Mormoni Raamatu õpetussõnad jaõpetus: õpetaja käsiraamatReligioonikursus 275

VäljaandjaViimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse KirikSalt Lake City, Ameerika Ühendriigid

Kommentaarid ja parandused on teretulnud. Palun saatke kommentaarid, sealhulgas parandused, järgmiselaadressil:

Seminaries and Institutes of Religion Curriculum Services50 E. North Temple St., Floor 8

Salt Lake City, Utah 84150-0008USA

E-post: ces-manuals@ldschurch.orgPalun pange kirja oma täisnimi, aadress, kogudus ja vai.

Ärge unustage märkida käsiraamatu pealkirja. Seejärel kirjutage oma kommentaarid.

© 2015, 2016 Intellectual Reserve, Inc.Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc᾽ile.

Trükitud Ameerika ÜhendriikidesVersioon 2, 5/16

Ingliskeelse originaali heakskiit: 8/14Tõlke heakskiit: 8/14

Originaali pealkiri Teachings and Doctrine of the Book of Mormon Teacher ManualEstonian

12557 124

123456789

10111213141516171819202122232424262728

Sisukord„Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus: õpetaja käsiraamat” sissejuhatus . . . . V

Mormoni Raamat on teine testament Jeesusest Kristusest . . . . . . . . . . . . 1Prohveti sõnadele kuuletumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6Kuulekus toob õnnistusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11Aadama langemine ja valikuvabaduse and . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15Jeesuse Kristuse lõpmatu lepitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Mormoni Raamat kirjutati meie aja tarbeks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24Mormoni Raamat ja Piibel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28Me saame päästetud Jeesuse Kristuse kaudu . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32„Otsige Jumala kuningriiki” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37Palve ja ilmutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42Enese kaitsmine viimse aja valeõpetuste eest . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47Meie vajadus vaimse uuestisünni järele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52Ristimisleping, hingamispäev ja sakrament . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57Jumala vabastusvägi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61Saada tööriistaks Jumala kätes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65Meeleparandus ja andestus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70Sõna vägi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75Viimseks kohtumõistmiseks valmistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79Usuvabaduse kaitsmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84Meie usu ja tunnistuse tugevdamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90Jeesuse Kristuse tulemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95„Just nagu mina olen” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98Iisraeli hajutamine ja kokku kogumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102Kõik on Jumalale ühesugused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106Õigemeelne elu pahelistel aegadel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110Pärast usu proovilepanemist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115Usk, lootus ja ligimesearmastus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119Tulge Kristuse juurde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124

„Mormoni Raamatuõpetussõnad ja õpetus:õpetaja käsiraamat”sissejuhatusMida oodatakse usuõpetajalt?Kui Te valmistute õpetama, on tähtis, et Te mõistaksite Seminaride jaUsuinstituutide eesmärki:

„Meie eesmärk on aidata noortel ja noortel täiskasvanutel mõista Jeesuse Kristuse õpetust jalepitust ning leida sellest tuge, saada templiõnnistuste vääriliseks ning valmistada ennast ja omaperet ning teisi ette igaveseks eluks koos Taevase Isaga.” (Gospel Teaching and Learning: AHandbook for Teachers and Leaders in Seminaries and Institutes of Religion 2012, lk X)

Te võite selle eesmärgi saavutada, elades usinasti evangeeliumi järgi, tõhusalt omaõpilastele evangeeliumi õpetades ja õppetunde või programmi asjakohaselt läbiviies. Kui te valmistute nendel viisidel evangeeliumi õpetama, siis olete Püha Vaimuvääriline. (Vt ÕL 42:14)

See on teie võimalus aidata õpilastel õppida Vaimu kaudu, et nad võiksidtugevdada oma usku ja süvendada oma pöördumist. Te võite aidata õpilastel sedasaavutada, kui aitate neil ära tunda ja mõista Jeesuse Kristuse evangeeliumimärkimisväärseid õpetusi ja põhimõtteid, tunda nende tõde ja tähtsust ning aidataneid rakendada.

„The Gospel Teaching and Learning” (Evangeeliumi õppimise ja õpetamisekäsiraamat) on oluline abivahend, et mõista õpetamisprotsessi ja õppida, kuidasolla klassis edukas.

Mis on selle kursuse eesmärgid?Võib eeldada, et paljud instituudiealised õpilased on varem Mormoni Raamatukaanest kaaneni läbi lugenud – kas seminaris, kodus või misjonil olles. Kursus„Mormoni Raamatu õpetussõnad ja õpetus” (Religioon 275) on mõeldud aitamaksõpilastel läheneda Mormoni Raamatu uurimisele teistmoodi. Selle kursuseõppetunnid keskenduvad peamistele õpetuslikele teemadele, mida on rõhutanudMormoni Raamatu inspireeritud kirjutajad.

President Ezra Taft Benson (1899–1994) kutsus Mormoni Raamatu lugejaidkeskenduma selles sisalduvale õpetusele.

V

„Mormoni Raamat kirjutati meie aja tarbeks. Me ei peaks teadma üksnesajaloolisi ja usku tugevdavaid lugusid, mida see sisaldab, vaid mõistma ka selleõpetusi. Kui teeme usinalt kodutööd ja uurime Mormoni Raamatu õpetusi, võimeavalikustada eksitusi ja leida tõdesid, et võidelda paljude tänapäevastevaleteooriate ja inimfilosoofiate vastu.” (Jesus Christ—Gifts and Expectations. –Ensign, dets 1988, lk 4)

Kursuse jooksul uurivad õpilased Mormoni Raamatu prohvetlikke kirjutisi jaõpetusi, põhirõhku pannakse Taevase isa plaanile ja Tema Poja Jeesuse Kristusekesksele rollile. Õpilased hakkavad paremini mõistma Mormoni Raamatut kui teisttunnistust Jeesusest Kristusest ja süvendavad oma armastust Tema vastu jatunnistust Temast. Nad parendavad oma võimeid uurida evangeeliumi õpetusinende vaimses kontekstis, mis viib suurema mõistmise ja isikliku jüngriksolemiseni. Nad on valmis selgitama Mormoni Raamatu ja selles sisalduva õpetusetähtsust ja jumalikku päritolu ning sellest tunnistama.

Mida oodatakse õpilastelt?Et saada kursusel osalemise eest ainepunkte instituudi lõpetamiseks, nõutakseõpilastelt pühakirjade, üldkonverentsi kõnede ja muu õpilase lugemismaterjali alltoodud materjali läbilugemist enne igat tundi. Õpilased peavad täitma kaosalemisnõudeid ja näitama, et on omandanud kursuse materjali, läbideshindamise.

Kuidas on selle käsiraamatu õppetunnid üles ehitatud?See kursus on loodud vältama terve semestri ja koosneb 28 õppetunnist, millestigaüks on mõeldud kestma 50 minutit. Kui Teie klass kohtub kaks korda nädalas,õpetage igas tunnis üks õppetund. Kui Teie klass kohtub ainult üks kord nädalas90–100 minutit korraga, kombineerige ja õpetage igas tunnis kaks õppetundi. Igaõppetund koosneb neljast osast:

• Sissejuhatus

• Ettevalmistav materjal

• Õpetamissoovitused

• Õpilase lugemismaterjal

SissejuhatusSee osa teeb lühikese ülevaate õppetunni teemadest ja eesmärkidest.

Ettevalmistav materjalSee osa soovitab allikaid, näiteks viimse aja prohvetite ja teiste Kiriku juhtidesõnumeid, mis aitavad teil paremini mõista selles õppetunnis arutatavaid õpetusi,põhimõtteid ja evangeeliumi tõdesid.

SISSEJUHATUS

VI

ÕpetamissoovitusedÕpetamissoovituste osa sisaldab materjali, mis aitab teil teada, mida õpetada jakuidas seda õpetada (vt ka osasid 4.3.3 ja 4.3.4 käsiraamatus „Gospel Teaching andLearning”). Soovitatud õpitegevused on kavandatud selleks, et aidata õpilastelpühasid tõdesid ära tunda, mõista, tunnetada nende õigsust ja tähtsust ning neidellu rakendada. Te võite valida mõned või kõik soovitused, kui kohandate neid omaisikliku õpetamisstiiliga ja oma õpilaste vajaduste ja olukorraga. Kui te mõtisklete,kuidas kohandada õppematerjali, järgige seda nõuannet vanem Dallin H. OaksiltKaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Olen tihti kuulnud juhataja Packerit õpetamas, et me enne omandame ja siiskohandame. Kui me oleme etteantud õppetunni materjali omandanud, võime mejärgida Vaimu, et seda kohandada. Kuid selles paindlikkuses varitseb oht, ethakkame omandamise asemel kohandama. See on õrn tasakaal. See on pidevväljakutse. Kuid kõigepealt omandades ja seejärel kohandades ei satu me valeleteele.” (A Panel Discussion with Elder Dallin H. Oaks (Seminaride ja

Usuinstituutide satelliitülekanne, 7. aug 2012); si.lds.org)

See kursus sisaldab Kiriku juhtide avaldusi, mis on tõenäoliselt saadaval mitmeskeeles. Õpetama valmistudes võite kasutada ka teisi saada olevaid Kiriku juhtideavaldusi, mis lähevad kokku tunni teemaga.

Õpetamissoovituste osa sisaldab vähemalt ühte õpetust või põhimõtet, mis on väljatoodud paksus kirjas. Kui õpilased avastavad need õpetused ja põhimõtted ningjagavad, mida nad on õppinud, võivad nende sõnad erineda käsiraamatus toodudsõnadest. Kui see juhtub, siis olge hoolas, et Te ei jätaks muljet, nagu oleks nendevastus vale. Kuid kui öeldut oleks vaja selgitada, siis selgitage ettevaatlikult.

See õppekava näitab, kuidas kaasata evangeeliumi õpetamise ja õppimise aluseidtemaatilisse kursusesse (vt Gospel Teaching and Learning, lk 10, 23–31, 38–41).

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjeldas õnnistusi,mis tulevad, kui uurida evangeeliumi teemade kaupa:

„Kui pühakirjaraamatu algusest lõpuni läbilugemine annab meile peamiseteadmiste laiuse, suurendab teema kaupa õppimine meie teadmiste sügavust.Ilmutustes seoste, mustrite ja teemade otsimine lisab meie vaimseteleteadmistele ‥ ; see avardab meie perspektiivi ja arusaamist päästmisplaanist.

Minu arvates ongi see usin uurimine ning seoste, mustrite ja teemade avastamineKristuse sõnast toitumine. Selline lähenemine võib avada vaimse reservuaari

lüüsiväravad, valgustada meie mõistmist Püha Vaimu kaudu ning kutsuda esile sügavattänulikkust pühakirjade eest ja sellisel määral vaimset pühendumist, mida ei saa ühelgi teiselviisil. Selline otsimine võimaldab meil ehitada meie Lunastaja kaljule ja seista vastu kurja tuultelenendel viimsetel aegadel.” (A Reservoir of Living Water. Brigham Youngi ülikooliküünlavalgusõhtu, 4. veebr 2007, lk 3, speeches.byu.edu)

S ISSEJUHATUS

VII

Õpilase lugemismaterjalSelles osas on toodud nimekiri pühakirjakohtadest, Kiriku juhtide kõnedest jateistest materjalidest, mis rikastavad õpilaste õppetunni teemade mõistmist. Andkeõpilastele ülesandeks ja innustage neid lugema neid materjale enne igat tundi. Kuinad uurivad neid inspireeritud materjale, ei ole nad üksnes paremini valmistunudklassi aruteludes osalemiseks, vaid samuti laieneb ja süveneb nende kursuseteemade mõistmine. Andke õpilastele semestri alguses nimekiri kogu õpilaselugemismaterjalist.

Kuidas ma saan õpetamiseks valmistuda?Issand aitab Teid, kui te õpetamiseks valmistute. Valmistudes on abiks, kui küsiteendalt järgmiseid küsimusi:

• Kas ma püüan elada väärilisena evangeeliumi järgi, et võiksin õpetadesVaimu tunda?

• Kas ma olen palunud Püha Vaimu juhatust? (Vt ÕL 42:14.)

• Kas ma olen uurinud etteantud pühakirjakohti ja ettevalmistavat materjali?

• Kas ma lugesin õppekava ja vaatasin, kas on midagi, mida ma peaksinomandama või kohandama, et õppetund vastaks minu õpilaste vajadustele?

• Kuidas võin ma kontrollida, kas õpilased loevad õpilaste lugemismaterjali jasaavad sellest kasu?

• Kuidas saaksin aidata igal õpilasel tunnis täisväärselt osaleda?

Abiks võivad olla järgmised soovitused:

• Innustage õpilasi lugema enne igat tundi etteantud pühakirjakohti ja artikleid.

• Eeldage, et õpilased täidavad oma rolli õppijatena.

• Andke õpilastele hulgaliselt võimalusi selgitada õpetusi ja põhimõtteid nendeoma sõnadega, jagada asjakohaseid kogemusi ja tunnistada sellest, mida nadteavad ja tunnevad.

• Varieerige igas klassis ja päevast päeva kasutatavaid õpitegevusi jalähenemisviise.

• Looge õpikeskkond, mis kutsub Vaimu ja milles õpilastel on au ja kohustusüksteist õpetada ja üksteiselt õppida (vt ÕL 88:78, 122).

• Kursuse käigus leiate viiteid pühakirjade uurimise oskustele. Kasutage neidvõimalusi, et aidata õpilastel pühakirjade uurimises iseseisvaks saada jaelukestvale pühakirjade õppimisele pühenduda.

Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

SISSEJUHATUS

VIII

„Vaadake, et õpilased usinalt osaleksid, sest see valikuvabaduse kasutaminevolitab Püha Vaimu õpetust. ‥ Kui õpilased tõdedest kõnelevad, siis [need tõed]kinnituvad nende hinges ja tugevdavad nende isiklikku tunnistust.” (ToUnderstand and Live Truth (õhtu vanem Richard G. Scottiga, 4. veebr 2005), lk 3;si.lds.org)

Kuidas kohandada õppetunnid erivajadustegaõpilaste jaoks?Kui te õpetamiseks valmistute, pidage meeles erivajadustega õpilasi. Kohandagetegevusi ja ootusi, et nad võiksid kogeda eduelamust. Otsige viise, kuidas aidataneil tunda armastust, heakskiitu ja kaasatust. Kujundage usalduslikke suhteid.

Lisaideede ja -vahendite leidmiseks vaadake „Disability Resources” lehte aadressildisabilities.lds.org ning Seminaride ja Usuinstituutide eeskirjade käsiraamatu osanimega „Adapted Classes and Programs for Students with Disabilities”.

SISSEJUHATUS

IX

1. ÕPPETUND

Mormoni Raamat on teinetestament JeesusestKristusest

SissejuhatusInimesed, kes uurivad Mormoni Raamatu õpetusi jaõpetussõnu, saavad teada, et Jeesus on Kristus. Selleõppetükis õpivad õpilased, et selle raamatu peamised autorid

olid Jumala Poja tunnistajad ja nende sõnad süvendavadmeie mõistmist ja tunnistust Jeesusest Kristusest ja Temaevangeeliumist.

Ettevalmistav materjal• Gordon B. Hinckley. Elujõuline ja tõeline tunnistus. – Esimese Presidentkonna

sõnum, aug 2005.

• Mormoni Raamat – meie usundi päiskivi. Peatükk 9, Kiriku presidentide õpetused:Ezra Taft Benson, 2014, lk 123–131.

Õpetamissoovitused1. Nefi 13:40–17; 2. Nefi 25:17–18; Alma 33:22–23Mormoni Raamat on teine testament Jeesusest KristusestNäidake prohvet Joseph Smithi (1805–1844) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilaselneed ette lugeda.

„Ma ütlesin vendadele, et Mormoni Raamat on kõige korrektsem igast raamatustmaa peal ja meie usundi päiskivi ja et inimene saaks Jumalale selle õpetuste järgielades ligemale kui ühegi teise raamatu abil” (Joseph Smith, Mormoni Raamatusissejuhatus).

• Prohveti millise väite kohta Mormoni Raamatust on sul tunnistus ja miks?

• Kuidas suurendab prohveti ütlus sinu motivatsiooni MormoniRaamatut uurida?

Paluge õpilastel see ütlus oma pühakirjas Mormoni Raamatu sissejuhatusekuuendas lõigus ära märkida ja soovitage neil kirjutada selle kõrvale ristviited1. Nefi 13:40 ja 2. Nefi 25:17–18. (NB! Ristviitamine on pühakirjauurimise oskus,mida võiksite soovi korral selle kursuse jooksul rõhutada. Kui õpilased tugevdavadpühakirjauurimise oskusi, saavad nad vaimselt iseseisvamaks.)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 1. Nefi 13:40 ja 2. Nefi 25:17–18ning samal ajal teistel leida, mis on Mormoni Raamatu peamine eesmärk.

1

• Mis on nende salmide kohaselt Mormoni Raamatu peamine eesmärk?(Õpilased peaksid ära tundma tõe: Jumal tõi viimsetel aegadel esileMormoni Raamatu, et veenda kõiki inimesi, et Jeesus on Kristus. [Vt kaMormoni Raamatu tiitelleht.])

• Kuidas veenab Mormoni Raamat inimesi selles, et Jeesus on Kristus?

Näidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) järgnevaid sõnu ja palugeõpilastel need ette lugeda.

„Suur osa tänapäeva kristlikust maailmast eitab Päästja jumalikkust. Nadkahtlevad Tema imelises sünnis, täiuslikus elus ja Tema hiilgava ülestõusmisetõelisuses. Mormoni Raamat õpetab lihtsalt ja arusaadavalt kõigist nendesttõdedest. See raamat annab ka kõige täielikuma selgituse lepituse kohta. Seejumalikult inspireeritud raamat on tõepoolest päiskivi, mis tunnistab maailmale,et Jeesus on Kristus.” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk

126)

• Milliseid Jeesuse Kristuse elu ja teenimistöö tõsiasju kinnitab Mormoni Raamat?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised sõnad vanem Russell M. NelsoniltKaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Olen lugenud [Mormoni Raamatut] palju kordi. Olen samuti lugenud palju, midaselle kohta on kirjutatud. Mõned autorid keskenduvad selle lugudele, selleinimestele või ajalookillukestele. Teistele pakub huvi selle raamatu keelestruktuurvõi relvade, geograafia, loomade, ehitussüsteemide ning kaalude ja mõõtühikutekirjeldused.

Olgugi, et need asjad on huvitavad, on Mormoni Raamatu uurimine kõigetasuvam, kui me keskendume selle peamisele eesmärgile, milleks on tunnistus JeesusestKristusest. Sellega võrreldes on kõik muud küsimused teisejärgulised.

Kui loete Mormoni Raamatut, siis keskenduge selle raamatu peamisele tegelasele – esimesestkuni viimase peatükini – Isandale Jeesusele Kristusele, elava Jumala Pojale.” (A Testimony of theBook of Mormon. – Ensign, nov 1999, lk 69)

• Miks on teie arvates tähtis, et me kõikide Mormoni Raamatute sõnumite hulgaskeskenduksime sõnumile Jeesuse Kristusest?

Selgitage õpilastele, et pärast seda, kui prohvet Alma õpetas soramlastele Päästjateenimistööst (vt Al 33:22), palus ta kuulajatel istuda Jumala sõna oma südamesse,et see võiks kasvada. Paluge õpilastel lugeda kirjakohta Alma 33:22–23 ja leida tõed,mida Alma palus lugejatel oma südamesse istutada.

• Millise sõnumi soovis Alma, et tema kuulajad oma südamesse istutaksid?

• Milliseid tagajärgi lubas Alma neile, kes istutavad südamesse usu JeesusesseKristusesse ja hoolitsevad selle eest? (Nende tunnistus kasvab „igavikulisekseluks”; nende koormad on kerged.)

1. ÕPPETUND

2

• Kuidas on Mormoni Raamatu uurimine aidanud teil saada õnnistusi, midaAlma kirjeldas?

1. Nefi 6:4; 2. Nefi 11:2–3; Jaakobi 1:7–8; Mormoni 1:15; 3:20–22; Eteri12:38–39, 41Mormoni Raamatu kirjutajad nägid Jeesust Kristust oma silmagaSelgitage, et Mormoni Raamatu kirjutas peamiselt neli autorit: Nefi, Jaakob,Mormon ja Moroni. (Erandiks on Enose, Jaaromi ja Omni raamatud.)

Asetage tahvlile järgnev tabel. Aitamaks õpilastel nendest neljast peamisestkirjutajast rohkem teada saada, paluge neil valida ja lugeda üks järgmistestkirjakohtadest. Paluge neil leida, mis tegi kirjutajast vägeva tunnistaja JeesusestKristusest.

Kirjutaja Kogemus

1) Nefi 2. Nefi 11:2

2) Jaakob 2. Nefi 11:3

3) Mormon Mormoni 1:15

4) Moroni Eteri 12:38–39

Laske õpilastel jagada, mida nad igast neljast kirjakohast õppisid. Seejärel küsige:

• Miks on tähtis teada, et Mormoni Raamatu peamised kirjutajad nägid JeesustKristust oma silmaga? (Kui te seda küsimust arutate, aidake õpilastel mõistatõde: Mormoni Raamatut uurides õpime me Jeesusest Kristusest ja Temamissioonist nendelt, kes Teda nägid ja tundsid. Võite ära märkida, etMormoni Raamatu tõlkija Joseph Smith nägi samuti Jeesust Kristust omasilmaga.

Lisage tahvlil olevale tabelile kolmas tulp, nagu on näidatud:

Kirjutaja kogemus Eesmärk

1) Nefi 2. Nefi 11:2 1. Nefi 6:4

2) Jaakob 2. Nefi 11:3 Jaakobi 1:7–8

1. ÕPPETUND

3

Kirjutaja kogemus Eesmärk

3) Mormon Mormoni 1:15 Mormoni 3:20–22

4) Moroni Eteri 12:38–39 Eteri 12:41

Paluge igal õpilasel lugeda üks kolmandas tulbas olev kirjakoht ja leida põhjus,miks iga kirjutaja oma sõnumi üles tähendas.

• Miks need Mormoni Raamatu kirjutajad oma sõnumid üles tähendasid?

• Miks püüdsid need kirjutajad teie arvates kutsuda teisi Kristuse juurde?

• Kuidas seostub nende kutse tulla Kristuse juurde isiklikult teiega? Millised onteie mõtted ja tunded, kui mõtisklete nende kutsete üle?

2. Nefi 33:1–2; 4–5; 10–11Mormoni Raamat aitab meil uskuda Jeesusesse Kristusesse.Selgitage, et kuigi kui loendamatu hulk inimesi on muutunud tänu nendetunnistusele Mormoni Raamatust, on teisi, keda vaevavad kahtlused selle õigsuse jaehtsuse kohta.

• Millist nõu annaksite, et aidata kellelgi tugevdada või saada tunnistustMormoni Raamatust?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 33:1–2 ja teistel leida, mis vägi kannabMormoni Raamatu sõnumi kellegi südameni.

• Mis vägi kannab Nefi sõnade kohaselt selle sõnumi inimeste südameni? (PühaVaimu vägi.)

• Mis takistab Nefi sõnade kohaselt mõnel inimesel Püha Vaimu vastu võtta?

Paluge õpilastel välja tuua nendes salmides õpetatud põhimõte ja selle üle arutada.(Aidake õpilastel mõista põhimõtet: Püha Vaim võib kanda Mormoni Raamatusõnumi meie südameni, kui me ei tee oma südant Püha Vaimu vastu kõvaks.Soovi korral kirjutage see põhimõte tahvlile.)

Andke õpilastele aega, et uurida 2. Nefi 33:4–5 ja leida teisi õnnistusi, mida mevõime saada Mormoni Raamatu uurimisest. Paluge õpilastel jagada, mida nadleidsid.

Näidake Seitsmekümne liikme, vanem L. Whitney Claytoni järgnevaid sõnu japaluge ühel õpilasel need ette lugeda.

1. ÕPPETUND

4

„[Me peame] otsustama avada oma süda Päästja jumalikule tõelisusele. ‥ Jumalei sunni meid uskuma. Selle asemel kutsub Ta meid uskuma, saates meidõpetama elavad prohvetid ja apostlid, andes meile pühakirjad ning kutsudesmeid Tema Vaimu kaudu. ‥ Otsus uskuda on kõige tähtsam otsus, mille mekunagi teeme. See vormib kõik meie teised otsused.” (Otsustage uskuda – 2015.a kevadine üldkonverents)

• Kuidas vormib meie kõiki teisi otsuseid otsus võtta vastu Mormoni Raamatukirjutajate kutse uskuda Jeesusesse Kristusesse?

Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 33:10–11 ning samal ajal teistelkuulata, kuidas Nefi kirjeldas seost tema sõnadesse uskumise ja JeesusesseKristusesse uskumise vahel.

• Milline on Nefi sõnade kohaselt seos tema sõnadesse uskumise ja JeesusesseKristusesse uskumise vahel?

• Mis pidi Nefi sõnade kohaselt juhtuma „viimsel päeval” nendega, kes temasõnad hülgavad?

Paluge õpilastel jagada tunnistust sellest, kuidas Mormoni Raamat on aidanud neilJeesusele Kristusele lähemale tulla.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 6:4; 13:40; 2. Nefi 11:2–3; 25:17–18; 33:1–2, 4–5, 10–11; Jaakobi 1:7–8;

Alma 33:22–23; Mormoni 1:15; 3:20–22; Eteri 12:38–39, 41.

• Mormoni Raamat – meie usundi päiskivi. Peatükk 9, Kiriku presidentide õpetused:Ezra Taft Benson, 2014, lk 123–131

1. ÕPPETUND

5

2. ÕPPETUND

Prohveti sõnadelekuuletumine

SissejuhatusJumal kutsub prohveteid tunnistama Jeesusest Kristusest,kuulutama meeleparandust ja kutsuma kõiki tulema Päästjajuurde. Mormoni Raamat õpetab, et kõiki, kes prohvetitele

kuuletuvad, õnnistatakse, aga need, kes neile vastu seisavad,kogevad kahetsust ja kurbust.

Ettevalmistav materjal• Russell M. Nelson. Prohvetite toetamine. – 2014. a sügisene üldkonverents.

• Claudio R. M. Costa. Prohvetitele kuuletumine. – 2010. a sügiseneüldkonverents.

• Carol F. McConkie. Elage prohvetite sõnade järgi. – 2014. a sügiseneüldkonverents.

• Our Need for Living Prophets, 1. peatükk Teachings of the Living Prophets StudentManual (Church Educational System manual, 2010), lk 4–13.

Õpetamissoovitused1. Nefi 1:4–15, 18; Moosia 11:20–25; 13:33–35Prohvetite rollKüsige õpilastelt:

• Kuidas eristab meie usk elavasse prohvetisse Viimse Aja Pühade JeesuseKristuse Kirikut teistest uskudest?

• Miks on elavad prohvetid sama vajalikud tänapäeval, kui olid teistel maa ajalooperioodidel?

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette pühakirjasalmid 1. Nefi 1:4–15, 18ning samal ajal teistel teksti jälgida ja püüda leida, kuidas Issand kutsus Lehhiprohvetiks ja ta ette valmistas.

• Millised kogemused valmistasid Lehhit prohvetiks saama? (Ta sai tunnistuseJeesusest Kristusest ja nägi ette, kuidas pahelised hävitati ning et inimesed, kesJumala juurde tulid, said armu.)

• Miks oli Jeruusalemma inimestel vaja Lehhi-sarnaseid prohveteid? (Kuiõpilased vastavad, tehke kindlaks, et nad tunnevad ära tõe: Jumal kutsubprohvetid ja ilmutab nende kaudu oma tõde.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette president John Taylori (1808–1887) sõnad:

6

„Me vajame elavat puud – elavat allikat – elavat teadmist, mis lähtub elavastpreesterlusest taevast, elava preesterluse kaudu maa peal. ‥ Ja ajast, mil Aadamsai esmakordselt sõnumi Jumalalt, kuni ajani, mil Johannes Patmose saarelTemalt sõnumi sai või kui Joseph Smith nägi taevaid talle avanemas, oli alati vajauut ilmutust, kohandatud vastava kiriku ja isiku situatsioonile.

Aadamale antud ilmutuses ei juhatatud Noad laeva ehitama, Noale antudilmutuses ei kästud Lotil hüljata Soodomat ning kummaski neist ilmutusest ei räägitud Iisraelilaste lahkumisest Egiptusest. Nemad kõik said ilmutust enda aja kohta ja nii said ka Jesaja,Jeremija, Hesekiel, Peetrus, Paulus, Johannes ja Joosep. Ja nii peame saama ka meie.” (Teachingsof Presidents of the Church: John Taylor, 2001, lk 158)

• Miks on tähtis teada, et Issand ilmutab ka tänapäeval endiselt oma tahet elavateprohvetite kaudu?

• Kuidas aitab meid tänapäeval Mormoni Raamatu prohvetite rolli uurimine?

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited.

Moosia 11:20–25

Moosia 13:33–35

Selgitage, et kuigi prohvetid kuulutavad palju sõnumeid spetsiaalselt omakaasaegsetele, leidub sõnumeid, mida jagavad kõik prohvetid. Paluge õpilastel leidakaks sellist sõnumit, kui nad loevad tahvlil olevaid kirjakohti. Paluge õpilastelmärkida pühakirjadesse keskne sõnum, mida prohvet Abinadi igas kirjakohaskuulutas. (NB! Pühakirjakohtade märgistamine on pühakirjauurimise oskus, midavõiksite soovi korral terve kursuse jooksul õpetada.)

Paluge õpilastel jagada, mida nad leidsid, ja võtke leitu kokku, rõhutades järgmistõpetust: kõik Jumala prohvetid kuulutavad meeleparandust ja tunnistavadJeesusest Kristusest.

Soovi korral paluge õpilastel leida Mormoni Raamatu prohvet, kes kuulutasmeeleparandust või tunnistas Jeesusest Kristusest. (Näited meeleparandusekuulutamisest sisaldavad Jesajat kirjakohas 2Ne 16:9–11; Jaakobit Jk 2–3; AbinaditMo 11–12; Saamueli Hl 13–16 ja Mormoni Mr 3. Näited Jeesusest Kristusestõpetamisest sisaldavad Nefit 1Ne 19 ja 2Ne 25; Almat Al 7 ja Mormoni Mr 7.)Paluge õpilastel jagada oma näiteid teistega.

• Miks prohvetid teie arvates pidevalt meeleparandust kuulutavad ja JeesusestKristusest tunnistavad?

• Kuidas aitab nendele sõnumitele kuuletumine meil päästmisest osa saada?

Heelamani 13:24–33; 3. Nefi 8:24–25; 9:10–11Jumala prohvetite hülgamine toob kahetsustNäidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) järgnevaid sõnu ja paluge ühelõpilasel need ette lugeda.

2. ÕPPETUND

7

„Kui prohvet näpuga maailma pattudele osutab, siis selle asemel, et meeltparandada, püüavad maised inimesed kas tal suu kinni panna või teeselda,justkui poleks teda olemas. Populaarsus pole kunagi tõe tunnuseks. ‥ Midalähemale jõuab Issanda teine tulemine, seda pahelisemaks muutuvad maailmainimesed ja seda ebapopulaarsem on nende seas prohvet.” (Kiriku presidentideõpetused: Ezra Taft Benson 2014, lk 148)

• Miks te arvate, et mõned inimesed keelduvad kuuletumast prohveti sõnadele?

Paluge õpilastel uurida prohvet Saamueli sõnu kirjakohas Heelamani 13:24–29 jaleida põhjuseid, miks inimesed hülgavad prohvetlikke hoiatussõnu. Soovi korralvõiksite õpilasi innustada leitut ära märkima.

• Miks hülgasid nefilased vastavalt Saamuelile Jumala prohvetid?

• Kuigi meie ei ole süüdi prohvetite väärkohtlemises või tapmises, siis kuidasvõivad need salmid olla meile tänapäeval hoiatuseks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heelamani 13:30–33 ning samal ajal teistel leida,millised tagajärjed ootavad laamanlane Saamueli prohvetliku kuulutuse kohaseltneid, kes hülgavad prohvetite sõnad. Seejärel paluge õpilastel lugeda selleprohvetliku kuulutuse täitumist kirjakohas 3. Nefi 8:24–25; 9:10–11.

• Millist tõde saame me nendest salmidest õppida? (Õpilased peaksid ära tundmapõhimõtte: kui me hülgame Issanda prohvetite sõnad, tunneme kahetsustja kurbust. [Vt ka 3. Nefi 28:34.])

Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Ezra Taft Bensoni sõnad:

„Kui soovime teada, mida Issand meist arvab, peaksime endalt küsima, midaarvab meist Tema surelik kapten ning kuivõrd on meie elu kooskõlas Kirikupresidendi – elava prohveti, Issanda võituga – ning Esimese Presidentkonnaõpetustega.” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 146)

„Kui elav prohvet ütleb meile midagi, mida me peaksime teadma, kuid kuulda ei taha, siis seeviis, kuidas me tema sõnadele reageerime, on meie ustavuse lakmus” (Kiriku presidentideõpetused: Ezra Taft Benson 2014, lk 148).

• Kuidas aitavad president Bensoni sõnad motiveerida teid olema usinamad elavaprohveti nõuannete järgimisel?

• Millist prohvetlikku sõnumit viimse aja pühadele peate teie tänapäeval kõigetähtsamaks?

2. ÕPPETUND

8

Moosia 15:10–13; 3. Nefi 10:12; 12:1–2; Eteri 7:23–27Jumala prohvetite järgimine toob õnnistusiRääkige õpilastele, et prohvet Abinadi õpetas kuningas Noale ja tema pahelistelepreestritele prohveti sõnadele kuuletumise tähtsusest. Paluge ühel õpilasel lugedaette Moosia 15:10–13 ning samal ajal teistel mõtiskleda, kuidas võtta nende salmidepõhimõte kokku ühe lausega.

• Kuidas väljendaksite Abinadi sõnade põhimõtet ühe lausega? (Õpilased võivadvõtta selle kirjakoha kokku järgmiselt: need inimesed, kes kuuletuvadprohvetite sõnadele, usuvad Jeesuse Kristuse lunastusväesse japarandavad meelt oma pattudest, on Jumala kuningriigi pärijad.)

Paluge õpilastel meenutada ja jagada näiteid Mormoni Raamatu ustavatestinimestest ja gruppidest, kes said õnnistusi prohvetite sõnadele kuuletumisest.Võimalikud näited: Lehhi perekond pääses hävimisest, võttes kuulda nõuJeruusalemmast põgeneda (2Ne 1:4); Alma vanem kuuletus Abinadi sõnadele jatalle avanes võimalus õpetada paljusid inimesi (Mo 17:1–4; 18:1–3); ülemjuhatajaMoroni armee sai Almalt nõu, kui otsis juhatust, kuhu minna, et kaitsta endlaamanlaste armee eest (Al 43:23–24).

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited (paksus kirjas põhimõtteid ärgekirjutage):

3. Nefi 10:12 (Jumala prohvetite järgimine pakub kaitset.)

3. Nefi 12:1–2 (Prohvetid õpetavad meile, kuidas saada pattudeleandestust.)

Eteri 7:23–27 (Kui me järgime prohvetite nõuandeid ja peame meelesIssandat, õnnistab Ta meid vastavalt meie vajadustele.)

Määrake igale õpilasele üks tahvlile kirjutatud kirjakoht ja paluge neil loetupõhimõte ühe lausega kokku võtta. Kui õpilased oma lauseid jagavad, võitesoovitatud põhimõtted tahvlile vastava kirjakoha kõrvale kirjutada.

Aitamaks õpilastel paremini mõista, et prohvetite järgimine toob ka teisi õnnistusi,näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem M. Russell Ballardi sõnuja paluge ühel õpilasel need ette lugeda:

„Mu vennad ja õed, see, et meie keskel on Jumala prohvet, ei ole sugugi väikeasi. Kui me kuulame Issanda sõna, mis meile tema kaudu antakse, tulevad meieellu suured ja imepärased õnnistused. ‥ Kui me kuuleme Kiriku presidendi kauduIssanda nõuannet, peaksime sellele positiivselt ja viivitamatult reageerima.Ajalugu on näidanud, et turvalisuse, rahu, rikkuse ja õnne toob endaga prohvetinõuandele reageerimine.” (His Word Ye Shall Receive. – Ensign, mai 2001, lk 65)

• Millal on teid õnnistatud, kui olete prohveti nõuandele positiivselt javiivitamatult reageerinud?

2. ÕPPETUND

9

• Kui te tulevikule mõtlete, siis miks on tähtis, et meil on prohvetid maa peal?

Andke õpilastele ülesanne mõtiskleda, kas nende enda teod peegeldavad sooviustavalt Issanda prohveteid järgida. Paluge neil mõtiskleda, mida neil on vaja omaelus muuta, et täielikult nautida ustavatele lubatud õnnistusi.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 1:4–15, 18; Moosia 11:20–25; 13:33–35; 15:10–13; Heelamani 13:24–33;

3. Nefi 8:24–25; 9:10–11; 10:12; 12:1–2; Eteri 7:23–27.

• Russell M. Nelson. Prohvetite toetamine. – 2014. a sügisene üldkonverents.

2. ÕPPETUND

10

3. ÕPPETUND

Kuulekus toob õnnistusiSissejuhatusMeie kuulekus Jumala käskudele on üks viis, kuidas saamenäidata tänu Tema imeliste õnnistuste eest. Päästja ontäiuslik eeskuju kuulekusest. Meie soov kuulekas olla kasvab,

kui kasvab meie armastus Jumala vastu. Kuulekus käskudelevõimaldab Jumalal anda meile vajalikku abi, kui püüametäita keerulisi ülesandeid.

Ettevalmistav materjal• Thomas S. Monson. Kuulekus toob õnnistusi. – 2013. a kevadine üldkonverents.

• Robert D. Hales. „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu.” – 2014. akevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused1. Nefi 2:2–4, 9–13, 16, 19–20; Moosia 2:20–24, 41Kuulekusega näitame oma tänu Jumala vastu ja saame Tema suurimaid õnnistusiNäidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Joseph B. Wirthlini(1917–2008) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Kuidas me võime eales maksta Päästjale tagasi võla, mis me Temale võlguoleme? Tema maksis võla, mis polnud Tema oma, et vabastada meid võlast, midame ei suuda ise kunagi maksta. Tänu Temale elame me igavesti. Tänu Temalõputule lepitusele on meie patud pühitud, lastes meil kogeda Jumala andidestsuurimat: igavest elu.

Kas sellisel annil on hind? Kas me suudame kunagi tasuda selle anni eest?”(Earthly Debts, Heavenly Debts. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 43)

Andke õpilastele hetk aega, et arutada võimalikke vastuseid vanem Wirthliniviimasele küsimusele. Innustage õpilasi otsima õppetunni jooksul põhimõtteid jaõpetusi, mis aitavad sellele küsimusele vastata.

Paluge õpilastel lugeda Moosia 2:20–24. Paluge neil leida, mida õpetas kuningasBenjamin selle kohta, kuidas me peaksime iseendid nägema Jumalaga võrreldes.

• Miks õpetas kuningas Benjamin, et hoolimata meie tegudest oleme me ikkaJumalale „tühised teenijad”?

• Kuigi me ei suuda kunagi tasuda võlga Jumala ees, mida soovitavad need salmidmeil teha, et näidata tänulikkust kõige eest, mida Ta on meie heaks teinud?(Aidake õpilastel mõista põhimõtet: kui me mõistame oma igavest võlgaJumala ees, siis soovime Teda teenida ja pidada Tema käske.)

Rääkige õpilastele, et üks hea pühakirjalugu kuulekusest Jumalale on MormoniRaamatu alguses, kus kirjeldatakse, kuidas prohvet Lehhi ja tema pere vastasid, kui

11

Jumal käskis neil teha midagi väga rasket. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi2:2–4.

• Miks oleks Lehhi perel olnud raske kuuletuda Jumala käsule ja Jeruusalemmastlahkuda?

Paluge õpilastel uurida kirjakohta 1. Nefi 2:9–13, 16 ja leida erinevused Laamani jaLemueli suhtumises ja käitumises võrreldes sellega, kuidas käsule reageeris Nefi.(NB! See tegevus innustab õpilasi harjutama tähtsat pühakirjauurimise oskust,milleks on võrdlemine ja vastandamine.)

• Millised sõnad ja fraasid kirjeldavad Laamani ja Lemueli suhtumist? (Nad olidkangekaelsed, nurisesid ega tundnud Jumala tegusid.)

• Kuidas suhtus Nefi käsku Jeruusalemmast lahkuda? (Ta oli alandlik, soovisteada Jumala asju, tal oli usku oma prohvetist isa sõnadesse ja ta palvetas.)

• Miks reageeris Nefi oma isa sõnadele teistmoodi kui tema vennad?

Andke õpilastele hetk aega mõtiskleda, kas nad on rohkem Laamani ja Lemueli võiNefi sarnased, kui Issand või Tema Kiriku juhid neil midagi rasket teha paluvad.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 2:19–20. Paluge õpilastel teksti jälgida, etleida, millise lubaduse Issand Nefile andis.

• Millised sõnad nendes salmides võtavad kokku Issanda lubaduse Nefile? (Tehkekindlaks, et õpilased mõistavad põhimõtet: kui me käskudest kinni peame,siis saadab meid maal edu. Võite ära märkida, et see on üks MormoniRaamatu kõige tihedamini korduvaid teemasid. Võite õpilasi innustadaMormoni Raamatut uurides panema tähele neid paljusid viise, kuidas see teemakordub.)

• Milliseid Nefi omadusi Issand kiitis? Miks on tähtis, et meil kõigil oleks suhetesJumalaga need omadused?

• Kuigi kuulekus ei too alati maist rikkust, siis milliseid õnnistusi võime meoodata tänu Issandale kuuletumisele? (Et aidata õpilastel sellele küsimuselevastata, lugege soovi korral kirjakohta Moosia 2:41.)

2. Nefi 31:6–10, 15–16; Moosia 15:7; 3. Nefi 11:11; 12:19–20, 48Päästja kuulekuse eeskuju järgimine aitab meil tulla Tema ja Isa juurdeNäidake järgmisi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Robert D.Halesi sõnu.

„Kõigist õppetundidest, mida me Päästja elu kohta õpime, pole ükski selgem javägevam kui õppetund kuulekusest” („Kui te mind armastate, siis pidage minukäsusõnu”. – 2014, a kevadine üldkonverents).

• Millised näited Päästja elust näitlikustavad Tema kuulekust?

3. ÕPPETUND

12

Aitamaks õpilastel seda küsimust rohkem arutada, paluge neil lugeda kirjakohtiMoosia 15:7 ja 3. Nefi 11:11 ning leida, mida oli Jeesus nõus tegema, et ollaTaevasele Isale kuulekas.

Paluge õpilastel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 31:6–10, 15–16 ja teistelklassiliikmetel jälgida, mida me võime Päästja eeskujust õppida kuulekuse tähtsuseja õnnistuste kohta, mis tulevad kuulekusest.

• Mida me võime Päästja eeskujust õppida kuulekuse tähtsuse kohta? Mida mevõime Tema eeskujust õppida õnnistuste kohta, mis tulevad kuulekusest?(Tehke kindlaks, et õpilased mõistavad põhimõtet: kui me järgime Päästjaeeskuju kuulekusest Tema Isale, siis püsime me kitsal rajal, mis viib meidpäästmisesse.)

Näidake vanem Robert D. Halesi sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Vaimselt küps kuulekus on Päästja kuulekus. See on ajendatud tõelisestarmastusest Taevase Isa ja Tema Poja vastu. ‥ Armastus Päästja vastu onPäästjale omase kuulekuse alus.” („Kui te mind armastate, siis pidage minukäsusõnu”. – 2014. a kevadine üldkonverents)

• Miks on armastus Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse vastu käskudelekuuletumise „alus”?

Märkige ära, et ülestõusnud Jeesus Kristus õpetas nefilastele käskude pidamiseeesmärke. Paluge õpilastel lugeda 3. Nefi 12:19–20, 48, et leida need eesmärgid.

• Mis on nende salmide kohaselt Päästja sõnul meile antud käskude eesmärk?(Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: kui me tuleme Kristuse juurde japeame kinni käskudest, saame me rohkem Tema- ja meie Taevase Isasarnaseks ning saame päästetud.)

• Mil viisil on kuulekus aidanud teil Päästja juurde tulla?

Andke õpilastel hetk aega mõtisklemiseks, kuidas olla kuulekam Taevase Isakäskudele, et saada rohkem Tema ja Tema Poja sarnaseks.

1. Nefi 3:4–7, 15–16; 4:1–2; 7:12; 17:1–31; 18:1–4Issand annab abi neile, kes on kuulekadPaluge õpilastel mõelda ajale, kui teatud Jumala käsust kinnipidamine tundus raskevõi kui Kiriku kutse või ülesande täitmine oli keeruline. Tuletage õpilastele meelde,et kui Jumal käskis Nefil ja tema vendadel naasta Jeruusalemma vaskplaatide järele,seisid nad silmitsi ohu ja võimaliku surmaga. Paluge õpilastel lugeda salme 1. Nefi3:4–7 ja leida, millise põhimõtte nad õpivad Nefi eeskujust, mis suurendab nendeenda võimet olla kuulekas.

• Millise põhimõtte võime õppida Nefi vastusest Jumala raskele käsule? (Kuiõpilased on põhimõtte leidnud, kirjutage see tahvlile: kui püüame teha, midaIssand käsib, siis Ta valmistab meile tee selle täidesaatmiseks.)

3. ÕPPETUND

13

Aitamaks õpilastel mõista seda põhimõtet, kirjutage tahvlile järgmisedpühakirjaviited ja andke õpilastele aega, et neid uurida ning leida, kuidas Nefikäitus, kui püüdis teha neid raskeid asju, mida tal kästi teha. 1. Nefi 3:15–16; 4:1–2;7:12. Kui õpilased on jaganud, mida nad leidsid, selgitage, et hiljem kirjeldas Nefimõningaid viise, kuidas Issand aitab inimesi, kes peavad Tema käske. Palugeõpilastel lugeda 1. Nefi 17:1–4, et näha, millisel viisil Issand meid aitab. Samutipaluge õpilastel märkida ära Nefi fraas „ja nõnda me näeme”, mida kasutataksekogu Mormoni Raamatus, et valmistada lugejat pöörama tähelepanu sellelejärgnevatele sõnadele.

Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile sõnad:

Kosutab

Tugevdab

Varustab

Paluge õpilastel võtta paar minutit ja vaadata salme 1. Nefi 17:5–31; 18:1–4 ningleida näiteid, kuidas Issand Lehhi peret kosutas, tugevdas ja vahenditega varustas.

• Mil moel Issand Lehhi peret kosutas või tugevdas? Kuidas valmistas Tavahendid nende abistamiseks?

• Millised õnnistused, mida Issand Lehhi perele andis, sarnanevad õnnistustega,mida meie tänapäeval vajame?

• Millal olete te kogenud Issanda abi ühel nendest viisidest, kui olete püüdnudTalle kuuletuda?

Tuletage õpilastele meelde, et Issand palub meil olla kuulekad, et Ta võiks meidrikkalikult õnnistada püüdlustes saada rohkem Tema-sarnaseks. Lugege ettepresident Harold B. Lee (1899-1973) sõnad:

„Kõigist Jumala käskudest kõige tähtsam on see, mille pidamisega on teil tänakõige enam raskusi. ‥ Ajage see asi korda ja siis võtke ette järgmine, mida teil onkõige raskem pidada. Sel viisil pühitsete te ennast Jumala käske pidades.”(Teachings of Presidents of the Church: Harold B. Lee, 2000, lk 30)

Paluge õpilastel mõelda, milliseid käske on neil raske pidada. Innustage neidtegema plaani, kuidas saada kuulekamaks, et olla rohkem Issandalt abi saamiseväärilised.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 2:1–20; 3:4–7, 15–16; 4:1–2; 7:12; 17:1–31; 18:1–4; 2. Nefi 31:6–10, 15–16;

Moosia 2:20–24, 41; 15:7; 3. Nefi 11:11; 12:19–20, 48.

• Thomas S. Monson. Kuulekus toob õnnistusi. – 2013. a kevadine üldkonverents.

3. ÕPPETUND

14

4. ÕPPETUND

Aadama langemine javalikuvabaduse and

SissejuhatusAadama langemine oli Taevase Isa plaani oluline osa. See lõitingimused, mis võimaldasid meil tulla maa peale ja kogedaproovilepanekuid. Jumala plaani osana on kõigil Tema lastel

valikuvabadus (vt 2. Nefi 2:27). Selles õppetunnis õpitakse, etvalikuvabaduse rakendamise võtmeks on otsida Jumala tahetja seeläbi järgida Jeesuse Kristuse seatud eeskuju.

Ettevalmistav materjal• Robert D. Hales. Valikuvabadus: eluplaani alus. – 2010. a sügisene

üldkonverents.

• Jeffrey R. Holland. Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadineüldkonverents.

Õpetamissoovitused2. Nefi 2:19–26, 28; Alma 42:6–10, 14; Moosese 5:5–9Aadama langemineNäidake Seitsmekümne liikme, vanem Bruce C. Hafeni järgnevaid sõnu ja palugeühel õpilasel need ette lugeda.

„Viiendast sajandist alates on kristlus õpetanud, et Aadama ja Eeva langemineoli õnnetu viga. ‥ Selline arusaam on vale. ‥ Langemine ei olnud katastroof. Seeei olnud viga või õnnetus. See oli päästmisplaani ettekavatsetud osa.” (TheAtonement: All for All. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 97)

• Miks on tähtis mõista, et langemine ei olnud viga või õnnetus, vaidpäästmisplaani ettekavatsetud osa?

Paluge õpilastel uurida 2. Nefi 2:19–25 ja teha loetelu langemise tagajärgedest –sellest, mis juhtus Aadama ja Eevaga, kui nad maitsesid keelatud vilja. Seejärelpaluge õpilastel kirjutada loetelu punktid tahvlile. (NB! Selle kirjakohaga seosesvõite õpetada pühakirjauurimise oskust – pühakirjadest loetelude leidmist; vtGospel Teaching and Learning, 2012, lk 23.) Loetellu võib kuuluda järgnev: Aadam jaEeva aeti Eedeni aiast välja, neile sündisid lapsed, nad astusid prooviseisundisse,nad eksisid ja vajasid meeleparandust ja neile sai osaks vastuseis, mis aitas neilkogeda head ja halba ning kasutada targalt valikuvabadust.

• Kuidas aitab tahvlil olev loetelu selgitada, miks oli Aadama langemine vajalikosa Taevase Isa plaanist? (Õpilased võivad pakkuda erinevaid vastuseid, mida

15

saab kokku võtta põhimõttega: Aadama langemine tegi meile võimalikukssiseneda surelikkusesse ja areneda igavese elu poole.)

• Mida tähendab, et langemise pärast olid „kõik inimesed ‥ kadunud” (2Ne2:21)?

Aitamaks sellele küsimusele vastata, paluge mõnel õpilasel lugeda kordamöödaette Alma 42:6–10, 14 ja teistel leida samal ajal langemise tagajärgi. Kui õpilasedleitut jagavad, võite lisada nende vastused tahvlil olevasse loetellu.

• Mida tähendab olla „Issanda juurest ära lõigatud”?

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R. Hollandi sõnuja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„[Aadam ja Eeva] astusid ‥ üle Jumala käsust, mistõttu nad pidid aiast lahkuma,kuid tänu millele võisid nad saada lapsi enne, kui saabus nende füüsiline surm.Olukorra muutis kurvemaks ja keerukamaks see, et nende üleastumine tõi endagakaasa ka vaimsed tagajärjed, eemaldades nad igaveseks Jumala palge eest. Kuname sündisime langenud maailma ja kuna ka meie astume üle Jumala seadustest,määrati meile sama karistus mis Aadamale ja Eevale. ‥

Jumal ja meie kõigi Isa teadis juba ette Aadama ja Eeva otsust ning läkitas kohe, kui meieesimesed vanemad Eedeni aiast välja astusid, taevainglid, et neile – ja läbi aegade nüüd ka meile– kuulutada, et kogu see sündmuste ahel oli mõeldud selleks, et tagada meie igavene õnn. Seeoli osa Tema jumalikust plaanist, mis nägi ette, et Päästja, Jumala enda Poeg, keda apostelPaulus on nimetanud viimaseks Aadamaks [vt 1. korintlastele 15:45], pidi tulema aegadekeskpaigas, et esimese Aadama üleastumine lunastada. See lepitus pidi saama täieliku võidufüüsilise surma üle. ‥ Armulikult võimaldab see kõigil – alates Aadamast kuni maailma lõpuni –saada meeleparanduse tingimusel ja kuulekuse kaudu jumalikele käskudele andeks ka isiklikudpatud.” (Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadine üldkonverents)

• Miks „määrati meile sama karistus mis Aadamale ja Eevale”? (Me sündisimelangenud maailma ja me astume üle Jumala seadustest.)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 2:26, 28 ja Moosese 5:5–9ning samal ajal teistel leida, kuidas ületada langemise tagajärgi meie elus.

• Kuidas me nende kirjakohtade järgi võime saada lunastatud langemisevaimsetest tagajärgedest? (Vastused peaksid sisaldama põhimõtet: kui meparandame meelt ja palume Jumalalt andestust, võime saada lunastatudoma pattudest Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.)

Paluge õpilastel mõtiskleda langemise rolli üle päästmisplaanis ja kuidas see loodi,„et tagada meie igavene õnn”. Paluge ühel või kahel õpilasel oma mõtteidklassiga jagada.

2. Nefi 2:14, 16, 26–29; Heelamani 14:30–31; 3. Nefi 27:13Valikuvabaduse andNäidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Russell M. Nelsoni sõnu japaluge ühel õpilasel need ette lugeda.

4. ÕPPETUND

16

„Aadam ja Eeva said [langemise kaudu] surelikeks. Meie rõõmuks võisid nadseeläbi saada lapsi ja täita oma loomise eesmärke. ‥ Langemise kaudu saime meveel teisi õnnistusi. See aktiveeris kaks lähedalt seotud Jumala andi, mis onpeaaegu sama kallid kui elu ise – valikuvabaduse ja vastutuse.” (Constancy amidChange. – Ensign, nov 1993, lk 34, rõhutus lisatud)

• Mil moel on valikuvabadus ja vastutus „peaaegu sama kallid kui elu ise”?

Paluge õpilastel uurida kirjakohti 2. Nefi 2:14, 16 ja 26 ning leida, mida need salmidõpetavad selle kohta, kuidas Jumala lapsed erinevad muust Tema loodust.

• Kuidas erinevad nende salmide põhjal Jumala lapsed muust Jumala loodust?(Õpilased peaksid ära tundma õpetuse: Jumala lapsed on loodud isetegutsema, mitte saama vaid teistest mõjutatud.)

• Mida tähendab, et Jumal lõi meid tegutsema, mitte saama teistest mõjutatud?

• Miks on tähtis teada, et Jumala lapsed loodi ise tegutsema, mitte saamamõjutatud?

Et aidata õpilastel vastata, võiksite lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumijuhataja Boyd K. Packeri (1924–2015) sõnad:

„Vana ütlus „Issand on minu poolt ja Lutsifer on minu vastu, kuid kõik olenebsellest, kelle poolt olen mina”, selgitab kaheldamatut tõsiasja, et meievalikuvabadus on vägevam kui vastase tahe. Valikuvabadus on hinnaline. Mevõime olla rumalad ja sellest ise pimesi loobuda, kuid keegi ei saa meilt sedavägisi ära võtta.

Me kõik teame igivana vabandust: „Kurat sundis mind seda tegema!” See ei olenii! Ta võib teid petta ja valele teele juhatada, kuid tal ei ole võimu sundida teid või kedagi teistpatustama.” (Sisemise templi puhastamine. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Paluge mõnel õpilasel lugeda 2. Nefi 2:26–29 ja teistel Heelamani 14:30–31.Innustage õpilasi märkima ära sõnu ja fraase, mis näitavad meie praeguste valikutetulevasi tagajärgi. Paluge neil jagada, milliseid sõnu ja fraase nad leidsid.

• Mida me saame nendest salmidest õppida valikute tagajärgede kohta?(Õpilased peaksid ära tundma tõe: see, kuidas me kasutame omavalikuvabadust, määrab meie vaimse arengu ja igavikulised õnnistused.)

Aitamaks õpilastel seda tõde mõista, paluge ühel neist lugeda ette sõnad vanemRobert D. Halesilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Kui otsustame teha Taevase Isa tahet, säilib meie valikuvabadus, võimalusedkasvada ja nõnda me areneme. ‥ Ka vastupidine on tõsi: kui me ei pea käske egajärgi Püha Vaimu õhutusi, on meie võimalused kesisemad ja väheneb võimetegutseda ja areneda. ‥ Käskudele kuuletumine kaitseb lõpuks meievalikuvabadust.” (Valikuvabadus: eluplaani alus. – 2010. a sügiseneüldkonverents)

4 . ÕPPETUND

17

• Millised on mõned valikuvabaduse väärkasutamise tagajärjed?

• Kuidas kaitseb Jumala käskudele kuuletumine meie valikuvabadust?

• Miks on valikuvabaduse kasutamine selleks, et „teha Taevase Isa tahet”, meievaimse arengu võtmeks?

Paluge õpilastel lugeda kirjakohta 3. Nefi 27:13 ja mõelda Jeesuse Kristuseeeskujule valikuvabaduse anni õigemeelsest kasutamisest.

• Kuidas aitavad Päästja sõnad „mina tulin ‥ , et teha oma Isa tahet” meilvalikuvabadust targalt kasutada?

Aitamaks õpilastel mõista õnnistusi, mis tulevad valikuvabaduse õigemeelsestkasutamisest, jagage nendega Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemRichard G. Scotti järgmiseid sõnu.

„Issand tahab, et kasvaksite ja areneksite. See kiireneb, kui lasete Tal endmeelsasti juhatada läbi kõigi kasvatavate kogemuste, millega silmitsi satute, olguneed algselt teile meeltmööda või mitte. Kui usaldate Issandat, kui olete nõuslaskma Tema tahtel oma südames ja meeles keskse koha hõivata, kui palute, etVaim juhataks teid Tema tahet täitma, on teie teel tagatud suurim õnn ja seesurelik kogemus on teie jaoks kõige rahuldustpakkuvam. Kui seate kõik, mida teil

teha palutakse, kahtluse alla või ajate sõrad vastu igale ebameeldivale väljakutsele, teete te omaõnnistamise Issandale üha raskemaks. [Vt 1. Nefi 3:7.]

Teie valikuvabadust, õigust teha valikuid, ei antud teile selleks, et võiksite saada, mida ise tahate.See jumalik and anti selleks, et võiksite valida seda, mida Taevane Isa soovib, et te teeksite. Seeaitab teil saada selliseks, nagu Tema soovib, et te oleksite. [Vt ÕL 58:26–32.]” (Finding Joy inLife. – Ensign, mai 1996, lk 25)

Paluge õpilastel mõelda aegadele, kui nad otsustasid tegutseda õigemeelselt. Palugemõnel õpilasel jagada, kuidas nende otsuste tagajärjed neile õnnistusi tõid.

Innustage õpilasi mõtisklema, kuidas nad võiksid paremini järgida Jeesuse Kristuseeeskuju Taevase Isa tahte järgi tegutsemisel. Jagage oma tunnistust, etvalikuvabaduse õige kasutamine viib meid igavesse ellu.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 2:14, 16, 19–29; Alma 42:6–10, 14; Heelamani 14:30–31; 3. Nefi 27:13;

Moosese 5:5–9.

• Jeffrey R. Holland. Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadineüldkonverents.

4. ÕPPETUND

18

5. ÕPPETUND

Jeesuse Kristuselõpmatu lepitus

SissejuhatusJeesuse Kristuse lepitus – suurim sündmus, mis iial aset onleidnud – teeb kõigile inimestele võimalikuks saada andekspatud ja elada igavesti koos Taevase Isa ja JeesuseKristusega. Lepituse kaudu tõuseb kogu inimkond surnuist

üles ning naaseb kohtumõistmiseks Jumala juurde. Kunalepituse tõttu pidi Jeesus Kristus kannatama lugematuidkannatusi, tunneb Ta meie kõigi vastu täiuslikku kaastunnet.

Ettevalmistav materjal• Boyd K. Packer. Lepitus. – 2012. a sügisene üldkonverents.

• D. Todd Christofferson. Lunastus. – 2013. a kevadine üldkonverents.

ÕpetamissoovitusedMoosia 3:5–11; Alma 34:8–12Ainult Jeesus Kristus suutis teha lõputu lepitusePaluge ühel õpilasel lugeda ette Esimese Presidentkonna liikme, president James E.Fausti (1920–2007) sõnad.

„Ma soovin rääkida kogu ajaloo suurimast sündmusest. See ainulaadne sündmuson meie Issanda ja Päästja, Jeesuse Kristuse võrratu lepitus. See on kõigeüleloomulikum tegu, mis kunagi on aset leidnud.” (The Atonement: Our GreatestHope. – Ensign, nov 2001, lk 18)

Paluge paaril-kolmel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 34:8–12 ning teistelmärkida ära võtmesõnad ja -fraasid, mis illustreerivad, miks on lepitus ajaloosuurim sündmus.

• Miks on Jeesuse Kristuse lepitus ajaloo suurim sündmus? (Rõhutage järgmisttõde: Jeesuse Kristuse lepitus on lõpmatu ja igavene ning teebvõimalikuks kogu inimkonna päästmise.)

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Russell M.Nelsoni sõnad:

19

„Et lunastada Aadam ja Eeva ning kõik nende järglased oli vaja lõpmatutlepitust. ‥ Igavese seaduse järgi oli selleks lepituseks vajalik, et surematu isik,kes pole surmale aldis, end ohvriks toob. Siiski pidi Ta surema ja võtma oma kehatagasi. Päästja oli ainus, kes suutis selle teoks teha. Oma emalt päris Ta väesurra. Oma Isalt sai Ta väe surma üle.” (Constancy amid Change. − Ensign, nov1993, lk 34)

• Miks oli Jeesus Kristus ainukene, kes sai kõik inimesed lunastada? (Ta onsurematu isik, kes pole surmale aldis.)

• Mil viisil on Jeesuse Kristuse lepitav ohverdus lõpmatu ja igavene?

Aitamaks selle küsimusele vastata, näidake juhataja Russell M. Nelsoni järgnevaidsõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda:

„[Jeesuse Kristuse] lepitus on igavene – ilma lõputa. See oli ühtlasi lõpmatuselles, et kogu inimkond päästetakse lõputust surmast. See oli lõpmatu Tematohutute kannatuste mõttes. ‥ See oli lõpmatu oma ulatuselt – seda tuli tehaühekorraga kõikide eest. Ja lepituse halastus ei ulatu ainuüksi lõpmatul hulgalinimesteni, vaid ka lõpmatul hulgal maailmadeni, mis Ta on loonud. See olilõpmatu igasuguste inimmõõtühikute või sureliku mõistmise jaoks.” (The

Atonement. – Ensign, nov 1996, lk 35)

Selgitage, et oma valitsusaja lõpul õpetas kuningas Benjamin oma rahvale, et ingeloli kuulutanud talle „rõõmusõnumeid suurest rõõmust”, mida kuuldes ka temarahvas võiks „täituda rõõmuga” (Mo 3:2–4). Paluge mõnel õpilasel lugedakordamööda ette Moosia 3:5–11 ning samal ajal teistel jälgida, millistestrõõmusõnumitest kuningas Benjamin rääkis.

• Millised nende salmide sõnumid täitsid kuningas Benjamini rahva rõõmuga?(Kui õpilased vastavad, rõhutage, et Jeesus Kristus teeb päästmise võimalikuks.)

• Millised sõnad või fraasid kirjeldavad hinda, mida Jeesus Kristus tasus meiepäästmise eest?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemJames E. Talmage’i (1862–1933) sõnad.

„Kristuse surmaheitlus aias on piiratud mõistuse jaoks nii oma intensiivsuselt kuika põhjuselt mõistetamatu. ‥ Ta heitles ja ägas koorma all, mis olekskujuteldamatu kõigi teiste inimeste jaoks, kes on iial maa peal elanud. Seepolnud pelk füüsiline valu ega emotsionaalne ahastus, mis pani teda kannatamasellist piina, et igast poorist verd valada, vaid vaimne hingepiin, mida Jumal üksivõib kogeda. Ükski teine inimene, vaatamata tema füüsilise või vaimse väe

vastupidavusele, ei oleks suutnud niimoodi kannatada.” (Jesus the Christ, 3 kd, 1916, lk 613)

• Millised on teie mõtted ja tunded, kui mõtisklete, kui väga Jeesus Kristus teieeest kannatas?

5. ÕPPETUND

20

2. Nefi 9:6–12, 20–22Jeesus Kristus ületas nii füüsilise kui ka vaimse surmaPaluge õpilastel ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui lepitust ei oleks olnud.Aitamaks õpilastel ette kujutada, milline oleks inimkonna olukord, kui lepitust eioleks olnud, paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 9:6–9. Paluge õpilastel tekstijälgida ja tähele panna fraase, mis kirjeldavad, milline oleks meie olukord ilmalepituseta.

• Mis juhtuks prohvet Jaakobi sõnade kohaselt meie kehaga, kui lepitust ei oleksolnud? Mis juhtuks meie vaimuga?

Tuletage õpilastele meelde, et evangeeliumi keskseks sõnumiks on, et tänu JeesuseKristuse lepitusele ei pea me neid kohutavaid asju kogema.

Paluge kahel õpilasel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 9:10–12, 20–22 ning teistelleida, mil viisil meid vaimsest ja füüsilisest surmast vabastatakse.

• Mil viisil meid vaimsest ja füüsilisest surmast vabastatakse? (Aidake õpilastelvõtta kokku õpetus: oma lepituse kaudu ületas Jeesus Kristus füüsilise javaimse surma tagajärjed.)

• Mida õpetavad need salmid ülestõusmise õnnistuste kohta? (Meie füüsilinekeha ühendatakse igaveseks meie vaimuga. Meid tuuakse tagasi Jumala juurdekohtumõistmiseks.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem D. Todd Christoffersonijärgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Jeesus Kristus sai oma lepituse ja ülestõusmisega jagu kõikidest langemiseaspektidest. Füüsiline surm on vaid ajutine ja isegi vaimsel surmal on lõpp, sestkõik naasevad vähemalt ajutiselt kohtumõistmiseks Jumala juurde.” (JeesuseKristuse ülestõusmine. – 2014. a kevadine üldkonverents)

• Millal olete tundnud tänulikkust selle eest, et Jeesus Kristus ületas füüsilise javaimse surma?

Moosia 3:11, 16; 15:7–9; Alma 7:11–13; Moroni 8:8–12; Õpetus jaLepingud 137:7–9Oma lepituse kaudu pakub Jeesus Kristus lunastust kõikidele inimesteleTuletage õpilastele meelde, et lisaks kogu inimkonna päästmisele füüsilisest javaimsest surmast, mille põhjustas langemine, võib Jeesus Kristus päästa meidvaimsest surmast, mille põhjustavad meie endi patud. Paluge ühel õpilasel lugedaette Moosia 15:7–9 ning teistel otsida, kuidas teeb Kristus meile võimalikuks saadaoma pattudest lunastatud.

• Mida õpetavad need salmid selle kohta, kuidas Kristus võimaldab meil saadapatud lunastatud? (Rõhutage järgmist õpetust: lepituse kaudu murdis JeesusKristus surma köidikud ja võttis enda peale meie üleastumised, rahuldasõigluse nõuded ja sai väe kosta meie eest.)

5. ÕPPETUND

21

• Mida tähendab kellegi eest kosta? (Kellegi eest kostma tähendab osapooltevahele astuma, et aidata neil erimeelsusi lahendada. Antud juhul astub Jeesusmeie ja Jumala vahel, et aidata parandada suhteid, mida meie patud onrikkunud.)

Selgitage, et Mormoni Raamat aitab meil mõista, kuidas Jeesuse Kristuse Lepitustoob päästet väikestele lastele ja inimestele, kes surid, ilma et oleksid võtnud vastuevangeeliumi või saanud ristitud.

Paluge pooltel õpilastel lugeda kirjakohta Moosia 3:16 ja ristviidata see kirjakohagaMoroni 8:8–12. Teistel paluge lugeda kirjakohta Moosia 3:11 ja ristviidata seekirjakohaga Õpetus ja Lepingud 137:7–9.

• Mida õpetavad need salmid nende laste päästmise kohta, kes surevad enne, kuisaavad ristitud?

• Mida õpetavad need salmid nende kohta, „kes on surnud, teadmata Jumalatahet”? (Mo 3:11).

Rääkige õpilastele, et lepituse kaudu sai Päästja täiusliku kaastunde, et meid mõistaja aidata meid surelikkuse väljakutsetega. Paluge õpilastel uurida kirjakohta Alma7:11–13 ja leida sõnu, mis kirjeldavad, milliseid surelikkuse katsumusi JeesusKristus lepitust tehes koges. Kui õpilased jagavad oma vastuseid, kirjutage tahvlilesõnad: valud, kannatused, kiusatused, haigused, surm, jõuetused (nõrkused võivõimetused) ja patud. Märkige ära sõna „kõiksugu” kirjakohas Alma 7:11 ja palugeõpilastel tuua näiteid tahvlile kirjutatud sõnade kohta.

Märkige ära, et fraas „võtab enda peale” kordub salmides 11–13 mitu korda. (NB!Korduste märkamine on pühakirjade uurimise oskus, mida võite siinkohalrõhutada. Pühakirjades korduste märkamine võib aidata õppijatel leidavõtmepunkte, mida soovitakse rõhutada.)

• Miks võttis Jeesus salmide 11–12 kohaselt enda peale meie valud, haigused,jõuetused ja teised tahvlile märgitud seisundid? (Aidake õpilastel ära tundapõhimõte: Päästja võttis enda peale meie valud, haigused ja jõuetused, etTa võiks aidata meid surelikkuse katsumustes.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R. Hollandijärgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Ma tunnistan, et Päästja lepitus tõstab meilt mitte ainult meie patukoorma, vaidka meie pettumuste ja murede koorma, meie südamevalu ja meie meeleheite [vtAlma 7:11–12]. Sellisele abile lootmine pidi andma meile algusest peale niipõhjuse kui mooduse täiustumiseks, stiimuli oma koormate mahapanemiseks jaoma pääste enda peale võtmiseks.” (Kõik katkine, mida parandada. − 2006. akevadine üldkonverents)

• Kuidas võib Päästja lepitusele lootmine mõjutada teie tegusid ja teie igavikuväljavaadet?

• Kuidas võib salmides Alma 7:11–13 kirjas olevate tõdede mõistmine aidata teilseista silmitsi elu katsumustega?

5. ÕPPETUND

22

Paluge õpilastel jagada kogemusi sellest, kui nad on tundnud oma elus JeesuseKristuse lepituse väge (hoiatage neid mitte jagama midagi liiga püha või isiklikku).

Paluge õpilastel kirjutada üles, mida nad võivad teha, et Päästja lepitusetervendavat ja tugevdavat mõju paremini oma ellu rakendada. Innustage neidvastavalt saadud muljetele tegutsema.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 9:6–12, 20–22; Moosia 3:5–11, 16; 15:7–9; Alma 7:11–13; 34:8–12; Moroni

8:8–12; Õpetus ja Lepingud 137:7–9.

• D. Todd Christofferson. Lunastus. – 2013. a kevadine üldkonverents.

5. ÕPPETUND

23

6. ÕPPETUND

Mormoni Raamat kirjutatimeie aja tarbeks

SissejuhatusMormoni Raamat ja Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumon osa imepärasest tööst ja imeteost, mida Jumal teebviimsetel aegadel (2Ne 25:17). Kuna Mormoni Raamatsisaldab evangeeliumi täiust, mängib see võtmerolli usust

taganemise tagajärgede ületamisel ja hingede toomiselKristuse juurde. See õppetund rõhutab, et selle pühaülestähenduse kirjutasid inspireeritud mehed, kes nägidmeie päeva.

Ettevalmistav materjal• Jeffrey R. Holland. Hinge turvalisus. – 2009. a sügisene üldkonverents.

• Mormoni Raamatu au sisse tõstmine maailmas ja meie elus. 10. peatükk. Kirikupresidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 133–141

Õpetamissoovitused2. Nefi 27:6, 29–30, 35; 3. Nefi 29:1–2; Moosese 7:62; JSA 1:34Mormoni Raamatu roll viimsetel aegadelSelgitage õpilastele, et Mormoni Raamatu kirjutised kuulutavad prohvetlikult, etviimsetel aegadel on maa peal pahelisus ja usust taganemine (vt 2Ne 27:1, 4–5).Mormoni Raamat sisaldab ka Issanda lahendusi nendele probleemidele. Palugeühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 27:6, 29–30, 35 ning samal ajal teistel leida, millisedon Issanda lahendused.

• Mida teeb nende salmide kohaselt Issand viimsetel aegadel, et pahelisuse jausust taganemise vastu tegutseda?

• Mil viisil pakub Mormoni Raamat lahendusi viimsete aegade pahelisuse vastu?

Rääkige õpilastele, et Mormon kirjutas prohvetliku kuulutuse veel ühe rolli kohta,mida Mormoni Raamat viimastel aegadel täidab. Andke õpilastele mõni minutaega, et uurida kirjakohta 3. Nefi 29:1–2 ja leida see prohvetlik kuulutus. Aidakeõpilastel mõista, et fraas „need sõnad” viitab Mormoni Raamatule.

• Milline tähtis töö pidi saama alguse Mormoni Raamatu esiletulemisega? (Iisraelikokkukogumine.)

Selgitage, et president Ezra Taft Benson (1899–1994) kirjeldas Mormoni Raamatukeskset rolli evangeeliumi taastamisel ja Issanda töös nendel viimsetel aegadel.Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised sõnad:

24

„[Mormoni Raamat] avaldati vaid mõni päev enne Kiriku organiseerimist.Pühadele anti Mormoni Raamat enne, kui neile anti ilmutused sellistest suurtestõpetustest nagu kolm hiilguse astet, selestiline abielu või töö surnute eest. Seeanti enne preesterluse kvoorumeid ja Kiriku organisatsiooni. Kas see ei ütle teile,kuidas Issand seda püha tööd näeb?” (The Book of Mormon – Keystone of OurReligion. – Ensign, nov 1986, lk 4)

• Miks leidis Mormoni Raamatu esiletulemine aset enne paljusid teisi tähtsaidtaastamisega seotud sündmuseid ning on nii keskne Issanda töös Iisraelikokkukogumisel ja pahelisuse vastu võitlemisel viimsetel aegadel?

Et aidata õpilastel sellele küsimusele vastata, paluge ühel õpilasel lugeda etteJoseph Smith – Ajalugu 1:34. Paluge õpilastel leida, mida Mormoni Raamatsisaldab.

• Mida sisaldab Mormoni Raamat? (Aidake õpilastel mõista tõde: MormoniRaamat sisaldab Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust.)

• Mida tähendab Moroni sõnum, et Mormoni Raamat sisaldab „igavikulistevangeeliumi oma täiuses”?

Aitamaks selle küsimusele vastata, näidake president Ezra Taft Bensoni järgnevaidsõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda:

„Issand on ise öelnud, et Mormoni Raamat sisaldab „Jeesuse Kristuseevangeeliumi täiust” (ÕL 20:9). See ei tähenda, et see sisaldab iga õpetust, miskunagi on ilmutatud. See tähendab hoopis, et Mormoni Raamatust leiameõpetuste täiuse, mis on vajalikud meie päästmiseks. Ja neid õpetatakse selgelt jalihtsalt.” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk128)

• Mis on mõned Mormoni Raamatus sisalduvad õpetused, „mis on vajalikudmeie päästmiseks”? (Need õpetused sisaldavad lepitust, usku JeesusesseKristusesse, meeleparandust, ristimist ja Püha Vaimu andi.)

Selgitage, et Issand õpetas prohvet Eenokile Mormoni Raamatu tähtsusestviimsetel aegadel. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosese 7:62. (Võite kirjutadatahvlile, et „saadan taevast alla õigemeelsuse” viitab ilmutustele, mis tegidtaastamise võimalikuks ja „maa seest välja tõe” viitab Mormoni Raamatule.Innustage õpilasi neid selgitusi pühakirja äärele märkima või lisama märkuseelektroonilistes pühakirjades.)

• Kuidas nende salmide kohaselt Mormoni Raamatut viimsetel aegadelkasutatakse? (Et koguda Kirikusse kokku Jumala väljavalitud maa neljastilmakaarest.)

• Millal olete näinud, kuidas Mormoni Raamat on aidanud kellelgievangeeliumisse pöörduda ja Issanda Kirikuga liituda?

• Millisel viisil võime me õigemeelsuses ja Mormoni Raamatu sõnumiga „sööstatulvana üle terve maa”?

6. ÕPPETUND

25

Paluge õpilastel pühenduda mõnele tegevusele, mis eeloleval nädalal „tulvaks”nende südame, kodu ja maa üle Mormoni Raamatu sõnumiga.

3. Nefi 21:9–11Mormoni Raamatu tõde seisab vastuseisus kindlanaPaluge õpilastel mõtiskleda ajale, kui nad kaitsesid Mormoni Raamatut võievangeeliumi taastamise sõnumit vastuseisu eest.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 21:9–11. Enne kui õpilane lugemist alustab,mainige, et vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas,et nendes salmides mainitud „teenija” on prohvet Joseph Smith (vt Christ and theNew Covenant, 1997, lk 287–288).

• Kuidas sobib nendes salmides antud kirjeldus Joseph Smithi kohta?

• Mida näitab Päästja nende salmide kohaselt inimestele, kes seisavad viimsetelaegadel vastu Joseph Smithile ja Mormoni Raamatule? (Aidake õpilastel äratunda põhimõte: Jumala tarkus on suurem kui kuradi kavalus.)

• Kuidas aitab Mormoni Raamat näidata, et Jumala „tarkus on suurem kui kuradikavalus”?

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R.Hollandi sõnad:

„Seda raamatut on [rohkem kui 180] aastat uuritud ja rünnatud, eitatud ja mahatehtud, märklauana kasutatud ja tükkideks rebitud nagu vististi ei ühtegi teistraamatut ei praegu ega kunagi varem. Ja see on ikka veel alles. Äpardunudteooriad selle päritolu kohta ‥ on kord esile tõusnud, mõttetult kordamiseletulnud ja lõpuks hääbunud. Ükski neist mannetutest teooriatest selle raamatupäritolu kohta pole järelekatsumisele vastu pidanud, kuna pole muud vastust kui

see, mille andis Joseph raamatu noore ja vähese haridusega tõlgina. Ma jagan seda seisukohtaoma vanavanaisaga, kes ütles nii lihtsalt kui üldse võimalik: „Ükski paheline inimene ei suudakssellist raamatut kirjutada ja ükski hea inimene ei hakkaks seda kirjutama, kui see poleks tõde jata ei saaks selleks käsku Jumalalt.”” (Hinge turvalisus. – 2009. a sügisene üldkonverents)

• Miks on Mormoni Raamatul nii palju vastaseid?

• Millised kogemused on teile õpetanud, et Mormoni Raamat peab vastu kõigilevastuargumentidele?

• Mida olete tundnud ja mida olete õppinud, kui olete õpetanud teisteleMormoni Raamatust või seisnud selle tõelisuse eest?

Mormoni 8:1–5, 26–35Mormoni Raamat kirjutati meie aja tarbeksTuletage õpilastele meelde, et Moroni oli oma tsivilisatsiooni hävimise tunnistaja.Paluge õpilastel lugeda Mormoni 8:1–5 ja mõelda, mida pidi Moroni tegema, etkuldplaate kaitsta.

6. ÕPPETUND

26

• Kujutage, et teie olete Moroni. Millised oleksid mõned põhjused, mikssooviksite, et teised teie ülestähendusi loeksid?

Paluge õpilastel lugeda Mormoni 8:26–35 ja leida, mida Moroni prohvetlikultkuulutas sel ajal valitsevast olukorrast, kui Mormoni Raamat esile tuuakse. Soovikorral võiksite õpilasi innustada leitut ära märkima.

• Kuidas kirjeldas Moroni aega, mil Mormoni Raamat esile tuuakse? (See onusust taganemise ja pahelisuse aeg.)

• Millise järelduse võite teha 35. salmi põhjal? (Võite ära märkida, et peale Moroniütlesid ka teised prohvetid, nende hulgas Nefi, Jaakob ja Mormon, et nadkirjutavad tulevastele sugupõlvedele. Soovi korral paluge õpilastel ristviidata 35.salm kirjakohtadega 2Ne 25:21–22 ja Mr 7:1.)

• Miks on oluline teada, et Moroni ja teised Mormoni Raamatu autorid olidteadlikud probleemidest, millega me silmitsi seisame? (Kui te seda küsimustarutate, rõhutage järgmist tõde: Mormoni Raamatu õpetused on meiletänapäeval väga väärtuslikud, kuna selle kirjutajad olid teadlikud meidümbritsevatest probleemidest.)

Selleks, et aidata õpilastel seda tõde mõista, paluge ühel õpilasel lugeda ettejärgmised president Ezra Taft Bensoni sõnad:

„Mormoni Raamat ‥ on kirjutatud meie aja tarbeks. Nefilastel ega ka vana ajalaamanlastel pole seda raamatut kunagi olnud. See oli mõeldud meie jaoks.Mormon kirjutas selle nefilaste tsivilisatsiooni lõppjärgus. InspireeritunaJumalast, kes näeb kõike algusest peale, tegi Mormon kokkuvõttesajanditepikkustest ülestähendustest, valis välja lood, kõned ja sündmused,millest oleks meile kõige enam abi.

Kõik Mormoni Raamatu peamised autorid tunnistasid, et kirjutavad seda tulevastelepõlvkondadele. ‥ Kui nad nägid meie päevi ja valisid välja just selle, mis on meie jaoks kõigeväärtuslikum, kas me siis ei peaks ka vastavalt sellele Mormoni Raamatut uurima? Peaksimeendilt pidevalt küsima: „Miks andis Issand Mormonile (või Moronile või Almale) inspiratsioonilisada need asjad oma ülestähendustesse? Mida on mul sellest õppida, mis aitab mind justpraegusel hetkel ja ajajärgul?”” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 136)

• Kuidas võib teadmine, et Mormoni Raamat on kirjutatud meie aja tarbeks,muuta seda, kuidas me seda loeme?

Paluge õpilastel tuua näiteid, kuidas Mormoni Raamat on andnud neile juhatust,tuge, vastuseid küsimustele või lahendusi probleemidele.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 25:17–18; 3. Nefi 21:9–11; 29:1–4; Mormoni 8:1–5, 26–35; Eteri 12:22–26;

Moosese 7:62; JSA 1:34.

• Mormoni Raamatu au sisse tõstmine maailmas ja meie elus. 10. peatükk. Kirikupresidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 133–141.

6. ÕPPETUND

27

7. ÕPPETUND

Mormoni Raamat ja PiibelSissejuhatusNagu Piibel, nii on ka Mormoni Raamat tunnistus JeesuseKristuse jumalikkusest ja Tema rollist maailma Päästjana.Mormoni Raamat taastab selgeid ja hinnalisi tõdesid, mis on

Piiblist kadunud. Kui me uurime Mormoni Raamatut, saavadmeile selgemaks Piibli õpetused.

Ettevalmistav materjal• Russell M. Nelson. Pühakirjalised tunnistajad. – 2007. a sügisene üldkonverents.

• Tad R. Callister. Mormoni Raamat on raamat Jumalalt. – 2011. a sügiseneüldkonverents.

ÕpetamissoovitusedHesekiel 37:15–19; 2. Nefi 3:11–12; 29:3–10Piibel ja Mormoni Raamat on ühtsed tunnistused Jeesusest KristusestKüsige õpilastelt, mida nad ütleksid kellelegi, kes kahtleb Mormoni Raamatus,kuna Jumal on andnud meile juba Piibli.

Paluge õpilastel lugeda 2. Nefi 29:3–10 ja märkida ära fraasid, mis väljendavadIssanda põhjuseid, miks anda meile rohkem kui üks pühakiri.

• Mida ütles Issand nende kohta, kes suhtuvad kahtlusega pühakirjadesse, mis onPiiblile lisaks?

• Mis on 8. salmi kohaselt Issanda sõnul Tema eesmärk Piiblile lisaks teistepühakirjade ilmutamisel? (Õpilaste vastused võivad erineda, kuid nad peaksidära tundma tõe: Piibel ja Mormoni Raamat tunnistavad koos JeesusestKristusest.)

• Mida te õpite sellest kirjakohast, mis aitab teil mõista lisapühakirjade tunnistusetähtsust?

Et süvendada õpilaste mõistmist, kuidas Piibel ja Mormoni Raamat koos JeesusestKristusest tunnistavad, näidake järgmiseid sõnu Kaheteistkümne Kvoorumijuhatajalt Russell M. Nelsonilt ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Pühakirjalised tunnistajad kinnitavad üksteise õigsust. Seda käsitust selgitatikaua aega tagasi, kui üks prohvet kirjutas, et Mormoni Raamat on „kirjutatudkavatsusega, et te võiksite uskuda [Piiblit] ja kui te usute [Piiblit], siis te usute ka[Mormoni Raamatut]” [Mormon 7:9]. Kumbki raamat viitab teisele. Kumbkiraamat on kui tõend, et Jumal elab ja räägib oma lastega oma prohvetitele antudilmutuste vahendusel.

Armastus Mormoni Raamatu vastu suurendab armastust Piibli vastu ja vastupidi. Taastamisajapühakirjad ei võistle Piibliga, need täiendavad Piiblit.” (Pühakirjalised tunnistajad. – 2007. asügisene üldkonverents)

28

• Mis jäi teile silma juhataja Nelsoni kirjeldusest nende kahe pühakirja vahelisestseosest ja miks?

Tuletage õpilastele meelde, et Vana Testamendi prohvet Hesekiel kuulutasprohvetlikult, et Juuda puutükk ja Joosepi puutükk liidetakse ühte. Selgitage, et„puutükk” võib viidata kas puutahvlile või kirjarullile, mis oli puutüki ümberrullitud (vt Boyd K. Packer. Scriptures. – Ensign, nov 1982, lk 51). Paluge ühelõpilasel lugeda ette Hesekiel 37:15–19.

• Mida need puutükid sümboliseerivad? (Vajaduse korral selgitage, et Juudapuutükk viitab Piiblile ja Efraimi puutükk Mormoni Raamatule.)

• Mida tähendab, et need kaks puutükki või raamatut „su käes moodustaksidterviku” (salmid 17, 19)?

Et aidata õpilastel vastata, jagage järgmiseid sõnu Kaheteistkümne ApostliKvoorumi juhatajalt Boyd K. Packerilt. Selgitage, et enne kui juhataja Packer needsõnad ütles, oli Kirik andnud välja uued Mormoni Raamatu ja Piibli köited. Igaraamat sisaldas joonealuseid märkusi ja teisi pühakirjaabisid, mis viitasid teisteleraamatutele, ühendades seeläbi need kaks uuel viisil. Paluge õpilastel kuulata,millised õnnistused ootavad inimesi, kes uurivad Piiblit ja Mormoni Raamatutüheskoos.

„Juuda puutükk ehk ülestähendus ‥ ja Efraimi puutükk ehk ülestähendus ‥ onnüüd kokku põimunud, nii et kui te süüvite ühte, tõmbab teid ligi ka teine, kuiõpite ühest, siis valgustab teid ka teine. Nad on tõepoolest moodustanud meiekäes terviku. Hesekieli prohvetlik kuulutus on nüüd täitunud.

Aastate jooksul saavad tänu nendele pühakirjadele ustavate kristlaste järgnevadpõlvkonnad tundma Issandat Jeesust Kristust ja nad on meelestatud kuuletuma

Tema tahtele. ‥

[Uutele põlvkondadele] avanevad ilmutused nagu ei kellelegi teisele maailma ajaloos. Nendekätte on antud nüüd Joosepi ja Juuda puutükk. Nende teadmised evangeeliumist ületavad need,milleni jõudsid nende esivanemad. Nad saavad tunnistuse, et Jeesus on Kristus, ning nad onpädevad Teda kuulutama ja kaitsma.” (Scriptures. – Ensign, nov 1982, lk 53)

• Milliseid õnnistusi võime me saada, kui uurime Mormoni Raamatut ja Piiblitüheskoos? (Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: kui me uurime Piiblit jaMormoni Raamatut üheskoos, saame me suurema tunnistuse, et Jeesus onKristus.)

• Kuidas Mormoni Raamatu ja Piibli üheskoos uurimine on süvendanud teieteadmisi ja tunnistust Jeesusest Kristusest?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 3:11–12. (Võib olla hea selgitada, et needsalmid on osa Egiptuse Joosepi prohvetlikust kuulutusest. Nendes salmides mainibJoosep kahte raamatut: raamat, mille kirjutavad Joosepi järglased, on MormoniRaamat, ja raamat, mille kirjutavad Juuda järglased, on Piibel.)

• Milline mõju on Mormoni Raamatul ja Piiblil maailmale, kui need kaksraamatut „kasva[vad] kokku”? (Õpilased peaksid ära tundma järgmised ideed:

7. ÕPPETUND

29

need raamatud lükkavad ümber valeõpetused, lõpetavad tülid ja panevad aluserahule.)

Paluge õpilasel mõtiskleda, kuidas nad võiksid kasutada Mormoni Raamatut jaPiiblit üheskoos, et tugevdada oma tunnistust ja usku Taevasesse Isasse jaJeesusesse Kristusesse. Paluge õpilastel rääkida oma mõtetest ja muljetest. Ergutageneid tegutsema vastavalt saadud õhutusele.

1. Nefi 13:23–29, 35–36, 38–41Selged ja hinnalised tõed on taastatudTuletage õpilastele meelde, et Issand käskis prohvet Joseph Smithil teha kuningasJamesi piibliversiooni inspireeritud parandusi. Neid parandusi tuntakse nüüdJoseph Smithi tõlkena. Lugege ette prohvet Joseph Smithi (1805-1844) sõnad:

„Ma usun Piiblisse sellisena, nagu see tuli algsete kirjutajate sulest. Võhikutesttõlkijad, hooletud ümberkirjutajad, salakavalad ja äraostetavad preestrid onteinud palju vigu.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith 2007, lk207)

• Miks oli vaja inspireeritud Piibli-versiooni?

Tuletage õpilastele meelde, et Nefil oli nägemus Piibli esiletulekust. Paluge ühelõpilasel lugeda ette 1. Nefi 13:23–25. Paluge õpilastel otsida välja, kuidas kirjeldasNefi Piiblit, kui see algselt kirjutati.

• Mida õpetas ingel Nefile Piibli kohta, kui see algselt loodi? (See sisaldas„Issanda lepinguid”, sellel oli „suur väärtus” ja see sisaldab „Issandaevangeeliumi täiust”.)

Paluge õpilastel lugeda 1. Nefi 13:26–28 ja leida, mida sai Nefi teada selle kohta,mis Piibliga juhtub ja mis põhjustel see nii läheb.

• Mida tegi suur ja jäle kirik Piibliga? (Rõhutage, et suur ja jäle kirik ei ole mingikindel kirik või organisatsioon, vaid üldine termin, mis viitab kõigile neile, kesvõitlevad Kristuse vastu [vt 1. Nefi 13:4–9; 14:10].)

• Miks need selged ja hinnalised osad 27. salmi kohaselt ära võeti?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 13:29 ja samal ajal teistel leida, mis olidselgete ja hinnaliste osade Piiblist äravõtmise tagajärjed.

• Mis juhtus pärast seda, kui Piiblist võeti ära Issanda selged ja hinnalised osad?

• Milliseid tõendeid näete te tänapäeva maailmas selle kohta, et „ülimalt suurhulk komistab” selgete ja hinnaliste osade puudumise tagajärjel?

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 1. Nefi 13:35–36, 38–41 ning teistelleida, mis on Issanda lahendus sellele probleemile.

• Mida teeks Issand, et lahendada probleemi, mille põhjustas selgete ja hinnalistetõdede Piiblist äravõtmine?

7. ÕPPETUND

30

• Millised „teisi raamatuid” peale Mormoni Raamatu on Issand toonud esileosana taastamisest? (Innustage õpilasi märkima pühakirja, et teiste raamatutealla võivad käia Õpetus ja Lepingud, Kallihinnaline Pärl ja Joseph Smithipiiblitõlge.)

• Kuidas lahendavad Mormoni Raamat ja teised raamatud 40. salmi kohaseltneed probleemid, mida põhjustas selgete ja hinnaliste osade Piiblistäravõtmine? (Õpilased peaksid ära tundma tõe: Mormoni Raamat ja viimseaja pühakirjad aitavad kinnitada Piibli tõdesid ja taastada selgeid jahinnalisi tõdesid, mis on sealt ära võetud.)

Illustreerimaks, kuidas Mormoni Raamat kinnitab meie arusaamist Piibli õpetusestja põhimõtetest, jagage järgmiseid Seitsmekümne juhatuse liikmena teeninudvanem Tad R. Callisteri sõnu:

„Piibel on üks tunnistaja Jeesusest Kristusest, Mormoni Raamat on teine. Miks onsee teine tunnistaja nii oluline? Abiks võib olla järgnev näide: kui palju sirgjoonisaate paberil tõmmata läbi ühe punkti? Vastus on: lõputult. Kujutage hetkeksette, et see punkt tähistab Piiblit ning tuhanded jooned, mis sellest läbi ontõmmatud, tähistavad erinevaid tõlgendusi Piiblist ja iga tõlgendus esindab erikirikut.

Mis juhtub, kui paberil on veel teinegi punkt, mis tähistab Mormoni Raamatut? Kui palju sirgeidjooni saate tõmmata, et need läbiksid mõlemaid, nii Piiblit kui Mormoni Raamatut? Ainult ühe.Kui meil on kaks tunnistajat, jääb püsima ainult üks Kristuse õpetuste tõlgendus.

Üha uuesti ja uuesti seisab Mormoni Raamat kui kinnitav, selgitav ja ühendav tunnistaja Piiblisantud õpetustele.” (Mormoni Raamat on raamat Jumalalt. – 2011. a sügisene üldkonverents)

• Miks on oluline, et meil on nii Mormoni Raamatu kui ka Piibli tunnistus JeesuseKristuse evangeeliumi õpetusetest?

Paluge õpilastel jagada tunnistust ja näiteid, kuidas Mormoni Raamat on aidanudneil paremini mõista Piiblit või saada lähedasemaks Päästjaga.

Õpilase lugemismaterjal• Hesekiel 37:15–19; 1. Nefi 13:20–41; 2. Nefi 3:11–14; 29:1–14.

• Russell M. Nelson. Pühakirjalised tunnistajad. – 2007. a sügisene üldkonverents.

7. ÕPPETUND

31

8. ÕPPETUND

Me saame päästetudJeesuse Kristuse kaudu

SissejuhatusPüüdlused järgida Jeesust Kristust ja pidada Tema käske onmeie päästmiseks vajalikud, kuid ebapiisavad. Meiepäästmine saab võimalikuks ainult Jeesuse Kristuse teenete,

halastuse ja armulikkuse kaudu. Kristuse õpetus aitab meilmõista, et Tema armu kaudu võime me õppida evangeeliumi,saada talitusi ja pürgida edasi rajal, mis viib igavesse ellu.

Ettevalmistav materjal• Dieter F. Uchtdorf. Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents.

• L. Tom Perry. Jeesuse Kristuse evangeelium. – 2008. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused2. Nefi 2:6–9; 25:23; Moosia 4:6–8Päästmine on võimalik tänu Jeesusele KristuseleNäidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem L. Tom Perry(1922–2015) järgmiseid sõnu.

„Paljud inimesed mõtisklevad: „Kust me tulime? Miks me oleme siin? Kuhu meläheme?” Meie Igavene Isa ei saatnud meid maa peale sihitule ja mõttetulerännakule. Ta andis meile järgimiseks plaani. Tema on selle plaani autor. See onmõeldud inimese arenemiseks ning lõpuks päästmise ja ülendusesaavutamiseks.” (Päästmisplaan – 2006. a sügisene üldkonverents)

• Mida tunnevad inimesed, kui avastavad, et Jumal ei ole jätnud neid surelikkusesüksinda uitama, vaid on andnud neile päästmisplaani?

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 2:6–9 ja tähele panna, mis teeb prohvet Lehhisõnade kohaselt päästmise võimalikuks.

• Mis teeb Lehhi sõnade kohaselt päästmise Jumala plaanis võimalikuks?(Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: me saame päästetud ainult tänuJeesuse Kristuse teenetele, halastusele ja armulikkusele. Võite jagadaselgitust selle kohta, mida tähendab olla päästetud või saada päästet:„Päästmine selle tõelises ja täielikus tähenduses on ülenduse või igavese elusünonüüm ning sisaldab endas pärandi saamist kolmest selestilise kuningriigitaevast kõrgeimas. Mõni erand välja arvata räägivad pühakirjad päästmisest justselles kontekstis.” [Bruce R. McConkie, Mormon Doctrine, 2. kd, 1966, lk 670])

• Mida mõeldakse Jeesuse Kristuse teenete, halastuse ja armulikkuse all? (JeesuseKristuse teened on Tema õigemeelsed teod, eriti Tema lepitus. Halastus viitabkaastundele ja kannatlikkusele, mida Ta vaatamata meie pattudele meie vastu

32

tunneb. Armulikkus viitab abile, mida Ta meile annab halastuse, armastuse,lahkuse ja suutlikuks tegeva väe kaudu, mis võimaldab meil saada igavese elu jaülenduse, kui oleme andnud endast parima. Vt ka Pühakirjajuhist märksõna„Arm”.)

Süvendamaks õpilaste arusaamist sellest õpetusest, näidake president Dieter F.Uchtdorfi järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Me ei või oma teed taevasse välja teenida; meid takistavad õigluse nõuetebarjäärid, mille ületamiseks me ise jõuetud oleme.

Kuid kõik ei ole kadunud.

Jumala arm on meie suur ja igavene lootus.

Läbi Jeesuse Kristuse lepituse rahuldab halastuse plaan õigluse nõuded [vt Al42:15].” (Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)

• Miks ei piisa inimese enda õigemeelsusest, et rahuldada õigluse nõuded jasaada igavene elu? (Kuigi me võime aja jooksul õppida elama täiuslikultkäskude järgi, ei ole keegi peale Päästja elanud täiuslikku elu [vt Rm 3:23]. Kuigime võime patustamise lõpetada, ei suuda me kustutada kahju ega süüd, midameie mineviku teod on tekitanud. Seepärast on vajalikud lepitus ja arm.)

Tuletage õpilastele meelde, et kuigi meid päästetakse ainult Jeesuse Kristuseteenete, halastuse ja armulikkuse kaudu, õpetavad Mormoni Raamatu prohvetid,mida me peame tegema, et saada osa Päästja lunastusväest.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 4:6–8 ning teistel leida, mida me peamekuningas Benjamini õpetuse kohaselt tegema, et saada päästet Jeesuse Kristuselepituse kaudu.

• Mida me peame kuningas Benjamini õpetuse kohaselt tegema, et saada päästetlepituse kaudu? (Tulema teadmisele Jumalast ja lepitusest, panema oma lootuseJumalale, pidama usinasti kinni käskudest ja jätkama usus kuni elu lõpuni.)

Paluge õpilastel lugeda 2. Nefi 25:23.

• Mida õpetas Nefi meie päästmise kohta? (Õpilased peaksid ära tundmaõpetuse: tänu Jeesuse Kristuse lepitusele saame me päästetud armu läbipärast kõike, mida me saame teha. Aidake õpilastel mõista, et ainult JeesuseKristuse kaudu võime me saada pühaks ja oma Taevase Isa sarnaseks.)

Aitamaks õpilastel seda õpetust paremini mõista, paluge ühel neist lugeda ettepresident Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnad.

„„Pärast kõike, mida me saame teha” tähendab anda endast parim. Seetähendab elada käskude järgi.

„Pärast kõike, mida me saame teha” tähendab armastada ligimesi ja palvetadanende eest, kes meid oma vaenlaseks peavad. See tähendab riietada alastiolijaid, toita näljaseid, külastada haigeid ja „[aidata] neid, kes vajavad [meie]

8 . ÕPPETUND

33

abi” (Mo 4:16) – pidades meeles, et mida teeme ühe nende vähemate Jumala laste seas, sedateeme me Temale.

„Pärast kõike, mida me saame teha” tähendab elada kõlbelist, puhast elu, olla piinlikult auskõikides oma läbikäimistes ja kohelda teisi nii nagu me tahame, et meid koheldakse.”(Redemption through Christ after All We Can Do. – Liahona, dets 1988, lk 5)

• Mil viisil olete kogenud Päästja armu, mis on aidanud teil ületada teie endavõimeid, kui olete püüdnud anda endast parima, et Tema juurde tulla?

Kasutage järgmiseid president Ezra Taft Bensoni sõnu, et aidata õpilastel ennevastamist selle küsimuse üle mõtiskleda.

„Kirikus nõustume me Nefiga, kes ütles, et „pärast kõike, mida me saame teha,saame me päästetud armu läbi” (2. Nefi 25:23). ‥

Armu kaudu tegi Päästja lepitava ohverduse, et kogu inimkond võiks saadasurematuse.

Tema armu kaudu ja meie usu kaudu Tema lepitusse ja oma pattudest meeltparandades saame me jõudu, et teha kõik vajaliku, mida me oma väega teha ei

suudaks.

Tema armu kaudu saame õnnistuste anni ja vaimset jõudu, mis juhib meid lõpuks igavesse ellu,kui me lõpuni vastu peame.

Tema armu kaudu saame me Tema jumaliku isiku sarnaseks.” (Redemption through Christ afterAll We Can Do. – Liahona, dets 1988, lk 4–5)

• Mida me same teha, et näidata tänulikkust kõige eest, mida Jeesus Kristusvõimalikuks teeb?

Tunnistage, et ainult Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võimalikuks saanud armu abilvõime me ületada Aadama ja Eeva langemise tagajärjed, saada andeks oma patud,saada üle ebatäiuslikkusest ja edeneda täiuslikkuse poole. Innustage õpilasimõtisklema, kas nemad teevad kõik, mis saavad, et saada Issanda armu õnnistusi.

2. Nefi 31:2, 10–21; 3. Nefi 11:31–40; 3. Nefi 27:13–22Kristuse õpetusKirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited.

2. Nefi 31:2, 10–21

3. Nefi 11:31–40

3. Nefi 27:13–22

Paluge ühel osal õpilastest uurida salme 2. Nefi 31:2, 10–21, teisel osal 3. Nefi11:31–40 ja kolmandal osal 3. Nefi 27:13–22. Enne kui õpilased alustavad, märkigeära, et need kirjakohad sisaldavad fraase „Kristuse õpetus”, „minu õpetus” või

8. ÕPPETUND

34

„minu evangeelium”. Selgitage, et Kristuse õpetus ehk evangeelium sisaldab kõike,mida Jeesus Kristus on teinud ja teeb edaspidi, et tuua meid Isa juurde. See sisaldabka seda, mida meie peame tegema, et saada osa Jeesuse Kristuse lepituseõnnistustest. Paluge igal grupil leida ja ära märkida, mida neile määratud salmidõpetavad Kristuse õpetuse kohta – mida Kristus on teinud ja mida peamemeie tegema.

Kui õpilastel on olnud küllalt aega, et uurida neile määratud kirjakohti, paluge neilkirjutada leitu tahvlil oleva kirjakoha kõrvale. Seejärel küsige:

• Mida on Jeesus Kristus teinud, et tuua meid Isa juurde?

• Mida peame meie tegema, et saada osa Kristuse lepituse õnnistustest? (Meilpeab olema usku, peame meelt parandama, ristitud saama, võtma vastu PühaVaimu anni, lõpuni vastu pidama ja saama ning järgima isiklikku ilmutust.)

• Kuidas võtaksite kokku Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetuste järgi elamisetähtsuse? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtted: kui me elame Kristuseõpetuse järgi, võime me saada lepituse õnnistusi ja igavese elu.)

Pidades silmas õpilaste vajadusi, võite esitada järgmiseid küsimusi, et aidata neilloetud kirjakohti paremini analüüsida.

• Milline fraas kirjakohast 2. Nefi 31:20 omab teie jaoks erilist tähendust ja kuidasaitab see teil saada osa lepituse õnnistustest?

• Mida tähendab kirjakoha 2. Nefi 31:13–14, 17 kohaselt saada ristitud „tulega”?(Inimene saab andeks oma patud ja tehakse puhtaks Püha Vaimu kaudu.)

• Miks on kirjakoha 3. Nefi 11:39–40 kohaselt oluline, et iga inimene võtabomaks Kristuse õpetuse? (Soovi korral paluge õpilastel ristviidata see kirjakohtsalmiga Heelamani 5:12.)

• Mis sünnib kirjakoha 3. Nefi 27:14–16 kohaselt meiega, kui me elame vastavaltJeesuse Kristuse evangeeliumi õpetusele?

Lõpetuseks näidake tsitaati raamatust „Jutlusta minu evangeeliumi: misjonitööjuhend”. Paluge õpilastel seda lugeda ja leida, mil viisil õnnistab Kristuse õpetusejärgi elamine meid kogu elu jooksul.

„Inimesed ja pered hakkavad järgima Kristust, kui nad usuvad Temasse ja parandavad meelt omapattudest. Nad saavad patud andeks, kui saavad ristitud ja võtavad vastu Püha Vaimu annikelleltki, kellel on Jumala volitus nende talituste läbiviimiseks. Seejärel peavad nad vastu lõpuniehk teiste sõnadega usuvad kogu oma elu Jeesusesse Kristusesse, parandavad meelt jauuendavad sõlmitud lepinguid. Need ei ole sammud, mis tuleb läbi teha vaid üks kord elus. Kuineid põhimõtteid elu jooksul korrata, saab neist eluviis, mis tasub end üha rohkem ära. Tegelikulton see ainus elamise viis, mis toob südamerahu ja võimaldab Taevase Isa lastel Tema juurdeelama naasta.” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2004, lk 6)

• Mil viisil on Kristuse õpetuse järgi elamine saanud teie eluviisiks, „mis tasubend üha rohkem ära”?

8. ÕPPETUND

35

Innustage õpilasi mõtisklema, kui hästi nad Kristuse õpetuse järgi elavad. Palugeneil mõtiskleda selle üle, mida nad saavad paremini teha, et saada Kristuse õpetusejärgi elamise õnnistusi.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 2:6–9; 25:23; 31:2–21; Moosia 4:6–8; 3. Nefi 11:31–40; 27:13–22.

• Dieter F. Uchtdorf. Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents.

8. ÕPPETUND

36

9. ÕPPETUND

„Otsige Jumala kuningriiki”SissejuhatusKui Mormoni Raamatu prohvet Jaakob innustas oma rahvastotsima Jumala kuningriiki (vt Jb 2:18), tegi ta seda ajal, kuiuhkuse, rikkusearmastuse ja kõlblusetuse patud olid tõsiseksprobleemiks. Need patud ähvardavad Jumala maapealsekuningriigi ühtsust ja edu. Otsida Jumala kuningriiki

tähendab panna evangeeliumi järgi elamine oma elusesikohale. See õppetund aitab õpilastel pühenduda patuhülgamisele ja panna nad otsima täielikumalt Jumalakuningriiki.

Ettevalmistav materjal• Dieter F. Uchtdorf. Uhkus ja preesterlus. – 2010. a sügisene üldkonverents.

• Thou Shalt Have No Other Gods before Me, 14. peatükk, Teachings ofPresidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 145–153.

• Suurim käsk – armastage Issandat, 1. peatükk. Kiriku presidentide õpetused:Ezra Taft Benson, 2014, lk 37–45.

ÕpetamissoovitusedAlma 7:14–16, 19, 21–24Mormoni Raamat õpetab meile, kuidas järgida Jumala kuningriiki viivat radaPaluge õpilastel mõelda asjadele, mida tuleb regulaarselt üle vaadata, et need hästitöötaksid (näiteks kontrollida mootoriõli olemasolu või suitsuanduri patareisid võikäia arsti ja hambaarsti läbivaatusel).

• Millist kasu saame sellisest regulaarsest kontrollist? (Võime korrigeerida vigu javältida ohte tulevikus.)

Selgitage, et samamoodi peame meie pidevalt oma vaimset elu üle vaatama, ethinnata nõrkusi ja vältida ohte.

Rääkige õpilastele, et kui Alma noorem ülempreestrina teenis, külastas ta KirikutGiideonis ja innustas neid hindama oma vaimset olukorda. Paluge õpilastel lugedakirjakohta Alma 7:19 ja leida, milline oli Giideoni rahva vaimne olukord.

• Kuidas kirjeldas Alma Giideoni rahva vaimset olukorda? (Rahvas oli „rajal, misviib Jumala kuningriiki”.)

Selgitage, et Jumala kuningriigil on vähemalt kaks tähendust – üks maine ja üksselestiline. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised Kaheteistkümne ApostliKvoorumi liikme, vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) sõnad ja aidake õpilastelmõista, et kirjakohas Alma 7:19 viitab Jumala kuningriik selestilisele kuningriigile:

37

„Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on oma praegusel kujul Jumalakuningriik maa peal. ‥ Igavestes maailmades on selestiline kuningriik Jumalakuningriik. ‥ Evangeelium on loodud valmistama inimesi ette pärandiks Jumalaselestilises kuningriigis.” (Mormon Doctrine, 2, kd, 1966, lk 415–417)

Paluge õpilastel lugeda Alma 7:14–16 ja leida, mida peavad inimesed Alma sõnultegema selleks, et pärida igavest elu.

• Miks innustas Alma inimesi meelt parandama, kui nad olid juba õigemeelsuserajal? (Giideoni rahvas pidi jääma õigemeelsuse rajale.)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 7:21–24. Paluge õpilastel leidategevused ja omadused, mis aitavad meil pärida Jumala kuningriiki.

• Mida me peame tegema ja millised olema, et järgida rada, mis viib Jumalakuningriiki? (Tehke kokkuvõte õpilaste vastustest, kirjutades tahvlile põhimõtte:evangeeliumi põhimõtete järgi elades järgime me rada, mis viib Jumalakuningriiki.)

Paluge õpilastel mõelda, kuidas nende teod aitavad neil saada rohkem JeesuseKristuse sarnaseks ja areneda Jumala kuningriigi suunas. Paluge neil mõtiskleda,kuidas nad praegu sellel rajal edenevad.

1. Nefi 10:21; 2. Nefi 9:39; Jaakobi 2:12–14, 20–28; 3:10–12; Moosia2:20–25; 4:13, 21–26; 3. Nefi 12:27–30Rikkusearmastus, uhkus ja kõlblusetus takistavad meil Jumala kuningriigi otsimistSelgitage, et terve Mormoni Raamatu jooksul hoiatasid Jumala prohvetid inimesipatu eest. Näiteks käskis Issand Jaakobil oma rahvast noomida patustamise pärast,mis oli „jäle Jumalale” (Jb 2:5).

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited. Jaakobi 2:12–14, Jaakobi 2:20–21 jaJaakobi 2:23–28. Paluge õpilastel need kirjakohad üle vaadata ja leida, milliseidpatte Jaakob mainis. Soovitage õpilastel märkida ära sõnad või fraasid, mis neidpatte kirjeldavad. Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel jagada, milliseidpatte Jaakob igas kirjakohas mainis. Kirjutage iga patt, mida õpilased ütlevad,tahvlile vastava pühakirjaviite järele:

Rikkusearmastus Uhkus Kõlblusetus

Jaakobi 2:12–14 Jaakobi 2:20–21 Jaakobi 2:23–28

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobi 3:10–12 ja teistel leida sõnad ja fraasid,millega Jaakob kirjeldab inimeste pattude tõsidust.

• Millised sõnad või fraasid kirjeldavad inimeste pattude tõsidust?

9. ÕPPETUND

38

• Jaakob hoiatas neid patu „hirmsatest tagajärgedest” (salm 12). Paluge õpilastelristviidata kirjakoht Jaakobi 3:12 salmide 2. Nefi 9:39 ja 1. Nefi 10:21. Palugeühel õpilasel kõik need salmid ette lugeda. Teistel paluge leida teisi patutagajärgi. Paluge õpilastel leida nendest kirjakohtadest tõde selle kohta, kuidasuhkuse, kõlblusetuse ja rikkusearmastuse patt mõjutab kedagi, kes otsib Jumalakuningriiki. (Õpilased peaksid tundma ära tõe: patt toob endaga vaimsesurma ja takistab meil siseneda Jumala kuningriiki.)

Lisage tahvlile järgnevad pühakirjaviited:

Rikkusearmastus Uhkus Kõlblusetus

Jaakobi 2:12–14

Moosia 4:13, 21–26

Jaakobi 2:20–21

Moosia 2:20–25

Jaakobi 2:23–28

3. Nefi 12:27–30

Paluge õpilastel valida üks uutest kirjakohtadest ja see läbi lugeda. Paluge neil leidaviise, kuidas vältida rikkusearmastuse, uhkuse ja kõlblusetuse pattu. Kui õpilastelon olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge neil jagada, mida nad leidsid.

• Kuidas võib nendes kirjakohtades toodud nõuande järgimine aidata Kirikuliikmel otsida Jumala kuningriiki ja tugevdada Issanda Kirikut maa peal?

Matteuse 6:33; Jaakobi 2:17–19Me peaksime otsima Jumala kuningriiki enne kõiki teisi huvisidSelgitage, et lisaks inimeste rikkusearmastuse, uhkuse ja kõlblusetuse eesthoiatamisele andis Jaakob neile nõu, kuidas saada üle pahelistest soovidest. Palugeühel õpilasel lugeda ette Jaakobi 2:17–19 ning teistel leida, millist nõu Jaakob andis.

• Mida me võime õppida Jaakobi nõuandest, mis aitab meil vältida pattu?(Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: Jumal on meil käskinud otsidaJumala kuningriiki enne kõiki teisi huvisid.)

• Mida tähendab teie jaoks otsida enne Jumala kuningriiki?

Näidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) järgnevaid sõnu ja paluge ühelõpilasel need ette lugeda.

„Kui seame Jumala esikohale, siis kõik muu järjestub õigele kohale või langebmeie elust välja. Armastus Issanda vastu juhib siis meie tundeid, ajakasutust jahuve ning seab prioriteedid õigesse järjekorda.” (Kiriku presidentide õpetused:Ezra Taft Benson, 2014, lk 39)

• Millised oleksid mõned näited sellest, kuidas kõik „järjestub õigele kohale võilangeb meie elust välja”, kui me Jumala oma elus esikohale seame?

9. ÕPPETUND

39

• Mis on näide millestki, mis on õigele kohale järjestunud või teie elust väljalangenud, kui olete Taevase Isa ja Tema kuningriigi oma elus esikohaleseadnud?

• Millist mõju omaks Jumala esikohale seadmine, kui meid kiusab uhkuse,rikkusearmastuse, kõlblusetuse patt või mõni teine sarnane patt?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 6:33. Rääkige õpilasele, et Joseph Smithitõlge sellest salmist kõlab järgmiselt: „Mispärast, ärge otsige selle maailma asju, vaidpüüdke esmalt üles ehitada Jumala kuningriiki ja jalule seada tema õigemeelsust, siisseda kõike antakse teile pealegi!” (JST, Mt 6:38)

Näidake järgmist tsitaati vanem Dallin H. Oaksilt Kaheteistkümne ApostliKvoorumist:

„Püüda esmalt üles ehitada Jumala kuningriiki tähendab eelistada kõigepealtJumalat ja Tema tööd. Jumala töö on tuua Tema lastele igavene elu (vt Ms 1:39)ja kõik sellega kaasnev. ‥ Kõik muu on väiksema tähtsusega. ‥ Keegi on öelnud,et kui me ei vali kõigepealt Jumala Kuningriiki, ei ole pikemas perspektiivis mingittähtsust, mida me oleme selle asemel valinud.” (Focus and Priorities. – Ensign,mai 2001, lk 83–84)

• Mil viisil võib Kiriku noor täiskasvanud liige „esmalt üles ehitada Jumalakuningriiki”?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemRobert D. Halesi sõnad.

„Valides [Jumala] kuningriigi, eraldame me endid maailmast, mitte ei isoleeri.Meie riietus on tagasihoidlik, meie mõtted puhtad, meie kõneviis korralik.” Filmidja telesaated, mida vaatame, muusika, mida kuulame, raamatud, ajakirjad jaajalehed, mida loeme, on meeliülendavad. Me valime sõpru, kes julgustavad meidigavese eesmärgini jõudmisel, ja me kohtleme teisi lahkelt. Me väldimeamoraalsust, hasartmänge, tubakat, alkoholi ja narkootikume. Meie

pühapäevased tegemised peegeldavad Jumala käsku – pidada meeles ja pühitsedahingamispäeva. Teiste kohtlemisel järgime me Jeesuse Kristuse eeskuju. Me elame, et ollaväärilised sisenema Jumala kotta.” (The Covenant of Baptism: To Be in the Kingdom and of theKingdom. – Ensign, nov 2000, lk 8)

• Kuidas võib Jumala kuningriigi otsimine märkimisväärselt mõjutada meie eluigat aspekti?

• Kuidas on Jumala kuningriigi otsimine mõjutanud teie elu või teie pereliikmevõi tuttava elu?

Innustage õpilasi mõtisklema selle üle, mida nad võiksid teha, et pidevalt Jumalakuningriiki otsida. Innustage neid kuulama Vaimu õhutusi ja kirjutama üles, midanad teha kavatsevad. Tunnistage õnnistustest, mis tulevad, kui me paneme Jumalaoma elus esikohale.

9. ÕPPETUND

40

Õpilase lugemismaterjal• Matteuse 6:33; Jaakobi 2:12–28; 3:10–12; Moosia 2:20–25; 4:13, 21–26; Alma

7:14–16, 19, 21–24; 3. Nefi 12:27–30.

• Suurim käsk – armastage Issandat, 1. peatükk. Kiriku presidentide õpetused:Ezra Taft Benson 2014, lk 37–45.

9. ÕPPETUND

41

10. ÕPPETUND

Palve ja ilmutusSissejuhatusPalve on püha võimalus ja käsk, mis võimaldab meil suheldaarmastava Taevase Isaga. Ta kuuleb ja vastab meie palvetele.Inimesed, kes otsivad usinasti Isanda juhatust, võivad saada

isikliku ilmutuse õnnistuse. See õppetund keskendub sellele,mida me võime teha valmistamaks oma südant ja meelt, etsaada vastuseid oma palvetele.

Ettevalmistav materjal• Boyd K. Packer. The Candle of the Lord. – Ensign, jaan 1983, lk 51–56.

• Richard G. Scott. Kuidas saada isikliku elu jaoks ilmutust ja inspiratsiooni. –2012. a kevadine üldkonverents.

• David A. Bednar. Ilmutuse vaim. – 2011. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused2. Nefi 32:8–9; 3. Nefi 14:7–11Jumal kuuleb meie palveidPaluge õpilastel nimetada mõned viisid, kuidas me saame tehnoloogia abil teistegasuhelda. Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.

• Kuigi tehnoloogia võimaldab meil suhelda pea kõigiga, kellega suheldasoovime, miks on meil mõnikord raske efektiivselt suhelda oma Taevase Isaga?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 14:7–11 ning teistel kuulata, mida õpetasPäästja Taevase Isa soovist meie palvetele vastata.

• Millist põhimõtet õpetas Päästja Taevase Isa soovist meie palvetele vastata?(Õpilaste vastused peaksid sisaldama põhimõtet: Taevane Isa kuulab javastab meile, kui me palume, otsime ja koputame.)

Süvendamaks õpilaste arusaamist sellest põhimõttest, jagage järgmiseid EsimesePresidentkonna liikme, president James E. Fausti (1920–2007) sõnu.

„Mitte ükski maine võim ei saa katkestada meie otseühendust oma Loojaga.Palve ajal ei saa kunagi tekkida mehaanilisi või tehnilisi rikkeid. Pole mingitpiirangut, kui mitu korda või kui kaua me päevas palvetame. Pole mingit normi,mitme vajaduse eest me soovime igas palves paluda. Selleks, et jõudaarmujärjeni, ei pea me rääkima sekretäridega ega määrama kindlaks kohtumist.Temaga saab ühendust igal ajal ja kõikjal.” (The Lifeline of Prayer. – Ensign, mai

2002, lk 59)

• Mida te ütleksite inimestele, kes ei palveta tihti, kuna ei usu, et Jumal nendepalveid kuulab või neile vastab.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 32:8–9 ja paluge teistel leida, mida Nefipalve kohta õpetas. Võiksite küsida järgmist:

42

• Mida tähendab teie arvates „alati palvetama”?

• Millist eeskuju olete näinud kellestki, kes alati palvetab? Kuidas on seda isikutselle eest õnnistatud?

• Mida tähendab, et Issand pühitseb teie tegevuse teie hinge heaoluks, kui te abisaamiseks Tema poole palvetate? (Võib-olla tasuks ära märkida, et midagipühitsema tähendab pühendama erilisele või pühale eesmärgile või pühakstegema.)

Innustage õpilasi olema usinad ja alati palvetama. Kinnitage neile, et Taevane Isakuuleb nende palveid ja soovib väga neid aidata.

1. Nefi 10:17–19; 15:1–3, 7–11; Jaakobi 4:6; Alma 26:22Kõik Jeesuse Kristuse järgijad võivad saada isiklikku ilmutustPaluge õpilastel teha nimekiri küsimustest või olukordadest, mille kohta nooredtäiskasvanud võivad Jumalalt ilmutust soovida.

Tuletage õpilastele meelde Lehhi unenägu elupuust ja märkige ära, et kui Nefi oliseda inspireeritud unenägu kuulnud, soovis ta selle kohta rohkem teada saada.Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette 1. Nefi 10:17–19. Paluge õpilastelleida, mida need salmid õpetavad ilmutuse kohta ja selle kohta, kes võibilmutust saada.

• Mida õpetavad need salmid isikliku ilmutuse kohta? (Tehke kindlaks, ettuntakse ära järgmine õpetus: Jumal ilmutab tõde Püha Vaimu väegakõikidele, kes usinasti teadmist otsivad.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem David A. Bednarijärgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Ilmutuse vaim ‥ pole üksnes eesistuvatele Kiriku juhtidele, pigem peaks seekuuluma iga mehe, naise ja vastutusikka jõudnud lapse ellu, kes on teinud pühalepingu. See peaks nende elu mõjutama. Siiras soov ja väärilisus kutsuvad meieellu ilmutuse vaimu.” (The Spirit of Revelation. – 2011. a kevadine üldkonverents)

• Miks on need vanem Bednari sõnad teie jaoks julgustavad?

Selgitage, et Nefi soovide, tema väärilisuse ja usu pärast näidati ka talle nägemustelupuust (vt 1. Nefi 11–14). Samuti märkige ära, et Laamani ja Lemueli reaktsioonnende isa nägemusele oli Nefi omast üpris erinev. Paluge kahel õpilasel lugeda ette1. Nefi 15:1–3, 7–9 ja teistel teksti jälgida ning leida, mida nad nendestsalmidest õpivad.

• Mis on nendes salmides teie jaoks kõige tähtsam?

Paluge kellelgi teisel lugeda ette 1. Nefi 15:10–11. Soovi korral märkige ära, et 11.salmis on näide pühakirjade kui-siis-lausest. Kirjutage tahvlile järgmised sõnad jaküsige õpilastelt, kuidas nad täidaksid lüngad vastavalt salmides 10–11 loetule.

10. ÕPPETUND

43

Kui ____________________, siis ____________________.

Paluge õpilastel ristviidata 11. salm salmiga Alma 26:22 ja küsige seejärel:

• Kuidas kasutaksite te 1. Nefi 15:10–11 ja Alma 26:22 õpitut, et õpetada kellelegi,kuidas otsida vastuseid palvetele?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Jaakobi 4:6 ja teistel leida, mida tegi Jaakobi rahvaslisaks usus küsimise, et saada ilmutust. Soovi korral selgitage, et „me uurimeprohveteid” viitab pühakirjadest prohveti sõnade lugemisele.

• Miks võib muistsete ja tänapäeva prohvetite sõnade uurimine viia Issandaltilmutuse saamiseni?

Näidake ja lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Robert D.Halesi sõnad.

„Kui me tahame rääkida Jumalaga, me palvetame. Ja kui me tahame, et Temaräägiks meiega, siis uurime pühakirju; sest Tema prohvetid räägivad Tema sõnu.Seejärel Ta õpetab meid, kui me kuulame Püha Vaimu õhutusi.

Kui te pole pikemat aega kuulnud Teda endaga kõnelemas, pöörduge värske pilguja erksa kõrvaga pühakirjade poole. Need on meie vaimne päästenöör.”(Pühakirjad:Jumala vägi meie päästmiseks. – 2006. a sügisene üldkonverents)

Paluge õpilastel mõelda katsumusele või otsusele, mis neil ees seisab. Paluge neilendilt küsida, kas nad on palves Issandalt nõu küsinud või pühakirjadest vastuseidotsinud.

Aitamaks õpilastel näha, kuidas Issand meile isiklikku ilmutust annab, kirjutagetahvlile järgmised pühakirjaviited.

1. Nefi 4:6

1. Nefi 8:2

Jaakobi 7:5

Enose 1:10

Heelamani 13:5

3. Nefi 11:3

Määrake mõned õpilased uurima igat kirjakohta. Paluge neil lugeda määratudkirjakoht ja leida üks viis, kuidas Jumal oma lastele isiklikku ilmutust annab. Palugeõpilastel rääkida, mida nad leidsid. Mõeldes oma õpilaste vajadustele, võiksitelugeda ette järgmised sõnad Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajalt vanemBoyd K. Packerilt (1924–2015).

10. ÕPPETUND

44

„Vaim ei püüa meie tähelepanu karjudes või meid raske käega raputades. Tasosistab. See paitab nii hellalt, et kui me oleme mõtteisse vajunud, võime sedaüldse mitte tunda. ‥

Mõnikord on see piisavalt tugev, et me paneksime seda tähele. Kuid enamikuljuhtudel, kui me ei pane tähele õrna tunnet, tõmbub Vaim tagasi ja ootab, kunime tuleme otsides ja kuulates ja ütleme omal moel ja ilmel nagu Saamuel

muistsetel aegadel: „Räägi, [Issand], sest su sulane kuuleb!” (1Sm3:10).” (The Candle of theLord. − Ensign, jaan 1983, lk 53)

„Tema vastused tulevad siiski harva, kui te veel palves põlvitate, isegi kui te võitepaluda kohest vastust. Pigem kannustab Ta teid vaiksetel hetkedel, kui Vaim saabkõige tõhusamalt teie meelt ja südant liigutada. Niisiis tuleks teil leida vaiksetaega, mil tunda ära, kui teid juhatatakse ja valgustatakse.” (Taevase palveannikasutamine. – 2007. a kevadine üldkonverents)

Tuletage õpilastele meelde, et meie ei vali, kuidas Jumal meile tõde ilmutab, kuidkui me usus tegutseme, valmistame oma südame ja meele paremini ette ilmutusesaamiseks. Paluge mõnel õpilasel jagada, kuidas nad on saanud isiklikku ilmutust,kui see kogemus pole liiga isiklik või püha.

1. Nefi 18:1–3; 2. Nefi 28:30; Alma 12:9–11Ilmutuse saamine ja selle ajel tegutseminePaluge õpilastel võrrelda kirjakohti 2. Nefi 28:30 ja Alma 12:9–11 ning leidapõhimõtteid, mis aitavad neil saada rohkem isiklikku ilmutust.

• Mida õpetavad need kirjakohad isikliku ilmutuse saamise kohta? (Kuigi nadvõivad kasutada erinevaid sõnu, peaksid õpilased tundma ära põhimõtted:Issand ilmutab meile tõde vastavalt meie usinusele Tema sõnalekuuletumisel. Ilmutus tuleb meile tihti rida rea peale.)

• Miks te arvate, et Issand nõuab meilt kuuletumist sellele, mida Ta on meile jubailmutanud, enne kui Ta ilmutab meile lisatarkust?

• Mida tähendab, et ilmutus tuleb meile rida rea peale?

Kui aega on piisavalt, võite arutada õpilastega kirjakohta 1. Nefi 18:1–3, etillustreerida, kuidas Nefi sai laeva ehitamise kohta ilmutust vähehaaval.

Näidake vanem David A. Bednari sõnu ja paluge need ühel õpilasel ette lugeda.

„Kõige sagedamini saame ilmutusi aja jooksul ja vähehaaval ning vastavalt meiepüüdlustele, väärilisusele ja valmisolekule. Selline suhtlemine Taevase Isaga„langeb [meie hinge peale pikkamisi ja õrnalt] otsekui kaste taevast” (ÕL121:45). Selline ilmutuse saamise mudel kaldub olema pigem levinud kuiharuldane.” (Ilmutuse vaim. – 2011. a kevadine üldkonverents)

10. ÕPPETUND

45

• Kui te mõtlete oma elule, siis kuidas on Issand teid otsuste tegemises või Temaltmõistmist otsides vähehaaval juhatanud?

Õppetunni lõpetuseks näidake president Thomas S. Monsoni sõnu ja paluge ühelõpilasel need ette lugeda.

„Kui keegi meist on olnud aeglane kuulda võtma nõuannet alati palvetada, siisselle alustamiseks pole paremat tundi kui praegu. William Cooper kuulutas:„Saatan väriseb, kui näeb nõrgimat püha põlvili.” [Exhortation to Prayer, teosesOlney Hymns].” (Kuninglik preesterlus – 2007. a sügisene üldkonverents)

Paluge õpilastel mõtiskelda, kui palju nad hetkel oma igapäevaelus palvelepühendavad. Innustage neid järgima selles õppetunnis arutatud põhimõtteid, etkutsuda oma ellu rohkem isiklikku ilmutust palve ja pühakirjade uurimise kaudu.Paluge õpilastel jagada, kuidas nad teavad, et Taevane Isa palvetele vastab. Jagageoma tunnistust, et meie armastav Taevane Isa inspireerib meid arusaamise jajuhatusega, kui me valmistame ennast seda vastu võtma.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 10:17–19; 15:1–3, 7–11; 18:1–3; 2. Nefi 28:30; 32:8–9; Jaakobi 4:6; Alma

12:9–11; 26:22; 3. Nefi 14:7–11.

• David A. Bednar. Ilmutuse vaim. – 2011. a kevadine üldkonverents.

10. ÕPPETUND

46

11. ÕPPETUND

Enese kaitsmine viimse ajavaleõpetuste eest

SissejuhatusLisaks sellele, et Mormoni Raamat õpetab „Jeesuse Kristuseevangeeliumi täiust” (ÕL 20:9), kaitseb see Kristuse järgijaidviimsetel aegadel levivate valeõpetuste ja -ideede eest.Näiteks paljastab see Kristuse vaenlased ja valeõpetused,

mida nad levitavad. Kui õpilased uurivad ülestähendusivaleõpetajatest Mormoni Raamatus, õpivad nad eristamaevangeeliumi tõdesid maailma valearusaamadest.

Ettevalmistav materjal• Dallin H. Oaks. Be Not Deceived. – Ensign või Liahona, nov 2004, lk 43–46.

• Dallin H. Oaks. As He Thinketh in His Heart. (Õhtu koos vanem Dallin H.Oaksiga, 8. veeb 2013), lds.org/broadcasts.

• Neil L. Andersen. Vaimsed tuulispead. – 2014. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused2. Nefi 28:3–9, 12–15; Jaakobi 7:1–12; Alma 1:2–6; 30:12–18, 39–44; JosephSmith – Matteuse 1:22Valeõpetuste äratundmine ja enda nende eest kaitsminePaluge õpilastel mõtiskleda eri arvamuste üle, mis maailmas järgmistes küsimusteseksisteerivad: Jumala tõde versus moraalne relativism (idee, et pole sellist asja naguuniversaalne õige ja vale), usuvabadus versus eri huvigruppide õigused, õigus tehaaborti versus õigus elule. Kui te nende küsimuste üle arutate, võite need tahvlilekirjutada. Andke õpilastele natuke aega, et arutada, miks me peame olemahoolsad, et võtaks omaks õiged ideed.

Selgitage, et oma maise elu lõpus kuulutas Jeesus Kristus prohvetlikult viimse ajaohtlikest vaimsetest oludest. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smith –Matteuse 1:22. Soovi korral märkige ära, et fraas „äravalitud vastavalt lepingule”viitab Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele.

• Millist ohtu kujutavad meie päevil valekristused ja valeprohvetid?

Näidake järgmiseid president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnu ja lugegeneed ette.

„Mormoni Raamat avalikustab Kristuse vaenlased. See lükkab ümber valeõpetusija vaigistab tülisid. (Vt 2Ne 3:12.) See kaitseb meie ajal Kristuse alandlikkejüngreid kuradi kavaluse, salaplaanide ja õpetuste eest. Mormoni Raamatuaegsed usust taganejad sarnanesid tänapäevastega. Jumal vormis oma lõputusettenägelikkuses Mormoni Raamatut nii, et me võiksime eksitusi ära tunda ja

47

teada, kuidas võidelda meie aja valede hariduslike, poliitiliste, usuliste ja filosoofilistepõhimõtetega.” ( Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 129)

• Mida õpetab see tsitaat selle kohta, kuidas Mormoni Raamatu uurimine võibmeid kaitsta valeõpetuste eest? (Tehke kindlaks, et õpilased mõistavadpõhimõtet: kui me uurime Mormoni Raamatut ja rakendame selle õpetusi,kaitstakse meid Saatana ja meie aja valeõpetuste ja -ideede eest.)

• Mis kasu on Saatana strateegiate tundmaõppimisest, enne kui me nendegasilmitsi seisame?

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 28:3–9 ning samal ajal teistelotsida, millised valeideed esinevad Nefi sõnul meie päevil. Soovi korral innustageõpilasi tähtsaid sõnu ja fraase ära märkima. Paluge õpilastel leitut jagada jaseejärel küsige:

• Mis on mõned tänapäevased näited nendest valeideedest? (Näited võivad ollajärgmised: moraalne relativism; uskumus, et Jumal oma suurest armastusest eikarista patustamist; eelarvamused kristlaste suhtes, keda peetakse tihtikitsarinnalisteks või fanaatikuteks.)

Selleks, et aidata õpilastel sellele küsimusele vastata, lugege ette KaheteistkümneApostli Kvoorumi liikme, vanem M. Russell Ballardi sõnad. Paluge õpilastelkuulata, milliste valeõpetustega on nemad kokku puutunud.

„Valeprohvetid ja valeõpetajad on need, kes kuulutavad, et prohvet Joseph Smitholi kahepalgeline petis, nad seavad kahtluse alla esimese nägemuse tõepärasuse.Nad kuulutavad, et Mormoni Raamat ja teised kanoniseeritud raamatud ei olemuistsed pühakirjad. Nad püüavad ka ümber määratleda Jumaluse olemust jaeitavad, et Jumal on andnud ja annab meie päevil jätkuvalt ilmutusi omaametisse pühitsetud ja toetatud prohvetitele. ‥

Ehk kõige hullem on, et nad eitavad Kristuse ülestõusmist ja lepitust, väites, et ükski Jumal eisuuda meid päästa. Nad hülgavad vajaduse Päästja järele. Lühidalt öeldes püüavad needhalvustajad Kiriku õpetusi ümber seletada, et need sobiksid nende eelarvamuslike vaadetega, jaselle protsessi käigus eitavad nad Kristust ja tema messialikku rolli.

Valeprohvetid ja valeõpetajad on ka need, kes püüavad muuta Jumala antud ja pühakirjadelpõhinevat õpetust, mis kaitseb abielu pühadust, perekonna jumalikku olemust ja isiklikusurematuse olulist õpetust. Nad püüavad ümber defineerida moraalsust, et õigustada hooramist,abielurikkumist ja homoseksuaalseid suhteid.” (Beware of False Prophets and False Teachers. –Ensign, nov 1999, lk 63–64)

Paluge õpilastel uurida 2. Nefi 28:12–15 ja leida nende valeõpetuste uskumisetagajärjed.

• Mis on mõned valeõpetuste uskumise tagajärjed?

Näidake Seitsmekümne Kvoorumi liikme, vanem Ulisses Soarese järgnevaid sõnuja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

11. ÕPPETUND

48

„Me ei tohi sattuda segadusse populaarsete sõnumite tõttu, mida maailmkergesti omaks võtab ja mis on vastuolus Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetuseja õigete põhimõtetega. Paljud neist maistest sõnumitest ei ole muud kui meieühiskonna püüdlus õigustada pattu.” (Jah, me saame võita ja võidamegi! – 2015.a kevadine üldkonverents)

• Mis on vanem Soarese sõnade kohaselt paljude Jeesuse Kristuseevangeeliumiga vastuolus olevate populaarsete sõnumite eesmärk? (Aidakeõpilastel ära tunda tõde: Saatan kasutab valeõpetusi, et ahvatleda meidpatustama. Võite viidata kirjakohale Alma 30:53, et selle tõe kohtalisainfot leida.)

Jagage õpilased kolme rühma. Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjakohad jamäärake igale rühmale üks kirjakoht: Jaakobi 7:1–7; Alma 1:2–6 või Alma 30:12–18.Paluge õpilastel leida mõned valeõpetused, mida Serem, Nehor ja Korihor õpetasid,ning kirjutada need tahvlile vastava pealkirja alla.

Serem (Jaakobi 7:1–7) Nehor (Alma 1:2–6) Korihor (Alma 30:12–18)

• Kuidas olete näinud tahvlile kirjutatud valeõpetuste sarnaseid ideid mõjutamasKiriku liikmeid tänapäeval?

Paluge õpilastel võrrelda kirjakohti Jaakobi 7:5, 8–12 ja Alma 30:39–44, et näha, miskindlustas Jaakobit ning Almat Seremi ja Korihori valeõpetuste vastu. (NB!Võrdlemine on pühakirjade uurimise oskus. Sarnasuste märkamine „õpetuste,inimeste või sündmuste vahel aitab evangeeliumi tõdesid paremini mõista” [GospelTeaching and Learning: A Handbook for Teachers and Leaders in Seminaries andInstitutes of Religion 2012, lk 22].)

• Mis kindlustas Jaakobit ja Almat valeõpetuste vastu? (Vastused peaksidsisaldama järgmist: varasemad vaimsed kogemused, teadmine pühakirjadest,Pühalt Vaimult saadud teadmised ja tunnistus Kristusest.)

• Millise põhimõtte võime õppida sellest, kuidas Jaakob ja Alma nendelevaleõpetustele reageerisid? (Aidake õpilastel tunda ära põhimõte: kui metoetume tunnistustele Kristusest ja otsime Püha Vaimu juhatust, võimesaada oma usuprobleemidest üle.)

• Kuidas on teie tunnistus tugevdanud teid valeõpetuste ja usukriitika vastu?

Innustage õpilasi jagama, mida nad teevad, et kaitsta ennast valeõpetuste eest, misvõivad uurendada nende usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema taastatudevangeeliumisse.

11. ÕPPETUND

49

2. Nefi 26:29; 3. Nefi 18:24; 27:27Preestripettuste ohtude äratundmineRääkige õpilastele, et mõned vaimsed ohud Kirikus tulevad Kiriku liikmetelt.Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 26:29 ning samal ajal teistel leida, milliseidvaimseid ohte Nefi kirjeldab.

• Mis on selle salmi kohaselt preestripettus? (Kui inimesed kuulutavadevangeeliumi isikliku kuulsuse või rikkuse saamiseks, mitte Jumala lasteheaoluks.)

• Mil moel võib preestripettus tekitada vaimseid ohte Kiriku liikmetele?

Aitamaks leida vastuseid neile küsimusele, paluge ühel õpilasel lugeda ette vanemM. Russell Ballardi sõnad.

„Hoidugem valeprohvetitest ja valeõpetajatest, nii meestest kui ka naistest, keson Kiriku õpetuste isehakanud kuulutajad ja kes püüavad levitada omavaleevangeeliumi ning ahvatleda järgijaid, rahastades sümpoosione, raamatuid jaajakirju, mis vaidlustavad Kiriku peamisi õpetusi. Hoidugem nendest, kes suuliseltja kirjalikult avaldavad vastuseisu Jumala tõelistele prohvetitele ja kes kuulutavadaktiivselt teistele ega hooli nende igavesest heaolust, keda nad petavad.”

(Beware of False Prophets and False Teachers. – Ensign, nov 1999, lk 63)

• Kuidas võite te kaitsta ennast ja teisi preestripettuse eest?

• Kuidas võite kaitsta Kiriku õpetusi, kui teised räägivad Jumala viimse ajaprohvetite vastu?

Öelge õpilastele, et Päästja õpetas oma jüngritele, kuidas Tema esindajad peaksidteisi õpetama ja mõjutama. Paluge õpilastel uurida kirjakohti 3. Nefi 18:24 ja 3. Nefi27:27 ning leida, kuidas erineb õige evangeeliumi teenimine preestripettusest.

• Kuidas erinevad õigemeelsete õpetajate motiivid ja teod preestripettusegategelevate inimeste motiividest ja tegudest? (Õpilased peaksid ära tundma tõe:Jeesuse Kristuse jüngrid püüavad teisi teenida ja õnnistada, juhtides neidTema juurde.)

Moroni 7:12–17; Eteri 4:11–12Tõe eristamine valestPaluge õpilastel mõelda ajale, mil keegi seadis nende usu kahtluse alla võikritiseeris seda. Paluge ühel või kahel õpilasel lühidalt jagada oma kogemusi.

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Moroni 7:12–17 ja Eteri 4:11–12ning samal ajal teistel leida, kuidas tunda ära, kas miski tuleb Issandalt või kuradilt.

• Mida te õppisite nendest kirjakohtadest selle kohta, kuidas teha vahet hea jahalva vahel? (Tehke kindlaks, et õpilased mõistavad põhimõtet: kõik, mis tulebJumalalt, innustab meid tegema head, uskuma Jeesusesse Kristusessening armastama ja teenima Jumalat.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Ezra Taft Bensoni õpetus:

11. ÕPPETUND

50

„Ma soovitaksin kolme lühikest katset, kuidas vältida petta saamist. ‥

1. Mida ütlevad selle kohta põhiteosed? ‥

2. Teine juhis: mida ütlevad sellel teemal Kiriku viimse aja presidendid –ennekõike ametis olev president? ‥

3. Kolmandaks ja viimaseks juhiseks on Püha Vaim – Vaimu proovilepanek. Seeproovilepanek on täiel määral tõhus üksnes siis, kui meie suhtluskanalid Jumalaga on puhtad javooruslikud ning patust rikkumatud.” (Conference Report, okt 1963, lk 16–17)

Lõpetuseks paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad saavad paremini kasutadapühakirju, prohvetite sõnu ja Püha Vaimu, et tunda ära valeõpetusi ja vältida pettasaamist. Võite innustada neid uurima üksikasjalikumalt kirjakohti Jaakobi 7, Alma 1ja Alma 30 ning mõtisklema, kuidas need peatükid aitavad meil paremini eristadatõde ja valet.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 26:29; 28:3–9, 12–15; Jaakobi 7:1–12; Alma 1:2–6; 30:12–18, 39–44;

3. Nefi 18:24; 27:27; Eteri 4:11–12; Moroni 7:12–17; Joseph Smith –Matteuse 1:22.

• Neil L. Andersen. Vaimsed tuulispead. – 2014. a kevadine üldkonverents.

11. ÕPPETUND

51

12. ÕPPETUND

Meie vajadus vaimseuuestisünni järele

SissejuhatusMormoni Raamatust õpime, et „loomupärane inimene onJumala vaenlane” (Mo 3:19). Selles õppetunnis saavadõpilased teada, et meeleparanduse kaudu ja Jeesusesse

Kristusesse usku rakendades võime me ületada loomupäraseinimese, uuesti sündida ja kogeda suurt südamemuutust. Seemuutus on vajalik, et siseneda Jumala kuningriiki.

Ettevalmistav materjal• David A. Bednar. Lepitus ja surelik rännak. – Liahoona, apr 2012, lk 40–47.

• D. Todd Christofferson. Uuesti sündinud. – 2008. a kevadine üldkonverents.

ÕpetamissoovitusedMoosia 3:19; 16:2–5; Alma 41:10–11Jätke maha loomupärane inimeneKirjutage tahvlile järgmised president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnad artiklist„To ‘the Rising Generation’”, New Era, juuni 1986, lk 5.

„Ei saa teha valesti ja end hästi tunda. See on võimatu!” (President EzraTaft Benson)

• Miks on võimatu olla õnnelik, kui teeme valesid valikuid?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 41:10–11 ja teistel leida pahelisuse tagajärgi.(Rõhutage põhimõtet: pahelisus ei ole kunagi olnud õnn.)

• Millised on mõned pettused, mida Saatan kasutab, et veenda meid rikkumakäske, mis toovad õnne?

• Mida tähendab 11. salmi kohaselt olla „loomulikus seisundis”? (Olla „lihalikusseisundis”, „kibeduse sapis ja süütegude ahelais” ning „maailmas ilmaJumalata”.)

• Kuidas aitab kirjakoht Alma 41:10–11 selgitada, miks ei saa pahelisus tuuaõnne? (See on vastuolus Jumala loomusega ja „Jumala loomus” on „õnneloomus”.)

Tuletage õpilastele meelde, et me oleme pärinud Aadama langemise tagajärjed.Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 16:2–5 ning samal ajal teistel leida sõnu jafraase, mis kirjeldavad inimkonna langenud olukorda.

• Milliseid sõnu ja fraase kasutas Abinadi inimkonna langenud olukorrakirjeldamiseks?

52

• Mis tähtsus on sõnal „jätkab” salmis 5? (NB! Võtmesõnade leidmine on tähtispühakirjade uurimise oskus, mida võite siin soovi korral rõhutada.)

• Mis teeb võimalikuks meie lunastamise patusest ja langenud olukorrast?

Paluge õpilastel lugeda Moosia 3:19 ja leida, kuidas me võime oma langenudolukorrast üle saada.

• Kuidas kirjeldaksid oma sõnadega, mida tähendab „alistu[da] Püha Vaimukutsele”?

• Mida peame me tegema, et „jä[tta] maha loomupärast inimest”? (Õpilasedpeaksid ära tundma põhimõtte: kui me järgime Püha Vaimu õhutusi jaammutame lepituse väge, võime loomupärase inimese maha jätta.)

Paluge õpilastel mõelda, milliseid tõestuseid on nad näinud sellest, et Päästjasuudab muuta meid paremaks, kui me ise muutuda suudaksime. Paluge paarilõpilasel oma arusaamu jagada.

Paluge õpilastel vaikselt mõelda, kuidas vastata küsimusele:

• Mida saan mina teha, et alistuda Püha Vaimu kutsele veel täielikumalt?

• Millist lapsele iseloomulikku omadust, mis on kirjas salmis Moosia 3:19, peatete kõige enam arendama?

Moosia 5:1–5, 7–8; 27:24–26Uuesti sündiminePaluge õpilastel teha nimekiri Mormoni Raamatu inimestest, kes kogesid loomusemuutust tänu Jeesuse Kristuse lepitusele.

Tuletage õpilastele meelde, et Alma noorem ja Moosia pojad olid mõnda aegaSarahemla uskmatute seas, kes Kiriku liikmeid taga kiusasid (vt Mo 27:8). Pärastingli külastust jäi Alma nõrgaks ja tummaks. Kolme päeva pärast taastus tema jõudja ta tunnistas imelisest muutusest, mis oli tema südames aset leidnud (vt Mo27:11–24).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 27:24–26 ning teistel leida, kuidas Almaseda imelist muutust kirjeldas.

• Millised sõnad ja fraasid selles salmis aitavad selgitada, mida tähendab uuestisündimine?

• Kuidas aitab salm 26 selgitada, miks me peame uuesti sündima? (Tehkekindlaks, et õpilased mõistavad tõde: ainult saades uuteks olevusteksKristuses, võime me pärida Jumala kuningriigi.)

Aitamaks õpilastel mõista, mis juhtub, kui me vaimselt uuesti sünnime, paluge ühelõpilasel lugeda ette kirjakoht Moosia 5:1–5, 8. Paluge õpilastel leida sõnu ja fraase,mis näitavad, et kuningas Benjamini rahvas koges vaimset uuestisündi.

• Millist tõestust te leidsite, et kuningas Benjamini rahvas koges vaimsetmuutust? (Vastused peaksid sisaldama järgmist: neil ei olnud enam mingit tahetteha halba, nad soovisid teha pidevalt head, nende meel oli saanud valgustatudja nad olid täidetud rõõmuga ja soovisid sõlmida lepinguid Issandaga.)

12. ÕPPETUND

53

• Mis on salmide 2 ja 4 kohaselt vajalik, et kogeda südame vägevat muutust?(Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: kui me rakendame uskuJeesusesse Kristusesse ja võtame vastu Püha Vaimu, võime kogedasüdame vägevat muutust.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem David A. Bednarijärgmiseid sõnu. Paluge ühel õpilasel need ette lugeda ning teistel leida, kuidasvanem Bednar kirjeldab südame vägevat muutust.

„Pange palun tähele, et [Moosia 5. peatükis] kirjeldatud pöördumine on vägev,mitte tühine – see on vaimne uuestisünd ja põhjalik muutus meie tunnetes jasoovides, meie mõtetes ja tegudes ning meie olemuses. Tõepoolest JeesuseKristuse evangeelium nõuab oma olemuselt meie loomuse põhjalikku ja püsivatmuutumist, mis saab võimalikuks, kui me loodame „Püha Messia teenete jahalastuse ja armulikkuse” (2Ne 2:8).” (Te peate uuesti sündima – 2007. a

kevadine üldkonverents)

• Mis jäi teile silma vanem Bednari kirjeldusest südame vägeva muutuse kohta?

Paluge õpilastel arutada, mida me saame teha, et jätkuvalt kogeda südame vägevatmuutust.

Paluge õpilastel lugeda Moosia 5:7 ja leida, kuidas meie suhe Jeesuse Kristusegamuutub, kui me uuesti sünnime.

• Mil viisil saame me Jeesuse Kristuse lasteks?

Paluge õpilastel mõtiskleda Kristuse lasteks saamise tähtsuse üle ja innustage neidjagama, kuidas see peaks meid motiveerima püüetes saada uuesti sündinuks.

Alma 5:14, 26–27; Eteri 12:27Vaimne uuestisünd nõuab aega ja jõupingutusiPaluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiliikme, vanem D. Todd Christoffersoni sõnad ning teistel kuulata, kuidas takirjeldab südame muutuse protsessi.

„Te võite küsida: „Miks see vägev muutus minuga küll kiiremini aset ei leia?” Tepeaksite meeles pidama, et need tähelepanuväärsed näited kuningas Benjaminirahvast, Almast ja mõnedest teistest pühakirjades on just seda –tähelepanuväärsed, mitte aga tüüpilised. Enamiku puhul leiavad need muutusedaset järk-järgult ja aja jooksul. Uuesti sündimine on vastupidiselt füüsiliselesünnile pigem protsess kui sündmus. Ja selle protsessi juures on kütkestav

surelikkuse peamine eesmärk.

Ärme siiski rahuldu samal ajal pealiskaudsusega. Ärme ole rahul, kui meil on vähimgi kalduvushalba teha. Võtkem iga nädal vääriliselt sakramenti ja toetugem jätkuvalt Pühale Vaimule, etjuurida välja viimasedki saastajäänused meie sees. Ma tunnistan, et kui te püsite vaimsetaassünni rajal, eemaldab Jeesuse Kristuse lepitav arm teie patud ja nendest pattudest teissejäänud plekid. Kiusatused ei ahvatle enam, ning te saate Kristuse kaudu pühaks, nii nagu Tema jameie Isa on pühad.” (Uuesti sündinud. – 2008. a kevadine üldkonverents)

12. ÕPPETUND

54

• Miks on vanem Christoffersoni sõnade kohaselt uuesti sündimine pigemprotsess kui sündmus?

• Kuidas aitab see vaimse uuestisünni protsess meil saada pühaks nagu TaevaneIsa ja Tema Poeg Jeesus Kristus? (Aidake õpilastel ära tunda tõde: JeesuseKristuse armu kaudu võime me saada andestuse ja abi, et pürgida edasivaimse uuestisünni rajal.)

Aitamaks õpilastel paremini mõista armu tähendust, võite jagada järgmist tsitaatiBible Dictionaryst:

„Issanda armu kaudu saavad inimesed, kes usuvad Jeesuse Kristuse lepitusse ja et tulebparandada meelt oma pattudest, jõudu ja abi, et teha häid tegusid, mida nad muul juhulomaenda jõuga teha ei suudaks. See arm on suutlikuks tegev vägi, mis võimaldab meestel janaistel hoida kinni igavesest elust ja ülendusest pärast seda, kui nad on püüdnud anda endastkõik.” (Märksõna „Grace”. – Bible Dictionary)

Paluge õpilastel lugeda Alma 5:14, 26–27 ja leida, mida õpetas Alma inimestele, kesolid juba teinud algust vaimse uuestisünniga ja kogesid südame muutust. Palugeõpilastel mõtiskleda, kuidas nad Alma küsimusele vastaksid.

• Mida me peame 27. salmi kohaselt tegema pärast seda, kui kogeme südamemuutust? (Peame jätkuvalt kõndima laitmatuna Jumala ees, olema alandlikud jaotsima andestust oma pattudele.)

• Miks õpetas Alma, et alandlikkus on nii tähtis meie südame muutusesäilitamisel?

Rääkige õpilastele, et Issand õpetas Eterile, miks on alandlikkuse vägi nii tähtis, kuime püüdleme südame muutuse poole. Tuletage õpilastele meelde, et pühakirjadepõhimõtetes kasutatakse tihti sõnu kui ja siis ning paluge neil seejärel vaadatakirjakohta Eteri 12:27 ja leida kui-siis-põhimõte. Kui õpilased on järgmisedpõhimõtted leidnud, arutage nende üle: kui tuleme Jeesuse Kristuse juurde, siisTa näitab meile meie nõrkust. Kui end alandame ja rakendame uskuIssandasse, siis laseb Ta nõrkadel asjadel meie jaoks tugevaks saada.

• Miks on teie arvates oluline, et me oma nõrkused ära tunneksime?

• Mida mõeldakse teie arvates fraasiga „minu arm on küllaldane kõikidele ‥, kesalandavad end minu ees”?

Näidake Seitsmekümne liikme, vanem Bruce C. Hafeni järgnevaid sõnu ja palugeühel õpilasel need ette lugeda.

„Kui teie elus on probleeme, ärge arvake, et teiega on midagi viltu. Nendeprobleemidega võitlemine on elu üks peamisi eesmärke. Saades Jumalagalähedasemaks, näitab Ta meile meie nõrkusi, et teha meid nende abil targemaks,tugevamaks. Kui te näete endas üha rohkem nõrkusi, võib see tähendada lihtsalt,et te olete muutumas Temaga lähedasemaks, mitte Temast kaugenemas.” (TheAtonement:All for All. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 97)

12. ÕPPETUND

55

• Mida võime teha, et vältida heitumist, kui näeme enda nõrkusi?

Jagage oma tunnistust, et Jeesuse Kristuse arm aitab meil saada üle meienõrkustest, kui püüame vaimselt uuesti sündida.

Õpilase lugemismaterjal• Moosia 3:19; 5:1–5, 7–8; 16:2–5; 27:24–26; Alma 5:14, 26–27; 41:10–11; Eteri

12:27.

• David A. Bednar. Lepitus ja surelik rännak. – Liahoona, apr 2012, lk 40–47.

12. ÕPPETUND

56

13. ÕPPETUND

Ristimisleping,hingamispäev ja sakrament

SissejuhatusRistimistalituse kaudu teevad Jeesuse Kristuse järgijadlepingu võtta enda peale Tema nimi. Selles õppetunnisvaatame, kuidas Mormoni Raamat õpetab, et Kristuse Kirikuliikmed peavad hingamispäeval kokku kogunema ja võtma

osa pühast sakramendist. Kui me võtame sakramenti, siisuuendame oma ristimislepinguid ja kutsume Püha Vaimuolema meiega.

Ettevalmistav materjal• L. Tom Perry. Hingamispäev ja sakrament. – 2011. a kevadine üldkonverents.

• Russell M. Nelson. Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents.

• Dallin H. Oaks. Sakramendikoosolek ja sakrament. – 2008. a sügiseneüldkonverents.

ÕpetamissoovitusedMoosia 18:8–10; 25:23–24Kristuse nime enda peale võtminePaluge mõnel õpilasel kirjeldada midagi tähendusrikast, mida nad oma ristimisekohta mäletavad – näiteks ristimisteenistust, talitust ennast, või mõtteid ja tundeid,mis neil olid. Seejärel andke õpilastele hetk aega, et mõtiskleda, kui hästi on nadoma ristimislepingutest kinni pidanud.

Tuletage õpilastele meelde, et Alma õpetas ristimislepingust Mormoni vete ääres jaseejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 18:8–10. Paluge õpilastel tekstijälgida ja leida, mida me lubame teha, kui ristitud saame.

Kirjutage tahvlile järgmine lõpetamata lause.

Kui saame ristitud, teeme lepingu, et …

• Mida me lubame teha, kui ristitud saame? (Kui õpilased vastavad, kirjutagenende vastused tahvlile, et lõpetada see õpetuslik lause: kui saame ristitud,teeme lepingu, et kanname üksteise koormaid, seisame Jumalatunnistajana, teenime Teda ja peame Tema käske.)

Aidake õpilastel mõista järgmise kirjakoha konteksti, selgitades, et pärast seda, kuiAlma ja tema rahvas ühinesid usklikega Sarahemlas, rajas Alma mitmeid usklikekogudusi. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Moosia 25:23–24 ja teistelmõelda põhjalikumalt meie ristimislepingule. Kui õpilased on leitutarutanud, küsige:

57

• Kuidas inimesi selle tulemusel õnnistati, kui nad said ristitud ja liitusid JumalaKirikuga? (Aidake õpilastel näha järgmist põhimõtet: kui võtame JeesuseKristuse nime enda peale ja elame sellele vastavalt, valab Issand meiepeale oma Vaimu.)

• Kui olete elanud vastavalt oma ristimislepingutele, kuidas on teie elumõjutanud see, kui teie peale valati Issanda Vaim?

Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas ristimisleping võib tugevdada nendepühendumist järgida oma otsustes ja tegudes Jeesust Kristust.

2. Moosese 31:13, 16–17; Moosia 18:17, 23–25; Moroni 6:4–6Jumala kummardamine hingamispäevalSelgitage, et Mormoni Raamat toob välja mõningaid viise, kuidas Kristuse Kirikuliikmed peaksid oma ristimislepinguid pidama.

Paluge pooltel õpilastel lugeda läbi Moosia 18:17, 23–25 ja ülejäänud õpilastelMoroni 6:4–6. Soovitage õpilastel märkida ära sõnu ja fraase, mis kirjeldavad,kuidas Kristuse jüngrid Jumalat kummardasid. Seejärel paluge neil jagada, midanad leidsid.

• Mis olid mõned põhjused, miks liikmed tihti kokku kogunesid? (Õpilasedpeaksid ära tundma tõed: kui me saame Kristuse Kiriku liikmeteks, siiskästakse meil pidada hingamispäeva ja hoida seda pühana. Kirikuliikmetena peame me tihti kokku kogunema, et saada kosutust Jumalaheast sõnast, paastuda, palvetada, üksteist toetada ja sakramenti võtta.)

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R.Hollandi sõnad:

„Enamik inimesi ei tule kirikusse pelgalt mõne uue evangeeliumi puudutava faktijärele või vanade sõpradega kokku saama, kuigi kõik see on tähtis. Nad tulevadsaama vaimset kogemust. Nad tahavad rahu. Nad tahavad, et nende usktugevneks. Nad tahavad saada juurde lootust. Lühidalt, nad soovivad, et neidtoidetaks Jumala hea sõnaga ning et taevaväed neid tugevdaks.” (A TeacherCome from God. – Ensign, mai 1998, lk 26)

• Kuidas aitab koos teiste Kiriku liikmetega hingamispäeval kokku kogunemineteil tunda, et taevaväed teid tugevdavad?

• Mida te teete Kirikus, et Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele ligineda ja neidkorrakohaselt kummardada?

Aitamaks õpilastel mõista, miks Kiriku liikmetel kästakse hingamispäeva pidada jaseda pühana hoida, paluge neil lugeda kirjakohti 2. Moosese 31:13, 16–17 jaristviidata need salmiga Moosia 18:23.

• Mida tähendab, et hingamispäev on „tähiseks” meie ja Issanda vahel?

Lugege ette järgmised Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja, vanemRussell M. Nelsoni sõnad.

13. ÕPPETUND

58

„Kuidas me pühitseme hingamispäeva? Nooremas eas uurisin ma teistekoostatud loetelusid selle kohta, mida peaks ja ei peaks tegema hingamispäeval.Alles hiljem sain ma pühakirjadest teada, et minu käitumine ja hoiakhingamispäeval olid tähiseks minu ja mu Taevase Isa vahel. Kui ma seda mõistsin,ei vajanud ma enam nimekirju, mida teha tohib ja mida teha ei tohi. Kui pidinlangetama otsuse, kas mõni tegevus on hingamispäeval sobilik, küsisin ma endalt

lihtsalt: „Millise tähise ma Jumalale anda tahan?” See küsimus muutis mu hingamispäevadevalikud kristallselgeks.” (Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents)

• Kuidas võib meil aidata teha hingamispäeva tegevustes paremaid valikuid see,kui küsime endalt: „Millise tähise ma Jumalale anda tahan?”

• Kuidas mõjutavad teie püüdlused hingamispäeva pühana hoida teie teisinädalapäevi?

Paluge õpilastel hinnata nende endi püüdlusi hoida hingamispäeva pühana. Palugeneil mõelda, kas nende mõtted ja teod näitavad sel päeval siirust Isakummardamisel. Paluge õpilastel seada endale eesmärk hingamispäevajumalakummardamise parandamiseks.

3. Nefi 18:1–11; 20:3–9; Moroni 4:3; 5:2Sakramendi võtmineKirjutage tahvlile järgmised Kaheteitkümne Apostli Kvoorlumi liikme, vanemL. Tom Perry (1922–2015) sõnad (kõnest „Võttes nüüd sakramenti”. – 2006. akevadine üldkonverents):

„Sakramendi võtmine annab meile püha hetke pühas paigas.” (Vanem L.Tom Perry.)

• Kuidas võib idee pühast hetkest pühas paigas mõjutada meie mõtteid jategusid, kui me sakramenti võtame?

Tuletage õpilastele meelde, et ülestõusnud Jeesus Kristus seadis sisse sakramendi,kui Ta külastas nefilasi Külluse maal. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamöödaette 3. Nefi 18:1–11 ning samal ajal teistel kuulata, mida õpetas Päästja sakramendieesmärgi kohta.

• Millist põhimõtet õpetas Päästja sakramendi eesmärgi kohta? (Kui õpilasedvastavad, kirjutage tahvlile põhimõte: kui me võtame sakramenti ja peameJeesust Kristust alati meeles, siis on Tema Vaim meiega.)

• Mida teie teete, et sakramenti võttes ja ülejäänud nädala jooksul Päästjatmeeles pidada?

Tuletage õpilastele meelde, et Moroni kirjutas üles sõnad, mida Jeesuse Kristusejärgijad sakramenti õnnistades ütlesid. Soovi korral paluge õpilastel vaadata ülesakramendipalved salmides Moroni 4:3 ja 5:2 ning tõmmata joon alla fraasidele,mis on seotud tahvlile kirjutatud põhimõttega.

13. ÕPPETUND

59

• Mis võib juhtuda, kui me ei pea Teda alati meeles? (Vt Mn 4:3; 5:2.)

Tuletage õpilastele meelde, et kui Jeesus külastas nefilasi päev pärast sakramendisisseseadmist, viis ta selle talituse nende seas uuesti läbi. Paluge osal õpilastellugeda kordamööda ette 3. Nefi 20:3–9. Paluge õpilastel leida lisaõnnistusi, mistulevad sakramendi võtmisest.

• Mida tähendab, et meie hinged „ei nälgi ega janune mitte kunagi, vaid ontäidetud”?

• Mil viisil on sakramendi võtmine rahuldanud teie vaimse nälja ja janu?

• Kuidas võib alandlikult ja tänulikult sakramendi võtmine aidata meil ülejäänudnädala jooksul Päästjat paremini meeles pidada?

Paluge õpilastel mõtiskleda oma käitumisele sakramenditalituse ajal, kui üksõpilane loeb ette järgmiseid vanem Dallin H. Oaksi sõnu.

„Sakramendikoosoleku ja iseäranis sakramenditalituse ajal peaksime mepühenduma Jumalale ja vältima kõiksugu muid tegevusi, eriti sellist käitumist,mis võiks segada teistel Jumalale pühendumast. ‥ Sakramendikoosolek pole aegraamatute ega ajakirjade lugemiseks. Noored, see pole aeg, mil teistega sosinalmobiiltelefoniga rääkida või mujal viibijatele sõnumeid saata. Sakramenti võttessõlmime me püha lepingu, et peame Päästjat alati meeles. Kurb on näha, kui

inimesed rikuvad ilmselgelt lepingut samal koosolekul, kus nad seda sõlmivad.”(Sakramendikoosolek ja sakrament. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Õpilaste vajadusi ja Vaimu õhutusi arvestades võite lugeda nendega kirjakohtaMarkuse 14:37 ning märkida ära, et üks rakendus sellele salmile on panna kõrvalekõik segavad asjad ning igal nädalal sakramendikoosolekul kummardades pööratakogu tähelepanu Issandale.

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad saavad teha, et sakramendi võtmine oleksnende jaoks püham kogemus. Küsige, kas keegi neist sooviks jagada tunnistusthingamispäeva ja sakramendi tähtsusest. Jagage oma tunnistust, et Issand õnnistabmeid oma Vaimuga, kui me austame oma ristimislepinguid ja püüame Teda alatimeeles pidada.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Moosese 31:13, 16–17; Moosia 18:8–10, 23; 25:23–24; 3. Nefi 18:1–11; 20:3–9;

Moroni 4:3; 5:2; 6:4–6.

• Russell M. Nelson. Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents.

13. ÕPPETUND

60

14. ÕPPETUND

Jumala vabastusvägiSissejuhatusMormoni Raamat sisaldab mitmeid ülestähendusi inimestestja ühiskondadest, kes on olnud mingil viisil vangistatud.Paljud nendest ülesetähendustest illustreerivad seda, etJeesus Kristus on Suur Vabastaja ja abiallikas, kui

põgenemine või pääste paistavad võimatuna. Kui meligineme Issandale meeleparanduse, alandlikkuse ja palvekaudu, oleme me vaimselt rohkem valmis hüüdma Jumalapoole ja tundma Tema vabastusväge.

Ettevalmistav materjal• L. Tom Perry. Pääsemise vägi. – 2012. a kevadine üldkonverents.

• Dallin H. Oaks. Tema teeb terveks koormatud. – 2006. a sügiseneüldkonverents.

• David A. Bednar. Jaksake vaevata kanda oma koormaid. – 2014. a kevadineüldkonverents.

Õpetamissoovitused1. Nefi 1:20; Alma 36:1–3, 27–29Jumalal on vägi vabastadaPaluge õpilastel mõtiskelda, millal on neile muljet avaldanud kellegi julgus ja jõud,kes on seisnud silmitsi katsumuste või raskustega. Paluge neil omameenutusi jagada.

Paluge õpilastel lugeda 1. Nefi 1:1 ja leida, mida Nefi ütles raskusete kohta, mida taoma elus oli kogenud.

• Kuidas võttis Nefi kokku oma tunded, olles kogenud „palju kannatusi”?

• Kuidas võib inimene tunda, et on „Issanda poolt kõrgelt soositud”, isegi kui takogeb katsumusi ja kannatusi?

Paluge õpilastel ristviidata salm 1. Nefi 1:1 salmiga 1. Nefi 1:20 ja leida üks põhjus,miks Nefi ütles, et on „Issanda poolt kõrgelt soositud”.

• Milline põhimõte selles salmis võib aidata inimesel tunda lootust isegikatsumusi ja raskusi kogedes? (Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: kuime rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võib meile osaks saadaJumala arm ja vabastamise vägi.)

Selgitage, et fraas „mina, Nefi, näitan teile” viitab sellele, et Nefil oli plaanis ülestähendada näiteid Jumala vabastamise väest. Paluge õpilastel vaadata üle 1. Nefipeatükid 1–8 ja 16–18 ning leida näiteid Nefi elust, mis illustreerivad Jumalavabastamisväge. Paluge õpilastel lühidalt rääkida, mida nad leidsid. Kui õpilastel onraskusi näidete leidmisega, võite juhtida neid ühe või enama järgmise kirjakohajuurde: 1. Nefi 3:23–31; 4:1–18; 7:16–19; 8:7–12; 16:10, 18–31, 36–39; 17:48–55; ja18:1–3, 11–21.

61

Lugege ette järgmised Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem L. TomPerrylt (1922–2015) sõnad.

„Paljud Mormoni Raamatu lood räägivad päästmisest. Lehhi lahkumine peregakõnnumaale kõneleb Jeruusalemma hävingust pääsemisest. Nii jeredlaste kuiMuleki rahva lugu räägib pääsemisest. Alma noorem pääses patust. Heelamaninoored sõjamehed pääsesid lahingus. Nefi ja Lehhi pääsesid vanglast.Pääsemisteemat käsitletakse terves Mormoni Raamatus.” (Pääsemise vägi –2012. a kevadine üldkonverents)

Näitena vaimsest vabastamisest selgitage, et Alma kirjeldas oma pojaleHeelamanile, kuidas teda oli patust vabastatud. Paluge ühel õpilasel lugeda etteAlma 36:1–3 ja teisel lugeda ette Alma 36:27–29 (märkige ära, et Alma 5:1–12sisaldab sarnast nõuannet). Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida arusaamu, misaitaksid kannatusi või raskusi kogevat inimest.

• Milliseid arusaamu te nendest kirjakohtadest leidsite, mis aitaksid kedagi, keskogeb vaimseid või füüsilisi kannatusi?

• Milliseid füüsilist või vaimset vangistust kogevad inimesed tänapäeval? (Näiteksvõib tuua halba tervist, sõltuvust narkootikumidest ja pornograafiast, vaesust,väärkohtlemist, diskrimineerimist, pattu, uskmatust ja mässumeelsust.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R. Hollandi sõnuja lugege need ette.

„Kas te võitlete sõltuvuse deemoniga – tubaka, narkootikumide, hasartmängudevõi hukatusliku nüüdisaegse pornograafia katkuga? Kas teie abielu on plindrisvõi laps hädaohus? Kas teile tekitab segadust sooline identiteet või otsite enesestlugupidamist? Kas teie – või keegi, keda te armastate – on silmitsi haiguse,depressiooni või surmaga? Mis iganes muud sammud nende muredelahendamiseks vajalikud ka ei ole, tulge esmalt Jeesuse Kristuse evangeeliumi

juurde. Usaldage taeva tõotusi. Selles suhtes on Alma tunnistus ka minu tunnistus: „Ma tean,”ütleb ta, „et kes iganes paneb oma usalduse Jumalale, saab abi oma katsumustes ja omahädades ja oma kannatustes” [Al 36:3].” (Kõik katkine, mida parandada. – 2006. a kevadineüldkonverents)

• Mis aitab vanem Hollandi sõnade kohaselt meil hakata lahendama meiemuresid ja katsumusi?

1. Nefi 6:4; Moosia 21:2–5, 14–16; 23:23–24; 24:13–15, 21; Alma 34:9;Heelamani 5:9Jeesus Kristus on vabastamise allikasPaluge õpilastel kirjeldada erinevaid põhjuseid, mis kirjanik raamatu kirjutab.(Näiteks võib kirjanik soovida rääkida lugu, jagada mingil teemal oma teadmisi võiteenida elatist.) Kui mõned õpilased on oma arvamust teistega jaganud, palugeõpilastel lugeda 1. Nefi 6:4 ja leida üks põhjus, mis motiveeris Nefit kirjutama.

14. ÕPPETUND

62

• Mis on prohvet Nefi sõnade kohaselt tema eesmärk oma ülestähendusekirjutamisel? (Ta soovis veenda inimesi tulema Jumala juurde ja saamapäästetud.)

Tunnistage õpilastele, et Jumala päästmisvägi on vabastamisvägi.

Kirjutage järgnev nimekiri tahvlile ja selgitage õpilastele, et need kirjakohadkirjeldavad inimesi, kes vajasid vabastamist:

Limhi rahvas Alma rahvas Kõik inimesed

Moosia 21:2–5,14–16

Moosia 23:23–24;24:21

Alma 34:9;Heelamani 5:9

Paluge õpilastel lugeda tahvlil olevaid kirjakohti ja leida, mida iga kirjakoht õpetabkatsumustest ja raskustest vabastamise allika kohta.

• Mida te nendest kirjakohtadest õpite vabastamise allika kohta? (Kui õpilasedvastavad, rõhutage järgmist õpetust: Jeesusel Kristusel on vägi vabastadameid kadunud ja langenud olukorrast ning teistest surelikkusekatsumustest.)

Näidake Esimesest Presidentkonna liikme, vanem Henry B. Eyringi järgnevaid sõnuja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Ma soovin jagada tunnistust Jumala vabastusväest. Mingil hetkel elus on meilkõigil seda väge vaja. Iga inimene pannakse proovile. ‥ Kaks asja on meie kõigijaoks samad. Need on sureliku elu plaani osa.

Esiteks paneb see test meid küllaldaselt proovile, et tunneme aeg-ajalt vajadustenda võimetest suurema abi järele. Ja teiseks on Jumal oma lahkuses ja tarkusesvõimaldanud meil kõigil osa saada vabastusväest.” (The Power of Deliverance. –

[Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek, 15. jaan 2008], lk 1; speeches.byu.edu)

• Millal olete raskuste ajal saanud enda võimetest suuremat abi?

Kui aega on piisavalt, võite viidata Alma rahva ülestähendusele kirjakohas Moosia24:13–15, et illustreerida, kuidas Jumala vabastus ei tähenda alati, et meie koormadmeilt ära võetakse, selle asemel vabastab Jumal meid sageli nii, et annab meilesuuremaid võimeid oma koormaid kanda. Paljudes situatsioonides on vajakannatlikkust ja vastupidavust, näiteks siis, kui mõni terviseprobleem püsib koguelu. Vabastus tuleb Jumala viisil ja Tema ajakava järgi.

14. ÕPPETUND

63

Moosia 7:33; 29:20; Alma 58:10–11; 3. Nefi 4:33Vabastusväest osa saamineTunnistage, et meil kõigil on lootust, kui leiame end olukorras, kus põgenemine võipäästmine paistab võimatu. Tuletage õpilastele meelde, et pühakirjad sisaldavadjuhiseid, kuidas saada osa Päästja vabastusväest.

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited. (Ärge kirjutage sulgudes olevat infot,mis on mõeldud õpetajale.) Paluge õpilastel lugeda igat kirjakohta ja leida tegevusi,mis aitavad meil saada osa Päästja vabastusväest.

Moosia 7:33 (Pöörduge Issanda poole kogu südamest, pange oma lootus Temale jateenige Teda usinasti)

Moosia 29:20 (Olge alandlik, hüüdke vägevalt Jumala poole)

Alma 58:10–11 (Valage oma hing palves Jumala ette, lootke päästmisele)

3. Nefi 4:33 (Parandage meelt, olge alandlik)

Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel jagada ja arutada, mida nad leidsid, jakirjutage õpilaste vastused tahvlile. Rõhutage järgmist põhimõtet: kui mepöördume Jumala poole kogu südamest ja palume Tema abi, parandadesmeelt ja olles alandlikud, võime me saada osa Tema vabastusväest.

Näidake järgmiseid president Henry B. Eyringi sõnu.

„Issand soovib tuua meile vabastust meie õigemeelsemaks saamise kaudu. Seenõuab meeleparandust. Ja see nõuab alandlikkust. Seega nõuab vabastaminealati alandlikkust, et Issand võiks meid juhtida läbi murede pühitsemiseni.” (ThePower of Deliverance. – [Brigham Young University devotional, 15. jaan 2008], lk4; speeches.byu.edu)

• Kuidas aitavad meeleparandus, alandlikkus ja palve meil saada osa Issandavabastusväest?

• Millal olete teie või on keegi teie tuttav palunud Issandalt vabastust ja seda kasaanud? Kuidas suurendab see kogemus teie usaldust Jeesusesse Kristusesse?

Innustage õpilasi mõtlema ajale, kui nad kogesid oma elus Issanda vabastusväge.Innustage neid selliseid kogemusi üles kirjutama, et need meelde jääks. Soovikorral paluge õpilastel jagada kogemusi, kui need ei ole liiga pühad või isiklikud.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 1:20; 6:4; Moosia 7:33; 21:2–5, 14–16; 23:23–24; 24:13–15, 21; 29:20;

Alma 34:9; 36:1–3, 27–29; 58:10–11; Heelamani 5:9; 3. Nefi 4:33.

• L. Tom Perry. Pääsemise vägi. – 2012. a kevadine üldkonverents.

14. ÕPPETUND

64

15. ÕPPETUND

Saada tööriistaksJumala kätes

SissejuhatusJeesuse Kristuse evangeelium on rahusõnum rahutulemaailmale. Inimesed, kes saavad tööriistaks Jumala käes,võivad jagada evangeeliumi ja aidata teistel usku pöörduda.Selles õppetunnis uurivad ja rakendavad õpilased

põhimõtteid misjonäridest Mormoni Raamatu lugudes, kellestsaid tööriistad Jumala kätes ja kes aitasid teistel saadaigavest elu.

Ettevalmistav materjal• M. Russell Ballard. Lootke Issanda peale. – 2013. a sügisene üldkonverents.

• Don R. Clarke. Jumala käes tööriistaks saamine. – 2013. a sügiseneüldkonverents.

Õpetamissoovitused1. Nefi 13:37; Moosia 15:14–19, 26–28Neile, kes evangeeliumi jagavad, lubatakse õnnistusiKirjutage tahvlile prohvet Joseph Smithi (1805–44) sõnad raamatust „Teachings ofPresidents of the Church: Joseph Smith” (2007), lk 330:

„Lõppude lõpuks on siiski suurim ja tähtsaim kohustus evangeeliumijutlustamine.” (Prohvet Joseph Smith)

Paluge õpilastel see lause vaikselt läbi lugeda. Seejärel küsige:

• Miks on meie tähtsaim kohus teistega evangeeliumi jagada?

• Milliseid õnnistusi olete saanud seda kohustust vastu võttes ja täites?

Selgitage, et Nefi nägi ette evangeeliumi taastamist ja Mormoni Raamatuesiletulemist (vt 1. Nefi 13:34–36). Ta kirjeldas ka õnnistusi, mis on saadavalkõikidele, kes kuulutavad evangeeliumi ja aitavad teistel Kristuse juurde tulla.

Paluge õpilastel lugeda 1. Nefi 13:37 ja innustage neid ära märkima õnnistusi, midalubatakse neile, kes püüavad viimsel ajal evangeeliumi jagada.

• Milliseid õnnistusi saavad inimesed, kes püüavad esile tuua Siionit ja kuulutadarahu? (Õpilased peaksid mõistma järgmist põhimõtet: kui me püüame jagadaevangeeliumi, õnnistatakse meid Püha Vaimuga ja me võime saadapäästetud Jumala kuningriiki.)

Rääkige õpilastele, et Abinadi tsiteeris Jesajat ja selgitas, mida tähendab kuulutadarahu ja miks me peaksime püüdma evangeeliumi jagada (vt Js 52:7). Paluge mõnel

65

õpilasel lugeda kordamööda ette Moosia 15:14–19, 26–28 ning samal ajal teistelvaadata, mida Abinadi õpetas.

• Mida tähendab kuulutada rahu ja päästet? (Vt 14. salm.)

• Miks peab päästmist kuulutama igale rahvusele, hõimule, keelele ja rahvale?

Selleks, et aidata neil Abinadi sõnadest paremini aru saada, paluge ühel õpilasellugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Jeffrey R.Hollandi sõnad:

„Rahu ja rõõmusõnumid, rõõmusõnumid ja rahu. Need on ülimate õnnistusteseas, mida Jeesuse Kristuse evangeelium pakub rahutule maailmale ja selleselavatele rahututele inimestele, lahendusi isiklikele probleemidele ning inimestepattudele, jõuallikat kurnatud päevadel ja tõsise meeleheite tundidel. ‥ JumalaAinusündinud Poeg on see, kes annab meile seda abi ja lootust. ‥

Soov leida rahu on inimhinge üks suuremaid püüdlusi. ‥ Meie kõigi elus on aegu,kui sügav kurbus, kannatus, hirm või üksildus paneb meid paluma rahu, mida ainult Jumal võibtuua. Neil vaimse näljahäda hetkedel ei saa isegi meie kallimad sõbrad meid aidata.” (ThePeaceable Things of the Kingdom. – Ensign, nov 1996, lk 82)

• Mil moel on Jeesuse Kristuse evangeelium rahu sõnum?

Aitamaks sellele küsimusele vastata, võiksite jagada järgmiseid EsimesePresidentkonna liikme, president Marion G. Romney (1897–1988) sõnu.

„Rahu toomine nõuab Saatana mõju eemaldamist. Kus on tema, ei saa kunagiolla rahu. Temaga on võimatu rahumeelselt koos eksisteerida. ‥ Ta ei edendamuud kui liha tahet. ‥

Rahu saavutamiseks tuleb Saatana mõju täielikult alistada. ‥

Nagu lihateod leiavad universaalset rakendust, nii on see ka rahuevangeeliumiga. Kui üks inimene selle järgi elab, on tal rahu iseeneses. Kui kaks

inimest selle järgi elavad, on neil mõlemal rahu enestes ja teineteise vahel. Kui kodanikud sellejärgi elavad, on rahval kodurahu. Kui on küllalt Vaimu vilju nautivaid rahvaid, etmaailmapoliitikat kontrollida, siis ja ainult siis lakkab sõjatrummide kaja.” (The Price of Peace. –Ensign, okt 1983, lk 4, 6)

• Millal olete te näinud evangeeliumi kellegi ellu rahu toomas?

• Kuidas me saame evangeeliumi efektiivselt jagada?

Innustage õpilasi mõtlema, kas nad tunnevad kedagi, kellel nad võiksid aidatakogeda evangeeliumist tulevat rahu. Paluge neil alustuseks teha plaan selleinimesega evangeeliumi jagada ja innustage neid mõtisklema, kuidas nad saaksidrakendada selle tunni jooksul õpitavaid põhimõtteid.

15. ÕPPETUND

66

Moosia 28:3; Alma 17:2–3, 6, 9–12, 16, 25; 18:10; 21:16; 22:1, 12–14;26:11–12, 26–29; 31:30–34Saada tööriistaks Jumala käesSoovi korral näidake õpilastele ühte ülaltoodud pilti või kõiki (viiul, autotöökojariistad, arstiinstrumendid) või neilesarnaseid pilte. Seejärel küsige:

• Mida võivad need tööriistad tehaoskusliku inimese käes?

• Mida tähendab olla tööriistaksJumala käes?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma17:2–3, 9–11. Paluge õpilastel leida,mida Moosia pojad tegid, et saadatööriistaks Jumala käes.

• Mida võime õppida Moosia poegadeeeskujust selle kohta, kuidas saadatööriistaks Jumala käes? (Kuniõpilased vastavad, kirjutage tahvlilepõhimõte: kui me palvetame,paastume, uurime pühakirju jaoleme teistele heaks eeskujuks,võime me saada tööriistaksJumala käes.)

Selgitage, et Mormoni Raamat sisaldabpalju teisi näiteid sellest, mida Alma jaMoosia pojad tegid, et saadaefektiivseks tööriistaks Jumala käes.Kirjutage tahvlile järgnevadpühakirjaviited (sulgudes olevaidkokkuvõtteid ärge kirjutage). Määrakeigale õpilasele üks kirjakoht või mitu. Paluge õpilastel leida, mida Issanda teenijadtegid, mis aitas kaasa nende edule evangeeliumi jagamisel.

Moosia 28:3 (Soovisid kuulutada päästet, et ükski hing ei hukkuks.)

Alma 17:6 (Olid nõus loobuma maailma tunnustusest, et kuulutadaevangeeliumi.)

Alma 17:11–12 (Olid kannatlikud, julged ja head eeskujud.)

Alma 17:16 (Soovisid aidata teistel meelt parandada ja õppida lunastusplaanist.)

Alma 17:25; 18:10 (Soovisid olla teenijad.)

Alma 21:16; 22:1 (Neid juhiti Vaimu poolt.)

15. ÕPPETUND

67

Alma 22:12–14 (Õpetasid pühakirjadest Kristusest ja lunastusplaanist.)

Alma 26:11–12 (Olid alandlikud, teades, et Jumal on nende jõu allikas.)

Alma 26:26–29 (Ei andnud alla, kui olid rusutud. Olid kannatlikud omakatsumustes Kristuse aate pärast. Õpetasid evangeeliumi erinevates oludes.)

Alma 31:30–34 (Palusid abi, et tuua teisi Kristuse juurde.)

Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge neil jagada, mida nadõppisid. Soovi korral tehke õpilaste vastustest kokkuvõte, kirjutades tahvlilekirjakohtade kokkuvõtted. Võite soovitada õpilastel need pühakirjaviited ülesmärkida, et hiljem, pärast tundi, luua pühakirjakett nimega „Evangeeliumi jagamisetähtsad osad”.

• Kui teil on olnud võimalus jagada teistega evangeeliumi, kas võiksite jagadaoma kogemust või tunnistust sellest, kuidas need osad teie edule kaasa aitasid?

• Kuidas seostuvad nendes kirjakohtades õpitud põhimõtted teiste kutsetega võiheaks sõbraks või naabriks olemisega?

• Millal on teil olnud võimalus aidata teistel olla tööriistaks Jumala käes?

Alma 18:33–35; 23:5–6; 26:2–5, 15; 29:9–10Aidata teistel usku pöördudaTuletage õpilastele meelde, et lisaks sellele, et võime saada tööristaks Jumala käes,õpetab Mormoni Raamat meile ka seda, millist mõju võime me tööriistanateistele omada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 18:33–35 ning samal ajal teistel leida, midapidi Ammon korda saatma tööriistana Jumala käes. Paluge õpilastel võtta leitupõhimõttena kokku. (Aidake õpilastel ära tunda põhimõte: kui me saametööriistaks Jumala käes, annab Ta meile väge aidata teistel tulla tõetundmisele.)

Aitamaks õpilastel näha teiste tõe tundmisele toomise tagajärgi, paluge neil lugedaAlma 23:5–6. Paluge õpilastel leida, mis juhtus laamanlastega, kui nad tulid tõetundmisele.

• Millised sõnad ja fraasid kirjeldavad laamanlastele evangeeliumi kuulutamisetagajärgi?

• Mis võib juhtuda, kui toome teisi tõe tundmisele? (Õpilased peaksid äratundma tõe: kui toome teisi tõe tundmisele, aitame neil pöördudaIssandasse.)

Selgitage, et nii Ammon kui ka Alma jagasid tunnistust nendest tõdedest. Palugemõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 26:2–5, 15 ja Alma 29:9–10 ningsamal ajal teistel leida, milline mõju võib meil olla teiste elus, kui oleme tööriistaksJumala käes.

• Mis avaldas teile muljet Ammoni ja Alma tunnetes?

15. ÕPPETUND

68

Paluge õpilastel jagada, mida nad on kogenud evangeeliumi teistega jagades.

Innustage õpilasi mõtisklema võimaluste üle aidata teistel evangeeliumi õppida jausule pöörduda. Paluge neil mõtiskleda, kuidas kaasata selles õppetunnis õpitudpõhimõtteid oma igapäevastesse püüdlustesse evangeeliumi jagada.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 13:37; Moosia 15:14–19, 26–28; 28:3; Alma 17:2–3, 6, 9–12, 16, 25; 18:10,

33–35; 21:16; 22:1, 12–14; 23:5–6; 26:2–5, 11–12, 15, 26–29; 29:9–10; 31:30–34.

• M. Russell Ballard. Lootke Issanda peale. – 2013. a sügisene üldkonverents.

15. ÕPPETUND

69

16. ÕPPETUND

Meeleparandus ja andestusSissejuhatusEt patust puhtaks saada, peame me rakendama uskuJeesusesse Kristusesse meeleparanduseks. Kui me siiraltmeelt parandame, võime saada oma patud andeks ningandestus toob rõõmu ja südametunnistuse rahu meie hingele.

Me võime saada oma patud andeks kogu elu jooksul, kuipeame ustavalt Jumala käske ja armastame ning teenimeüksteist.

Ettevalmistav materjal• D. Todd Christofferson. Jumalik meeleparanduse and. – 2011. a sügisene

üldkonverents.

• Neil L. Andersen. Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. asügisene üldkonverents.

• Craig A. Cardon. Päästja tahab andestada. – 2013. a kevadine üldkonverents.

ÕpetamissoovitusedAlma 34:15–17; 3. Nefi 9:13–14, 19–22Usu rakendamine Kristusesse meeleparanduseksPaluge õpilastel ette kujutada, et neil on palutud kõneleda sakramendikoosolekulmeeleparandusest. Paluge mõnel õpilasel jagada, mida nad ütleksid, et aidataKiriku liikmetel sellest õpetusest paremini aru saada. Kui õpilased on vastanud,lugege ette Esimese Presidentkonna liikme, president Dieter F. Uchtdorfi sõnad.

„Selleks, et suuta meelt parandada, on meil vaja tugevat usku Kristusesse.”(Turvalise tagasipöördumise punkt. – 2007. a kevadine üldkonverents)

• Mispärast on need sõnad õiged?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 34:15–17, kus on kirjas, mida Amulek õpetassoramlastele meeleparandusest. Innustage teisi teksti jälgima ja leidma, mida mepeame tegema, et saada andestust.

• Millist põhimõtet andestuse saamise kohta nendes salmides õpetatakse? (Kuiõpilased vastavad, kirjutage tahvlile põhimõte: selleks, et saada osa andestusehalastavatest õnnistustest, peame me rakendama usku JeesusesseKristusesse meeleparanduseks. Märkige ära, et fraasi „uskumeeleparanduseks” mainitakse nendes salmides neli korda. See on võimalusrõhutada pühakirjauurimise oskust – sõnakorduste äratundmist.)

70

• Miks peame me meeleparanduseks ja andestuse saamiseks rakendama uskuJeesusesse Kristusesse? (Meil peab olema usku Tema lepitusohvrisse, et seeohverdus meie elus mõju avaldaks. Ainult Tema lepituse kaudu võime me tundasellist andestust, mis muudab meie südant ja puhastab meid patust [vt Mo 5:2].)

Aitamaks õpilastel paremini mõista, kuidas me tuleme Päästja juurde ja meeltparandame, selgitage, et pärast suurt hävingut Ameerika mandril, mis tunnistasPäästja ristilöömisest, õpetas Ta inimestele, mida nad peavad tegema, et parandadameelt ja saada Temalt andestust. Paluge õpilastel koos kaaslasega uurida 3. Nefi9:13–14, 19–22 ja leida fraase, mis kirjeldavad, mida me Päästja sõnul peametegema, et tulla Tema juurde ja meelt parandada. Kui õpilastel on olnud lugemisekspiisavalt aega, paluge neil jagada, mida nad leidsid.

• Mida õpetab Issand nendes salmides selle kohta, mida me peame tegema, etmeelt parandada? (Kuigi õpilased võivad kasutada erinevaid sõnu, peaksid nadtundma ära põhimõtte: kui me tuleme Kristuse juurde murtud südame jakahetseva vaimuga, siis võtab Ta meid vastu ja lunastab pattudest.)

• Kuidas võib Päästja kutse „[tule] minu juurde nagu väike lapsuke” (salm 22) ja„[tulge] tagasi minu juurde” (salm 13) aidata meil paremini mõista, midatähendab omada murtud südant ja kahetsevat vaimu?

• Millised elukogemused võivad meile anda murtud südame ja kahetseva vaimu?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Seitsmekümne liikme, vanem Bruce D. Porterisõnad. Võiksite igale õpilasele nendest sõnadest koopia teha. Innustage õpilasikuulama ja leidma, kuidas me võime meelt parandades pakkuda murtud südame jakahetseva vaimu.

„Mis on murtud süda ja kahetsev vaim? ‥ Päästja täiuslik alistumine IgaveseleIsale on murtud südame ja kahetseva vaimu põhiolemus. Kristuse eeskuju õpetabmeile, et murtud süda on igavene jumalik omadus. Kui meie südamed on murtud,oleme me täielikult avatud Jumala vaimule ja tunnistame, et sõltume Temastkõiges, mis meil on ja kes me oleme. Selleks vajaminev ohverdus on igasuguseuhkuse ohverdamine. Just nagu voolitav savi oskusliku pottsepa käes, nii saab

murtud südamega inimest vormida ja kujundada Õpetaja käte vahel.

Murtud süda ja kahetsev vaim on ka meeleparanduse eeltingimused [vt 2Ne 2:6–7]. ‥ Kui mepatustame ja soovime saada andeks, tähendab murtud süda ja kahetsev vaim seda, et kogeme„kurvastus[t] Jumala meele järgi”, mis „saavutab meeleparanduse” (2Kr 7:10). See tuleb siis, kuimeie soov patust puhtaks saada on nii võimas, et meie süda on kurvastusest valus ja me tahameend oma Taevaisaga rahujalal tunda. Need, kel on murtud süda ja kahetsev vaim, on nõustegema kõike, mida Jumal neilt palub, ilma vastupanu ja pahameeleta. Me ei tee enam asjuomamoodi, vaid õpime neid tegema hoopis Jumala moodi. Sellises allaheitlikus seisundis saabtoimima hakata lepitus ja aset leida tõeline meeleparandus.” (Murtud süda ja kahetsev vaim. –2007. a sügisene üldkonverents)

• Mida vanem Porteri sõnade kohaselt tähendab tulla Kristuse juurde murtudsüdame ja kahetseva vaimuga?

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad võivad teha, et täielikumalt rakendada uskuJeesusesse Kristusesse, pakkudes Talle murtud südame ja kahetseva vaimu. Soovi

16. ÕPPETUND

71

korral andke neile mõni minut aega, et kirjutada üles, milliseid muljeid nadVaimult saavad.

Tunnistage, et Päästja halastav meeleparanduse and on meile kõigile saadaval.Paluge mõnel õpilasel jagada tundeid Päästja lepitusohvrist jameeleparanduse annist.

Enose 1:4–8; Moosia 4:1–3; Alma 19:29–30, 33–36; 36:19–21Pattude andekssaamine toob rõõmu ja rahu tundeid• Kuidas vastaksite inimestele, kes soovivad teada, kuidas nad võivad olla

kindlad, et mineviku patud on neile andeks antud?

Paluge õpilastel uurida kirjakohti Enose 1:4–8; Moosia 4:1–3; ja Alma 36:19–21 jaleida, kuidas inimesed teadsid, et nad oma patud andeks said.

• Kuidas võime nende salmide kohaselt teada, et oleme oma patud andekssaanud? (Aidake õpilastel mõista põhimõtet: kui me siiralt meelt parandameja oma patud andeks saame, siis meie süü pühitakse ära, meid täidetakseIssanda Vaimuga ja me tunneme rõõmu ja rahu. Kui Vaim teid õhutab,võiksite lugeda ette järgmised sõnad Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiliikmelt, vanem Neil L. Andersenilt: „Teie, kes te tõsiselt meelt parandate, kuidsellest kergendust ei tunne, jätkake käskude pidamist! Ma luban teile,kergendus tuleb Issanda ajakava järgi. Ka tervenemine võtab aega.” (Parandagemeelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents)

Et seda põhimõtet veel enam illustreerida, paluge mõnel õpilasel lugedakordamööda ette salmid, mis kirjeldavad kuningas Lamooni ja tema rahvausulepöördumist kirjakohas Alma 19:29–30, 33–36. Paluge teistel leida, milliseidõnnistusi inimesed said oma meeleparanduse ja usu pärast.

• Milliste õnnistuste osaliseks said kuningas Lamooni, tema naine ja mitmedteised laamanlased tänu meeleparandusele ja usule? (Nende südamedmuutusid, inglid teenisid neid, nad said ristitud, Kirik rajati ja Issand valas omaVaimu nende peale.)

• Millal olete näinud teisi kogemas samu õnnistusi, kui nad meelt parandavad jaIssandaga lähedamaks saavad?

Aitamaks õpilastel tunnetada selle põhimõtte õigsust ja tähtsust, paluge ühelõpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K.Packeri sõnad:

„Saame kirju neilt, kes on teinud traagilisi vigu. Nad küsivad: „Kas ma võinkunagi andeks saada?”

Vastus on „jah”!

Evangeelium õpetab meile, et vaevadele ja süüle saab leevendustmeeleparanduse kaudu. Välja arvatud mõned vähesed, kes lähevad hukatussepärast seda, kui on teadnud kogu täiust, ei ole muidu mingit harjumust,

sõltuvust, mässumeelsust, üleastumist, mis ei käiks täieliku andestuse lubaduse alla.

16. ÕPPETUND

72

„Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jehoova! Kuigi teie patud on helepunased, saavadneed lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!” Seda siis, jätkasJesaja, „kui te tahate ja kuulate” [Js 1:18–19].” (The Brilliant Morning of Forgiveness. – Ensign,nov 1995, lk 19)

Paluge õpilastel mõelda kogemustele, mil nad on tundnud rõõmu jasüdametunnistuse rahu, mis käib kaasas täieliku meeleparandusega.

Moosia 4:11–12, 26Jätkuv pattude andekssaaminePaluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 4:11–12, 26. Paluge õpilastel leida, midaõpetas kuningas Benjamin selle kohta, kuidas me võime alati oma patudandeks saada.

• Kuidas me võime kuningas Benjamini sõnade kohaselt alati oma patud andekssaada? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: kui me peame meelesJumala armastust ja headust meie vastu, seisame kindlana oma usus jaarmastame ning teenime teisi, siis võime jätkuvalt oma patud andekssaada.)

Selleks, et aidata süvendada õpilaste arusaamist sellest põhimõttest, paluge ühelõpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem D. ToddChristoffersoni sõnad.

„Meeleparandus [tähendab] tahet ennast muuta. Kui ootame, et Päästja muudabmeid kellekski inglisarnaseks, ise selle nimel vähimatki vaeva nägemata,madaldame me sellega Päästja kannatusi meie eest. Püüelgem selle poole, etTema arm aitaks meie usinaimatel jõupingutustel korda minna ja tasuks meilenende eest (vt 2Ne 25:23). Ehk peaksime palvetama halastuse saamiseks samapalju kui selle eest, et meil oleks aega ja võimalust teha tööd, pingutada ja saada

jagu patust. Inimene, kes tahab tulla kohtumõistmisele väärikana, kes teeb päev päeva järelkindlameelselt tööd, et oma nõrgad küljed tugevaks muuta, saab kahtlemata Issanda õnnistusteosaliseks. Tõeline meeleparandus, tõeline muutus võib nõuda mitmeid püüdlusi, kuid sellistespüüdlustes on midagi puhastavad ja püha.” (Jumalik meeleparanduse and. – 2011. a sügiseneüldkonverents)

• Mida te mõtlete ja tunnete, kui mõtisklete, kuidas Issand teid õnnistabpüüdlustes pattu ja surelikku nõrkust ületada?

Jagage oma tunnistust Jeesuse Kristuse lepitusest. Kinnitage õpilastele, et kui nadmeelt parandavad, kogevad nad rõõmu ja südametunnistuse rahu. Innustageõpilasi andma hinnangut oma elule ja rakendama usku Jeesusesse Kristusessemeeleparanduseks.

Õpilase lugemismaterjal• Enose 1:4–8; Moosia 4:1–3, 11–12, 26; Alma 19:29–30, 33–36; 34:15–17;

36:19–21; 3. Nefi 9:13–14, 19–22.

16. ÕPPETUND

73

• Neil L. Andersen. Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009.aasta sügisene üldkonverents.

16. ÕPPETUND

74

17. ÕPPETUND

Sõna vägiSissejuhatusMormoni Raamatu prohvetid tegid suuri jõupingutusi, etkirjutada ja säilitada pühakirju, mis meid praegu õnnistavad.Selles õppetunnis tuletatakse õpilastele meelde, et kui nad

prohvetite sõnu uurivad ja nende järgi talitavad, siis võivadnad saada väge Saatanat võita, käia läbi oma surelik teekondja saada lõpuks igavene elu.

Ettevalmistav materjal• Richard G. Scott. Pühakirjade vägi. – 2011. a sügisene üldkonverents.

• D. Todd Christofferson. Pühakirjad on meile õnnistuseks. – 2010. a kevadineüldkonverents.

• Sõna vägi, 8. peatükk. Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk113–121.

Õpetamissoovitused1. Nefi 3:19–20; 5:21–22; Omni 1:14–17; Moosia 1:3–5; Alma 37:3–4, 8Pühakirja tähtsusNäidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem D. Todd Christoffersonisõnu ja küsige õpilastelt, kuidas nad vastaksid tema küsimusele.

„Me oleme ‥ suuresti tänu võlgu ‥ neile, kes seda sõna läbi aegade ustavaltkirja panid ja alles hoidsid, selle nimel rohkesti vaeva nägid ja ohvreid tõid. Mapean silmas Moosest, Jesajat, Aabrahami, Johannest, Paulust, Nefit, Mormonit,Joseph Smithi ja paljusid teisi. Mis oli nende jaoks pühakirjades nii tähtis, et kameie peaksime seda teadma?” (Pühakirjad on meile õnnistuseks. – 2010. aastakevadine üldkonverents)

• Mis oli nende jaoks pühakirjades nii tähtis, et ka meie peaksime seda teadma?

Tuletage õpilastele meelde, et Jumal käskis Nefil ja tema vendadel naastaJeruusalemma vaskplaatide järele. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette1. Nefi 3:19–20 ja 5:21–22 ning samal ajal teistel leida, miks olid vaskplaadidLehhile ja tema perele nii tähtsad.

• Miks on nende salmide kohaselt pühakirjad nii tähtsad? (Õpilased peaksid äratundma tõe: pühakirjad säilitavad Jumalalt prohvetite kaudu saadud sõnuja käske.)

Aitamaks seda tõde kinnistada, tuletage õpilastele meelde, et sadu aastaid pärastseda, kui Lehhi pere saabus tõotatud maale, kohtasid nende järglased Sarahemlarahvast (mulekilasi), kes olid lahkunud Jeruusalemmast peagi pärast Lehhi peret.

Paluge õpilastel lugeda Omni 1:14–17 ja Moosia 1:3–5 ning panna tähele erinevustnende vahel, kellel olid pühakirjad (nefilased) ja kellel neid polnud (mulekilased).

75

(NB! Selleks, et õppida pühakirjauurimise oskust, kuidas võrrelda ja vastandada,vaadake käsiraamatut „Gospel Teaching and Learning: A Handbook for Teachers andLeaders in Seminaries and Institutes of Religion” 2012, lk 22.)

• Milliseid tagajärgi kogesid mulekilased pühakirjade puudumise pärast? (Vt ka1Ne 4:13.)

• Milliseid õnnistusi said nefilased selle pärast, et neil olid pühakirjad?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 37:3–4, 8 ning samal ajal teistel otsida,milliseid õnnistusi said nefilased tänu vaskplaatidele.

• Milliseid õnnistusi said nefilased 8. salmi kohaselt tänu vaskplaatidele?

• Mida Alma mõtles, kui ütles, et pühakirjad on „avardanud selle rahva mälu”?

Aitamaks selgitada selle fraasi tähendust, paluge ühel õpilasel lugeda ette vanemD. Todd Christoffersoni sõnad ning teistel otsida teisi mõtteid selle kohta, kuidaspühakirjad meie mälu avardavad.

Pühakirjad avardavad meie mälu, aidates meeles pidada Issandat ning meiesuhet Tema ja Isaga. Need tuletavad meile meelde seda, mida me teadsimesurelikkusele eelnenud elus. Pühakirjad avardavad meie mälu veel teiseskimõttes: need õpetavad meile olnust, inimestest ja sündmustest, milles me ise eiosalenud. ‥

Pühakirjad avardavad meie mälu ka veel seeläbi, et aitavad meil meeles pidada,mida oleme õppinud meie ise ja mida on õppinud varasemad põlvkonnad. Need, kes ei tunnekirjapandud jumalasõnale või ei pööra sellele tähelepanu, lakkavad viimaks Temasse uskumast jaunustavad ära, miks nad on maa peale saadetud.” (Pühakirjad on meile õnnistuseks. – 2010.aasta kevadine üldkonverents)

• Mil viisil avardavad pühakirjad meie mälu?

• Millised pühakirjapõhimõtted või lood on avardanud teie mälestusi Issandast jateie suhtest Temaga?

1. Nefi 8:21–24, 29–30; 15:23–24; 2. Nefi 3:12; 32:3; 33:4–5; Jaakobi 2:8;7:10–11; Alma 5:10–13; 31:5; 37:2, 8–10; Heelamani 3:29–30; 15:7–8Jumala sõna toob õnnistusiPaluge ühel õpilasel lühidalt kirjeldada Lehhi nägemust elupuust (vt 1Ne 8).Seejärel küsige õpilastelt, mida sümboliseeris raudkäsipuu ja miks oli sellelnägemuses tähtis osa. Vajadusel paluge õpilastel lugeda 1. Nefi 8:21–24, 29–30.

Paluge õpilastel uurida kirjakohta 1. Nefi 15:23–24 ja leida, milliseid õnnistusisaavad inimesed, kes hoiavad tugevasti kinni Jumala sõnast. Soovi korral võiksiteõpilasi innustada leitut ära märkima.

• Mida tähendab teie arvates Jumala sõnast tugevalt kinni hoida?

• Milliseid õnnistusi võime me nende salmide kohaselt saada tugevasti Jumalasõnast kinni hoides? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: kui me hoiametugevasti kinni Jumala sõnast, ei hävi me vaimselt kunagi ja vastane ei saameie üle võimust.)

17. ÕPPETUND

76

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem David A. Bednari sõnuja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Mina leian, et tugev kinnihoidmine raudkäsipuust tähendab suurelt jaoltpalvemeelset, järjepidevat ja tõsimeelset pühakirjade kasutamist kindla ilmutatudtõe allikana ja usaldusväärse juhina kitsal ja ahtal teerajal, mis viib elupuuni –nimelt Issanda Jeesuse Kristuseni.” (Lehhi unenägu: raudkäsipuust tugevalt kinnihoides. – Liahoona, okt 2011)

Selgitage, et mitmed Mormoni Raamatu prohvetid õpetasid veel teistestõnnistustest, mis saavad osaks neile, kes Jumala sõnast tugevalt kinni hoiavad.Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited. Paluge igal õpilasel uurida ühte võikahte ning leida õnnistusi, mis tulevad Jumala sõna uurimisest. Seejärel palugeõpilastel kirjutada leitud õnnistused tahvlile vastava pühakirjaviite kõrvale.

2. Nefi 3:12

2. Nefi 32:3

2. Nefi 33:4–5

Jaakobi 2:8

Jaakobi 7:10–11

Alma 5:10–13

Alma 31:5

Alma 37; 2, 8–10

Heelamani 3:29–30

Heelamani 15:7–8

• Millal olete teie üht sellist õnnistust kogenud?

Paluge õpilastel kirjeldada, mida võib üks noor vallaline täiskasvanu iga päev teha,et tugevalt raudkäsipuust kinni hoida.

Paluge õpilastel kaaluda, kas seda, kuidas nemad pühakirju kasutavad, võibkirjeldada kui tugevalt raudkäsipuust kinnihoidmist.

Paluge õpilastel mõelda ja üles tähendada, mida nad saavad teha, et raudkäsipuusttugevalt kinni hoida ja saada täielikumalt osa nendest õnnistustest.

Alma 37:38–46Jumala sõna viib igavesse elluTuletage õpilastele meelde, et prohvet Lehhi sai Issandalt instrumendi nimegaLiahoona. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 37:38–42 ja teistel leida, kuidasLiahoona Lehhi perekonda õnnistas.

17. ÕPPETUND

77

• Kuidas õnnistas Liahoona Lehhi peret?

• Mida pidi Lehhi perekond tegema, et Liahoona korrapäraselt toimiks?(Kompass töötas ainult siis, kui nad kuuletusid selle juhistele, rakendasid uskuja olid usinad. Vt ka 1Ne 16:28.)

Selgitage, et Alma õpetas, et Liahoona kasutamine oli võrdkuju ehk sümbol sellest,kuidas me peaksime kasutama Jumala sõna. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma37:43–46 ning samal ajal teistel leida paralleele, mida Alma tõmbas Liahoona jaKristuse sõna vahel.

• Milliseid põhimõtteid Kristuse sõnade kohta õpetas Alma nendes salmides?(Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: kui me kuuletume Kristusesõnadele, juhitakse meid otseteed igavesse ellu. Soovi korral innustageõpilasi märkima ära, mitu korda korratakse sõna kui salmides 45–46. Rääkigeõpilastele, et põhjuse ja tagajärje suhete äratundmine on tähtis oskus, mis aitabkaasa pühakirjade uurimisele.

• Mida tähendab, et meid juhitakse „otseteed” igavesse ellu?

• Mis on mõned asjad, mida võime teha, et teha rohkemat kui vaid lugedaKristuse sõnu ja hakata neile kuuletuma?

Tunni lõpetuseks näidake vanem David A. Bednari sõnu ja paluge õpilastel neidlugeda ja mõtiskleda vanem Bednari küsimuste üle.

„Pidev elava vee vool on palju parem kui juhuslik sõõm.

Kas me teiega iga päev loeme ja uurime pühakirju viisil, mis aitab meil tugevaltraudkäsipuust kinni hoida ‥ ? Kas me püüdleme edasi elava vee allika poole –toetudes Jumala sõnale? Need on tähtsad küsimused, mille üle igaüks meistpeaks palvemeelselt mõtisklema.” (A Reservoir of Living Water [ChurchEducational System fireside for young adults, 4. veeb 2007], lk 7, lds.org/

broadcasts)

Küsige, kas keegi õpilastest sooviks jagada tunnistust sellest, kuidas Jumala sõnauurimine on neid õnnistanud. Innustage õpilasi vanem Bednari küsimuse üle edasimõtisklema ja paluge neil tegutseda vastavalt selles tunnis saadud mõtetele jamuljetele, et muuta Jumala sõna uurimine efektiivsemaks ja tähendusrikkamaks.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 3:19–20; 5:21–22; 8:21–24, 29–30; 15:23–24; 2. Nefi 3:12; 32:3; 33:4–5;

Jaakobi 2:8; 7:10–11; Omni 1:14–17; Moosia 1:3–5; Alma 5:10–13; 31:5; 37:2–4,8–10, 38–46; Heelamani 3:29–30; 15:7–8.

• Richard G. Scott. Pühakirjade vägi. – 2011. a sügisene üldkonverents.

17. ÕPPETUND

78

18. ÕPPETUND

Viimseks kohtumõistmiseksvalmistumine

SissejuhatusSurelik elu on ettevalmistusaeg Jumalaga kohtumiseks.Mormoni Raamat selgitab, mis juhtub meie vaimuga surma jaülestõusmise vahelisel ajal. Kui meie vaimud taastatakse

meie surematutesse kehadesse, seisame me Jumalakohtujärje ees, kus meie teod ja südamesoovid määravadmeie igavese tasu.

Ettevalmistav materjal• Dallin H. Oaks. Resurrection. – Ensign, mai 2000, lk 14–16.

• D. Todd Christofferson. Jeesuse Kristuse ülestõusmine. – 2014. a kevadineüldkonverents.

• Understanding Death and Resurrection, 37. peatükk. Teachings of Presidents ofthe Church: Brigham Young, 1997, lk 273–278.

ÕpetamissoovitusedAlma 34:32–34; 40:6–7, 11–14Pärast surma lähevad õiglased paradiisi ja pahelised vaimuvanglasseKirjutage enne tundi tahvlile küsimus:

Kuidas elavad teisiti inimesed, kes ei mõista oma sureliku elu eesmärki ega usuelusse pärast surma, võrreldes inimestega, kes neid asju mõistavad?

Paluge õpilastel vastata. Seejärel tuletage neile meelde, et Mormoni Raamat aitabmeil mõista maise elu eesmärki ja õpetab meile, et elu jätkub pärast surma.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 34:32–34 ning samal ajal teistel leida, midaAmulek ammoniiha rahvale elu eesmärgi kohta õpetas.

• Millist tähtsat õpetust maise elu eesmärgi kohta Amulek õpetas? (Õpilasedvõivad nimetada sellest salmist erinevaid õpetusi, näiteks: see elu onettevalmistusaeg Jumalaga kohtumiseks.)

• Mil viisil aitab see õpetus teil mõista, kuidas te peaksite siin surelikkuses omaigapäevaelu elama?

Aitamaks õpilastel paremini seda õpetust mõista, võite jagada järgmiseid presidentThomas S. Monsoni sõnu.

79

„Me mõistame, et oleme tulnud maa peale selleks, et õppida, elada ja liikudaoma igavesel teekonnal täiuslikkuse poole. Mõned jäävad maa peale viivuks,teistele on antud pikemalt aega. Mõõdupuuks pole mitte see, kui kaua me elame,vaid see, kui tublid me oleme suutnud olla. (He Is Risen. – Ensign, nov 1981,lk 18)

• Mispärast hoiatas Amulek meid, et me ei lükkaks edasi omameeleparanduse päeva?

Näidake Esimese Presidentkonna liikme, president Henry B. Eyringi järgnevaidsõnu, paluge ühel õpilasel need ette lugeda ning teistel samal ajal kuulata, miks onohtlik meeleparandust edasi lükata.

„„Ühel päeval” on ohtlik fraas, kui see tähendab, et „täna mitte”. „Ühel päevalteen ma meeleparandust.” „Ühel päeval annan ma talle andeks.” „Ühel päevalräägin ma oma sõbrale Kirikust.” „Ühel päeval hakkan ma kümnist maksma.”„Ühel päeval lähen ma jälle templisse.” „Ühel päeval …” Pühakirjad teevaksselgeks, miks on viivitamine ohtlik [vt Alma 34:33–34]. ‥ „Tänane päev” onhinnaline Jumala and. Mõte „ma ühel päeval teen” võib röövida meilt ilmalikud

võimalused ja igaviku õnnistused.” (Tänane päev. – Ensign või Liahona, mai 2007, lk 89)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 40:6–7, 11–14. Paluge õpilastelteksti jälgida ja leida, mida õpetas Alma oma pojale Koriantonile selle kohta, misjuhtub meie vaimudega pärast surma. (Vajadusel öelge, et Alma ei viidanud fraasiga„äärmisem pimedus” Saatana ja hukkamõistetute lõplikule seisundile. Selle asemelviitas ta paheliste olukorrale nende surma ja ülestõusmise vahepealsel ajal. Meütleme tavaliselt selle olukorra kohta vaimuvangla.)

• Mis erinevus on õigemeelsete ja paheliste olukorral pärast surma? (Õpilasedvõivad kasutada erinevaid sõnu, kuid nad peaksid tundma ära õpetuse: surmaja ülestõusmise vahel elavad õigemeelsete vaimud paradiisis ja pahelistevaimud vaimuvanglas.)

• Miks on tähtis mõista, et meie surelikud teod mõjutavad seda, mida me kogemepärast surma?

2. Nefi 9:12–13; Moosia 15:21–26; 16:6–11; Alma 11:40–45; 40:4–5, 19–24Ülestõusmisel ühendatakse meie vaim taas meie kehagaTuletage õpilastele meelde, et kui Abinadi õpetas kuningas Noad ja temapreestreid, kirjeldas ta, mis juhtub meiega pärast surma. Tema õpetused kirjeldavad,mis juhtub meiega pärast meie aega vaimumaailmas, kas siis paradiisis võivaimuvanglas. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Moosia 16:6–11 ningsamal ajal teistel jälgida, mida Abinadi õpetas.

• Milliseid õpetusi Abinadi õpetas selle kohta, mis meiega juhtub pärast meieaega vaimumaailmas? (Rõhutage järgmist tõde: kuna Jeesus Kristus onmurdnud surma köidikud, tõuseme me kõik üles ja saame surematu keha.

18. ÕPPETUND

80

Õigemeelsed pärivad lõputu õnne ja pahelised heidetakse lõputusseneedusesse.)

Rääkige õpilastele, et paljud Mormoni Raamatu prohvetid tunnistasidülestõusmisest ja selgitasid, mida see endast kujutab. Kirjutage tahvlile järgmisedpühakirjakohad (ilma juuresolevate kokkuvõteteta) ja määrake igale õpilasele ükskirjakoht. Tehke kindlaks, et kõik kirjakohad kellelegi määratakse. Paluge õpilastellugeda läbi neile määratud kirjakoht ja leida üksikasju ülestõusmise kohta.

2. Nefi 9:12–13 (Paradiis annab üle oma õigemeelsed vaimud ja vaimuvanglaannab üle oma pahelised vaimud. Vaim taasühendatakse kehaga ja saabsurematuks hingeks.)

Moosia 15:21–26 (Õigemeelsed tulevad esile esimeses ülestõusmises nagu ka need,kes surid teadmatuses, ja väikesed lapsed. Pahelised ei saa osa esimesestülestõusmisest.)

Alma 11:40–45 (Kõigi inimeste, nii paheliste kui ka õigemeelsete vaim ja kehaühendatakse täiuslikul kujul ning kõik seisavad Jumala ees kohtumõistmiseksvastavalt oma tegudele.)

Alma 40:4–5, 19–24 (Surma ja ülestõusmise vahel on aeg, mil vaimud lähevadvaimumaailma. Pärast seda on määratud aeg kõikide inimeste vaimudele, et nadtaasühendatakse nende täiusliku kehaga ja seisavad kohtumõistmiseksJumala ees.)

Andke õpilastele aega selgitada, mida nad õppisid määratud kirjakohtadestülestõusmise kohta. Soovi korral võite nende mõtted tahvlile vastava kirjakohakõrvale kirjutada. Vajadusel esitage üks küsimus või rohkem, et süvendada õpilastearusaamist nendest kirjakohtadest.

• Kuidas tugevdavad need tõed teie uskumust, et ülestõusmine on tõeline jaTaevase Isa plaani tähtis osa?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemDallin H. Oaksi sõnad. Paluge õpilastel kuulata, kuidas tunnistus ülestõusmisestvõib meid surelikkuses õnnistada.

„Apostel Peetrus viitas tõsiasjale, et Jumal Isa oma ääretus halastuses „meid onuuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist”(1Pt. 1:3; vt ka 1Ts. 4:13–18).

See „elav lootus”, mis meile on antud ülestõusmises, on meie veendumus, etsurm ei ole meie identiteedi lõpp, vaid kõigest vajalik samm selles määratudüleminekus surelikkusest surematusse. See lootus muudab kogu vaatenurka

surelikule elule. ‥

Ülestõusmise lubadus annab meile jõu ja perspektiivi vastu pidada sureliku elu väljakutsetele,millega meie ja need, keda me armastame, iga päev silmitsi seisame, nagu näiteks füüsilised,

18. ÕPPETUND

81

vaimsed ja emotsionaalsed puudujäägid, mis on kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Tänuülestõusmisele me teame, et need puudujäägid on vaid ajutised!

Ülestõusmise lubadus annab meile samuti võimsa motiivi, pidamaks Jumala käske meiesurelikus elus. ‥

Meie kindel teadmine ülestõusmisest surematusse annab meile ka julguse vaadata näkku omasurmale – isegi surmale, mida me võime nimetada enneaegseks. ‥

Ülestõusmise lubadus aitab meil taluda ka lahusoleku tunnet, mida võib põhjustada lähedaseinimese kaotus. ‥ Me peaksime kõik ülistama Jumalat lubaduse eest ülestõusmiseks, mismuudab meie lahusoleku ajutiseks ning annab lootust ja jõudu jätkata.” (Resurrection. – Ensign,mai 2000, lk 15–16)

• Millal on ülestõusmise lubadus andnud teile jõudu või motiveerinud teidõigemeelselt elama?

Jagage oma tunnistust ülestõusmise tõelisusest.

Alma 5:15–21; 7:21–25; 41:2–6Viimseks kohtumõistmiseks valmistumineSelgitage, et Alma innustas Kiriku liikmeid Sarahemlas valmistuma viimsekskohtumõistmiseks, paludes neil ette kujutada, et nad seisavad Jumala kohtujärjeees. Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 5:15–21. Paluge õpilasteltähele panna, mida Alma palus oma kuulajatel kaaluda.

• Millised Alma küsimused on teie jaoks kõige olulisemad ja miks?

• Millist põhimõtet sellest, mida peame tegema, et päästetud saada, võimeõppida Alma tunnistusest salmis 21? (Aidake õpilastel ära tunda põhimõte: meei või saada päästetud, kui meid ei ole Jeesuse Kristuse lunastava verekaudu puhtaks pestud.)

Aitamaks õpilastel paremini mõista seda õpetust, näidake president Joseph FieldingSmithi sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Ma ei tea midagi, mis oleks täna tähtsam või olulisem, kui hüüdameeleparandust, ka viimse aja pühade seas, ning ma kutsun nii pühasid kui kaneid, kes pole Kiriku liikmed, nendele Lunastaja sõnadele tähelepanu pöörama.Ta on kindlalt öelnud, et miski, mis pole puhas, tema kuningriiki ei pääse. Üksnesneed, kes tõestavad oma ustavust ja on pesnud oma rõivad tema veres usu jameeleparandusega, leiavad Jumala kuningriigi, ja mitte keegi peale nende.”

(Kiriku presidentide õpetused: Joseph Fielding Smith, 2013, lk 91)

Paluge õpilastel uurida kirjakohta Alma 7:21–25 ning leida ja ära märkida, milliseidomadusi me peaksime püüdma arendada, et meie rõivad oleksid määrdumata.

• Milliseid nendes kirjakohtades leitud omadusi peaksime me arendama, kuivalmistume astuma Issanda ette kohtumõistmiseks?

18. ÕPPETUND

82

Innustage õpilasi kaaluma, kas nende teod ja südame soovid valmistavad neidkohtuma Jumalaga viimsel kohtupäeval. Innustage neid tegema vajalikkemuudatusi, et kohtupäev oleks nende jaoks õnnelik.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 9:12–13; Moosia 15:21–26; 16:6–11; Alma 5:15–21; 7:21–25; 11:40–45;

16:6–11; 34:32–34; 40:4–7, 11–14, 19–24; 41:2–6.

• Dallin H. Oaks. Resurrection. – Ensign, mai 2000, lk 14–16.

18. ÕPPETUND

83

19. ÕPPETUND

Usuvabaduse kaitsmineSissejuhatusUsuvabadus on püha õigus uskuda ja tegutseda selle järgi,kuidas meie ise ennast määratleme, ja seejärel eladavastavalt oma südametunnistusele, samaaegselt austadesteiste õigusi (vt ÕL 134:4). Selles õppetunnis uurivad õpilased

Mormoni Raamatu lugusid, milles üksikisikud ja grupidpüüdsid Jumala Kirikut hävitada ja õõnestada usulisi õigusi javabadusi. Õpilastele tuletatakse meelde, et usuvabadust peabkaitsma ja säilitama ka tänapäeval.

Ettevalmistav materjal• Robert D. Hales. Valikuvabaduse säilitamine, usuvabaduse kaitsmine. – 2015. a

kevadine üldkonverents.

• Dallin H. Oaks. Balancing Truth and Tolerance. – Ensign, veebr 2013, lk 24–31.

• Why We Need Religious Freedom. mormonnewsroom.org/article/why-religious-freedom.

• An Introduction to Religious Freedom. mormonnewsroom.org/article/introduction-religious-freedom.

ÕpetamissoovitusedMoosia 29:10–11, 16–18, 25–26, 32; Alma 30:7–9Valikuvabaduse ja usuvabaduse tähtsusTuletage õpilastele meelde, et enne maa peale tulemist osalesime me taevasesnõukogus. Paluge õpilastel jagada mõningaid selle nõukogu peamisi eesmärke jatulemusi. Seejärel näidake järgmisi president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnu jalugege need ette.

„Selle surelikkusele eelneva nõukogu peamine teema oli: kas Jumala lapsedsaavad piiramatu vabaduse valida, millist teed käia – kas head või halba – võipeaks neid sundima olema kuulekad. Kristus ja kõik, kes Teda järgisid, seisidesimese variandi – valikuvabaduse – eest. Saatan seisis viimase – sunduse –eest.” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 59)

Pühakirjadest selgub, et taevas peeti vabaduse põhimõtte ja valikuvõimaluse pärast maha suursõda” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 59).

„See taevas alguse saanud sõda pole veel läbi, vaid kestab edasi surelikkuse sõjatandril” (Kirikupresidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 60).

84

• Millist tõestust olete näinud, et surelikkusele eelnenud konflikt vabaduse javaliku üle jätkub surelikkuses?

• Miks püüab Saatan vabadust hävitada?

Kui õpilased vastavad, võite soovi korral jagada järgmiseid president David O.McKay (1873–1970) sõnu:

„Jumala üks suurimaid ande sulle − peale elu anni − on õigus ise oma elusuunata” (Teachings of Presidents of the Church: David O. McKay, 2003, lk 208).

Tuletage õpilastele meelde, et sajandeid pärast seda, kui Lehhi saabus tõotatudmaale, valitsesid nefilaste üle kuningad. Kuningas Moosia aga pani ette, et loodaksuut tüüpi valitsus. Paluge õpilastel uurida kirjakohta Moosia 29:10–11, 16–18, 25–26ja leida, miks soovitas Moosia uut tüüpi valitsust.

• Mis põhjusel soovis kuningas Moosia moodustada uut tüüpi valitsust?

Selgitage õpilastele, et kohtunike süsteem oli sobilik ja vajalik, et säilitada nefilasteühiskonnas vabadust. Teised ühiskonnad on samuti püüdnud rajada ja säilitadavabadust, kuigi nende valitsussüsteem võib olla teisiti organiseeritud. Paluge ühelõpilasel lugeda ette Moosia 29:32 ja teistel leida, miks Moosia soovis säilitada omarahva vabadust.

• Miks oli vajalik säilitada nefilaste vabadust?

• Kelle kohustus on aidata säilitada meie õigusi ja vabadusi? Kuidas saab neidsäilitada?

Selgitage, et isikliku vabaduse rakendamist ei tohiks seada ettepoole riigiseadustelekuuletumise põhimõttest.

Paluge õpilastel uurida Alma 30:7–9 ja leida üks õigus, mida nefilaste valitsus tagas.

Soovi korral selgitage, et see kirjakoht näitab, et Issand keelab teistediskrimineerimise nende uskumuste või Jumalasse mitte uskumise pärast (vt ka ÕL134:4).

• Kuidas saab ühiskond kasu usuvabaduse kaitsmisest?

Aitamaks õpilastel sellele küsimusele vastata, paluge ühel õpilasel lugeda ettejärgmised sõnad.

„Usuvabadus või südametunnistuse vabadus on hädavajalik mitmekesise ühiskonna tervise jaoks.See võimaldab eri uskudel ja usulistel tõekspidamistel õitseda. Usuvabadus kaitseb kõikidegruppide ja üksikisikute õigusi, kaasa arvatud kõige haavatavamaid, olgu need religioossed võimitte.” (Usuvabadus. mormoonideuudised.ee/artiklid/usuvabadus)

19. ÕPPETUND

85

Aitamaks õpilastel paremini mõista usuvabaduse põhielemente, näidakeKaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Robert D. Halesi tsitaati ja palugeühel õpilasel see ette lugeda:

„Usuvabadusel on neli nurgakivi, millele me viimse aja pühadena peametoetuma ja mida peame kaitsma.

Esimene on vabadus uskuda. ‥

Teine usuvabaduse nurgakivi on vabadus jagada oma usku ja tõekspidamisiteistega. ‥

Kolmas usuvabaduse nurgakivi on vabadus moodustada usuühingut, kirikut, ja kummardadarahumeelselt koos teistega. ‥

Usuvabaduse neljas nurgakivi on vabadus elada oma usu järgi – rakendada vabalt oma uskumitte ainult kodus ja kogudusehoones, aga ka avalikes kohtades.” (Valikuvabaduse säilitamine,usuvabaduse kaitsmine. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Tehke kokkuvõte nendest neljast nurgakivist, kirjutades tahvlile järgmist:

Vabadus uskuda, jagada, organiseerida ja elada.

• Kuidas võib see, kui piirata ükskõik millist neist neljast nurgakivist, pärssidavaimset kasvu?

• Kuidas on sinu elu mõjutanud need usuvabaduse elemendid?

Alma 2:1–10, 12, 27–28; 44:1–5; 46:4–5, 10–16, 19–22Usuvabaduse alalhoidmineKirjutage tahvlile järgmised viited ja selgitage, et need kirjakohad sisaldavad näitedohtudest usuvabadusele.

Alma 2:1–4

Alma 46:4–5, 10

Määrake pooled õpilased uurima esimest ja teine pool teist kirjakohta. Palugeõpilastel leida usuvabaduse ohustajate eesmärke.

• Mis olid nende kirjakohtade kohaselt Amlisi ja Amalikia eesmärgid?

• Kuidas oleks usuvabaduse kaotus mõjutanud nendes kirjakohtades mainitudühiskondi?

Lisage tahvlil olevatele viidetele järgmine paksus kirjas tekst:

19. ÕPPETUND

86

Alma 2:1–4, 5–10, 12, 27–28

Alma 46:4–5, 10, 11–16, 19–22

Paluge õpilastel lugeda nende loetud kirjakohale lisatud salme ja leida, mida tegidõigemeelsed inimesed, et kaitsta oma usuvabadust.

• Mida me saame nendest salmidest õppida usuvabaduse säilitamise tähtsusekohta? (Õpilased peaksid ära tundma tõed: meie kohus on kaitsta omaperekonda, vabadust ja usku. Kui me hüüame Jumala poole ja teemelepingu, et pidada Tema käske, annab Ta meile jõudu, et kaitsta meieõigusi ja usku.)

Kui aega on piisavalt, võiksite lugeda ka kirjakohta Alma 44:1–5 ja arutada, kuidasnefilaste usk neid Serahemna ja laamanlaste vastu tugevdas.

• Mormoni Raamatus ohustas usuvabadust tihtipeale tagakiusamine ja sõda.Kuidas ohustavad üksikisikud ja grupid usuvabadust tänapäeval?

Vajadusel aidake õpilastel sellele küsimusele vastata, lugedes ette järgmised sõnadkasvavatest ohtudest usuvabaduse vastu Ameerika Ühendriikides. Märkige ära, etkuigi selles mainitakse spetsiifiliselt Ameerika Ühendriikides toimuvat, leidubsarnaseid ohte usuvabadusele ka paljudes teistes riikides. (NB! Kasutage sedatsitaati ainult selleks, et tuua näiteid, kuidas usuvabadust ohustatakse. Ärge laskesellel muutuda aruteluks homoõiguste või teiste poliitiliste teemade üle.)

„Väljakutsed usuvabadusele tuleb paljudest allikatest. Homoõiguste eest võitlemine ähvardabmitmel viisil piirata usuvabadust. Muutused tervishoius ähvardavad nende inimeste õigusi, kellelon teatud moraalsed veendumused inimelu kohta. Need ja teised arengusuunad loovad konflikteja avaldavad survet usuorganisatsioonidele ja inimeste südametunnistusevabadusele. Needähvardavad ‥ piirata seda, kuidas usuorganisatsioonid võivad hallata oma töötajaid jakinnisvara. Need suruvad peale oma tahet religioosete sidemetega ülikoolidele, koolidele jasotsiaalteenuste pakkujatele. ‥ Nendes ja paljudes teistes olukordades näeme, kuidasusuvabadust ja südametunnistusevabadust märkamatult, kuid järjekindlalt õõnestatakse.” (AnIntroduction to Religious Freedom. mormonnewsroom.org/article/introduction-religious-freedom)

Märkige ära, et Kirik soovib, et kõiki õiglaselt koheldakse. Kooskõlas 11.usuartikliga peame me nõudma oma õigusi õiglasel ja tasakaalukal viisil, misaustab ka teiste huvisid ja õiguseid (vt Mormon Leaders Call for Laws That ProtectReligious Freedom. mormonnewsroom.org/article/church-news-conference-on-religious-freedom-and-nondiscrimination).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette prohvet Joseph Smithi (1805–1844) sõnad.

19. ÕPPETUND

87

„Kui olete näinud, et ma olen valmis surema teise mormooni eest, siis on muljulgust kinnitada Taeva ees, et ma olen samamoodi valmis surema selle eest, etkaitsta presbüterlase, baptisti või mistahes teisest usulahust hea inimese õigusi;sest seesama põhimõte, mis trambib jalge alla viimse aja pühade õigused,trambib jalge alla ka rooma katoliku või mistahes teise usulahu õigused, kui seeusulahk on ebapopulaarne või liiga nõrk, et end kaitsta.

Minu hinge innustab vabadusearmastus – vabadus kogu inimkonnale tsiviil- ja usuasjades.”(Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 345)

• Miks on tähtis kaitsta kõikide inimeste ja mitte ainult viimse aja pühadeusuvabadust? (Sellised kaitsemeetmed võimaldavad teistel kasutada nendevalikuvabadust vastavalt Jumala plaanile, et edendada ühiskonda, kus valitsebrahu ja õiglus. Kui me soovime, et meie uskumusi kaitstakse ja austatakse, siispeame me kaitsma ja austama teiste õigusi.)

• Mis on mõned sobilikud asjad, mida võime teha, et oma usuvabadust säilitadaja tugevdada?

Aitamaks leida vastuseid neile küsimusele, paluge ühel õpilasel lugeda ette vanemRobert D. Halesi sõnad.

„Vennad ja õed! Me oleme kohustatud kaitsma neid pühasid vabadusi ja õigusiiseenda ja oma järeltulijate pärast. Mida meie teiega teha saame?

Esiteks saame me olla informeeritud. Olge teadlikud teemadest kogukonnas, misvõivad mõjutada usuvabadust.

Teiseks, ühinegem nii, nagu üksikisikutena võimalik, teistega, kes on samutiusuvabadusele pühendunud. Töötage külg külje kõrval usuvabaduse toetuseks.

Kolmandaks, elage nii, et olete oma tõekspidamistega heaks eeskujuks nii sõnas kui ka tegudes.See, kuidas me elame oma usu järgi, on kaugelt tähtsam kui see, mida oma usu kohta öeldavõime.” (Valikuvabaduse säilitamine, usuvabaduse kaitsmine. – 2015. a kevadine üldkonverents)

• Kuidas võite olla teadlik teemadest oma kogukonnas, mis mõjutavadusuvabadust?

• Millised teised grupid teie piirkonnas jagavad teiega ühtset pühendumistusuvabadusele?

• Mida olete teinud või näinud teisi tegemas, et edendada usuvabadust?

Informeerige õpilasi usuvabaduse infoallikatest, mis on saadaval aadressilmormonnewsroom.org. Innustage õpilasi mõtlema, mida nad saavad teha, etedendada ja kaitsta usuvabadust, ja jagage oma tunnistust, et Taevane Isa juhatabneid nende püüdlustes.

Õpilase lugemismaterjal• Moosia 29:10–11, 16–18, 25–26, 32; Alma 2:1–10, 12, 27–28; 30:7–9; 44:1–5;

46:4–5, 10–16, 20–22.

19. ÕPPETUND

88

• Robert D. Hales. Valikuvabaduse säilitamine, usuvabaduse kaitsmine. – 2015. akevadine üldkonverents.

19. ÕPPETUND

89

20. ÕPPETUND

Meie usu ja tunnistusetugevdamine

SissejuhatusUsk Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse toobJumala lastele jõudu ja vaimset kaitset. Mormoni Raamatillustreerib hoiakuid ja olekuid, mis võivad kallutada inimeseuskmatusse. Mormoni Raamatu prohvetid hoiatasid selliste

olekute ja hoiakute eest ning õpetasid evangeeliumipõhimõtteid, mis kindlustavad ja tugevdavad meie usku jatunnistust.

Ettevalmistav materjal• Neil L. Andersen. Vaimsed tuulispead. – 2014. a kevadine üldkonverents.

• L. Whitney Clayton. Otsustage uskuda. – 2015. a kevadine üldkonverents.

• Larry S. Kacher. Ära suhtu hoolimatult pühadesse asjadesse. – 2015. a kevadineüldkonverents.

Õpetamissoovitused2. Nefi 1:10–11; 9:28; Moosia 2:36–37; 26:1–4; Alma 12:9–11; 31:8–11;46:7–8; Heelamani 4:11–13; 13:24–26; Mormoni 9:7–8Hoiakud ja käitumine, mis võivad usku ja tunnistust õõnestadaNäidake järgmist küsimust ja paluge õpilastel lühidalt vastata.

• Kuidas on võimalik, et inimesed, kes on kogenud evangeeliumi õnnistusi,kaotavad oma usu ja tunnistuse?

Tuletage õpilastele meelde, et prohvet Lehhi hoiatas, et tema järeltulijad kaotavadühel päeval usu Jeesusesse ja Kristusesse ja Tema evangeeliumisse. Paluge ühelõpilasel lugeda ette 2. Nefi 1:10–11 ja teistel leida, millist mõju omas uskmatusLehhi järeltulijatele. (Võib olla kasulik selgitada, et fraas „kalduvad uskmatusse”tähendab kogeda vaimset taandarengut uskmatuse pärast.)

• Milline lõplik mõju oli uskmatusel Lehhi järglastele?

Märkige ära, et kuigi oli palju tegureid, mis viisid nefilaste tsivilisatsioonihävimiseni, oli nefilaste languse peamiseks põhjuseks see, et nad kaotasid usuJeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse. Sel põhjusel hoiatasid MormoniRaamatu kirjutajad korduvalt olekute ja hoiakute eest, mis nõrgendavad uskuIssandasse, ja õpetasid üha, kuidas ehitada ja tugevdada tunnistust.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 26:1–4 ja innustage teisi õpilasi leidmahoiakuid ja olekuid, mis õõnestasid mõne inimese usku kuningas Moosiavalitsuse ajal.

Paluge õpilastel leida nendes salmides õpetatud põhimõte sellest, mis juhtubinimestega, kes otsustavad mitte uskuda ja usu ajel tegutseda. Õpilased võivadleida järgmiseid põhimõtteid: kui inimesed otsustavad mitte uskuda ja neile

90

õpetatud tõdede ajel tegutseda, muutub nende süda kõvaks ja nad ei saa osausu ja tunnistuse õnnistustest.

• Miks muutub inimeste süda kõvaks Vaimu tundmise suhtes, kui nad otsustavadmitte uskuda ja neile õpetatud tõdede ajel tegutseda?

Aitamaks õpilastel leida teisi hoiakuid ja olekuid, mis võivad viia usu ja tunnistusekaotamiseni, kirjutage järgmised pühakirjakohad tahvlile. Määrake igale õpilaseleüks või kaks kirjakohta ja tehke kindlaks, et iga kirjakoht kellelegi määratakse.Paluge õpilastel uurida neile määratud kirjakohta ja leida, millised hoiakud jaolekud võivad viia inimese usu ja tunnistuse kaotamiseni.

2. Nefi 9:28

Moosia 2:36–37

Al 12:9–11

Al 31:8–11

Al 46:7–8

Heelamani 4:11–13

Heelamani 13:24–26

Mormoni 9:7–8

Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel jagada, milliseid hoiakuid ja olekuidnad leidsid, ja selgitage, kuidas need võivad usku ja tunnistust nõrgendada.Kirjutage õpilaste vastuste kokkuvõtted tahvlile vastava kirjakoha järele.

• Millised nendest hoiakutest ja olekutest on kõige ohtlikumad tänapäevanoortele täiskasvanud vallalistele Kiriku liikmetele? Miks?

Paluge õpilastel valida tahvlile kirjutatud hoiakute ja olekute seast üks ningselgitada, mida me võime teha, et ennast selle eest kaitsta.

Andke õpilastele hetk aega mõtiskleda, milline nendest hoiakutest või olekutest onohustanud nende enda usku ja tunnistust ning mida nad saavad teha, et ennasttugevdada.

2. Nefi 28:21–23; Mormoni 5:16–18Usu ja tunnistuse kaotamise tagajärjedTuletage õpilastele meelde, et kui prohvet Mormon juhtis nefilaste armeed, saabushetk, kui ta täheldas oma rahva pahelist ja lootusetut olukorda. Paluge õpilasteluurida kirjakohta Mormoni 5:16–18 ja leida Mormoni kirjeldus oma rahva vaimsestolukorrast.

• Mida tähendab elada „maailmas ilma Kristuseta ja Jumalata”?

• Millist põhimõtet võime me õppida Mormoni sõnadest nende kohta, keskaotavad usu Issandasse ja keelduvad meelt parandamast? (Kuigi õpilasedvõivad kasutada erinevaid sõnu, peaksid nad tundma ära järgmise põhimõtte:

20. ÕPPETUND

91

kui me laseme endal usku kaotada ja keeldume meelt parandamast, siisVaim eemaldub meie juurest ja me kaotame Issanda juhatuse.)

• Mis on 18. salmis Mormoni hoiatuse kohaselt Issanda juhatuse kaotamisetagajärg?

Selgitage, et Nefi õpetas, et Vaimu kaotamise ja kuradi poolt vangistussejuhatamise protsess on tihtipeale aeglane ja järkjärguline. Paluge mõnel õpilasellugeda kordamööda ette 2. Nefi 28:21–23 ja teistel leida sõnu ja fraase, miskirjeldavad seda järk-järgulist vaimset allakäiku.

• Milliseid hoiakuid Nefi välja tõi, mis võivad viia inimese vaimse allakäiguni?

• Miks on need hoiakud meie usule nii ohtlikud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette tsitaat president Henry B. Eyringilt EsimesestPresidentkonnast.

„Just nagu tõde antakse meile rida rea peale ja valgus muutub meie kuuletudesaegamööda eredamaks, siis samamoodi, kui me ei kuuletu, väheneb meietunnistus tõest peaaegu märkamatult, vähehaaval ja pimedus langeb niiaeglaselt, et uhked eitavad kergekäeliselt, et midagi on muutunud.

Ma olen kuulnud ühe mehe hooplemist, kes aeglaselt Kirikust ära jalutas. Alguseslõpetas ta pühapäevakooli tunni õpetamise, seejärel ei tulnud Kirikusse, siis

unustas aeg-ajalt kümnist maksta. ‥ Tema ei tunnetanud erinevust, aga mina tunnetasin. Valgustema silmis ja isegi tema palge sära hämardus. Tema ei märganud seda, kuna üks Jumalalevastuhakkamise mõjusid paistab olevat küllaldane doos vaimset tuimestit, mis blokeeribigasugused tunded, kui sidemed Jumalaga katki lõigatakse. Ei nõrgenenud mitte ainult tematunnistus tõest, vaid isegi mälestused sellest, milline tunne oli olla valguses, hakkasid paistmatalle pettekujutelmadena.” (A Life Founded in Light and Truth [Brigham Youngi ülikooli pühalikkoosolek, 15. aug 2000], lk 3, speeches.byu.edu)

• Mis on mõned märgid sellest, et inimene on kaotamas usku ja tunnistust?

1. Nefi 15:7–11; 2. Nefi 25:28–29; Moosia 4:11–12; 15:11; Heelamani 15:7–8Usu ja tunnistuse tugevdamineNäidake ja paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiliikme, vanem Neil L. Anderseni sõnad.

„Looduses on tuule käes üles kasvanud puud tugevamad. Kui tuuled noort võsusasivad, teevad puu sees olevad jõud kahte asja. Kõigepealt innustavad nad juurikiiremini kasvama ja kaugemale levima. Teiseks hakkavad jõud puu sisemusesehitama üles rakke, mis muudavad tüve ja oksad jämedamaks ja tuule käespainduvamaks. Tugevamad juured ja oksad kaitsevad puud tuule eest, miskindlasti taas puhuma hakkab.

Te olete Jumala jaoks lõputult kallimad kui üks puu. Olete Tema poeg või Ta tütar. Tema onteinud teie vaimu elu tuulispeade käes tugevaks ja painduvaks. Nii nagu noor puu tuule käes,nõnda võivad tuulispead teie nooruses teie vaimset jõudu suurendada ning teid eesootavateksaastateks ette valmistada.” (Vaimsed tuulispead. – 2014. a kevadine üldkonverents)

20. ÕPPETUND

92

• Mida me võime teha, et saada vaimutugevust ja pidada vastu oma usu jatunnistuse katsumustes?

Tuletage õpilastele meelde, et Mormoni Raamat sisaldab evangeeliumipõhimõtteid, mis võivad anda juhatust inimestele, kes püüavad tugevdada omausku ja tunnistust.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 25:28–29 ja selgitage, et need salmidvõtavad kokku vägeva jutluse, mille Nefi pidas oma rahvale selle kohta, kuidassaada päästetud. Paluge õpilastel leida, mida õpetas Nefi selle kohta, mis on meieelu kõige tähtsam otsus.

• Mida õpetas Nefi selle kohta, mis on meie elu kõige tähtsam otsus? (Aidakeõpilastel ära tunda põhimõte: kui me otsustame uskuda JeesusesseKristusesse ja kummardada Teda kogu oma väest, meelest ja jõust, siisjääme me vaimselt tugevaks ning meid ei aeta välja.)

Näidake Seitsmekümne liikme, vanem L. Whitney Claytoni järgnevaid sõnu japaluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Prohvetid on aegade jooksul innustanud meid Kristusesse uskuma ja isegianunud, et me usuksime. ‥ Otsus uskuda on kõige tähtsam otsus, mille mekunagi teeme. See vormib kõik meie teised otsused. ‥

Uskumus, tunnistus ja usk ei ole passiivsed põhimõtted. Ei ole nii, et nad lihtsaltjuhtuvad meiega. Uskumus on midagi, mida me valime – me loodame seda, metöötame selle nimel ja me ohverdame selle heaks. Me ei hakka juhuslikult

Päästjasse ja Tema evangeeliumisse uskuma, nagu me ei hakka ka juhuslikult palvetama võikümnist maksma. Me peame uskumise valima, just nagu me otsustame pidada teisi käske.”(Otsustage uskuda. – 2015. a kevadine üldkonverents)

• Mida tähendab, et „uskumus, tunnistus ja usk ei ole passiivsed põhimõtted”?

• Miks te arvate, et parim viis tugevdada usku ja tunnistust on elada evangeeliumipõhimõtete järgi?

Aitamaks õpilastel leida mõningaid viise, kuidas me võime oma usku ja tunnistusttugevdada, kirjutage järgmised viited tahvlile ja paluge igal õpilasel lugeda neistvähemalt üks. Paluge neil leida põhimõtteid, mis võivad aidata meil tugevdadausku Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse.

1. Nefi 15:7–11

Moosia 4:11–12

Moosia 15:11

Heelamani 15:7–8

Paluge õpilastel jagada, mida nad nendes pühakirjakohtades leidsid. Te võitepaluda õpilastel jagada tunnistust, kuidas neid on õnnistatud suurema usuga

20. ÕPPETUND

93

Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse, kui nad on rakendanud neid võiteisi põhimõtteid. Innustage õpilasi tegema vajalikke jõupingutusi, et tugevdadausku Issandasse.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 15:7–11; 2. Nefi 1:10–11; 9:28; 25:28–29; 28:21–23; Moosia 2:36–37;

4:11–12; 15:11; 26:1–4; Alma 12:9–11; Alma 31:8–11; 46:7–8; Heelamani 4:11–13;13:24–26; 15:7–8; Mormoni 5:16–18; 9:7–8.

• L. Whitney Clayton. Otsustage uskuda. – 2015. a kevadine üldkonverents.

20. ÕPPETUND

94

21. ÕPPETUND

Jeesuse Kristuse tulemineSissejuhatusSündmused, mis leidsid aset siis, kui Jeesus Kristus Ameerikamandrit külastas, ja tolleaegsed olud on Tema teise tulemisemustriks. See õppetund aitab õpilastel rakendada

põhimõtteid Mormoni Raamatust, et olla pareminivalmistunud ajaks, mil saabub „suur ja kardetav” päev(3. Nefi 25:5), kui Kristus tuleb taas.

Ettevalmistav materjal• Dallin H. Oaks. Preparation for the Second Coming. – Ensign, mai 2004,

lk 7–10.

• Jeffrey R. Holland. Preparing for the Second Coming. – New Era, dets 2013,lk 2–5.

ÕpetamissoovitusedHeelamani 14:20–30; 16:1–5; 3. Nefi 9:1–5, 12–14; 10:12.Meile on antud märgid, et aidata meil uskuda Issanda teisse tulemisse ja selleksvalmistudaPaluge õpilastel jagada näiteid sündmustest või tegevustest nende elus, milleks nadpidid valmistuma (näiteks misjonil teenimine). Seejärel küsige:

• Kuidas aitas valmistumine teie kogemusele kaasa?

• Kuidas oleksid teie kogemused olnud teistmoodi, kui te ei oleks nendeksvalmistunud?

Näidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnu ja paluge ühel õpilasel needette lugeda. Teistel õpilastel paluge kuulata, mida president Benson õpetas sellest,milleks Mormoni Raamat aitab meil valmistuda.

„Mormoni Raamatust [leiame] mudeli, kuidas valmistuda teiseks tulemiseks.Suurem osa raamatust keskendub peamiselt mõnele aastakümnele enne Kristusetulemist Ameerika mandrile. Seda ajaperioodi hoolikalt uurides võime teadasaada, miks hävitati mõned sellise kohutava kohtumõistmisega, mis eelnesKristuse tulemisele ja mis tõi inimesed kokku templi juurde Küllusliku maalkatsuma oma käega haavade jälgi Tema kätel ja jalgadel.” (Kiriku presidentide

õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 140)

• Miks peaksime me president Bensoni sõnade kohaselt hoolikalt uurimaMormoni Raamatu ülestähendust Jeesuse Kristuse külaskäigu kohta Tema rahvajuures Ameerika mandril? (Tehke kindlaks, et õpilased mõistavad, et uuridesMormoni Raamatu ülestähendust Jeesuse Kristuse Ameerika mandri külastustümbritsevatest sündmustest, võime me õppida mudelit, kuidas valmistudateiseks tulemiseks.)

95

Paluge õpilastel leida põhimõtteid ja õpetusi ülestähendusest Päästja külaskäigustAmeerika mandrile, mis aitavad neil valmistuda teiseks tulemiseks.

Tuletage õpilastele meelde, et enne Päästja sündi kuulutas laamanlane Saamuelette märkidest, mis kaasnevad Päästja sünni ja surmaga. Paluge õpilastel vaadataüle Heelamani 14:20–27 ja leida Kristuse surma tunnustähed.

• Mis on mõned tunnustähed, mis laamanlase Saamueli sõnade kohaselt JeesuseKristuse surmaga kaasnesid?

Paluge pooltel õpilastel lugeda läbi Heelamani 14:28–30 ja ülejäänud õpilastelHeelamani 16:4–5. Paluge neil leida põhjuseid, miks need tunnustähed nefilasteleanti. Võite innustada õpilasi pöörama erilist tähelepanu fraasidele „sel eesmärgil ..”.

• Miks annab Issand nende salmide kohaselt tunnustähti? (Aidake õpilastel äratunda põhimõte: Issand annab tunnustähti ja imetegusid, et me võiksimeuskuda Temasse ja saada päästetud. Soovi korral kirjutage see õpetustahvlile.)

• Mis juhtub Heelamani 14:29 kohaselt nendega, kes ei usu tunnustähti jaimetegusid? (Neile saab osaks õiglane kohtuotsus.)

Selgitage, et 3. Nefi ülestähenduses hakkasid täide minema lubatud tunnustähed jaimeteod – sealhulgas hävitamine, mis kuulutas ette Päästja surma. Paluge mõnelõpilasel lugeda kordamööda ette 3. Nefi 9:1–5, 12–14; 10:12 ning samal ajal teistelleida, mis juhtus nendega, kes uskusid Saamueli ja Nefi sõnumitesse, ja nendega,kes ei uskunud.

• Miks nende salmide kohaselt mõned inimesed hävitati? Miks mõned pääsesidhävitamisest?

Märkige ära, et tänapäevaseid Jeesuse Kristuse järgijaid on õpetatud panema täheletunnustähti, mis eelnevad Tema teisele tulemisele. Paluge õpilastel arutada, kuidassee, kui paneme tähele ja mõistame teise tulemise tunnustähi, millest prohvetid onette kuulutanud, võib aidata Kiriku liikmetel tänapäeval olla paremini valmis Tematulemiseks.

3. Nefi 11:1–17Valmistumine Päästjaga kohtumiseksNäidake pilti sellest, kuidas Jeesus Kristus ilmus nefilastele. Kui õpilased vaatavadüle kirjakohta Päästja külastusest nefilaste sekka, innustage neid leidma, milliseidõnnistusi said inimesed, kes uskusid tunnustähti Issanda surmast ja valmistusidTema tulemiseks.

Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette 3. Nefi 11:1–12.

• Kuidas valmistas usk lubatud tunnustähtedesse Issanda tulemisest inimesiselleks kogemuseks?

• Kuidas võivad need salmid tuletada meile meelde meie enda vajadustvalmistuda?

Paluge õpilasel lugeda kordamööda ette 3. Nefi 11:13–17 ja kujutada, mis tunneoleks olnud viibida nende sündmuste juures.

21. ÕPPETUND

96

• Kuidas võib see kogemus esindada seda, mida Issand Jeesus Kristus meilekõigile soovib? (Vastused peaksid kajastama tõde: Jeesus Kristus kutsub kõikitulema Tema juurde ja saama tunnistuse, et Tema on kogu maa Jumal.)

• Mil viisil võivad need sündmused sarnaneda sellega, mis juhtub Jeesuse teiseltulemisel?

• Mida te võite teha, et järgida Päästja kutset ja olla valmis seisma ühel päevalTema ees?

Lõpetuseks näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Dallin H.Oaksi sõnu:

„Mis siis, kui Tema tulemise päev on homme? Mida me täna teeksime, kuiteaksime, et Issandaga homme – enneaegse surma või Tema ootamatu tulekutõttu – kokku saame? Milliseid ülestunnistusi me teeksime? Milliseid tegevusi meei jätkaks? Milliseid suhteid me klaariksime? Milliseid andestusi me annaksime?Millest tunnistaksime?

Kui me teeksime neid asju siis, miks siis mitte praegu? Miks mitte otsida rahu, kuiseda on võimalik saavutada?” (Preparation for the Second Coming – Ensign või Liahona, mai2004, lk 9)

• Miks on tähtis valmistuda, nagu oleks Issanda tulemine homme?

Paluge õpilastel Issandaga kohtumiseks valmistudes otsida Vaimu õhutusi jatalitada nendele vastavalt.

Õpilase lugemismaterjal• Heelamani 14:20–30; 16:1–5; 3. Nefi 9:1–5, 12–14; 10:12; 11:1–17.

• Dallin H. Oaks. Preparation for the Second Coming. – Ensign, mai 2004,lk 7–10.

21. ÕPPETUND

97

22. ÕPPETUND

„Just nagu mina olen”SissejuhatusÜlestõusnud Jeesus Kristus kutsus oma jüngreid järgimaTema eeskuju. Kui uurime põhimõtteid, mida Ta õpetasnefilastele templi juures Küllusliku maal, võime õppida,kuidas saada Tema-sarnaseks. Päästja palvetas, et kõik, kes

Temasse usuvad, võiksid kogeda ühtsust Tema ja TaevaseIsaga. Selle õppetunni eesmärk on aidata õpilastel mõista,mida nad võivad teha, et saada rohkem Jeesuse Kristusesarnaseks.

Ettevalmistav materjal• Henry B. Eyring. Meie täiuslik eeskuju. – 2009. a sügisene üldkonverents.

• Lynn G. Robbins. Missugused mehed ja naised te peaksite olema? – 2011. akevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused3. Nefi 27:21–22, 27Jeesuse Kristuse sarnaseks saamineTunni alustuseks näidake Seitsmekümne Kvoorumi liikme, vanem Lynn G.Robbinsi sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Paljud meist tähendavad üles teod ja tegevused, mida tahame ellu viia. Kuidolemise ülestähendusi vaevalt leidub. Mispärast? Tegevused saab pärast nendeelluviimist nimekirjast maha kanda. Samas kui olemine ei lõpe ealeski. Olemisenimekirja „linnukesi“ teha ei saa. Ma võin oma abikaasa reede õhtul välja viia –see on tegu. Kuid heaks abikaasaks olemine ei saa olla üksiksündmus, vaid peabolema osaks minu olemusest. (Missugused mehed ja naised te peaksite olema? –

2011. a kevadine üldkonverents)

• Milliseks soovib Issand, et me saaksime kui Tema Kiriku liikmed?

Paluge õpilastel lugeda 3. Nefi 27:21–22, 27 ja leida, milliseid juhiseid andis JeesusKristus oma nefilastest jüngritele.

• Mida käskis Päästja oma jüngritel teha ja milliseks saada? (Kirjutage tahvliletõde: Issand palub oma jüngritel teha Tema tööd ja saada Tema-sarnaseks.)

• Kuidas võime me saada rohkem Päästja-sarnaseks?

• Kuidas olete te saanud teha Tema tööd?

Paluge õpilastel arutada, kuidas Mormoni Raamatu õpetused aitavad meil saadarohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks. Võite kirjutada õpilaste vastused tahvlile.Jagage oma tunnistust, et Mormoni Raamatu uurimine ja selle õpetusterakendamine aitab meil saada rohkem Päästja-sarnaseks.

98

3. Nefi 12:1–16, 43–45; 13:1, 5–7, 16–18, 22–24, 33; 14:1–5, 21–27Kristuse jutlus Küllusliku maa templi juures õpetab meile, kuidas olla Tema-sarnaneNäidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnu ja paluge ühel õpilasel needette lugeda:

„Kõige targem, õnnistatum ja rõõmsam on inimene, kelle elu sarnaneb kõigerohkem Kristuse omaga. Maise jõukuse, võimu ega mainega pole sellel mingitpistmist. Ainus tarkuse, õnnistatuse ja rõõmu lakmus on see, kui sarnane onkellegi elu Õpetaja Jeesuse Kristuse eluga. Tema on õige tee, kogu tõde jakülluslik elu.” (Jesus Christ—Gifts and Expectations. – Ensign, dets 1988, lk 2)

• Mis juhtub president Bensoni sõnade kohaselt, kui me otsustame elada oma eluJeesuse Kristuse elu sarnaselt?

Tuletage õpilastele meelde, et kui ülestõusnud Päästja oma rahvale Külluslikkusemaa templi juures ilmus, pidas ta jutluse, mis sarnases Tema mäejutlusega Piiblis.Pühad põhimõtted, mida Päästja õpetas mäejutluses ja Külluslikkuse maa templijuures, aitavad meil saada Tema-sarnaseks.

Näidake president Harold B. Lee (1899-1973) sõnu. Vajadusel selgitage, et sõnaehitusjoonised viitab hoone ehitamisel kasutatavatele plaanidele.

„Oma mäejutluses on Õpetaja andnud meile aimu enda loomusest, mis ontäiuslik, ‥ ja seda tehes andis ta meile ehitusjoonised meie enda eluülesehitamiseks.” (Teachings of Presidents of the Church: Harold B. Lee, 2000, lk200)

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited:

3. Nefi 12:1–12

3. Nefi 12:13–16, 43–45

3. Nefi 13:1, 5–7, 16–18

3. Nefi 13:22–24, 33

3. Nefi 14:1–5

3. Nefi 14:21–27

Määrake iga õpilane lugema ühte nendest kirjakohtadest ja leidma põhimõtet, misaitaks neil saada rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks. Võite innustada õpilasi neidpõhimõtteid oma pühakirjades ära märkima. Paluge neil mõelda, kas nad teavadkedagi, kes on leitud põhimõtetest eeskujuks?

22. ÕPPETUND

99

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil jagada, mida nad leidsid. Vastavaltvajadusele ja Vaimu juhatusele võite küsida lisaküsimusi, näiteks:

• Kuidas aitab pidev selle põhimõtte järgi elamine saada teil rohkemKristuse-sarnaseks?

• Milliseid kogemusi on teil olnud, mis illustreerivad leitud põhimõtte tähtsust?

Paluge õpilastel seada eesmärk saada rohkem Päästja-sarnaseks rakendades elusühte või enamat nendest põhimõtetest.

Johannese 17:9–11, 20–23; 3. Nefi 19:19–23, 28–29Isa ja Pojaga üheks saamineSelgitage, et nefilaste külastamise ajal palvetas Jeesus Kristus kaheteistkümneapostli eest, keda Ta oli valinud, ja kõikide nende eest, kes usuvad nendesõnadesse. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 3. Nefi 19:19–23, 28–29.Paluge õpilastel leida, milliseid õnnistusi palus Jeesus neile, kes Temasse usuvad.

• Millise põhimõtte võime õppida Päästja palvest meie eest, et saaksime üheksIsa ja Pojaga? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: usu kaudu võime mesaada puhastatud ja muutuda Jeesuse Kristusega üheks, nagu Tema onüks Isaga.)

Aitamaks õpilastel seda põhimõtet paremini mõista, selgitage, et selleKülluslikkuse maa templi juures öeldud Kristuse palve sarnane palve on kirjas kaUues Testamendis. Paluge õpilasel ristviidata need salmid salmidega Johannese17:9–11, 20–23. Paluge neil need salmid läbi lugeda ja mõelda, kuidas need meiekohta käivad.

• Kuidas mõjutab teid teadmine, et Jeesus Kristus palus Isa teie eest?

• Mil viisil võime me kogeda ühtsust, mis on Isa ja Poja vahel?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemD. Todd Christoffersoni sõnad. Paluge õpilastel leida, mida me peame tegema, etolla üks Jeesuse Kristuse ja Taevase Isaga.

„Jeesus saavutas täiusliku ühtsuse Isaga, allutades ennast nii lihas kui vaimus Isatahtele. Tema teenimistöö oli alati selgelt keskendunud, kuna Temas ei olnudmingit kurnavat või segavat kahemeelsust. Oma Isale viidates ütles Jeesus: „Mateen ikka, mis on temale meelt mööda” (Jh 8:29). ‥

Me ei saa üheks Jumala ja Kristusega, kuni nende tahtest ja huvidest ei saa meiesuurimat soovi. Sellise allaheitlikkuseni ei jõuta ühe päevaga, kuid Püha Vaimu

kaudu aitab Issand meid järele, kui oleme selleks valmis, kuni aja jooksul võib punktipealt öelda,et Tema on meis nagu Isa Temas.” (That They May Be One in Us. – Ensign, nov 2002, lk 72–73)

• Mida peame me vanem Christoffersoni sõnade kohaselt tegema, et saada üheksIsa ja Pojaga?

Kirjutage tahvlile järgmised küsimused ja paluge õpilastel kirjutada üles vastused.

22. ÕPPETUND

100

Mil viisil näitas Jeesus, et Ta allutas ennast täielikult Taevase Isa tahtele?

Mil viisil võite teie allutada ennast rohkem Taevase Isa tahtele?

Lõpetuseks jagage oma tunnistust, et enese Isa tahtele allutamine võimaldab meilsaada rohkem meie Päästja Jeesuse Kristuse sarnaseks.

Õpilase lugemismaterjal• Johannese 17:9–11, 20–23; 3. Nefi 12:1–16, 43–45; 13:1, 5–7, 16–18, 22–24, 33;

14:1–5, 21–27; 19:19–23, 28–29; 27:21–22, 27.

• Henry B. Eyring. Meie täiuslik eeskuju. – 2009. a sügisene üldkonverents.

22. ÕPPETUND

101

23. ÕPPETUND

Iisraeli hajutamine jakokkukogumine

SissejuhatusIssand hajutas Iisraeli koja, kuna inimesed tegid Tema vastuoma südame kõvaks, kuid Ta lubas, et viimsetel aegadelkogutakse nad taas kokku. Mormoni Raamatu prohvetlikud

kuulutused selgitavad, et kaua oodatud kokkukogumine onalanud. Kiriku liikmetel on vastutus õnnistada maailmaperesid Jeesuse Kristuse evangeeliumi jagades.

Ettevalmistav materjal• Russell M. Nelson. Iisraeli hajutatute kokkukogumine. – 2006. a sügisene

üldkonverents.

• C. Scott Grow. Mormoni Raamat – vahend hajutatud Iisraeli kokkukogumiseks.– 2005. a sügisene üldkonverents.

Õpetamissoovitused1. Nefi 22:3–5; 2. Nefi 25:15–17; 3. Nefi 5:24–26; 20:13, 29–31; 30:2Iisraeli koja hajutamine ja kokkukoguminePaluge kogemust jagada õpilasel, kes on usku pöördunud või kes on aidanudkellelgi teisel Kirikuga liituda. Paluge õpilastel mõelda kellelegi, keda nad teavad,kes võiks olla avatud evangeeliumisõnumi kuulmisele. Paluge õpilastel leida tänasetunni jooksul evangeeliumitõdesid, mis innustaksid ja aitaksid neid püüdlustesjagada evangeeliumi teistega.

Paluge õpilastel lugeda 1. Nefi 22:3–5, et näha, mida Nefi Iisraeli koja kohtaprohvetlikult kuulutas.

• Mida tähendab, et Iisraeli koda hajutati?

Selgitage, et Iisraeli koja hajutamine oli Nefi jaoks tähtis, kuna tema pere oli sellehajutamise osa. Nemad hajutati Jeruusalemmast Ameerika mandrile Juudamaarahva pahelisuse tõttu.

Rääkige õpilastele, et paljud Mormoni Raamatu prohvetlikud kuulutused sisaldavadlohutavaid kinnitusi, et viimsel ajal kogutakse Iisraeli koda taas kokku. Kirjutagetahvlile pühakirjaviited ja paluge igal õpilasel lugeda läbi üks kirjakoht. Veenduge,et iga kirjakoht kellelegi määratud saaks. Paluge õpilastel leida, mida peavadinimesed õppima ja tegema, et neid kogutaks kokku koos Iisraeli kojaga.

2. Nefi 25:15–17

3. Nefi 5:24–26

3. Nefi 20:13, 29–31

102

3. Nefi 30:2

• Paluge õpilastel leida, mida peavad inimesed õppima ja tegema, et neidkogutaks kokku koos Iisraeli kojaga. (Õpilased võivad leida mitmeid tõdesid,näiteks järgmise: Issand kogub Iisraeli koja liikmed, kui nad Temasseusuvad, meelt parandavad ja Tema juurde tulevad.)

Aitamaks õpilastel seda õpetust mõista, näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiliikme, vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) tsitaati.

„Miks Iisrael hajutati? Pole kahtlust, et vastus sellele on lihtne ja selge. Meieiisraellastest esivanemad hajutati, sest nad lükkasid tagasi evangeeliumi,rüvetasid preesterluse, jätsid maha kiriku ja lahkusid kuningriigist. ‥

Mis kaasneb siis Iisraeli kokkukogumisega? Iisraeli kokkukogumine kätkeb endaskõige selle uskumist ja omaks võtmist, mida Issand pakkus muistsel ajal omavalitud rahvale, ja sellega kooskõlas elamist. ‥ See kätkeb endas evangeeliumisse

uskumist, Kirikuga liitumist ja kuningriiki tulemist. ‥ See võib samuti tähendada Jumalakummardamiseks kindlaks määratud kohta või maale kogunemist.” (A New Witness for theArticles of Faith, 1985, lk 515)

• Mida peab üks inimene vanem McConkie sõnul tegema, et teda kogutakskokku koos Iisraeli kojaga?

Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas on neid Iisraeli kotta kogutud, kui nad onuskunud Päästjasse, meelt parandanud ja Tema juurde tulnud.

1. Nefi 15:12–16; 22:8–12Viimsetel aegadel toovad Kiriku liikmed evangeeliumi maailma peredeleTuletage õpilastele meelde, et Lehhi kasutas õlipuu metafoori, et õpetada omaperele Iisraeli hajutamisest ja kokkukogumisest (vt 1Ne 10:12–14). Laaman jaLemuel rääkisid Nefile, et nad ei mõistnud isa õpetusi (vt 1Ne 15:7).

Paluge mõnel õpilastel lugeda kordamööda ette 1. Nefi 15:12–16. Paluge õpilastelleida, mida me võime õppida Nefi selgitusest Iisraeli koja kohta.

• Kuidas aitab õlipuu metafoor meil mõista Iisraeli hajutamist ja kokkukogumist?

• Kes viib vastavalt 13. salmile evangeeliumi täiuse Lehhi seemne jäägile?(Paganad, kes on saanud evangeeliumi täiuse.)

Selgitage õpilastele, et Mormoni Raamatus viitab sõna paganad tavaliselt neile, kesei ole Juuda suguharust või Juudamaalt. Mormoni Raamat sisaldab prohvetlikkekuulutusi, et viimsetel aegadel võtavad mõned neist paganatest vastu evangeeliumitäiuse (vt 1Ne 15:13) ja saavad Kristuse Kiriku liikmeks. Mormoni Raamatuprohvetid õpetavad, et nendel paganatel lasub vastutus tuua evangeelium kogumaailmale.

Aitamaks õpilastel mõista sõna paganad tähendust, näidake ja lugege ette vanemBruce R. McConkie sõnad.

23. ÕPPETUND

103

„Me oleme senini tuvastanud juute kui neid, [kes elavad] Juuda kuningriigis janende otseseid järeltulijaid. ‥ Ja seda terminit selliselt kasutades oleme öelnud,et kõik teised inimesed on paganad, sealhulgas Iisraeli kuningriigi kadunud jahajutatud liikmed. ‥ Seega Joseph Smith Efraimi suguharust ‥ oli pagan, kellekäe läbi tuli esile Mormoni Raamat, ja Viimse Aja Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed‥ on paganad, kes viivad päästet laamanlastele ja juutidele.” (The Millennial

Messiah, 1982, lk 233)

Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette 1. Nefi 22:8–12 ning samal ajalteistel leida, keda paganad (Kiriku liikmed) viimsetel aegadel õnnistavad jatoidavad. Kui õpilased loevad, võib olla abi selgitusest, et fraas „jätkab omakäsivarre paljastamist kõigi rahvaste silme all” salmides 10–11 viitab sellele, etIssand näitab oma väge kogu maailmale.

• Keda paganad viimsetel päevadel õnnistavad ja toidavad? (Lehhi järglasi jakogu Iisraeli koda ning kõiki maa suguharusid.)

• Kuidas õnnistab Issand salmide 9–11 kohaselt kõiki maailma „suguharusid”(perekondi) viimsetel aegadel? (Aidake õpilastel mõista tõde: viimsetelaegadel töötab Issand oma Kiriku liikmete kaudu, et õnnistada maailmaperesid oma evangeeliumi ja lepingutega.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Russell M. Nelsoni sõnuja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Meie kohus on aidata Aabrahami leping täide viia. Meie põlvneme soost, mismäärati õnnistama kogu maailma inimesi. ‥ Pärast 4000-aastast ootust jaettevalmistusi on jõudnud kätte määratud aeg, mil evangeelium viiakse maailmarahvastele. See on Iisraeli koja lubatud kogunemisaeg. Ning meie saame sellesosaleda! Kas see pole imeline! Issand loodab meie ja meie poegade peale ja onülimalt tänulik meie tütarde eest, kes teenivad vääriliste misjonäridena sellel

imelisel Iisraeli koja kogunemise ajal.” (Lepingud. – 2011. a sügisene üldkonverents)

• Mida te arvate, mida tunnevad need, kes on kokku kogutud (usule pöördunud)nende vastu, kes neid kokku koguvad (kes neile evangeeliumist rääkisid)?

• Millisel viisil võime me osaleda Jumala töös, jagades evangeeliumi maailmaperedega?

3. Nefi 16:4–5; 21:1–7Mormoni Raamatu osa Iisraelikokku kogumiselPaluge õpilastel lugeda 3. Nefi 21:1–7 ja leida tunnustäht, mis tähistab Iisraelikokkukogumise algust viimsetel aegadel.

• Päästja ütles „need asjad, mis ma teile kuulutan” (2. salm). Kus on kirjas Temasõnad nefilastele? (Mormoni Raamatus.)

• Mis on tunnustäht, mis tähistab Iisraeli kokkukogumise algust viimsetelaegadel? (Õpilased peaksid ära tundma tõe: Mormoni Raamatu

23. ÕPPETUND

104

esiletulemine on märk sellest, et Jumal täidab oma lepingut kogudakokku Iisraeli viimsetel aegadel.)

Paluge õpilasel lugeda ette 3. Nefi 16:4–5 ja teistel leida, milline mõju on MormoniRaamatul ja evangeeliumi sõnumil viimsetel aegadel.

• Kuidas aitab Mormoni Raamat kaasa Jumala rahva kokkukogumisele viimsetelaegadel? (Üks tõde, mille õpilased võivad leida, on järgmine: MormoniRaamat aitab tuua inimesi teadmisele Päästjast, et neid võidaks Temajuurde kokku koguda.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette juhataja Russell M. Nelsoni tsitaat: Paluge õpilastelkuulata, mis on Mormoni Raamatu osa Iisraeli kokkukogumisel.

„Mormoni Raamatu esiletulek on tunnustäheks kogu maailmale, et Issand onalustanud Iisraeli kokkukogumist ning Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile antudtõotuste täitmist. Me mitte ainult ei õpeta seda õpetust, vaid ka osaleme selles.Me teeme seda, kui aitame koguda kokku Issanda väljavalituid mõlemal pooleesriiet.

Mormoni Raamat on selles töös kesksel kohal. See kuulutab kokkukogumiseõpetust. See paneb inimesi õppima Jeesusest Kristusest, uskuma Tema evangeeliumi ja liitumaTema Kirikuga. Tegelikult, kui Mormoni Raamatut poleks, ei leiaks aset ka tõotatud Iisraelikokkukogumine.” (Iisraeli hajutatute kokkukogumine. – 2006. a sügisene üldkonverents)

Paluge õpilastel jagada kogemusi sellest, kuidas Mormoni Raamat on aidanudteistel õppida Jeesusest Kristusest ja koguneda Tema Kirikusse.

Kutsuge õpilasi osalema Iisraeli kokkukogumise protsessis, jagades MormoniRaamatut kellegagi, kes ei ole teie usust.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 15:12–16; 22:3–5, 8–12; 2. Nefi 25:15–17; 3. Nefi 5:24–26; 16:4–5; 20:13,

29–31; 21:1–7; 30:2.

• Russell M. Nelson. Iisraeli hajutatute kokkukogumine. – 2006. a sügiseneüldkonverents.

23. ÕPPETUND

105

24. ÕPPETUND

Kõik on Jumalaleühesugused

SissejuhatusEt ennast pärast Lehhi surma kaitsta, eraldasid Nefi ja teisedõigemeelsed Lehhi pere liikmed ennast Issanda juhatuselLaamanist ja Lemuelist ning nende järgijatest. Pärast seda olinefilaste ja laamanlaste vahel tihti tülisid ja sõdu. Selles

õppetunnis arutatakse, kuidas Jeesuse Kristue evangeeliumületab usulisi, etnilisi, kultuurilisi ja teisi erinevusi, et Jumalalapsi ühendada.

Ettevalmistav materjal• Dallin H. Oaks. Kõikidele inimestele igal pool. – 2006. a kevadine

üldkonverents.

• Howard W. Hunter. The Gospel—A Global Faith. – Ensign, nov 1991, lk 18–19.

Õpetamissoovitused2. Nefi 26:23–28, 33; Jaakobi 7:24; Enose 1:11, 20Kõiki Jumala lapsi kutsutakse tulema Tema juurdePaluge õpilastel mõelda mõnele usulisele, etnilisele või kultuurilisele rühmalemaailmas ja hoiakutele, mis mõnel sellisesse rühma kuuluval inimesel võivad ollateise rühma kuuluvate inimeste suhtes.

Tuletage õpilastele meelde, et pärast Lehhi surma jagunesid tema järglased kahterühma: nefilased ja laamanlased (vt 2Ne 5:1–7). Peagi pärast seda eraldumisthakkasid need kaks rühma omavahel tülitsema ja sõdima (vt 2Ne 5:34). Nendekahe rühma kogemused illustreerivad, et kui inimesed ei tunne ega järgi Jumalakäske, siis tihtipeale rõhutavad nad omavahelisi erinevusi, mis viivad teistesteraldumiseni ja nende vastu viha tundmiseni. Märkige ära, et sellele vastupidiseltsoovivad Taevane Isa ja Jeesus Kristus, et kõik inimesed tunneksid üksteise vastuarmastust ja oleksid ühtsed.

Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 26:23–28, 33. Palugeõpilastel jälgida, kuidas Nefi kasutas sõnu mitte ühtegi, kedagi ja kõiki. Võiteinnustada õpilasi neid sõnu pühakirjades ära märkima.

• Millist võtmeõpetust me nendest salmidest õpime? (Kuigi õpilased võivadkasutada erinevaid sõnu, peaksid nad mõistma põhimõtet: Jeesus Kristusarmastab kõiki inimesi ja kutsub kõiki tulema Tema juurde Tema päästestosa saama. Soovi korral kirjutage see õpetus tahvlile. Samuti võiksite innustadaõpilasi ristviitama kirjakohta 2. Nefi 26:33 kirjakohtadega Alma 5:33–34 ja Alma19:36.)

Andke õpilastele mõni minut aega, et lugeda Jaakobi 7:24 ja Enose 1:11, 20 ningleida, mida nefilased soovisid laamanlastele prohvetite Jaakobi ja Enose ajal.

106

• Millised valed traditsioonid takistasid laamanlasi võtmast vastu kutset tullaJeesuse Kristuse juurde?

• Teades, et laamanlased tundsid tihti viha nefilaste vastu, siis millisest hoiakustvõi valedest tradtsioonist pidid paljud nefilased arvatavasti üle saama, etnendega evangeeliumi jagada?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemDallin H. Oaksi sõnad.

„Mormoni Raamatus lubatakse, et kõikidest, kes saavad Issandalt kutse „meeltparanda[da] ja us[kuda] tema Pojasse” ja kes tegutsevad vastavalt sellele, saab„Issanda lepingurahvas” (2Ne 30:2). See on võimas meeldetuletus, et eivarandus ega põlvnemine ega mingi muu sünniõigus ei peaks panema meidarvama, et me oleme „parem kui teine” (Al 5:54; vaata ka Jb 3:9). Tõepoolest,Mormoni Raamat käsib: „Te ei tohi eelistada ühte isikut teisele; või üks inimene

ei tohi mõelda, et ta on teisest üle.” (Moosia 23:7).” (Kõikidele inimestele igal pool. – 2006. akevadine üldkonverents)

Paluge õpilastel võtta hetk aega ja mõtiskleda, kuidas nad suhtuvad inimestesse,kelle taust nende omast erineb. Innustage neid järgima Päästja eeskuju, püüdesarmastada kõiki Jumala lapsi, ka neid, kelle rahvus, kultuur või usk nendeomast erineb.

Moosia 28:1–3; Heelamani 6:1–8Soovi saamine jagada evangeeliumi kõikide Jumala lastegaTuletage õpilastele meelde, et Mormoni Raamat sisaldab nefilaste märkimisväärseidkogemusi laamanlastele evangeeliumi õpetamisest. Tuletage õpilastele meeldeMoosia poegade imelist usulepöördumist (vt Mo 27) ja paluge seejärel ühel õpilasellugeda ette Moosia 28:1–3. Paluge õpilastel leida põhjuseid, miks Moosia pojadsoovisid jutlustada evangeeliumi laamanlastele.

• Millised leitud põhjustest on teie jaoks eriti tähendusrikkad, kui te mõtleteteistega evangeeliumi jagamisele.

• Milline sõna 1. salmis väljendab seda, kuidas Moosia pojad laamanlastessesuhtusid?

• Kuidas mõjutab meie soovi evangeeliumi jagada see, kui me näeme teisestusust, rassist või rahvusest inimesi oma vendade ja õdedena? (Kui õpilasedvastavad, aidake neil ära tunda põhimõte: kui me näeme teisi kui enda vendija õdesid, suureneb meie soov nendega evangeeliumi jagada.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Howard W. Hunteri (1907-1995) tsitaat:

24. ÕPPETUND

107

„Kõik mehed ja naised ei põlvne üksnes Aadamast ja Eevast, nende esimestestmaistest vanematest, vaid vaimselt ka Jumalast, Igavesest Isast. Seega on kõikmaa peal elavad inimesed Jumala perekonnas sõna otseses mõttes vennadja õed.

Alles siis, kui kõik mõistavad ja tunnistavad, et Jumal on meie kõigi Isa, võivadnad paremini hinnata hoolt, mida Jumal nende vastu üles näitab, ja suhet

üksteisega. See on elu ja armastuse sõnum, mis on otseses vastuolus igasuguste rassiliste,keeleliste, majanduslike, poliitiliste, hariduslike, seisuslike ja kultuuriliste taustadega, sest meilkõigil on sama vaimne päritolu.” (Kiriku presidentide õpetused: Howard W. Hunter, 2015, lk117–118)

• Milliseid mõtteid tekitavad teis president Hunteri sõnad?

Andke õpilastele mõni minut, et lugeda Heelamani 6:1–8. Märkige ära, et nendessalmides kirjeldatud olukord juhtus umbes 50 aastat pärast seda, kui Moosia pojadteenisid misjonil laamanlaste seas. Paluge õpilastel mõtiskleda, millised olidnefilaste ja laamanlaste omavahelised suhted nende misjoni ajal, ja vaadata, kuidasolid need suhted 50 aastaga muutunud.

• Mis oli muutunud nefilaste ja laamanlaste vahelistes suhetes? Miks olid nendesuhted muutunud?

• Mida me võime õppida evangeeliumi jagamise kohta Moosia poegadesuhtumisest ja nende misjonitöö tagajärgedest?

Alma 27:1–2, 20–24; 53:10–11, 13–17; 4. Nefi 1:1–3, 11–13, 15–18Jeesuse Kristuse evangeelium ületab inimestevahelised erinevusedPaluge õpilastel mõtiskleda järgmise küsimuse üle ja jagada oma mõtted.

• Kuidas võivad nii mitme eri taustaga inimesed Kirikus rahu ja armastuse vaimuskoos käia? Mis ühendab Kiriku liikmeid?

Jagage klass pooleks. Paluge ühel poolel uurida Alma 27:1–2, 20–24 ja leida, midanefilased tegid, et aidata anti–nefi–lehhilasi. Teisel poolel paluge uurida Alma53:10–11, 13–17 ja leida, mida tegid anti–nefi–lehhilased (Ammoni rahvas) nefilasteheaks. Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge neil rääkida, midanad leidsid.

• Mis põhjustas, et need kaks gruppi tundsid sellist armastust ja muret üksteisevastu? (Arutelu osana aidake õpilastel mõista tõde: kui inimesed võtavadvastu Jeesuse Kiriku õpetusi, tuleb nende vahele ühtsus.)

Selgitage, et seda põhimõtet illustreeritakse hästi 4. Nefi raamatus. Paluge ühelõpilasel lugeda ette 4. Nefi 1:1–2. Rõhutage, et pärast seda, kui Päästja külastasAmeerika mandrit, parandasid kõik nefilased ja laamanlased meelt, said ristitud,võtsid vastu Püha Vaimu ning pöördusid Issandasse. Määrake õpilased uurima4. Nefi 1:3, 11–13, 15–18 ja paluge neil leida, milliseid õnnistusi inimesed kogesid,kui kõik pöördusid evangeeliumisse.

• Millised sõnad või fraasid kirjeldavad tolleaegseid inimesi?

24. ÕPPETUND

108

• Miks toob Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamine endaga kaasa needõnnistused?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 4. Nefi 1:17.

• Mida tähendab, et ei olnud „mingisuguseid -lasi”? (Inimesed ei eristanudennast teistest enam mingite tiitlitega nagu nefilased ja laamanlased. Nad saidüle erinevustest, mis nende vahel olid olnud, ja elasid ühtsuses ja rahus.)

• Kuidas olete näinud, et evangeelium vähendab erinevusi eri taustagainimeste vahel?

Selleks, et süvendada õpilaste arusaamist sellest, kuidas evangeeliumi järgi elamineühendab eri taustaga inimesi, jagage nendega Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiliikme, vanem Richard G. Scotti sõnu.

„Teie Taevane Isa määras ära teie põlvnemisliini, mille kaudu te saite omapärandrassi, kultuuri ja traditsioonid. See põlvnemisliin võib anda teile rikkalikupärandi ja suure põhjuse rõõmustamiseks. Siiski on teil vastutus otsustada, kasmingi osa sellest pärandist peaks kõrvale heitma, kuna see on vastuolus Issandaõnneplaaniga. ‥

Ma tunnistan, et te eemaldate barjäärid õnne teelt ja leiate suuremat rahu, kuiolete esmajoones truu oma liikmelisusele Jeesuse Kristuse Kirikus ja rajate oma elu Temaõpetuste alusele. Kui pere- või rahvuslikud traditsioonid või tavad on vastuolus Jumalaõpetustega, siis heitke need kõrvale. Kui traditsioonid ja tavad on Tema õpetustega kooskõlas, siistuleks neid kalliks pidada ning järgida, et säilitada oma kultuuri ja pärandit.” (Removing Barriersto Happiness. – Ensign, mai 1998, lk 86–87)

• Miks vähenevad eri taustaga inimeste vahelised erinevused, kui need inimesedon esmajoones truud Jeesuse Kristuse evangeeliumile?

• Kuidas on Kiriku liikmeks olemine aidanud teil tunda ühtsust Kiriku liikmetega,kelle taust teie omast erineb?

Lõpetuseks tunnistage, et Mormoni Raamat sisaldab tõsielulisi näiteid sellest,kuidas eri taustaga inimesed said üle oma erimeelsustest Jeesuse Kristuseevangeeliumi järgi elades. Lepitus ja Jeesuse Kristuse evangeelium ületavadrassilised, rahvuslikud, kultuurilised, vanuselised ja soolised erinevused, etühendada Jumala lapsi.

Innustage õpilasi mõtlema, kuidas Jeesuse Kristuse evangeelium võib aidata neilületada igasuguseid valesid traditsioone või pereliikmetelt ja sõpradelt õpitud ideidvõi lahendada erimeelsusi, mis neil võivad olla oma tuttavatega. Innustage neidotsima viise, kuidas saada ühtsemaks oma koguduse liikmetega.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 26:23–28, 33; Jaakobi 7:24; Enose 1:11, 20; Moosia 28:1–3; Alma 27:1–2,

20–24; 53:10–11, 13–17; Heelamani 6:1–8; 4. Nefi 1:1–3, 11–13, 15–18.

• Dallin H. Oaks. Kõikidele inimestele igal pool. – 2006. a kevadineüldkonverents.

24. ÕPPETUND

109

25. ÕPPETUND

Õigemeelne elupahelistel aegadel

SissejuhatusMormoni Raamat sisaldab ülestähendusi sellest, kuidashävisid inimesed ja ühiskonnad, kes soosisid pahelisust jalubasid eksisteerida salajastel liitudel. Samas õpetabMormoni Raamat ka seda, et me võime pahelisest

keskkonnast hoolimata elada õigemeelselt. Selles õppetunnissaavad õpilased teada, mida nad võivad teha, et püsidatänapäeva maailmas õigemeelsena.

Ettevalmistav materjal• Quentin L. Cook. Reaping the Rewards of Righteousness. – Ensign, juuli 2015,

lk 33–39.

• Dennis B. Neuenschwander. Keegi rahva seast. – 2008. a kevadineüldkonverents.

ÕpetamissoovitusedAlma 37:21–22, 25–27; Heelamani 6:20–26, 37–40; Eteri 8:18–26Salaliidud võivad võtta vabaduse ja hävitada ühiskondiKirjutage tahvlile fraas vaenlase territoorium ja küsige õpilastelt, mida see tähendab.

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri (1924–2015)tsitaati ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda:

„Te, noored, [kasvate] üles vaenlase territooriumil. Pühakirjadest teame, et taevasoli sõda. Lutsifer mässas koos oma järgijatega ning „tõugati taevast alla” [Ilm12:9]. Ta on võtnud endale eesmärgiks ajada nurja Taevase Isa plaan ning saadakontroll meie mõtete ja tegude üle.” (Juhised noortele. – 2011. a sügiseneüldkonverents)

• Mil moel on elu tänapäeval kui vaenlase territooriumil olemine?

Selgitage, et selles tunnis uurime Mormoni Raamatu aegade pahelisi keskkondi,mille keskel elasid mõned õigemeelsed inimesed. Paluge õpilastel leidapõhimõtteid ja õpetusi, mida nad võivad rakendada, kui uurivad näiteid inimestest,kes püsisid ustavana vaatamata sellele, et neid ümbritses pahelisus.

Tuletage õpilastele meelde, et Moroni oli tunnistajaks terve nefilaste tsivilisatsioonihävimisele. Ta kirjeldas pahelisust, mis tõi kaasa nii nefilaste kui ka jeredlastehävingu. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 8:18 ja 21 ning teistel leida sellehävituse põhjus. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited ja küsimused.

110

Alma 37:21–22, 25–27

Heelamani 6:20–26

Eteri 8:18–26

Mis on salajased liidud?

Mis on nende eesmärgid?

Kuidas nad kindlustavad oma eksistentsi püsimise?

Paluge õpilastel lugeda ühte tahvlil olevat kirjakohta ja leida vastuseid nendeleküsimustele. Öelge õpilastele, et nende valitud kirjakoht ei pruugi vastata kõigilekolmele küsimusele, kuid nad peaksid leidma kõik, mis saavad. Kui aega on olnudpiisavalt, arutage tahvlil olevaid küsimusi kõik koos. Seejärel arutage järgnevat:

• Mis tagajärjed on loetu kohaselt sellel, kui salajastel liitudel lubatakseeksisteerida ja kasvada? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: salaliidudvõivad võtta vabaduse, hävitada valitsusi ja ühiskondi.)

• Millised on mõned näited salajastest liitudest tänapäeval?

Selleks, et aidata õpilastel sellele küsimusele vastata, näidake KaheteistkümneApostli Kvoorumi liikme vanem M. Russell Ballardi ja president Ezra Taft Bensoni(1899–1994) sõnu. Paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Tänapäeva salajaste liitude hulka kuuluvad jõugud, narkokartellid jaorganiseeritud kuritegevusega seotud perekonnad. Kaasaja salajased liidudtoimivad paljuski nagu Gadiantoni röövlijõuk Mormoni Raamatu aegadel. ‥Mõned nende eesmärgid on näiteks „mõrvata ja rüüstata ja varastada ja hoorataning panna toime kõiksugu pahelisust” [Hl 6:23].” (M. Russell Ballard. Standingfor Truth and Right. – Ensign, nov 1997, lk 38)

„Ma tunnistan, et pahelisus suureneb kiiresti meie ühiskonna igas osas. (Vt ÕL1:14–16; 84:49–53.) See on paremini organiseeritud, kavalasti varjatud javõimsamalt edendatud kui kunagi varem. Salajased liidud, mis ihkavad võimu,omakasu ja au, kasvavad jõudsalt ‥ (Vt Et 8:18–25).” (Ezra Taft Benson. I Testify.– Ensign, nov 1988, lk 87)

• Miks kirjutasid Mormoni Raamatu prohvetid oma ülestähendustesse infotsalajaste liitude kohta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heelamani 6:20, 37–40. Laske õpilastel tekstijälgida ja leida erinevusi laamanlaste ja nefilaste vahel. (NB! Võrdlemine javastandamine on pühakirjauurimise oskus, mida võite selles õppetunnis rõhutada[vt Gospel Teaching and Learning: A Handbook for Teachers and Leaders inSeminaries and Institutes of Religion 2012, lk 22].)

25. ÕPPETUND

111

• Mida me saame nendest salmidest õppida selle kohta, kuidas eemaldadapahelisust ja salajasi liite?

Alma 62:41; 4. Nefi 1:42; Mormoni 1:13–17, 19; 2:8, 14–15, 18–19; 3:2–3,12, 22; Moroni 9:6, 22, 25–26Pahelisuse keskel õigemeelsena püsimineRääkige õpilastele, et prohvet Mormon sündis ühiskonda, mille pahelisus salajasteliitude pärast üha kasvas. Paluge õpilastel uurida järgmiseid kirjakohti ja leida ningmärkida ära Mormoni olude kirjeldused. Mormoni 1:13–14, 16–17, 19; 2:8, 14–15,18. Paluge õpilastel leitut jagada ja seejärel küsige:

• Mille üle te muretseksite, kui elaksite sellistes oludes?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Mormoni 1:15 ja 2:19.

• Mida saame me õppida Mormoni eeskujust nendel pahelistel aegadel? (Kuiõpilased vastavad, kirjutage tahvlile tõde: me võime elada õigemeelselt, isegikui meid ümbritseb pahelisus.)

Andke õpilastele aega lugeda Mormoni 3:2–3, 12, 22, et näha, mida muud võivadnad õppida selle kohta, kuidas Mormon suutis pahelistel aegadel õigemeelseltelada. Kui õpilased jagavad Mormoni kohta õpitut, esitage neile järgnevadküsimused:

• Kes veel Mormoni Raamatu tegelastest on eeskujuks õigemeelsest elustpahelisuse keskel? (Vastuseks võib olla näiteks Eter, Moroni, Abis ja inimesed,kes uskusid, et Kristus sünnib, nagu on kirjas 3. Nefi 1.)

• Milliste katsumustega me silmitsi seisame, kui püüame pahelises maailmasõigemeelselt elada?

Tuletage õpilastele meelde, et Mormoni poeg Moroni elas ajal, kui pahelisus olilaialt levinud. Enne surma kirjutas Mormon Moronile kirja, mis on üles tähendatudpeatükis Moroni 9. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 9:6, 22, 25–26. Palugeõpilastel mõtiskleda, kuidas Mormoni nõuanne nendes salmides aitab meilpahelises maailmas õigemeelselt elada.

• Mida me võime nendest salmidest õppida, mis aitab meil pahelises maailmasõigemeelselt elada? (Aidake õpilastel mõista põhimõtet: kui meil on uskuKristusesse ja Tema lepitusse, siis on meil jõudu elada õigemeelseltvaatamata meid ümbritsevale pahelisusele.)

• Milliseid eeskujusid olete näinud kellestki, kes elab õigemeelselt kesettänapäeva pahelisust?

• Kuidas on Jeesusele Kristusele ja tema lepitusele keskendumine aidanud teilületada pahelisi või raskeid olukordi?

Jagage endise Abiühingu üldjuhatuse liikme, õde Virginia U. Jenseni sõnu, et aidataõpilastel mõtiskleda, mida rohkemat nad teha saavad, et seista kindlalt usus jaõigemeelsuses.

25. ÕPPETUND

112

„Seismaks kindlalt paigal ja aitamaks teistel paigal seista, tuleb istutadataastatud evangeeliumi sõnum kindlalt oma südamesse ja õpetada seda omakodus. ‥ Õpetage oma armsamaile, kuidas kasutada taeva vägesid paastu japalve kaudu. Õpetage neile, et hingamispäeva pühitsemine eraldab nadmaailmast. Õpetage neid olema kuulekad. Õpetage neid otsima Jumalaheakskiitu, mitte inimese oma. Õpetage neile, et ainus tee tagasi taevasesse

kodusse on Päästja armastamise ja järgimise ning pühade lepingute ja käskude tegemise japidamise kaudu. Evangeeliumi tõed ja päästmisplaani tundmine on relvad, mida teie pereliikmedvõivad kasutada, et saada võitu Saatana kurjadest jõududest.” (Stand Firm. – Ensign, nov 2001,lk 94)

• Mis on teile andnud kindlameelsust ja jõudu olla üha pahelisemas maailmasIssandale kuulekad?

Selgitage, et nefilaste ja laamanlaste vahelise pika sõja ajal, millest on kirjutatudAlma raamatus, pidid inimesed seisma kurjuse vägede vastu, et oma elu säästa.Paluge õpilastel uurida Alma 62:41 ja leida vastandlikke viise, kuidas inimesedvastuolule ja pahelisusele reageerisid. Paluge õpilastel jagada, mida nad leidsid, misaitaks neil pahelises maailmas õigemeelselt elada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimese Presidentkonna liikme, president James E.Fausti (1920–2007) järgmised sõnad.

„Selleks, et üha ebaõiglasemas maailmas vastu pidada ja isegi õnne ja rõõmuleida, vaatamata sellele, mis tuleb, peame me seisma selgesõnaliselt koosIssandaga. Me peame püüdma olla ustavad iga päeva igal tunnil, nii et meieIssanda usaldamise alus ei lööks iial kõikuma. ‥

Asi ei ole mitte niivõrd selles, mis meiega juhtub, vaid kuidas me sellegahakkama saame. See meenutab mulle kirjakohta Alma raamatust. Pärast pikka

sõda „olid paljud kalgiks muutunud” samas kui „paljud olid muutunud veel heasüdamlikumaksnende kannatuste pärast” [Al 62:41]. Sama olukord kutsus esile vastandlikud reageeringud. ‥Igaühel meist peab olema oma isiklik usu varaait, et aidata meil olla üle raskustest, mis on sellesureliku prooviaja üheks osaks.” (Where Do I Make My Stand? – Ensign või Liahona, nov 2004, lk18, 20)

Paluge õpilastel mõne minuti jooksul vastata kirjalikult küsimusele:

• Kuidas olete teie pühendunud, et seista „selgesõnaliselt koos Issandaga”?

Seejärel paluge neil mõtiskleda järgmiste küsimuste üle:

• Milliseid õhutusi olete te Vaimult saanud, et olla rohkem Issandalepühendunud?

• Mida võite teha, et aidata oma pereliikmetel olla rohkem Issandalepühendunud?

Tunnistage, et kui me usus vastu peame, siis Issand õnnistab meid ja aitab meilelada õigemeelselt ka keset pahelist maailma.

25. ÕPPETUND

113

Õpilase lugemismaterjal• Alma 37:21–22, 25–27; 62:41; Heelamani 6:20–26, 37–40; 4. Nefi 1:42; Mormoni

1:13–17, 19; 2:8, 14–15, 18–19; 3:2–3, 12, 22; Eteri 8:18–26; Moroni 9:6, 22,25–26.

• Quentin L. Cook. Reaping the Rewards of Righteousness. – Ensign, juuli 2015,lk 33–39.

25. ÕPPETUND

114

26. ÕPPETUND

Pärast usu proovilepanemistSissejuhatusSelles õppetunnis õpivad õpilased Mormoni Raamatust, etkui meil on usku Jeesusesse Kristusesse, saab Jumal teha

meie elus imesid. Kui me usku rakendame, valmistume mesaama vaimset tunnistust tõest.

Ettevalmistav materjal• Robert D. Hales. Püüdke tunda Jumalat, meie Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust

Kristust. – 2009. a sügisene üldkonverents.

• David A. Bednar. Küsige usus. – 2008. a kevadine üldkonverents.

• Neil L. Andersen. Te teate piisavalt. – 2008. a sügisene üldkonverents.

Õpetamissoovitused2. Nefi 27:23; 3. Nefi 17:5–9, 20–24; Mormoni 9:9, 18–20Usk eelneb imedelePaluge õpilastel nimetada mõned näited pühakirjadest selle kohta, kuidas Jumalteeb imesid oma laste seas vastavalt nende usule. (Näited võidakse tuua näitekssellest, kuidas Jeesus haigeid tervendas ja surnuid ellu äratas, Mooses lõhestaskõrkjamere, Kristus puudutas kivisid, et valgustada jeredlaste pargaseid.)

• Mida te ütleksite kellelegi, kes ei usu, et Jumal jätkab imede tegemist katänapäeval?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 27:23 ja teisel Mormoni 9:9, 18–20. Palugeõpilastel tähele panna, miks juhtuvad imed ka tänapäeval.

• Miks me võime vastavalt neile salmidele olla kindlad, et imed sünnivad katänapäeva maailmas? (Õpilased peaksid ära tundma õpetuse: kuna Jumal onsama eile, täna ja igavesti, teeb ta endiselt imesid vastavalt oma lasteusule.)

• Miks nõuab Issand, et meil oleks usku, enne kui Ta teeb imesid?

Illustreerimaks pühakirjades leiduvat seost usu ja imede vahel, paluge mõnelõpilasel lugeda kordamööda ette 3. Nefi 17:5–9. Paluge õpilastel otsida, mida leidisülestõusnud Kristus olevat piisavalt, enne kui Ta tegi rahva seas imesid.

• Mis oli 8. salmi kohaselt see, mis võimaldas Päästjal tervendada haigeid javaevatuid?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 17:20–24.

• Milliseid teisi pühasid sündmusi inimesed tänu oma usule kogesid?

• Kuidas võib Kristuse soov neid imesid teha suurendada meie usku sellesse, et Tavõib rakendada väge, et aidata täita meie vajadusi?

115

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised Algühingu üldjuhatuse endise liikme,õde Sydney S. Reynoldsi sõnad.

„Niisama tähtsad kui need „vägevad imed”, on väiksemad „eraviisilised imed”,mis õpetavad meid uskuma Issandasse. Need tulevad siis, kui me märkame japaneme tähele Vaimu õhutusi oma igapäevases elus. ‥

Ma usun, et kõik või vähemalt enamik meist võib jagada tunnistust loendamatularvul väikestest imedest. Me teame lapsi, kes palvetavad, et saada abi kaotatudasja leidmisel, ja leiavad selle. Me teame noori, kes koguvad julgust, et seista kui

Jumala tunnistajad, ja tunnevad Tema abistavat kätt. Me teame sõpru, kes maksavad kümnistoma viimasest rahast ning avastavad seejärel, et neil on imekombel võimalik oma õppemaksu võiüüri maksta või mingil viisil oma perele süüa muretseda. Me võime jagada kogemusi vastatudpalvetest ja preesterluse õnnistustest, mis andsid julgust, pakkusid tröösti või tõid tagasi tervise.Need igapäevased imed teevad meid tuttavaks Issanda käega ja me võime märgata oma elusIssanda abi.” (A God of Miracles. – Ensign, mai 2001, lk 21)

Paluge õpilastel meenutada aega, kui nad ise või keegi nende tuttav on kogenudoma elus Jumala imesid. Kui see pole liiga püha või isiklik, paluge õpilastel jagadakogemusi, mis on neile kinnitanud, et Jumal on ikka veel imede Jumal.

Eteri 3:6–13, 17–20; 4:13–15; 12:6–7, 12, 19, 31Usk valmistab meid saama vaimseid tunnistusiPaluge õpilastel mõelda evangeeliumi tõele, mille kohta nad sooviksid saadavaimset kogemust või tugevamat tunnistust. Selgitage, et mõned inimesed ei usuega ela evangeeliumi põhimõtete järgi, kuni nad pole näinud tõendeid, et seeon õige.

Paluge õpilastel lugeda Eteri 12:6 ja leida, mida see salm õpetab vaimse tunnistusesaamise protsessi kohta.

• Millist põhimõtet võime me õppida kirjakohast Eteri 12:6 vaimse tunnistusesaamise kohta? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: enne kui võimesaada vaimse tunnistuse, peame rakendama usku Jeesusesse Kristusesse.)

• Mida tähendab teie arvates väljend „usu proovilepanek”?

Selgitage, et usu proovilepanek ei tähenda alati raskuste kogemist. Näidake Moroninõuande kohta salmis Eteri 12:6 tsitaati Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmeltvanem Richard G. Scottilt ja Noorte Naiste üldjuhatajalt õde Bonnie L. Oscarsonilt,ning paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Võite õppida usku efektiivsemalt kasutama, kui rakendate seda Moroniõpetatud põhimõtet: „‥ te ei saa mingit tunnistust enne teie usuproovilepanemist” [Et 12:6; rõhutus lisatud]. Seega iga kord, kui te oma usuproovile panete, see tähendab tegutsete väärilisena saadud õhutuse järgi, saatete Vaimu kinnitava tunnistuse.” (Richard G. Scott. The Sustaining Power of Faithin Times of Uncertainty and Testing. – Ensign või Liahona, mai 2003, lk 76)

26. ÕPPETUND

116

„Tänapäeva maailmas, kus oodatakse kohest vaevatasu, tahame ka meietihtipeale saada tasu ilma tööd tegemata. Ma usun, et Moroni ütleb meile, et mepeame tegema esiteks tööd ja rakendama usku, elades evangeeliumi järgi, siissaame ka tunnistuse, et see on õige. Tõeline pöördumine toimub siis, kui te elatepäevi ja kuid jätkuvalt õpetuste järgi, mille kohta te teate, et need on õiged ningpeate kinni käskudest.” (Bonnie L. Oscarson. Olge pöördunud. – 2013. a sügisene

üldkonverents)

• Kuidas on vanem Scotti ja õde Oscarsoni kirjeldatud tõetunnituse saamineerinev nende inimeste suhtumisest, kes soovivad saada tõendeid enne, kuiusuvad või tegutsevad?

• Mil moel olete leidnud, et see põhimõte on õige?

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Eteri 12:7, 12, 19 ja 31. Innustageõpilasi märkama nendes salmides fraase „kui neil oli temasse usku” ja „kui naduskusid” (võite ka soovitada, et õpilased need fraasid oma pühakirjades äramärgiksid).

• Milliseid õnnistusi andis Issand nende salmide kohaselt nendele inimestelepärast seda, kui nad usku rakendasid? Milliseid vaimseid tunnistusi tõest oletesaanud oma usu tulemusena?

Tunnistage, et nagu imed, ei tule ka vaimsed tunnistused enne, kui me uskurakendame. Selle punkti rõhutamiseks võite jagada Kaheteistkümne ApostliKvoorumi liikme, vanem Boyd K. Packeri (1924–2015) sõnu.

„Vaimsete teadmiste otsingutel tuleb hetk, mis on „usalduse küsimus”, nagufilosoofid selle kohta ütlevad. See on see hetk, mil oled jõudnud valguse äärele jaastunud pimedusse ning avastad, et tee sinu ees on valgustatud vaid ühe-kahesammu jagu maad.” (The Quest for Spiritual Knowledge. – New Era, jan 2007,lk 6)

Paluge õpilastel kirjeldada katsumusi, millega seisis silmitsi Jeredi vend, kui taehitas pargaseid, mis pidid tema pere tõotatud maale viima. Paluge teha kokkuvõtesellest, kuidas ta need probleemid lahendas (vt Eteri 2:16–25; 3:1–5).

• Millisel moel rakendas Jeredi vend usku Jeesusesse Kristusesse?

Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette Eteri 3:6–13, 17–20.

• Kuidas õnnistas Issand Jeredi venda tema usu pärast?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanemJeffrey R. Hollandi sõnad. Paluge õpilastel leida Jeredi venna usu omadusi.

26. ÕPPETUND

117

„Tähelepanelikkust vajav usk, mägesid liigutav usk, Jeredi venna usuga sarnaneusk eelneb imele ja teadmisele. Ta pidi uskuma enne, kui Jumal rääkis. Ta piditegutsema enne, kui oli ilmne, et ta seda suudab. Ta pidi pühenduma kogukogemusele veel enne seda, kui esimene osagi sellest oli täitunud. Usk tähendabtingimusteta ja eelnevalt nõustumist kõigi olukordadega, mida Jumal võib nõudanii lähitulevikus kui ka kaugemas tulevikus.” (Christ and the New Covenant: The

Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, lk 18–19)

• Kuidas võtaksite kokku vanem Hollandi kirjelduse Jeredi venna usust?

• Mida saame meie teha, et näidata oma usku Issandasse?

Andke õpilastele hetk aega, et uurida Eteri 4:13–15 ja leida, mida soovitas Moronimeil teha, et saada Vaimult teadmist ja ilmutust.

• Mida tähendab teie arvates „rebima puruks ‥uskmatuse loori”? Kuidas on selletegemine seotud usu rakendamise protsessiga?

• Mida soovitas Moroni meil teha, et rebida puruks uskmatuse loor?

Näidake prohvet Joseph Smithi (1805–1844) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilaselneed ette lugeda.

„Jumal ei ole ilmutanud Josephile midagi, mida Ta ei tee teatavaksKaheteistkümnele, ja isegi pisukene püha võib teada kõiki asju kohe, kui tasuudab need omaks võtta, sest see päev peab tulema, mil ükski inimene ei peaütlema oma ligimesele: „Tunne Jehoovat!”, sest nad kõik tunnevad Teda, niihästipisukesed kui suured [vt Jr 31:34].” (Teachings of Presidents of the Church:Joseph Smith 2007, lk 268)

• Kuidas aitavad need prohvet Joseph Smithi sõnad teil mõista oma potentsiaalisaada ilmutust?

Paluge õpilastel mõtiskleda, milliste usu proovilepanekutega nemad hetkel silmitsiseisavad, ja paluge neil kaaluda, mida nad võivad teha, et oma usku tugevdada jarakendada. Jagage oma tunnistust, et Jumal annab oma ustavatele järgijateleendiselt tunnistust tõest, kui nad oma usku rakendavad.

Õpilase lugemismaterjal• 2. Nefi 27:23; 3. Nefi 17:5–9, 20–24; Mormoni 9:9, 18–20; Eteri 3:6–13, 17–20;

4:13–15; 12:6–7, 12, 19, 31.

• David A. Bednar. Küsige usus. – 2008. a kevadine üldkonverents.

26. ÕPPETUND

118

27. ÕPPETUND

Usk, lootus jaligimesearmastus

SissejuhatusKõikidel, kes soovivad elada meie Taevase Isaga, on vajausku, lootust ja ligimesearmastust. Need omadused on

Jumala annid, mis antakse neile, kes neid otsivad JeesuseKristuse eeskuju järgides.

Ettevalmistav materjal• Dieter F. Uchtdorf. Lootuse piiritu vägi. – 2008. a sügisene üldkonverents.

• Richard G. Scott. Usu muutev vägi ja iseloom. – 2010. a sügisene üldkonverents.

ÕpetamissoovitusedEteri 12:28; Moroni 10:18–21Usk, lootus ja ligimesearmastus on vajalikud päästeksPaluge õpilastel nimetada kiiresti omadusi, mida oleks tähtis surelikkuses ollesomandada. Seejärel paluge neil leida, millised nendest omadustest on kõigeolulisemad, et pärida Jumala kuningriiki.

Tuletage õpilastele meelde, et kui Moroni oli lõpetamas tööd kuldplaatidega,kirjutas ta mõned viimased julgustussõnad neile, kes ühel päeval sedaülestähendust loevad. Ühe osana oma nõuandest kirjeldas ta kolme omadust, mison meie päästeks olulised. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 10:18–21 jateistel leida need kolm omadust.

• Miks on usk, lootus ja ligimesearmastus meie päästeks nii olulised?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 12:28 ning samal ajal teistel leida selles salmisõpetatud õpetus.

• Millist õpetust selles salmis õpetatakse? (Õpilased peaksid ära tundma järgmise:usu, lootuse ja ligimesearmastuse arendamine toob meid JeesuseleKristusele lähemale.)

Paluge õpilastel selle õppetunni jooksul panna tähele põhimõtteid ja õpetusi, misaitavad neil neid omadusi täielikumalt mõista ja arendada.

Alma 32:26–29, 37–41; Moroni 7:21, 25–28, 33Usk võimaldab meil „haarata kinni kõigest heast”Kirjutage tahvlile Suurendada meie usku Jeesusesse Kristusesse.

Tuletage õpilastele meelde, et prohvet Alma kasutas seemne kasvamise analoogiat,kui õpetas soramlastele, kuidas arendada usku Jeesusesse Kristusesse. Palugemõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 32:26–29. Innustage õpilasi leidmafraase, mis kirjeldavad, mida me võime teha, et oma usku suurendada.

119

Paluge mõnel õpilasel jagada nende leitud fraasi ja selgitada, mida see fraas õpetabusu suurendamise kohta. Kui õpilased fraasid ära tunnevad, võiksite need tahvlilepealkirja alla kirja panna. Mõned võimalikud fraasid: ärkate ja äratate oma võimed;proovile panemaks minu sõnu; soovida uskuda; annate koha, et seeme [sõna] võiks saadakülvatud teie südamesse. Vajadusel aidake õpilastel mõista, et sõna võimed viitabmeie mõtlemis- ja tegutsemisvõimele.

• Mispärast õpetas Alma 29. salmis, et pärast selle eksperimendi läbiviimist ei olemeie usk veel täiuslik?

• Mida on teie arvates veel vaja, et meie usku täiustada?

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 32:37–41 ja teistel leida, midame peame tegema, et arendada igavese elu saamiseks vajalikku usku.

• Millise põhimõtte õpetas Alma nendes salmides selle kohta, kuidas me võimeoma usku pidevalt tugevdada? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: kuime usinalt Jumala sõna eest oma südames hoolitseme, kasvab meie uskJeesusesse Kristusesse. Kirjutage see tõde tahvlile.)

• Mida tähendab teie arvates usinasti sõna eest hoolitseda? Mis on mõnedjärjepidevad tegevused, mida me saame teha, et hoolitseda Jumala sõna eest jaaidata usul meie südames sügavale kasvada?

Aitamaks õpilastel mõista, kuidas nad võivad Jumala sõna eest hoolitseda, näidakeEsimese Presidentkonna liikme, president Henry B. Eyringi sõnu ja paluge ühelõpilasel need ette lugeda, teistel paluge samal ajal leida, mis on meie usu eesthoolitsemise võtmed.

„Ükskõik kui palju usku Jumalale kuuletuda meil praegu ka ei oleks, peame sedapidevalt tugevdama ja hoidma seda pidevalt värskena. Me saame seda teha,otsustades praegu, et oleme kiiremad kuuletuma ja oleme kindlameelsemadvastupidamises. Õppida varakult alustama ja olema kindlameelsed - need onvaimse ettevalmistumise võtmed. ‥

Kuulekuse proovilepanekute läbimiseks kasvatame usku aja jooksul ja läbi meieigapäevaste valikute. Me saame otsustada praegu, et teeme otsekohe, mida iganes Jumal meiltpalub. Ja me saame otsustada olla kindlameelsed neis väikestes kuulekuse proovilepanekutes,mis kasvatavad usku, mis kannab meid läbi suurte proovilepanekute, mis kindlasti tulevad.”(Vaimne valmisolek: Alusta varakult ja ole kindlameelne. – 2005. a sügisene üldkonverents)

• Mida me peame president Eyringi sõnul tegema, et oma usku tugevdada ehkselle eest hoolitseda?

• Miks on kindel ja igapäevane kuulekus Jumala sõnale nii oluline, et suurendadameie usku ja usaldust Tema vastu?

Paluge õpilastel jagada, kuidas Alma õpetatud põhimõtete järgimine on mõjutanudnende usku Jeesusesse Kristusesse.

Rääkige õpilastele, et prohvet Mormon tunnistas Jeesusesse Kristusesse uskumiseigavesest tähtsusest. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Mormonitunnistus salmides Moroni 7:21, 25–28, 33 ning samal ajal teistel mõtiskleda, mida

27. ÕPPETUND

120

nad võivad teha, et suurendada oma usku Issandasse ja „haarata kinni” Mormoninimetatud õnnistustest.

Eteri 12:4, 8–9; Moroni 7:40–42Lootus on hingeankurPaluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 12:8–9 ja teised Moroni 7:40–42. Palugeõpilastel leida see omadus, mille me võime saada, kui oma usku arendame.

• Mis omadus tuleb nende pühakirjasalmide kohaselt meie usu kaudu?

Lugege ette järgmised fraasid ja paluge õpilastel leida nendevahelised erinevused:(1) Ma loodan, et täna ei saja. (2) Mul on lootus, et kui ma meelt parandan,andestatakse mulle Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

• Kuidas erinevad need kaks lootuse väljendust? (Esimene on ebakindel soovmillestki, mille üle meil kontroll puudub, ja teine väljendab kindlust, mismotiveerib tegutsema.)

Aitamaks õpilastel mõista lootust nii, nagu seda kasutatakse pühakirjades, palugeühel õpilasel lugeda ette Esimese Presidentkonna liikme, president Dieter F.Uchtdorfi sõnad:

„Lootus ‥ on ‥ pidev usaldus, et Issand täidab oma lubadused meie suhtes. Seeon kindlustunne, et kui me praegu Jumala seaduste ja Tema prohvetite sõnadejärgi elame, saame tulevikus soovitud õnnistused. See on usk ja ootus, et meiepalved saavad vastuse. See avaldub enesekindluses, optimismis, entusiasmis jakannatlikus püsivuses.” (Lootuse piiritu vägi. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Paluge õpilastel lugeda Moroni 7:41 ja leida, mida me loodame, kui arendame uskuKristusesse.

• Millise põhimõtte õpetas Mormon selles salmis usu kohta? (Õpilased peaksidära tundma põhimõtte: kui me arendame usku Jeesusesse Kristusesse,võime me saada lootust, et Tema lepituse kaudu tõstetakse meid ülesigavesse ellu.)

• Miks on usk Jeesusesse Kristusesse ja lootus nii lähedaselt seotud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 12:4 ja teistel leida, kuidas kirjeldab Moronilootust.

• Mida õpetab meile lootuse kohta Mormoni kirjeldus ankrust? Kuidas võib usutainimese elu olla nagu ankruta laev?

Paluge mõnel õpilasel tunnistada lootusest, mis on tulnud nende ellu tänu usuleJeesusesse Kristusesse.

Eteri 12:33–34; Moroni 7:43–48Ligimesearmastus on Kristuse puhas armastusPaluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 7:43–44 ja teistel leida, millist omadustpeame me Mormoni sõnade kohaselt arendama siis, kui meil on usk ja lootus.

27. ÕPPETUND

121

Näidake president Ezra Taft Bensoni (1899–1994) sõnu ja paluge ühel õpilasel needette lugeda.

„Kui püüaksime siiralt rohkem Päästja ja Õpetaja moodi olla, siis peaks meie ülimeesmärk olema õppida armastama nii, nagu armastab Tema. Mormon ütles, etligimesearmastus on „suurim kõigest” (Mn. 7:46).” (Godly Characteristics of theMaster. – Ensign, nov 1986, lk 47)

Selgitamaks, miks ligimesearmastus on nii tähtis omadus, mida omandada, palugemõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Moroni 7:45–47. Märkige ära, et needsalmid aitavad meil mõista ligimesearmastust, kuna seal esitatakse loetelu, mis onja mis ei ole ligimesearmastus.

• Millised sõnad ja fraasid nendes salmides selgitavad ligimesearmastusetähtsust?

• Milliseid mõtteid või arusaamu võite jagada salmis 45 loetletudligimesearmastuse omaduste kohta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 7:48.

• Mida nõustas Mormon meid tegema, kui me püüame saada ligimesearmastuseandi? (Aidake õpilastel ära tunda põhimõtet: kui me palume kogu südamejõuga ja järgime Jeesust Kristust, võime me täituda ligimesearmastusega.)

• Kuidas aitab ligimesearmastuse anni otsimine saada meil paremateks JeesuseKristuse järgijateks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 12:33–34 ning samal ajal teistel leida seosligimesearmastuse ja Jeesuse Kristuse lepituse vahel.

• Kuidas on ligimesearmastus seotud lepitusega?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme,Jeffrey R. Hollandi sõnad.

„„Kristuse puhta armastuse” põhjalikum definitsioon pole ‥ see, mida mekristlastena teiste suhtes näidata püüame, kuid mis meil suuremalt jaoltebaõnnestub, vaid pigem see, mida Kristus meie suhtes täiesti edukalt ülesnäitas. Tõelise ligimesearmastuse kohta on teada vaid üks juhtum. See väljendubtäiuslikul ja ehedal kujul lakkamatus, ülimas ja lepitavas armastuses, midatunneb meie vastu Kristus. ‥ Kristuse armastus meie vastu „kannatab kõik, usub

kõik, loodab kõik, talub kõik”. Nagu Kristusest näha, ei hävi ligimesearmastus ilmaski. Ilma selleligimesearmastuseta – tema puhta armastuseta meie vastu – oleksime me mitte midagi,lootusetud, kõigist inimestest kõige armetumad. Tõepoolest, kellelt leitakse viimasel päeval temaarmastuse õnnistused – lepitus, ülestõusmine, igavene elu, igavene lubadus – neil läheb kindlastikõik hästi.” (Christ and the New Covenant 1997, lk 336)

• Kuidas aitab vanem Holland teil mõista, miks ligimesearmastus ei hävi ilmaskija miks on see suurim kõikidest vaimuandidest?

27. ÕPPETUND

122

• Mida te võite teha, et jagada teistega Jeesuse Kristuse puhast armastust, mida Taon teile nii vabalt andnud?

Paluge õpilastel vaadata üle Moroni 7:45 ja seejärel seada eesmärk palvetada jategutseda, et arendada täielikumalt ühte ligimesearmastuse omadust. Tunnistagejumalikust abist, mida olete saanud, püüdes arendad endas ligimesearmastust.

Õpilase lugemismaterjal• Alma 32:26–29, 37–41; Eteri 12:4, 8–9, 28, 33–34; Moroni 7:21, 25–28, 33,

40–48; 10:18–21.

• Dieter F. Uchtdorf. Lootuse piiritu vägi. – 2008. a sügisene üldkonverents.

27. ÕPPETUND

123

28. ÕPPETUND

Tulge Kristuse juurdeSissejuhatusÜks Mormoni Raamatu keskne eesmärk on kutsuda kõikiinimesi „tul[ema] Kristuse juurde ja saa[ma] täiuslikukstemas” (Mn 10:32). Kui me rakendame usku ja „haara[me]kinni kõigest heast”, võime me saada Kristuse lasteks (vt Mn

7:19). Selle õppetunni lõpuks on õpilastel võimalus jagadatunnistust sellest, kuidas Mormoni Raamat on aidanud neilKristuse Juurde tulla.

Ettevalmistav materjal• Jeffrey R. Holland. Hinge turvalisus. – 2009. a sügisene üldkonverents.

• Kristusele pühendunud elu, peatükk 24. Kiriku presidentide õpetused: Ezra TaftBenson, 2014, lk 287–297

Õpetamissoovitused1. Nefi 6:4; Jaakobi 1:7; Omni 1:26; 3. Nefi 9:13–14; Moroni 10:30, 32–33Mormoni Raamat kutsub meid tulema Jeesuse Kristuse juurdePaluge õpilastel mõelda ajale, kui nad innustasid kedagi MormoniRaamatut lugema.

• Miks te innustasite seda inimest Mormoni Raamatut lugema?

Paluge õpilastel mõelda, miks nad uurivad Mormoni Raamatut. Selgitage, et kuigion palju häid põhjuseid, miks Mormoni Raamatut lugeda ja uurida, sisaldab seeraamat mitmeid sõnumeid ühest oma kõige tähtsamast eesmärgist.

Kirjutage tahvlile pühakirjaviited:

1. Nefi 6:4

Jaakobi 1:7

Omni 1:26

3. Nefi 9:13–14

Moroni 10:30

Paluge õpilastel need kirjakohad läbi lugeda ja leida Mormoni Raamatus korduvteema. (Võite innustada õpilasi neid kirjakohti oma pühakirjades ristviitama.)

• Mis on Mormoni Raamatu korduv teema, mille te nendes salmides leidsite?

• Mida tähendab teie jaoks tulla Kristuse juurde?

• Mida õpetavad need salmid selle kohta, mida me peame tegema, et tullaKristuse juurde? (Vastused peaksid sisaldama järgmist: „pakkuge kogu oma

124

hing ohvriannina temale”, paastuge, palvetage, pidage vastu lõpuni, parandagemeelt, pöörduge ja „hoiaksite kinni igast heast annist”.)

• Mida tähendab teile fraas „pakkuge kogu oma hing ohvriannina temale”?

Aitamaks õpilastel paremini mõista, mida tähendab Kristuse juurde tulla, näidakeKaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Richard G. Scotti jaSeitsmekümne liikme, vanem Dennis B. Neuenschwanderi sõnu ja arutagenende üle.

„Kui me hommikul ja õhtul järjepidevalt palvetame, iga päev pühakirju uurime,iga nädal pereõhtut peame ja regulaarselt templis käime, vastame me aktiivseltTema kutsele Tema juurde tulla” (Richard G. Scott. Sea usu rakendamineesikohale. – 2014. a sügisene üldkonverents).

„Ma tunnistan, et me võime tulla Kristuse juurde ja saada täiuslikuks Temas, kuime osaleme väärilisena Jumala määratud talitustes, mis on seatud enne maailmarajamist” (Dennis B. Neuenschwander. Ordinances and Covenants. – Ensign, aug2001, lk 26).

Selgitage, et Mormoni Raamatu viimases peatükis on kirjas prohvet Moroninõuanded, kuidas tulla Kristuse juurde. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni10:32–33 ning samal ajal teistel vaadata, kuidas kasutatakse sõnu „kui” ja „siis”.Paluge õpilastel mõtiskleda, mida need „kui-siis” laused õpetavad selle kohta,kuidas Kristuse arm meid õnnistab. (NB! „Kui-siis” lausete otsimine aitab õpilastelleida pühakirjades õpetatavaid põhimõtteid.)

• Millise põhimõtte võime õppida nendest salmidest selle kohta, kuidas meidKristuse armuga õnnistatakse, kui me Tema juurde tuleme? (Õpilased võivadkasutada erinevaid sõnu, kuid tehke kindlaks, et nad tunnevad ära järgmisepõhimõtte: kui me tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja keelame endale kõikjumalatu, siis võime Tema armu kaudu saada täiuslikuks, pühitsetud japühaks. Vt ka Al 5:33–35.)

Et süvendada õpilaste arusaamist sellest põhimõttest, jagage nendegaSeitsmekümne liikme, vanem Bruce C. Hafeni sõnu: Paluge õpilastel kuulata,kuidas Issanda arm võib meid õnnistada.

28. ÕPPETUND

125

„Issanda arm, mille teeb võimalikuks lepitus, võib meie vead parandada. „Temaarmu kaudu te võite saada täiuslikuks Kristuses.” (Mn 10:32). Kui suur osatäiuslikuks muutumise protsessist on seotud patu ja kibestumise saastatusestpuhastamisega, on veel ka üks lisadimensioon, mille kaudu me omandamekristliku olemuse, saades täiuslikuks, nagu Isa ja Poeg on täiuslikud. ‥

Päästja võit ei kompenseeri mitte ainult meie patud, vaid ka puudused, mitteainult meie tahtlikult tehtud vead, vaid ka teadmatuses tehtud patud, meie ekslikud valikud jameie vältimatud ebatäiused. Meie ülim püüdlus on enamat kui patu andeks saamine – mesoovime saada pühaks, saada endale kristlikud omadused, olla Temaga üks, olla nagu Tema.Jumalik arm on ainus allikas, mis võib selle püüdluse tõeks teha pärast seda, kui oleme omaltpoolt kõik teinud.” (The Broken Heart [1989], lk 16, 20)

• Mil viisil võib Vanem Hafeni sõnul Issanda arm meid õnnistada?

Paluge õpilastel mõtelda ajale, kui nad tundsid, et püüdsid Jeesuse Kristuse juurdetulla. Kui nende kogemused pole liiga isiklikud, paluge neil vastata järgmisteleküsimustele.

• Mida te tol ajal tegite, et Kristuse juurde tulla?

• Millised õnnistused tulid teie ellu, kui püüdsite Jeesuse Kristuse juurde tulla?

Paluge õpilastel mõtiskelda, mida nad võivad teha, et täielikumalt Kristuse juurdetulla, et nad saaksid Tema armu kaudu täiuslikuks ja pühitsetuks. Innustage neidjärgima kõiki vaimseid õhutusi, mida nad saavad.

Moroni 7:18–26Haarake kinni kõigest heast, et saada Kristuse lapseksTuletage õpilastele meelde, et peatükis Moroni 7 pani prohvet Moroni kirja jutluse,mille tema isa oli mitu aastat varem pidanud. Selles jutluses õpetas Moroni, etvõime teada, et midagi on Jumalast inspireeritud, kui see kutsub inimesi tegemahead, uskuma Jeesusesse Kristusesse ja armastama ning teenima Jumalat.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 7:18–19. Paluge õpilastel teksti jälgida jaotsida, mida Mormon palub meil teha.

• Mis juhtub meiega 19. salmi kohaselt, kui me kasutame Kristuse valgust, et tehavahet heal ja kurjal, ning seejärel „haara[me] kinni kõigest heast”? (Me saameKristuse lasteks.)

• Mida tähendab olla Kristuse lapsed? (Märkige ära, et me oleme Taevase Isavaimulapsed ja samuti oma maiste vanemate lapsed. Kuid nagu õpetaspresident Joseph Fielding Smith [1876–1972], saab Jeesusest Kristusest samuti„meie Isa selles mõttes, kuidas seda sõna kasutatakse pühakirjades, sest taannab meile elu, igavese elu, meie eest tehtud lepituse läbi. [Vt Moosia 5:7.] ‥Nõnda saavad meist Jeesuse Kristusega sõlmitud kuulekuse lepingute kaudutema lapsed – tema pojad ja tütred.” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R.McConkie, 3 kd, 1954–1956, 1. kd, lk 29)

Paluge õpilastel lugeda Moroni 7:20 ja leida, millise küsimuse Mormon esitas.Seejärel jagage õpilased paaridesse ja paluge neil uurida salme Moroni 7:21–26 ja

28. ÕPPETUND

126

leida, mida on Issand meile andnud, et „haara[ta] kinni kõigest heast”. Kui aega onolnud piisavalt, paluge õpilastel jagada oma mõtteid ja kirjutada need tahvlile.Vastuste seas võib olla inglite teenimine (salm 22), prohvetid (salm 23), pühakirjad(salm 25), usu rakendamine (salm 25) ja palve (salm 26).

• Mida õpetavad need salmid meile fraasi „haarate kinni kõigest heast” kohta?(Me otsime kõike, mis on hea, eriti neid asju, mis toovad usku Kristusesse japäästet Tema nime kaudu.)

• Millised head asjad on tulnud teie ellu tänu ühele tahvlile märgitud asjadest?

Paluge õpilastel valida üks hea asi, mida nad saavad hakata tegema paremini, ettulla Kristuse juurde. Innustage neid seadma eesmärki, et püüda haarata oma eluskinni kõigest heast.

Moroni 10:3–5Moroni lubadusNäidake Mormoni Raamatut ja paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas on MormoniRaamat aidanud neil Kristuse juurde tulla. Selgitage, et Moroni kutsus kõikiMormoni Raamatut lugema ja uurima ning andis neile lubaduse.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 10:3-5.

• Mida õhutas Moroni meid 3. salmi kohaselt tegema?

Paluge õpilastel mõelda näidetele Mormoni Raamatust ja nende endi elust, misillustreerivad, „kui halastav on Issand olnud inimlaste vastu”. Paluge mitmelõpilasel nende mõtteid klassiga jagada.

• Millist põhimõtet võime õppida Moroni kutsest ja lubadusest nendes salmides?(Kui me küsime Jumalalt tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse, kasMormoni Raamat on õige, saame me tunnistuse selle õigsusest PühaVaimu väel.)

• Mida tähendab küsida Jumalalt „tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse”? (Seetähendab uskuda, et Jumal vastab meie palvetele, ning seda, et meil on tõsinekavatsus tegutseda vastavalt Tema antud vastusele.)

• Kuidas aitab sel moel Mormoni Raamatu uurimine ja selle üle palvetamine meiltulla Kristuse juurde?

Paluge õpilastel mõtiskleda kogemustele, mis neil on olnud Mormoni Raamatutlugedes ja selle õigsuse üle palvetades. Küsige õpilastelt, kas keegi neist sooviksjagada teistega oma tunnistust Mormoni Raamatust, eriti sellest, kuidas MormoniRaamat on aidanud neil Kristuse juurde tulla. Innustage õpilasi jätkuvalt Moronisõnu rakendama, et saada tunnistus Mormoni Raamatust või tugevdada jubaolemasolevat tunnistust.

Õpilase lugemismaterjal• 1. Nefi 6:4; Jaakobi 1:7; Omni 1:26; 3. Nefi 9:13–14; Moroni 7:18–26; 10:3–5, 30,

32–33.

28. ÕPPETUND

127

• Kristusele pühendunud elu, peatükk 24. Kiriku presidentide õpetused: Ezra TaftBenson, 2014, lk 287–297)

28. ÕPPETUND

128