Moodul 2 Suhtlemine ja vahendamine · 2015-11-05 · soovime kogukonna edukat demokraatlikku toimimist. Seetõttu on vaja harjutada, et saada koosoleku parimat võimalikku tulemust

SAGE - Senior citizens participate in creating their lives 2006-A/06/B/F/PP/-158.335 www.sage-eu.com

Moodul 2

Suhtlemine ja vahendamine

Autorid: Maria Costa Pau, Gerd Zimmer

Projekt on rahastatud Euroopa Komisjoni Leonardo da Vinci programmi vahenditest.

Tallinn 2008

SAGE - Senior citizens participate in creating their lives

2006-A/06/B/F/PP/-158.335 www.sage-eu.com

2

Moodul 2 Suhtlemine ja vahendamine

A. Sissejuhatus Mõni aeg tagasi me analüüsisime eakate motiive õhtuste loengute külastamiseks. Tulemus oli üllatav:õppimise motiiviks oli keeleõpe selleks, et reisida, aga veel olulisem oli võimalus kohtuda ja vestelda teiste inimestega. “See on mulle esimene võimalus rääkida teise inimesega täna”, ütles üksik naine.

Suhtlemine on vajadus, sest me oleme sotsiaalsed olendid.

Kui me tegime SAGE kompetentside analüüsi, ütles meile ühiskondliku transpordikompanii teenindusjuht: “Me vajame teadmisi eakate inimeste erivajadustest ja nende aktiivset osavõttu teeninduse kujundamisest, et planeerida kvaliteetset teenust”. Aga suhtlemine! Kui ma esitan lihtsa küsimuse, mille vastamisele kulub üks minut, alustavad mõned eakad vastamist Aadamast ja Eevast. Neil tundub kasutada olevat kogu maailma ülejäänud aeg, aga mina pean tegema tööd ja mul on väga tihe ajagraafik! Kui te soovite midagi kujundada SAGE raames, palun tehke mulle vahend suhtlemise toimivamaks muutmiseks!”

Suhtlemine nõuab oskusi ja sotsiaalset kompetentsi; me saame kasutada

vahendeid ja õppida efektiivsemalt suhtlema.

Tuleb meelde kohtumine kohalikus seenioride nõukogus: nõukogu esimees rääkis väga palju. Siis ütles üks proua halvastivarjatud ärritusega: ”Me oleme siin ja arutame asju kogu rühmaga. Sinu asi ei ole öelda meile, mida teha, aga vahendada diskussiooni, siduda sinna meie teadmisi, kogemusi ja ideesid. Me ei vaja juhti, kes ütleb meile mida teha ja kes dikteerib, kuidas peab olema, ilma asjaosalistelt küsimata”.

Vahendamine on oluline oskus ja tehnika, mis võib teisi aidata tuua kaasa

oma ideid ja ettepanekuid, anda osavõtjatele tunne, et nad on lugupeetud ja

motiveerida neid tuua tegevusse oma kogemus ja võtta aktiivne roll.

Vahendamine on ka konfliktide lahendamise võimalus.

Enamasti töötab abistaja rühmadega. Abistaja roll on mõttekas nii suuremate kui ka väiksemate rühmadega töötades. Inimestel, kes neid koosolekuid grupina külastavad, on mingid ootused tulemusele, kokkuvõtetele kui koosolek lõpeb. Töötavaid rühmi ja meeskondi luua on rohkem kui oluline, seepeab nii olema, kui me soovime kogukonna edukat demokraatlikku toimimist. Seetõttu on vaja harjutada, et saada koosoleku parimat võimalikku tulemust. Kui ei ole tulemust, otsust koosoleku lõpuks, tekib osavõtjatel frustratsioon ja järgmine kohtumine algab väga raskelt, kui üldse.See võib olla selle rühma töö lõpp. Näiteks kui naabrite küsimusi arutada ja tuua välja ainult probleemid ja läbi arutamata jäävad võimalikud lahendused, lahkuvad naabrid negatiivse tundega ja see võib rikkuda



3

nendevahelisi suhteid ja ka järgmise koosoleku. Kui ühel kohtumisel tõusevad esile kaks erinevat seisukohta rikkuse allikate suhtes, lahkuvad naabrid pahastena, ega pruugi enam kokku saada soovida. Kui aga naaber soovib vestlusest osa võtta ja teine pool räägib kogu aeg, tunneb esimene end tõrjutuna ja ei tule enam.

Abistaja mängib vahendamisel väga olulist rolli ja tema kätes on rühma

saatus.

B. Peamised eesmärgid Mooduli eesmärgid on:

• näidata, millised kompetentsid on suunatud, nõutud ja vajavad arendamist kommunikatsiooniks ja vahendamiseks

• anda (teoreetiline) sisu suhtlemisele ja vahendamisele töös eakatega

• vahend juhendamiseks ja nõustamiseks, mis pakub stsenaariume suhtlemise ja vahendamise arendamiseks

• anda edasiseks õppimiseks vajalikku täiendavat informatsiooni (töölehed, kirjandus, lingid)

• osavõtjad on kogu aeg tegevustes abistajad. Just siin soovime me edendada osavõtjate olemasolevaid oskusi

• treeningu lõppedes on nad võimelised juhtima koosolekut ja identifitseerima konflikte, et olla konfliktipartnerite vahel vahendajaks

C. Kompetentside kirjeldus Suhtlemine on inimestevahelise kontakti alus ja on praktiliselt võimatu nõutud kompetentsi eristada. Kui vaatate SAGE käsiraamatu tabelit pealkirjaga: “Sotsiaalsed ja suhtlemisalased pädevused”, siis näete, et see on kõrvuti teiste tabelitega, kus on toodud sellised pädevused nagu huumor, sõbralikkus, empaatia või distsipliin. Kõik vajalikud või kasulikud suhtlemiseks. Kui me mõtleme oma ühiskonnas immigrantide suurenevale arvule, saavad kultuuridevahelised ja võõrkeele oskuse pädevused järjest olulisemateks edukas suhtlemises. Järgmises peatükis köäsitleme olulist selles valdkonnas. Suhtlemine on integreeritud tegevus: me kirjutame ja loeme, mis on verbaalne kommunikatsioon, aga isegi kui me ei räägi, me suhtleme. Vaikus ananab võimaluse tõlgendamiseks, nagu annavad ka meie žestid ja näoilmed. Abistaja peab olema võimeline jälgima aega, hoidma keskkonda kontrolli all, kindlustama kõigi osavõtu ja samuti koguma informatsiooni ja nõusolekuid ning mitte rikkuma neid oma vaatenurga pealesurumisega.



4

Informatsiooni vastuvõtja

Informatsioon

Informatsiooni saatja

Faktimaterjal

Suhted

Eneseavaldus

Revisjon

Seetõttu on mooduli põhiülesanne anda strateegia ja pädevused abistajale, et tema saaks koosolekuid juhatada. Abistaja peaks suutma välja selgitada, mis on grupi ühised jooned, mitte mis on erinevused (erinevused kaugendavad grupi liikmeid omavahel). Abistaja on võimeline koflikte lahendama ja muutma neid negatiivsetest sündmustest positiivseteks. Pädevused, mille poole abistaja peaks püüdma:

• austus ja teise usaldamine

• empaatia

• loovus

• sünteesivõime

• erapooletus

• eneseregulatsioon

• aktiivne kuulamine Abistaja vajab neid pädevusi treenides suhtlemisteooriaid, vahendamisprintsiipe, vahendamisstsenaariumide planeerimist, konfliktide psühholoogiat, enesest ja teistest lugupidamist, emotsioonide haldamist ja vahendamise põhialuseid.

D. Karakteristikud töötamisel eakatega

D.1 Suhtlemise põhialused

D.1.1 Kuulamiseks on neli kõrva…. Alustame vestlust järgmisest küsimusest – mitu kõrva sul on, et kuulata teist inimest? Rumal küsimus, võite mõelda – kui mul on kiire või ma ei ole teemast huvitatud, võin ma kuulata “ühe või poole kõrvaga”, aga normaalselt kuulame me oma kahe kõrvaga. See ei ole küllaldane, oleks Schulz von Thuni, inimestevahelise suhtlemise psühholoogi, seisukoht. Ta näitab meile, mida ta selle all mõtleb. Oma Nelja Kõrva! See on osa tema 2007. aastal välja antud kolmeosalisest raamatust pealkirjaga “Rääkides üksteisega”, millest on saanud suhtlemistreeningu käsiraamat Saksamaal. Nelja Kõrva Mudel aitab meid kõige paremini üksteisega suhelda.



5

Schulz von Thun, F. (2007) Miteinander Reden 1. 45th ed. Reinbeck bei Hamburg: Rowohlt Taschenbuch Verlag, 30.

Analüüsime alljärgnevaid seisukohti ülalasuva tabeli valguses.

Gerd: “Maria, ma mõtlten, et eakate nõukogu aktiivset rolli tuleb täiustada. Nad

kutsuvad lektoreid andma informatsiooni pensionitest, sotsiaalhoolekandest jne. Aga

nad peaksid määratlema oma huvid, arvamused ja leidma tee nende aktiivseks

toomiseks avalikuks diskussiooniks, mida sina arvad?”

Faktimaterjal: eakate nõukogu peaks oma huve esitama aktiivsemalt. Suhted: ma loodan, et sina oled ka asjast huvitatud ja teed koostööd. Eneseavaldus: ma muretsen ja ei ole rahul olemasoleva olukorraga. Revisjon: probleemist ja leiame lahenduse. Baseerudes sellele, näitab Schulz von Thun, et me kuulame ja mõtleme nelja kõrvaga. (Schulz von Thun, F. (2007) Miteinander Reden 1. 45th ed. Reinbeck bei Hamburg: Rowohlt Taschenbuch Verlag, 44-60).

faktimaterjali kõrv suhtekõrv

eneseavalduse kõrv analüüsi kõrv Analüüsides igapäevasuhtlemist, on meil kõigil võimalik tuua näiteid sellest, et me kuulame nelja kõrvaga. Sõnum võib olla väga selge ja ka revisjon, näiteks kui kolleeg tuleb meie juurde ja küsib meilt informatsiooni mingi konkreetse küsimuse kohta. Eriti otsustab suhte kõrv, kas me oleme valmis seda andma või mitte. Kui me teame, et ta selle informatsiooniga läheb ülemuse juurde ja esitab seda kui oma isiklikku ideed, mis kujundab konkurentsi tööturul, me kõhkleme informatsiooni andmisega (see on üks raskemaid probleeme teadmiste kasutamisega firmas).



6

Reklaam tuleb koos atraktiivse sõnumiga ja analüüsiga – osta see, see on parim sinu jaoks – ja sageli me ei kontrolli faktilist materjali. Eakaid inimesi koheldakse sageli alandavalt arstide, õdede ja terapeutide poolt. Vahete-vahel on suhtumine eakasse sarnane suhtumisga kaheaastasesse lapsesse, ”nunnutades”. Kasutatakse väljendeid “vanaisa” ja “vanaema”, kõneldakse, kasutades kõrget tämbrit, pealiskaudset lobisemist jms. Sageli vastavad seeniorid nendele “ootustele”. Sõltumata oma kognitiivsest võimekusest räägivad seeniorid aeglaselt, kasutades lihtsat sõnavara. Miimika ja kehakeel võivad võimendada puudulikku verbalisatsiooni: alandlik naeratus, kõrvalepöördumine, kokkupandud käed. Geisler, L.: Das Gespräch mit dem alten Patienten - Reden mit Respekt (Aupaklik kõnelemine) Physiopraxis 2007; 5 (6): S. 46-48. Seda tüüpi ”suhtlemine” näitab suhtlemise ja eneseavalduse aspekte; me ei ole samal tasemel ja mina ei pea sinust tegelikult lugu. Peatu ja mõtle! Peatu siin 30-40 minutit ja katsu leida näiteid “hea” ja “halva” suhtlemise kohta, pidades silmas nelja aspekti: faktilist materjali, suhteid, eneseavaldust ja revisjoni. Esita ja aruta neid teemasid rühmas või foorumil. Tulemus võib olla, et sõnumit võetakse vastu erinevalt:ei ole alati kindel, mida “saatja” soovib meile edasi anda. “Eakate nõukogu president kasutas oma ettekandes punkti suurust 12 ja auditoorium ei suutnud seda jälgida….” Mida see tähendab minu jaoks? Suhe/eneseavaldus: ma olen pahane, sest see oli sinu ülesanne mind aidata ettekande tegemisel, kuidas sai nii juhtuda? Faktiline materjal/suhe: President ei ole korrektselt võimeline esinema? Revisjon: Me peame korraldama koolituse materjali „powerpointis“ esituse omandamiseks? Revisjon: Me peame tegema koopiad ja saatma need osavõtjatele? Palun pea meeles, et suhtlemiskultuur (asjad on erinevates kultuurides nii, et pealiskaudsel vaatlemisel võivad asjad tunduda olevat korras, kuigi nad seda ei ole) omandab järjest suurema tähtsuse kaasaegses multikulturaalses ühiskonnas.

Peatu ja mõtle! Palun mõtle mõni näide, mis on seotud erinevate kultuuriga ja sellega seotud arusaamadega.se Kanna need näited ette ja arutage neid. Mis on tagajärjed? Kas kultuuriline treening aitaks asja parandada? Kui jah, siis kuidas seda organiseerida? (20 minutes).



7

Palun pea meeles:Igal sõnumil on faktilise sisu ja sotsiaal /suhtlemise vaatenurk. Iga sõnumit võib tõlgendada. Meil on vaja pidada meeles sõnumi sisu, suhteid, enesavalduse ja revisjoni erinevaid külgi kui me räägime teistega ja kuulame teisi.

D.1.2 Suhtlemine eakatega

Peatükis D1-s oleme saanud teada, et suhtlemine on kompleksne küsimus, mis annab võimaluse mittearusaamisele ja valele käsitlusele. Me oleme ka näinud, et meil tuleb arvestada seisunditega füüsilisest nõrkusest piiratud vaimse mahuni. Me ka arvestama, et kui me isegi märkame vaimseid probleeme, ei tohi me kunagi kaotada austust inimese vastu. Me peame meeles pidama, et eakatel on erinev sotsialiseerumise tase (eriti kui neil on immigrantide taust). tSee tähendab, et nende keel, väärtused, uskumused, arvamused ja suhtlemise stiil võib meie omadest erineda, mis on omandatud kaasaegsest massikommunikatsioonivahenditest või internetist.. ”Pensionäridel ei ole kunagi aega”, öeldakse Saksamaal, aga faktiliselt on ajakasutus pensionäridel erinev sellest, mida meie kogeme oma igapäevases töös. Sotsiaalsed olud mõjutavad käitumist ja suhtlemist.

Pea meeles:erinevused sotsialisatsioonis/kultuuris/hariduses nagu ka füüsiliste ja vaimsete funktsioonide allakäik võivad põhjustada raskusi suhtlemisel.

Selles peatükis käsitletakse eakatega suhtlemise erinevusi ja väljakutseid. Alljärgnev põhineb suurepärasel materjalil, mis on pärit raamatust: “Communicating with Seniors – Advice, Techniques and Tips” välja antud Minister of Public Works and Government Services, Canada 1999.1 This publication is highly recommended for further information, preparation and implementation of the SAGE module on communications See materjal on soovitatud kasutada edaspidise informatsiooni , koolituse jm. tegevuste jaoks SAGE – i suhtlemise moodulis .

Tegevus 3 – uuring:

mine http://www.phac-aspc.gc.ca/seniors-aines/pubs/communicating/comsen_e.htm ja saad ülevaate uuringust. See on küll inglise keelne, aga erilise huvi puhul on võimalik teatud paragrafide vahendamine. Jaga teemad ja aruta seda kursuslastega. D.1.2.1 mida tähendab “vanurisõbralik keskkond? Ainult siis saavad eakad aktiivselt kaasa aidata ühiskonna arengule, kui me suudame ära kasutada nende pädevuse, elukogemuse ja vaba aja. teisalt, me peame kontrollima, kas informatsioon programmide, teenuste toodangu, poliitika ja võimaluste kohta aktiivseks sekkumiseks jõuab nende gruppideni ja kui mitte, peame kohandama olukordi ja leidma

1 http://www.phac-aspc.gc.ca/seniors-aines/pubs/communicating/comsen_e.htm



8

võimalusi olukorra parandamiseks. Nagu me näeme, kasu ja vajadused jaotuvad mõlemale poolele, meile ja eakatele. Nii ei ole see siis ainult “teha midagi eakate jaoks”, aga teha midagi meie sotsiaalselt tervema ühiskonna jaoks.

“Lõppude lõpuks on eakasõbralik ühiskond universaalselt sõbralik ühiskond”2

Tegevus 4– reflektsioon.

Kui võimalik, töötage paaris. Mida ülaltoodud seisukohast arvata? Mõelge selle üle 5 minutit

Kas olete nõus? Kas te leiate argumente, et selgitada oma nõusolekut või mittenõusolekut ?

Vestelge sellest oma partneri ja rühmaga.

Ei ole mingit kindlat joont “noore” ja “vana” kuulajaskonna vahel – ega mingit kindlat piiri suhtlemises”eakatele” ja suhtlemises kellegi teisega. Kui informatsioon on hästi nähtav, hea kuulda ja kui see on hästimõistetav, võidavad kõik. ….And when staff are trained to deal sensitively and respectfully with clients and customers, service improves for everyoneJa kui personal on koolitatud tundlikult ja lugupidamisega suhtuma klientidesse, rahuldab teenindus igaüht”.3

(vt D1.1) Läheme tagasi oma sõnumi nelja külje juurde – mäletate – faktimaterjal, revideerimine, suhted ja eneseväljendus. Kui me räägime eakatega, paljastame oma isiklikud seisukohad.

Tegevus 5– individuaalne või rühmatöö: Tööta välja jälgimisleht “jahide” ja “eidega” eakatega töötamisel. Summeeri mida oled õppinud ja püüa leida uusi aspekte. Pärast lõpetamist võrdle seda kontrolllehega “Sinu seisukoht näitab” ja lisa oma tulemused. D.1.2.2 Muutused, mis tulevad koos vananemisega4 Mõni 85-aastane inimene võib olla kõbusam kui mõni teine 70-selt . Aga üldiselt on kaotusi mis mõjuvad informatsioonile ligipääsemisele, võimele seda vastu võtta ja sellest aru saada. Muutused tunnetuses Nägemise ja kuulmise langus mõjutab informatsiooni vastuvõtmise võimet. Tekib probleeme kuulmisega, kui helitugevus on teatud tasemest nõrgem või on tegemist tugeva taustamüraga. Nägemise kahjustus põhjustab probleeme lugemisel. Peatu ja mõtle: Kui sa pead organiseerima seminari eakatele või olema vahendajaks koosolekul, mida sa pead silmas pidama?

2 “Communicating with Seniors – Advice, Techniques and Tips” published by the Minister of Public

Works and Government Services, Canada 1999, 4. 3 Ibid.

4 Ibid. 7-11. See also the SAGE module “Gerontology”.



9

Füüsilised muutused Painduvuse halvenemine, tegevuse aeglustumine, peenmotoorika kontrollimine, silm-käsi koordinatsiooni muutumine ja haigused nagu artriidid, osteoporoos võivad mõjutada väikeste objektide käsitlemise nagu telefonid, arvutid jne. Peatu ja mõtle: Oled üht eakate nõukogu liiget palunud teha ettekanne.. Sa tead, et ta on selle ette valmistanud oma kodus ja sina oled lubanud talle tuua ettekandeks oma sülearvuti. Mida, arvesse võttes ülaltoodud teksti, pead sa silmas pidama? Muutused kognitiivsetes funktsioonides Need muutused puudutavad mälu, arutlemisvõimet ja abstraktset mõtlemist. Uuringud näitavad, et kognitiivsed operatsioonid võivad võtta rohkem aega, aga tulemus võib olla võrdne või isegi parem võrreldes noorematega. Peatu ja mõtle: Oled kutsunud lektori seenioride akadeemisasse esinema. Milles pead eelnevalt kokku

leppima? Take note of your ideas and than have a look at the footnote below.pane oma

ideed kirja ja vaata, millised on eelnevad seisukohad 5.

Sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused These include changes in income, social relations, isolation and loneliness, limited possibilities to attend cultural events (afraid to go out in the dark), or anxiety about becoming dependent on others Need on muutused sissetulekus, sotsiaalses realisatsioonis, isolatsioonis ja üksinduses, limiteeritud võimalustes ja kultuurisündmuste külastamise vähenemises (kardab pimedas välja minna) või mures sõltuvussuhte tekkimise võimaluse pärast teistest. Võtmeküsimuste kordumine: Palun arutle ja diskuteeri, mida oled õppinud vananemismuutustest ja suhtlemisest.

Soovitame siin kasutada materjali “Aging and Communication”, mis on lisatud moodulile. D.1.2.3 Kasutatav suhtlemiskeskkond

5 The speaker should be prepared to repeat key points in various ways, to get feedback/check

understanding, to use different information channels, particularly visualisation (develop a drawing on the board, use video, pictures) etc. What else have you found out?



10

Isegi nooremad inimesed leiavad, et trükitud informatsiooni on rake mõista ja lugeda. Ei ole võimalik küsida, kas oluline informatsioon oli arusaadav. TV-s ja raadios on antud sageli väga kiiresti ja segaselt. Kogemused immigrantide kogukondadega näitavad, et tihti vahetatakse olulist infot sotsiaalsete võrgustike kaudu – naabrid, pereliikmed, sõbrad, migrantide organisatsioonid. See tundub toimivat ka eakate puhul. Nad tunduvad eelistavat näost näkku kohtumisi selleks et vahetada informatsiooni.

On sul meeles seisukoht mooduli algusest?

Gerd: “Maria, ma mõtlten, et eakate nõukogu aktiivset rolli tuleb täiustada..Nad

kutsuvad lektoreid andma informatsiooni pensionitest, sotsiaalhoolekandest jne. Aga

nad peaksid määratlema oma huvid, arvamused ja leidma tee nende aktiivseks

toomiseks avalikuks -diskussiooniks , mida sina arvad?”

Praegu, olles saanud oluliselt rohkem informatsiooni suhtlemise kohta eakate inimestega, on Maria vastus Gerdile tõenäoliselt teistsugune kui ta vastanuks alguses

Maria: “Gerd, sul on absoluutselt õigus et me peame jõustama eakate huve, ideesid

ja vajadusi tAga ära unusta, et saada informeeritud ekspertide poolt on eakatele

kõige eelistatum võimalus tähtsa informatsiooni saamiseks, nii et mõlemad pooled

on olulised.. Mida mina näen, on et me peame ettekandjaid korralikult ette

valmistama, et nad arusaadaval viisl kordaksid märksõnu, ja kasutaksid meediat

vajalikul viisil.

Oma tulemusi kokku võttes võime öelda, et eelistatud on meetodid, mis rõhutavad personaalseid kontakte, sotsiaalseid sidemeid ja suulisi informatsiooni edastamise meetodeid. “Inimestevaheline suhtlemine peaks olema kahesuunaline tee – mitte ainult informatsiooni edastamine …. Meditsiiniline personal, avaliku teenistuse töötajad, nõustajad ja teiste erialade professionaalid peaksid eriti olema varustatud oskusega kuulata. Suhtlemine ei ole lihtsalt võimalus oma sõnumi edasiandmiseks. See peaks võimaldama informatsioonivahetuse ja võimaldama … (eakatel) …väljendada mõtteid ja tundeid nagu ka edasi andma informatsiooni oma olukorrast. Kuulaja peab olema oskustega interpreteerida žeste, sõnu ja käitumist, oskama jälgida sõnalist ja mittesõnalist informatsiooni, jättes piisavalt aega suhtlemiseks ja vastamiseks”.6 Koosolekud

6 Communicating with Seniors – Advice, Techniques and Tips” published by the Minister of Public

Works and Government Services, Canada 1999, 15.



11

Oleme eelnevast saanud informatsiooni selle kohta , et koosolekud on parim viis eakatele informatsiooni andmiseks ja nendelt tagasiside saamiseks nende vajaduste ja huvide kohta. Koosolekud on sotsiaalse võrgustiku võimalused informatsiooni vahendamiseks. See tähendab ka seda, et koosolekutel on võimalik ka individuaalne informatsiooni vahetus koosolekul viibijate vahel, et kinnitada ja selgitada olulisi punkte. Mooduli lõpus on koosoleku planeerimise leht . Diskussioon/Kogemuste vahetamine: Organiseeri kogemustevahetamise koosolek koos teiste eakate õppijatega (ümarlaud, paneel) Millised probleemid võivad tekkida ja kuidas neid lahendada? Milliseid vihjeid võid anda teistele? Võid kasutada jaotusmaterjali diskussiooni alustamiseks. Telefon

Telefon on oluline suhtlemisvahend pereliikmete ja sõprade vahel kontakt hoidmiseks. Paljud eakad aga ei ole rahul suhtlemisega telefoni teel. Nad eelistavad näost-näkku kontakte, sest suhtlemine telefonitsi tekitab neile probleeme. Paljudel on probleeme kuulmisega. Seetõttu, kui kasutada telefoni:

� Räägi selgelt ja aeglaselt (aga mitte nagu lapsega). Ole kannatlik. � Kontrolli, et vastuvõtusüsteem oleks korras ja palu korrata, kui vaja. � On kasulik kui vastajal on pliiats ja paber käepärast. � Kui on telefonivastajaga süsteem, veendu, et helistataks sobival/viisakal ajal. � Küsi tagasisidet, kui informatsioon jääb ebaselgeks. Võite küsida helistajalt

kokkuvõtet võtmesõnade osas sellest informatsioonist, mida edastasite näit.” MIs siis nüüd edasi teete, mis te arvate, kuidas teie probleem saab lahendatud?

Sügavamaks ja edasiseks informatsiooniks kasuta Barry Spiegelmani artiklit selle mooduli lõpus.

Trükitud informatsioon

Informatsioon ei ole alati eakate meelisinformatsiooni allikas. Ometi on sellel omad eelised. Lugeja saab informatsiooni kasutada nii palju kui soovib ja siis, kui talle sobib. Seetõttu, enne trükitud materjali kujundamist ja väljasaaatmist peame me otsustama, kas see on kõige mõistlikum viis edastada informatsioon eakatele. Kui me ikkagi otsustame kirjaliku informatsiooni kasuks, on abi mooduli lõpus olevast materjalist.

Sõnumid eakatele: Kirjuta oma tegevusega seotud sõnumid. Näita seda õppijatele ja aruta seda nendega.

Internet ja e-mailid Internet on muutunud väga kasulikuks info kogumise punktiks, äri tegemiseks (reisimine, panga asjad ja info tervishoiu kohta) ja teistega suhtlemiseks (foorumid, e-post). Aina



12

rohkem seenioreid on huvitatud ja võimelised kasutama seda meediumit, kui järgnev põlvkond on juba tuttav ka suhtlemisvahenditega.

Seetõttu on meil olemas väga efektiivne vahend suhtlemiseks ja ideede vahetuse organiseerimiseks. Kuid kas mäletate algset seisukohta selle mooduli sissejuhatusest? Siin on see veel kord:

Mõni aeg tagasi tegime analüüsi seeniorite motiividest õhtustel kursustel

osalemiseks. Tulemused olid üllatavad: õppimine oli oluline motiiv näiteks

reisimise tarbeks, samas oli valdavaks motiiviks kohtumine teistega ja

võimalus suhelda. “See on esimene võimalus täna kellegagi suhelda.”, ütles

üksi elav naisterahvas. Internetil ja e-postil on oma koht, mis aitab ületada isolatsiooni ja vähest liikuvust, kuid ei suuda asendada personaalset sotsiaalset kontakti. Veebilehtede kujunduseks ja e-kirjade kirjutamiseks on ”koostamise juhised” (vaata checklisti” kõigile ühtsed. Seeniorite sõbralik kujundus teeb surfamise palju lihtsamaks ja informatiivsemaks kõigile, mitte ainult seenioritele. Lõppavaldus Oleme jõudnud selle mooduli lõppu, rõhutades põhialuseid seenioritega suhtlemisel. Oleme teadlikud, et see on ainult sissejuhatus. Olulisi aspekte nagu verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemine erineva kultuurilise taustaga inimestega, presentatsiooni tehnikad jne on küll mainitud, kuid mitte detailselt õpitud. Kui uuringud enne kursuse algust näitavad, et need teemad pakuvad huvi, peaks see kajastuma kursuse korralduses. Kõigest hoolimata loodame, et see moodul aitab kaasa suhtlemise edendamises seenioritega. Selle mooduli teises osas saame teadmisi vahendamisest, mis on oluline oskus ja tehnika aitamaks inimesi esitama oma ideid ja soovitusi, anda osalejatele tunde, et neid austatakse ja motiveerida neid edasi andma oma kogemusi ja võtta üle aktivvne roll. Vahendamine aitab samuti lahenduste leidmisel konfliktide korral.

D.2 Vahendamise ja konfliktide lahendamise põhialused D.2.1 Grupi dünaamika

Meie vahendaja tegutseb gruppide sees. Grupp ei ole lihtsalt hulk inimesi, vaid elav kogum,

mis liigub oma iseloomu järgi, selle mõistus saab alguse kohtumistest. Seetõttu vajab meie

vahendaja mõningaid teadmisi grupi dünaamikast.



13

Me mõistame gruppi kui “kahe või enama inimese gruppi, kes on üksteisega kontaktis ning

kellel on ühine eesmärk” (Mills, 1967, lk.2). Elava organismi ei ole see staatiline vaid

dünaamiline, liigub mingis suunas ja siis naaseb, ning see võib ka hääbuda. Et hoida seda

toimivana ja tervena, peame selle eest hoolt kandma, ning olema sellest teadlikud.

Kui grupp moodutub, samuti ka iga koosoleku laguses, peab paika panema kaks punkti:

• Peamised eesmärgid ja raamisiku.

• Kindlad olukorrad, mil üksteist õpitakse tundma.

Kuid päevakavast ja ajakavast ei piisa. ”Varjatud päevakava” mängib olulist rolli, millest ei

saa kõrvale vaadata: inimene peab pöörama tähelepanu ja tundma, mis toimub suhetes.

Sellest vaatenurgast peab tähelepanu pöörama selgusele ja emotsioonide väljanäitamisele.

Kui liikmed üksteist paremini tunnevad ja tekib enesekindlus, tekivad samas ka konfliktid.

Jällegi peab sellistel hetkedel silmas idama suhteid. ”Konfliktidest” räägime veel D2.2-s.

Põhipunktid efektiivse ja meeldivale kohtumise ettevalmistamiseks: 1. Avamine: tervitamine ja teemad. Kohtumise eesmärgid. 2. Osalemine ja laiemad vaatenurgad. 3. Aja kontroll kohtumise ajal. Piisavalt aega arutleda, kuid mitte rohkem kui tarvis. 4. Kokkulepped. 5. Järelduste tegemine: kohtumise lõppedes koguda kokku peamised käsitletud

tulemused. 6. Vabad minutid kõigile liikmetele.

Selles staadiumis saab selgeks mooduli alguses öeldu: vahendaja mängib olulist rolli kohtumiste vahendamisel ja juhtimisel; tema kätes on grupi säilimine. Seetõttu saab temast mingit laadi juht, juht kes peab lubama grupil ise teha omi otsuseid või, peab ta vähemalt arvestama liikmete teadmiste, konteptsioonide ja ideedega oma otsute tegemisel. Tänapäeval ei ole enam kohta sellel, et juht näeb end sellena, kes dikteerib, mis on õige ilma küsimata asjaga seonduvatelt inimestelt nende arvamust. Vahendamine sisaldab endas spetsiifilist suhtumist – grupi teenindaja. Grupi teenindaja püüab aidata gruppi vastavalt efektiivselt ja sõbralikult töötama. Vahendaja ülesanne on jälgida, et grupi töö oleks üksmeelne ja hoida seda sellisena. Ta kannab vastutust grupi võime eest saavutada tulemusi, kuid mitte nende tulemuste sisulise kvaliteedi eest. Vahendaja on spetsialist metodoloogias, kuid mitte ekspert antud teemal. Ta tutvustab individuaalseid töö faase täpselt formuleeritud ja visualiseeritud küsimustega, samuti suunab ta gruppi küsimustega töö jätkudes. See thendab ka seda, et ta pingutab selle nimel, et jääda nii neutraalseks kui võimalik ja püüab justkui eemal seisvad inimesed muuta pühendunuks.



14

Vahendamise edukus sõltub suuresti selle ettevalmistusest:

• Kui kardetakse heakskiidu puudumist, peaks mõetlema, mida saaks eelnevalt teha heakskiidu saavutamiseks. Võib-olla on selleks lühike vestlus osalejatega.

• Kuigi vahendaja ei pea olema ekspert sisu asjas, võib ta siiski olla abistajaks. Hea oleks isegi uurida lähemalt neid teemasid, millega hakatakse tegelema. See teeks lihtsamaks ka üldise eesmärgi planeerimise ja määratlemise.

• Vahendamise keskseks elemendiks on osalejad, kes kogunevad selleks, et käsitleda neid teemasid, mis neike on olulised. Ettevalmistus peab hõlmama informatsiooni grupi moodustamise kohta: kes osaleb, millised konfliktid võivad kerkida, millist ellinfomatsiooni neil on, millised huvid osalejatel on jne, nii et vahendaja saaks ette näha, kas on vaja sissejuhatavat osa ”mängu reeglite” kohta.

• Kui eelnev planeerimine ei ole võimalik, peab moderatsiooni planeerima simultaanselt grupitöö käigus, ning koos osalejatega kui vajalik.

D.2.2 Konflikti lahendamine Vahendaja ei ole otseselt lepitaja, kuid lepitamist ja konflikti lahendamist on vahendaja rollis vaja. Lepitamises sekkub lepitaja kahe konflikti osapoole vahele. Eesmärgist on läbi töötada kahe konflikti osapoole vaheline suhe selleks, et jõuda positiivse suhtluseni ja parandada suhet. Viimase võimalusena on variandiks mõlema poole poolt kõrvaldada konflikti sisu või siis vaadata sellele läbi erineva vaatepunkti. Lepitamine ei ole läbirääkimised, ka mitte vahekohus ega lahendusprotsess. Kui me räägime läbirääkimistest, peame silmas üksnes kahte konflikti osapoolt, kes otsivad tasakaalustatud kokkulepet oma põrkuvate huvide vahel. Vahekohtus tuuakse sisse kolmas isik; vahekohtunik otsustab knflikti lahenduse ilma osapoolte sisulisema huvide süüvimiseta. Lahendusprotsessis on samuti kolmas isik kes teeb lahendi, ainult siin kuulatakse ära erinevad huvid ja võetakse aluseks õigusaktid.

Lepitamine põhineb kolmandal isikul, lepitaja, mitte lahenduse otsustamisel vaid osalpoolte aitamisel vajaduste ja huvide väljanäitamisel. Peaks üles näidatama empaatiat, osapoooltelt peaks ajurünnaku tulemine esitatama lahendusvariante, jõutama kokkuleppele ning mõlemad pooled võtavad seda kohustust ka tõsiselt.

Lepitaja peab püüdlema jääda protsessis tasakaalukaks ja tasakaalustajaks ja leidma kokkulepet ilma, et asuks kellegi poolele ja avaldaks omaenda arvamust. Lepitamise tohutu väärtus seisneb asjaga seotud inimeste isiklikus arengus ning koolituses, mis nad saavad, see on vajalik tulevaste konfliktolukordade tarbeks. Enamgi veel, lepitamisel



15

saavutatakse kokkulepe osapooltega tööd tehes; see tähendab, et kokkuleppe jõus hoidmise garanti saavutatakse mitte kohustuslikult, vaid veenimsega. Põhiidee on konflikti vaatlemine kui väljakutset, kui võimalust laiapinnalisele lähenemisele ja ka muude arvamuste aktsepteerimist. Konflikt ei saa tähendada negatiivseid probleeme, vaid vajalikke osiseid arendamaks ja parandamaks suhet. Lepitaja vahenditeks on mõned vajalikud küsimused info saamiseks ja olukorra selgitamiseks, kuid ka arvamuste vahetamiseks. Lepitaja peab aeg-ajalt ka tegema kokkuvõtteid osapoolte sõnavõttudest ning juhtima vestlust, et hoida ära eesmärkidest kõrvalekaldumist. Lepitaja roll seisab kolmel alusel:

1. Luua sobiv ümbruskond aktiivse kuulajaskonnaga, balansseeritud kõnelemise aeg ja lishtsaks eneseväljenduseks.

2. Positiivsete sidemete toetamine ning etteheidete ja süüdistuste ärahoidmine. 3. Toetada vajadusi ja identifitseerida huvisid selleks, et aidata kahte poolt ja leida

ühiseid kokkupuutepunkte kokkulepete saavutamiseks. Tähtis on meeles pidada, et üksteisest möödarääkimine on ühe ja sama olukorra erinev tõlgendamine. Inimesed on võiemlised koos eksisteerima ja koos elama hoolimata möödarääkimisest (tunnistame, et see on vajalik dünaamilises kogukonnas). D.2.3 Lepitamine ja konflikti lahendamine seenioridega Kuna meie sihtgrupp on 50+, peab keskkond ja vahendaja käitumine olema sobilik optimaalse koolitusprotsessi saavutamiseks. Meie koolitussüsteem ootab, et koolitatavad leiaksid omaenda puudused ise ning otsustaksid, mida ja kuidas edasi õppida; koolitatav oleks koolitusprotsessis aktiiivne element ning teda peaks tagant sundima grupis osalemiseks ja koostööks. Seepärast soovitatakse koolitatavatel kommenteerida kursuse igat sessiooni. Seenioridel võib vaja minna eritähelepanu, et tasakaalustada osalust, motivatsiooni ja väärtustada kellegi panust. Vahendaja peab pöörama erilist tähelepanu neile aspektidele, mis seonduvad vananemise muutustega, eriti vastuvõtlike indiviidide puhul. Sellega seoses pöörake tähelepanu D1.2-le ülal. Kuna mõned koolitusel osalejad võivad ise olla 50+, on soovitatav eeltoodud kontseptsionide läbitöötamisel kasutada tegevusi ja harjutusi alltoodud tabelitest. Kui koolitatav vajab rohkem aega kui oli ette nähtud, siis andke talle ka piisavalt aega ja abi isegi siis, kui see tähendab sessiooni kordamist.



16

Isiklikku aktiivsust saab stimuleerida ja individuaalse õppimiskiiruse võimalust on võimalik tagada.



17

E. Tabel Kommunikatsioon ja Vahendamine Number

Tegevus / sessioon

Õppe eesmärk

Töötabel

A Sissejuhatus Teemast teadlikkus Tõusev huvi

B Mooduli eesmärgid Hindamine/Kokkulepe õppimise eesmärkidest

C Kompetentsid Teadlikkus kompetentsidest, millest selles moodulis räägitakse

D Kommunikatsiooni ja vahendamise põhialused – eritähelepanuga seenioritega töötamise iseärasustele

Anda põhiinfot, kuidas kommunikatsioon toimib, keskendudes seenioritega suhtlemisele

D.1.1 Seal on neli kõrva kuulamas…

D.1.2 Kommunikatsioon seenioritega

“Suheldes seenioritega – Nõuanne, Tehnikad ja näpunäited”, kirjastatud Avalike tööde ja riiklike teenuste ministri poolt, Kanada 1999. Uuring on inglise keeles (36 lk) kuid kasulik oleks see välja printida ja kasutada seda õppematerjalina D.2 osas

D.1.2.1 Mida tähendab seeniorite sõbralik kommunikatsiooon?

Materjal: “Sinu seisukoht näitab välja” materjal: “Kommunikatsiooni barjäärid ja võimalikud lahendused”

D.1.2.2 Vananemisega tekkivad muutused?

“Vananemine ja kommunikatsioon”

D.1.2.3

Sobilik kommunikatsiooni vahend: Koosolekud Telefon Prinditud info Internet ja e-post

Materjal: “Kommunikatsiooni barjäärid ja võimalikud lahendused” “Kohtumise planeerimine”; Artikkel “Suheldes seenioritega”, autor Barry Spiegelman (English, kasutamine vabatahtlik) Check-list “Kirjutades juhtnööre”

D.2 Vahendamise ja konfliktilahendamise põhialused

Anda põhiteadmisi grupi dünaamika kohta ja luua vajalik keskkond gruppide koos hoidmaks

D.2.1 Grupi dünaamika Tegevused 1, 2, 3 ja 4, F2-s D.2.2 Konflikti lahendamine "Three sons story" ja "Olles

silmitsi konfliktiga", tegevused 5,



18

6, 7, 8 ja 9, F2-s D.2.3 Vahendamine ja

konflikti lahendamine seenioriga

F. Tegevused F.1. Suhtlemiskoolituse tegevused Tegevus 1: Peatu ja mõtle ! Eesmärk „Heade“ ja „Halbade“ suhtlemisnäidete reflektsioonid Meetod Reflektsioon, presentatsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus Aeg 30-40 min Kirjeldus Leida näiteid „heast” ja „halvast” suhtlemisest, pidades silmas nelja

aspekti: faktiline sisu, suhe, enese avamine ja pöördumine Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt Tegevus 2: Peatu ja mõtle ! Eesmärk Ole teadlik kultuuripõhistest arusaamatustest Meetod Reflektsioon, presentatsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus n.a. Aeg 20 min Kirjeldus Õppijad reflekteerivad seda, et oskavad mainida kultuuripõhiseid

mittemõistmisi. Õppijad kirjeldavad näiteid ja arutavad neid oma kolleegidega. Millised on tagajärjed ? Kas kultuurialane koolitus võib aidata ? Kui jah, siis mismoodi saaks seda korraldada ?

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt Tegevus 3: Uurimustöö Eesmärk Tutvu vastavate teabeallikatega süvendatud uurimuste läbiviimiseks

ja jätkuvaks õppijate huvide hindamiseks Meetod Uurimistöö, presentatsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus Õppematerjal, personaalarvutid (kui on saadaval), vastavate õpingute

jaotusmaterjal Aeg 40 min või rohkem Kirjeldus Õppurid külastavad veebilehte http://www.phac-aspc.gc.ca/seniors-

aines/pubs/communicating/comsen-e.htm ning saavad ülevaate õpingute sisust (Alternatiivina jaotusmaterjalist või muust allikast rahvuskeeles). Jaga õppuritele välja teemad ja valmista ette lühiülevaated. Arutlege valitud teemade üle gruppides.

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt Tegevus 4: tagasiside seisukohale: „Lõpptulemusena muutub tõenäoliselt eakate-sõbralik kommunikatsioon üleilmselt sõbralikuks” Eesmärk Teadlikkus, et seenioridega suhtlemine võib omada spetsiifilisi



19

vajadusi, kuid see järgib ja vastab üldaspektidele ning mis on põhialusteks edukas suhtlemises.

Meetod Töö paarides, grupidiskussioon Materjal/Ettevalmistus Jaotusmaterjal: „Kommunikatsioonibarjäärid ja võimalikud

lahendused” Aeg 20 min Kirjeldus Töötage paarides. Õppureid kästakse mõelda 5 minutit, mida selle

avaldusega mõeldakse? Nad peavad selgitama, kas nad on nõus ning leidma argumente oma nõustumise või mittenõustumise selgituseks. Õppijad peaksid arutama oma arvamust partneri ja grupiga.

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt Tegevus 5: töötada välja loetelu soovitavatest ja mittesoovitatavatest tegevustest seenioritega suhtlemisel Eesmärk Korrata/Teha kokkuvõtteid suhtlemise alustest omade

tegevuste põhjal, tuua sisse omi/uusi ideesid, tõsta teadlikkust Meetod Individuaalne või grupitöö Materjal/Ettevalmistus Jaotusmaterjal: ”Suhtlemisbarjäärid ja võimalikud lahendused” Aeg 40 min Kirjeldus Õppurid töötavad välja loetelu soovitatavatest ja mittesoovitatavatest

tegevustest, mis puudutavad seisukohti seenioritega suhtlemisel. Nad teevad kokkuvõtte kõigest, mida nad seni on õppinud ja püüavad leida uusi aspekte. Peale lõpetamist nad võrdlevad seda koostatud nimekirjaga

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon Tegevus 6: peatu ja mõtle: organiseerides seminari seenioritega või juhtides kohtumist. Mida pead arvestama ? Eesmärk Teadlikkus ja juhindumine spetsiifilistest nõuetest

kohtumiste organiseerimisel seenioritega või nende tarbeks, õpitu rakendamine

Meetod Reflektsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus Jaotusmaterjal seminari korraldamise kohta peaks olema

välja jagatud hiljem (trükiviga: varem ?), esitatud ideed võiks kokku koguda hilisemaks rakendamiseks

Aeg 10 min Kirjeldus Peatu ja mõtle: organiseerides seminari seenioritega või juhtides

kohtumist. Mida pead arvesse võtma. Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon Tegevus 7: peatu ja mõtle: füüsilised muutused Eesmärk Teadlikkus ja juhindumine spetsiifilistest nõuetest

kohtumiste organiseerimisel seenioritega või nende tarbeks, antud juhul spetsiifiliselt füüsilise mandumise juhtumitega

Meetod Reflektsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus Õppematerjalis toodud infost lähtudes Aeg 10 min Kirjeldus „Oled palunud ühel seeniorite juhatuse liikmetest teha presentatsioon.

Sa tead, et ta on selle ette valmistanud kodus arvutiga ja lubasid talle tuua oma rüperaali presentatsiooni



20

tarbeks. Mida peaksid enne presentatsiooni algust kontrollima/kooskõlastama, võttes arvesse ülaltoodud lõiku” (füüsilise mandumise korral).

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon Tegevus 8: peatu ja mõtle: kognitiivsed muutused Eesmärk Teadlikkus ja juhindumine spetsiifilistest nõuetest

kohtumiste organiseerimisel seenioritega või nende tarbeks, antud juhul spetsiifiliselt kognitiivsete muutuste juhtumitega. Varem õpitu rakendamine.

Meetod Enesereflektsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus Lähtumine õppematerjalis toodud infost kognitiivsete

muutuste kohta Aeg 10 min Kirjeldus „Oled kutsunud esineja seeniorite koolitusele. Mida pead temaga

kokku leppima? Kirjuta üles oma ideed ja seejärel vaata allolevaid kommentaare”.

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon Tegevus 9: kordamine/kokkuvõtte tegemine õpitust (vananemine ja kommunikatsioon) Eesmärk Olulisemate punktide ülekordamine. Varasema õpitu rakendamine. Meetod Enesereflektsioon, diskussioon Materjal/Ettevalmistus Lähtumine õppematerjalis toodud infost, jaotusmaterjal „Vananemine

ja kommunikatsioon” Aeg 20 min Kirjeldus „Palun korda ja arutle selle üle, mida oled õppinud vananemise

muutustest tulenevatest mõjudest suhtlemise vallas. Selleks soovitame sul kasutada jaotusmaterjali „Vananemine ja kommunikatsioon”, mis lisatakse käesolevale moodulile.”

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon Tegevus 10: Diskussioon/Kogemuste vahetamine seenioritega kohtumise organiseerimise valdkonnast Eesmärk Varasema õpitu rakendamine, kogemuste vahetamine teiste

õppijatega Meetod Enesereflektsioon, diskussioon, ümarlaud, platvorm Materjal/Ettevalmistus Lähtumine õppematerjalis toodud infost, jaotusmaterjal „Esmased

nõuded kohtumiste korraldamisel” Aeg 25-30 min Kirjeldus „Korralda teiste õppuritega kogemuste vahetus seenioritega

kohtumise korraldamise alal (ümarlaud, platvorm). Millised probleemid kerkisid esile ja kuidas need lahendati? Näpunäited, mida võiksid teistele anda. Võid vabalt kasutada jaotusmaterjali lähteseisukohtadeks ja diskussiooni alustena.

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon



21

Tegevus 11: kirjutades seenioritele teadaannet Eesmärk Varasema õpitu rakendamine, kordamine, kokkuvõtte tegemine

õpitust, kogemuste vahetamine teiste õppijatega Meetod Koostada tegevused õpitu rakenduseks, enesereflektsioon,

ajurünnak-diskussioon, ümarlaud, platvorm Materjal/Ettevalmistus Lähtumine õppematerjalis toodud infost, lähtepunktid „Juhised

kirjutamiseks” materjalist Aeg 40 min Kirjeldus „Kirjuta teadaanne oma tegevusvaldkonna kohta. Esitle seda

kaasõppuritele ja arutlege, kas see sobib sinu seenioritest sihtgrupile.”

Hinnang Tagasiside õppijatelt/koolitajalt, enesereflektsioon Tegevused konfliktide vahendamise ja lahendamise treeninguks: Tegevus 12: Ajurünnak Eesmärk Tuua välja erinevused ja tunnustada nende väärtust Meetod Kogu grupp on korraga kaasatud Materjal/Ettevalmistus Kokkukutsuvad kirjad (vt allikaid), tahvel Aeg 25 minutit Kirjeldus Kõik on saanud kokkukutsuva kirja ning loevad seda iseseisvalt 3

minutit. Kirjad antakse tagasi koolitajale ning esimene partner alustab äraarvamist, mida partner sellel kohtumisel võiks öelda; ilma täiendava järelemõtlemisajata, ütleb järgnev partner oma versiooni, ja nii edasi. Koolitaja kirjutab kõik arvamused tahvlile.

Hinnang Koos koolitatavatega. Vaata enne kohtumisele saabumist esinevate tundmuste erinevuste ulatust.

Varieerumine: Ajurünnak võimalike kohtumisel esinevate konfliktide teemal, kohtumise dramatiseerimine

Tegevus 13: Pallimäng austamaks järjekorda vestluses Eesmärk Austa järjekordi vestluses ja osale ühistöös. Meetod Kogu grupp on korraga kaasatud, istumine ringis Materjal/Ettevalmistus Pehme väike pall Aeg 30 minutit Kirjeldus Grupp räägib loo kordamööda vaheldudes väikeste lausetega.

Esimene lause on 55+ isikust ning see antakse koolitaja poolt, kellel on ka pall, koolitaja annab palli edasi teisele partnerile, kes jätkab seda lugu hoides samal ajal palli. Pall käib läbi kõigi partnerite käest. Lugu lõppeb teatud ajahetkel, mida kõik teavad.

Hinnang Koos koolitatavatega. Kas neil on raskusi olla vaikselt ja oodata? On neil raske rääkida kui nad saavad palli?

Varieerumine: 1-Igas osalemises kasutatakse stopperit 2-Ei ole lubatud anda palli neile, kes on juba rääkinud 3-Mõned sõnad on keelatud: probleem, raskus, ei. 4-Ajurünnak teema kohta enne algust



22

Tegevus 14: kolme vooruse mäng Eesmärk Tõsta enesehinnangut ja teadlikkust sellest, et kõigil on oma

voorused Meetod Kogu grupp on korraga kaasatud, istumine ringis Materjal/Ettevalmistus Igaühele tükk paberit ja 1 pliiats Aeg 35 minutit Kirjeldus Igale partnerile antakse pliiats ja paber. Sellele paberile kirjutavad

nad kolme minuti jooksul kolm enda voorust. Seejärel kõnnivad nad vaikselt ruumis ringi, näidates paberit oma rinnal. Jälle istudes, kirjutavad nad paberile teiste voorusi, mida nad arvavad, et ka neil on need olemas. Seejärel liiguvad jälle ringi, otsides teisi isiklikke voorusi.

Hinnang Koos koolitatavatega. Vaadata, kui palju voorusi keegi on kokku saanud ja kui õnnelikuna nad end tunnevad.

Varieerumine: Sama mäng esmalt soovitud voorustega, aga tegelike voorustega, kui valitakse teiste paberitelt

Tegevus 15: Minutid kohtumise ajal Eesmärk Arendada neutraalsust Meetod Iseseisev töö, ja ühine arutelu Materjal/Ettevalmistus Raporti koopiad igale koolitatavale (vaata allikaid), paberid-pliiatsid Aeg 60 minutit Kirjeldus Iga koolitatav loeb raporti vaikselt läbi. Neil on aega 20 minutit

kirjutada kohtumise minutitest, mille kohta nad lugesid Hinnang Koolitaja loeb minuteid ja näitab, kus on neutraalsus puudu, kus on

pealesunnitud ning kus on mudel, mida tasub järgida (autoreid mitte nimetades). Ühisarutelu.

Varieerumine: Mitte raporti lugemine, vaid filmi vaatamine, kõneluse kuulamine, või vaadates stseeni (teatris või reaalelus).

Tegevus 16: Mandariin Eesmärk Erinevus positsiooni ja tegeliku vajaduse vahel Meetod Jagage grupp kaheks (A ja B), et selgitada olukorda ja rolli,

mida nad mängima peavad. Peale seda töötavad koolitatavad paarides A ja B poolt moodustatuna

Materjal/Ettevalmistus Puudub Aeg 60 minutit Kirjeldus Koolitaja selgitab (A ja B on erinevates ruumides), et peale

suurkatastroofi on nad ainukesed ellujääjad koos oma emadega. Planeedil ei ole enam puuvilju, on vaid üks väike mandariin. Emad on väga haiged ja neid võib päästa üksnes ühe mandariini mahla joomine (öeldakse A-le) või süües ära ühe kooritud mandariini (öeldakse B-le). Mõlemad osalejad igas paaris vajavad mandariini ning nad asuvad läbirääkimistesse.

Hinnang Koolitaja ja koolitatavad koos. Kui läbirääkimised on olnud korrektsed ning nii A-l kui B-l on õnnestunud välja tuua oma vajadused ja seisukohad, pääsevad kõik.

Varieerumine: Ainult üks paar on tegevuses ning teised partnerid jälgivad arutelu (läbirääkimised).



23

Tegevus 17: Üheksa punkti ja neli liini Eesmärk Teadlikkus paremast lahendusvariandist, kui üks vastandub

olukorrale distantsilt ilma, et tal oleks palju emotsioone asjasse pühendatud

Meetod Alustage üksikult, järgneb ühine hinnangu andmine Materjal/Ettevalmistus Töötabel G2-s, pliiatsid ja tahvel Aeg 15 minutit Kirjeldus Käesolev tegevus on mäng, et pidada pausi sessioonis.

Koolitaja annab pildi 9 punktiga koos selgitusega. Kui koolitatav leiab lahenduse, ei ütle ta seda välja, kirjutab soovituse tahvlile teistele abiks. Lõpuks on tahvel täis häid soovitusi.

Hinnang Koos koolitatavatega, mõeldes reaalolukordadele, mis vajavad distantsi, et neid lahendada.

Varieerumine: Lahendamine mitte omaette, vaid väikestes gruppides.

Tegevus 18: Rollimäng konfliktis

Eesmärk Empaatia arendamine. Vahendamisprotsessi tundmine ja erinevate vajaduste ja huvidega arvestamine

Meetod Kolm osavõtjat esitavad rolle ja teised jälgivad

Materjal/ettevalmistus Kati ja Eve tööleht (vahendid), paberid ja pliiatsid kõigile

Aeg 90 minutit

Kirjeldus Kati ja Eve vajavad 15 minutit paberite lugemiseks ja situatsiooni ettevalmistamiseks. Vahendaja ja kogu grupp teavad, et antud juhul on sõbrad riidu läinud ja nad valmistavad ruumi ette osavõtjate vastu võtuks ja teevad sessiooni plaani.

Analüüs Koos osavõtjatega. Protsessi analüüs.

Variatsioonid Rollimängud samaaegselt kolmestes rühmades. Teiste situatsioonide kujundamine.



24

G. Viited Communicating with Seniors: Advice, Techniques and Tips (English) http://www.phac-aspc.gc.ca/seniors-aines/pubs/communicating/comsen_e.htm

Communicating with Seniors: Advice,Techniques and Tips is a "how-to" manual aimed at businesses, governments, communities, professionals and other communicators who have an interest in seniors and their well-being. The publication provides facts about current and future seniors and information on the effects of the aging process on message reception.

Geisler, L.(2007): Das Gespräch mit dem alten Patienten - Reden mit Respekt (speaking with respect). physiopraxis; 5 (6). (German)

Geisler addresses ethical problems related to communication, namely in the context of doctors/medical staff and senior patients

Schulz von Thun, F. (2007) Miteinander Reden, 3 volumes,. 45th ed. (2007) Reinbeck bei Hamburg: Rowohlt Taschenbuch Verlag (German)

Very successful and basic information on communication issues, well structured and user friendly presented – but only available in German language.

Spiegelman, Barry (2004): Communicating with Seniors. (English) http://www.connectionsmagazine.com/articles/4/056.html

Barry Spiegelman is co-founder and Chief Customer Officer of The Beryl Companies, which, since 1984, has provided a comprehensive range of outsourced call-centre solutions. The article focuses on requirements for communication with seniors using the telephone as communication medium.



25

Arnaiz P., Isus S. (1995). Características de la dinámica de grupos. Garó, España Bordieu (1998). Cultura de paz y gestión de conflictos. Barcelona González Núñez J., Anameli Morroy, E. Kupfermar Silberstein. Dinámica de grupos. Técnicas y tácticas. Lederach (1998). Enredos, pleitos y problemas. Una guía práctica para ayudar a resolver conflictos. Guatemala Seifert, Josef W. (1989). Visualization, presentation, moderation. A three-in-one guide to leading sucessful and productive group events. Gabal Verlag GmbH, Offenbach Shaw, Marvin E. (1986) Dinámica de grupo. Psicología de la conducta de los pequeños grupos. Editorial Herder. Barcelona Suares, M. (1996). Mediación. Conducción de disputas, comunicación y técnicas. Paidós, Barcelona Vinyamata, E. (2001) Conflictología. Ariel, España. Balanzó Bruno, Gimeno Robert, Reina Francesc (2002). Mediació. Postgraduate Course in ISEP, Barcelona ARC-Alternatives en la Resolució de Conflictes. Col·legi Oficial de Psicòlegs de Barcelona http://www.copc.org “Arreglem-ho!” Working Group in Mediation and Conflict Transformation. Rosa Sensat. http://rosasensat.org Centre Pau i Treva. Barcelona http://acordsc.com/centropauitreva.html Educators for Social Responsibility. Cambridge. http://www.esmational.org European Centre for Conflict Prevention. The Nederland http://www.euconflict.org Foro Mundial de Mediación. Madrid http://www.geocities.com/-suares/forum/ Gernika Gogoratuz. Gernika http://www.gernikagogoratuz.org/ UNESCO-Education for a culture of Peace Department. Paris http://www.unesco.org/cpp

G1 Allikad “Suhtlemine seenioritega” Vaata SAGE veebis koolituse osa www.sage-eu.com



26



27

MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED

Documents

Moodul 2 Suhtlemine ja vahendamine · 2015-11-05 · soovime kogukonna edukat demokraatlikku toimimist. Seetõttu on vaja harjutada, et saada koosoleku parimat võimalikku tulemust