SELETUSKIRI Sisukord SK 25_01... · 2013. 7. 22. · [email protected] PROJEKTEERIMINE KÜTE, VENTILATSIOON, VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, TEHNOLOOGILINE OSA Projekteerija: Dipro OÜ

Projekt: OÜ ABRIS katlamaja rekonstrueerimine. Töö nr. 20121206 Küte ja ventilatsioon. Veevarustus ja kanalisatsioon. Tehnoloogiline osa. Objekti aadress: Tallinna mnt 2 Võru linn 65605 Põhiprojekti SK Projekteerija: Dipro OÜ, MTR registreering EEP001255 25.01.2013 Vastutav spetsialist: Andres Nadel

SELETUSKIRI

Sisukord

1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA......................................................................................... 2

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................. 3

3. KÜTTESÜSTEEM ................................................................................................... 3

3.1 HOONETE SOOJUSKOORMUSED ....................................................................... 3

3.2 HOONE KÜTTESÜSTEEM ................................................................................... 4

4. KATLAMAJA ......................................................................................................... 4

4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD ...................................................................................... 4

4.2 VEEVARUSTUS .................................................................................................. 4

4.3 KANALISATSIOON ............................................................................................. 4

4.4 TEHNOLOOGILINE OSA ..................................................................................... 4

4.5 KÜTUSEMAJANDUS .......................................................................................... 5

4.6 KORSTEN .......................................................................................................... 6

4.7 VENTILATSIOON ............................................................................................... 6

4.8 KATELDE TÖÖPÕHIMÕTTE KIRJELDUS ............................................................... 6

5 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA KASUTATAVATELE MATERJALIDELE ......................... 6

5.1 EHITUSTÖÖDE KVALITEET ................................................................................. 6

5.2 SEADMETE PAIGALDUS JA ASENDUS ................................................................. 7

5.3 TÖÖVÕTU PIIR .................................................................................................. 7

5.4 KASUTATAVAD MATERJALID ............................................................................ 7

6 TULEOHUTUS ....................................................................................................... 8

7 ENERGIATÕHUSUS ............................................................................................. 10

8 KESKKONNAKAITSEMEETMED ............................................................................ 10

9 KATSETAMISED JA REGULEERIMISED .................................................................. 10

9.1 TORUSTIKE SURVEKATSETUS .......................................................................... 10

9.2 KATLA KÄIVITAMINE....................................................................................... 11

10 TORUSTIKE ISOLEERIMINE .............................................................................. 11

11 AMETITE JA MUUD KONTROLLID .................................................................... 12

12 EKSPLUATEERIVA PERSONALI VÄLJAÕPE ......................................................... 12

13 ÜLEANDMIS- JA KASUTUSDOKUMENDID ........................................................ 12

Projekt: OÜ ABRIS katlamaja rekonstrueerimine. Töö nr. 20121206 Küte ja ventilatsioon. Veevarustus ja kanalisatsioon. Tehnoloogiline osa. Objekti aadress: Tallinna mnt 2 Võru linn 65605 Põhiprojekti SK Projekteerija: Dipro OÜ, MTR registreering EEP001255 25.01.2013

Dipro OÜ Tiigi põik 1a-8 Tel: +372 56 577 698

Reg. kood 11456938 75301 Assaku Fax: +372 608 5235

[email protected]

2 / 12

1. SELETUSKIRJA ÜLDOSA EHITUSOBJEKT JA SELLE ASUKOHT Objekti nimetus Katlamaja Aadress: Tallinna mnt 2 Võru linn 65605 Ehitustoiming: OÜ ABRIS katlamaja rekonstrueerimine. Osad: Küte ja ventilatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon Tehnoloogiline osa Tellija: OÜ ABRIS Reg.kood 10288947 Tellija aadress: Tallinna mnt 2 Võru linn 65605 Tellija kontaktisik: Väino Palo Tel. 78 240 40

[email protected] PROJEKTEERIMINE KÜTE, VENTILATSIOON, VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, TEHNOLOOGILINE OSA Projekteerija: Dipro OÜ Reg.kood 11456938 Aadress: Tiigi põik 1a-8 Assaku 75301 Rae vald Harjumaa MTR registreering EEP001255 Vastutav spetsialist: Andres Nadel Telefon: +372 608 5235, GSM +372 56 577 698 Faks: +372 608 5235 e-mail: [email protected] PROJEKTI EESMÄRK Projekti eesmärgiks on OÜ ABRIS katlamaja rekonstrueerimine. Projekteeritud katlamaja eeldatav eluiga on 20 aastat. PROJEKTI ALUSEKS VÕETUD TINGIMUSTE, PROJEKTIDE, ÕIGUSAKTIDE, NORMIDE, STANDARDITE JA EESKIRJADE LOETELU

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Nõuded ehitusprojektile“. 2. EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt. 3. EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed. 4. EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine. 5. EVS-EN 12828:2003 Heating systems in buildings - Design for water-based

heating systems 6. EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine 7. EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid. 8. RYL 2002 osa I Hoone tehnosüsteemide ehitustööde üldised

mailto:[email protected]






[email protected]

3 / 12

kvaliteedinõuded. 9. Vabariigi valitsuse 27. Oktoobri 2004.a. määrus nr.315 „Ehitisele ja selle osale

esitatavad tuleohutusnõuded“ 10. Tootmishoone evakuatsiooni hädavalgustus. OÜ Linnaelekter töö nr. EL-18/07.

06.2007.a.

PROJEKTEERIMISE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEANDMED JA TINGIMUSED Projekteeritud lahenduse koostamise aluseks on tellija lähteülesanne. Arvutuslik välisõhu temp. VAT -27 °C Ruumide sisetemp. Vastavalt EVS 844:2004 ja tellija lähteülesandele Kontoriruumid +21 °C Tootmisruumid +18 °C Kütteperiood september - aprill

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Tootmishoonete kompleks koosneb 1928 aastal ehitatud tootmishoone külge

hilisematel perioodidel ehitatud hoonetest. Hoonete välisseinte materjaliks on tellis või väikeplokk. Välisseinad on väljastpoolt

täiendavalt soojustamata. Administratiiv-tootmishoone, uue tootmishoone ning lao aknad on valdavalt

renoveeritud. Paigaldatud on 2-e klaasiga pakettaknad. Ülejäänud hooneosade aknad on amortiseerunud. Katused on täiendavalt soojustamata. Administratiiv-tootmishoone pööningul on

täiendav lisasoojustus. Olemasolevad välisuksed on amortiseerunud. Tootmishoonetes on vesi-radiaatorküte. Küttesüsteem on altjaotusega suletud süsteem.

Hoonekorpustes paiknevad pealevoolutemperatuuri reguleerimiseks pumbaga segamissõlmed. Pealevoolutemperatuuri reguleeritakse vastavalt välisõhutemperatuurile.

Sooja tarbevee valmistamine toimub elektriküttel boileritega. Katlamaja välisseinad on tellistest. Katus puitkonstruktsioon, seestpoolt kaetud

krohviga. Krohv osaliselt alla pudenenud. Katusekate - eterniit. Katlamajas on hoone kütmiseks kasutusel Kiviõli-50 ja Kiviõli-80 leek-suitsutoru-katlad.

Kütusena kasutatakse kivisütt ja halupuitu. Katlad ja katlamaja sisustus on amortiseerunud. Olemasolev korsten on amortiseerunud.

3. KÜTTESÜSTEEM 3.1 HOONETE SOOJUSKOORMUSED

Hoone arvutuslikud soojuskoormused küttele on leitud vastavalt tarbitud kütustele ja kütteperioodile september-aprill.





[email protected]

4 / 12

Soojuskoormus küttele Q = 476 kW Soojuskoormus sooja tarbevee valmistamiseks Q = 32 kW

3.2 HOONE KÜTTESÜSTEEM Küttesüsteem tootmishoonetes säilitatakse olemasoleval kujul.

4. KATLAMAJA 4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD

Olemasolevad amortiseerunud katlad ja torustik demonteeritakse ning utiliseeritakse. Katlamajas paikneva duširuumi kergseinad demonteeritakse ning ukseava duširuumist puhkeruumidesse müüritakse kinni. Katlaruumi põrand valmistatakse ette projekteeritud katelde paigalduseks.

4.2 VEEVARUSTUS Katlamaja varustatakse veega hoone veevarustussüsteemist. Katla toitevesi saadakse

olemasolevast toitevee mahutist ja olemasolevate pumpade abil.

4.3 KANALISATSIOON Katlamaja kanaliseeritakse olemasolevasse kanalisatsiooni. Katlamajasisene torustik

ehitada De110 plastikust kanalisatsioonitorudest.

4.4 TEHNOLOOGILINE OSA Enne töödega alustamist taotleda välisõhu saasteluba. Vastavalt vajalikule soojuskoormusele P=473 kW, on katlamajja projekteeritud kaks

tahkel kütusel (halupuit) töötavat leek-suitsutorukatelt LUK-300 nimivõimsusega 290 kW (kasutegur 82-89%; netovõimsus 238 kuni 258 kW).

Töörõhk kuni 2,5 bar. Maksimaalne töötemperatuur 95 °C. Kolde maht 0,99 m3. Katlaring on avatud süsteem. Soojuse ülekanne katlaringist küttesüsteemi (suletud

süsteem) toimub plaatsoojusvaheti kaudu. Katlaid täidetakse kütusega käsitsi. Katlad varustatakse kaitseklappide, termomeetrite ja

manomeetritega. Katelde pealevoolule paigaldatakse temperatuurirelee, mis pealevoolutemperatuuri järgi lülitab sisse/välja sekundaarõhuventilaatorit. Katla normaalne pealevoolutemperatuur on T1=90 °C. Katlasse tagastuva küttevee temperatuur vajalik hoida vahemikus 60-65°C. Tagastuva küttevee temperatuuri reguleeritakse segusõlmedega mõlemal katlal eraldi.

Katla 1 katlaringi küttevee vooluhulk q = 11114 l/h Katla 2 katlaringi küttevee vooluhulk q = 11114 l/h Rõhulang dp = 40 kPa Katlaringi küttevee soojuspaisumise kompenseerimiseks paigaldatakse katlamaja lae

alla, katlaringi kõrgeimast punktist ülespoole, avatud paisupaak mahuga V=1000 liitrit (avatud süsteemi paisumismaht on 540 liitrit). Paisupaaki viiakse mõlema katla pealevoolu väljundilt ohutustorud DN40. Katelde tagasivoolu ühendatakse paisutorud DN32.





[email protected]

5 / 12

Paisupaagi täitmine toimub ujukventiiliga. Paisupaak varustatakse ülevoolu- ja õhutustoruga. Ohutus- ja paisumistorudele ei tohi paigaldada sulgarmatuure.

Soojuse akumuleerimiseks katlaringis paigaldatakse katlaruumi madalamasse osasse neli akumulaatorpaaki PN3 kogumahuga V=10 m3 ('a 2,5 m3). Akumulaatorpaagid varustatakse termomeetrite ja õhueraldajatega.

Akumulaatorpaakidesse akumuleeritud soojus kantakse küttesüsteemi üle

plaatsoojusvaheti abil. Soojusvaheti parameetrid: Võimsus P = 476 kW Temperatuurid primaarpool - sekundaarpool 85/65 - 60/80°C Primaarpoole vooluhulk q = 20423 l/h Soojusvahetis ülekantava võimsuse reguleerimiseks paigaldatakse primaarpoolele

ajamiga 3-tee segamisventiil. Sekundaarpoole pealevoolutemperatuuri reguleeritakse projekteeritud kütteautomaatikaga vastavalt välisõhutemperatuurile.

Soojusvaheti primaarpoolele paigaldatav tsirkulatsioonipump peab olema muudetavate pöörete arvuga. Paigaldatakse üks tsirkulatsioonipump. Varupumpa hoitakse laos.

Sekundaarpool ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi jaotuskollektoriga. Sekundaarpoolele paigaldatakse küttevee soojuspaisumise kompenseerimiseks

membraanpaisupaak PN6 mahuga V=500 liitrit. Küttesüsteemi töörõhk on 2,5 bar. Sooja tarbevee valmistamiseks paigaldatakse mahtboiler mahuga 160 liitrit. Sooja

tarbevett tarbitakse katlamaja siseselt. Mahtboileri kütmine toimub laadimispumba abil. Mahtboiler on varustatud elektriküttekehaga võimsusega 2,2 kW. Mahtboiler ühendatakse olemasoleva tarbeveetorustikuga. Sooja tarbevett valmistatakse eelisrežiimis.

Kütte- ja veevarustuse torustikud toestatakse tarvilikult või kinnitatakse seinte külge

kinnitatavatele kanduritele. Kõik elektri- ja automaatikatööd teostada vastavat pädevust omava spetsialisti poolt.

4.5 KÜTUSEMAJANDUS Kütusena on ette nähtud kasutada halupuitu. Kasutatava kütuse orienteeruv alumine kütteväärtus: halupuit 1300 kWh/m3 (ruumimeeter). Halupuidu suhteline niiskus peab olema <=20% tagamaks katla maksimaalset võimsust. Kütust ladustatakse väljaspool katlamaja. Katlaruumis võib ladustada kuni 0,5 m3

puuhalge. Katlaruumi võib muu tahke kütuse tarbeks paigaldada tihedalt sulguva kaanega mittepõlevast materjalist valmistatud konteineri mahuga 0,5 m3.

Tuhaärastus: Tuhaärastus toimub käsitsi. Katlamajja paigaldatakse ratastel tuhakastid mahuga V=360

liitrit. Tuhakastide tühjendamine hoovis paiknevasse tuhakonteinerisse toimub käsitsi.





[email protected]

6 / 12

4.6 KORSTEN Suitsugaasid juhitakse suitsulõõride abil projekteeritud soojustatud topeltseinalisse

teraskorstnasse. Korsten paigaldatakse väljapoole katlamaja, vundamendile. Korsten ehitada kahe suitsulõõriga. Suitsulõõride läbimõõt 350 mm. Lõõrid valmistada 4mm paksusest mustast terastorust. Soojuspikenemisest tingitud pingete vältimiseks paigaldada lõõride vahele liikumist võimaldavad puksid. Lõõrid soojustada 80mm paksuse kivivillaga, mille mahukaal on vähemalt 100 kg/m3. Väliskest terasplekist. Korstna kõrgus 22 m. Nõutav tõmme katlas normaaltingimustel on 20 Pa. Mõlemad suitsulõõrid varustada korstna alaosas puhastusluukidega.

Katla suitsuviigud Ø350 paigaldatakse tõusuga >=2% ning isoleeritakse 100 mm paksuselt kivivill isolatsioonimatiga Paroc wired MAT 100. Katteks terasplekist väliskest.

4.7 VENTILATSIOON

Põlemisõhu juurdevooluks katlaruumi on välisseina ette nähtud suletav ilmastiku-kindel rest, mille summaarne vaba pindala on 820 cm2.

4.8 KATELDE TÖÖPÕHIMÕTTE KIRJELDUS

Katel täidetakse kütusega lähtudes kasutatavast kütuseliigist. Orienteeruv põlemisperiood käsitsi köetavatel kateldel nominaalvõimsusel on:

halupuit 2h - ühe põlemiskorra kütusekogus ca 0,44 m3 (ruumimeeter) Koguseid täpsustada vastavalt katla kasutusjuhendile ning kasutatava kütuse

tegelikule kütteväärtusele. Kütus põleb primaar- ja sekundaarõhu kanalitest etteantava õhuhapniku kaasabil.

Põlemiskambris tekkinud soojus konvekteeritakse katlaveele läbi katla põlemiskambri ja suitsukäikude terasseinte.

Optimaalne põlemise kontroll saavutatakse, seadistades primaar- ja sekundaarõhu kogust. Põlemise kvaliteeti saab hinnata visuaalselt või mõõtes gaasianalüsaatoriga.

Katla temperatuuri piiramiseks paigaldatakse katla pealevoolule automaatselt tagastuv termoregulaator 30...90°C. Termoregulaator seadistatakse katla töötemperatuurile 90°C.

Kummagi katla suitsuviigule paigaldatakse kaks suitsugaaside termoreleed. Sekundaarõhuventilaatori sisse-/väljalülitamine toimub vastavalt väljuvate suitsugaaside temperatuurile ja pealevoolu termoregulaatorile.

Töötemperatuuri saavutamisel või katla ukse avamisel peab sekundaarõhu ventilaator seiskuma.

Katlaringi tsirkulatsioonipumba tööd juhitakse suitsugaaside termoreleega. Kõik elektri- ja automaatikatööd teostada vastavat pädevust omava spetsialisti poolt.

5 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE JA KASUTATAVATELE MATERJALIDELE

5.1 EHITUSTÖÖDE KVALITEET Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad antud valdkonda reguleerivad

valitsuse seadused, määrused, ministeeriumide ja ametkondade määrused ja nõuded, sh





[email protected]

7 / 12

kasutatud normdokumentides (osa 1) toodud positsioonid [7] ja [9]. Kvaliteedinõuded, kui ei ole märgitud teisiti, vastavalt kasutatud normdokumentide positsioonile [8].

Paigaldustööde läbiviimisel järgida valmistajatehase paigaldusjuhendeid. Töövõtja peab enne tööde algust hindama projektijärgse lahenduse teostamisega

kaasneda võivaid riske ja ohte ning sellest tulenevalt valima sobivaima tehnoloogilise lahenduse tööde organiseerimiseks. Töövõtja on kohustatud vältima tööde tegemisega kaasneda võivaid kahjusid nii küttesüsteemile kui isikute varale.

Kasutatavad torude ühendusviisid: Küttesüsteem - terastoru ≤ DN50: keevis-, keermes- või pressühendus ja vastavad toruliitmikud; - terastoru > DN50: keevis- või äärikühendus;

5.2 SEADMETE PAIGALDUS JA ASENDUS

Kooskõlastusmeetod Töövõtja peab kinnitama kokkulepitud ajakava alusel ehitustööde ajal Tellija juures kõik

seadmed ja materjalid, mida ei ole projektis üheselt määratud. Nimeliste toodete asendamine analoogidega KVVK -projektis valmistaja tootenimetuse või -koodiga määratletud toodet võib

asendada muu valmistaja vastava tootega. Töövõtja peab tõestama vastavuse ja saama oma ettepanekule tellija kinnituse. Vastavuse (sõltuvalt tootest: tehnilised seadmed, mõõdud, välimus, ekspluatatsiooni ja hooldamisega seotud seigad jne.) otsustab tellija iga toote kohta eraldi. Vastutus vahetuse eest jääb siiski töövõtjale.

5.3 TÖÖVÕTU PIIR

Paigaldustööde töövõttu kuuluvad kõik tööd ja materjalid, mis on vajalikud projekteeritud lahenduse nõuetekohaseks täitmiseks.

5.4 KASUTATAVAD MATERJALID

Materjalid vastavalt spetsifikatsioonidele. KÜTTESÜSTEEM Terastorud EN10217-1 (P235 TR2) / DIN1626 EN10255 / DIN2440 Terastoru liitmikud DIN2950/DIN2980 Sulge-, liini-, õhuärastus –ja tühjendusventiilid Sulgventiilid peavad olema kuulkraanid. Tühjenduseks võib kasutada kuulkraane.

Kuulkraani läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne. Süsteemides tegelikult voolava keskkonna koguse mõõtmiseks ja reguleerimiseks tuleb

kasutada liiniseadeventiile, millel peavad olema mõõteriista ühendamiseks konstruktsioonis vastavad niplid.

Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutada nii, et süsteemi oleks võimalik kõikidest osadest õhutada ning süsteemi tühjendada.

Tasakaalustusventiilid





[email protected]

8 / 12

Tasakaalustusventiilid DN10 ... DN50 keermeühendusega, DN65 ... DN100 äärikutega. Tasakaalustusventiili korpusel peavad olema järgmised andmed: Valmistaja, mudel (tüüp) kvs- arv nimiläbimõõt (DN, mm) rõhuklass (PN, bar) Filtrid Filtri sõela ava mõõde võib olla maksimaalselt 1,0 mm, sõela materjal peab olema

roostevaba teras (näiteks AISI 304). Filtri nimiläbimõõt peab olema võrdne torustiku nimiläbimõõduga. Filter peab olema

kergesti puhastatav.

Termomeetrid Kontrollitud termomeetrid, mõõtepiirkond on 0...120 °C. Manomeetrid Manomeetrite mõõtepiirkonna mõõtühikud peavad olema, kas bar, kPa või Mpa.

Mõõteskaala läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm. Manomeetrid peavad vastama 2,5 täpsusklassile. Tööpiirkond küttesüsteem 0-4 bar ja veevarustus 0-10 bar.

Ringluspumbad Kasutada muudetavate pöörete arvuga keskrõhupumpasid, pöörlemiskiiruseks

soovitavalt 1500 p/min; märgmootori puhul 3000 p/min. Pumba sildil peab olema: Valmistaja, mudel, tööratta läbimõõt pöörlemiskiirus (p/min) tootlikus (m³/s, l/s) pumba rõhk (kPa) mootori võimsus kW ja nimivool (A) suurim lubatud rõhk (MPa või bar) suurim lubatud temperatuur (°C).

6 TULEOHUTUS

Katlamaja rekonstrueerimise projekteerimisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määrusega nr.315 ”Ehitistele ja selle osale esitatud tuleohutuse nõuded“ ja Eesti Vabariigi ehitiste tuleohutuse standardi EVS 812‐7: 2008 nõuetega.

Hoone tuleohutusklass TP1

Hoone kasutusviis VI

Hoone osa kasutusotstarve Katlamaja

Hoone staatus Kasutuses





[email protected]

9 / 12

Tuleohuklass 2

Tulekaitsetase II

Hoone jagunemine tuletõkkesektsioonideks

Sektsioon Konstruktsiooni nõutav

tulepüsivus

Katlaruum EI60

Puhkeruumid EI60

Puidutöökoda EI120

Katlamaja välis- ja kandevseinad (paksus 25-67cm) on tellistest (A1-s1,d0). Katlaruum

moodustab omaette tuletõkkesektsiooni. Katlaruum on puhkeruumist eraldatud EI30 tuletõkkeuksega. Katlaruumi põlemiskoormus on < 600 MJ/m2.

Katlaruumi põrandad on betoonist (A2-s1). Katlaruumi lagi on puitsõrestik, kaetud osaliselt krohvitud võrkmattidega. Nõutavad katlaruumi piirete tuletundlikus:

seinad ja lagi B-s1,d0 põrandad A2FL-s1 Katlaruumi lagi vajab rekonstrueerimist. Tehniline lahendus antakse arhitektuurse

projektiga. Katlaruumis püsivalt viibivate inimeste arv on 2. Remondipersonal vastavalt vajadusele.

Katlamajast kõikidest ruumidest, kus inimesed viibivad, on nõuetekohased evakuatsiooniteed ja pääsud hoone kahest küljest. Katlaruumist saab väljuda mõlemast ruumi otsast. Evakuatsiooniteed omavad loomulikku ja kunstlikku valgust. Evakuatsiooni suunad tähistada vastavalt nõuetele.

Tulekustutite vajadus katlamajas on 1 tulekustuti iga 150m2 kohta, kuid vähemalt 2

tulekustutit. Tulekustutiks võib olla pulber- või süsihappekustuti. Katlaruumi välispiirdesse on vajalik võimalikul plahvatusel tekkiva ülerõhu alandamiseks

paiskpind 0,05m2 ruumi 1 m3 kohta. Paiskpindadeks on katlaruumis aknad. Orienteeruvalt vajalik paiskpinna suurus on 25 m2. Täiendava paiskpinna tehniline lahendus antakse arhitektuurse projektiga.

Põlengul tekkiva suitsu eemaldamiseks kasutatakse katlaruumi aknaid. Aknad peavad avanema väljapoole. Nõutav suitsueemalduspind on 0,65 m2 (0,5% katlaruumi põrandapinnast).

Korstna ja suitsulõõri vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde

pideva maksimaalkoormusega kütmise korral olla üle 80°C. Põlevmaterjalidest ehitusosad tuleb paigaldada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuse üle 80°C.

Katlamaja ja kütuseladu tuleb varustada automaatse tuletõrjesignalisatsiooniga. Automaatse tuletõrjesignalisatsiooni projekt ja teostus tellida hoone omaniku poolt vastavat litsentsi omavalt firmalt.





[email protected]

10 / 12

Katlamajja on projekteeritud 22m kõrgune kahe 350mm läbimõõduga suitsulõõriga teraskorsten, mis töötab piksepüüdurina. Korstnale ehitada välja nõuetekohane maanduskontuur.

Väliseks tulekustutamiseks saadakse vesi Roosi tn asuvast tuletõrjehüdrandist ca 30m kaugusel katlamajast.

Küttetorustike läbiviigud tuletõkketsoonidest tihendatakse EI60 vastavalt.

7 ENERGIATÕHUSUS Energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav.

8 KESKKONNAKAITSEMEETMED

Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutada. Puidujäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlblik puit tükeldada ja kasutada küttematerjalina (v.a. värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

Eelpool kirjeldatud abinõude rakendamisel ei kaasne tööde läbiviimisel keskkonnareostust.

Paigaldatavad katlad peavad olema testitud. Katlamajal peab olema välisõhu saasteluba.

9 KATSETAMISED JA REGULEERIMISED 9.1 TORUSTIKE SURVEKATSETUS

Survekatsetuse teostamine ning selle teostamisel vajalikud abivahendid sisalduvad töövõtus. Survekatsetused teostatakse tellija kontrollimisel ning need peavad olema tellija poolt kinnitatud. Survekatsetuste teostamisel pidada kinni TKK ja teistest Eesti Vabariigis kehtestatud normdokumentidest. Varjatud torustike ja kanalite survekatsetused teostatakse enne nende kinnikatmist.

Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid. Torustike survekatsetuse protokollis näidatakse: - töövõtja - mõõdetava võrgu osa - suurim projekteeritud rõhk - proovirõhk - prooviaegsed ilmingud





[email protected]

11 / 12

- proovi sooritusviis ja –aeg - proovi tegija - proovi järelevaataja Survekatsetused teostatakse veega. Enne surveproovi täidetakse torustik veega ja

õhutatakse. Vee temperatuuril lastakse ühtlustuda. Väiksema survetaluvusega süsteemi osad eraldatakse survestatavast süsteemist.

Proovirõhku mõõdetakse kalibreeritud manomeetriga, mis vastab standardiseeria EN-837 nõuetele ja mille skaala jaotus on 0,5 bar.

Survekatsetuse aeg on 30 minutit, mille jooksul kontrollitakse pidevalt rõhu püsimist. Kasutatavad katsesurved: - katlaring 0,3 MPa (3 bar) - küttekontuur 0,6 MPa (6 bar) Katsetuste surve tuleb valida siiski nii, et see ei ületaks süsteemis olevate seadmete

projekteeritud survet.

9.2 KATLA KÄIVITAMINE Enne katla käivitamist veenduge järgmises: • Paigaldaja on teostanud torustiku surveproovi vormistanud vastava akti • Avatud paisupaagiga süsteem on täidetud nõutud tasemeni või suletud süsteem on täidetud ja süsteemi eelrõhk seadistatud • ventilaatorite mootorid pöörlevad õiges suunas • Katel on täidetud õige kütusega • Katla termostaat on seatud vahemikule 80 °C kuni 90°C. 10 TORUSTIKE ISOLEERIMINE

Küttetorud isoleerida kivivillast koorikisolatsiooniga. Torud, armatuurid ja seadmed tuleb isoleerida nii, et kahe isoleeritud toru või

isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 50 mm. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.

Isolatsiooni kattekihiks kasutada avatud paigaldusega torustikel alumiiniumfooliumi. Isolatsiooni ei tohi isegi ajutiselt koormata nii, et ületatakse dokumentides isolatsioonile

või tarvikutele mõjuvad lubatud pinged või koormused ja need tekitavad püsivaid, kahjulikke kujumuutusi või muid defekte.

Katlaruumis paiknevate küttetorustike isolatsioonikihi paksus on 50 mm. Tarbevee torustike isolatsioonikihi paksus on 20 mm. Akumulaatorpaagid isoleeritakse 100 mm paksuse isolatsioonikihiga. Sooja tarbevee boiler ja kütte plaatsoojusvaheti paigaldada koos tehases valmistatud

isolatsiooniga.





[email protected]

12 / 12

11 AMETITE JA MUUD KONTROLLID Töövõtja kohustus on vastavalt töö edenemisele omal algatusel suhelda ehituse

järelevalveametitega või muude hankes osalejatega, kelle kontroll ja/või heakskiit on küttesüsteemi ehitusele ja toodetele ette nähtud.

Ametnik võib kontrollida ka omal algatusel kui Amet ja Tellija on teda selleks volitanud. 12 EKSPLUATEERIVA PERSONALI VÄLJAÕPE

Töövõtja korraldab ekspluatatsioonipersonalile väljaõppe töövõttu kuuluvate süsteemide ja seadmete funktsioneerimisest, kasutamisest ja hooldamisest. Väljaõppeprogramm koostatakse ühiselt koos tellijaga ehitustööde ajal. Väljaõpe sisaldab nii teoreetilist ettevalmistust kui ka praktilist harjutamist, mille käigus tutvustatakse seadmete kasutamise ja hooldamisega.

Väljaõpe korraldatakse vajaduse korral mitmes etapis, osaliselt juba paigaldamise ajal. Ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendid peavad olema valmis väljaõppe alguseks, välja arvatud seadmekaardid jms. väljaõppe jaoks mittevajalikud materjalid.

13 ÜLEANDMIS- JA KASUTUSDOKUMENDID Paigaldatud toodetele tarnib Töövõtja eestikeelsed või muu kokkulepitud keelsed

kasutus- ja hooldusjuhendid. Juhenditest peab selguma, kuidas tooteid tuleb õigesti kasutada ja hooldada, et ei tekiks ohtu või kahju tervisele.

Üleandmiskausta kogutakse töövõtupiiride lisas määratud dokumendid ning

kokkulepitud osas muu eesti- või muukeelne materjal, nagu: - mõõtmis- ja reguleerimisprotokollid - seadmete hooldus- ja kasutusjuhendid - surve- ja tihedusproovide protokollid - ametite kontrolli tunnistused - võimalikud garantiidokumendid ja hoolduslepingud - kommunaalteenuste kulu (küte, vesi, gaas, elekter jm.) ja mõõturite näidud

üleandmise päeval. Hiljemalt vastuvõtukontrolli ajal antakse üle kaks komplekti üleandmisdokumente.

Järelevalve kontrollib üleandmiskausta ja hooldusraamatut. Üleandmiskausta peavad kuuluma vähemalt kaust registreeritud projektdokumentidega

ja kaust, kus on eraldi kokkulepitud dokumendid. Seletuskirja koostas: Andres Nadel


Documents

SELETUSKIRI Sisukord SK 25_01... · 2013. 7. 22. · [email protected] PROJEKTEERIMINE KÜTE, VENTILATSIOON, VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, TEHNOLOOGILINE OSA Projekteerija: Dipro OÜ