Mulla ja muldkatte teemade õpetamine

Eesti üldhariduskoolis

Vaike RootsmaaRannu Keskkool

Töö eesmärk ja uurimissuunad

Põhieesmärk selgitada, miks mulla teema on õpilastele igav ja raske.Uurimissuunad:

Õpilaste teadmiste analüüs:

12 koolisolümpiaadidel

Õppematerjalide analüüs

Tänan kõiki uuringus osalenud geograafiaõpetajaid !

Mulla teema käsitlemine 20. sajandil

periood IV kl. V kl. VI kl. VII kl. VIII kl. IX kl. X kl. XI kl.1921—1940 Naabrid/E M E/Eu M Eu E1944—1949 E/NL Eu M NL/E NL/E M

(biol.) NL NL1950—1969 Eu/NL E M

NL NL1970—1988 M E M

M M1993—1997 E M M E/L M

1997—k.a. E M M E/Eu M

Kasutatud märkide tähendused: - muld teise teema osa - muld eraldi teemaPiirkond: E - Eesti Eu - Euroopa NL - NSV Liit M - maailm L – Läänemeremaad

Valdkond: Loodusõpetus Loodusgeograafia Loodus- ja.ühiskonna-geograafia

Ühiskonna-geograafia

Erinevatel perioodidel mulla teema õppimisele kulutatud ligikaudne aeg

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

1921-1940

1944-1949

1950-1969

1970-1988

1993-1997

1997-k.a.periood

ligik

audn

e tu

ndid

e ar

v

XI

X

IX

VIII

VII

VI

V

IV

II

Alateemade käsitlemine õpikutes

a- 1921-40; b- 1970-88; c- alates 1997stIV V VI VII VIII IX Gümn

klass

osatäh

tsus

Üldine mullatekkeprotsess Mullatekketegurid Viljakus

Lõimis Mullatüübid Mullaprotsessid

Profiil Maaparandus, agrotehnika Mullakaitse

Mullaelustik Mullad loodusvööndites Eesti mullad

Katsed Välitööd (kaeve) Mullakaardid

a b c a b c a b c a b c a b c a b c a b c

Käsitletavad valdkonnad praegu kooliastmete ja klasside kaupa

Pedosfäär G

Eesti, Euroopa mullastik IX

Loodusvööndite mullad VIII

Põld elukooslusena VI

Inimtegevuse mõju mullale V

Muld elukeskkonnana V

Mulla koostis V

Mõistete arv käibelolevate õpikute mulda käsitlevates peatükkides

Avita Koolibri Loodusfoto

30(39) V kl

21 (8) VIII 11 (7)

75(43)

18 VI 24(16)

16 (19) IX 13

(45) G (51)

1996. (2002.) a. õppekava järgi kirjastatud õpikutes

Õpitavat materjali on valdavalt seostatud otseselt õpiku tekstiga, katseid ja vaatlusi tehakse vaid algkoolis.

22% 49%

27%2%

7%

0255075

tv baasil

õpiku baasil

katse, vaatluskaardiül.

igapäevaelust

algkool

14%

15% 69%

0%16%

0255075

tv baasil

õpiku baasil

katse, vaatluskaardiül.

igapäevaelust

põhikool

Töövihikutes

…olevad ülesanded näitavad teema soovituslikku käsitlust

Ülesannete struktuur töövihikutes Bloomi taksonoomia järgi

0 10 20 30 40 50 60

Koolibri 5;6

Avita 5;6

Avita 5 uus

Koolibri 8;9

Avita 8;9

Koolibri 8 uus

Avita 8,9 uus

tööv

ihik

ülesannete arv (tk)

teadmine

mõistmine

rakendamine

analüüs

süntees

hindamine

Näiteid ülesannetestTeadmine (faktide leidmine, meeldetuletamine) –

Leia õige lause lõpp ja tõmba sellele joon alla. Vihmaussi toiduks on …. ⌧a) mineraalained; b) väikesed sametlestad; ⌧c) kõdunenud taimejäänused; d) ümarussid.

Mõistmine (arusaamine) –Vanasti tehti metsatöid talvel. Kuidas aitas see pinnast kaitsta?

Rakendamine (kasutamine teises olukorras)Umbrohtu kitkudes on oluline eemaldada umbrohutaim koos maa-aluse osaga. Selgita, miks.

Näited (järg)

Analüüs (seoste näitamine) Katse vee liikumisest erineva koostisega muldades. “Millisest mullapotist jooksis vesi kõige kiiremini alusele? Millise mullapoti läbis vesi kõige aeglasemalt? Millise järelduse saad katsest teha?”

Süntees (osade kokkupanek terviku loomiseks) Kui oleksid maailma hea peremees, milliseid korraldusi annaksid, et mulda kaitsta?

Hindamine (otsuste tegemine) (Reasta pinginaabri poolt tehtud maailma hea peremehe korraldused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks sa sellise järjekorra valisid.)

Mulla teema teiste riikide õpikutes

Algkoolis:põhineb praktilistel töödel, teksti on vähe (USA);kasutusel külalise tsenaarium talutöödega tutvumiseks (Saksamaa);

põhikoolis:muldi ei käsitleta (Soome);käsitletakse 3-4 loodusvööndit, ühes mulda (UK);kodumaa muldadest tutvutakse 2-4 tüübiga (Iirimaa);kodumaa muldadele pühendatud mitu peatükki (Leedu);

gümnaasiumis:muldi käsitletakse loodusvööndites (Soome, UK);põhjalikult tutvutakse 3-4 mullatüübiga (Saksamaa);õpitakse keemia kursuses (USA).

Õpilased teavad hästi:organismide osa mullas;orgaanilise aine osa mulla kujunemisel;taimede toitumise põhimõtet;mullaviljakuse taastamise võimalust väetamisega;liiv- ja savimuldade omadusi vee- ja õhusisalduse alusel;

oskavad: eristada paepealseid ja soomuldi;määratleda mullakaeves kõdu- ja huumushorisonti.

Puudulik on teadmiste ja oskuste tase järgnevas:

ei teata mulla tahkeid mineraalseid koostisosi2/3 põhikooli õpilasvalimist (n=550) ja 60% VIII-IX kl maakonna olümpiaadil osalenud õpilaste valimist (n=249) ei tea mulla mineraalseid koostisosi

ei mõisteta savi olemust ja selle osa toitainete sidujana mullas

89% põhikooli õpilastest (n=587) ei seosta savi mullas peeneteralise fraktsiooniga

Ei saada aru mullas toimuvatest protsessidest

leostumise ja leetumise õige selgituse annab 11% IX kl õpilasvalimist (n=227)3% (n=315) IX kl õpilastest oskab nimetada kaks leetmulla kujunemist soodustavat tingimust, 50% annab vale vastuse või jätab vastamata2% (n=315) IX kl õpilastest suudab selgitada, miks kõige viljakamad mullad paiknevad Kesk-Eestis

Paar näidet

Ülesanne V klassi töövihikust: "……… mullas on kahesuguseid ……… . ……… poorid paiknevad mulla ……… vahel. Väikesed ……… on ülipeened ……….""Sõmeralises mullas on kahesuguseid poore. Suured poorid paiknevad mullasõmerate vahel. Väikesed poorid on mullakapillaarid"

Leostumise ja leetumise võrdlus

Leostumine on läbiuhutud ja leetumine on kuiv;leostumisel ületavad sademed aurumise, leetumisel vastupidi;leostumisel puudub huumushorisont, leetumisel on;leetumine on kujunenud rohttaimedest rikkale lähtekivimile...

Ei teata mullatüüpide seost taimekooslustega Eestis

6% (n=278) IX kl õpilasest on suutelised seostama koosluse mullatüübi ja selle profiiliga

mullakaeve kirjeldamisel60% gümnaasiumi ja 68% põhikooli üleriigilisel geograafiaolümpiaadil võistelnutest nimetab väljauhtehorisonti kaeves, kus seda tegelikult poleei pööra tähelepanu mulla lõimisele

Ei teata Eesti muldade lähtekivimeid ja nende seost mullatekkega

85% VII-VIII kl (n=272) õpilastest ei oska kirjeldada esmast mulla teket78% VIII-IX kl olümpiaadil osalenutest (n=249) ei tea mulla mineraalse osa pärinemist lähtekivimist93% üleriigilisel olümpiaadil osalenud gümnasistidest (n=27) peab Lõuna-Eesti muldade valdavaks lähtekivimiks liivakivi

Ei osata seletada vee liikumist mullas

ükski IX kl õpilane (n=315) ja 75% (n=109) maakonna olümpiaadil osalenud gümnaasiumi õpilasest ei osanud selgitada horisontide teket vee liikumisega mullas etteantud vastusevariantide põhjal valis vee liikumise mullas horisontide tekke põhjustajaks 73% IX kl õpilastest (n=278)84% IX kl (n=278) ja 78% VII-VIII kl (n=272) õpilastest arvab, et vesi ei saa mullas liikuda altpoolt ülespoole

0102030405060

raske/igav

raske/huvitav

kerge/igav

kerge/huvitav

praktilisi töid ei tehtud(93 õpilast)praktilisi töid tehti mõnelkorral (126 õpilast)praktilisi töid tehti üsnasageli (21 õpilast)

Mulla teema raskuse ja meeldivuse sõltuvus praktiliste tööde toimumise sagedusest

Küsitluse tulemused teema õppimise seisukohalt

Ettepanekud teema käsitlemiseks

Algkooli loodusõpetuses arendada oskustnähtusi kirjeldada;juhendi põhjal vaatlusi ja praktilisi töid läbi viia;praktiliste tööde ja vaatluste põhjal lihtsamaid järeldusi ja kokkuvõtteid teha;ennast väljendada ja töid korrektselt vormistada.

Õpilaste teadmiste kontrollil vähendada mõistete osakaalu;pöörata tähelepanu etteantud info mõistmise, süstematiseerimise ja kasutamise oskusele

Põhikoolisei ole mullaprotsessid ja mullatüübid eakohane teema

ühe tunni raames ei saa keskenduda rohkem kui 1-2 mullatüübi või protsessi õppimisele;

on vaja rohkem tähelepanu pöörata mullale kui talitluslikult mitmepalgelisele looduslikule moodustisele,

mis on elupaigaks meso- ja mikrofaunale;kus veesisalduse regulatsiooniga tagatakse juurestiku arenguks sobiva niiskusega keskkond;kus seotakse ja vabastatakse toiteelemente;mille väärkasutus viib muldade vaesumisele ja hävimisele

(“Rohkem funktsiooni struktuuri asemel…” R. Kõlli).

Gümnaasiumisanda süsteemne aineloogikast lähtuv lühiülevaade maailmas esinevatest

mullaprotsessidest ja mullatüüpidest loodusvööndite kontekstis;mulla väärkasutusest tingitud globaalprobleemidest;

keskenduda mõne mullatüübi (max 3-4) täpsemale tutvustamisele koos selles mullas toimuvate protsesside iseloomustamisega;õpilaste kontrollimisel anda neile võimalus küsimusele vastata mõne õpitud näite põhjal.

Kokkuvõtteks

algkoolis õpetatav keskendub õpioskuste kujundamisele;

põhikoolis õpetatav lähtub praktilisest ja keskkonnakaitselisest vajadusest ja põhineb konkreetsetel näidetel erinevatest eluvaldkondadest;

gümnaasiumis õpetatav tuleneb aineloogikast ja annab teemast süsteemse ülevaate.

Tänan tähelepanu eest !