MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 11 (1167) 16. märts 2016 Hind 0,35 eurot

TÄNA LEHES:• Kalendrilood: osaühing

Eve Tehtud. Lk 2• Dokumentaalfilm

Robert Kasemäest. Lk 3• Politsei hoiatab kelmide

eest. Lk 5• Gümnaasiumis süstiti

IT-huvi. Lk 7

Kümnendat korda olid laval ainult mehedPeaks vist aegsasti kodust välja minema, et paremat istekohta saada, käib mõte läbi pea. Rah-vamajja jõudes näitab tuubil täis garderoob, et samamoodi on mõelnud juba väga paljud. Tul-bisülemid vaasides ja pikkade lintidega õhupallid laes kaunis-tavad teed saali. Mehed-poisid on oma etteastete eel elevil. Naised publikuna samamoodi – mida meie mehed meile seekord pakuvad.

Lava tagaseinale suurtest lilledest moodustatud number kümme viitab, et juba küm-nendat korda tuleb 8. märtsil kontsert „Laval ainult mehed“. Esimesena astub publiku ette Indrek Karotamm ja mängib kena kitarripala. Kuuldes, et see on mehe omalooming, suuren-dab esitatu väärtust veelgi.

Jah, kui meil on kohapeal sellised tegijad, siis pole vaja ni-mekaid üllatuskülalisi. Kui rah-vasaadik Valdo Randperele hil-juti Märjamaal külas käis, tegid rahvamaja naised küll ettepane-ku naistepäevakontserdile ülla-tusesinejaks tulla, aga viimasel hommikul ütles mees siiski ära. Las jäädagi see kontsert just oma kogukonna omaks, kus esi-nejad teevad kõike just nii, nagu tiivad parasjagu kannavad. Pea-mine on soe süda ja hea tahtmi-ne. Pealegi, kuhu need võõrad veel mahutadagi, kui kavas oli 28 numbrit, laval käis kokku 125 meest ja poissi, kellest mõni tegi kaasa mitmel korral.

Publik on juba ette „pihus“, kui lavale astuvad Midrimaa lasteaia Mesilaste rühma poisid Henri ja Karlos. Ülima aegluse-ga – kuid seda paremini sõnum saali jõuab – kannavad nad ette

luuletuse „Naistepäev“. Lavale tulevad ka Valgu ja Varbola kooli poisid, vii-mastel üks isagi pundis. Nii tore, et valla eri kan-tide mehed-poisid kaasa teevad!

Teet Tomson on mit-metel viimaste aja kont-sertidel olnud teadustaja rollis. Miks ka mitte, ta saab sellega hästi hak-kama. Eriline tänu selle eest, et kõik vaheteksti-des kasutatud mõtteterad otsis Teet ise välja (vahel on ka rahvamaja naised selles osas õla alla pannud ja õhtu juhid on need siis ette kandnud).

Kui kuulutatakse välja muusikakooli viie poisi ühi-sesinemine, on kõik peale ühe aegsasti laval. Sten-Marti lööb saalis vanaemale patsi ja lippab ka lavale, käes klarnet, mis on pea pool poisi pikkusest. Suure-mad poisid on noodipuldi juba „vallutanud“, väike torkab oma-gi noodilehe paika, kuid oh häda – kõrgus pole õige. Puldi sätti-mine on juba number omaette, mida saal jälgib heatahtliku naerusuminaga. Lõpuks läheb lugu käima, kuid kõige lühemal tuleb ikkagi peaaegu kikivarvul mängida, et nooti näha.

Mihkel Sirel esitab vana laulu üksikust ratsanikust, Ce-rese mehed laulavad armastu-sest ja kevadest, Rello meeste üks laul kinnitab, et alati polegi laulus sõnu vaja. Ove Averin tuli kõrgest palavikust hoolimata lõõtspillilugu esitama. Üllatus oli tantsumees Rihot seekord koos Veikoga ka laulmas kuulda.

Laulude vahel tantsivad

meie arvukate tantsurühmade mehed ja poisid. Kavas on rida-misi polkasid, mis annab aimu kava hoogsusest. Hip-hopi stiili näitasid Kristofer ja Tantsu-taldade poisid. Päästekas tuli seekord lavale zumbakavaga, Hopsani lehvitas kelmikalt oma pikk-kuubede hõlmu. Pea ka-hetunnisele kontserdile panid punkti isad, kes näitasid, mis-sugused meistrimehed nad on. Tantsu lõpus haarasid nad pau-gutid ja publiku tulise aplausi saatel lendasid saali värvilised paberlitrid. Taas tänas saal esi-nejaid püsti seistes ja aplodee-rides.

Saalist väljudes sai iga nais-terahvas koduteele kaasa ka lilleõie. Nii on olnud iga kord. Alati tekitab see väga sooja tun-de. Rahvamaja lisas: „1000 tänu meie poolt, kallid mehed, poisid ja härrad!”

Väga tabavalt võttis oma muljed kokku Iris Haiba: „ Tänan kümnendat korda Märjamaa

mehi, kes Märjamaa rahvamaja lavalaudadel üles astusid ja saa-litäiele naistele elamust pakku-sid! Kord nunnumeeter põhja, siis huumorisoone kontroll, see-järel heldimuspisarad silmi, siis kiljumist ja kaasaplaksutamist – sellist kontserti juba raha eest ei osta!“ Reet Saar

Naistepäevakontsert toob alati täissaali.

Luuletust esitavad Karlos Ohtra ja Henry Marrandi.Fotod: Reet Saar

16. märts 20162 Märjamaa Nädalaleht

Kuidas Evest sai ettevõtjaKALENDRILOOD

Valla kalendris ilmestab märtsikuud osaühing Eve Tehtud. Nimi on igati tabav, sest suur

osa pakutavast, mis selle nime alt tuleb, ongi Eve tehtud.

Osaühingu asutas Eve Ale-kand 2012. aasta detsembris, aga väikest viisi oli ta ette-võtlusega tegelenud juba hulk aastaid. Tupperware toodete müümise kõrvalt sai alguse Eve praegu üks tuntumaid „kau-bamärke“ – leivaküpsetamine, sest Tupperwarel käib toodete tutvustamise juurde ka söögite-gemine.

Nii pole imestada, et kui 2011. aastal oli maakondlik lei-vaküpsetamise võistlus, võttis Eve sellest osa ja sai teise koha. „Mul on olnud sada lammast, mille vill, nahad, liha – kõik tuli realiseerida,“ meenutas Eve. Ka käsitööd on ta aastaid teinud ja käinud laatadel müümas. Kan-gasteljed on praegugi toas töö-valmis. Kõik see kokku andis jul-guse omal käel alustada. Ja nagu mõnel teiselgi, kes ettevõtjaks hakanud, on selles ahelas veel üks kattuv lüli: palgatöölt koon-damine 2012. aasta kevadel.

„Alguses ma ei teadnudki, mida tahan teha. Äratundmine tuli tükk aega hiljem,“ meenutab naine esimesi samme uues olu-korras. Töötukassa kaudu käis ta ettevõtluskoolitusel ja pagari-kondiitrikoolitusel, seejärel vor-mistas aasta lõpul oma firma. Tegevussuunaks sai leivaküpse-tamine naturaalsetest tooraine-test. Juurde hakkas lisanduma muudki ja nüüd ütleb Eve, et teeb kõike, mis leiva lauale toob.

Linnukasvatus on tore

2013. aasta tal-vel läks Eve Türi-le linnukasvatust õppima ja on nüüd 5. kategooria lin-nukasvataja. See tähendab, et tema pakutava nimis-tusse lisandusid ka munade ja linnuliha müük. Mullu suvel oli talus üle saja ko-dulinnu, talvel pa-terdavad õuel vaid pardid, aga soojaks ajaks suureneb hu-vitavate tõugudega linnukari uuesti. Esimesed kogemused olid kal-kunibroileritega, neid on plaanis jälle võtta.

„Munakanu kasvatades tule-vad vaid valged ja pruunid mu-nad. See on rutiin. Kui oled õp-pinud linnukasvataja, siis mida rohkem eri tõuge, seda põnevam see töö on.“ Eve annab kiire ülevaate tema majapidamises olnud eri tõugudest, toob välja nende plusse, kirjeldab huvitava välimusega mune, võrdleb liha omadusi, endal silmad säravad. On aru saada, et see tõesti köi-dab teda.

Suhtlemise kasust

Mõnedki uued tegevussuunad või tooted tulevad jutuajamis-test inimestega. Just nii hakkas naine küpsetama Mõisamaa ökokogukonnale Väike Jalajälg leiba-saia ja kondiitritooteid. Laadal mõne ostja pillatud kü-simus, miks te seda või teist toodet ei tee, on viinud uue küp-setiseni. Eve sõnul ta end väga ei reklaami, aga info, et temalt saab head leiba, saia ja karaskit, levib tutvusringkonnas.

Suvi on paljude väikeette-võtjate jaoks laatadel käimiste aeg. Eve valib ennekõike selli-seid, kus on pisut teistsugune suund. Nt Hansapäevad Pärnus või Uue Maailma laat Tallinnas. Loomulikult näeb teda Märja-maa laatadel ja kui ta kuuleb, et kuskil tuleb hea laat, proovib sinnagi minna. Ta on seda meelt, et mida rohkem jõuad oma too-teid ise turustada, seda parem.

„Inimesed on toredad,“ kii-dab ta ostjaid. Esimestel aasta-tel osteti rohkem, nüüd on müük langenud ja seepärast tuleb just talvekuudel otsida muid sis-setulekuallikaid. Praegu töö-tabki Eve Kasti külas väikeses õmblusettevõttes, selle kõrvalt küpsetab leiba. Õmblemist ta õppinud pole, selle korvab hea pealehakkamine ja kui mõnda operatsiooni veel ei oska, saab

selle kolleegide abil selgeks. Eve ei salga, et nende aas-

tate jooksul on olnud ka mõõ-naaegu, kui tekivad kahtlused, kas majanduslikus mõttes veab välja. Aga selles on ta veendu-nud, et toitu tuleb teha armas-tusega, muidu head tulemust ei saa. Enne laadale minekut käivad kõik leivaküpsetamise toimingud kellavärgi täpsusega, et tainas saaks hea ja soovitud kogus valmis. Elektriahi valgus-küllases taluköögis on päev otsa kuum. Siin on ka klassikaline leivaahi, aga see mahutab liiga vähe.

Üks ostja küsinud kord, kas Eve ei tahaks oma leiba pakkuda ka Leiburi konkursile. „Miks ma peaksin oma loomingu ära and-ma?“ ei tõmba teda ühekordne laiem tuntus. Parem küpsetada armastusega oma väikesi ko-

Eve Alekand koos kõige noorema pojaga.Fotod: Anne Aaspõllu

Järgmine pensionäride ühenduse klubi Elulust kokkusaamine on 21. märtsil kell 11

Märjamaa sotsiaalkeskuses.Kohv, tee ja supisted on laual.

Külaline Signe Kalberg. Teemaks on kaaniravi

Samas 11. juuni reisi piletite väljaostmine (55 eurot) kell 10-13. On veel mõned vabad kohad.

Pensionäride ühendus

Õppinud linnukasvatajale meeldib pidada huvitavaid tõuge.

16. märts 2016 3Märjamaa Nädalaleht

TÖÖINSPEKTSIOONI NÕUSTAMISbÜROO

Märjamaa vallamajas

Tehnika 11 tuba 6.

Kuu esimesel teisipäe-

val on siin tööohutuse

ja töötervishoiu alane

nõustamine,

kuu kolmandal teisi-

päeval töösuhete alane

nõustamine.

Vastuvõtu aeg on kell 9–12.

Aukodanik Robert Kasemägi elab fi lmis edasiguseid ja olla ka oma toodete müüja. Eve on nüüd vahel harva ostnud poeleiba, aga see ei mait-se enam: „Harjud vist oma mait-sega nii ära, et kõik muu ei tundu nii hea.“

Eve oli meeldivalt üllatunud, et ta valiti välja valla kalendris-se: „Mulle on oluline, et mind kui väikeettevõtjat on märgatud ja seeläbi tänatud. Tasuta reklaam on see pealekauba.“ Kohaliku kalendri tegemine on tema ar-vates hea mõte, sest vald on suur ja me ei tunne oma ettevõtjaid. Tema küll tahaks teada, mida teised ettevõtjad teevad. Nii võiks ehk toorainetki lähemalt saada või muul moel koostööd teha. Praegu kasutab Eve Võru-maalt Loona talu jahu, mis siia kohale tuuakse. Selle kvaliteet ja hind on heas kooskõlas. Ta-tart ostab Vigala kasvatajalt. Ta võtaks meelsasti jahu lähemalt, aga küpsetamisomadused ei tohi kehvemad olla. Palju küsi-takse speltanisu kohta, mida ta samuti kasutab.

Toidu puhul peab Eve olu-liseks, et tooraine oleks koha-lik ja naturaalne. Üks semester Saksamaal kodumajanduskoolis 1990-ndatel aastatel, pani aluse toiduhuvile. Aga tervisliku toidu kõrval on talle sama oluline ilu-sasti kaetud laud ja kenad nõud. „Tuttavad ütlevad, et külalisi vastu võttes, tuuakse siin majas alates kristallist kõik välja. Aga just nii mulle meeldib,“ ei tee Eve saladust.

Metsaääre küla Lülle talu on suurest maanteest paari kilo-meetri kaugusel. Veel mõne aas-ta eest oli Eve oma vanematele poegadele täiskohaga ema-lo-gistik, kes sõidutas neid Märja-maale kooli ja trennidesse, sõitis mitmeid kordi päevas kodu ja alevi vahet. Kõige noorem poeg alustas kooliteed Mõisamaal kogukonnakoolis, kuhu tuleb samuti iga päev sõita. Seetõttu ei pääse me jutus mööda valla-teest, mis naise arvates paremat hooldust vajab. „Maal elamine on täisluksus ja kogu vastutus on su enda peal. Aga sellist vai-kust nagu oma kodus, mujalt ei leia,“ peab Eve maaelu suureks väärtuseks.

Reet Saar

Märjamaa valla auko-daniku Robert Kase-mägi pikk elutee lõp-pes mullu 30. aprillil

96-ndal eluaastal, aga tänu re-žissöör Aljona Suržikovale elab ta filmis edasi.

Laupäeval, 12. märtsil tõi dokumentaalfilm „Tee otsing. Robert Kasemägi“ Märjamaa ki-nosaali hulgaliselt Roberti sõp-ru, tuttavaid, pillimehi, õpilasi…Pooletunnises dokumentaalfil-mis oli meie ees taas see päik-selise loomuga, vitaalne, sõbra-lik, heatahtlik ja üdini viisakas inimene. Temaga kohtumine lõi päeva alati särama.

Film sai tõuke kohtumisest Tais, kus Suržikova sattus 2011. aastal puhkusel olles kokku Ro-berti lapselapse Marika Blauga. Algul vestlesid naised omavahel inglise keeles, jutust selgus, et mõlemad oskavad eesti keelt. Marika rääkis oma Eestis ela-vast toredast vanaisast ja peagi tuli Suržikova kaameraga Mär-jamaale.

Võttepäeva hommikul oli Robert liha praadides põske põ-letanud ja sestap on näol näha punane laik. Positiivse loomu-ga mehele nii iseloomulik oli ta kommentaar, mis osutas, et alati võinuks hullemini minna: „Hea, et silma ei pritsinud.“

Saame teada nende pere

elukäigust. Vanaisa sõitis maa saamise pärast Venemaale, ela-ti Peterburi lähistel eesti külas. Muusikahuvi oli poisil juba lap-sest peale. Keskkoolis õppides läbis Robert muusikaõpetajate suvekursuse. Õpetada meeldis talle juba siis ja õpetajana töötas ta lausa 90-aastaseks saamiseni.

Sõja ajal tuldi Eestisse, siin õppis Robert konservatooriu-mis metsasarve. Ta on 29 aas-tat mänginud nii Estonia teatri

orkestris kui Eesti Raadio Süm-fooniaorkestris. 1950. aastast alates tegi Kasemägi pedagoogi-tööd, sellest 40 aastat Tallinnas Otsa-nimelises muusikakoolis. Peaaegu kõik Eesti orkestrite staažikamad metsasarvemän-gijad on tema õpilased. Robert oli üks Märjamaa muusikakooli mõtte algatajaist ja kauaaeg-ne õpetaja. Samuti juhatas ta Märjamaa puhkpilliorkestrit ja mängis siin kaasa veel kõrge va-nuseni.

Filmis kõneleb teiste hulgas Robertist ta hea sõber Neeme Järvi.

Küsimustele vastates ütles autor, et ta eesmärk oli Kasemä-gi pere kaudu näidata ühe pere-konna elutee otsinguid. Oli see siis Roberti enda elurada või ta poja pere kolimine Saksamaale. Plaanis oli teha pikem film, aga väikese eelarve tõttu tuli piirdu-da pooletunnise dokumentaa-liga. Vahepeal oli võtetes paus, viimased kaadrid on salvesta-tud vaid paar kuud enne Roberti surma. Lõpus jääbki ta meile kõigile lehvitama pansionaadi kinni- ja lahti liikuvate klaasus-te vahelt. See kujund ilmestab tabavalt seda, et Robert on juba teispoolsuses, kuid mälestustes ikka siin.

Reet Saar

Režissöör Aljona Suržikova. Foto: Reet Saar

16. märts 20164 Märjamaa Nädalaleht

1. märtsi hommikul kõlasid Valgu mõisas rahvapillihelid. Külla oli tulnud Märjamaa güm-naasiumi õpetaja Ave Sinikas koos oma klassiga. Kuni lapsed õpetaja Anneli Ülemaante käe all meisterdasid, tutvustas Ave Valgu õpilastele omavalmista-tud pille.

1.–5. klassi õpilaste mul-jed olid mitmesugused. Martin: „Sain teada, et lihtsamaid pille saab meisterdada rohust ja või-lillest. Arvan, et pille on raske teha, sest neid on vaja hääles-tada ja pilli peab heast puust tegema.“ Emma-Brigitta: „Jäi meelde, et kui mängid pilli, ei tohi muutuda uhkeks ja ahneks. Meeldivad kannel ja parmupill.“ Märten: „Mulle meeldis karjapa-sun, see oli hästi suur.“ Rassel: „Arvan, et pille on raske teha, sest see nõuab kannatust ja aega. Ise tahaks proovida paju-pilli teha, usun, et saaksin hak-kama.“ Aliisi: „Meeldis parmu-pill, see tegi naljakat häält.“

Kõige rohkem meeldis laste-le, et nad said ise kõiki pille kat-

suda ja proovisid neid ka mängi-da. See on väga tähtis, kui laps näeb oma silmaga pilli ja selle ülesehitust ning kuuleb muusi-kariista õiget häält.

Kuna töötan ka lasteaia-lastega, siis soovisin neilegi rahvapille tutvustada. Nii ko-gunesidki 7. märtsil Valgu, Sipa ja Laukna lasteaia lapsed Märja-maa raamatukokku. Kuni õpeta-ja Ave ettevalmistusi tegi, said lapsed tutvuda raamatukoguga. Karjapasuna valjude helide saa-tel suundusid lapsed raamatu-riiulite vahelt saali.

Patrik: „Minule meeldisid pillid ja ka raamatukogu. Meel-dis kõik.“ Annabel: „Pillidest meeldis karjapasun.“ Emma: „Minul on kodus ka parmupill.“ Tüdruk tutvustas oma pisut teistsuguse väljanägemise-ga parmupilli hiljuti lasteaias teistele lastele. Marten: „Mul-le meeldis torupill ja see, et sai pille oma käega katsuda ja män-gida.“ Johannes teadis, et va-nasti valmistati torupilli looma maost. Mihkel: „Meeldis torupill

ja põiepill. See ka, et sai raama-tukogus raamatuid vaadata.“ Hiiu kannel jäi lastele meelde just nimega seotud loo järgi.

Eliise: „Kui ma suureks saan, tahaks ise ka mõnda pilli män-gida osata. Klaverit juba natuke oskan.“

Õpetaja Helle: „Lastele meel-dis, et sai ise pille mängida: kar-japasunat puhuda, võrutrummi lüüa ning kandlel mahedaid he-lisid välja võluda. Üritus oli väga hästi organiseeritud ja läbi vii-dud, sest oli arvestatud laste va-nusega. Tähelepanuülesanded ning liikumismäng pillimängu vahel hoidsid lapsed aktiivsed ja pakkusid toredaid elamusi.“

Õpetaja Katrin: „Oli tore väike eksam pillide tundmise

kohta, kus lapsed pidid tegema rühmatööd ja kokku leppima, kes teab pilli nime ja kes selle ütleb. See kinnistas laste tead-misi.“ Õpetaja Sirje: „Oli tore üri-tus. Teinekord tahaks veel pille tundma õppida.“

Mõlemad sündmused lõppe-sid lõbusate mängude ja tantsu-dega, mis pakkusid lastele palju rõõmu ja lusti.

Suur tänu õpetaja Avele! Oli hariv ja lõbus koosviibimine. Sa-muti tänan õpetaja Anneli Üle-maantet ja Märjamaa raamatu-kogu töötajaid toreda vastuvõtu eest, Valgu kooli juhtkoda abi eest ning kõiki õpetajaid ja lapsi!

Õpetaja Reelika Looring

Lapsed õppisid tundma rahvapille

Ave Sinikas tutvustab kolme lasteaia mudilastele omaval-mistatud rahvapille.

Märjamaa Valla Raamatukogu lastekogus

laupäeval, 19. märtsilkell 12. 00PEREPÄEV

* Muinasjutte vestab Piret Kukk

* Meisterdamist juhendab Hannes Sassi

* Mängime malet ja teisi lauamänge

Malesimultaani annavad Hendrik ja Karl

Üllatuseks „Pimekohting raamatuga”

Info 4821181

NÄITUSED

Väike keraamikanäitussaviringi õpilastelt

„Ahvid ja elevandid”Juhendaja õp M. Jors

Tarmo Toimetaja meisterdatud

raadio teel juhitavadMUDELLENNUKID

16. märts 2016 5Märjamaa Nädalaleht

Ettevaatust, kelmid kasutavad heausksete ID-kaarte ja paroole

Möödapääsmatu on jätta kirjutamata kelmidest, kes too-vad heausksetele ja

usaldavatele inimestele kuhjaga muret ning rahalisi kaotusi.

Tasuta lõunasööke ei ole ole-mas, kõlab kõigile tuntud ütlus ja oma töös inimestega, näevad politseinikud seda kahetsus-väärselt tihti. Ikka pöördub po-litseisse inimesi, kelle postkasti on hakanud jõudma kahtlaselt suured mobiili- või muude tee-nuste arved. Kuigi hoiatusi kel-mide tegevustest saadetakse laiali igal aastal, täieneb ohvri-te nimekiri sellele vaatamata. Uurija poolt menetlusse võetud ühe ohvri murest rullub paha-

tihti lahti kavalalt loodud pe-tuskeem, mille lõksu heausksed on langenud.

Üldjuhul valitakse ohvri-teks inimesi, kes ei tunne end kindlalt internetis ja seal mak-sete tegemises. Teatud juhtudel pakutakse ohvrile ID-kaardi ja paroolide kasutamise eest sadu eurosid. Kelmid lubavad, et sel-lega ei kaasne lisakohustusi. Politseini on jõudnud informat-sioon juhtumitest, kus inimesi on söögi-joogiga „ära ostetud“ ja nad on nõustunud kelmidele vajalikud paroolid politsei tee-nindusest taotlema.

Esimesed märgid sellest, et midagi võiks valesti olla, saabuvad enamasti paar kuud

hiljem. Üldjuhul on need kauba eest maksmata jäänud arved või teated ohvri nimele võetud väikelaenu(de) osamaksete mit-tetasumisest. Edasi juhtub see, mida keegi halvimas unenäos-ki näha ei tahaks. Päevavalgele tulevad ohvri nimele võetud tuhandetesse eurodesse ulatu-vad väikelaenud, sadasid euro-sid maksvate tehnikavidinate järelmaksud jne. Nendest pole heausksel ID-kaardi omanikul aimugi. Ohver on enda teadma-ta tõmmatud petuskeemi ning lõpuks laenude ja kohustustega üle kallatud.

Kahjuks on viimastel ae-gadel selliseid juhtumeid ette tulnud ja see on juhtunud ini-

mestega meie ümber. Panen kõigile südamele, et ID-kaart ja paroolid peavad olema ainult kaardi omaniku enda kasutuses ja teada. Noorematel soovitan eakamate sugulastega rääkida internetiohutusest ja tuletada meelde, et kolmas isik ei saa võõrast ID-kaarti kasutades tuua selle omanikule rahapuud ega selle vilju. Hoidke silma peal oma lähedastel ja andke polit-seile teada oma kahtlustest, mis puudutavad võimalikke kelme või nende tegevust!

PiirkonnapolitseinikJaan Sildoja

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub taas kõiki hea tahtega kaaskodanikke, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama teisipäeval, 29. märtsil 2016 Lennart Meri (1929–2006) mälestusüritust.

Selleks süütame mälestus-lõkked või märgutuled oma jaa-nitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võima-likult lähedal mõttelisele joo-nele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekon-

nale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaa-reks või tulede teeks.

Velise-Valgu kandi rahvas võtab seekord tulepakud kaasa ja kutsub kõiki huvilisi bussi-ekskursioonile Lõuna-Lää-nemaale Hanilasse ja Virtsu. Seoses Merekultuuriaastaga läheme seekord n-ö Meri teemal mere äärde välja

Buss liigub marsruudil:Jädivere 13.00 Päärdu-Velise 13.20 Inda-V-Nurtu-Valgu 14.00

Velise-Sulu-Haimre-Märjamaa, 14.30, Sipa-Koluvere-Lihula-Ha-nila.

Hanila muuseumis oleme oodatud kell 15.30–16.30 (nime-tatud muuseumi looja Porsiku Kustase ehk August Tambärgi järgi ja avatud Lennu Taadu osa-lusel pea 20 aastat tagasi)

Kell 17 algab Huviretk Virt-su põnevamatel objektidel Virt-su Arendusseltsi kohatundjate parimate soovituste kohaselt.

Ja siis 29. märtsi õhtul üks tund enne päikse loojangut (kell 18.58) paneme lapiküünalde rea püsti Virtsu tuulepargis, kohal, kus Virtsu rahvas seda vahvat traditsiooni lõkke süütamise-ga on samuti aastaid väärikalt tähistanud. Kaasa muidugi hea

tuju, mälestused säravast pre-sidendist, tuulekindel rõivastus, piknikukorvid .

Eelnevalt vahvat ja ühtlasi võrdlevat lugemist leiab netist: www.virtsu.ee/arenguselts/in-dex.html ja www.velise.ee/khs/

Esimest korda toimus mä-lestustule tegemine märtsis 2006.

Velise Kultuuri ja Hariduse SeltsSillaotsa TalumuuseumVelise Muinsuskaitse SeltsEesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakond

Info: kalew@velise.ee

Kalev Tihkan

Sõidame Lennart Meri mälestuseks mere äärde

Varbola Noortetuba kutsub noortekasse!

Teisipäeval (15.03) istuta-me üheskoos tomatitaimi ja lilli, et ühtse meeskonnana nende kasvamist jälgida ja toetada.

Neljapäeval (17.03) meis-terdame okstest linnupesa, kuhu munadepühade ajal mu-nad poetada.

Teisipäeval (22.03) kaunis-tame ja värvime mune.

Neljapäeval (24.03) küp-setame üheskoos maitsvaid muffineid.

Noortekeskus on nimetatud kuupäevadel avatud 15:00–20:00. Lisaks ühistegevus-tele saab noortetoas män-gida lauatennist ja vahvaid lauamänge ning loomulikult ka noorsootöötaja Siretiga juttu puhuda.

Kohtume noortekas!

RAHVAPÄRIMUS

Rahvapärimuse kohaselt veet-sid rändlinnud talve teispool-suses ehk surmariigis. Kevadel kui nad tagasi tulid, kardeti negatiivset mõju inimestele üle kanduvat. Selleks, et halba mõju „ära petta“ tuli jälgida, et lind inimest „ei petaks“.

See tähendab, et inimene ei satuks tühja kõhuga kuulma mõne vastsaabunud linnu häält. Mitmetes tekstides on öeldud: linnu poolt petetut ootas surm, kuid võis tabada ka haigus, kõh-numine, jõuetus, laiskus või eba-õnn töö juures.

Linnu poolt petetud inimene pidi puud hammustama või noa puusse lööma – sellega loodeti ohtlik mõju puule üle kanda. Va-hel arvati, et lind saab inimest petta siiski vaid juhul, kui ta näeb inimest enne, kui inimene teda.

Kõige olulisem oli muidugi petmist ennetada. Rändlindu-de kevadise saabumise ajal tuli süüa hommikuti enne õuemine-kut vähemalt pala leiba või mõn-da muud toitu.

Inimesed, olge valvsad!

Sillaotsa muuseumi pedagoogLiivi Miil

Kevad ja rändlinnud

16. märts 20166 Märjamaa Nädalaleht

Missugust prügi tohib põleta-da koduses küttekoldes?

Prügiks nimetatakse tava-liselt segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plas-tist mänguasjad. Taolisi esemeid tekib majapidamistes sageli ning kiireim viis prügist vabane-miseks tundubki kütteperioodil vanad esemed ahju visata. Ahju tohib aga panna vaid töötlema-

ta puitu, kiletamata paberit ja pappi.

Kõige keskkonnasõbrali-kum on paberi ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et saaks materjali uuesti ring-lusesse võtta. Tule süütamiseks saab kasutada ka peenikesi puu-pilpaid, kasetohtu ja/või süü-tekuubikuid. Muude asjade põ-letamisel tekib õhku kahjulike osakesi, mis mõjuvad halvasti

nii inimeste ja loomade tervisele kui ka kogu ümbritsevale kesk-konnale. Vähem tähtis ei ole ka kahjulik mõju ahjule – sobimatu-te esemete põletamine lühendab ka ahju eluiga.

Prügi põletamine taandub müütidele – kui vanasti põletati prügi ahjus, siis järelikult võib seda teha ka nüüd. Tasub aga meeles pidada, et aastaküm-neid tagasi olid jäätmed oluliselt teistsugused. Plastpakendeid oli vähem kui praegu ning tar-bimine samuti väiksem. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse val-davalt plastpakendeid. Samuti paraneb aasta-aastalt eksper-tide teadlikkus, mida tegelikult jäätmete põletamine kaasa toob. Seetõttu toimub jäätmete põle-tamine kontrollitud tingimus-tes, spetsiaalseid põletusahjusid kasutades.

Kui õues läheb külmaks ning kodu tahab kütmist, tundub, et ahju võikski justkui kõike vi-

sata, sest ahjus toimub ju põle-mine ning mittevajalikud asjad kaovad. Mõnikord kasutatakse prügipõletamist ka kulude vä-hendamise viisina. Majapida-misse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamises jäätmeid üldse ei teki. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatak-se küttekoldes. Selline käitumi-ne on vale. Kõige lihtsam viis jäätmetest vabaneda on prügi sortida ning majapidamise küt-miseks kasutada puid või muid küttematerjale, mida on lubatud põletada. Nii säästame keskkon-da ja ka oma tervist.

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud koh-ta.

Infot ohutu kütmise ja jäät-mete sortimise kohta leiad ahi.envir.ee.

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS korraldab avaliku suulise

enampakkumise Märjamaa vallale kuuluva äriühingu

võõrandamiseks. Osaühing Orgita Elamu (regist-rikood 10416090) enampakku-mise alghind on 36 000 eurot, osavõtutasu 400 eurot ja tagatis-raha 4000 eurot.

OÜ Orgita Elamu osa võõranda-mise lepingu põhitingimused:1) ostja peab jätkama soojusener-gia tootmist ja müümist osaühing Orgita Elamu olemasolevatele tarbijatele ja lepingupartnerite-le; 2) kaugküte peab säilima Or-gita küla kaugküttepiirkonnas ja 3) võõrandamisega seotud kulud kannab ostja.

Enampakkumise osavõtu-

tasu ja tagatisraha tasuda Mär-jamaa Vallavalitsuse kontole EE411010802004561005 SEB pangas.

Enampakkumine toimub NELJAPÄEVAL, 24. märtsil 2016. a Märjamaa alevis Teh-nika 11, Märjamaa Vallavalit-suse maja I korrusel tuba 6 kell 11:00.

Enampakkumisel osalemi-seks esitada avaldus Märjamaa Vallavalitsuse kantseleisse kabi-net 21, aadressil Tehnika 11 Mär-jamaa alev 78304 Rapla maakond või digitaalselt allkirjastatud e-post: marjamaa@marjamaa.ee , hiljemalt KOLMAPÄVAL, 23. märtsil 2016. a. kell 16:00

Avaldusele lisada: maksekor-

raldus osavõtutasu ja tagatisra-ha tasumise kohta; passi või ID-kaardi koopia ( füüsilisest isikust ostja); juriidilise isiku pädeva or-gani otsus enampakkumisel osa-lemiseks ja osaühingu ostmiseks; juriidilisest isikust ostja esindaja passi või ID-kaardi koopia.

Enampakkumisel osalemi-se avaldus (avaldatud Märja-maa valla koduleheküljel: www.marjamaa.ee või küsida valla-valitsuse kantseleist; e-post: marjamaa@marjamaa.ee) peab sisaldama nõusolekut enampak-kumises osalemiseks kuulutuses toodud tingimustel. Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal müügihinna sisse, teistele osavõtjatele tagatisraha tagasta-takse. Notariaalne äriühingu osa müügileping sõlmitakse ühe kuu

jooksul enampakkumise tule-muste kinnitamisest. Notaritasu ja registriandmete muutmise rii-gilõivu maksab ostja. Osaühingu kogu müügihinna tasub ostja hil-jemalt müügilepingu sõlmimisele eelnevaks päevaks. Tasumiseks loetakse raha laekumist Märja-maa Vallavalitsuse arvelduskon-tole või notari deposiitkontole.

Informatsioon enampak-kumise kohta: õigusnõunik Evi Rooda, telefon 489 8850 või 53056895; e-post evi.rooda@marjamaa.ee. Enampakkumisel oleva osaühingu varadega on võimalik tutvuda kohapeal: ma-jandusosakonna juhataja Mar-gus Vaher telefon 56220009 või 4898859, e-post: margus.vaher@marjamaa.ee

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS korraldab avaliku suulise

enampakkumise Märjamaa vallamajas 2.korrusel asu-vate ruumide nr 68 ja nr 69

kasutusse andmiseks tähtaja-lise lepinguga, kuni 3 aastat.

Äriruumi nr 68 (Märjamaa alev Tehnika 11 Märjamaa valla-maja 2. korrus, ca 37 m ²) enam-pakkumise alghind on ühe kuu üüri suurus 60 eurot.

Äriruumi nr 69 (Märjamaa alev Tehnika 11 Märjamaa val-lamaja 2. korrus, ca 48 m² osa suuremast ruumist) enampak-kumise alghind on ühe kuu üüri suurus 77 eurot.

Üürnik paigaldab ruumi nr 69 kasutatava ruumiosa eral-damiseks ajutise vaheseina ja üürilepingu lõppemisel taastab ruumi kasutamiseelse olukorra. Lisaks üürile tasub üürnik kõr-valkulude eest (elekter, vesi,

kanalisatsioon, küte, prügivedu, jm võimalikud teenused).

Enampakkumine ruumide üürile andmiseks toimub Märja-maa vallamajas tuba 6, 31. märt-sil 2016 algusega kell 10:00.

Avaldus enampakkumisel osalemiseks esitada Märjamaa Vallavalitsusele, aadressil Teh-nika 11 Märjamaa alev 78301 Rap la maakond, hiljemalt 30. märtsil 2016 kell 16:00. (aval-duste vormid lisatud). Enam-pakkumisest osavõtu avalduse võib esitada ka digitaalselt all-kirjastatult e-posti aadressile: marjamaa@marjamaa.ee

Informatsioon enampak-kumise kohta: õigusnõunik Evi Rooda, telefon 489 8850 või 5305 6895; e-post evi.rooda@marjamaa.ee. Enampakkumisel olevate ruumidega on võimalik tutvuda kohapeal, eelneval kok-kuleppel telefonil 5622 0009, Margus Vaher.

Mida tohib põletada koduses küttekoldes

* Mõõdistusprojektid* Invertariseerimine* Ehitusprojektid* Ehitusekspertiisid

DBC Consulting OÜconsulting.dbc@gmail.com

Tel 511 8973

16. märts 2016 7Märjamaa Nädalaleht

Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus ja BDA Consulting OÜkoostöös Raplamaa Arendus-

ja Ettevõtluskeskusega korraldavad

ALUSTAVA ETTEVÕTJA BAASKOOLITUSE

Koolitus annab vajalikud baasteadmised oma ettevõtte alustamiseks ja oskused ette-võtlusega tegutsemiseks

Koolituse teemad:• strateegiline planeerimi-

ne väikeettevõttes: mina-ette-

võtja, äriidee ja -mudel• turundus ja müük: tu-

rundusuuringud ja –strateegia ning turundus- ja müügiplaan

• finantsjuhtimine, raama-tupidamine, maksud, finants-prognooside koostamine

• meeskond ja juht

Koolituse viivad läbi koge-nud õppejõud ja tugevad spet-sialistid.

Koolituse käigus koostab osaleja äriplaani ja tegevuska-va.

Koolitus toimub: 19.–20.04, 02.–03.05,

17.–18.05 ja 31.05 kella 10.00–17.00 Rapla Kultuu-rikeskuse kammersaalis

(Tallinna mnt 17a, II korrus)

Osalemistasu: 40 eurot, milles sisalduvad koolitusma-terjalid ja kohvipausid. Koo-lituselt on võimalik tulumaks tagasi küsida.

Koolitusele kandideeri-miseks tuleb esitada sooviaval-dus, mille leiate www.raek.ee. Täidetud ankeedi palume saata hiljemalt 5. aprilliks aadres-sile aili@raek.ee. Lisainfo Aili Gutmann 489 4750.

Tudengid tulid elektriautodega levitama IT-pisikut

Seitsmendat korda külastasid Tartu Ülikooli, Tallinna Teh-nikaülikooli ja IT Kolledži tudengid kuut Eesti kooli, et

populariseerida infotehnoloogia õppimist.

„Geeks on Wheels“ ehk „Nohi-kud ratastel“ ringreis toimus 9.–16. märtsil. Arvutihuvilistest „nohi-kud“ sõitsid koolide juurde Nissani elektriautodega. Igas koolis viidi nelja tunni jooksul läbi praktilisi laboreid, kus tutvustati infotehno-loogia põhitõdesid programmeeri-misest, riistvarast ning tarkvarast. Ühes töötoas võeti lahti arvuti ja näidati selle riistvaralist anatoo-miat. Teises laboris õppisid noored rahakotisuuruse arvuti Raspber-ry Pi peal elektroonika algtõdesid ning programmeerimist. Veel tut-vustati kõige uuemaid nutisead-meid (tahvelarvuteid, nutikellasid, nutitelefone, virtuaalreaalsust) ja sai tantsida Xbox Kinect sensori ees.

Märjamaa gümnaasium oli tä-navuse tuuri esimene koht. Järgmi-sed sihtpunktid olid Käina kool, Ku-ressaare vanalinna kool, Ülenurme ja Otepää gümnaasium ning Lehtse kool. Samalaadne ettevõtmine toi-mub veel kaheksas riigis.

Projektijuht Arnold Kasemaa ja Justin Hein rääkisid, et igal aastal tiirutab mööda koole uus tudengite grupp, kes jagavad oma teadmisi ja vaimustust IT-vastu. Osa liikmeid

teeb kaasa juba mitmendat korda. Lisaks töötubadele tutvustasid tu-dengid ka IT-erialade õppevõimalu-si. „IT-erialad on menukad, aga neid on vaja veelgi populariseerida. Töö-pakkumiste portaalides on suur osa töökohti just IT-alal,“ rääkisid noormehed. Nende kogemuste põh-jal tunneb igas koolis paar õpilast sügavamat huvi selle eriala vastu ja tahab IT-alal edasi õppida.

Tänavu oli üheks oluliseks ees-märgiks julgustada õpilasi kirjuta-ma ise kasvõi väike jupike koodi. Just esimene rida koodi võib anda noortele tõuke, et kodus kirjutada valmis enda esimene arvutiprog-ramm või mobiilirakendus. Prog-rammeerimise töötoas pididki õpilased koostama jupikese koodi, mis tähendab arvutile „käsu“ and-mist mingi ülesande täitmiseks. Eesmärk oli saada üks leed valgusti põlema. Küsitletud noored ütlesid, et ülesandega saadi hakkama.

Riistvara laboris võeti arvuti lahti ja pandi uuesti kokku. Pärast seda kogemust peaksid noored jul-gema kodus oma lauaarvuti lahti kruvida ja näiteks tolmust puhasta-da, kui varem mõni pelgas, et äkki pärast ei oska seda enam kokku panna.

Päeva lõpus jagati tublimatele väikesi meeneid.

Reet Saar

Pilli ja pillimehe hing

Märjamaa rahvamajas reedel, 18. märtsil

kell 19

Tuule Kann – kandled laulJuhan Uppin – eesti lõõts,

kannelJaak Sooäär – elektrikitarr

Piret Päär – rahvajutud

Kava põimib rahvalikke viise ja džässilikke

meeleolusid.

Pilet 6/8 €

Riistvara laboris võeti arvuti lahti ja pandi uuesti kokku.Fotod: Reet Saar

Tants Xbox Kinect sensori ees.

16. märts 20168 Märjamaa Nädalaleht

Sünnipäeval Sitsiilias 9Tiit Oidram

Algus 13.01.2016

Amfiteatris

Kui jõuame sissepääsu juurde, selgub, et tasuta sisse ei pääse, tuleb maksta väike maks. Niisu-gust asja siin pole, et keegi selle-pärast sisse ei saa, et tal raha ei ole. Vaesematele annab kohalik omavalitsus raha sissepääsu-maksu tasumiseks – sedavõrd tähtsaks peetakse teatrieten-dusi.

Sisse saab amfiteatrisse ka-hest külgmisest sissekäigust. Kuna sellist piletit, kuhu rida ja koht on peale kirjutatud, meile ei antud, siis muutumegi sise-nemisel tavalisteks inimesteks, keda kannustab edasiliikumisel põhimõte „kes ees, see mees“. Nii põrutangi mina kõige ees (pool seltskonda minu järel) kohe esi-meste istmeridade poole, sest nendel istmetel on seljatoed. Niisugustelt „järidelt“ on ju eri-ti mõnus etendusi jälgida. Teine pool seltskonda suundub üles viimasesse ritta. Tore ju ülevalt nautida ja vahetevahel kommi krabistada nii, et praktiliselt keegi ei näe.

„Hullumeelsed, pidage kin-ni!“ karjatab Tiiu. Hüüe on nii-võrd meeleheitlik, et me kõik nagu välgust rabatult seisata-me, pöörame oma pea Tiiu poo-le ja jääme soolasammastena seisma. Vaatan silmanurgast naisi ja mõtlen, et kui ka mina oleksin naissoost, siis oleks ühel kunstnikul või skulptoril, kes ta-haks luua surematut kunstiteost ,,Loti naine vaatab tagasi“, käe-pärast kuraditosin suurepärast erinevat modelli.

Loti naine oli Vana Testa-mendi tegelane, keda jumal Soo-doma linnast koos mehe ja tü-tardega sundis põgenema, sest ta mattis Soodoma ja selle naa-berlinna Gomorra tule ja väävli alla. Sellise teguviisi põhjuseks oli asjaolu, et Soodomas kippu-sid mehed ja Gomorras naised ilma kooseluseaduseta kokku elama. Jumal oli Loti perekonnal karmi karistuse ähvardusel ta-gasivaatamise ära keelanud, aga

paraku ei saanud Loti naine oma uudishimust võitu. Nii temast soolasammas saigi.

Läheb aega mõni sekund ja me kõik taipame, miks Tiiu karjatus nii meeleheitlik oli. Kuivõrd õhuke on ikka inimese kultuurikiht! Kui ikka kuskil on midagi tasuta või defitsiitset saada, või nagu praegu, lähtudes põhimõttest “kes ees, see mees“, siis see kultuurikiht haihtub õhku. Nüüd saame aru küll, mis me valesti tegime. Selles inimlikus koha leidmise möllus unustasime kõik kõige tähtsa-ma – meie kohad ei ole ei ees ega taga. Esimestes ridades istuvad ülikud ning kõrged ja tähtsad ametnikud, siis tuleb keskklass, tagumistes ridades aga istuvad orjad. Selline istumiskord tule-neb pragmaatilisest kaalutlu-sest – nii ei tunne ei ülikud ega meie orjade haisu.

Aga meie endi „hais“! Sai naistele räägitud, et riietuselt ei tohi me kreeklastest erineda, seepärast peame meiegi selga panema kitooni. See on põlvi-ni ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riideese. Kui kellelgi on jahe, siis pealis-riideks on kaasas paksem üleriie – himation.

Ega nende riideesemete vas-tu naised nii väga olnudki – pä-ris omapärane vaheldus. Prob-leeme tekitasid jalanõud. No kuidas läheb üks endast lugupi-dav daam teatrisse sandaalide-ga! Ja isegi kui saad naisterah-vale teatrisse minnes sandaalid jalga, siis proovi sa teda lõhnast eemale hoida. Imelik, ma pole mingi lõhnaspetsialist, aga prae-gu tunnetan täpselt, et minust paremal pool istuvad Märjamaa daamid „haisevad“ Collistari, Acca Kappa, Aloxxi, Charrioli ja John Richmondi järele; vasakul pool istuvad maaramatukogude omad „lehkavad“ Salvador Dali, Talika, Lolita Lempica, Marina de Bourbon`i ja Versace`i järele. See teeb mind kaunis mureli-kuks, sest ma ei tea kohalike suhtumist.

Õnneks oleme kohad sisse võtnud kohe ülikute taga. Kui-

gi meist tagapool istujad päeva kulgedes vahetevahel ninaga õhku tõmbavad ja imelikke nä-gusid teevad, ei julge (õnneks) keegi midagi öelda, sest sel ajal tegid ülikud Kreekas iga päev sporti, ja gümnaasionides, kus spordiga tegeleti, oli ka pese-misvõimalus. Lisaks olid par-füümid looduslike lõhnaainete näol ülikute hulgas juba levinud. Aga loomulikult pole seal kellel-gi küljes sellist aroomi, mis meie daamidel.

Nüüd, kui oleme rahulikult oma kohtadele istunud, hakka-me uudistama, kuhu me sattu-nud oleme. Urve II näitab näpuga meie ette alla ja räägib, et näite-mäng hakkab toimuma orkest-ral, mis on väike poolringikuju-line väljak läbimõõduga umbes 24 meetrit. Tal on kaks külgmist sissekäiku, millest ühe kaudu ka meie sisenesime. Lavaeesriiet ei ole. Lavatehnika on primitiivne, kuid siiski kasutatakse masi-naid – ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajadu-se korral tõstab näitlejad õhku. Õhkutõstmine on oluline sel ju-hul, kui kehastatakse jumalat.

Aet ütleb, et teine amfiteatri oluline osa on skeene. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriie-tumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Meie sealoleku ajaks on see asendunud püsiva ehitisega, mis kujutab templi esikülge. Skeene asetseb näitle-jate foonil ja täidab mingil moel dekoratsiooni funktsiooni.

Edith lisab, et see paik, kus

me ise istume, on amfiteatri kolmas oluline osa ja seda nime-tatakse teatroniks. Siin asetse-vad pealtvaatajate istmeread ja teatron piirab orkestrat hobuse-rauakujuliselt.

Reet lööb aga meid oma spetsiifiliste teadmistega akus-tikast täiesti pahviks. Ta räägib, et Kreekas Epidaurose amfiteat-ris on isegi paberitüki rebimine orkestral selgelt kuulda ka kõige kõrgemasse istmeritta. Jeesuse jutlusi kuulas omal ajal korraga mitu tuhat inimest. See, et kõik teda kuulsid, sai võimalikuks tänu sellele, et jutlused toimusid mäenõlvadel. Kui praegu Jeesus orkestral kõneleks, jõuaks tema jutt meie kõigini.

Tõsiasi, et helilained ei ole ülemistesse ridadesse jõudes peaaegu üldse nõrgenenud, tu-leneb sellest, et astanguliselt tõusvad istmeread vähendavad lava ja viimaste ridade vahelist kaugust. Kuna read paiknevad üksteisest õigel kaugusel, või-maldab see helil levida kõikjale ühtlase tugevuse ja selgusega. Lisaks aitab heale akustikale kaasa veel heli peegeldumine kõvalt ning tihedalt orkestra pinnalt ja istmeridadelt. Mar-mori hea kvaliteet omab samu-ti suurt tähtsust, ümbruskond on hääletu ja pidev kerge tuul puhub pidevalt orkestra poolt pealtvaatajate suunas.

Nüüd puhub aga keegi hoo-pis pasunat. Kas midagi hakkab juhtuma?

Järgneb

Orkestra ja osa tänapäevani säilinud skeenest.

16. märts 2016 9Märjamaa Nädalaleht

Märjamaa valla sotsiaalsete erivaja-dustega inimestel on

võimalus tellida avali-ke teenuste kasutami-seks sotsiaaltranspor-

diteenust sõidu- või raamautoga.

Teenust osutatakse tasu eest. Teenuse kasu-tajal on võimalus taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt kulude hüvitamiseks toe-tust vastavalt Märjamaa Vallavolikogu „Sotsiaal-toetuste määramise ja

maksmise kord Märjamaa vallas“ 19.01.10 määrus

nr 8 ja Märjamaa Vallava-litsuse „Märjamaa vallas makstavate täiendavate

sotsiaaltoetuste piirmää-rad“ 26.03.2013 määrus

nr 4 alusel.

Teenust osutavad: FIE Guno Peetsalu,

tel 5660 1548

SA Raplamaa Haigla,tel 489 0706,

5333 3310 (eriarsti vastu-võtt, haiglasse minek ja

haiglast koju tulek)

Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus ootab ettepanekuid tunnustust väärivate inimeste või organisatsioonide tänamiseks.

Ettepanekud esitada koos lühikese põhjendusega hiljemalt 24. märtsiks e-mailile kirsti.mau@marjamaa.ee.

MärJaMaa Valla KÜlaliiKuMiSE TänuPäEV 9. aprillil Sipa mõisas.

Enne tänupäeva toimub üldkoosolek.

Neljapäeval, 17. märtsil kell 10–14.30

Märjamaa rahvamajas DOONORIPÄEV

PILTUUDIS

Laupäeval, 12. märtsil olid Märjamaa rahvamajas koos piirkonna naiskoorid, et harjutada Raplamaa laulu- ja tantsupeo repertuaari. Dirigentide Maiu Linnamägi, Marju Plamuse ning Viive Raami sõ-nul olid naised väga tublid ning ühisproov kulges

ladusalt. Märjamaa valla naiskooridest osaleb maakonna peol Märjamaa naiskoor Paula, Var-bola naiskoor Astra ning Valgu naiskoor Lootus. Valgu lauljaid tabas aga gripilaine ning nemad esimesest suurest proovist osa võtta ei saanud.

Tekst ja foto Piret Linnamägi

16. märts 201610 Märjamaa Nädalaleht

K 16.03 kl 17.00 „SUREMATUD ARMAS-TUSKIRJAD” HISPAANIA draama 1.30 (MS –12)

K 16.03 kl 19; 21 „ROPP VANAISA” USA komöödia 1.30 (K –12)

N 17.03 kl 17.00 „KLASSIKOKKUTULEK” EESTI komöödia 1.30 (K -14)

N 17.03 kl 19.00; 21.00 „SUREMATUD ARMAS-TUSKIRJAD”HISPAANIA draama 1.30 (MS –12)

R 18.03 kl 15.00; 17.00 „KUNGFU PANDA 3” 3D USA kogupere-, joonis-, seiklusfilm 1.35 EESTI keeles

R 18.03 kl 19.00; 21.00 „AASTAAJAD” PRANTSUSE dokumentaalfilm loomadega 1.38 EESTI keeles

P 20.03 kl 15.00; 17.00„KUNGFU PANDA 3” 3D USA kogupere – joonis action – seiklusfilm 1.35 ( L ) EESTI keeles

P 20.03 kl 19.00; 21.00 „AASTAAJAD” PRANTSUSE dokumentaalfilm loomadega 1.38 EESTI keeles

T 22.03 kl 17.00; 19.00 „VÕIDUJOOKS” USA draama – sport, biograafia 1.30 (MS –12)

T 22.03 kl 21.00 „000: IDIOODIST AGENT” USA komöödia 1.22 (MS –12)

K 23.03 kl 17.00; 19.00 „000 : IDIOODIST AGENT” USA komöödia 1.22 ( MS – 12 )

K 23.03 kl 21.00 „VÕIDUJOOKS” USA draama – sport, biograafia 1.30 (MS –12)

HINNADKoolieelik 1.50 €Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 €Täispilet 4 € 3D passiivprillid 1 €

Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine

ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioon-itorustike, septikute ja

süvaveepumpade paigaldus.

Tel: 526 9604 www.puurkaevumeistrid.ee

Haimre rahvamajas19. märtsil kell 21.00

PEOÕHTU Tantsuks mängib ans

PARVEPOISID

*Õnneloos * Pääse 6 €

Alla 18-aastased, koos vanematega!

Laudade tellimine tel 5561 6926

Lauad broneeritud kella 21.30-ni

Kallis sõber, tantsime hinge rõõmsaks!

MÄRJAMAA RAHVAMAJASMÄRTSIS

17. 03 kell 10.00–14.30 Doonoripäev18.03 kell 19 Eesti Kontsert esitleb „Pilli ja pillimehe lood“, pilet 6/8 €19.03 kell 17 Tallinna Teh-nikaülikooli Akadeemilise Naiskoori kontsert, tasuta21.03 kell 19 Ugala etendus „Erakordselt heatahtlik mees“ pilet 10/13 €22.03 kell 12.00–13.00 Ethel´s Design riiete müük

Info ja broneerimine tel 5656 4614 või 482 0075

www.marjamaa -rahvamaja.ee

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

info@timberston.ee

Vanametalli kokkuost Märjamaal Uus tn 8

avatud ajutiselt (talveperioodil)

E T N kell 9–16.

www.taeblaauto.eeTel 5684 4145

KODUÄRI Pargi 8

T-R 10-18, L 10-15

* Kasutatud mööbel (UUS vALIk), nõud, jalatsid, riided, õmblustarbed,

lõngad, pitsid* Rõivaste parandustööd

* Ruloode tellimine

Info 5566 2308

Kevadine KüTTEGRAANULI

SOODUSMüüK

Aluse hind alates 169 €. Kohalevedu Märjamaa piires

5 € alus. Täpsem informatsioon

ecopellet.ee. Tellimine tel: 5629 2730

Märjamaa raamatukogus

Fotonäitus „Raplamaa naine eile,

täna, homme”Koostaja: MTÜ Ettevõtli-kud naised Raplamaal

„Vanad kohviveskid ja samovarid”

Näitus erakogust jääb avatuks aprilli lõpuni

SOOME KEELE VESTLUSKLUbI

Märjamaa raamatukogus neljapäeviti kell 18–19.

Juhendab Ulla Ollila (tel 5669 7128,

e-post ulla.ollila@gmail.com).

Esimene kokkusaamine 17. märtsil

Huvilised on teretulnud!

• Küttepuude müük.• Metsamaa korrastamine• Küttepuude valmistamine.

Tel 50 55 849

* Tööriistade, sõiduauto ja kaubikute rent

* Akende müük, mõõtmine ja paigaldus

* Kasutatud kodu masinate müük. Järelmaksu võimalus

Märjamaa Pärnu mnt 68 Tel 5566 9903

Avatud iga päev

www.dracula.ee

16. märts 2016 11Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus

Kolmapäev, 16. märts15.00 Palvus (Kuuda hoolde-kodu)17.00 Pihiaeg (kogudusemaja)18.00 Missa (kogudusemaja)18.30 Ristitee palvus (kogudu-semaja)

Neljapäev, 17. märts7.30 Missa (kogudusemaja)

Reede, 18. märts7.30 Missa (kogudusemaja)

Laupäev, 19. märts11.00 Koguduseliikmete sünni-päev 60+ (kogudusemaja)

Pühapäev, 20. märtsPalmipuudepüha – Palmarum11:00 Missa (kogudusemaja)11.00 Pühapäevakool (kogudu-semaja)

Esmaspäev, 21. märtsSuure Nädala esmaspäev18.00 Missa (kogudusemaja)19.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 22. märtsSuure Nädala teisipäev18.00 Missa (kogudusemaja)

EEKBL Märjamaa vabakogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11.Kantselei avatud ja õpetaja kõ-netunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11-14. Telefon: 553 0045Koduleht: eelk.ee/kullamaa/

EELK Vigala Maarja kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Mälestuste päiksekullas elad ikka meiega.

MARIA KAUP19.03.1916–27.04.1999

Mälestame kallist ema, vanaema ja vanavanaema

100. sünniaastapäeval.Eike venna ja õdedega, Heia, Anghel ja Reelika

peredega

Siiras kaastunne Kristile, karinile ja Leidale REIN SARAPUU

kaotuse puhul.

Maarika

Armas Raigo!Oleme mõttes Sinuga, kui

saadad ära oma emaEVA NUUDI

Südamlik kaastunne Sulle ja isale.

Rain, Kertu ja töökaaslased Pajakast

Mälestan kauaaegset töökaaslast

REIN SARAPUUD

Avaldan kaastunnet omastele.

Arvo perega

Kustus elu, vaikis valu,väsisid Su töökad käed…

HELGA KUKK

Südamlik kaastunne Ainole, Vaikele ja Hedale

perega.

Elve ja Kersti perega

Ei aeg ühiseid rõõme ega muresid mata,

vaid kaunimad ajad meelde jätab.

Südamlik kaastunne omastele kalli EVA NUUDI kaotuse puhul.

Mälestab pinginaaber Milvi

Elu on laul, on habras ta viis-

heliseb hetke ja katkeb ta siis…

Avaldame kaastunnet Leole kalli EVA

kaotuse puhul

Toivo perega Tollilt

Mälestan oma varalahkunud sõbrannat

EVA NUUTI ja avaldan sügavat kaastun-net poeg Raigole, abikaasa

Leole, õdedele Elbele, Ritale ja Mairele peredega.

Ene perega

Mälestame kauaaegset tantsukaaslast

HELJU RAHUOJA

Avaldame kaastunnet Arvole perega.

Endised ja praegused naisrühma tantsijad

HELJU RAHUOJA mälestavad klassikaaslased

õhtukooli päevilt.

Avaldame kaastunnet poeg Arvo perele.

Avaldame sügavat kaastunnet Heljole

kalli abikaasa ENDEL ARULA

kaotuse puhul.

Perekond Hallas

Avaldame kaastunnet Elbe Saarele perega kalli

EVA NUUDI kaotuse puhul.

Ruta ja Arved perega

Märjamaa rahvamajas ja Valgu külakeskuses 22.03 kell 12.00–13.00

Rahvusliku motiiviga tuunikate, pluuside, retuuside, pükste,

kardiganide, mantlite NAISTEKUU OSTUPÄEV!

MÜÜGIL UUED MUDELID!

Info www.ethel.ee Lisaks värvilised sukkpüksid suurus 2-6 (5 €); bambusest retuusid (8-10 €) ja aluspesu (2-3 €); puuvillased dressi-

püksid (9-10 €).

Kirstuvedu Transport krematooriumisse

Tammepuidust kirstu rentUrnide kättetoimetamine

Guno Peetsalu5660 1548

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 930 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

12 Märjamaa Nädalaleht 16. märts 2016

Märjamaa TÜ kauplustes toidu- ja tööstuskaubad

KLIENDIKAARDIGA igapäevaselt 2–5%

soodsamalt!Edu kaupluses soojade

jookide automaat (kohv, kakao, puljong jm)

MüüKLõhutud küttepuud. Tel 509 2933

Kuivad küttepuud. Tel 5684 2621

Lõhutud küttepuud. 5190 6548

Küttepuud konteineris. 5645 0325

Küttepuude sooduspakkumine! Telli varakult ja võidad hinnas! Tel 600 5323, 5192 2723 Hakkemeister

Korralikud küttepuud Tel. 5664 7378, 5645 8834 -

Müüa sõnnikut. Tel 5190 6548

Märjamaa alevis müüa ühetoaline ahiküttega korter (31,6 m2). Tel 505 6661.

Müüa suure krundiga maamaja Märjamaa vallas. Tel 5841 7373

Müüa turbabriketti: 130 eurot alus (960 kg). Tel 5645 3053

Õhksoojuspumbad soodus-

hin dadega! Lisaks soojalekete avastamine TASUTA! Järel-maksu võimalus. Tel. 5388 4884 www.ohksoojus.eu Müüa 6 kg pulberkustuteid, seinakinnitus puudu, kontroll-tähtaeg läbi, hind 15 €/tk. Tel 5646 5898

Müüa eri vanuses hiid-, Califor-nia ja Rex küülikuid. Ära anda kassid. Tel 5351 3941Müüa 4-kuune isane Saksa lam-ba koera kut sikas. Tel 5351 3941

TEENUSEDKAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 53 529 476, email: ehitus@miltongrupp.ee

Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vanni-toad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahen-duse leiame. Marko 5399 2362

Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968

Korstnate ehitus, parandus-plekitööd, korstnamütsid, ääreplekid. Tel 554 8699edissonehitus@gmail.com

Ehitus- ja rekonstrueerimistööd mõistliku hinnaga. Tel 525 8738

Bussiteenus 8–30 kohta. Tel 511 1405, sivaauto2007@gmail.com

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee

Soovin osta maamaja koos maaga. Hooned võivad vajada renoveerimist. Tel 5674 9386

Ostan garaažiboksi või laoruumi Märjamaal. Tel 5555 4494

Ostan suure või väikese kabiiniga MTZ-82 või T-25. Võib vajada remonti või olla mittekomplektne. Tel 5373 5605

Ostan Vene mootorratta K750 või Ural M72. Võib olla mittekompektne. Tel 5373 5605

Ostan liha, kala ja erinevaid teravilju loomatoidu valmis-tamiseks. Tel 5351 3941

Helju-Margotte Muru 8518.03 Orgita külaEvald Silberg 8417.03 Moka külaHeljo Arula 8420.03 Märjamaa alevMeta-Johanna Savi 8217.03 KäbikülaHelmi Tamsalu 8019.03 Vaimõisa külaÕie-Lilian Laanmets 8020.03 Teenuse külaElgi Lipand 7716.03 Velise külaSulev Vimm 7717.03 Haimre külaIlmar Sillaste 7515.03 Vaimõisa külaElla Alekand 7518.03 Kasti külaRein Rõuk 6520.03 Maidla külaValli Jõgeva 6520.03 Märjamaa alev

MAASTIKUEHITUS• Sillutiskivide paigaldus• Aiad, piirded, väikevormid

MAASTIKU HOOLDUS• viljapuude ja põõsaste

lõikus ja kujundamine• Hekkide hooldus• kalmude hooldus

ja kujundamine• kändude freesimine

MINILAADURI TEENUSMINIEKSKAVAATORI TEENUS

Usin Oü Tel 554 7270 www.usin.eu

Märjamaa remondikeskus

• arvutite hooldus ja remont• Olmetehnika remont• Tootmisseadmete remont• Mehaanikatööd

Märjamaa Jaama 5E–r 9:00–18.00l 10:00-15:00

info tel 5807 2620

Andmaris Grupp OÜ · Muld, kild, liiv, kruus veoga· KÜTTEPUUD 30-60 cm

veoga· Ohtlike ja suurte puude lan-

getamine· Korvtõstuki teenus 22 m· Vihmaveerennide puhasta-

mine

Tel: 517 5783 andmarisgrupp@gmail.com