1

Mürgised seened saab jaotada kolme gruppi:

1. Surmavalt mürgised seened: Sisaldavad rakumürke, mis põhjustavad suuri kahjustusi maksas ja neerudes. Seente söömine võib lõppeda surmaga.

2. Mürgised seened: Sisaldavad närvimürke, mis kahjustavad inimeste kesknärvisüsteemi. Ei ole surmavalt mürgised.

3. Seedetrakti ärritavad seened: Sisaldavad erinevaid toksiine, mis ärritavad seedetrakti. Toksiinide mõju inimestele on erinev ja ei ole surmav.

Lisaks võivad teatud seened põhjustada mürgistust, kui neid tarvitada koos alkoholiga. Surmavalt mürgised seened Kõik Eestis leiduvad surmavalt mürgised seened on rakumürke sisaldavad seened (välja arvatud tavavahelik). Rakumürgid kahjustavad elusaid rakke ja põhjustavad seetõttu suuri kahjustusi eelkõige maksas ja neerudes. Seenemürgistuse esimesed nähud võivad ilmneda alles 4-24 tunni möödudes. Esimesteks mürgistuse nähtudeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem ilmnevad haigusnähud taas kui kahjustunud maks ja neerud enam ei toimi. Surmavalt mürgised seened Eestis on valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, tavavahelik, kevadkorgits ja jahutanuk. Valge kärbseseen Amanita virosa

Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini.

2

Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi šampinjonidega. Šampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid šampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni. Roheline kärbseseen Amanita phalloides

Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Leidub rohkem Eesti lääneosas augustist oktoobrini. Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas. Kühmvöödik Cortinarius rubellus

Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis sage seen, mida võib leida augustis ja septembris.

3

Tavavahelik Paxillus involutus

Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades (aiad, pargid). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel. Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Tavavaheliku muudab ohtlikuks see, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Tavavahelik ei ole tegelikult mürgine, vaid põhjustab vereliblede kokkukleepumist. Inimesed võivad seenele reageerida erinevalt. Söömine võib lõppeda surmaga. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks. Kevadkorgits Gyromitra esculenta

Õigel viisil töödeldes on söödav seen, kuid värskelt või valel viisil töödeldes on eluohtlikult mürgine. Kasvab Eestis maist juulini. Korgitsate kasutamisõpetus:

- kupatada värskeid seeni kaks korda ohtras vees 5 minutit (1 osa seeni ja 3 osa vett); - pärast mõlemat keetmist korralikult loputada; - kuivatatud seeni tuleb samuti keeta ja loputada nagu värskeid seeni; - korgitsaid kupatades ja kuivatades tuleb ruumi korralikult tuulutada.

4

Nii auru hingamisel kui ka seene söömisel on kumulatiivne toime (mürgid kogunevad organismis). Jahutanuk Galerina marginata

Septembrist novembrini Eestis kasvav seen. Väga kerge segamini ajada hariliku kännumampliga. Kõige lihtsam on eristada neid lõhna järgi, jahutanukil on nõrk jahu lõhn, kuid kännumamplil on tugev meeldiv iseloomulik seene lõhn. Mürgised seened Mürgised seened on närvimürke sisaldavad seened, mis mõjutavad inimese kesknärvisüsteemi. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, 20 minuti kuni 4 tunni jooksul. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, segadusetunne, nägemishäired, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. Erinevad seened kutsuvad esile erinevaid mürgistuse nähtusid ning seente mõju oleneb ka inimese füüsilisest ja psüühilisest seisundist. Eestis levinumad närvimürke sisaldavad seened on panter-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak.

5

Panter-kärbseseen Amanita pantherina

Punane kärbseseen Amanita muscaria

Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa (I. fastigiata)

6

Siid-narmasnutt Niitheinik (niitlehtrik) Inocybe geophylla Clitocybe dealbata

Terav paljak Psilocybe semilanceata

Seedetrakti ärritavad seened

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid ärritavad eelkõige seedetrakti limaskesta ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisusteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust.

Mõned selle rühma seened on piisava kuumutamise järel söödavad ja ei põhjusta mürgistust. Alljärgnevalt on toodud välja mõned seened, mis võivad põhjustada inimestel seedetrakti ärritusi. .

7

Pruun kärbseseen Amanita porphyria

Saatana kivipuravik Boletus satanas

Soomus-harisirmik (püramiid-soomussirmik) Echinoderma aspera

8

Kuldmampel Phaeolepiota aurea

Söödavad on ainult noored seened. Pruunikas heinik Tricholoma albobrunneum

Sapipuravik Tylopilus felleus

9

Täpiline värvik Stropharia hornemannii

Sälk-kollanutt Läik-punalehik Hypholoma fasciculare Entoloma rhodopolium

Haisev vöödik Harilik murukera Cortinarius traganus Scleroderma citrinum

10

Hiid-Punalehik Entoloma sinuatum

Verev vöödik Cortinarius sanguineus

Tamme-kivipuravik Sooriisikas Boletus luridus Lactarius helvus

11

Metskõrges Kevad-Punalehik Gymnopus dryophilus Entoloma vernum

Sälk-Kollanutt Näsaline heinik Hypholoma fasciculare Tricholoma pessundatum

Koos alkoholiga mürgistusi põhjustavad seened

Mitmed seened võivad alkoholiga koos tarvitatuna põhjustada antabusreaktsioonile sarnaseid sümptomeid ehk organismi tekib selle reaktsiooni käigus atseetaldehüüdi. Mürgistus põhjustab ebameeldivaid aistinguid nagu näo, kaela ja ülakeha punetus, kuumamine, sügelus, urtikaaria, higistamine, peavalu, südamepekslemine ja vererõhu kõikumine, uimasus, nõrkus, kurvameelsus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Antabusreaktsioon võib vallanduda 5 ööpäeva jooksul pärast seene söömist ning ka ööpäev varem tarvitatud alkohol võib vallandada seene söömisel kirjeldatud reaktsiooni. Seened, mis võivad põhjustada antabusreaktsioonile sarnaseid sümptomeid: tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised (kuldheinik), kurrel ehk sõrmkübaraseen ning mõned tindikud nagu voldiline tindik.

12

Tamme-kivipuravik (Boletus luridus) Nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes)

Soomusmampel (Pholiota squarrosa) Mürklid (Morchella spp.)

Kuldheinik (Tricholoma aurantium) Kurrel (Verpa bohemica)

13

Voldiline tindik (Coprinus atramentarius)

Kasutatud allikad:

1. Eesti Loodusmuuseum (www.loodusmuuseum.ee) 2. Mürgistusteabekeskus (www.16662.ee) 3. Tea von Bondsdorff, Lasse Kosonen „Seened. Tunne, korja, hoidu)“ Varrak Kirjastus,

(2010) 4. „Seente ja alkoholi koosmõju võib viia haiglavoodisse“ (30.08.2009)

(www.tarbija24.ee)