Muinasjuttetüdrukutele

Armastatud muinasjuttude ja lugude varalaegas

See raamat on

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

oma

Muinasjuttetüdrukutele

Copyright © 2010 Igloo Books Ltd

Eestikeelne väljaanne © Egmont Estonia 2011

Illustreerinud Beverlie Manson, Diana Catchpole, Roberta Collier, Dana Regan ja Liza Woodruff Lastele jutustanud Joff Brown

Tõlkinud Aire Kivistik

Trükitud Hiinas

Muinasjutte

Muinasjuttetüdrukutele

Uneju-

Võlupeegel . . . . lk 6

Kilpkonn ja jänes . . . . lk 14

Teekannuvaim . . . . lk 22

Inetu pardipoeg . . . . lk 30

Hans ja Grete . . . . lk 38

Kuldsed saapad . . . . lk 46

Ilmanõid . . . . lk 54

Kolm põrsakest . . . . lk 62

Hiir ja lohe . . . . lk 70

Nõiakaev . . . . lk 78

Sisukord

Talutüdruk ja tema koer . . . . lk 86

Võlukook . . . . lk 94

Keisri uued rõivad . . . . lk 100

Portselanist poni . . . . lk 108

Mesilane ja liblikas . . . . lk 116

Punamütsike . . . . lk 124

Tinast vile . . . . lk 132

Kuldkihar ja kolm karu . . . . lk 138

Rumpelstiltskin . . . . lk 146

Ööbik ja põhjatuul . . . . lk 154

Y 8 ZY 7 Z

Elasid kord kolm õde koos ristiemaga ühes lagunenud majakeses. Kaks nooremat õde, Constance ja Clementine, vaidlesid teineteisega alalõpmata ja tegid pahandust. Nende vanem õde Clara aga püüdis neile kogu aeg head

käitumist õpetada.

Ühel päeval kutsus ristiema õed oma tuppa. “Te olete nüüd küllalt suured, et tõde teada saada,” ütles ta. “Ma olen hea haldjas, kes tõotas teie eest hoolitseda, kui te vanemad surid. Olen teie haldjast ristiema ja mul on teile üks eriline kingitus.”

Kolm õde vaatasid hämmeldunult ilusat hõbedase raamiga, kuid tumeda pinnaga peeglit, mida ristiema neile näitas. “See on võlupeegel,” seletas haldjast ristiema. “Iga tüdruk, kes peeglisse vaatab, näeb meest, kellega ta ühel päeval abiellub.”

Tüdrukud olid väga põnevil. “Las mina vaatan!” hüüdis Clementine peeglist kinni haarates. Ta vaatas peeglisse ja nägi end koos vaese sõduriga. Mehe rõivad olid räbaldunud ja tema mõõk oli roostes. Ta kerjas tee ääres raha.

Clementine hakkas naerma. “Ma ei abiellu iialgi sellise mehega!” turtsatas ta. “Miks ma peaksin? Mul on peigmees – suursugune vürst, kes mind armastab. Ma

abiellun temaga.”

Võlupeegel Muinasjutte tüdrukutele

Y 8 Z

Võlupeegel

Y 10 ZY 9 Z

Mõne aja pärast abiellus Clementine tõepoolest vürstiga. Kuid tema abikaasa armastas hasartmänge. Ühel ööl vedas ta kihla kogu oma raha, maja ja maa peale, jättes kõik täringu veeremise otsustada. Õnn pööras vürstile selja ja ta kaotas kõik. Vürstil ei jäänud muud üle kui sõduriks hakata ning tema ja Clementine pidid tänavatel raha kerjama – just nii nagu peegel oli näidanud.

Vahepeal oli ka Constance peeglisse vaadanud. Peegel näitas, et ta elas vaese kingsepa majas. “Ma ei usu seda!” teatas Constance.

“Minuga tahab abielluda üks tore krahv, mitte mingi juhmakas kingsepp.”

Constance’i vaevas väga see, mida peegel oli talle näidanud, ja seepärast abiellus ta krahviga nii kiiresti, kui oli vähegi võimalik. Järgmisel päeval pärast pulmi viis krahv oma naise ühte kesklinnas asuvasse töökotta. Aknal oli vaatamiseks väljas igasuguseid kingi ja saapaid. “Ma olen üksnes vaene kingsepp,” teatas mees. “Ütlesin sulle, et olen krahv, ainult sellepärast, et sa minuga abielluksid.”

Constance sai oma valeliku abikaasa peale väga vihaseks.

“Sa petis!” karjus ta ja ajas meest mööda kingsepatöökoda taga. Võlupeegel oli

näidanud õigesti ja Constance pidi elama vaese kingsepa naisena.

Võlupeegel

Y 10 Z

Vanim õde Clara aga polnud veel peeglisse vaadanud. Ta armastas üht puuraidurit, kes elas metsa keskel väikeses majakeses. Mees tõi tüdrukute ristiema majja iga päev küttepuid ja tal oli alati meeles Clara jaoks kimbuke lilli kaasa korjata.

Ühel päeval tahtis Clara kangesti teada, kas ta tõepoolest abiellub selle puuraiduriga. Ta võttis peegli ja vaatas sellesse. Peegel näitas pilti Clarast, kes jalutas imeilusa lossi saalides, sädelev pulmakleit seljas. Selles lossis elas nägus prints.

Võlupeegel