Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tiina Kallavus, Tartu Herbert Masingu Kooli direktor. Järvamaa lasteaasta konverents „Kas oskame ja tahame märgata?" 14. novembril 2012 Türi Kultuurimajas
Citation preview
HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTE AITAMISVÕIMALUSTEST HARIDUSE, MEDITSIINI JA SOTSIAALVALDKONNA KOOSTÖÖNA
Tiina Kallavus
Tartu Herbert Masingu Kool
14. november 2012
VALIK TEOORIATEST
I Bronfenbrenner´i ökoloogiline süsteemiteooria käsitleb lapse ja tema keskkonna vahelisi vastastikuse mõjutamise suhteid astmeliselt laieneva süsteemina, kus iga aste on järgmisega seotud ning samas osaliselt kattuvad.
Mikro-, meso-, ekso-, makro-, kronosüsteemid …
II Võrgustikutöö sotsiaaltöö meetod, mille idee on lähivõrgustiku kokkuvõtmine kliendi sotsiaalseks ja praktiliseks toetamiseks peamiselt töös laste, noorte ja peredega ning kriisitöös (Klefbeck, Ogden 2001).
Primaarne, ühiskondlik, riiklik võrgustik …
III Juhtumikorralduse printsiip – sekkumised toimuvad nii kliendi kui süsteemi tasandil.
TARTU HERBERT MASINGU KOOL
KUIDAS VAATAD, NÕNDA NÄED
Kool kui arengu ja sotsialiseerumise
keskkond
HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA ÕPILASED THMK-s
andekad
õpiraskused
keha-, liikumispuuded
kõne-, keelepuuded
emotsionaal- või käitumisraskused
psüühikahäired (sh autism, koolitõrge)
meelepuuded
sõltuvushäired
kodukahjustusega lapsed
KOOLI ÕPPE JA KASVATUSTEGEVUSE ÜLDEESMÄRK ON:
sotsiaalselt pädeva ja õpivõimelise isiksuse kujundamine;
õpilase tervisliku seisundi parandamine; ravimatuid haigusi põdevate õpilaste eneseusu
tõstmine ja oma haigusega toimetuleku õpetamine.
ÕPPE+ARENDUS+REHABILITATSIOONITEGEVUS
diagnoos erivajadusedmeeskondõpi-arengu-rehabilitatsioonitegevus(plaan)koostöö lapsevanemaga abi siduserialadeltkoordinaator
KES ON TÄNAPÄEVA LAPS?
Uus põlvkond, kelle vanemad on
eelmisest sajandist.
Indigolapsed, tähelapsed, kristall-
lapsed, erivajadusega lapsed, …
Poisid ja tüdrukud
HINNANG LAPSE OLUKORRALE SÕLTUB HINDAJAST (L. Haldre)
“Tal on õppimisraskused, käitumine tunnis on kohutav” – õpetaja
“Me ei saa enam kontakti, ta ei kuula mind” – vanem
“Tal on funktsionaalsed kaebused” – perearst “On fikseeritud suitsetamine kooli territooriumil”
– politsei “Tal on depressioon” – psühhiaater “Olen väsinud, keegi ei mõista mind” - laps
KUI ME EI AITA PROBLEEMI LAHENDADA, OLEME OSA PROBLEEMIST
Sotsiaalne tugi sõltub sotsiaalsete suhete olemasolust ja nende ülesehitusest. Toe andmist ja vastuvõttu võivad mõjutada nii abistaja ja abistatava vahelised sotsiaalsed suhted kui võrgustiku ülesehitus.
EMOTSIONAALNE TUGI
tähendab hoolivust, armastust ja empaatiat. Samuti väljendub see abistamis- ja ärakuulamissoovis, julgustamises ja usus inimestesse ning toimetulekusse oma argielu korraldamisega.
Emotsionaalne tugi on kõige abiandvam, sest stressi all kannatavad inimesed räägivad kellegagi, kes neid aktsepteerib, et saada turvalist tagasisidet ning kinnitust oma väärtustest isikuna.
EDUKAS VÕRGUSTIKU LOOJA
Kellega teen koostööd? Miks? Kuidas? Mis on tulemused? Kellega ei tee koostööd? Miks? Protsesside analüüsimine.
KOOSTÖÖ ON
kahe või enama organisatsiooni/isiku
koos töötamine kindlaks määratud sarnaste
eesmärkide, huvide paremaks saavutamiseks
ühendades erinevaid ressursse
(aeg, raha, teadmised jm).
KOOSTÖÖ LASTEASUTUSES
Missugused spetsialistid on meeskonda
haaratud ning kes meeskonnatööd juhib ja
koordineerib, sõltub probleemist, samuti
sellest, missugused spetsialistid koolis/
lasteaias töötavad.
ERINEVATE SPETSIALISTIDE ROLLID
õpetaja lapsevanem(ad), hooldajad, eestkostjad psühholoog sotsiaalpedagoog logopeed eripedagoog juhtkond jt
PIIREÜLETAV KOOSTÖÖ?
LASTE HEAOLU SEKTORID JA TASANDID
tasandharidus hoolekanne tervishoid korrakaitse
ühiskond
riik
maavalitsus
omavalitsus
pere
LAPS
sektor
PROBLEEMNE LAPS
Või täiskasvanu oskamatus temaga toime
tulla?
Õpetajad juba pikka aega üritavad muuta
õpilase isiksust.
Muuta on vaja käitumist.
Taasleitud käitumine B. Rogers
PROBLEEM – KRIIS?
Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole lastega töötavad inimesed alati ette valmistatud.
Seda, mis toimub kodus, on lastega tegelevatel inimestel raske mõjutada, kuid kodune olukord mõjutab lapse käitumist ja väljaspool kodu.
Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime tulema tagajärgedega.
VAADE PROBLEEMILE-KONFLIKTILE
Individuaalne aspekt
Tegevuslik aspekt
Kontekstuaalne aspekt
Konflikti juhib täiskasvanu või …
(Psühholoogiliselt terve täiskasvanu.
Psühholoogilise tervise alus on õiged eesmärgid!)
TEGEVUS (-meetod, -vorm)”Kevade” järgi
Individuaalne - konkreetne töötaja (õp. Laur)
Meeskondlik - grupp spetsialiste (Laur, Julk-Jüri, praost)
Võrgustikuline – kogukond (Laur, Julk-Jüri, praost, Lible, Köögi-
Mari, rätsepmeister Kiir, Lati Pats, …)
Kes otsustab ja vastutab?
TEGEVUSE ETAPID
I etapp ANALÜÜSProbleemi ja raskete olukordade määratlemineEesmärkide sõnastamine;Info kogumine;Analüüs-arutelu
II etapp STRATEEGIA ja TEGEVUSEDStrateegia ja tegevuse planeerimine;Strateegia realiseerimine;Hindamine
KONTROLL IGAS HETKES!
JUHTUMIKORRALDUS
Juhtumikorralduse peaeesmärk on lapse juhtumi korraldamine.
Juhtumikorralduse põhimõtted:
otstarbekusefektiivsusvastutusjuurdepääsulatuslikkusjärjepidevus
JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD
abivajava lapse märkamine terapeutiliste sidemete-suhte loomine lapse vajaduse hindamine teenuste ja abivormide planeerimine lapse sidumine teenuste ja abistamisega teenuste osutamise järelevalve lapse huvide eest seismine
JUHTUMIKORRALDUSE TOIMINGUD
ressursside arendamine lapse oskuste arendamine kriisi ennetamine ja sekkumine toetav nõustamine perekonna toetamine ja harimine tagasiside ja lapse abistamise tulemuslikkuse
hindamine
Ülesannete täitmise ulatuse määravad sihtgrupi vajadused, juhtumiskorraldaja asjatundlikkus ja hariduslik taust, geograafiline asend ja ressursside olemasolek.
