Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute ... · 1 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

1

Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke

kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu

Pärnu mnt 27, Tallinn www.hendrikson.ee

Töö nr 1551/11

Keskkonnaekspert Kuido Kartau litsents KMH 0034

………………………………………….

Tartu 2011

2 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang

Töö nr 1551/11

16.09.2011

Sisukord

1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 3

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA ISELOOM ........................................................... 3

3. KESKKONNA KIRJELDUS JA OLULISED KESKKONNAASPEKTID ................................ 5

3.1. Kaitstavad loodusobjektid .............................................................................................. 5 3.1.1. Taimestik ..................................................................................................................................... 5 3.1.2. Natura 2000 võrgustik ............................................................................................................... 12

4. SOOVITUSED KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU MINIMEERIMISEKS .................... 15

5. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ....................................................................................................... 17

LISA I Taimeliikide nimekiri

Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang 3

Töö nr 1551/11

16.09.2011

1. Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud keskkonnamõju eksperthinnanguna (ka nn eelhinnanguna) Saaremaale Mustjala valda Merise külla Kuke ja Metsa

kinnistutest elamualade moodustamisele. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ja soovitusi mõju minimeerimiseks.

Töö on teostatud OÜ Hendrikson & Ko ekspertgrupi poolt järgmises koosseisus: o Kuido Kartau, keskkonnaekspert, litsents KMH0131;

o Ülle Jõgar, keskkonnaspetsialist (taimestik); o Kaile Peet, keskkonnaspetsialist.

Töö koostamisel on kasutatud piirkonna kohta kättesaadavaid avalikke materjale ja andmebaasidest (nt EELIS) saadavat informatsiooni. Käesoleva töö eksperdid

on põhjalikult tutvunud planeeritava ala looduslike tingimustega kohapeal. Välitööde (juuli 2011) peamiseks eesmärgiks oli inventeerida kinnistutel esinevat

taimestikku ja looduslikke elupaigatüüpe. Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon on väljastanud kaitsekohustuse

teatise (HLS 15-8/11/23529), kus maaomanikku on teavitatud tema õigustest ja kohustustest seoses kinnistute paiknemisega Koorunõmme hoiualal. Käesolevas

töös on arvestatud kaitsekohustuse teatises toodud informatsiooniga. Töös koondatakse lisainformatisooni hetkel esineva reaalse loodusliku olukorra kohta planeeritavatel kinnistutel, mille eesmärk on aidata kaitseala valitsejal otsustada

kavandatava tegevuse üle kaitsekohustuse teatises toodud nõuete täitmise valguses.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja iseloom

Kavandatava tegevuse sisuks on nelja Mustjala vallas Merise külas asuva kinnistu jagamine kuni kuueks elamukrundiks ning neile ühepereelamute ning abihoonete rajamine. Käesolevaks hetkeks ei ole veel välja töötatud kavandatavate kruntide

täpseid suurusi ja paigutust, mistõttu käesoleva töö raames püütakse anda soovitusi parima lahenduse välja töötamiseks selliselt, et minimeerida võimalikku

keskkonnamõju. Kuna kinnistud asuvad Koorunõmme hoiualal ning Koorunõmme linnu- ja loodusalal, siis käsitletakse käesolevas eelhinnangus keskkonnamõju eeskätt looduskaitselisest aspektist.

Olemasolevad maaüksused (planeeritav ala) kokku moodustavad 20,75 ha

suuruse ala, mis on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt metsamaa. Kinnistute asukohta iseloomustavad Joonis 1 ja 2.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht Saaremaal mustjala vallas.

Joonis 2 Kavandatava tegevuse asukoht Saaremaal mustjala vallas.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Kõnealused kinnistud on järgmised:

Kuke (põhjapoolne) - 48301:001:0035 (4.11 ha) Kuke (lõunapoolne) - 48301:001:0036 (5.84 ha) Metsa (põhjapoolne) - 48301:001:0101 (5,5 ha)

Metsa (lõunapoolne) - 48301:001:0102 (5.3 ha)

3. Keskkonna kirjeldus ja olulised keskkonnaaspektid

Alljärgnevalt on kirjeldatud olemasolevat keskkonda ja vaadeldud kavandatava tegevusega seonduvaid asjakohaseid keskkonnaaspekte, silmas pidades

kohapealseid loodusväärtusi.

3.1. Kaitstavad loodusobjektid

Looduskaitseseaduse § 4. kohaselt on kaitstavateks loodusobjektideks:

1) kaitsealad; 2) hoiualad;

3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad;

5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kavandatav arendusala asub Koorunõmme hoiualal, kus leidub mitmeid

kaitsealuseid taimeliike. Taimestikku (s.h kaitstavaid liike) käsitletakse eraldi järgmises alapeatükis.

Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud 12 erineva elupaigatüübi ja II lisas nimetatud kahe taimeliigi ning linnudirektiivi I

lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse (kokku 9 linnuliiki). Kuna Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärgid

tulenevad otseselt alaga kattuvate Natura alade kaitse-eesmärkidest (või loodus- ja linnudirektiivist), siis käsitletakse neid väärtusi eraldi Natura 2000 peatükis.

3.1.1. Taimestik

Käesolevas töös järgnevalt esitatud taimestiku ülevaade põhineb peamiselt

andmebaasi EELIS andmetel ja nende täpsustamiseks töö koostamisel läbi viidud kohapealsetel taimestiku inventuuril/vaatlustel. Käesoleva töö raames

arendusalal leiduvate taimede nimekiri on esitatud Lisas I.

Kogu ala (neli kinnistut) on kaetud metsaga. Metsatüübilt on tegemist arumetsade rühma kuuluva loometsaga. Kasvukohatüüpidest leidub siin

vaheldumisi nii leesika- kui ka kastikuloo tüüpi taimkatet. Puuderinne koosneb


Töö nr 1551/11

16.09.2011

männist ja kuusest. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, magesõstar, pihlakas ja sarapuu, vähemal määral ka kuslapuud, türnpuud ja lodjapuud.

Arendatava ala saab taimestiku iseloomu järgi jaotada kaheks1, mida järgnevalt ka eraldi käsitletakse:

Metsa kinnistud ja lõunapoolne Kuke kinnistu Mõlemad Metsa kinnistud ja lõunapoolne Kuke kinnistu on inimtegevusest

oluliselt mõjutatud, seal on kogu ulatuses läbi viidud raie, mis on muutnud puistu valgusküllaseks ja loonud rohttaimede kasvuks soodsad tingimused. Häilude

lopsakas rohustu sarnaneb raiesmikele iseloomuliku taimkattega. See on suhteliselt liigirikas ja sisaldab ka kaitsealuseid taimeliike (tumepunane neiuvaip, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, suur käopõll, pruunikas pesajuur – LK III

ja valge tolmpea – LK II, Vt Foto 1).

Foto 1. Valgusküllane, häiludega männi-kuuse segapuistu lõunapoolsel Metsa

kinnistul.

Mõlemad Metsa kinnistud ja lõunapoolne Kuke kinnistu ei klassifitseeru Natura elupaigatüübiks „9010 vanad loodusmetsad“, kuna

Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord Metsa kinnistutel ja lõunapoolsel Kuke kinnistul

Puistu erivanuselisus Põhipuuliigi vanus okaspuudel > 40 a

Eri vanusegruppide vahe < 40 a

Suhteliselt ühevanuselises puistus I I rinde puude vanus < 100 a

1 Kasutatud „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat“ Jaanus Paal, 2007 ja “Eesti

taimestik” Toomas Kukk, 1999


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord Metsa kinnistutel ja lõunapoolsel Kuke kinnistul

rinde keskmine vanus okaspuudel > 100 a

Lamapuid ja surnult seisvaid puid on 5-10 % kasvavate puude arvust.

Lamapuid ja surnult seisvaid puid on alla 5-10 % kasvavate puude arvust.

Raiejälgi pole võimalik tuvastada. Raiejäljed on selgelt tuvastatavad.

Hemerofoobsete liikide olemasolu. Ainult mõned liigid, mis on hemeradiafoorid kuni hemerofoobid* (pruunikas pesajuur, tumepunane

neiuvaip, harilik kuutõverohi, harilik leesikas, harilik näsiniin)

* hemeradiafoorid - inimtegevuse suhtes teatava piirini ükskõiksed, hemerofoobid - kultuuripagejad.

Põhjapoolne kuke kinnistu Põhjapoolne Kuke kinnistu (kirdepoolne, 48301:001:0035) eristub mõnevõrra

teistest kinnistutest kuna on inimtegevusest vähem mõjutatud. Seal esineb tihedam puistu, milles domineerib harilik kuusk. Maapind laskub kirde suunas –

ala keskosas on kõrgus merepinnast 8 m, kirdetipus ainult 4 m. Siinses metsas on rohurinne väga hõre, maapinda katavad katkematu vaibana samblad. Ka siin leidub kaitsealuseid taimeliike – tumepunast neiuvaipa ja pruunikat pesajuurt.

Põhjapoolse Kuke kinnistu metsakooslust iseloomustavad Fotod 2 ja 3.

Foto 2. Metsakooslus põhjapoolse Kuke kinnistu lääneservas.

Põhjapoolse Kuke kinnistu idapoolne osa (Vt Joonis 3- ala nr 7, Foto 3) klassifitseerub 5 kriteeriumi järgi vana loodusmetsa 9010 elupaigatüüpi


Töö nr 1551/11

16.09.2011

(raiejälgede kriteerium mõningaste mööndustega), kuues kriteerium – mitmete hemerofoobide leidumine on küsitav.

Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord põhjapoolsel Kuke

kinnistu idapoolsel osal

Puistu erivanuselisus

Põhipuuliigi vanus okaspuudel > 40 a

Mändide vanus 90 ja 140 – seega

erinevus > 40 aasta, kuused 90 a

Suhteliselt ühevanuselises puistus I


I rinde vanus 140 a – seega > 100

aasta, ka II rinne 90 a – seega läheneb sajale.


Lamapuid ja surnult seisvaid puid on ca 5-10 % kasvavate puude arvust.

Raiejälgi pole võimalik tuvastada. Raiejälgi on väga vähe.

Metsa praegune veerežiim pole

inimtegevusest mõjutatud

Kuivenduskraave pole.

Hemerofoobsete liikide olemasolu. Mõned liigid (pruunikas pesajuur, tumepunane neiuvaip) on

hemeradiafoorid kuni hemerofoobid*

Foto 3. Metsakooslus põhjapoolse Kuke kinnistu idaservas.

Põhjapoolse Kuke kinnistu läänepoolne osa (Vt Joonis 3- ala nr 6, Foto 2) on

suhteliselt ühevanuseline puistu. Siin on täidetud vähem kriteeriume kuulumaks elupaigatüüpi 9010.

Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord põhjapoolsel Kuke kinnistu läänepoolsel osal


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Vana loodusmetsa kriteerium Tegelik olukord põhjapoolsel Kuke kinnistu läänepoolsel osal

Puistu erivanuselisus Põhipuuliigi vanus okaspuudel > 40 a

60 % mändidest – 90 a, 20 % mändidest 75 a ja kuused 90 a mis on

< 40 a

Suhteliselt ühevanuselises puistus I


60 % mändidest – 90 a, 20 %

mändidest 75 a ja kuused 90 a - keskmine vanus läheneb 100 aastale


Lamapuid ja surnult seisvaid puid on < 5-10 % kasvavate puude arvust.

Raiejälgi pole võimalik tuvastada. Raiejälgi on väga vähe.

Metsa praegune veerežiim pole

inimtegevusest mõjutatud

Kuivenduskraave pole.

Hemerofoobsete liikide olemasolu. Mõned liigid (pruunikas pesajuur,

tumepunane neiuvaip) on hemeradiafoorid kuni hemerofoobid*

Joonis 3 Põhjapoolsel Kuke kinnistul leiduvad elupaigatüübid. Ala 7- elupaigatüübi 9010 esinduslikum osa, ala 6- elupaigatüübi 9010 laadne vähem esinduslik osa (st ei vasta kõigile vastavatele kriteeriumitele).

Kaitstavad taimeliigid

Nagu ka eelnevalt välja toodud, leidub kogu alal mitmeid kaitstavaid taimeliike, mille kasvukohti illustreerivad Joonised 4 (EELISe andmed) ja 5 (kohapealsed vaatlused).

Vastavalt EELISe andmete ja taimestiku inventuurile leidus planeeringualal

kaitstavatest taimeliikidest järgmisi:


Töö nr 1551/11

16.09.2011

LK II - valge tolmpea, Russowi sõrmkäpp, mägi-naistepuna LK III – lääne mõõkrohi, tumepunane neiuvaip, soo-neiuvaip,

kahkjaspunane sõrmkäpp, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, suur käopõll, pruunikas pesajuur.

Nagu nimekirjast näha esineb alal eeskätt ohtralt kaitstavaid käpaliste liike. Sealjuures mõnda neist, nt tumepunast neiuvaipa ja kahelehist käokeelt leidus

hajusalt praktiliselt kogu alal, kuid valget tolmpead tuvastati inventuuri käigus vaid ühes kasvukohas.

Joonis 4. Kaitstavate taimeliikide leidumine planeeringualal (EELIS). Kuke

kinnistu (48301:001:0035) kirdenurgas leidub lisaks joonisel märgitud III kaitsekategooria taimedele ka LK II- Russowi sõrmkäppa ning Kuke kinnistu

(48301:001:0036) idapiiril LK II- mägi-naistepuna.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Joonis 5. Kaitsealuste taimeliikide leidumine planeeringualal (kohapealsed

vaatlused). Helesinine ruut – valge tolmpea, punased ruudud – pruunikas pesajuur, kollased ruudud – harilik käoraamat, rohelised ruudud – suur käopõll, tumepunast neiuvaipa ja kahelehist käokeelt leidub hajusalt kogu alal.

……………………………………………………………………………………………………………………………………

Toetudes olemasolevale infole ja välitööde tulemustele, saab väita, et

planeeritaval alal on omanäoline liigirikas taimkate. Teiste hulgas leidub kõigil neljal kinnistul rohkesti käpalisi (mis on kõik kaitsealused taimeliigid). Natura

elupaigatüüpidest vastab 9010 - vana loodusmetsa kriteeriumitele kõige rohkem põhjapoolse Kuke kinnistu idapoolne osa, kus peaaegu kõik nõuded on täidetud.

Mõnevõrra vähem sobib (st ei vasta täielikult kriteeriumitele, mistõttu ei saa seda pidada täielikult vana metsa elupaigatüübiks) sama kinnistu läänepoolne osa. Teised kinnistud sellesse elupaigatüüpi ei klassifitseeru.

Taimkatte absoluutse säilimise eesmärgi korral ei oleks elamuehitus kogu sellel

alal (4 kinnistut) soovitav, kuid arvestades nende liikide laialdast levikut (näiteks Saaremaal) ei ole üksikisendite täielik kaitse praktikas reaalne, ega ka tingimata vajalik. Arvestades kaitstavate taimeliikide hajusat paiknemist planeeritaval alal,

on kavandatava tegevuse elluviimine selliselt, et kõigi kaitstavate taimeliikide kasvukohad täielikult säiliksid, tõenäoliselt võimatu. Juhul kui minimeerida


Töö nr 1551/11

16.09.2011

ehitusalaust pinda ja valida hoolikalt ehitusalade asukohti kruntide piires, on võimalik tekkivat negatiivset mõju väga oluliselt vältida ja kavandatav tegevus ei

ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga. Käesoleva töögrupi hinnangul tuleb välistada ehitustegevus põhjapoolsel Kuke kinnistul (mille väärtuslikum osa on kinnistu idaosa - vt joonis 3,ala nr.7), kus esineb loodusdirektiivi I lisas

nimetatud esmatähtis elupaigatüüp vanad loodusmetsad-9010*. Ka suurel osal ülejäänud Kuke kinnistust leidub sama elupaigatüübi vähem esinduslik (st ei

vasta täielikult kriteeriumitele, mistõttu ei saa seda pidada täielikult vana metsa elupaigatüübiks) osa (Vt. Joonis 3 , ala nr 6), mistõttu ei ole elupaiga säilimise huvides ka seal ehitustegevus arukas. Ekspertarvamusena leiame, et

põhjapoolsel Kuke kinnistul (48301:001:0035) arendustegevuse elluviimine oleks olulise keskkonnamõjuga, kuna see häiriks vana metsa elupaigatüübile sarnase

ala edasist arengut kõigile kriteeriumitele vastavuse suunas.

3.1.2. Natura 2000 võrgustik

Üle-Euroopaline ökoloogiline võrgustik, Natura 2000, on loodud selleks, et kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku.

Kavandatavate elamukruntide ala asub täies ulatuses Koorunõmme loodusalal (kood EE0040428) ja sellega kattuval Koorunõmme linnualal (Joonis 6).

Joonis 6 Arendatava ala paiknemine Natura 2000 võrgustiku Koorunõmme alal


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Koorunõmme loodusala (ca 3666 ha) on loodud Tabelis 1 toodud

elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Tabel 1 Koorunõmme loodusala (hoiuala) kaitse-eesmärgid.

Elupaigatüüp/liik kood esmatähtis2

esmased rannavallid 1210

püsitaimestuga kivirannad 1220

merele avatud pankrannad 1230

rannaniidud 1630 *

metsastunud luited 2180

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved

3140

kadastikud 5130

kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad)

6210

lood (alvarid) 6280 *

puisniidud 6530 *

allikad ja allikasood 7160

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga

7210 *

liigirikkad madalsood 7230

vanad loodusmetsad 9010 *

vanad laialehised metsad 9020 *

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad)

9060

soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

soohiilakas (Liparis loeselii)

Nagu Tabelist 1 selgub on enamik elupaigatüüpe seotud otseselt vee ja vahetult

rannikualaga. Vastavalt andmebaasile EELIS ulatub põhjapoolse Metsa kinnistu loodenurka väga väikses ulatuses elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210) ja põhjapoolse Kuke kinnistu kirdenurka esmatähtis elupaigatüüp alvarid (6280*). Mõlemad on väga väikeses ulatuses kinnistute peal ning elamukrunte

on võimalik planeerida ka selliselt, et neid elupaiku elamuehitus ei kahjustataks. Käesoleva töö taimestiku ülevaates on välja toodud ka planeeritavale alale

jäävad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid, millest selgub, et põhjapoolne Kuke kinnistu (48301:001:0035) on suures osas (eriti idapoolne osa) klassifitseeritav

vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübina. Sellele kinnistule elamukruntide moodustamine ja elamute/hoonete rajamine toob paratamatult kaasa elupaigatüübi vähenemise, mistõttu võib öelda, et tegevusega kaasneb oluline

negatiivne mõju ja Natura loodusala kaitse-eesmärgid ei ole sellisel juhul

2 hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mida esineb Euroopa Liidu liikmesriikide

territooriumil ja mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb EL territooriumile.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

saavutatud. Ka mõju leevendamine läbi ehitusala minimeerimise ei taga täielikult elupaiga 9010* soodsat seisundit (pindala väheneb siiski mingil määral).

Koorunõmme loodusalal kaitstavaid loodusdirektiivi II lisa taimeliike arendusala piires teadaolevalt ei kasva.

Koorunõmme linnuala kaitse-eesmärkideks on vaid kolme linnuliigi kaitse, kuid mitmed linnudirektiivis nimetatud linnuliigid on Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärkideks. Tabelis 2 on need kõik välja toodud.

Tabel 2 Koorunõmme linnu- ja hoiualal kaitstavad linnuliigid (I lisasse kuuluvad on

märgitud boldis).

Kaitseala Linnuliik Ladinakeelne nimi

Ko

oru

nõ

mm

e

linnu

ala

merikotkas Haliaeetus albicilla

Ko

oru

nõ

mm

e h

oiu

ala

kirjuhahk Polysticta stelleri

mustvaeras Melanitta nigra

järvekaur Gavia arctica

aul Clangula hyemalis

tõmmuvaeras Melanitta fusca

sõtkas Bucephala clangula

sookurg Grus grus

krüüsel Cepphus grylle

musträhn Dryocopus martius

Koorunõmme linnualal ja hoiualal kaitstavate liikide elupaigad on pea kõik seotud teistsuguste biotoopidega (nt veekogud) kui seda on arendatava ala

metsakooslused. Erandina võib välja tuua musträhni, mis on vanade loodusmetsade üheks tunnusliigiks. Teadaolevaid musträhni pesitsuspaiku

arendusalal siiski ei leidu. Ka muude Tabelis 2 toodud liikide pesitsuspaiku arendataval alal ega selle vahetus läheduses ei leidu. Arvestades, et kavandatava tegevuse sisuks on kuni kuue elamukrundi moodustamine, mis ei too kaasa

eelpool välja toodud linnuliikide elupaikade muutmist ega ka arendusala sees täielikku loodusliku ala hävitamist või olulist muutmist, siis ei saa seda linnuala

kaitse-eesmärke silmas pidades lugeda olulise mõjuga tegevuseks.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

4. Soovitused kavandatava tegevuse mõju

minimeerimiseks

Tulenevalt eelpool käsitletud loodusväärtustest planeeritavatel kinnistutel on käesoleva töö koostajad toonud välja soovitused tegevuse kavandamiseks ja

leevendavad meetmed, mille rakendamine on plaanitava elluviimisel vajalik ja asjakohane minimeerimaks negatiivset keskkonnamõju.

Välistada ehitustegevus põhjapoolsel Kuke kinnistul (48301:001:0035), kuna see tooks kaasa loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsa

elupaigatüübi 9010* (vanad loodusmetsad) kahjustamise ja pindala vähenemise.

Vähendamaks mõjusid taimekooslustele ja muudele loodusväärtustele

soovitame: o Maksimaalne elamukohtade arv ei tohiks ületada kavandatud kuute (6).

Otseselt ei ole vajalik elamukohtade kruntimine eraldiseisvateks kruntideks (st näiteks võib kasutada notariaalset kasutuskorda). Lubatud on ka elamukohtade arvu vähendamine.

o Elamukohtade asukohad kavandada selliselt, et need paikneksid Kuke ja Metsa kinnistute vahelisele teele suhteliselt lähedal ja teest kaugemal

olevad kruntide osad jätta looduslikuks. Selliselt jääks puutumatuks ka põhjapoolse Metsa kinnistu loodenurgas paiknev elupaigatüüp kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210). Elamukohad peaksid paiknema üksteisest minimaalselt ca 100 meetri kaugusel (tagamaks piisav privaatsus). Elamukohtade põhimõtteline

paigutusviis on esitatud Joonisel 7. o Kõik elamukohad peaksid olema välja arendatud esteetiliselt

väärtuslikuna ühtse arhitektuurse kontseptsioonina ja keskkonda sobival viisil (otseselt ei ole vajalik ajaloolise taluarhitektuuri jäljendamise taotlus, näiteks võib sobiv olla ka kaasaegne ökoloogiline lähenemine

materjalikasutuse, energiatõhususe jm valdkonnas). o Elamukoha nn hoonestus ja õueala pindala kokku ei tohi ületada 900 m²

(st ülejäänud ala peab jääma intensiivse maastikuhoolduseta: alusmetsa puhastamine, muru rajamine jms).

o Igal elamukohal võib arendada maksimaalselt kolm hoonet (tinglikult

elumaja, kuur ja saun) ehitusaluse kogupindalaga kuni 200m². Hoonete korruselisus maksimaalselt 2 ja kõrgus 7 meetrit.

Detailplaneeringu/ehitusprojekti koostamisel lähtuda antud kontekstis

asjakohastest Mustjala valla külade üldplaneeringus3 maa- ja veealadele

seatud ehituslikke piiranguid (sh ehituslikud piirangud rannaalal).

3 Mustjala valla külade üldplaneering. 2008-2011, ERKAS Pärnu Instituut OÜ/Mustjala Vallavalitsus

Mustjala vallas jääb põhiliseks ühepereelamute ehitus.

Eelistatavalt tuleb võtta kasutusele vanad talukohad, et säilitada olemasolevat asustusstruktuuri. Uute hoonete rajamisel

tagada traditsioonilise ja kaasaegse arhitektuuri esteetika kooskõla. Kui soovitakse ühele õuealale püstitada rohkem kui

kolm hoonet, on kohustuslik esitada õueplaan, kus näidatakse olemasolevad ja kavandatavad hooned ning nende kasutus.

Ehituslike piirangute kavandamise eesmärgiks on uushoonestuse asustustiheduse hajutamine, looduskeskkonna säästlikku

kasutamist tagava ehituskoormuse määramine, privaatsuse tagamine kinnistuomanike tarbeks. Eesmärki tagava

uushoonestuse maaüksuse minimaalne suurus leiti analüüsides ja arvestades vallas väljakujunenud asustusstruktuuri,


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Nimetatud leevendavad meetmed aitavad minimeerida võimalikku negatiivset

mõju looduskeskkonnale. Seega on käesoleva töö koostaja seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole väljatoodud leevendavaid meetmeid rakendades eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga.

Joonis 7. Võimalik põhimõtteline elamualade paiknemine (elamualade omavaheline vahemaa min ca 100 meetrit, nn õueala ca 900 m²).

ajalooliste hoonestuskohtade paiknemist, võttes arvesse varem menetletud planeeringuid ja uurimustöid ning kohalike

kogukondadega läbi rääkides.

Käesoleva üldplaneeringuga määratakse hajaasustuses ühe elamukoha kohta minimaalseks lubatud pindalaks 2 ha.

Nimetatud tingimustele vastavale maaüksusele, välja arvatud metsamaale, võib üldplaneeringut muutmata ehitada ühe elamu

ja selle juurde kuni kolm abihoonet. Selleks võib moodustada vastavalt kehtivatele õigusaktidele eraldi katastriüksused

elamule ja selle teenindusmaale, mis kuuluvad ühe ja sama kinnistu koosseisu.).

…..

2.3.1 Rannaaladele on koondunud valdav ehitushuvi koos erinevate kasutussoovidega. Nende alade arendamine on tihti

seotud tasakaalu leidmisega avalike ja erahuvide vahel. Rannaalana on peetud silmas Saare maakonna rannaala

tsoneeringus (2003) määratletud ala, mis ulatub 3 km laiuselt keskmisest veepiirist maismaa suunas ja 300 m laiuselt

keskmisest veepiirist mere suunas ning on hõlmatud terminiga rannaala. …….. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse tingimused rannaalade asustusstruktuuri säilitamise eesmärgil, millega tahetakse

tagada ka rannaalade looduskeskset ilmet. Minimaalne maaüksuse suurus, mis tagab ehitusõiguse on 3 ha, v.a rannaaladel

reserveeritud aladel (v.t ka ptk 2.1). Väiksemad maaüksused võib moodustada tehnovõrkude ja -rajatiste ning teede tarvis.

Elamumaa otstarbega maaüksuse minimaalne laius kitsamas suunas ei tohi olla alla 100 m, v.a rannaaladel reserveeritud

aladel. Piirangud ei kehti enne 1940. aastat olnud (ja tõendatud) elamukohtade hoonestamisel elamumaa sihtotstarbel ja

algses mahus.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

5. Kokkuvõte ja järeldused

Käesolev töö on koostatud keskkonnamõju eksperthinnanguna (ka nn

eelhinnanguna) Saaremaale Mustjala valda Merise külla Kuke ja Metsa kinnistutest elamualade moodustamisele ja elamute ehitusega kaasnevate

potentsiaalsete keskkonnale avalduvate mõjude väljaselgitamiseks. Töö koostamisel on toetutud peamiselt piirkonna kohta kättesaadavaid avalikke

materjale ja andmebaasidest (nt EELIS) saadavale informatsioonile, aga ka käesoleva aasta juulis kohapeal teostatud taimestiku inventuuri tulemustele.

Muuhulgas on arvesse võetud ka Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni poolt väljastanud kaitsekohustuse teatises (HLS 15-8/11/23529) toodule. Töös koondatud informatsioon planeeritaval alal hetkel leiduvate loodusväärtuste

kohta on abiks kaitseala valitsejale otsustamaks kavandatava tegevuse üle kaitsekohustuse teatises toodud nõuete täitmise valguses.

Kavandatava tegevuse sisuks on nelja Mustjala vallas Merise külas asuva kinnistu

jagamine kuni kuueks elamualaks ning neile ühepereelamute ning abihoonete rajamine. Olemasolevad maaüksused (neli kinnistut) kokku moodustavad 20,75 ha suuruse ala, mis on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega ja valdavalt

metsamaa. Kuna arendatav ala asub Koorunõmme hoiualal ning Koorunõmme linnu- ja loodusalal ning seal leidub mitmeid kaitstavaid taimeliike, on käesoleva

töö eesmärgiks käsitleda kavandatava tegevuse mõju just neist aspektidest lähtuvalt.

Toetudes olemasolevale infole ja välitööde tulemustele, saab väita, et alal on omanäoline liigirikas taimkate. Teiste hulgas leidub kogu alal rohkesti käpalisi,

mis on kõik II või III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid. Taimkatte absoluutse säilimise eesmärgi korral ei oleks elamuehitus sellel alal soovitav, kuid arvestades nende liikide laialdast levikut (näiteks Saaremaal) ei ole

üksikisendite täielik kaitse praktikas reaalne, ega ka tingimata vajalik. Arvestades kaitstavate taimeliikide hajusat paiknemist planeeritaval alal, on

kavandatava tegevuse elluviimine selliselt, et kõigi kaitstavate taimeliikide kasvukohad täielikult säiliksid, tõenäoliselt võimatu. Juhul kui minimeerida ehitusalust pinda ja valida hoolikalt ehitusalade asukohti kruntide piires, on

võimalik tekkivat negatiivset mõju väga oluliselt vältida ja kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga.

Kavandatav arendusala asub täielikult Koorunõmme loodusalal. Loodualal kaitstavatest loodusdirektiivi elupaigatüüpidest asub arendusalal üks esmatähtis

elupaigatüüp- vanad loodusmetsad 9010*. Selle elupaigatüübi esinduslikuma osana on klassifitseeritav põhjapoolse Kuke kinnistu (48301:001:0035)

idapoolne osa. Mõnevõrra vähem vastab (st ei vasta täielikult, mistõttu ei saa seda pidada vana metsa elupaigatüübiks) vana loodusmetsa kriteeriumitele sama kinnistu läänepoolne osa. Teised kinnistud sellesse elupaigatüüpi ei klassifitseeru.

Sellest tulenevalt on põhjapoolsele Kuke kinnistule elamukruntide moodustamine ja elamute/hoonete ehitamine negatiivse mõjuga tegevus, kuna toob endaga

kaasa esmatähtsa elupaigatüübi (ja sellele sarnase/selleks kujuneva


Töö nr 1551/11

16.09.2011

elupaigatüübi) vähenemise. Ainukeseks loodusala elupaigatüüpide soodsa seisundi säilitamise võimaluseks on põhjapoolsel Kuke kinnistul mitteehitamine.

Kavandatav arendusala asub täielikult Koorunõmme linnualal. Linnualal (ja ka hoiualal) kaitstavate linnuliikide teadaolevaid elupaiku arendusalal ega selle

vahetus läheduses ei leidu. Samuti võib öelda, et enamikule linnualal kaitstavatele liikidele ei ole arendusalal leiduvad biotoobid elupaigana sobilikud.

Seetõttu ei saa kavandatavat tegevust selle asukohta ja ulatust (6 elamukrunti ca 20 ha suurusele alale) arvestades lugeda linnuala kaitse-eesmärkide seisukohast olulise negatiivse mõjuga tegevuseks. Linnualal kaitstavate

linnuliikide soodne seisund kavandatav tegevuse elluviimisel ei muutu.

Minimeerimaks kavandatuga kaasnevaid mõjusid kohalikule looduskeskkonnale on töös välja toodud mitmeid leevendavaid meetmeid (nt ehitusalade suurus ja

paigutus arendusalal, ehitustegevusest loobumine ühel kinnistul jne). Tähtsaimaks leevendavaks meetmeks on ehituse välistamine põhjapoolsel Kuke kinnistul, mis aitab säilitada loodusdirektiivi I lisa esmatähtsat elupaigatüüpi

vanad loodusmetsad - 9010* (ja selle sarnase elupaigatüübi). Siiski, ka toodud soovituste rakendamisel jääb alles negatiivseid mõjusid taimede üksikisenditele,

mida ei ole võimalik täielikult leevendada. Arvestades objektiivselt ja kaasajastatuna (välitööd 2011 jm) alal paiknevaid

loodusväärtusi ning rakendades käesolevas töös väljapakutud leevendavaid meetmeid, on käesoleva töörühma hinnangul võimalik kuni kuue elamuala

arendamine ilma ülemäärase (mitteaktsepteeritava) negatiivse keskkonnamõjuta. Oluline on reaalset kohapealset situatsiooni arvestades hoonestus- ja õuealade

detailne asukohavalik selliselt, et minimaalselt kahjustataks kaitset väärivaid loodusväärtusi, kuid ei seataks põhjendamatuid takistusi arenduseks olukorras,

kus see pole vajalik. Edasise arendustegevuse kavandamise käigus tuleb leida asjakohased sobivad lahendused ka käesolevas töös otseselt mittekäsitletud teemade osas, näiteks

veevarustus ja reovee temaatika, ehitustegevuse ajastamine (nn raierahu järgimine) jm. Meie arvates ei ole vajalik kinnistute jaotamine elamute kaupa

(sellisel juhul ei oleks ka võimalik tagada 3 hektarilist miinimumnõuet), vaid võib nelja kinnistu osas (või neid liites) seada notariaalne kasutuskord, milles valdav osa territooriumist on ühiskasutuses (selliselt tagatakse ka 3 hektarilise elamuala

nõue nii formaalselt kui sisuliselt). Seega on käesoleva töö koostaja seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole

väljatoodud leevendavaid meetmeid rakendades eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga.

Ettevõtlike ja maksujõuliste elanike (ka ajutise kohalolekuga) lisandumine parandab valla ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku võimekust. Valla seisukohast

on soovitatav et uued elanikud registreeriksid end rahvastikuregistris vastavas asukohas.


Töö nr 1551/11

16.09.2011

Lisa I nr Liiginimi

ladina keeles

Liiginimi

eesti keeles

Kaitse

staatus

Rohttaimed

1. Antennaria dioica kassikäpp

2. Anthyllis sp koldrohi

3. Arctystaphylos uva-ursi harilik leesikas

4. Briza media keskmine värihein

5. Campanula persicifolia suureõielina kellukas

6. Campanula rotundifolia ümaralehine kelluke

7. Carex digitata sõrmtarn

8. Carex panicea hirsstarn

9. Cephalanthera longifolia valge tolmpea LK II

10. Convallaria majalis maikelluke

11. Epipactis atrorubens tumepunane neiuvaip LK III

1. Festuca rubra punane aruhein

2. Fillipendula vulgaris angerpist

3. Fragaria vesca metsmaasikas

4. Galium boreale värvmadar

5. Galium verum hobumadar

6. Geranium sanguineum verev kurereha

7. Gymnadenia conopsea harilik käoraamat LK III

8. Helictotrichon pratense arukaerand

9. Hepatica nobilis harilik sinilill

10. Hypochaeris maculata veishein

11. Linum catharcticum aaslina

12. Listera ovata suur käopõll LK III

13. Luzula pilosa karvane piiphein

14. Melampyrum sylvaticum mets-härghein

15. Melampyrum pratense palu-härghein

16. Melica nutans longus helmikas

17. Neottia nidus-avis pruunikas pesajuur LK III

18. Orthilia secunda harilik lakkleht

19. Pimpinella saxifraga harilik näär

20. Platanthera bifolia kahelehine käokeel LK III

21. Polygonatum odoratum harilik kuutõverohi

22. Potentilla erecta tedremaran

23. Primula veris harilik nurmenukk

24. Prunella vulgaris harilik käbihein

25. Pteridium aquilinum kilpjalg

26. Pyrola rotundifolia ümaralehine uibuleht

27. Rubus saxatilis lillakas

28. Scorzonera humilis madal mustjuur

29. Sesleria caerulea harilik lubikas

30. Thymus serpyllum nõmm-liivatee

31. Vaccinium vitis-idaea harilik pohl

32. Vaccinium myrtillus harilik mustikas

Puittaimed

33. Corylus avellana harilik sarapuu

34. Daphne mezerum harilik näsiniin

35. Juniperus communis harilik kadakas


Töö nr 1551/11

16.09.2011

nr Liiginimi

ladina keeles

Liiginimi

eesti keeles

Kaitse

staatus

36. Lonicera xylosteum harilik kuslapuu

37. Picea abies harilik kuusk

38. Pinus sylvestris harilik mänd

39. Rhamnus catharctica harilik türnpuu

40. Ribes alpinum magesõstar

41. Sorbus aucuparia harilik pihlakas

42. Viburnum opulus harilik kuslapuu

Documents

Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute ... · 1 Mustjala vallas Merise küla Metsa ja Kuke kinnistute keskkonnmõju eksperthinnang OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats