MUHU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2014-2016Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel,

Lisa 1

Kinnitatud 29.jaanuar 2014

Muhu Vallavolikogu määrusega nr 8

MUHU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2014-2016

Sisukord

I. Sissejuhatus

II. Üldandmed 1. Asend

2. Ajalugu

3. Pedagoogilise personali analüüs

4. Õpilaskonna analüüs ja saavutused

III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 1. Tulemuslikkuse hindamine

2. Arengukava valdkonnad

3. Hetkeseis ja arengueeldused

4. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid

IV. Tegevuskava kolmeks aastaks

1. Arengukava ülesanded ja projektid

2. Ressursside andmik

V. Arengukava uuendamise kord

MOTO: KOOL KÕIGILE

VISIOON:

Muhu Põhikool loob võrdsed võimalused kõigile kooliealistele õpilastele saamaks heatasemelist haridust

põhikoolis, et jätkata edasisi õpinguid soovitud suunal.

MISSIOON

Muhu Põhikool on turvaline maakool, kus järgitakse kohalikke traditsioone. Koolis püütakse luua kõik võimalused, et õpilane tuleks toime erinevates kultuurikeskkondades. Õpilasele on loodud võimalused

kasvada loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab end teostada erinevates rollides tänapäeva

kiiresti muutuvas maailmas.

I. SISSEJUHATUS

1. Muhu Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

2. Muhu Põhikooli arengukava lähtub Muhu Põhikooli põhimäärusest ja Muhu valla

arengukavast.

II. ÜLDANDMED

1. Asend

Muhu Põhikool on Muhu valla ainuke põhikool ja on maakonna üks suuremaid põhikoole. Koolis

on õppimisvõimalused kõigile Muhu saare põhikooli kohustuslikele õpilastele.

2. Ajalugu

Liiva Algkool nimetati Juhan Smuuli nimeliseks Muhu 8-kl. kooliks ENSV MN määrusega nr. 290,

27.05.1971. Kaheksaklassilisena alustas ta tööd peale Piiri 8-kl.kooli likvideerimist 01.09.1976.aastal. Koolis oli 8 klassikomplekti, puudusid söökla, võimla, saal,

käsitööklassid. 1978. aastal restaureeriti EELK Muhu koguduse pastoraadihoone, mille arvelt sai kool

osa puuduvaid ruume. Hellamaa 8-kl. kool reorganiseeriti algkooliks ja õpilased

tulid üle Muhu 8-kl. kooli. 01.09.1988 pandi nurgakivi spordihoonele, mis valmis detsembris

1994 ja jäi valla alluvusse. Muhu Põhikooli nime kannab kool aastast 1992. Kooli

juurdeehituse kava valmis aastaks 1998 ja ehitust alustati aastal 1999. Etapiviisiliselt

valmisid renoveeritud algklassid ja tööõpetuse klassid ning saal koos söökla ja köögiga

detsember 2000. Uus osa kahe maja vahele, kus on muusika ja kunstiõpetuse klassid,

kabinetid direktsioonile, õpetajatetuba ja raamatukogu koos lugemissaaliga valmisid aastaks

2001; endised klassiruumid renoveeriti 2002 aasta septembriks.

3. Pedagoogilise personali üldanalüüs

Koolis töötab 17 pedagoogi, kellel on pedagoogiline kõrgharidus, kahel õpetajal on

keskeriharidus. Pedagoogide kaader on keskeas ja hea loomevõimega. Antud hetkel on koolis 2

vanemõpetajat, õpetaja -metoodik, nooremõpetaja. Osa õpetajaid on tööl osalise tööajaga, samas on

neil töökoht mujal.

4. Õpilaskonna analüüs ja saavutused

2013-2014 õppeaastal õpib koolis 96 õpilast. Poiste ja tüdrukute arv koolis on juba mitmeid

aastaid enamvähem võrdne. Õpilaste arv klasside lõikes on erinev - suurem on see nooremates

klassides, vanemates klassides väiksem. Järgnevatel aastatel jääb õpilaste arv 90-100 õpilase

vahele ( 2014 lõpetab 8 õpilast -sügisel tuleb kooli 9 õpilast; 2015 lõpetab 11 õpilast, kooli

tuleb 9 õpilast; 2016 lõpetab 9 õpilast, kooli tuleb10 õpilast; 2017 lõpetab 10 õpilast kooli

tuleb 11 õpilast)

Õpilased on tublid olnud aineolümpiaadidel ( eriti matemaatika, bioloogia, geograafia, kuid ka

teistes ainetes on nad esimese poole seas). Õppeaasta lõpetab heade tulemustega vähemalt pooled

õpilastest ja kiituskirju jagatakse umbes 15- 20% õpilastele. Keskhariduse omandavad õpilased

kas Orissaare Gümnaasiumis, Kuressaare Gümnaasiumis, Saaremaa

Ühisgümnaasiumis, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis või ka mandril.

Kutsekeskharidus või kutseharidus omandatakse peamiselt Kuressaare Ametikoolis.

Klassikursuse kordajaid on 1-2%., kes õpivad individuaalse õppekava (IÕK) alusel( õppematerjal jaotatud 2 õppeaasta peale)

III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

1. Tulemuslikkuse hindamine.

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust hinnatakse PGS § 78 lg 3 alusel.

Viimati viidi sisehindamine Muhu Põhikoolis läbi 2012 aastal ( 19.06.2012)

2. Arengukava valdkonnad

Arengukava elluviimine toimub läbi järgmiste valdkondade arendamise:

Koolisisene juhtimine Hoolekogu

Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

Kooli töö planeerimine Kooli arengukava ja plaanid

Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine, täiendamine

Õpetamine ja õppimine

Ainealase töö planeerimine Ainealase töö korraldamine

Õpilaste osalus õppetöös

Õpilaste hindamine

Tugisüsteemide rakendamine

Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

Kooli töökeskkond Klassi- ja kooliväline töö

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

3. Hetkeseis ja arengueeldused

tugevad küljed (S):

Kooli arengu- ja õppekava uuendamine

Omavalitsuse huvi ja toetus koolile

Koolikohustuse täitmine

Kvalifitseeritud ( motiveeritud) õpetajate kaader

Suuremal osal õpilastest head teadmised, oskused

Osalemine erinevates projektides

Õpiabi erivajadustega lastele

Koolil on traditsioonid

Ringid õpilastele tasuta, suur valik

Remonditud kooliruumid

Hea tehnilise varustatusega klassiruumid

Korrastatud kooliümbrus

Logopeedi ja sotsiaalpedagoogi abi, õpiabi rühm (toimivad tugisüsteemid ) Head

sportimisvõimalused

nõrgad küljed (W):

Vähene õpimotivatsioon

Õpilaste arvu vähenemine

Kaasaegsete õppevahendite vähesus

Piiratud rahalised võimalused ei võimalda soetada kõiki kaasaegseid õppevahendeid

Transport on kallis ( suur kaugus keskustest- kultuurist)

Müra tervisekahjustused

Ventilatsioon

Kevadised kõrged temperatuurid klassides, spetsiifiline halb lõhn klassides ( arvutiklass jne)

tegevuskeskkonna ohud (O):

Süvenev regionaalne ebavõrdsus (ääremaastumine)

Kooli riigipoolne rahastamine pearaha alusel ( laste vähesus), alamakstud haridustöötajad

Töökohtade nappus kohapeal: lapsevanemad sõidavad kaugele tööle, mistõttu jääb vähem aega laste

jaoks

Õpetajate üheealisus- enamus keskeas, noori ei ole tulemas

tegevuskeskkonna võimalused (T):

Kooli avatus (kursused, ringide- ja seltsidetöö, ühisüritused)

Kaasaegsed ruumid

Koolisisese meeskonnatöö parendamine

Hoolekogu (ja lastevanemate) kaasamine suuremate koolielu puudutavate otsuste tegemisel

Lisarahade taotlemine erinevate projektidega

Õpetajate enesetäiendamise võimalused

Erinevate võimalustega huvitegevus Pakkuda kaugõppe võimalust põhikooli lõpetamiseks

Pakkuda koolitusi läbi töötukassa Muhu ja Ida-Saaremaa elanikele ( ettevõtlus,

sotsiaalvaldkond, ehitus, arvutiõpe, lastevanemate kool)

SWOT analüüs (S-strongness, W - weakness,O - opportunities, T- threats)

SO - strateegia (kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada)

- Kooli hea maine ja sisekliima meelitab lapsi siia kooli jääma

- Õpetajate suhtlemine lastevanematega (arenguvestlused)

- Projektide kaudu raha saamine ja projektides osalemine

- Hea tasemega esinemised loovad eelduse saada uusi võimalusi edasiarenguks (rahad,

projektis osalemine jms)

WO - strateegia (kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi)

- Loengud lastevanematele välislektoritelt

- Kutsuda kooli esinema inimesi väljastpoolt kooli

- Lapsevanemate ja hoolekogu kaasamine lastega tekkinud probleemide lahendamisse - Lastevanemate ettepanekud ja nendepoolsed võimalused õpetajate tunnustamiseks

- Lapsevanemad arutavad omavahel probleeme, räägivad oma kogemustest teistele vanematele

- Läbi huvitegevuse laste motiveerimine

- Valla abi

- Noorsoopolitseid kaasata rohkem

ST - strateegia (kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida) - Lastevanemate kaasamine ühisüritustesse

- Lapsevanemad tutvustavad oma töökohti

- Tugiisiku (hoolekogu) rakendamine probleemi ilmnemisel, lahendamisel

- Tõsta õpilaste teadlikkust väliste ohtude suhtes

- Õpilasesinduse kaasamine õpetajate tunnustamiseks

- Õpilasesinduse kasutamine õppimise ja käitumise parandamiseks

WT - strateegia (kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid)

- õpilaste teadlikkuse tõstmise aktuaalsetest ohtudest hoidumiseks (loengud ja info lastele kui

ka lastevanematele)

- õpetajate koolitus “raskete õpilastega” toimetulekuks

- erinevate võimaluste leidmine õppeprotsessis hariduslike erivajadustega õpilaste

innustamiseks koolitöös

Koolisisene juhtimine

Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub

sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse,

delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Tunneb seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust.

Direktori asetäitjal õppe-ja kasvatustööalal on nõutav kvalifikatsioon. Korraldab koolielu koostöös teiste juhtkonna liikmete ja õpetajatega.

Klassijuhataja lähtub oma töös kooli eesmärkidest, klassi probleemidest ja eakohasusest.

Üldjuhul klassijuhataja omab ülevaadet klassi õpilaste probleemidest, analüüsib, hindab ja

koordineerib õpilaste , õpetajate ja lastevanemate koostegevust.

Õpetajad ja personal lähtuvad töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna,

hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Tuleb teha edasist tööd selle nimel, et kõik kooli töötajad teaksid

paremini oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust.

Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja

prioriteetseid küsimusi; analüüsib õppe- ja kasvatustööd koolis; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis

aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu. Koosolekute kohta on vormistatud

nõuetekohased protokollid.

Õpilasesinduse töö : valmistatakse huvijuhiga ette koolisiseseid üritusi, analüüsitakse koolis

toimuvat ja tehakse ettepanekuid koolitöö korraldusküsimustes.

Koolis on sisehindamisesüsteem, mille abil õpitakse tundma kooli nõrku ja tugevaid külgi.

Sisehindamine aitab juhti otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. Siiski vajab sisehindamine edasiarendamist.

Koolis on sätestatud selged reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused

( töökorraldusreeglid, ametijuhendid)

Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt.

Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridusministeeriumi nõuetest, kooli

vajadustest.

Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui

ka hoolekogu, lähtudes tulemist. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale

töötasustamise korrale, tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult, klasside ja

rühmade täitumised on optimaalsed. Täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajadustega ja üleriigiliste prioriteetidega.

Hoolekogu

Hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele. Esindatud on erinevate

huvirühmade ja elualade inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja

huvikohase hariduse omandamiseks. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda

ellu viia, kasutatakse aktiivselt ja asjalikult võimalusi koolielu mõjutada.

Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

Regulaarselt vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanematel on

võimalus arutleda koos õpetajatega, kooli juhtkonna esindajatega, sotsiaalpedagoogi või

logopeediga oma lapse koolitöö ja edukuse üle. Toimuvad lastevanemate üldkoosolekud,

lastevanemad aitavad klassi üritusi ette valmistada ja korraldada. Eesmärgiks tuleb seada parema

ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursishoidmine

kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Arenguruumi on õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende

vanemate nõustamises. Tehakse koostööd Saaremaa Õppenõustamiskeskusega.

Kooli töö planeerimine

1. Kooli arengukava, plaanid

Kooli arengukava koostamises osales kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal,

hoolekogu. Arengukava mõjutab kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldab

riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskendub õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale, kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arengukava sisaldab kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast,

õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe- kasvatustöö probleemidest,

enesehindamise ja riikliku järelvalve tulemustest. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja

ülesannetest ning neid järgitakse oma töös.

2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine

Kava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral

tehakse kavas muudatusi.

Õpetamine ja õppimine

1. Ainealase töö planeerimine

Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas

kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Läbivate teemade esituses on osutused

ainetele. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord jm. Ainekavades on püstitatud aine õppe ja kasvatuseesmärgid, sh.

aine kaudu taotletavad kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on

määratud valdkonniti, kooliastmeti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on valdkonniti,

aineti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja

põhimõtted, kasutatav õppevara. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja

ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klassist, õpilaskonnast. Töökavad on

vormistatud õppeveerandite kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate

õppeteemade järgi. Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vorm on ühtlustamisel.

2. Ainealase töö korraldus

Õpikute hankimiseks on kirjastustega lepingud sõlmitud. Sellega tegeleb kooli

raamatukogutöötaja. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on

tellitud vajalik õppekirjandus. Õppematerjalid ja vahendid vajavad kaasajastamist.

Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse väljaspool õppetunde.

Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Koolis on korraldatud logopeediline

teenindamine, tööle on rakendatud parandusõppe rühmad, rakendatud on individuaalseid

õppekavasid. Õpiraskustega õpilaste abistamisel konsulteeritakse Saaremaa

Õppenõustamiskeskusega. Tähelepanu pööratakse ka andekate laste arendamisele.

3.Õpilaste osalus õppetöös

Koolis püüeldakse selle poole, et hästi valitud tegevused ning aktiivsed töövõtted tunnis

köidaksid õpilaste tähelepanu. Tulemusliku õpetaja- õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis on

koolitöö üks tähtsamaid eesmärke.

Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel, kus on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud.

4.Õpilaste hindamine

Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja

süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike

kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase kujundava hindamise ning kokkuvõtva hindamise

vahel.

Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi

ülevaateid. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral

kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Kooli ja lastevanemate vaheline suhtlemine

toimub e-koolis, vajadusel saadetakse ka kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta. Enamik

õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi - ja

aastahinnetega. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. Eesmärgipärase,

selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamisel on jätkuvalt arenguruumi.

5. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning

nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab

nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt. nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate

õpilaste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust

õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal. Informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase

õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Direktor ja õppenõukogu on rakendanud

põhjuseta puudujatele karistusi. Bussi liikumise graafik arvestab kooli tunniplaani ja õpilaste

huvialategevusi

Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine ( koolisiseselt ja väliselt) on

vormistatud nõuetekohaselt ning vastavuses kooli dokumentatsiooniga.

6. Kooli töökeskkond

Õppeasutuse ruumid on puhtad ning sisustatud vastavalt vajadustele. Selge kodukord ja ühtsete nõuete

olemasolu on taganud kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Kabinettides ja töökodades on

tagatud ohutu töö keskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid ja

hoiatussignalisatsioon.

Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti

turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi ja kooliüritustel. Turvalise töökeskkonna

loomine peab jääma ka eesmärgiks edaspidi.

Raamatukogu teenuseid kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul. Kooli raamatukogu ei

ole küll suur, kuid tellitud on perioodika väljaanded, mis on kasutamiseks nii õpetajatele kui

õpilastele ja teistele kooli töötajatele. Raamatukogus on ka võimalus vaadata videosid ja telesaateid.

Koolilõunat söövad kõik õpilased. Kooli eelarvesse on arvestatud ka toidu valmistamise kulud ja

personali töötasu.

Koolil on kaasaegne spordihoone, kus toimuvad kehalise kasvatuse tunnid ja spordiringide töö.

7. Klassi- ja kooliväline töö

Kooli juhtkond ja vallavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht,

kes teeb loomingulist koostööd õpilasesindusega. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel

osaleda eri ringides. Õpilased osalevad eri töövormides aktiivselt: pea iga õpilane on kaasatud

kooli- ja klassivälisesse töösse. Huvialategevuses õpilaste rohke osaluse tagamine peab jääma

eesmärgiks. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes. Tähtis on

huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. Huviringide töö kokkuvõtteks korraldame õpilastööde

näitusi ja kontserte. Isetegevusringi õpilased sisustavad kogu õppeaasta vältel kooli aktusi ja muid kogunemisi.

8. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Koolil on 26 statsionaarset arvutit ja 20 sülearvutit, mis on saadud erinevate konkurssidega, aga ka kooli

eelarveliste vahenditega. Arvutite uuendamine on kooli üheks esimeseks prioriteediks. Koolil on

internetipüsiühendus.

Kooli arvutiklassis on võimalik läbi viia ka ainetunde. Koolis on 4 statsionaarset

multimeediaprojektorit, 2 puutetahvlit, lisaks on raamatukogus võimalik läbi viia ainetunde

DVD ja videofilmide vaatamisega.

Arengu üldeesmärk, prioriteedid

Muhu Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus

õppekavas kehtestatud nõuetele. Lähtuvalt hetkeseisu analüüsist ja arengueeldustest on Muhu

Põhikooli prioriteetsed eesmärgid arengukava valdkondade lõikes järgmised:

1. Koolisisene juhtimine

1.1.Koolisisene juhtimine

Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine

Klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga täitmaks esindusfunktsiooni

lapsevanemate ja õpilaste ees.

Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine

Pedagoogilise personali informeerituse tõstmine ( töökoosolekute protokollid)

Õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine

Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine

Erinevaid kooli protsesse reguleeriva asjaajamiskorra arendamine. 1.2.Hoolekogu

Hoolekogu koosseisu täiendamine koostöös kooli pidajaga. Hoolkogu töö edendamiseks on vaja hoolekogu liikmete koolitamist, et nad teaksid oma volitusi.

1.3.Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus.

Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest ( küsitlused vanematele ja

õpilastele).

Lastevanemate kursis hoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega.

Hariduslike erivajadustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine.

2.Kooli töö planeerimine Kooli arengukava regulaarne uuendamine.

Kooli arengukavast informeerituse tagamine.

3.Õpetamine ja õppimine

3.1.Ainealase töö planeerimine

Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vormi ühtlustamine

3.2.Ainealase töö korraldus

Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine.

Kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine.

Andekate laste arendamine.

Metoodilise töö kvaliteedi tõstmine

Hariduslike erivajadustega õpilaste abistamine.

3.3.Õpilaste osalus õppetöös

Tulemusliku õpetaja- õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis.

Aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja

konkurssidel.

3.4.Õpilaste hindamine

Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise

saavutamine.

4.Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

Puudumiste täpse arvestuse saavutamine

Lastevanemate kohustus informeerida kooli lapse puudumise korral

Puudumise teatamise korra jälgimine

5. Kooli töökeskkond

Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine (müra, ventilatsioon)

Turvalise töökeskkonna loomine.

Koolimööbli järk-järguline uuendamine.


Huvialategevusest õpilaste rohke osaluse tagamine

Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine.

7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

IT juurutmine kooli juhtimises

IT rakendamine õppeprotsessis ( Minu Miksike jne)

Kodulehekülje arendamine

Tarkvara juurde ostmine.

Arvutipargi uuendamine.

E-kooli võimaluste kasutamine.

IV TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

1. Koolisisene juhtimine

1.1 Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine

Jrk.n Ülesanded ja 2013- 2014- 2015- Kokku Finants.alli Vastutaja

r projektid 14 15 16 kulu kas

1 Arenguvestlus(koolit 160.- 160.- 160.- 480.- riigilt õppealajuhat

.) aja

1.2 Klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga



1. Regulaarsed 385.- 385.- 385.- 1155.- OV Direktor,

infotunnid huvijuht,

õppealajuhat

aja.

1.3 Personali tööjaotus



1. Ametijuhendite + + + - - direktor

täpsustamine ja

läbiarutamine

2. Tulemus- ja direktor

arenguvestlused + + + - -

1.4 Õppenõukogu temaatika



Küsitlused + + + - - direktor

1. õppenõukogu koosolekutel

huvipakkuva ja kooliarenduse

seisukohast vajaliku

temaatika väljaselgitamiseks

1.5 Õpilasesinduse töö

Jrk. Ülesanded ja 2013- 2014- 2015- Kokku Finants.alli Vastutaja

nr projektid 14 15 16 kulu kas

1. Õpilasesinduse 16.- 16.- 32.- 64.- OV huvijuht

koolitus

1.6 Sisehindamine



1. Välja töötada + Direkts.

õpetajate

tunnustamise süsteem

1.7 Asjaajamise korraldamine



1. Sekretäri ABC 16.- 16.- 32.- 64.- OV direktor

2. E-post,

dokumentatsioon

2. Hoolekogu

2.1 Hoolekogu töö parendamine



1. Hoolekogu liikmete 32.- 32.- 32.- 96.- OV direktor

koolitus

3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

3.1 Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest



1. Küsitluslehed 32.- 32.- OV direktor

2. Suhted ja koostöö 64.- 64.- 128.- OV

lastevanematega

3.2 Lastevanemate informeerimine



1. Kooli kajastamine huvijuht

meedias

2. Koolielu kajastamine

Muhulases ja

Kodulehekülje pidev huvijuht,

täiendamine IT spets.

3.3 Hariduslike erivajadustega laste ja nende vanemate nõustamine

Jrk.n Ülesanded ja projektid 2013- 2014- 2015- Kokku Finants.alli Vastutaj

r 14 15 16 kulu kas a

1. Psühholoogi konsult.

Saaremaa tasuta direktor

Õppenõustamiskeskuse

kaudu OV

2. Logopeedi töö 4290.- 4290.- 4290.- 12870.- OV

3. Sotsiaalpedagoogi töö 4290.- 4290.- 4290.- 12870.-

4. Õpiabi rühm 2748.- 2748.- 2748.- 8244.-

IÕK

LÕK 5439.- 5439.- 5439.- 16317.- OV+R

4 Koolitöö planeerimine

4.1 Arengukava uuendamine



1. Materjalide 32.- 16.- 16.- 64.- OV direktor

trükkimine

4.2 Informeerituse tagamine



1. Õpetajaraamatud 64.- 64.- 64.- 192.- OV direktor

2. Õpetajate arvutid 500.- 500.- 500.- 1500.- OV direktor (sülearvutite

väljavahetamine)

5. Õppimine ja õpetamine

5.1 Ainealase töö planeerimine



1. Ainekursus 1893.- 1893.- 1893.- 5679.- R õppealajuhataja

2. Muu kirjandus 1280.- 1280.- 1600.- 4160.- OV raamatukogu

juh.

5.2 Ainealase töö korraldus



1. Õppematerjalid 3195.- 4474.- 4474.- 12143.- OV direktor

2. Õpikud, TV 4902.- 4902.- 4902.- 14706.- R/OV raamatukogu

3. Näitvahendid, jm. 3195.- 3195.- 3195.- 9585.- R/OV juh.

4. Koolitus 1690.- 1690.- 1690.- 5070.- R direktor

5. Ainekomisjonide õppealajuhat

6. töö aja

Koostada õppealajuhat

andmebaas aja

olemaseolvatest ja maj.juhataja

vajaminevatest

õppevahenditest

5.3 Õpilaste osalus õppetöös



1. Õpilasesinduse 38.- 32.- 70.- OV huvijuht

2. koolitus 1214.- 1214.- 1214.- 3642.- R aineõp.

3. Õpilasprojektid Õpimotivatsiooni ja

4. õpioskuste tõstmine Õppimine

kärjäärikujundamise alus

5.4 Õpilaste hindamine



1. Paremate 640.- 640.- 960.- 2240.- OV õppealaju

2. tunnustamine h.

Edukuse analüüs huvijuht

3. veerandite lõikes õppeala-

juhataja

Kooli Õppeala-

hindamissüsteemi juhataja

arutelu ja täiustamine

6. Koolikohustuse täitmine

6.1 Puudumiste ennetamine ja täpne arvestus



1. Õpilasliinid OV/R Maj.juh.,

2. Pikapäevarühm 8580.- 8580.- 8580.- 25740.- OV õppealaju

3. Toitlustus 11739. 12000. 12000. 35739.- R/OV h.

4. Puudumiste teatamise - - - direktor

žurnaali kasutamine maj.juh.

5 Kooli pidaja direktor

informeerimine

koolikohustuse direktor

täitmiset

7. Töökeskkond

7.1 Ruumid ja sisustus



1. Büroo ja abiruumide 320.- 320.- 320.- 960.- OV direktor

sisustus

2 Tehnilised vahendid 380.- 700.- 2685.- 3765.- OV direktor

3. Müratõkked 7000 7000 14000.- OV

klassidessse

4. Ventilatsioon 1000.- 1000.- 1000.- 3000.- OV direktor

7.2 Turvaline töökeskkond

Jrk.n Ülesanded ja 2013- 2014- 2015- Kokku Finants.allik Vastutaja

r projektid 14 15 16 kulu as

1. Kooli töötajate 190.- 190.- 190.- 570.- OV maj.juh.

töökaitsealane

koolitus 2.

1325.- 1325.- 1325.- 3975.- OV maj.juh.

Üldine heakord

7.3 Koolimööbli uuendamine



1, Õpilaste töökohad 300.- 300.- 2700.- 3300.- OV maj.juh.

2. Klassiruumide 1500.- 1000.- 1500.- 4000.- OV maj.juh.

sisustus


8.1 Huvialategevuses osalemine



1. Huvialaringide töö 6900.- 6900.- 6900.- 20700.- OV huvijuht

2. Vahendite 300.- 300.- 300.- 900.- OV maj.juh

soetamine

8.2 Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine



1. Ürituste korraldamine 4500.- 4500.- 4500.- 13500.- OV huvijuht

2. Osavõtt 1541.- 1541.- 1541.- 4623.- OV huvijuht maakondlikest üritustest

9. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

9.1 IT juurutamine kooli juhtimises



1. Arvutikursused + + + + Tiigrihüpe direktor

koolis

9.2 IT rakendamine õppeprotsessis



1. Õppematerjalide 300.- 300.- 300.- 1500 OV direktor

soetamine

2.

Õpetajate koolitus 300.- 300.- 300.- 1200.- R õppealaju

3. h.

E-kool 600.- 600.- 600.- 1800.- OV

4. Minu Miksike 280.- 300.- 300.- 880.- OV õppealaju h.

õppealaju

h.

9.3 Kodulehekülje uuendamine



1. Kodulehekülje + + + IT spets.

uuendamine

9.4 Tarkvara juurde ostmine



1. Puuduva tarkvara 640.- 640.- 640.- 1920.- OV õppealaju

soetamine h.

9.5 Arvutipargi kaasajastamine



1. Arvutite soetamine ( 1000.- 850.- 1650.- 3500.- OV direktor vanade

väljavahetamine)

2. 4200.- 4200.- 4200.- 12600.- OV direktor Arvutiklass

Ressursside andmik

Ressursid tagatakse riiklikust finantseerimisest koolide rahastamise skeemi alusel ja kohaliku

omavalitsuse eelarvest vastavalt kooli vajadustest ja omavalitsuse rahalistest võimalustest.

Lisanduvad summad edukalt koostatud projektidest saadud summadest. Kooli eelarvet ja selle täitmist arvestatakse järgmise aasta eelarve koostamisel. Järgnevate aastate eelarve koostamise korra kehtestab kooli pidaja. Aluseks on üksikasjalised eelarved koolitöö lõikes.

V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse kooli direktsiooni, hoolekogu ja õppenõukogu poolt igal

aastal kaks korda: kevadel pärast õppetööd ja eelarve aasta lõpus. Arengukava uuendamine toimub vastavalt seadusele.

Documents

MUHU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2014-2016Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel,