeste keskmine vanus on

väiksem ehk olukord, kus meestest brutotulu saajaid on rohkem, vastab elanike statistilisele

jaotusele.

Joonis 21. Keskmine brutotulu Võru maakonna ja Misso valla võrdluses aastatel 2005-

2015


24

Kõrvutades Misso valla brutotulu näitajaid Võru maakonna omadega, on tulemus üsna

sarnane. Kõigil aastatel (va 2007) näeme, et Võru maakonna keskmine brutotulu on küll

suurem kui Misso valla brutotulu saajatel, aga erinevus jääb kõigil juhtudel saja piiridesse.

2.1.4. Ülalpeetavate määr 6

Joonis 22. Ülalpeetavate määr Misso vallas


Viimase 15. aasta jooksul on Misso vallas ülalpeetavate määr pigem vähenenud. Samas ei saa

sobitada andmestikuga trendijoont, kuna tegemist pole lineaarse langusega. Suurim langus on

toimunud 2015. aasta ja 2016.aasta 1. jaanuari vahel, kus vahe on tervelt 12,4 %, mis tähendab

seda, et koormus töötajatele on vähenenud. Eesti keskmine ülalpeetavate määr on üsna

ühtlaselt püsinud viimase kümne aasta jooksul 50% juures, mis tähendab seda, et iga kahe

tööealise elaniku kohta on keskmiselt üks ülalpeetav. 2016. aastal on ülalpeetavate määr

Missos 47,4.

2.1.5. Registreeritud töötud

2016. aasta 31. oktoobri seisuga oli Eestis kokku registreeritud 26 914 töötut, kellest suurima

hulga moodustasid naised vanuses 25-54 eluaastat (kokku 10 435). Eesti Töötukassa statistika

alusel ongi töötute hulgas rohkem just naisi, umbes 2800 rohkem kui mehi.

6 Mittetööealiste (0–14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15–64-aastased) elaniku kohta;

mida väiksem on suhe, seda väiksem on koormus töötajatele.

25

Tabel 2. Registreeritud töötud Misso vallas ja Võru maakonnas, seisuga 31.10.2016

Kokku mehed ja

naised

Mehed

kokku

Naised

kokku

Mehed Naised

M16-24 M 25-54 M 55+ N 16-24 N 25-54 N 55+

Võru mk 934 436 498 58 275 103 78 338 82

Misso 25 15 10 2 10 3 2 7 1

Allikas: Eesti Töötukassa

Misso vallas on aga registreeritud töötutest (seisuga 31.10.2016) mehi rohkem kui naisi. Kui

mehi on kokku registreeritud töötuna 15, siis naiste vastav näitaja on 10. Nii töötute naiste kui

meeste seas on kriitilisemaiks vanuseks just 25-54, kelle seas leidub enim töötuid.

Joonis 23. Registreeritud töötud Misso vallas (2011-2016) 7

Allikas: Eesti Töötukassa

Aegrida vaadates on näha, et registreeritud töötute arv Misso vallas on ajas vähenenud.

Võrreldes aastaid 2011 ja 2016 näeme lausa kahekordset vahet ehk registreeritud töötute arv

on 50-lt langenud 25-le. Samal ajal on oluline silmas pidada ka üldist rahvastiku vähenemist

Misso vallas.

2.2. Toimetulek

2.2.1. Ravikindlustusega kaetud

Ravikindlustusega kaetud elanike arv annab ülevaate sellest, kui suur osa elanikkonnast on

ravikindlustusega katmata. Misso valla viimase kuue aasta näitajad on üsna stabiilsed ning

7 Alates jaanuarist 2015 arvestatakse maakonda ja omavalitsust isiku elukoha aadressi järgi. Varasemate aastate

andmete puhul on maakonna ja omavalitsuse jaotuse aluseks isiku rahvastikuregistri aadress.

26

keskmiselt kümnel protsendil elanikkonnast puudub ravikindlustus. OECD riikidega võrreldes

on konkreetne näitaja ning Eesti keskmine (kindlustatud alla 95% elanikest) üks kehvemaid.

Nimelt asub Eesti selle näitajaga lausa tagant viiendal kohal (2016. aasta seisuga), meist

kehvemal positsioonil on veel Poola, Kreeka, USA ja Mehhiko.

Joonis 24. Ravikindlustusega kaetud elanike osakaal Misso vallas

Allikas: Eesti Haigekassa

2.2.2. Töövõimetuspensionäride arv

Töövõimetuspensionär on püsivalt töövõimetuks tunnistatud tööealine (vanuses 16-65 aastat)

inimene, kelle töövõime kaotus on vahemikus 40-100%. Alates 2016. aastast on Eestis

rakendunud töövõime hindamise reform, kuid käesolevas statistikas ei tooda välja 2016. aastal

määratud osalise või puuduva töövõimega inimeste arvu.

Misso vallas on töövõimetuspensionäride arv aastatega aina suurenenud. Kui 2004. aastal oli

töövõimetuspensionäre kõigest 42, siis ligi kümne aasta jooksul on see arv kahekordistunud

ning 2015. aastal on see tõusnud juba 87-ni. See näitab seda, et tööealise elanikkonna tervis

aina halveneb ning vajadus on mõelda erinevate teenuste peale, mis aitaksid inimeste

töövõimet parandada.

27

Joonis 25. Töövõimetuspensionäride arv

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

2.2.3. Puuetega laste arv

Misso vallas on puuetega laste arv olnud üldiselt väikene ning raske või sügava puudega lapsi

pole vallas viimase viie aasta jooksul olnud. Sellest tingituna pole Misso vallas olnud vajadust

ka puuetega lastele suunatud teenuste järgi. Viimase viie aasta jooksul on vallas olnud kaks

keskmise puudega last.

Joonis 26. Puuetega laste arv


2.2.4. Puuetega täiskasvanute arv

Puuetega tööealiste inimeste hulk on vastupidiselt töövõimetuspensionäridele langenud. Kõige

enam on tööealistest puudega inimestest keskmise puudega, sügava puudega tööealiste elanike

arv on aastate lõikes püsinud alla kümne.

28

Joonis 27. Puuetega tööealiste inimeste arv puude järgi


Vanaduspensionäride puhul võib välja tuua, et kõige enam on raske puudega eakaid. Aastate

jooksul on mõnevõrra kasvanud keskmise puudega vanaduspensionäride hulk ning drastiliselt

on vähenenud sügava puudega vanaduspensionäride hulk. 2004. aastal on sügav puue

määratud 48-le ning 2005. aastal kõigest 8 eakale.

Joonis 28. Puudega vanaduspensionäride arv puude järgi


29

2.2.5. Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta

Toimetulekutoetuse maksmine annab ülevaate vaesuseriskis elavate inimeste hulgast ja

toimetulekutoetuse vajaduse ulatusest. Vaesus on üks oluline terviserisk.

Joonis 29. Välja makstud toimetulekutoetused elaniku kohta


Misso vallas välja makstud toimetulekutoetustest tuleb selgelt välja, et pärast majanduskriisi

(aastast 2009) suurenes toetuste välja maksmine elaniku kohta oluliselt. Nimelt ületas ühe

elaniku kohta toetuse maht aastast 2009 40 euro piiri ja on püsinud sellest ülevalpool

järjepidevalt. Kui 2011. aastal oli väike langus, siis alates 2012. aastast on konstantselt elaniku

kohta välja makstud toetused suurenenud. Aastal 2015 ületas näitaja juba 50 euro piiri.

Eesti keskmine näitaja on aga seevastu alates 2011. aastast hoopis langustrendis ning püsib

viimastel aastatel 10 euro piirimail elaniku kohta.

2.2.6. Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv

Misso vallas on järgnevad sotsiaaltoetused.

Perekonna sissetulekust sõltumatud toetused on:

1) sünnitoetus;

2) matusetoetus;

3) esimesse klassi astuja toetus;

4) kooli lõpetamise toetus;

5) sõidutoetus;

6) laste jõulutoetus.

30

Perekonna sissetulekust sõltumatud toetused on toetused, mille eesmärk on tagada sotsiaalne

kaitse ning mille puhul hüvitatakse kulud konkreetse sündmuse esinemisel või kulude

tekkimisel ja isiku abivajadust ei hinnata.

Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused on:

1) toetus väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumiseks;

2) ühekordne sotsiaaltoetus;

3) erakorraline toetus.

Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused on toetused, mille eesmärk on pakkuda täiendavat

toetust abivajaduse ilmnemisel ning mille puhul hinnatakse iga konkreetse juhtumi puhul isiku

ja tema perekonna toimetulekut ning vajadust konkreetse abimeetme järgi. Misso vald peab

oluliseks just eelkõige maksta vajaduspõhiselt toetusi, et toetused vastaksid inimeste

reaalsetele vajadustele.

Lisaks makstakse Misso vallas hooldajatoetust täiskasvanud raske või sügava puudega isiku

hooldamise eest ning keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda

elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. Osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab

vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

Kõige enam on Misso vallas ühekordse toetuse saajaid ning sellest tingituna on aastate lõikes

ka selle toetuse kulud kõige suuremad. Teiste toetuste puhul toetuste saajate arvud aastate

lõikes väga palju ei varieeru.

Tabel 3. Sotsiaaltoetuste saajad ja kulud 2013-2015

Toetuse liik

2013

saajad

2014

saajad

2015

saajad

Kokku

saajad

2013

summa

2014

summa

2015

summa

Kokku

summa

1. klassi astuja toetus 2 4 1 7 64 128 65 257

Kooli lõpetamise toetus 7 8 7 22 180 210 195 585

Matusetoetus 19 12 13 44 1216 768 1192 3176

Sünnitoetus 9 8 10 27 832 1024 1152 3008

Ühekordne

sotsiaaltoetus 68 96 85 249 3357,64 8782,1 5945,06 18084,8

Erakorraline toetus 3 1 2 6 290,61 64 264 618,61

Sõidutoetus 9 5 7 21 943,5 942,4 904,96 2790,86

Jõulupakid lastele 78 72 64 214 312 324 320 956

Allikas: Misso Vallavalitsus

31

Sotsiaaltoetuste osakaal on valla eelarvest olnud võrdlemisi väikene, jäädes 1-3% juurde.

Sotsiaaltoetuste osakaal valla eelarves on eelkõige tõusnud perioodil 2014-2015, olles siis ligi

3%.

Joonis 30. Sotsiaaltoetuste kulude osakaal Misso valla eelarvest


2.2.7. Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused

Hästi toimiva sotsiaalhoolekande tagavad teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, teenuste

arendamine ning erialaspetsialistide olemasolu. Vajalikud teenused peaks jõudma iga

abivajajani. Peamiselt osutab sotsiaalteenuseid vallas Misso Sotsiaalkeskus.

Misso Sotsiaalkeskus (endine Misso Valla Turvatoad) on Misso valla hallatav asutus, mille

eesmärk on pakkuda eakatele, puuetega inimestele, toimetulekuraskustes olevatele isikutele ja

peredele ning teistele abivajajatele vajalikke sotsiaalteenuseid ja osutada vältimatud

sotsiaalabi. Sotsiaalkeskuse ülesandeks on pakkuda eluasemeteenust, koduteenust ja muid

toimetulekut soodustavaid teenuseid, sh pakutakse alates 2014. aastast vallaelanikele pesu

pesemise ja pesemise teenust.

Misso Sotsiaalkeskuses on kokku 14 kohta, keskmiselt on kliente ca 10. Sotsiaalkeskuses

töötab kolm hooldustöötajat ning kaks abitöölist. Misso Sotsiaalkeskuse juhataja kohuseid

täidab sotsiaaltöö spetsialist.

2016. aastal on algatatud Misso Hooldekodu projekteerimine ning 2017. a alguses valmib 50-

kohalise liginullenergiatõhusa hooldekodu põhiprojekt.

Alates 2013. aasta lõpust töötab Misso vallas osalise koormusega avahooldustöötaja, kes

pakub eakatele koduteenust ning samuti sotsiaaltransporditeenust, mis on valla elanike poolt

palju kasutatav teenus.

32

Lisaks sotsiaalkeskusele pakutakse eluasemeteenust ka vallale kuuluvates korterites, Misso

alevikus on kokku 5 korterit ning Luhamaa piirkonnas 3 korterit.

Misso vallas ei pakutada isikliku abistaja teenust, kuna vajadust selle järele pole olnud.

Tugiisikuteenus on kaetud Sotsiaalkindlustusametipoolse teenuse kaudu, kuid teenus vajaks

piirkonnas laiendamist.

Võru maakonnas osutavad rehabilitatsiooniteenust MTÜ Lõuna–Eesti Erihooldusteenuste

Keskus ja AS Lõuna–Eesti Haigla.

Lapsehoiuteenust ei ole Misso vallas osutatud. Raske ega sügava puudega lapsi 2016. aasta

seisuga Misso vallas ei ole.

Vallaelanikele pakutakse vallamajas tasuta kasutatud riideid, samuti on kõigil võimalus tuua

oma vanu riideid kogumispunkti.

Sisseostetavate teenuste osakaal on Misso vallas minimaalne, kuna probleemiks on kaugus

erinevatest teenuseosutajatest ning piirkonnas ei ole teenuste pakkujaid. Paljud teenused on

tagatud maakonnakeskuse Võru kaudu.

Kõige suurem vajadus on piirkonnas hooldekodu järgi, kuid samuti sotsiaaltransport vajab

hajaasustuse tõttu arendamist. Samuti puuduvad avaliku sauna kasutamise võimalus

piirkonnas ning puudub eakate, puuetega inimeste ja töötute tegevuskeskused. Arendamist

vajab ka koduteenus ning tugiisikuteenus, seda eelkõige sihtrühmade laiendamise läbi.

Joonis 31. Sotsiaalteenustele kuluv osakaal Misso valla eelarvest


Sotsiaalteenustele kuluv osakaal valla eelarvest on viimase viie aasta jooksul jäänud 5-7%

ligi, mille kulud peamiselt moodustuvad sotsiaalkeskuse kuludest.

33

2.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse

2.3.1 Kogukonna motivaatorid

Misso valla elanike aktiviseerimiseks on ellu kutsutud mitmeid motiveerivaid tegevusi, mis

võimaldavad tunnustada inimesi, kes oluliselt mõjutavad paikkonna eluolu. Tunnustuse

eesmärk on väärtustada ning avaldada avalikku tähelepanu ühele või mitmele Misso valla

elanikule, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud mingi valdkonna

arendamisel.

Misso valla elanikke, kes on oma ühiskondliku või tööalase tegevusega silma paistnud,

tunnustatakse kord aastas. Tänukirjad teenete eest antakse üle valla sünnipäeva pidulikul

kontsert-aktusel. Välja antakse “Aasta tegu” ja “Aasta tegija” tiitel. Samuti tunnustatakse

aastatepikkuse töö eest silmapaistvaid isikuid, kes on panustanud Misso kogukonda.

Vallavanema vastuvõtt parimatele koolilõpetajatele toimub õppeaasta lõpul.

Samuti esitatakse igal aastal Võru Maavalitsusele kodukaunistamise konkursi raames

mastivimpli saajate kandidaadid ning kandidaat presidendi “Kauni kodu” konkursile. Valla

sünnipäeval tänatakse kõiki kauni kodu konkursist osavõtjaid.

Vallavalitsus on esitanud kandidaate ka maakonna erinevatele tunnustusüritustele (aasta isa,

aasta ema, aasta sportlane, aasta vanavanem jm).

Misso valla lehes õnnitletakse sünnipäevalapsi ja eakatele viib sünnipäeval vallavanem

õnnitluskaardi ja kommikarbi koju.

2.3.2 Elanike kaasamine

Misso vallas on loodud viimastel aastatel mitmeid mittetulundusühinguid ja seltse, kuhu

kuuluvad aktiivsed inimesed, kes soovivad aidata kaasa piirkonna arengule.

Mittetulundusühingute ja seltsingute peamised tegevusvaldkonnad on ühistegevuse

edendamine, kultuuripärandi säilitamine, külade päevade korraldamine ja heakorratööd.

Missos tegutseb MTÜ "Tule Maale", mis tegeleb aktiivselt elanike kaasamisega, kutsutakse

kaasa rääkima kogukonnale olulistes teemades, kaasatakse nii kohalikke inimesi kui ka

piirkonda elama asujaid.

Elanike kaasamine otsustusprotsessidesse toimub läbi koostöö seltside ja mittetulundus-

ühingutega, ümarlaudade korraldamise, ühisürituste läbiviimise. Kavade ja planeeringute

tutvustamiseks toimuvad avalikud arutelud. Koostöö süvendamiseks viiakse läbi ümarlaudu.

34

Vallal on ka oma ajaleht, mis kajastab valla arengut ja teavitab elanikke vallas toimuvatest

muudatustest.

2.3.3 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus

Misso alevikus tegutseb Misso rahvamaja, mis korraldab suuremaid ülevallalisi üritusi ja

pakub võimalusi huvitegevuseks. Samas on väiksemates piirkondades külaseltsid peamiseks

kultuuri edasiviijaks. Luhamaa Külaselts tegutseb Luhamaa piirkonnas ning kasutuses on

külatare ja külaplats. Tsiistre Selts tegutseb Tsiistre piirkonnas ning kasutada on külakoda, kus

on nii saal, köök kui ka magamiskohad. Samuti asub Tsiistres Piktseperä külaplats. Hino

Külade Selts hõlmab endas Hino piirkonna külasid ning ühiselt arendatakse Hino külaplatsi.

Rammuka külas tegutseb Rammuka Arendusühing, mis korraldab erinevaid üritusi oma küla

rahvale.

2.3.4 Naabrivalve piirkondade arv

Misso vallas ei ole naabrivalvega ühinenud piirkondi, kuid 2016. aastal loodi MTÜ Kindel

Kants, mille eesmärgiks on tagada piirkonna ja elanike turvalisus.

35

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

3.1. Laste arv omavalitsuses

Viimase viie aasta jooksul ei ole laste arv Misso vallas püsivalt langenud, vaid on nagu

rahvaarvgi olnud muutlik, seda eelkõige kampaania "Tule Maale" tegevuse tulemusena. 2014.

aastal tõusis laste arv koguni 84-ni, kuid aastaks 2016 on see langenud juba kriitilise 60

lapseni.

Joonis 32. Laste arv 2012-2016


Vanuserühmade lõikes ei saa viimase viie aasta lõikes välja tuua üldisi tendentse Misso laste

arvu suhtes, kuna laste arv erinevates vanuserühmades on kõikunud. 2015. aastal oli 0-4-

aastaste laste arv 24, kuid 2016. aastal langes see kõigest 10-ni. Kõige stabiilsem on laste arv

olnud 10-14-aastaste seas, kus viimase viie aasta jooksul on muutus olnud kõigest nelja lapse

võrra. Vanuserühmas 15-19-aastased on laste vähenemine olnud stabiilne, vähenedes ca kahe

lapse võrra iga-aastaselt.

Joonis 33. Laste arv vanuserühma järgi 2012-2016


36

3.2. Lastele ohutu õpi- ja elukeskkond

Misso vallas esineb mitmeid ohuallikaid laste turvalisusele, millele tuleks üha enam

tähelepanu suunata.

Näiteks ei ole Misso vallas ühtegi ülekaigurada, mis suurendaks ohutut liiklemist. Misso kool

paikneb Riia-Pihkva maantee ääres ning samuti puudub kergliiklustee, mis võimaldaks lastel

turvaliselt kooli ja kodu vahel liigelda.

Misso vallas on ohtralt veekogusid, Misso koolimaja paikneb vahetult Pulli järve ääres ning

probleemina on välja toodud lasteaialaste turvalisus.

Misso lasteaia juures asub uus mänguväljak, kuid Misso alevikus mänguväljak puudub, välja

vahetamist vajavad nii kiigud kui ka varjualune, mis ei ole enam turvalised.

3.3. Laste arv haridusasutustes

Misso vallas on üks haridusasutus - Misso Kool, kus on liitrühmaga lasteaed ning 9-klassiline

põhikool nelja liitklassiga. Keskkool suleti Missos 2011. aastal.

Tabel 4. Laste arv lasteaias

õppeaasta lasteasutuste arv rühmade arv laste arv poisse tüdrukuid

08/09 1 1 13 10 3

09/10 1 1 16 10 6

10/11 1 1 10 4 6

11/12 1 1 9 4 5

12/13 1 1 9 3 6

13/14 1 1 17 7 10

14/15 1 1 10 4 6

15/16 1 1 18 10 8

Allikas: Haridussilm

Laste arv on lasteaias aastate jooksul kõikunud, kõige vähem on lapsi olnud 2011-2013 aastal,

kui oli lapsi kõigest 9. Kõige enam lapsi on olnud 2015/2016 õppeaastal, kui lasteaias oli 18

last. 2016. aasta detsembrikuu seisuga on lasteaias 15 last.

37

Tabel 5. Laste arv üldhariduskoolis

õppeaasta 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium kokku

05/06 13 19 25 29 86

06/07 14 13 27 24 78

07/08 11 14 34 26 85

08/09 7 14 27 25 73

09/10 6 13 23 18 60

10/11 6 12 25 11 54

11/12 8 11 16 - 35

12/13 6 8 18 - 32

13/14 11 10 21 - 42

14/15 9 13 17 - 39

15/16 7 9 13 - 29

Allikas: Haridussilm

Misso kool on olnud võrdlemisi väikene kool. 2005/2006 õppeaastal oli koolis õpilasi 86 ning

üldiselt on vähenemine toimunud iga-aastaselt. 2013/2014 õppeaastal suurenes õpilaste arv

võrreldes eelnevate aastatega. Selle tingis algatus „Tule Maale“, mille tulemusena kolis

piirkonda mitmeid lastega peresid. 2016/2017 õppeaastal on õpilaste vähenemine olnud veelgi

kiirem ning õpilaste arv on jõudnud kriitilise piirini, kui koolis on 20 õpilast.

Lisaks oma valla lastele on Misso kooli õpilased õppima tulnud lähipiirkonnast, peamiselt

Haanja valla Ruusmäe piirkonnast ning samuti õpilaskodu on aastaid majutunud kaugemalt

tulnud õpilasi. Misso õpilaskodus on kohti kuni 14 õpilasele. Viimastel aastatel on olnud

probleeme õpilaskodu täituvuse tagamisega, mis võib viidata teenuse vajaduse muutumisele.

3.4 Kooli/lasteaia terviseteenuse olemasolu

Misso Koolis osutab tervishoiuteenust pereõde Ülle Prants.

Misso Koolis töötab 2016. aasta seisuga 0,5 koormusega sotsiaalpedagoog ja hariduslike

erivajaduste (HEV) koordinaator 0,1 koormusega.

Lasteaias töötab liikumisõpetaja ning koolis kehalise kasvatuse õpetaja.

Nii koolis kui ka lasteaias on vajadus logopeediteenuse järgi, kuid teenus on hetkel

kättesaadav üksnes Võrus Rajaleidja keskuses. Positiivne on, et Misso koolil on toimiv

koostöö Rajaleidja keskusega.

38

3.5. Koolikohustuse täitmine

Koolikohustuse täitmisega Misso vallas üldiselt probleeme ei ole. 2016. aastal on teada kolm

last, kes koolikohustust ei täida, kuid kõik kolm last elavad ka välismaal.

3.6. Alaealiste komisjonis arutatud juhtumite arv

Üldiselt on Misso vallas olnud alaealiste komisjoni jõudnud juhtumite arv väikene, aina enam

probleeme alaealiste korrarikkumistega on esile tulnud just 2016. aastal. Korduvalt on

alaealiste komisjonis käinud kaks last.

Tabel 6. Alaealiste komisjonis arutatud juhtumite arv

2012 2013 2014 2015 2016

Alaealiste komisjonis juhtumite

arv 1 0 3 0 4


3.7. Laste ja noortega tegelevad asutused

Misso vallas pakub noorsootööteenust MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, kellele on eraldatud

kaks ruumi Misso vallamajas. Noortekeskuses töötab 0,65 koormusega noorsootöötaja.

Noortekeskus on avatud kolmel kuni neljal päeval nädalas, lisaks korraldatakse erinevaid

üritusi.

Misso kool pakub huviringidena noortele spordiringi ning mudilaskooriringi.

Misso kooli juures tegutseb ka õpilaskodu, mis pakub teenust nii oma valla lastele kui ka teiste

omavalitsuste lastele, kes õpivad Misso koolis.

Misso valla lapsed kasutavad lisaks huvikooliteenust Vastseliinas ning Võru linnas.

3.8. Kohaliku omavalitsuse poolne initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust

Misso vald on püüdnud leida erinevaid võimalusi, kuidas toetada lapsi ja lastega peresid.

Alates 2015. aasta sügisest on Misso kooli õpilastele lisaks riigipoolsele tasuta lõunale ka

õhtuoode tasuta. Lasteaia lapsed saavad tasuta süüa lõunasööki.

Lasteaia õppemaks on kõigest 4 eurot kuus, et soodustada laste käimist lasteaias. Lasteaias on

2016. aasta seisuga 15 last, järjekorda lasteaiakohale pole Misso vallas olnud, kuid

maksimaalne piir 20 last on täitunud 2016. aasta kevadel.

39

Kõigile lastele on tagatud tasuta koolitransport, kuna enamus piirkondades ühistransport ei käi,

siis valla bussiga saavad kõik lapsed kooli ja koju. Samuti arvestatakse lasteaialaste

vajadustega.

Koolis on lastel võimalik pärast õppetööd olla pikapäevarühmas.

Kooli õpilased käivad Väimelas ujumas iga-aastaselt. Misso vald on püüdnud toetada ka laste

huviringides osalemist ning samuti on tasunud huviringide transpordikulud. Huviringid

kohapeal on tasuta, vajadusel kaetatakse ka väljaspool Misso valda huviringides ja –koolides

osalemine.

Misso valla poolt on esimesse klassi astuja toetus ning kooli lõpetamise puhul saavad toetust

nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajad. Samuti toetab Misso vallavalitsus lastega peresid

ühekordsete toetustega vajaduspõhiselt ning maksab välja ka riiklikku vajaduspõhist toetust.

40

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND

Misso vallas 2016. aastal läbiviidud küsitluse põhjal peab ligi 85% vastajatest Misso

elukeskkonda turvaliseks või pigem turvaliseks. Ligi 13% vastajatest leiab, et Misso vallas on

saasteallikaid, mis mõjutavad nende tervist. Peaaegu pooled (ligi 47%) vastajatest ei osanud

sellele hinnangut anda ning ligi 40% vastajatest leiab, et tervist mõjutavaid saasteallikaid

Missos ei ole.

Küsitlusest selgus, et kõige suuremaks turvalisuse riskiks peavad elanikud Riia-Pihkva

maanteed (13), tänavalgustuse puudumist (10), varguseid (10), kihutamist teedel (4),

puuduvad ülekäigurajad (4), purjus autojuhid (3). Kindla piirkonnana toodi välja alevikku (7),

mida peaks muutma turvalisemaks. Lisaks toodi välja ka mitmeid teisi ohtlikke kohti, millele

peaks tähelepanu pöörama.

4.1. Keskkonna mõjud

Vesi ja kanalisatsioon

Ühisveevärk ja -kanalisatsioonisüsteem on ainult Misso alevikus ja Määsi külas. Misso

Vallavalitsusel on neli puurkaevu, millest kaks on käigus. Ühisveevärgiga on Missos liitunud

19 asutust või ettevõtet ning 30 eramajapidamist, sh kortermajad. Misso alevikus on

veetorustikke 5 km ja kanalisatsioonitrasse 5,6 km. Joogivee kvaliteet on nõuetele vastav.

Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 16 asutust või ettevõtet ning 20 eramajapidamist, sh

kortermajad. Ülejäänud elanikkond juhib tekkiva reovee kogumiskaevudesse. Määsi külas on

üks kortermaja ja kaks eramaja liitunud ühisveevärgiga.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise käigus 2010-2011 aastal

rekonstrueeriti esimeses etapis Misso aleviku puurkaev ja ehitati uus pumbamaja. Teise

etapiga 2011-2013 aastal rekonstrueeriti 90% vee- ja kanalisatsioonitrasse ning kolmandas

etapis 2016. aastal rekonstrueeriti viimane 10% vee- ja kanalisatsioonitrasse ja rekonstrueeriti

veel ka reovee puhastusjaam.

Misso vald on osalenud ka hajaasustuse programmis ning vallas on toetust saanud perioodil

2007-2015 kokku 35 projekti kogusummas 86870,38 eurot. Toetusele on lisandunud ka

omafinantseering.

41

Misso vallas on avalikke supluskohti viis. 2016. aasta kevadel paigaldati piirkonda kuus

ohutuspüstakut koos päästerõngastega veekogude äärde: kaks Pulli järve, kaks Hino järve, üks

Kisejärve ja üks Luhamaa külaplatsi tiigi äärde. Varasemast ajast on üks ohutuspüstak olnud

Pulli ja teine Põrstõ järve ääres.

Jäätmed ja jäätmekäitlus

Misso valla keskusse on paigaldatud jäätmepunkt, kus korraldatakse ohtlike jäätmete

vastuvõttu. Pakendite kogumiseks on mahutid Misso alevikus kortermajade ja vallamaja

juures. Olmejäätmeid kortermajadest ja eramutest kogub teenust osutav prügifirma. Koostatud

on Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2015–2020, mis on Misso

Vallavolikogu poolt vastu võetud 29.01.2015. 1. veebruarist 2017. aastast on Misso vallas

korraldatud jäätmevedu, millega tekib igal majapidamisel kohustus prügi ära anda. Paberi ja

kartongi kogumismahuti paigaldatakse vallamaja juurde 2017. aastal. Misso vallas on

jäätmehoolduseeskiri uuendatud 2016. aasta sügisel.

Teiste keskkonnamõjude ulatus ei ole Misso vallas märkimisväärne.

4.2. Transport ja teedevõrk

Ühistranspordi ühendus on kõige tihedam Misso aleviku ja Võru linna vahel. Misso aleviku ja

Võru linna vaheline sõidugraafik on väga hea hommikusel ajal, kuid probleeme on õhtusel ajal

liikumisega Võrust Misso. Igapäevaselt on võimalus kasutada kord päevas kaugliini

marsruudil Luhamaa-Tallinn-Luhamaa. Ühistransport on korraldatud ka väiksemate külade

vahel, kuid selle sagedus on piiratud ning on ka piirkondi, kus ühistransport puudub. Avalikud

teenused asuvad peamiselt Misso alevikus ning transport teiste külade vahel on jagatud

ühistranspordi, õpilaste veo ja sotsiaaltranspordiga.

Misso valda läbib Riia-Pihkva maantee, mis suurendab liikluskoormust. Maanteeameti

andmete kohaselt jaguneb viimase kolme aasta jooksul liikluse koosseis järgmiselt: 70%

sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja bussid, 28% autorongid. 2016. aasta andmete

kohaselt läbib Misso alevikku ööpäevas ca 980 sõidukit. Riia-Pihkva maantee kaudu toimub

transiidivedu Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel.

Misso vallas on tänavavalgustusega kaetud Misso alevik. Kokku on alevikus 48 valgustit, mis

on paigaldatud ca 3,5 km ulatuses. Valgustid ei tööta öisel ajal kella 12-st kuni hommikul

kella 6-ni. Samuti ei tööta tänavavalgustid suvisel ajal.

42

Misso vallas ei ole ühtegi ülekäigurada, kuid Misso alevikus on vajadus selle järele.

Kergliiklusteid samuti Misso vallas hetkel ei ole. Riia-Pihkva maantee rekonstrueerimise

käigus 2017/2018 rajab Maanteeamet kergliiklustee Misso alevikku. Samuti

rekonstrueeritakse Riia-Pihkva maantee Missokülä-Murati lõigul 2017/2018 ning 2017. aastal

alustatakse järgmise lõigu projekteerimisega (Missokülä-Luhamaa).

Misso vald on hajaasustusega piirkond ning vallas on rohealasid piisavalt, kuid vallas võiks

olla enam rekreatsioonialasid.

4.3. Inimkannatanutega liiklusõnnetused

Misso vallas on viimase viieteistkümne aasta jooksul inimkannatanutega liiklusõnnetused

olnud pigem harv nähtus. Kõrgemad näitajaid esinesid aastatel 2002 ja 2003, kui mõlemal

aastal toimus kolm inimkannatanuga liiklusõnnetust. Kui kokku on toimunud Misso vallas

antud perioodil kokku 22 inimkannatanutega liiklusõnnetust, siis nendest kuus on olnud

õnnetused jalakäija või jalgrattaga.

Joonis 34. Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Misso vallas


4.4 Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv

Aastatel 2000-2015 on Misso vallas kokku toimunud 22 liiklusõnnetust. Vaadeldes hukkunute

ja vigastatute arvu, hakkavad valimis silma aastad 2002 ja 2003, kus 2002. aastal hukkus 1 ja

sai vigastada 4 inimest ning 2003. aastal hukkus 2 inimest ja vigastada sai 3.

43

Joonis 35. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv


4.5. Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused

Alkoholi müüki on Misso vallas piiratud sarnaselt terves Eestis kehtiva piiranguga ning

alkoholi müük on lubatud ajavahemikul kell 10–22. Samas toimub reaalne alkoholimüük

lühemalt, kuna piirkonna poed suletakse hiljemalt kell 20.00. Alkoholi müügiluba omavaid

kauplusi on Misso vallas üks- Võru Tarbijate Ühistu pood AjaO. Oluline on ära märkida, et

Misso vald piirneb nii Venemaa ja Lätiga, kus on Eestist erinev aktsiisipoliitika, mis mõjustab

samuti alkoholi kättesaadavust.

4.6. Kuritegude arv Misso vallas

Tabel 7. Kuritegude arv Misso vallas 2010-2015

Misso vald 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Registreeritud kuriteod 20 41 27 72 52 84

sh varavastased

kuriteod 5 4 8 13 7 6

sh vägivallakuriteod 1 5 4 3 3 9

Registreeritud joobes

juhtide arv 9 24 17 13 10 17

Alaealiste poolt toime

pandud süüteod 5 10 8 18 9 3

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

44

Aastatel 2010-2015 on registreeritud kuritegude arv Misso vallas oluliselt kasvanud. Kui 2010.

aastal oli vastav näitaja 20, siis 2015. aastal koguni 84. Misso valla kuritegude arvu suurendab

ka piiripunkt olemasolu ning piiri lähedus.

Piirkonna üheks probleemiks on kindlasti alkoholijoobes autojuhid ning aastal 2011 tabati

koguni 24 joobes juhti ning ainult aastal 2010 oli vastav näitaja alla kümne ehk 9 juhtumit.

Joobes juhtide avastamine sõltub väga paljuski sellest, kui palju ressursi suudab politsei selle

avastamiseks välja panna.

Alaealiste poolt toime pandud süüteod on samuti kõigis valimis olevatel aastatel olnud

esindatud ning aastal 2013 registreeriti koguni 18 süütegu.

4.7. Varguste arv paikkonnas

Varguste arv on piirkonnas olnud üldiselt alla kümne juhtumi aastas, kuid 2013. aastal oli

juhtumeid isegi 13. Varguste esinemine piirkonnas alandab oluliselt piirkonna elanike

turvatunnet.

4.8. Kehalise väärkohtlemise juhtumite arv

Suurenenud on vägivallakuriteod ning teada on, et üha enam registreeritakse eelkõige just

lähisuhtevägivalla juhtumeid. Lähisuhtevägivalla juhtumitele pöörab politsei üha enam

tähelepanu ning suurenenud on kohaliku omavalitsuse ja politsei koostöö juhtumite

lahendamisel ja ohvrite toetamisel.

4.9. Tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arv 8

Päästeameti andmetel pole Misso vallas aastatel 2007-2015 ühtegi tulesurma registreeritud.

Sama perioodi jooksul on registreeritud üks tulekahjus vigastatu. Täpsemalt oli tegemist 2009.

aastal hooletust elektriseadme kasutamisest alguse saanud eluhoone tulekahjuga, kus

kannatada sai meesterahvas. Taolised näitajad viitavad piirkonnas edukalt toimunud

ennetustööle ning elanikkonnale teadlikkusele vältimaks tulekahjusid ning vastava olukorra

tekkimisel teadlikule käitumisele.

8 Vigastatu all peetakse silmas inimest, kes tulekahjust põhjustatuna hospitaliseeritakse

45

4.10. Tulekahjude arv Misso vallas

Tulekahjud võivad olla suureks terviseriskiks kohalikele elanikele. Seepärast on ennetustöö

ning ohuolukorras teadlik käitumine äärmiselt vajalik. Järgnevalt on välja toodud tulekahjude

hulk Misso vallas.

Joonis 36. Tulekahjude arv 2000-2015


Selleks, et mõista Misso valla näitajate hulka paremini, on võrdluseks välja toodud

naabervaldade vastavad näitajad.

Joonis 37. Tulekahjude hulk Haanja, Lasva, Meremäe ja Misso vallas


46

Misso valla tulekahjude hulk on Võrumaa kõige väiksem viimase 15 aasta jooksul. Teine

pigem madala tulekahjude hulgaga omavalitsus on Võrumaal Haanja vald. Siinkohal tuleb

tunnustada kindlasti Misso vabatahtlike päästjate pikaajalist ennetustööd erinevates

sihtgruppide seas Misso vallas, mis on hoidnud näitaja stabiilselt madalana kogu maakonna

võrdluses.

4.11. Kõrgendatud riskiga objektid

Kõrgendatud riskiga objekte Misso vallas ei ole.

4.12. Kriisiregulatsiooniskeemide olemasolu

2010. aastal on vastu võetud Misso valla kriisikomisjoni põhimäärus. 2013. aastal on

kinnitatud kriisikomisjoni liikmed, mis hõlmab endas erinevate valdkondade esindajaid. 2014.

aastal on koostatud kriisolukorra ressursside tabel.

4.13. Tööõnnetused Misso vallas

Tabel 8. Tööõnnetused Misso vallas raskusastme alusel

Raskusaste 2002 2003 2011 2013 2014 2015 2016 Kokku Kerge tööõnnetus 1 1 3 2 4 11 Raske tööõnnetus 1 1 Surmaga lõppenud tööõnnetus

1 1

Kokku 1 1 1 3 2 1 4 13

Allikas: Tööinspektsioon

Misso valla kohta on toodud andmed alates 2002. aastast ning õnnetustevabad aastad on

tabelist välja jäetud. Kokku on 15 aasta jooksul toimunud Misso vallas 13 tööõnnetust, millest

üks on lõppenud ka surmaga. Kui võrrelda vastavaid näitajaid Võru maakonna näitajatega

(aastatel 2005-2015), näeme, et surmaga lõppenud õnnetused on haruldased. 2015. aastal

toimunud surmaga lõppenud õnnetus Misso vallas oli kogu maakonna ainuke.

47

Tabel 9. Tööõnnetused Võru maakonnas 2005-2015

Tööõnnetused Võru maakonnas

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Kõik

tööõnnetused

84 80 79 95 55 56 59 48 92 111 78

Kerged

tööõnnetused

63 59 68 83 50 40 47 33 73 95 70

Rasked

tööõnnetused

21 20 11 12 5 16 12 15 18 15 7

Surmaga

lõppenud

tööõnnetused

0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 1


4.14. Huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalused

Võimalused huvitegevuseks ja vaba aja kvaliteetseks veetmiseks on Misso vallas head. Misso

keskuses on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad huviringid, lisaks tegutsevad

huviringid ka Misso koolis.

Line-tantsijad (osalejaid 12) kohtuvad üks kord nädalas, et tunda rõõmu tantsimisest. Kokku

saab kord nädalas ka rahvatantsurühm “Häitsmed” (osalejaid10), kes naudib liikumist ja

tantsu. Eakate klubi “Meelespea” (osalejaid 14) käib üks korda nädalas rahvamajas tantsimas

seltskonnatantse ja rahvatantse ning „Meelespea“ ansamblis on osalejaid 8. Meeste

korvpallitreening (osalejaid 11) toimub kord nädalas. Rahvamajja käib kokku ka kohalik bänd

(liikmeid 4). Koolis on lastele spordiring (osalejaid 6) ja mudilaskoor (osalejaid 7). Ringides

osalemine on Misso vallas tasuta.

Väljaspool Misso valda käivad täisealised näiteks rahvatantsuringis Vastseliinas. Lapsed

käivad jalgpalli trenni Võrru, laskesuusatamise trenni Vastseliinas, muusikakooli Vastseliinas

ja kunstikooli Võrru.

Rahvamajas on avatud jõusaal kahel päeval nädalas. Samuti on rahvamajas suur spordisaal.

Misso koolis on saal ning staadion koos jalgpalli võrkudega ning lisaks ka võrkpalli väljak.

RMK matkarajad on ümber Pulli järve ja ümber Kisejärve. Pulli järve puhkeküla juures on

välitreeningvõimalused. Tsiistres asub ka välivõrkpalliplats.

Suvisel perioodil harrastatakse ujumist Pulli, Hino ja Kisejärves. Ujumiskohad on Misso vallas

olemas, kuid puudub rand, kus oleks võimalik mängida näiteks pallimänge. Misso vallas 2016.

aastal läbiviidud küsitluse kohaselt peab "väga heaks" või "heaks" enda ujumisoskust ligi 40%

48

vastajatest. Samas rahuldavaks ligi 34% vastajatest ning halvaks ligi 18% vastajatest. Üldse

ujuda ei oska ligi 8% vastajatest.

Misso vallas 2016. aastal läbiviidud küsitluse kohaselt leidsid ligi 64% vastajatest, et Misso

vallas on piisavalt võimalusi spordi- ja huviringides osalemisesks ning vaba aja sisustamiseks.

Samas toodi välja erinevaid spordialasid, millega hetkel ei ole võimalik Missos tegeleda.

Kõige enam nimetati võrkpalli (6), ujumist (6), joogat (6), tennist (5) ja jalgpalli (4). Kuid

samas toodi ka välja kõikvõimalikke teisi spordialasid nagu tehnikasport, suusatamine,

tantsimine ja rühmatreeningud, kepikõnd, poksimene, kergejõustik, ekstreemsport. Lisaks

toodi veel välja 12 erinevat spordiala, mida vastajad sooviksid Missos teha, kuid selleks

puuduvad võimalused. Lisaks toodi välja, et transpordivõimaluste puudumine on takistuseks

huviringides osalemisele. Välja on toodud ka, et spordiringide tegevused võiksid toimuda ka

nädalavahetustel. Kõige enam ühiselt korraldatud treeninguid soovitakse võrkpalli-, jooga- ja

rühmatreeningute osas. Mittesportlikest ringides soovitakse näiteks fotograafia- ja

kokandusringi. Kokku pakuti vastajate poolt 20 erinevat ringi, mis võiks Missos olla.

Misso vallas tuntakse puudust ka erinevatest tervisespordi rajatisest. Kõige enam toodi

küsitluses välja vajadus kergliiklustee (14), ujula (9), tenniseväljak (3) ja skatepark (3) järgi,

samuti nähakse vajadust tervisespordi radade järgi teistes piirkondades nagu Luhamaa ja

Kiviora (3).

49

5. TERVISLIK ELUVIIS

5.1. Subjektiivne tervise enesehinnang

2014. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt (Tekkel ja

Veideman, 2015:112) on väga halva või üsna halva füüsilise vormiga vastajate jaotus Lõuna-

Eestis kõrgeim meeste ja naiste seas, kes on vanuses 55-64. Kogu Eesti viie regiooni võrdluses

on Lõuna-Eesti füüsilise vormi enesehinnangu näitajate puhul eelviimasel kohal ehk ainult

Kirde-Eestis on kehvemad näitajad.

Joonis 38. Hinnang füüsilisele vormile Misso elanike seas


Misso vallas 2016. aastal läbiviidud küsitluse kohaselt peavad ligi pooled vastajad oma

füüsilist vormi rahuldavaks. Oma füüsilist vormi hindab "heaks" ligi kolmandik vastajatest.

Kõigest kaks vastajat peab füüsilist vormi väga halvaks.

Joonis 39. Misso elanike suurimad tervise riskitegurid9


9 Vastajad said küsitluses valida kuni kaks kõige enam nende tervist mõjutavat riskitegurit

50

Misso elanike seas läbiviidud küsitluse kohaselt peavad vastajad oma tervise suurimaks

riskiteguriks stressi (ca 42%) ja vähest füüsilist aktiivsust (ca 41%). Vastajatel oli võimalus

välja tuua ka nende endi meelest kõige suurem terviserisk ning kõige enam toodi välja vanust

ja vananemist (8 vastajat). Kuid samuti toodi välja ka näiteks pärilikud haigused, raske

füüsiline töö, aja nappus ja ka iseenesest ja enda tervisest hoolimatus jms.

5.2. Füüsiline aktiivsus

Kõige vähem harrastavad terviserporti Lõuna-Eesti elanike seast mehed vanuses 45-54, mis on

sarnane Eesti keskmisele näitajale. (Tekkel ja Veideman, 2015:115)

5.3. Toitumine


Veideman, 2015:71) on Lõuna-Eestis just mehed need, kes söövad vähem puu-ja köögivilju.

Sarnane tendents on märgatav kogu Eestis. Kuid näiteks kommisööjaid on Lõuna-Eestis viie

regiooni võrdluses kõige vähem (Tekkel ja Veideman, 2015:80).

5.4. Ülekaalulised/rasvunud


Veideman, 2015:110) on Lõuna-Eestis enim ülekaalu või rasvumise diagnoosi saanud mehed

ja naised vanuses 55-64. Just Lõuna-Eesti naiste seas on üsna levinud kehakaalu

vähendamiseks kasutavate ravimite tarbimine (ainult vanuses 16-24 pole konkreetsete ravimite

tarbimist täheldatud).

5.5. Alkoholi tarbimine

Lõuna-Eestis on kange alkoholi tarbimine Eesti madalaim. Kuid samal ajal on alkoholi

liigtarbimise tõttu enim ravi saanud just Lõuna-Eesti mehed. (Tekkel ja Veideman, 2015:91)

Kui võrrelda meeste ja naiste alkoholikäitumist Lõuna-Eestis, siis enim tarvitavad alkoholi

mehed vanuses 35-44 ja naised vanuses 55-64. (Tekkel ja Veideman, 2015:93)

Misso vallas 2016. aastal läbiviidud küsitluse tulemusena on kõige enam vastajad välja

toonud, et tarvitavad alkoholi vaid mõned korrad aastas. Kaks vastajat on välja toonud, et

tarvitavad alkoholi igapäevaselt. Ligi 26% vastajatest on välja toonud, et ei tarvita alkoholi

üldse. Peamise põhjusena on vastajad välja toonud, et tarvitavad alkoholi üritustel,

koosviibimistel ja tähtpäevade puhul. Samas on välja toodud ka, et alkoholi tarvitatakse

igavuse ja stressi tõttu.

51

Joonis 40. Alkoholi tarbimise sagedus Misso elanike seas


Misso vallas läbi viidud küsitluse tulemusena andsid vastajad hinnangu sellele, kas nad on

alkoholijoobes juhtinud autot, käinud ujumas, teinud vettehüppeid, sõitnud paadiga või

jalgrattaga. Kõigis kategooriates oli enam neid inimesi, kes polnud vastavat tegevust

alkoholijoobes teinud. Vastajad tõid kõige enam välja, et alkoholi joobes on nad sõitnud

jalgrattaga ning käinud ujumas.

Joonis 41. Riskikäitumine Misso elanike seas olles alkoholi tarvitanud


5.6. Suitsetamine

Lõuna-Eestis on igapäevasuitsejaid suhteliselt sarnane osakaal kui võrrelda näitajaid Eesti

keskmisega. Sarnaselt Eesti keskmisega on just mehi rohkem kui naisi ning eriti vanuses 25-

34. (Tekkel ja Veideman, 2015:100)

52

Misso vallas läbi viidud küsitluse kohaselt ligi 80% vastajatest ei suitseta ning küsitluses

osalejates viis vastajat on välja toonud, et sooviksid loobuda suitsetamisest.

Joonis 42. Suitsetajate osakaal Misso elanike seas


5.7. Narkootiliste ainete tarvitamine

2014. aasta lõpu seisuga on Lõuna-Eestis viimase kuu või aasta jooksul kanepit tarvitanud

eelkõige noored mehed ja naised (vanuses 16-24). Samal ajal on vastavad näitajad Eesti

väiksemad. (Tekkel ja Veideman, 2015:96)

Misso vallas läbiviidud küsitluse põhjal ei ole ligi 90% elanikest olnud kokkupuuteid

narkootikumitega. Samuti oli küsitlusele vastajate seas üknes üks inimene, kes aeg-ajalt

narkootikume tarvitab.

Joonis 43. Narkootikute kasutamine Misso elanike seas


5.8. Helkuri kasutamine Lõuna-Eesti näitajate põhjal kasutavad kõige vähem helkurit mehed vanuses 25-34. (Tekkel ja

Veideman, 2015:123)

53

5.9. Turvavöö kasutamine

Turvavöö kasutamine nii juhina kui kaasreisijana on madalaim Lõuna-Eestis just noorte

meeste ja naiste lõikes ehk vanuses 16-24. (Tekkel ja Veideman, 2015:126)

5.10. Tervisealase teabe kättesaadavus

Tervisealane informatsioon on kättesaadav Misso valla ajalehe ja kodulehe kaudu.

Tervisealase teabe kättesaamine võiks olla laialdasemate võimalustega, et jõuda võimalikult

paljude inimesteni.

5.11. Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas

Misso vallas on välja kujunenud viimaste aastate jooksul erinevad tervislikke eluviise toetavad

üritused.

Traditsioonilisteks rahvaspordi üritusteks on Missos “Ümber Pulli järve jooks“ jaanipäeval,

osalejad saavad distantsi läbida nii joostes kui kõndides. Üritus on juba alates 2012. aastast

Võrumaa pikamaa jooksude sarjas. Iga aastaga on üritusel osalejate arv kasvanud ja jooksjaid

tuleb üle kogu Eesti.

Ellu on äratatud vana traditsioon tähistada vallarahavaga ühiselt ka vastlapäeva. Vastlapäeva

korraldatakse igal aastal erinevas piirkonnas, et soodustada erinevate piirkondade elanike

omavahelist lävimist.

Lisaks toimuvad kevadel südamekuu raames liikumisüritus, suvel Misso staadionil

tervisepäev, septembrikuus tähistatakse spordinädalat ning sügisel viiakse läbi tervislikku

toitumist propageeriv koolitus.

Misso vallas 2016. aaastal läbiviidud küsitlusest selgus, et erinevaid tervisespordiüritusi, mida

võiks vallas korralda, on mitmeid. Kõige enam toodi välja matka- (11), jooksu- (7) ja

jalgrattaüritused (6). Lisaks olid populaarsemad soovid veel liikumispäevade korraldamine,

kepikõnni- ja orienteerumisüritused. Samuti pakuti kõikvõimelikke teisi spordiüritusi, kuid

välja toodi ka sellised üritused nagu kalapüügivõistlused ja saunamaraton.

Tervisega seotud koolitustest soovitakse kõige enam tervisliku toitumise (19), samuti

vanemaealiste liikumise teemalisi (3) ja massaaži koolitusi (2). Enam toodi just välja eakamale

sihtrühmale suunatud koolitusvajadust.

54

6. TERVISETEENUSED

6.1. Tervishoiuteenused

Alates 1. jaanuarist 2002. aastast osutab Misso elanikele esmatasandi tervishoiuteenust FIE

Perearst Evi Luts, kelle meeskonda kuulub üks pereõde. Perearstikeskuses on nõuetele vastav

meditsiiniaparatuur, mida pidevalt täiendatakse. Toimub ravi- ja hooldusmeetodite arengu

pidev jälgimine ja kaasajastamine. Kohapeal teostatakse esmaseid analüüse ja protseduure

(EKG tegemise võimalus, kirurgilised pisioperatsioonid, sidumised, süstimised,

kõrvaloputused, CRV, Hgb, SR, veresuhkru ja kolesterooli mõõtmised, INR). Lisaks Misso

vallale teenindatakse ka Haanja vallas Ruusmäe piirkonna inimesi. Perearsti nimistu suurus on

ca 960 isikut. Käesoleval hetkel on perearstikeskus avatud Missos igal tööpäeval va teisipäev,

kui perearst võtab vastu naabervallas Ruusmäel. Eriarstide vastuvõtt valla elanikele toimub

Lõuna-Eesti Haigla AS juures või Tartus.

Misso vallas 2016. aastal läbi viidud küsitluse kohaselt on 72% vastanutest pöördunud

perearsti või pereõe poole viimase aasta jooksul, 28% vastanutest pole seda teinud.

Koduõendusteenust pakub Misso vallas FIE Riina Palm. Koolitervishoiutöötaja on pereõde

Ülle Prants.

2016. aasta alguses lõpetas töö Misso Apteek ning lähim apteek asub Vastseliinas.

Vallaelanikel on võimalus valla bussiga kord kuus käia Vastseliinas apteegis. Misso elanikud

tunnevad kõige enam puudust apteegiteenusest kohapeal, kuna paljudel on probleeme teenuse

kättesaamisega Vastseliinas või Võrus.

Misso vallas hambaraviteenus ei ole kättesaadav ning teenust kasutatakse peamiselt

Vastseliinas või Võrus.

Misso vald on oluliseks pidanud ka ravikindlustuseta kodanikele arstiabi eest tasumise

perearsti poolt esitatud arvete alusel.

Kahel korral aastas pakutakse Misso vallamajas massööriteenust.

Misso vallas 2016. aastal läbiviidud küsitluses tõi ligi 77% vastajatest välja, et nad omavad

piisavalt oskusi trauma korral esmaabi andmiseks. Samas ligi 15% vastajatest puuduvad

vastavad oskused ning ligi 8% vastajatest leiab, et neil ei ole piisavalt oskusi, kuid samas

sooviksid nad koolituse läbida.

55

Samuti toodi tervishoiuteenuste puhul välja, et vastajad sooviksid kõige enam, et apteegiteenus

oleks kohapeal kättesaadav, samuti leiti, et hambaraviteenus, taastusravi ning enam

meditsiiniteenuseid võiksid olla kohapeal. Lisaks leitakse, et oluline on ehitada uus

hooldekodu ning säilitada arstiteenus kohapeal.

6.2. Nõustamisteenused

Misso vallas osutatakse elanikele ainult sotsiaalalast nõustamist valla sotsiaaltöötaja poolt ja

perearstikeskuses terviseprobleemide alast nõustamist pereõe poolt.

Teised nõustamisteenused on kättesaadavad Võru linnas erinevate asutuste poolt nagu

Rajaleidja keskus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Lõuna-Eesti Haigla AS.

56

7. TEGEVUSKAVA 2016-2020 TEGEVUS EESMÄRK AEG LÄBIVIIJA RAHASTAMISE

ALLIKAS

Infopäevad: liiklus,

erinevad

tervisevaldkonnad (sh

eakatele), laste ja laste-

vanemate koolitus

Kogukonna

sidusus

2017 –

2020

Lasteaed, kool,

vallavalitsus

Projektid, KOV,

kool

Esmaabikoolitus ja

keskkonnateadlikkuse

koolitus

Elanike

teadlikkuse

tõstmine

2017-

2020

KOV KOV, projektid

Uute huviringide

käivitamine ja töös

hoidmine (võrkpall,

jooga)

Tervislikud

eluviisid

2017-

2020

KOV, MTÜ-d,

rahvamaja

KOV, projektid,

MTÜ-d

Uute ürituste loomine (nt

kalapüügivõistlus,

jalgratta üritused,

silmapaistvate ja

motiveerivate inimeste

poolsed kohtumised)

Tervislikud

eluviisid

2017-

2020

KOV, MTÜ-d,

rahvamaja

KOV, projektid,

MTÜ-d

Tervisliku toitumise

koolituste läbiviimine

erinevatele sihtrühmadele

Tervislikud

eluviisid

2017-

2020

KOV, MTÜ-d,

kool, rahvamaja

KOV, projektid

Ujumise algõpetuse

arendamine

Täiskasvanute

turvalisus ning

laste tervislik ja

turvaline areng

2016-

2020

KOV, kool KOV, kool, projektid

Aastaringsete

ujumisvõimaluste

loomine

Tervislikud

eluviisid

2017-

2020

KOV, MTÜ-d,

kool, rahvamaja

KOV, projektid

Ujumiskohtade

arendamine (sh kooli

juures olev rand, Põrstõ

ujumskoht jm)

Tervist toetav

keskkond

2017 –

2020

KOV KOV, projektid

Vallasisese

transporditeenuse

säilitamine ja arendamine

Elanikele

võrdsete

võimaluste

loomine

2016-

2020

KOV KOV, projektid

Turvalisuse

suurendamine piirkonnas,

et vähenemiks vargused,

kihutamised ja joobes

Elanike

teadlikkuse

tõstmine

2017-

2020

Politsei- ja

Piirivalveamet,

KOV, MTÜ-d

Politsei- ja

Piirivalveamet, KOV,

MTÜ-d

57

sõitmised (politsei

kohaloluku

suurendamine,

kiiruskaamerate

paigaldamine jms)

Jäätmete nõuetekohane

kogumine, sorteerimine ja

äraandmine

Elanike

teadlikkuse

tõstmine

2017-

2019

KOV, MTÜ-d KOV, MTÜ-d

Alternatiivse

apteegiteenuste loomine

Misso elanikele

Elanikele

võrdsete

võimaluste

loomine

2017-

2020

KOV, eraettevõtted KOV, projektid

Puudega isikutele

juurdepääsuvõimaluste

avardamine avalikele

teenustele

Tervist toetav

keskkond

2019 –

2020

KOV, asutused KOV, asutused,

projektid

Mänguväljaku rajamine

alevikku

Laste liikumis-

aktiivsuse

suurendamine

2016-

2020

KOV Projektid, KOV

Staadionimaja ja

staadioni ümbruse

korrastamine

Tervisliku

elukeskkonna

loomine

2017-

2020

KOV, kool KOV, projektid

Misso Rahvamajas

spordi- ja huvitegevuse

ruumide renoveerimine

Tervisliku

elukeskkonna

loomine

2017-

2019

KOV, rahvamaja KOV, projektid

Hooldekodu rajamine ja

teiste teenuste

arendamine hooldekodu

baasil

Tervist toetav

keskkond

2016-

2019

KOV KOV, projektid

Tänavalgustuse

rekonstrueerimine ja

valgustite hulga

suurendamine

Tervist toetav

keskkond

2017-

2019

KOV, Misso

Haldus OÜ

KOV, Misso Haldus

OÜ, projektid

Riia-Pihkva maantee

rekonstrueerimine ja

kergliiklustee loomine,

ülekäiguradade loomine

Tervist toetav

keskkond

2016-

2018

Maanteeamet,

KOV

Maanteeamet

Tenniseväljaku rajamine Tervisliku

elukeskkonna

loomine

2018-

2020

Eraettevõtted,

MTÜ-d

Erasektor, projektid,

MTÜ-d

58

Viidatud allikad

1. Tekkel, Mare ja Veideman, Tatjana (2015). Eesti täiskasvanud rahvastiku

tervisekäitumise uuring 2014, Tervise Arengu Instituut, lk 1-162

2. Eesti Statistikaamet

3. Tervise Arengu Instituut

4. Politsei- ja Piirivalveamet

5. Päästeamet

6. Sotsiaalkindlustusamet

7. Sotsiaalministeeriumi veebileht, https://www.sm.ee/et/tervis

8. Tööinspektsioon

9. Misso valla arengukava 2014-2025

10. Eesti Töötukassa

11. Rahandusministeerium

https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.sm.ee%2Fet%2Ftervis&h=cAQHfrzPi

59

Lisa 1. Terviseprofiili küsitluse üldandmed

Misso vallas viidi terviseprofiili küsitlus läbi perioodil 23.11-06.12.2016. a. Küsitlusele sai

vastata elektrooniliselt Google Forms lingi kaudu ning paberkandjal Misso vallamajas, Misso

Raamatukogus ning Luhamaa laenutuspunktis. Küsitlusele vastas kokku 95 inimest, kuid kuna

kaks vastajat polnud vastanud pooltele küsimustele, siis valimisse kuulus 93 inimest, mis

moodustab elanikkonnast 14,76%. Elektroonilist võimalust kasutas 45 inimest ning 50 inimest

vastas paberkandjal küsitlusele. Küsitluses osales enam naisi (59,1%) kui mehi (40,9%).

Joonis 1. Küsitluses osalenud soo järgi

Joonis 2. Vastajate vanuseline jagunemine

Kõige enam oli vastajaid vanusegrupis 41-65. aastat. Positiivne on see, et vastajad olid

esindatud kõikide vanusegruppide lõikes.

60

Joonis 3. Vastajate haridustase

Küsitluses osalesid erineva haridustasemega vastajad. Kõige enam osales küsitluses kesk- ja

kõrgharidusega vastajaid.

61

Lisa 2. Terviseprofiili koostajate hinnang omavalitsuse indikaatoritele

62

63

Documents

MISSO VALLA TERVISEPROFIIL TEGEVUSKAVA 2016-2020 2016-2020.pdf · on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise