MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 28 (1092) 13. august 2014 Hind 0,32 eurot

TÄNA LEHES:• Retrodisko oli tõeliselt kuum.

Lk 3 • Vallavalitsuse istungid 30.07

ja 6.08. Lk 4 ja 5• Haagiste tootja Brentex kolib

tootmise Märjamaale. Lk 6• Tasub teada - naabrivalve

plussid. Lk 7• Hääl ja oboe puudutasid

hinge. Lk 8

Puu sai jälle puudutatudXVII Varbola Puu väga mit-mekesist kultuuriprogram-mi lugedes oli esimene mõte, et tänavu mitmel korral pee-tud mõttetalgud selle üm-ber, kuidas muuta Varbola linnust külastajatele atrak-tiivsemaks, näitavad esimesi samme ideedest tegudeni.

Nii näitas Järvamaa rüütli-klubi esindus siin reede õhtul muinasaegseid relvi ja demonst-reeris võitlust, laupäeval algas kultuuriprogramm juba kesk-päevast ja kestis õhtuni välja. Kohalik rahvas puupäevi juba teab, hoolimata sellest, et sünd-musele ükski viit ei osutanud – seda kinnitas lisaks täis parklale ka tee ääres aina pikenev autode rivi. Pühapäeval andis linnusel

kontserdi Jaan Tätte – see ei olnud kohalike korraldatud sündmus, aga tõi linnusele jälle palju rahvast.

Puudutuse aeg jätkubXVII Varbola Puu kandis pealkirja „Puu puudutus“, mis hästi haakus tänavuse laulu- ja tantsupeo teema-ga. Erinevad kanalid, aga puudutus kandub edasi.

Tänavu oli puupäevadel 20 skulptorit. Seda on vara-sematest aastatest vähem, kuigi osalejate suur hulk pole korraldajatel kunagi eesmärgiks olnud.

Vähem tegijaid tähen-dab lõpuks ka väiksemat arvu valmi nud töid. Linnu-ses liikudes tundus, et äkki on mõni sopike veel läbi käi-mata ja osa töid märkamata, aga seal, kus tavaliselt on ol-

nud taiesed, olid seekord hoopis söögikohad.

Sümpaatne oli, et iga tegija tööde juures oli foto ja mõni tut-vustav rida temast, mõtteid puu-päevadest ning kontaktandmed. See muutis nähtud tööd palju personaalsemaks.

„Varbolas olen nii selle koha, inimeste kui puidu pärast, kirju-tas Hallan Kivisaar, kes oli kohal juba 14. korda. „Vinge koht, väärt inimesed ja väärt üritus,“ kir-jutas 7. korda osa võtnud Silver Treiman. Samalaadseid mõtteid oli veel mitmel teisel. Samas, kuna töid oli vähe, hakkas erili-selt silma korduvus nii skulptori-te käekirjade kui isegi valminud tööde osas, sest aasta-aastalt osalevad siin peaaegu samad te-gijad.

Puupäevade lõpetamisel ütles Märjamaa vallavanem Vil-lu Karu, et kõik need 18 korda

on Varbola Puu propageerinud ideed tuua linnusesse tagasi või-malikult rohkem elu. Ta tänas korraldajate meeskonda nähtud vaeva eest.

Rahvakultuuri spetsialist Raplamaal Anne Ummalas ütles oma sõnavõtus, et Eestis on igal pool puid, kui puu maha võtta, saab sellest veel nii mõndagi – kas sooja, tarbeesemeid val-mistada või midagi ilusat, nagu näitavad puupäevade jooksul valminud tööd.

Rahva lemmikudOksjonit viis läbi Tiit Linnamägi, kellele see oli juba õige mitmes kord selles ametis olla. Menukite hulgas olid Silver Treimani val-mistatud postkast, mida ilmes-tasid loomad ja lind ning Enrico Peldi pink, millel Vene multifil-mist tuntud tegelased Miša ja Maša. Rahvas sai esmakordselt valida ka oma lemmiktaiese ja ülekaalukalt võitis Peldi eelni-metatud töö. Rahva lemmikule oli auhinnaks mootorsae välja pannud firma Husqvarna.

Teisele ja kolmandale koha-le jäid võrdsete häältega Jevge-

Jaf Pascal Mignoni töö “Mind”.

Varbola Puu skulptorite tänamisel sai igaüks pihku puust kalendri, kuhu järgmiste puupäevade algus juba ära märkida. Keskel hele-dates riietes Prantsusmaalt tulnud kunstnik Jaf Pascal Pignon, kes puupäevi väga kiitis. Fotod Reet Saar

Varbola Vahvad Vennad püsti-tasid linnusele uue ja varasemast suurema kiviheitemasina.

13. august 20142 Märjamaa Nädalaleht

Täname kõiki, kes aita-sid kaasa Varbola Puu 2014 läbiviimisel. Tänu Teile, kallid sponorid ja inimesed, sai puu puudutatud ja talle uus hing ja hingamine antud!

Aitäh Märjamaa Vallava-litsus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, RMK, Pindi Kinnisvara AS,

WWW Forest Manage-ment, OÜ Wellspa, AS Lemeks Sadamad, JEE Electric OÜ, Tõnisson Kinnisvara AS, Saku LäteOÜ, Taig AS, AS Ferex Haiba, Jats OÜ, Stora Enso Eesti AS , Saidafarm OÜ, Pajaka Puit OÜ, Raplamaa Sõnumid, Megateip OÜ, Kehtna Mõisa OÜ,

Tõnisson ja Partnerid OÜ, Rapla Tarbijate Ühistu, Meie Toidukaubad OÜ, OÜ United Loggers, Eventech OÜ, Nor Est Wood AS, Raikküla Kultuuriselts, OÜ Eremka, Tammiku Fotoäri,Aegviidu Puit AS, Tallinna Karastusjoogid AS, Balbiino AS, Timberston OÜ, AS Ferax Haiba, Alema ja Mets OÜ,

Orava talu, Nurme Viljatalu, Vardi Erametsaselts, Oniar OÜ, Amest Invest OÜ, Kadarbiku talu, Tiit Linnamägi, Annika Linnamägi, Liis Põder, Ülle Eesalu, Birgit Ahlberg, Kuldar Kuljus, Kertu Elfenbein, Maarika Riismaa, Valdo Jänes, kõik skulptorid ja nende

pereliikmed. Varbola Vahvad Vennad: Priidu Pärna, Rain Elfenebein, Erik Tamm, Vello Pross, Mati Gubinski, Riho Salep ja nende vahvad pojad, kes aitasid kaasa linnuse koristusel jm töödes. Piret ja Märt Linnamägi

ja Taavi Ehrpais

ni Nevelski „Kiisu“ ja Silver Treimani

postkast. Nevelski „Kiisu“ mõjus nii ehtsalt, et üks väike tüdruk käis pantrit, gepardit või kes iganes see oli, hellalt silitamas ja vaatas pärast veel tükk aega tagasi – küllap see meeldis talle, sest autor oli kaslase olemuse ja hiilimise pinge suutnud oskusli-kult välja tuua.

Kõige kaugemalt jõudis siia 58aastane professionaal-ne kunstnik Jaf Pascal Pignon Prantsusmaalt. Puupäevade pea-korraldaja Piret Linnamägi rää-kis, et kaugelt külalisele meeldis see üritus väga ja ta lubanud oma kodulinnas hakata tegema teavi-tustööd, et järgmisel aastal roh-kem kunstnikke Prantsusmaalt Varbolasse tuleks ning et saada üritusele ka sealtpoolt toetust.

Pignoni abstraktne taies pealkirjaga „Mind“ (inglise kee-les vaim või meel) jättis vaatajale palju tõlgendusruumi – eri nur-kade alt vaadates märkas silm üha uusi detaile, mis omakorda tekitasid uusi seoseid. Oksjonil leidis uue kodu seegi töö. Osa oksjonil müümata jäänud töid kingivad korraldajad nagu alati pikaajalistele sponsoritele.

Päikeselõõsa kõrval oli sõna otseses mõttes kõige suurem uudis oli see, et Varbola Vahvad Vennad ehitasid uuesti üles ki-viheitemasina, mis sai 15 aasta eest valminud esimesest mu-delist tublisti suurem. Vastsest masinast lendu lastud kivid tu-hisesid kaugele metsa. Järjepi-devusele osutav ilus liigutus oli seegi, et seekordse Raul Meele kavandatud tuleinstallatsiooni süütasid Varbola Vahvate Venda-

de pojad. Pealtvaataja ei tea mure-

sid, millega puutuvad kokku korraldajad. Üks neist on sisult kattuvad sündmused. “Kuigi sa-mal ajal toimus ka Tõrva Loitsu raames puuskulptuuride valmis-tamine, ei andud see Varbolas toimunule tagasilööki. Rahvas muidugi oli imestunud, kuidas niimoodi võib. Üks sponsoritest võttis täna minuga ühendust ning andis teada, et Varbola puu-päevadega ei anna seda võrrelda, jäädakse alla. Meie jäime oma puupäevadega rahule,” ütles Pi-ret Linnamägi.

Siinkirjutaja väljendab oma isiklikku seisukohta, et tänavune Varbola Puu oli nagu puhkuseks võetud vaheaasta, aga loodeta-vasti järgneb uus tõus. Ka Piret Linnamägi ütles, et järgmisel aastal tuleb kindlasti teha muu-datusi: „Puupäevad on jäänud samale tasemele pidama, vaja on taset tõsta. Tahan jõuda selleni, et skulptorid saaksid ka päeva-raha, aga selleks peab eelarvet oluliselt suurendama. Praegu on pealtvaataja kuningas, kel-lest lähtudes on kogu laupäeva

kui puupäevade kulminatsiooni programm kokku pandud. Järg-mine aasta tuleks alustada just oksjonist, et tegijad saaksid kii-resti tehtule tagasisidet.“

Septembris saadakse skulp-torite esindajatega kokku ja arutletakse, missuguseid uuen-dusi teha. Pireti sõnul on kind-lasti vaja suurendada tegijate

meeskonda ja lisarahastuse han-kimiseks võtta appi tugev pro-jektikirjutaja.

Kõigile skulptoritele kinkis Piret Linnamägi puidust kalend-ri ja palus juba nüüd torgata nupp augusti teise nädala keskele, kui algab 19. korda Varbola Puu.

Reet Saar

Publiku lemmikuks sai Enrico Peldi töö “Miša ja Maša”.Fotod Reet Saar

Silver Treimani postkast.

Jevgeni Nevelski “Kiisu”.Foto Piret Linnamägi

13. august 2014 3Märjamaa Nädalaleht

Märjamaa Nädalalehe eelmises numbris oli ekslikult märgitud retrodisko korraldajana Aivar Kivissaar. Tema oli asjaga seotud üksnes baari poolel. Retro Disko Vol2 korraldasid Raul Nurmsoo, Maarika Nurmsoo, Alar Linna, Kertu Tort ja Keijo Valting. Räägime nüüd menukast peost lähemalt. Kas soovisite oma peo nimelt korraldada folginädala reedel, et pakku-da (nooremale) publikule fol-giklubi kõrvale alternatiivi? Retrodisko Vol2 plaan tuli kohe peale esimese retrodisko toi-mumist tänavu veebruaris, mis lõppes ootamatult järsku ja jäi poolikuks. Mõte teha retrodisko Märjamaa Folgi raames tundus igati mõistlik ja asjakohane, sest folginädalal on lihtsalt rohkem vanu sõpru, “väliseestlasi” ko-dukandis liikvel. Meil ei olnud plaani konkureerida folgiklubi-ga.

Kindlasti ei olnud pidu suu-natud vaid noortele, pigem ikka publikule, kelle jaoks sõnal „retro“ on sügavam tähendus. Osalejate vanuseampluaa oli lai: 18–60-aastasteni.

Kuidas sobib kollane võimla diskodeks? Kollane võimla sobis ideaalselt meie nägemusega sellekorrasest retrodiskost, sest hoone ise on piisavalt retrohõnguline.

Meelierutav oli vaadata piduliste esimesi reaktsioone võimlasse sisse astudes, sest ees ootas neid tõeline diskosaal paljude ekraanide ja meeletute valgusmängudega. Saal läbis

„totaalse muutumise“, sellega nähti palju vaeva, mis paistis kõikjalt välja ja see omakorda lõi pidulistes hea tunde, et nende jaoks on tehtud midagi erilist. Ka baarilett ei olnud midagi liht-sat – seegi oli konkreetselt selle peo jaoks ja selles kohas valmis ehitatud.

Kindlasti ei ole võimalik teha kollases võimlas diskot nt talvisel ajal, kuna otsustavaks saab sel ajal WC-de seisukord. (Võimlas on veel kuivkäimlad, disko ajaks olid õue toodud plastikust välitualetid – toim.) Ventilatsioon võiks peo ajal olla parem. Seekord jäi napiks meie poolt kohale toodud neljast lisa-aparaadist. Samas koht peabki “kuum” olema.

Kas tuleb ka järgmine selline pidu? Midagi kindlat hetkel plaanis ei ole, kuid kuna rahva toetus meie üritusele on olnud kirjeldama-tult soe, siis kindlalt „ei“ öelda oleks vast liialt julm.

Diskor Alar Linna lisas, et praegu on vara midagi lubada, aga kui nõutakse, siis peab mõt-

lema. Kindlasti tuleb juba sügisel üks vaik-sem retro- ja stiilipidu, millist ei ole Märjamaal ja tegelikult ka kogu Eestis kunagi tehtud. Tsipa vara kaarte ava-da, aga võrreldes aast-kümneid tehtud dis-kodega saab see olema nagu bussist lennukis-se istumine – istud küll toolis, aga kõik muu on väga väga erinev.

Missugust tagasisidet olete kuulnud? Ainult ja ainult positiivset. Meeletu rõõm on see, kui väga on tunda rahva toetust ja usku meie üritusse, see annab kõvasti energiat tegutseda, areneda ja mõelda välja midagi väga lahe-dat.

Atmosfäär oli meeldiv ja sõbralik. See oli sündmus, kus kohtuti inimestega, keda pol-nud juba aastaid näinud. Osa-lised on pärast pidu väitnud, et

Retro Disko Vol2 oli nagu „elav Facebook“, kus like’e visati live’s ja kommentaar oli vahetu.

Mõned kommentaarid ka Facebookist ürituse lehelt (aru-saadavuse huvides on võõrkeel-sed väljendid emakeelde pandud - toim): Sellist retro värki on meievanustele väga vaja,seal ol-les tundus, et oleme kõik igaves-ti noored. Parim pidu, mis kuna-gi olnud!!!!!! Keha ja jalad haiged, aga muusika oli niivõrd hea, et et saanud ju ometi istuda. Aitäh diskoritele ja kõigile pidulistele!

On selge, et just selliseid pi-dusid on Märjamaal aeg-ajalt vaja. Loodame väga, et meie te-gemisi toetavad lisaks osaleja-tele ka teised valla kodanikud ja vallajuhid. Liiga tihti ei sobi siis-ki kõrvalmajades elavaid inime-si peole „kaasata“. Loodetavasti neil kodudes vaasid kappidelt alla ei kukkunud, küll aga said nad oma kodus kaasa tantsida. Tänusõnad neile mõistlikele ini-mestele!Reet Saar

Retrodisko oli tõeliselt kuum

Sillaotsa Talumuuseumis15. augustil algusega kell 12

RUKKIMAARJAPÄEV (perepäev)

• lõikame sirpidega rukist • teeme rukkivihkudest rukkihakki

NB! Seda kõike juhul, kui ilmataat on armuline ja lubab küpset saaki koristada.

• loovtegevusena punume viljapeadest pärga ja põi-mime taimevaipa

Perepäev osavõtjatele tasuta

13. august 20144 Märjamaa Nädalaleht

30. juuli istung

Triin Matsalu haldusala 1. Lihthanke “Märjamaa valla teede remont 2014 - pindamine ja kruusakattega teede remont“ tulemuste kinnitamine.

Tunnistada edukaks osale 1 (pindamistööd) OÜ Üle esitatud pakkumus koos käibemaksuga 45 326,40 eurot ja osale 2 (kruu-sakattega teede remont) TÜ Šei-ker pakkumus - koos käibemak-suga 52 522,80 eurot.

2. Lihthankel “Märjamaa alevi Sauna tn kõnnitee ehitus“ tunnistada edukaks LEONHARD WEISS VIATER EHITUS AS esita-tud pakkumus – koos käibemak-suga 38 900,26 eurot.

3. Lihthankel “Varbola kerg-liiklustee asfaltbetoonkatte ehitus“ tunnistada edukaks ROADLER OÜ pakkumus - koos käibemaksuga 44 940 eurot.

4. Arengukava muutmise et-tepanekud.

Abivallavanem tutvustas vo-likogu liikme Ülo Olmi esitatud ettepanekuid Märjamaa valla arengukava 2010-2025 uue re-

daktsiooni investeeringute ka-vasse.

1.Märjamaa gümnaasiumi võimla ehituse algus tuua aastas-se 2015. Kuna Metsanurga spor-dihoone on amortiseerunud ning tuleks esimesel võimalusel sul-geda, vajab kool kiiremas korras oma kaasaegset spordihoonet, mida saaksid kasutada ka Märja-maa piirkonna elanikud.

2. Tõsta Märjamaa noorte-keskuse ehitus 2018. aastasse, sest gümnaasiumi võimla on noortele tähtsam kui uus noor-tekeskus.

3. Sillaotsa talumuuseumi investeering tõsta 2017.aastas-se, sest olulisem on investeerida gümnaasiumi võimla ehitusse.

4. Loobuda Oru 2 uuringust (10 000 €). Uuuringut peaks fi-nantseerima kas investor või uus omanik. 10 000 € eest oleks või-malik see hoone lammutada.

Vallavalitsuse seisukohad ettepanekute osas on järgmised:

1) Märjamaa gümnaasiumi võimla ehitusele näha Märjamaa valla 2015. aasta eelarves ette 30 000 eurot eeltöödeks (ehitus-projekti ekspertiis jms);

2) mitte nõustuda Märjamaa noortekeskuse ehituse 2018. aastasse tõstmisega;

3) nõustuda Sillaotsa talu-muuseumi investeeringu tõstmi-sega 2017. aastasse;

4) Oru tänav 2 hoone osas jätta 2014. a eelarvesse vahendid lähteülesande koostamiseks.

Keskkond ja teehoid 1. Nõustuda jäätmeloa väljasta-misega AS Green Marinele tava-jäätmete, olmejäätmete kogu-miseks ja veoks majandus- või kutsetegevusena Märjamaa valla territooriumil ning ohtlike jäät-mete kogumiseks ja veoks.

2. Anda kooskõlastus Orgita Dolomiiditooted OÜ jäätmeluba-dele.

3. Hinnapakkumiste läbivaa-tamine ja kinnitamine.

1) tunnistada edukaks Roo-si Projekt OÜ pakkumus Orgi-ta külas Runnu tee remondiks, maksumusega (899,75), millele ei lisandu käibemaksu;

2) tunnistada edukaks Enn Roosi FIE pakkumus Märjamaa alevis Pärnu mnt 67, Pärnu mnt 67a ja Veski tänava kõrval asuva parkla teekatte suurte löökauku-de täitmine tee-ehituskruusaga, maksumus koos käibemaksuga 1438,56 €;

3) tunnistada edukaks FIE Eino Kuldmaa Potisepa talu pak-kumus Märjamaa valla Varbola kergliiklustee hooldustööde te-gemiseks, maksumus 597 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

4. OÜ Orgita Põld on esita-nud arve Haimre külas Kaevu kinnistul Pargi ridaelamu reovee kogumismahuti tühjendamise ja korrastamise eest summas 1830,48 eurot. Kogumismahutit kasutavad ridaelamu elanikud oma reovee kogumiseks. Ka ma-huti korrastamise ja tühjendami-

se tellisid kasutajad, mitte valla-valitsus.

Mitte tasuda OÜ Orgita Põld esitatud arvet ning selgitada arve esitajale, et osutatud teenuste eest tasuvad ridaelamu reovee kogumismahuti kasutajad.

Maakorraldusvaldkond 1. Nõustuda Jõeääre külas asu-va Sae katastriüksuse jagami-sega uuteks katastriüksusteks Saelaane ja Saepõllu, mõlema sihtotstarve 100% maatulun-dusmaa,

Ehitusküsimused 1. Anda välja kirjalik nõusolek:1) grillmaja püstitamiseks aad-ressil Mõraste, Mõraste küla;2) kuuri laiendamiseks (varika-tuse püstitamine) aadressil Aia tn 2, Märjamaa alev;3) suveköögi püstitamiseks aad-ressil Alt-Kaubi, Keskküla küla; 4) abihoone-aiamaja püstita-miseks aadressil Lemmiku tn 7, Märjamaa alev.

2. Anda välja kasutusluba:1) Vermico Group OÜ siga-

lakompleksi rekonstrueeritud osale aadressil Laukna sigala, Laukna küla;

2) Elektrilevi OÜ – Kaljuma kinnistu elektrivõrgu rajamisel aadressil Tolli küla;

3) Märjamaa vald - kontori-hoone rekonstrueeritud osale aadressil Külakeskuse, Valgu küla

3. Anda välja projekteerimis-tingimused:

1) hoonevälise kanalisatsioo-nitorustiku ja septikuga reovee imbsüsteemi projekteerimiseks

VAATA VALDA

Valla piiriküla Soosalu asub nii valla kui maakonna piiril. Külas on ka veskijalamile ehitatud suvemajake. See näeb välja nagu muinasjutus, aga “muinasjutt” on pooleli jäänud. Fotod Reet Saar

Vallavalitsuse istungid

13. august 2014 5Märjamaa Nädalalehtaadressil Tõnsu, Veski küla;2) hoonevälise kanalisatsiooni-torustiku ja biopuhastiga reovee imbsüsteemi projekteerimiseks aadressil Kangrumäe, Varbola küla;3) kuni 160 m² ehitisealuse pin-naga elamu projekteerimiseks aadressil Paademetsa, Käbiküla; 4) 16 korteriga elamu krt 14 ja krt 16 rõdude laiendamise pro-jekteerimiseks aadressil Sauna tn 4, Märjamaa alev;5) katusealuse rekonstrueerimi-se projekteerimiseks veoautode ja traktorite garaažiks aadressil Puidu, Pajaka küla.

Õigusvaldkond 1. Esitada materjalid volikogu eelarve-ja majanduskomisjonile ja taotleda augustikuu istungil luba korraldada hange ja sõlmi-da eduka pakkujaga leping Mär-jamaa valla teede ja tänavate talihoolduseks 2014-2015; Mär-jamaa jäätmejaama operaator-teenuseks 2015-2017.

6. augusti istung

Triin Matsalu haldusala 1. Lihthanke “Märjamaa valla noortekeskuse ehituse projek-tijuhtimine, omanikujärelvalve, ehitusprojekti ekspertiisi ja rii-gihanke pakkumusmenetluse korraldamine“ tulemuste kinni-tamine.

Edukaks tunnistati Tallin-na Linnaehituse ASi pakkumus: koos käibemaksuga 12 060 eu-rot.

2. Lihthanke “Midrimaa las-

teaia ja Märjamaa alevi mängu-väljaku ehitus“ pakkujate kvali-fitseerimine.

Tunnistada kvalifitseeru-nuks pakkujad: Tiptiptap OÜ esitatud pakkumuse maksumus (osale 1 ilma käibemaksuta 28 748,78 € ja osale 2 ilma käibe-maksuta 23 170,75 €) ja Atix OÜ esitatud pakkumuse maksumus (osale 1 ilma käibemaksuta 31 706 € ja osale 2 ilma käibemak-suta 20 920 €).

Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine otsusta-da pärast Märjamaa valla 2014.aasta lisaeelarve vastuvõtmist, milles on ette nähtud summad mänguväljakute ehitamiseks.

Ehitusküsimused 1. Anda välja ehitusluba:

1) COMSER OÜle tankla vari-katuse püstitamiseks vastavalt põhiprojektile aadressil Bensii-nijaama, Laukna küla;

2) abihoone-varjualuse püs-titamiseks aadressil Papli, Sipa küla.

2.Anda välja kirjalik nõus-olek:

1) reovee biopuhasti koos immutustorustikuga paigalda-miseks aadressil Kustase, Orgita küla;

2) puurkaevu rajamiseks aadressil Nõmme, Leevre küla;

3) grillmaja püstitamiseks aadressil Aasa tn 8, Märjamaa;

4) grillmaja püstitamiseks aadressil Veetorni tn 9, Märja-maa alev;

5) puukuuri püstitamiseks aadressil Mägra, Purga küla;

6) kuuri püstitamiseks aad-ressil Indaoja, Inda küla.

3. Anda välja kasutusluba:abihoone-suvemaja, sauna,

kuuri ja abihoone-koja püstita-misel aadressil Viigmarja, Leev-re küla.

4. Anda nõusolek väliköögi püstitamiseks aadressile Indao-ja, Inda küla.

5. Anda kooskõlastus Pärnu mnt 13a ja Männiku tn 2 ehitiste lammutusprojektile.

Majandusvaldkond 1. Varbola rahvamajale 150 kW keskküttekatla soetamiseks ja paigaldamiseks kinnitada edu-kaks Rapla Metall OÜ hinnapak-kumine 8662,80 eurot koos käi-bemaksuga.

2. Märjamaa rahvamajale 175 kW keskküttekatla soeta-miseks ja paigaldamiseks kin-nitada edukaks Toru Jüri OÜ hin-napakkumine 4641 eurot koos käibemaksuga.

3. Ristiku tänava elanikud tegid ühisavalduse sellel tänaval liikluskorralduse muutmiseks, mille tulemusena saab tänaval sõita 30 km/h. Otsustati: praegu Ristiku tänava liikluskorraldust mitte muuta.

4. Sipa bussiootepaviljoni freespalgist valmistatud pavil-joni hinnapakkumise esitas OÜ Pajo saeveski. Maksumus koos käibemaksuga 2544 eurot. Hind sisaldab transporti ja paigaldust Sipas.

Lea Lauritsa haldusala 1. Märjamaa valla 2014.aasta

eelarve II lisaeelarve II lugemine Hangete tulemusel selgunud

tööde maksumustega on arves-tatud II lisaeelarve eelnõu koos-tamisel.

Esitada eelnõu koos lisama-terjaliga volikogu eelarve-ja ma-janduskomisjonile ja augustikuu istungile läbivaatamiseks.

Villu Karu haldusalaHaridus- ja kultuurivaldkond 1. Riigihanke “ “Märjamaa

vallale koolibussi liinidele vedaja leidmine“ tulemuste kinnitami-ne.

Tunnistada edukaks: osa nr 1 - Liin nr 1 Vana-Vi-

gala Põhikool: Kalle Teekivi pak-kumus 4.80 eurot/km;

osa nr 2 - Liin nr 2 Valgu-Märjamaa I: Valdo Unga pakku-mus: 2.25 eurot/km;

osa nr 3 - Liin nr 3 Valgu-Märjamaa II: Jaan Kristali pak-kumus: 2.05 eurot/km;

osa nr 4 - Liin nr 4 Konuvere-Märjamaa Gümnaasium: AS MTG pakkumus 3.40 eurot/km;

osa nr 5 – Liin nr 5 Varbola Kool: Kalle Teekivi pakkumus 3.15 eurot/km;

osa nr 6 – Liin nr 6 Varbola-Märjamaa Gümnaasium I : Kalle Teekivi pakkumus 3.85 eurot/km;

osa nr 7 – Liin nr 7 Varbola-Märjamaa Gümnaasium II: OÜ ARNE AUTO pakkumus 3.65 eu-rot/km;

osa nr 8 – Liin nr 8 Kullamaa Keskkool: OÜ NETSEST pakku-mus 5.59 eurot/km;

osa nr 9 – Liin nr 9 Sipa-Mär-jamaa: AS MTG pakkumus 2.52 eurot/km;

osa nr 10 – Liin nr 10 Sipa-Raikküla-Märjamaa: AS MTG pakkumus 2.52 eurot/km.

2. Anda Hansaprint OÜle Märjamaa valla tänukiri ja kül-jendaja Piia Anveltile tänukaart koostöö eest raamatu ,,Märja-maa 650“ välja andmisel.

3. Määruses,,Märjamaa valla töötajate töötasustamise alused“ kehtestatakse Märjamaa valla munitsipaalomandis olevate asu-tuste juhtide ja töötajate, v.a üld-hariduskoolide õpetajad ja muud töötajad palgakorralduse alused, palgaastmed ja palgamäärad.Esitada määruse eelnõu volikogu eelarve- ja majanduskomisjonile ja augustikuu istungil vastuvõt-miseks.

Tunnustada Märjamaa valla tänukirjaga

remonditöölist Martin Karu seoses 20 aasta möö-dumisega tema tööle asumisest, remonditöölist

Heiki Tunnelit ja heakorratöölist Urve Päärmat seoses 10 aasta möödumisega

nende tööle asumisest.

12.–14. augustini viibivad Rapla maakonna kultuuritöötajad Vil-jandimaal Eesti Rahvamajade Ühingu poolt korraldatud suve-koolis.

Märjamaa valda esindavad Valgu ja Varbola rahvamaja ju-hataja Mervi Vaarmann ja Piret Linnamägi. Kaheksandat korda peetavatel suvekooli päevadel saavad ligi 300 üle Eesti kohale tulnud kultuuriinimest kultuuri-alast teavet, ollekse loengutel ja õpitubades.

Selle aasta teema on “Mul-tikultuurne Eesti” ja suvekoolis esindab iga maakond eri riiki. Loosiga said Rapla maakonna

kultuuritöötajad endale Norra. Meie valla esindajatel ning Valtu seltsimaja ja Kivi-Vigala rahva-maja juhatajal Kait Kaevalil ja Heli Lintsil tuli ette valmistada Norra-teemaline kultuuriprog-ramm ning selle maa rahvus-roog. Esinevad kõik maakonnad ja selgitatakse ka võitja.

Igal aastal antakse korralda-mine ühele maakonnale, Rapla-maa seni suvekooli korraldanud ei ole. Võib juhtuda, et just see-kord langeb liisk meie maakon-nale. Mervi, Piret, Heli ja Kait on viimastel aastatel suvekoolides osalenud ja esindanud Rapla-maad hästi.

Kultuuritöötajad sõidavad suvekooli

13. august 20146 Märjamaa Nädalaleht

Haagiste valmistaja Brentex kolib tootmise MärjamaaleMärjamaa külje all Kasti kü-las tegutseb osühing Bren-tex, mis valmistab ja müüb haagiseid.

14 aastat tagasi alustasid Tallinna Tehnikakõrgkoolis õp-pinud Toomas Laidre ja Talis Kink ettevõtlusega, mida vea-vad tandemina tänase päevani. Laidre tegeleb tootmise korral-damise, Kink müügi ja administ-ratiivse poolega. Algusaastatel oli mitu tegevussuunda, aga viis aastat tagasi tehti otsus, et keskendutakse ainult haagis-te tootmisele Brentex-Traileri kaubamärgi all. Meeskonnas on ametis kümmekond inimest ja toodetakse ligikaudu 2500 haa-gist aastas.

Raske algus

Algusaastad olid väga rasked, sest meestel polnud piisavalt raha, et pühenduda ainult oma ettevõttele. Oma ettevõtte asja-dega tegeleti pärast päevatööd ja nädalavahetustel. Suur abi on olnud Laidre isast, kes andis ka-sutada talle kuuluva Kasti mõisa abihooned, kus tegutsetakse tä-nase päevani.

Kiire kasv

Täna on ettevõte oma meeskon-na ja tootmisvõimsusega suute-line tootma maksimaalselt kuni 3500 haagist aastas. Aastal 2014 on plaanis müüa umbes 2500 haagist, mullu müüdi 1500 ühi-kut ehk aastane kasv on planee-ritud ligikaudu 50%.

„Müüme oma tooteid Eestis, Soomes, Norras, Lätis, Leedus ja Valgevenes. Eestis on 15 müügi-kohta. Oleme oma turuosa siin viimase poolaastaga kasvata-nud ligikaudu kaks korda võr-reldes aastaga 2013 ja tõusnud Eestis uute haagiste müüjate seas kolmandale kohale. Müüme 20% Eestis registreeritavatest uutest haagistest,“ valgustas Laidre hetkeseisu.

Aastas on neil kaks väga kii-ret tootmisperioodi: „Kevadel ja sügisel ostetakse haagiseid pal-ju. Kui klient tuleb ostusooviga, peab kaup laos kohe saadaval

olema ja sestap tegutseme nii, et laos oleks piisav varu kõiki mu-deleid.“ Tootmismahu ja müügi suurenemise tõttu võeti sellel kevadel kasutusele 8000 m² suurune lisalaoplats.

Müügipoole arendamist peavad omanikud praegu väga oluliseks. Mõistagi püütakse ka tootlikkust tõsta ja seetõttu uusi töökäsi hetkel vaja ei ole. Kui on vaja kedagi asendada, oskab tootmisjuht ka ise igas tööprot-sessis käed külge panna.

Paadihaagiste aasta

Brentex toodab praegu nelja eri-nevat tüüpi haagiseid – kasti-, paadi-, platvorm- ja furgoonhaa-giseid –, aga mõtted ja nõudlus liiguvad kogu aeg edasi. Selle üheks näiteks on puhkuse ajal valmis tehtud piduritega paadi-haagiste prototüübid, mis õues pilke püüdsid.

Nüüd järgnevad uute mude-lite katsetused ja siis tuleb saa-da Euroopa Ühtne tüübitunnis-tus. Selleks saadetakse haagised Poola, kus on vastavad katseko-jad. Kui kõik sobib, väljastatak-se EÜ tüübitunnistused, mis on aluseks, et üldse saab haagiseid müüa, sest siseriiklikud tunnis-tused väljaspool Eestit ei keh-ti. Kui dokumendid on korras, jõuavad uued mudelid talvisesse tootmisplaani.

Paadihaagiseid hakkas Brentex uuesti tootma alles sel kevadel ja toote müügiedu saab hinnata aasta lõpus. Haagis-te varasemad mudelid valmi-sid omanike ja töömeeste endi tehtud jooniste põhjal, konst-ruktorite kaasabil on haagiste valmistamine muutunud palju täpsemaks ja efektiivsemaks, et oleks tõhusam toota. “Tootmise peale peab kuluma vähe aega, et suuta konkureerida,“ sõnas Laidre.

Brentexi tootmine käib ISO 9001 kvaliteedi juhtimissüstee-mi ja Euroopa Liidu direktiivide alusel, millega on tagatud, et nii esimene kui tuhande esimene mudel on samasugused. Kogu aeg jätkub ka tootearendus. Mõistagi ei teki uus mudel vaid loomisrõõmust. Esmalt peab olema vajadus selle järele, siis tehakse hinnanguline rehken-dus, kui palju selle valmistami-ne tegijale maksab ja kas ollakse võimelised turul võistlema.

Üht partiid tehakse umbes 2–3 kuud, mille jooksul valmib kuni 600 haagist. Ikka erinevaid mudeleid, üht rohkem, teist vä-hem. Turgude lõikes on mudelite eelistused erinevad, aga näiteks Eesti tarbijad ostavad peamiselt ilma piduriteta kasti- ja paadi-haagiseid.

Ees on kolimine

Uudis on see, et Brentexil on plaan kogu tootmine ja kontor koos personaliga Märjamaale kolida. Nii saab organisatoorset poolt paremaks muuta, praegu käib suur osa infovahetusest in-terneti teel, mis muudab igapäe-vase töö keerulisemaks.

Tulevane tootmispind, Uus tn 2 on Kredexi ja SEB panga toel juba ära ostetud ja tsehhi sead-mete paigutus läbi mõeldud,. Kuid enne, kui saab uues kohas alustada, tuleb teha hinnangu-liselt 250 000 euro eest lisain-vesteeringuid. Seal pole kraa-nasid, kütte- ja elektrisüsteemid on vanad, vaja on soojustust ja ventilatsiooni. Ettevalmistused käivad, varsti hakatakse võt-ma pakkumisi ehitustöödeks ja nende rahastamiseks. Veel ei osata siiski täpselt öelda, millal Märjamaal tootmine algab.

Kui praegune tootmine on Kastis nutikalt kolme hoone vahel jagatud, siis Märjamaale kolides mahub küll ühe päeva töö korraga tsehhi ära, kuid ka siin pole ilma juurdeehitisteta ruumi selliseks mahuks, milleni omanikud tahavad jõuda – pers-pektiivis nähakse toota aastas 10 000 haagist.

Haagiste kaks suunda

Tootmisjuht rääkis, et haagiste-maailmas on kaks suunda: kee-visraamil haagised ja polt-neet ühendusega mudelid. Keevis-raamiga haagised on tugevama konstruktsiooniga ja mõeldud professionaalseks kasutami-seks. Teine, odavam lahendus on painutatud profiilidest poltide ja neetidega ühendatud konst-ruktor-haagis, kus vineer seob põhja. Brentex toodabki ainult keevisraamidega haagiseid koos erineva lisavarustusega.

„Oma esimese haagise ost-ja teeb enamasti valiku ainult „odava hinna“ põhjal. Teadlikum klient lähtub oma vajadustest, teab, mida vajab ning valib tuge-vama konstruktsiooniga mudeli, miks mitte ka Brentexi oma.

Reet Saar

Brentex OÜ tootmisjuht ja juhatuse liige Toomas Laidre. Tema selja taha jääv haagiste tarvikute ladu on muinsuskaitse all olevas sam-mastega aidas. Pisut paistab ka puhkuse ajal valminud piduritega paadihaagise prototüüp, millele hakatakse taotlema tüübitunnistust.Foto Reet Saar

13. august 2014 7Märjamaa Nädalaleht

Naabrivalve: märka-hooli-reageeriTASUB TEADA

Naabrivalve aitab korda luuaAastal 2000 asutati kodaniku-algatuse korras ühing, mille eesmärgiks seati tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lä-hemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tule-musel.

Käesolevaks ajaks on Eesti Naabrivalvega liitunud üle 500 sektori ja igas kuus lisanduvad uued sektorid üle Eesti. Eriti elav huvi oli sektorite moodustamise vastu 2009. aastal. Ilmselt oli see seotud masu ajaga, mil elanikel oli teravdatud huvi turvameet-mete suurendamise vastu. Ra-plamaal on registreeritud 29 sektorit 570 liikmega. Valdadest on arvukam Märjamaa vald 8 sektori ja 107 liitujaga. Hea on koostöö kohalike omavalitsuste ja politseiga.

Ühtsuses peitub jõud Naabrivalve liikumine soodustab omavahelist suhtlemist ja korra hoidmist piirkonnas.

Ühiselt tegutsedes võib pal-jugi ära teha. Kui linna- või valla-kodanik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ja ta ei suuda neid üksinda probleeme lahendada, siis on tihti abi naabrivalvest. Näide väikelinnast, kus inimeste rahu häirisid öösel müristavad mootorrattad ja rollerid. Ühe inimese keelamist ei pandud mil-lekski. Kui aga piirkonnas moo-dustati naabrivalve ja tänu selle sektori taotlustele paigaldati tä-navale nn lamavad politseinikud, oli probleem lahendatud.

Naabrivalve liikumine soo-dustab ka naabritevahelist suht-lemist ja korra hoidmist sektori enda sees. Naabrivalve liikmete arvates on juba naabrivalve in-fotahvlite paigaldamisest suur kasu kurikaelte ohjeldamisel.

Maakohtades muutub popu-laarsemaks nö rahva omakaitse, kus moodustatakse kogukonna-sisene valve ka öisel ajal. Käiakse koos patrullimas oma elukoha piirkonnas.

Naabrivalve tegevusest on mõnel pool välja kujunenud lausa „klubiline tegevus“ mitmete hu-

vialadega. Tallinnas Lasnamäel on muutunud traditsiooniks kor-raldada oma sektori piires kord aastas koristuspäev.

Ühise tegutsemise ja koostöö vorme on mitmeid. Naabrivalve on korraldanud maakondades ja valdades infopäevi, kus osa-lejatega vestlevad ja annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku valla ja naabrivalve esindajad. Populaarseks on saa-nud maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus on kohal ka naabrivalve esindajad.

Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuse-alaseid koolitusi oma liikmetele.

Naabrivalve on korralda-nud mitmeid konkursse. Näiteks edukama sektori konkurss, kus sektorite vanemate iga-aastas-te aruannete alusel selgitatakse välja parim naabrivalve sektor. Välja on pandud väärtuslikud au-hinnad.

Eesti Naabrivalvel on sõlmi-tud lepingud mitmete elukesk-konna turvalisust suurendavate firmadega (turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jne), luues oma liikmeskonnale sood-samaid võimalusi turvalisustee-nuste saamiseks.

Naabrivalve häirenupu teenusEesti Naabrivalve on välja tööta-nud teenuse üksi elavate või suu-re osa päevast üksi kodus veet-vate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.

Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse kor-ral asendamatu abivahend. Õn-netusest teadaandmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud va-batahtlik-tuttav ja usaldusväär-ne inimene lähikonnast.

Inimese koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaa-saskantavast häirenupust ja lo-kaalsest GSM-keskusest. Lisaks paigaldatakse koju tulekustu-ti. Terviserikke või õnnetuse/tulekahju korral piisab ühest

nupulevajutusest ja abivajajale tõtatakse appi. Eriti sobib see maapiirkondades üksi elavatele inimestele. Tänu suitsuandurile jõuab tuletõrjehäire vabatahtli-kuni ka siis, kui eakas abivajaja ise ei ole suuteline nupule vaju-tama.

Häirenupu teenus täiendab kohalikus vallas või linnas pa-kutavat sotsiaalteenuste valikut. Eesti Naabrivalve on sõlminud juba mitmete valdadega selle-alase koostöö lepingu. Teenuse kohta saab rohkem lugeda teenu-se kodulehelt: häirenupp.naabri-valve.ee.

Märka ja hooli! Kodust ära olles tuleb paluda naabrit majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb pa-luda tühjendada oma postkast. Pungil täis postkast annab kuri-kaeltele vajaliku info ja soodus-tab sissemurdmist. Kui sina aitad naabrit, aitab tema sind.

Aktuaalne on see saabuval sügis-talvisel ajal suvitusrajoo-nides, kui püsielanikke jääb vä-heks. Siis hoiavad nad silma peal ka naabrite tühjadel suvemaja-del. Sel suvel ongi rohkem uusi sektoreid tekkinud suvitusrajoo-nidesse.

Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aeg-reziimil töötavad lülitid, mis pa-nevad ära olles tööle raadio, val-gustid ja muud seadmed. Samuti on kogemustest teada, et pimedal ajal tulevad kasuks liikumisan-duritega valgustid. Elektrit ku-lub küll rohkem, aga see tasub end ära.

Sagedased on juhtumid, kui korteri või maja ukse taha tu-levad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel sisse tulla. Igal sisse-laskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töötõend pildi ja asutuse nimega. Ohu korral tuleb kutsuda politsei.

Naabrivalve on sinu ja sinu naabrite ühine tegevus kodu-koha turvalisemaks muutmisel. Naabrivalve piirkonna asutami-sega käib boonusena kaasas ko-gukonnatunde kasv, mille sisuks on, et aetakse ühist asja. Ühises-se tegevusse on kaasatud naab-

rid, politsei, kohalik omavalitsus ja naabrivalve ühing.

Naabrivalve plakatid ja klee-bised eristavad teie piirkonna ja teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele.

Soovitused naabrivalve liiku-misega ühinemiseks

- kogunege koosolekule (või kui teil on näiteks ühistu koos-olek) ja arutage naabritega, kas olete valmis üksteisega koos-tööd tehes oma kodupiirkonna turvalisust tõstma;

- kui on saavutatud ühine kokkulepe, tuleb valida liitujate seast vanem, kes organiseerib kontaktandmete kogumise ja all-kirjastab sektori moodustamise lepingu. Liituda saab ka hiljem, kui kohe ei ole võimalik end ni-mekirja kanda. Naabrivalve val-mistab ette koostöö lepingu ja sektoris kasutatavad materjalid.

Naabrivalvega liitumise tasu on 1 euro liituja kohta ja aasta-maks samuti 1 euro. Piirkonnas asuvate juriidiliste isikute liitu-mine on 10 € ja aastamaks samu-ti 10 €.

Infot ja abi naabrivalve sek-tori loomiseks saab naabrivalve kodulehelt ja piirkonna arendus-juhilt.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeli-seks koduks piirkond, kus elate.

Jüri Siim,MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht

Politsei- ja pääs-teameti teated

Ajavahemikul 28.–29. juuli siseneti Märjamaa vallas Sooniste külas avatud akna kaudu talu kõr-valhoonesse ja varastati erinevaid tööriistu. Kahju on 1117 eurot.

28. juulil kella 1 paiku avasta-ti, et Märjamaa vallas Kirna külas varastati talu hoovist diislikütust ja muruniiduk. Kahju on 140 eurot.

13. august 20148 Märjamaa Nädalaleht

Tavalise tööpäeva õhtul he-lisesid kirikukellad vaikses kenas maakohas – Velise apostlikus õigeusu kirikus. Kutsusid kuulama noorte muusikute kontserti „Hing ja hääl“, mida esitasid sopran Jaanika Kuusik ja oboemän-gija Riivo Kallasmaa.

Mitmeid kuulajaid tuli laulja kodukandist Vigalast. Eelkõige Jaanika lähedased – vanaema, ema, tädi ja teisi muusikast hu-vitatuid. Esinejad olid üllatunud seekordsest kohapealsest huvist.

Velise kirikus on hea muu-sikat esitada ja kuulata, seda tõdeti pärast kontserti Sillaotsa muuseumis korraldatud vastu-võtul. Teisalt on Velise kirik Jüri Kusmini poolt alati avatud ja esi-nejatesse on soojalt suhtutud. Nii oli ka sel õhtul.

Ladinakeelsete lugude esita-mine on seotud kirikuga, kont-serdil kõlasid mitmed Gregoriaa-ni koraalid, lauldi ka itaalia ja prantsuse keeles. Mõned esitatud lood: „Õnnis on inimene, kes jät-kab oma tarkust“, „Sa oled kroo-nitud“, „Au olgu jumalale kõr-ges“, „Kes järgneb mulle“, „Õnnis Neitsi maarja“. Oboe väljendab

hästi melanhooliat ja kurbust. Seda vanimat orkestripilli män-gis võimekas ja väljendusrikas oboemängija Riivo Kallasmaa, kes on end täiendanud Brüsselis ja Iisraelis. Kammermuusikuna on ta tuntust kogunud mitmetel ülesastumistel, olles Tartu noor kultuurikandja.

Kontserdi pealkiri tuli Kal-lasmaalt. Teame, et hing elustab keha, mis väljendab loomust ja emotsioone, kui ka elutegevust; teisalt hääl on tekitatud heli, mis laulja muusikainstrument. Laulja Jaanika Kuusik on sopranina saa-nud laulda pearolli ooperis „Tei-ne“. Jaanika laulab kammerkoo-ris Voces Musicales ja ansamblis Vox Clamantis, kus ta on ka koor-meister. Selliste kogemustega ei olnud raske iseseisvat kava kokku panna, mida toetas Kul-tuurkapital. Jätkub ka koostöö Raplamaalt pärit helilooja Pärt Uusbergiga.

Teine pool Jaanika Kuusiku tööst on kooride juhatamine, neist laulupeole jõudis kuus. Kuu-sik on koorijuhtimise magister ja hääleseade lektor. Kõik need saavutused on teoks saanud, sest perekond märkas ja toetas tema huvide arendamist. Selle nimel tuli juba varateismelisena

kodust lahku-da ja iseseisvalt hakkama saada. Jaanika endise koolijuhina on hea tõdeda, et ta on teel tippu, võib-olla juba järgmisel lau-lupeol juhatab mõnd koori.

K i r i k u s kontserti lõpe-tanud südamli-kud tänamised jätkusid Sillaot-sa muuseumis, kus külalisi võõ-rustasid Maie ja Jüri Kusmin. Seal oli võima-lik kohapealset a u t o g r a m m i -näitust vaadata, õues tutvustas Jüri hingelähe-dast maatehnikat. Nii kosutav oli istuda muuseumitoas, majas, mille ehitamine algas Esimese maailmasõja alguspäevil just sada aastat tagasi.

Öeldakse, et maakirikud õh-kuvad kauni muusika järele, Veli-sel koos veedetud õhtupoolik an-dis meeldivaid emotsioone hinge

kosutuseks.Jääb soovida esinejatele te-

gutsemislusti, sest järgmine kontsert on Hiiumaal oboemän-gijaga seotud paigas. Olete alati oodatud, öeldi lahkumisel!

Tänusõnad muusikutele ja perekond Kusminile.

Jaan Viska

Hääl ja oboe puudutasid hinge

Riivo Kallasmaa ja Jaanika Kuusik andsid Velise kirikus ilusa kontserdi. Foto Jaan Viska

Jalgratturid teevad tiiru ümber MärjamaaSeltsing Rattaga Rattamaal teeb reedel,15. augustil jalgra-tastel tiiru ümber Märjamaa.

Kell 16.30 sõidetakse välja Rapla Turismiinfokeskuse juu-rest Viljandi mnt 6. Märjamaa kiriku juures võtab Tõnu Mesila tulijad vastu kell 17.15 ja teeb ringkäigu alevis. Vaadatakse üle siinsed uuemad ehitised (raama-tukogu, bussijaam) ja heidetakse pilk peale muulegi. Väga huvi-tatud ollakse sellest, et astuda sisse mõnda ilusasse koduaeda. Kes soovib oma väravaid avada, võtku ühendust Tiiu Susiga tel 510 9173.

Edasi sõidetakse mööda vana Pärnu maanteed Konuvere

silla juurde. Viimane punkt on Sulu külamaja, kust sõidetakse tagasi Märjamaale. „Rattaga tee-me ringi ümber Märjamaa, retke pikkus on umbes 30 km. Rohkem ühe õhtupoolikuga ei jõua, seda enam, et soovime igal pool ringi vaadata,“ rääkis Tiiu Susi.

Kui on Märjamaa-kandi ini-mesi, kes soovivad matkaga liitu-da, siis olge reedel kell 17.15 ki-riku juures parklas. Rapla rahva osalustasu transpordi ja lõpusu-pi eest on 10 eurot. Kui kohalikud suppi ei soovi, pole vaja midagi maksta. Lähemat infot võib küsi-da Tiiu Susi käest.

Reet Saar

13. august 2014 9Märjamaa Nädalaleht

3. osa, algus MN 30.06.2014

E. Poom kasutas kogumistööks kõikvõimalikke olukordi, mis andsid põhjuse ümberkaudse rahvaga kokku puutuda. Katsed pärimusainest kirja panna alati siiski ei õnnestunud.

Nii kirjeldas naine värvikalt naabertalu pulmas juhtunut: „Käisin neil päevil pulmas naabri talus. Varustasin paberi ja pliiat-siga, võtsin ka küsimuskava kaa-sa lootes, et kuulen pulmade nal-ju ja mänge vanemast ajast. Ühelt Märjamaa mehelt, 65-aastaselt, küsisin vanu pulma nalju. Algu-ses ta rääkis, et on mõnd neist kuulnud, ise näind on ta kupu laskmist. Ka laulatust olla näind, kes hea lõuamees see olla teisi paari laulatand. Kui ma paberi võtsin ja kirjutama hakkasin, siis mees enam ei rääkind. Küsis: mis jäuks seda küsitakse, kellel seda teada tarvis on?; lõi käega ja läks teiste juure, ega rääkind enam midagi, kuigi teda katsusin mee-litada.

Üksikus maanurgas elamine takistas kogumistööd, sest talve-perioodil ei pääsenud parimagi tahtmise korral laiemalt liikuma. Ka kiireloomuliste põllutööde tõttu ei pääsenud E. Poom alati kodunt kaugemale kogumismat-kale.

Mitmel puhul heitis E. Poom ümberkaudsetele inimestele ette tuimust ja hoolimatust oma esi-vanematelt kuuldud teadmiste alal hoidmisel: „Kõige suurem viga on inimestel see, et nad ei hooli vanavara alalhoidmisest. Olen mõnegi käest küsinud, ja ikka üks vastus antud „Ah kes neid vanu asju enam mäletab.“ Samas andis ta kohalike inimes-te kohta ka kiitvaid hinnanguid: „Jutustajad on vastutulelikud olnd ja pühade ajal pakutakse toitu ja õlut veel pealegi, aga ei ole suuri jutustajaid ega laulikuid veel leidnud siit lähedalt, kui tee-olud paranevad, ehk siis saan ka kaugemal käia.“

Kui Emile Poomi esimeste aastate rahvaluulekorjandused mahtusid umbes 100-lehekül-jele, siis 1935. a alates ulatusid

saadetised juba 300–400 lehe-küljeni, mis tõi koguja esirinda ja auhinnasaajate hulka. Ka töö sisuline ja tehniline külg kasvas aasta-aastalt. Uute laulude ase-mele tõusid esikohale rahvaeht-sad jutud, naljandid, uskumu-sed-kombed jm. Ülestähendused olid talletatud murdekeelseina või lihtsas ja asjalikus vestluse laadis, mis võimaldas neid kasu-tada rahvaluule väljaannetes ja uurimustes.

Alates 1936. a sügisest hak-kas ilmuma Eesti Rahvaluule Ar-hiivi väljaanne „Rahvapärimuste Selgitaja“ (aastatel 1936–1940 ilmus 9 numbrit), kus selgitati arhiivi eesmärke, avaldati ko-gujate abistamiseks erinevaid küsitluskavu ja tehti kogumis-tööst kokkuvõtteid. 1935. aasta iseseisvuspühal jagas ERA kol-leegium välja esimesed kuus ra-halist auhinda, üks auhinnasaa-jatest oli E. Poom. Sestpeale sai rahvaluulekogujate premeerimi-ne iga-aastaseks traditsiooniks. E. Poom sai rahalise autasu veel oma 1937. ja 1939. aasta korjan-duse eest.

1940. aasta 9. juunil õnnes-tus Emiliel osaleda Kullamaa rahvamajas Läänemaa vanavara-päeval, kus toimus rahvaluule-korjajate instrueerimiskoosolek, aktus ja peoõhtu. Kokku kogunes 14 inimest, Kullamaa-rahvale li-saks oli osavõtjaid Märjamaalt, Lihulast, Kirblast, Ridalast, Ella-maalt ja Tallinnast, ERA poolt

osalesid Oskar Loorits ja Richard Viidalepp. Ettevõtmine sai teoks Läänemaa korrespondentide hr V. Einveere ja hr A. Sameti alga-tusel ja oli seotud Kullamaa Põl-lumeeste Seltsi juurde asutatud kohaliku muuseumi tutvusta-misega. Väljapanek oli Kullamaa kihelkonnast kogutud etnograa-filistest ja arheoloogilistest ese-

metest. Kui ERAs tehti 1939. aasta al-

gul kogutust kokkuvõtteid, tõs-teti Emilie Poomi panust eraldi esile. Selleks ajaks oli naine kirja pannud 2216 lehekülge ehk 5357 punkti rahvaluulet: laule ja män-ge 1283, vanasõnu ja kõnekäände 1350, mõistatusi 161, jutte ja nal-jandeid 870, uskumusi-kombeid 1693 punkti, lisaks kirjeldusi ajaloost, etnograafiast, korja-mistööst jne. E. Poomi kogutust komplekteeriti kaks sisukat eri-köidet, ülejäänud materjal sisal-dub mitmetes köidetes laiali.

Ise kirjutas E. Poom oma kogumistööst: „Mulle on nüüd rah valuule kogumine nii arm-saks saanud, et tunnen miskit puudust, kui pole midagi sarnast kirjutada.“

Sõjapäevil jätkas E. Poom vähehaaval rahvapärimuse kir-japanekuid, sel perioodil kogutu talletati ERA kogus.

Järgneb

Emilie Poom 140Anu Korb

Märjamaa tunatoimkonna kogust pärit Eduard Tukmani fotol seisab taga keskel Emilie Poom.

13. august 201410 Märjamaa Nädalaleht

P 17.08 kl 15 “KAUNITAR JA KOLETIS“ PRANTSUSE kogupere-, fantaa-sia-, seiklusfilm 1.57 EESTI keeles

P 17.08 kl 17; 19; 21 “EYJAFJALLAJÖKULL“ PRANTSUSE - IIRIMAA komöödia “1+1” tegijailt 1.32 (MS -12)

Täiskasvanud 2.60 eurotÕpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 €Lapsed alla 7 aasta 0.60 €

Märjamaa valla külade spordipäev

laupäeval, 16. augustil Valgu küla pargis

11.30 kogunemine11.45 avamine12.00 võistluste algus

Võistkonna suurus 2 meest + 2 naist, lisaks varu- või laenatud võistlejad

Vajalik eelnev registreerimine

tauno.sau@gmail.com

KONTORITARVETE kaupluses

Pärnu mnt 13

KOHAL UUED KOOLIKAUBAD

Tule ja tutvu!

MärjamaaRahvamaja juureskell 8.30–12.00

III kvartalis4., 18. ja 25. augustil1., 15. ja 29. septembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatus:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Hei, endised ja praegused paisumaalased ning Paisumaa juurtega mujal elav rahvas!Saame taas kokku 20. augustil 2014.

Kell 12 jätkub Kääru silla juurest eelmistel aastatel toimunud retk leidmaks endisi elupaiku (seekord Saarded, Tallid...)

Kella 14 paiku algavad tegevused Rasinal. Kaasa võetud hea ja paremaga katame peolaua (nagu ikka).

Täiendav infotel 5809 2367 Rasina Urve ja 5646 6151 Saarde Silvi

Oniar OÜ otsib oma meeskonda:TOOTMISINSENERI,

kelle põhitööülesandeks on CNC lõikuspinkidele programmide koostamine.

Töökoht: Pargi 16, Märjamaa. Nõutav tehniline taip, kohuse-tundlikkus info 56508218, info@oniar.eu

Märjamaa lasteaias Pillerpall on laste vastuvõtuks avatud 2 rühma:

Karikakra rühm töötab liitrühmana, Rukkilille rühm võtab lasteaiaga harjutamiseks vastu

2-3aastaseid lapsi vanema tega kokkulepitud ajal.

Teistesse rühmadesse tulevaid uusi lapsi saame lasteaias jätkuva remondi tõttu vastu võtta alates

1. septembrist.

Info tel 482 1547

Hea pärimuskultuuri- ja reisihuviline!

18.-19.08 korraldab MTÜ Wäega Wärk õppereisi mööda Eesti-maad. 18.08 külastame Heimtali muuseumi, Viljandi Loomeinku-baatorit, Pärimusmuusika aita, tutvume Rohelise maja ja kohviku tegemistega Viljandis, õhtu ja öö veedame Torupillitalus Riidajal.

19.08 kaeme Uhti Avatud Ateljeed Tartumaal ja osaleme põneva-tes ateljee tegevustes. Esialgne maksumus 25 eurot. (Sisaldab bussisõitu, sööke, öö-bimist, Heimtali muuseumi ja Uhti külakeskust, Rohelist maja, loomeinkubaatorit. Võimalik metallitöötuba loomeinkubaatoris lisatasu eest). Osalemissoovi korral helista 56157757 Eve Burmeister. Lisainfo ewebur@gmail.com. Reisi toetab LEADER programm.

20. augustil kell 20 Kaisma Suurjärve ääres esineb imeline ja erakordne

Siiri Sisask.

Sissepääs tasuta.Heiskame sini-must-valged ja naudime

ühes koos helisevat häält. Kohapeal avatud kohvik.

13. august 2014 11Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus

Kolmapäev, 13. august17.00 Pihiaeg (kogudusemaja)18.30 Missa (kirik)

Neljapäev, 14. august7.30 Missa (kirik)

Reede, 15. augustNEITSI MAARJA UINUMISE PÜHA18.00 Missa (kirik)

Pühapäev, 17. august10. PÜHAPÄEV PÄRAST NELIPÜHA11.00 Missa (kirik)

Esmaspäev, 18. august7.30 Missa (kirik)18.00 Palvetund (kogudusemaja)

EEKBL Märjamaa vaba-kogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11Kantselei avatud ja õpetaja kõ-netunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11-16. Telefon: 553 0045Koduleht: http://eelk.ee/kul-lamaa/

EELK Vigala Maarja kogudus

Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Avaldame kaastunnet Galjale lastega REIN JAAGO

surma puhul.

Raissa ja Valeri

Sõnad liigsed kõik -ainult vaikida võib....

HENDRIK LIBLIK

Sügav kaastunne Endlile ja Enele perega.

Kolleegid muusika- ja kunstikoolist

Tähtede taga koidab Sul taevas,

vaikne lootus Sul täide seal läeb…

Meie sügav kaastunne kõigile omastele ja

lähedastele, kes jätavad hüvasti oma kalliHENDRIKUGA.

Märjamaa rahvamaja pere

Üks eluvärav igaveseks sulgus, ees rahu, vaikus,

uni pikk...

Südamlik kaastunne Ellele HEIKI

kaotuse puhul.

Vend Lembit

Ei astu jalg Sul enam armsaid radu,

ei ava käsi koduväravat.

Südamlik kaastunne Urvele kalli

EMA surma puhul.

Töökaaslased

Üks kaunis suvepäev on äkki jahe...

Avaldame sügavat kaastunnet omastele LINDA PAASMA

surma puhul.

Helju, Veljo ja Varje perega

SIPA-LAUKNA LASTEAED ootab alates 01.09.2014 oma perre Laukna Linnupesa rühma rõõmsameelseid ja lapsesõbralikke töötajaid

LASTEAIAÕPETAJAT (1,0 ametikohta) LASTEAIAÕPETAJA ABI (1,0 ametikohta)

Avaldus, CV ja õpetaja kohale kandideerijal kvalifi kat-siooni tõendavate dokumentide koopiad esitada 21. au-

gustiks 2014 aadressil Sipa-Laukna Lasteaed, Sipa küla, Märjamaa vald, 78102 Raplamaa või

e-posti aadressil sipa.lasteaed@marjamaa.ee

Täiendav info telefonil 5345 3604 või sipa.lasteaed@marjamaa.ee

Avaldame kaastunnet Indale ja lastele peredega

RAIVO SEPA kaotuse puhul.

Perekonnad Kaldlaur ja Valting

Märjamaa vallas (Orgital) müüa

ASFALDI FREESPURU, hinnaga 5 €/tonn.

Täiendav info tel 5635 6256 Taavi

Õmblusfi rma Kasti mõisas vajab

KOGEMUSTEGA ÕMBLEJAID.

512 7296, 482 6646

Vajatakse TÖÖLIST SULEPESULIINILE.

Töötasu alates 500 € neto.Soovijatel võtta ühendust

emailil: peeter.lehe@joutsen.com või telefonil

5699 4421

Südamlik kaastunne Galjale ja lastele peredega

abikaasa ja isa REIN JAAGO surma puhul.

Kersti, Tõnu, Maire, Vello

Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT.

Kojuvedu. 514 9745, 5359 2794

Vanametalli kokkuost, tõstukauto teenus, metalli lõikamine.

Asume Raplas, Agrovaru territooriumil

E-R 9-17L 9-14

Tel 505 8637, www.feralmet.ee

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

info@timberston.ee

Viimsi Mets OÜ

Ostame metsamaterjali,metsakinnistuid

ja raieõigust.Põllumaad ja

läbiraiutud kinnistuidPakume metsa

ülestöötamis teenust,metsamajandamis kavade koostamist.

Tel: 526 0897viimsimets@gmail.comTehing kiire ja töö korralik!

Kirstuvedu

alates 75 eurost, krematooriumitransport

alates 95 eurost.5660 1548

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 990 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

12 Märjamaa Nädalaleht 13. august 2014

MÜÜK

Müüa 1-toal krt juurdeehitamise võimalusega, toimiv KÜ, kesk-küte. Võimalik vahetada maa või maja vastu. 524 4084

Müüa 4toaline korter Märjamaal (3/2, WC ja vannituba eraldi, sahver, keldriboks, KÜ, osaliselt remonditud). 514 0426

Müüa 2toal krt Märjamaal Pärnu mnt ääres. 5622 3470

2toal krt Märjamaal. 5342 6866

Müüa alevis 4toal krt. 5663 1311

2toal korter Pargi tn. 505 3585

Müüa taliküüslauku. 510 5221

Müüa värskelt lõhutud küttepuud 30, 40 ja 50 cm kohaletoomisega. 5665 8013

Müüa lõhutud küttepuud. Küsi hinda! 510 5221

Lõhutud must lepp. 5190 6548

Lõhutud küttepuud. 509 2933

Kuivad küttepuud. 5684 2621

TEENUSEDKAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee

Muruniitmine Märjamaal ja selle ümbruses. 5911 2746

Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehi-tusse puutub, küll koos lehen-duse leiame. Rentida tellingud.laius 1 m, kõrgus 9,7 m. Marko 5399 2362

ÜÜRILE ANDA

Üürile anda 3-toal krt Pärna tn 10 alates 1. sept. 5806 6680

Rendile anda ruum 150 m2. Sobib ka koostöö. 529 4879

VAHETADA

Vahet 3toal renov keskk krt Mär-jamaal maja vastu. 5565 3493

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee

Ostan katusesindleid. Pakkuge ka väikest kogust. Õ 525 6258

Kliendikaardiga kõik kaubad RANgU KAUBAmAjAs

16. AUgUsTIL10% odavamalt.

Rõivad ja jalatsid alaliselt -20%.

müügil uued rõivad, ehted ja kalapüügivahendid, külmikud ja boilerid.

HALJASTUSTÖÖD• Haljasalade niitmine,

trimmerdamine ja hooldus

• Hekkide pügamine• Puude ja põõsaste

istutamine lõikamine ja kujundamine

• Võsalõikus

Usin OÜ 554 7270

* Käsitöö, kingitused* Õmblustarvikud* Lõngad* Riiete parandus

LapiButiikPärnu mnt 67,

Märjamaa523 4210

Lõhutud küttepuud:- 50cm kuiv lehtpuu, al 40€;- 30-75cm toores lehtpuu,

al 30€;- 30-75cm metsakuiv okas-

puu, al 35€;laotud puude tarne al 10 rm, transport hinnas;

- 3-meetrised küttepuud, tarne al 30 tm, hind kokku-leppel.

Tel: 50 24 895

VANAMETALLI KOKKUOST

* Veo- ja tõstevõimalusAsume Märjamaa

Uus tn 8 (endine automajand)

E–R kell 9–17www.taeblaauto.ee

5684 4145

Märjamaa Remondikeskus müüb

päikese elektRijaaMade koMplekte

võimsusega 0,5-7 kW-ni. kvaliteetsed seadmed,

uus tehnoloogia ja väga hea energiatootlus.

lisateenusena pakume süsteemi paigaldust ja asjaajamist elektri üld-

võrguga liitumisel.

lisainfo 505 8906

Märjamaa Remondikeskus

• arvutite hooldus ja remont

• olmetehnika remont• Tootmisseadmete remont• Mehaanikatööd

Märjamaa jaama 5e–R 9:00–18.00l 10:00-15:00

info tel 5807 2620

* Tööriistade, sõiduauto ja kaubikute rent

* Akende müük, mõõtmine ja paigaldus

* Kasutatud kodu masinate müük. Järelmaksu võimalus

Märjamaa Pärnu mnt 68 5566 9903

Avatud iga päev www.dracula.ee

Lilia Kaukinen 92 13.08Badrik Laidsaar 87 11.08Antonie-Ingrid Vaher 83 15.08Helve-Anita Lipu 80 16.08Vaige Pärna 78 12.08Salme Lutter 77 17.08Endel Reinem 76 13.08Ludmilla Kalda 76 15.08Selma Kärner 76 16.08Enn Vilumaa 76 17.08Rein Jago-Jaagu 70 16.08Evi Unga 65 11.08Vjatšeslav Selivanov 65 16.08Inge Soosaar 65 16.08Helle Jansen 65 17.08

☺SILMADE KONTROLL ☺ SILMARÕHU MÕÕTMINE ☺ PRILLIDE MÜÜK ☺PRILLIDE PISIREMONT ☺ OPTILISED PÄIKESE-PRILLID

22. augustil kella 10-st Märjamaa rahvamajas

Silmade kontroll maksab 6 €. Prillitellijale on kontroll

TASUTA. Vastuvõtule on vajalik ette-registreerimine.

INFO ja etteregistreerimine tel 482 0075; 5656 4614