3 metsa dokumentatsioon

KasuliKud teadmised metsa majandamiseKs

Metsadokumentatsioon3MetsMikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

LepingudTeatisedHinnainfoToetuste taotlemine, kontaktid

MetsMik

Metsa dokuMentatsioon

Kasutatud allikad:

SA Erametsakeskus portaal www.eramets.ee PRIA portaal www.pria.ee Riigiportaal eesti.eeÕigusportaal “Jurist aitab” www.juristaitab.ee“Võlaõigusseadus”“Metsaseadus”“Metsa majandamise eeskiri”“Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded”

1 Raie planeerimine2 Puidu müük3 Metsa dokumentatsioon4 Kohustused ja maksustamine5 Metsa majandamise vormid6 Seadusandlus

Teised samast sarjast ilmunud väljaanded

SA Erametsakeskus väljaanne 2013


SissejuhatusSelleks et kasvava metsa või metsamaterjali müük oleks mõlemale poolele meeldiv kogemus, on vaja tehingu tingimused läbi mõelda ja lepingusse kirja panna. See väldib hilisemaid arusaamatusi. Lepingu sõlmimiseks peavad olema nõuetekohased algdokumendid ning ka need tuleb arusaamatuse vältimiseks vormistada õigel ajal. Metsaga seotud lepingutele on metsaseadusega ette antud kindlad tingimused, mis lepingusse kirja tuleb panna ja missuguses vormis tuleb leping sõlmida.

MeTsMik

kasulikud TeadMised MeTsa MajandaMiseks 3

Lepingud

Leping on lepinguosaliste vaheline kokkulepe, mille eesmärk on saavutada mingi õiguslik tagajärg.

Võlaõigusseaduse järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Kui leping on sõlmitud, on see täitmiseks kohustuslik. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu võib sõlmida suuliselt või kirjalikult, kui seaduses ei ole toodud lepingu kohustuslikku vormi.

Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole soovile tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingu sõlmijad on lepingu allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingu.

Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud alates lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid: • lepingu sõlmimise aeg ja koht; • lepingupooled;

3

4 MetsMik


• lepingu objekt (ostetav asi, kaup või teenus); • materiaalne väärtus (asja, kauba või teenuse hind) ning arvelduse regu

latsioon (arvelduskontode numbrid); • poolte kohustused (asja üleandmine ja vastuvõtmine, kvaliteedi tagami

ne, tasumine); • tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks); • sanktsioonid kohustuse rikkumise korral; • lõppsätted ja muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumen

did, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord); • poolte allkirjad.

Kirjalik leping

Kirjaliku lepingu korral peavad lepingupooled lepingudokumentidele omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Sellisel juhul peab leping sisaldama küll lepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline vorm tähendab, et leping on vormistatud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab lepingupoolte nimesid ning on nende poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga.

Notariaalne leping

Lepingu kirjaliku vormi võib asendada lepingu notariaalse vormiga. Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjad tõendab notar. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine, mis tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud, mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud.

Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada: • kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmi

se tehingud; • elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pan

timise tehingud;

5KasuliKud teadmised metsa majandamiseKs

• abieluvaraleping; • äriühingu asutamisleping või asutamisotsus; • osaühingu osa võõrandamise leping; • õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.

Notaril on õigus võtta notariaaltoimingute eest tasu vastavalt seaduses kehtestatud notari tasu määradele.

Suuline leping

Kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus, loetakse seda suuliselt sõlmitud lepinguks. Kõik suhtlemise käigus saavutatud kokkulepped ei ole siiski õiguslikult siduvad. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppe õigusega tagatud iseloom.

Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada; kui vähegi võimalik, tuleks lepinguid sõlmida kirjalikult.

Lepingute kasutamine

Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Müügileping on tüüpiline võlaõiguslik leping. Seadusega ette nähtud või omavahel kokkulepitud vormis sõlmitud lepingut saab muuta ainult samas vormis. Lepingu seaduses sätestatud või kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on leping tühine.

Esindaja

Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist esindussuhtega. Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning sellele, kuidas kumbki tekib:

• Seadusjärgne esindus – ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav õigus või kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olene

lEPIngud

6 MetsMik


mata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eelkõige perekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18aastase lapse seaduslik esindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaks selle juhatus. Lapsevanema esindusõigus tuleneb Perekonnaseaduse 10. peatükist. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

• Lepinguline esindus – on välistatud, kui puudub vastav kokkulepe esindaja ja esindatava vahel.

Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta õigusi ja kohustusi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest.

Esimene ja kõige tähtsam esinduse eeldus on see, et tehingut saaks üldse esindaja kaudu teha. Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Seadusest tulenevad isiklikud tehingud on näiteks abiellumine või testamendi tegemine. See tuleneb nende tehingute ülimalt isiklikust iseloomust. Kui tehingu tegemise isiklikkus ei tulene seadusest või kokkuleppest, võib see tuleneda tehingu olemusest.

Metsa majandamise seisukohast tehingute tegemist esindaja kaudu piiratud ei ole, kuid kindlasti tasub hoolikalt kaaluda kasutusvalduse seadmise otstarbekust esindaja kaudu. Kui omanik otsustab siiski kasutusvalduse seadmisel lubada ennast esindada, peab ta olema veendunud, et on oma tahet esindajale põhjalikult selgitanud ja volikirjas seda üheselt mõistetavalt ka väljendatud. Kasutusvalduse seadmisel peab esindajal olema notariaalne volitus.

Volikiri ja esindusõigus

Volikiri tõestab, et esindajal on esindusõigus olemas ja kolmandad isikud saavad sellele tugineda. Seadusega ei ole kindlaks määratud volituse vormi, vaid sätestatakse üldpõhimõte, et volitus peab olema samas vormis, mis tehing, mille tegemiseks kedagi volitatakse. Metsaga tehtavate tehingute puhul peavad lepingud ja ak


tid olema kirjalikusvormis, seega peab ka volitus olema kirjalik. Näiteks peavad kõik kinnisasjadega tehtavad tehingud olema notariaalselt tõestatud, mis tähendab, et ka sellise tehingu sõlmimiseks antav volitus peab olema notariaalselt tõestatud.

Esindussuhe lõpeb juhul, kui: • esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; • tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks; • volituse tähtaeg möödub; • saabub tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; • esindatav võtab volituse tagasi; • esindaja loobub volitusest; • see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust; • volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; • esindatav sureb; • esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; • kuulutatakse välja esindatava pankrot; • esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus; • esindatav võtab volituse tagasi; seda võib ta teha igal ajal ja igal põhjusel.

Metsaga tehingute tegemisel on kohustus sõlmida kirjalikus vormis leping järgmiste tehingute puhul:

• kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, • metsamaterjali võõrandamine, • metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmine.

Lubatud on sõlmida ka suuline leping, kuid sellisel juhul tuleb vormistada kirjalik akt. “Metsaseaduse” § 37 kehtestab kohustuslikud andmed, mis lepingus või aktis peavad olema.

Raieõiguse võõrandamise lepingu kohustuslikud punktid

Kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel vormistatud kirjalikus aktis märgitakse vähemalt:

• raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku või registrikood ja elu või asukoht;

• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht;

lEPIngud

8 MetsMik


• metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number);

• tehtava raie liik; • raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeet

rites; • raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; • Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatiste numbrid.

Metsamaterjaliga seotud lepingute kohustuslikud punktid

Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt:

• metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku või registrikood ja elu või asukoht;

• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht;

• metsamaterjali asukoht; • metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit,

küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide kaupa; • metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad; • metsateatiste numbrid.

Lepingule või aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt. Üleandmisevastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus üleandmisevastuvõtmise akti vormi nõuete kohaselt.

Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise lepingut või akti peavad nii võõrandaja kui omandaja ning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja säilitama seitse aastat.

Lepingute ja aktide näidised leiab SA Erametsakeskuse portaalist: www.eramets.ee/blanketid


Teatised

Metsateatis

Planeeritavatest töödest tuleb metsaomanikul teavitada metsa asukohajärgset Keskkonnaametit. Selleks täidab metsaomanik metsateatise.

Metsateatist saab esitada • paberkandjal tähtkirjana, • paberkandjal allkirja vastu üleandmisega, • emetsateatisena, • elektroonilise kanali kaudu digiallkirjastatult.

Metsateatis tuleb esitada: • kavandatavate raiete kohta, • kavandatava metsa uuendamise kohta, • metsakahjustuste kohta, • pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui omanik on nendest

teada saanud.

Uuendus, harvendus ja valikraieid saab planeerida ja teha üksnes kehtivate inventeerimisandmete olemasolul.

Metsateatis tuleb esitada ka kavandatud valgustus, sanitaar, valik ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise kohta.

Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esindamisõigust tõendav dokument.

9

10 MetsMik


15 tööpäeva jooksul kontrollib Keskkonnaamet kavandatud tegevust ning teeb metsateatisele märke “lubatud” või kui planeeritud tegevus ei vasta nõuetele, siis märke “ei ole lubatud”. Tegevuse keelamist põhjendab Keskkonnaamet kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.

Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva.

Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul metsateatise kättesaamise päevast arvates. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuu jooksul.

Metsaomanik võib oma kinnistult ühe aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 3 tm metsamaa 1 ha kohta selles metsaosas õigusaktiga lubatud raie korras.

Kui metsa kohta ei ole kehtivaid inventeerimisandmeid, tohib sellisel viisil teha ainult sanitaarraiet, kuna “Metsaseaduse” § 11 lõige 42 nõuab uuendus, harvendus ja valikraie tegemiseks kehtivaid inventeerimisandmeid. Kui inventeerimisandmed on olemas, tohib raiuda aastas kolm tihumeetrit puitu hektari kohta, aga mitte üle 20 tm kinnisasja kohta sellise raievõttega, nagu rinnaspindalast, vanusest või diameetrist lähtuvalt “Metsaseaduse” alusel selles metsaosas teha võiks. Kaitsealadel peab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitseeeskiri). Kui mingis metsaosas on raie mingil põhjusel keelatud, ei tohi ka ilma metsateatiseta sealt puitu varuda.

Metsateatise vorm ja esitamise tingimused on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/teenused/metsandus2/metsateatis/ ning SA Erametsakeskus portaalist www.eramets.ee/blanketid.


Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis

Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse või metsa materjali kohta ostumüügitehingu teatise paberil või elektrooniliselt. Teatis esitatakse elektrooniliselt, kui sellel näidatakse enam kui kümme tehingut.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel tuleb teatis esitada alati, sõltumata müüdud kogusest. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas. Kui müüdud metsamaterjali kogus ületab 20 tm, tuleb teatis esitada kogu müüdud metsamaterjali kohta. Oluline on jälgida, et deklaratsioonile märgitakse õige metsamaterjali realiseerimise aeg.

Teatis esitatakse müügi või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Teatise saab esitada: • väljastusteatega tähtkirjaga, • digitaalallkirjaga varustatud ekirjaga või • emaksuameti kaudu.

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi ja ostutehingute teatis on leitav SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee/blanketid ning Maksu ja Tolliameti kodulehelt emta.ee/index.php?id=929.

Muu doKuMENTaTSiooN

Ekspertiis

Metsaomanik võib taotleda metsauuendusekspertiisi ja metsakaitseekspertiisi. Mõlemat ekspertiisi teeb Keskkonnaamet. Ekspertiiside tellimise ja tegemise korra kehtestab “Metsa majandamise eeskirja” § 22.

Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik vormikohase taotluse (MME lisa 4) Keskkonnaametile. Ekspertiisi alusel on metsaomanikul võimalik

TEATISEd

12 MetsMik


taotleda metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saamiseks, kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus.

Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametile metsa teatise metsakahjustuse kohta või vormikohase taotluse (MME lisa 4).

Saadud info põhjal algatab Keskkonnaamet ekspertiisi:

• ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks;

• omanike nõusolekul piirangute kehtestamiseks, et vältida metsa liigsest kasutamisest puhkuseks ja vaba aja veetmiseks tekkida võivaid kahjustusi.

Metsakaitseekspertiis tehakse metsaomaniku tellimusel:

• tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsas lageraie tegemiseks;

• metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindala ja täiusega puistu uuendamiseks.

Taotlus metsauuendus või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kättetoimetatuks, kui:

• esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; • tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja

vastu üle andnud; • esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroo

nilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksul metsateatise, metsaomaniku taotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või Keskkonnaametilt tellimuse saabumisest arvates.

Metsauuendus või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega


ajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi tegemine ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise otsus saadetakse metsaomanikule 20 tööpäeva jooksul metsateatise, metsaomaniku taotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või Keskkonnaametilt tellimuse saabumisest arvates, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjused ning ekspertiisi tegemise aja.

Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.Metsauuendus ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse arvamus, mis sisaldab:

• ekspertiisi tegemise põhjuseid; • metsa seisukorra hinnangut; • eksperdi arvamust, metsakaitseekspertiisi korral soovitusi metsakaitse

tööde tegemiseks.

Taotlus metsa uuendamise või uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamise kohta

Kui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste või õppe ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võtete rakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumist põhjendatud, esitab metsaomanik Keskkonnaametile vormikohase taotluse (MME lisa 3) uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.

Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimuste omapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjuste tõttu pole metsa uuenemine viie aasta kestel võimalik, esitab metsaomanik Keskkonnaametile esitatud vormikohase taotluse (MME lisas 3) metsa uuenemise tähtaja pikendamiseks.

Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetakse kätte toimetatuks, kui:

• esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud; • tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirja

vastu üle andnud; • esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroo

nilise kanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.

TEATISEd

14 MetsMik


Keskkonnaamet kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnangu uuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendamise või metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.

Keskkonnaamet teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahuldamise korral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise tähtaeg, taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.

Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluste üle peab arvestust Keskkonnateabe Keskus.

Veoseleht

Metsamaterjali veoks üleandmisel peab üleandja tõendama, et metsamaterjal talle kuulub. Vedaja peab selles veenduma. Metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks “Metsaseaduse” § 37 alusel on:

• raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise või muu eraõiguslik leping või suulise lepingu sõlmimise korral kirjalik akt;

• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis; • isikut tõendav dokument.

Kui metsamaterjali omanik ja vedaja on eri isikud, peab metsamaterjali vedajal, kui ta veab metsamaterjali väljaspool selle omaniku kinnistut avalikult kasutataval teel, olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.

Veoseleht vormistatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.

Elektrooniline veoseleht peab olema kättesaadav ja vajaduse korral välja trükitav metsamaterjali omanikule, saajale ja vedajale. Riiklikule järelevalveasutusele peab elektrooniline veoseleht olema kättesaadav riigi infosüsteemide andmevahetuskihi XTee kaudu.


Paberil veoseleht vormistatakse kolmes eksemplaris, millest esimene kuulub metsamaterjali omanikule, teine saajale ja kolmas vedajale. Kui metsamaterjali omaniku, vedaja ja saaja isikud kattuvad, siis vormistatakse veoselehe eksemplare vastavalt tegelikult osalevate isikute arvule.

Sellise metsamaterjali vedamisel, mille raiel ei eeldata metsateatise olemasolu (“Metsaseaduse” § 41 lõige 14), peab vedajal kaasas olema isikut ja metsamaterjali päritolu tõendav dokument (“Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu ja Tolliametile esitatava teatise vorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded” § 4 lõige 3).

“Metsaseaduse” § 41 lõike 14 kohaselt võib metsaomanik metsateatist esitamata raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa 1 ha kohta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas. Metsateatist ei esitata ka juhul, kui puit raiutakse mittemetsamaalt. Sõltuvalt omavalitsuses kehtestaud reeglitest, võib olla vajalik raie kooskõlastamine omavalitsusega. Igal juhul tasub enne raie alustamist mittemetsamaal võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, mille territooriumil puid soovitakse langetada.

Veoselehele peavad olema kantud järgmised andmed:

• veoselehe number ja kuupäev;

• metsamaterjali omaniku ja esindaja nimi, isiku või registrikood, telefoninumber ning aadress, esindaja korral esindusõiguse alus;

• metsamaterjali valdamise alus: kui metsamaterjal on saadud raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel, lisatakse ka võõrandamislepingu number ja kuupäev, võõrandaja nimi, isiku või registrikood ja aadress; kui metsamaterjali valdamise aluseks on metsateatis, siis lisatakse metsateatise number; muudel juhtudel lisatakse katastriüksuse tunnus, millelt metsamaterjal pärineb;

TEATISEd

16 MetsMik


• metsamaterjali veo lähtekoht (maaüksuse või laoplatsi nimi ja aadress) ja sihtkoht (metsamaterjali saaja nimi ja sihtkoha aadress);

• lähetatud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites;

• veokijuhi nimi, isikukood, telefoninumber ning aadress;

• veoki, haagise kasutamise korral ka haagise riiklik registreerimisnumber;

• väljasõidu kuupäev ja kellaaeg;

• vastuvõetud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites ning vastuvõtmise kuupäev.

Veoseleht vormistatakse iga koorma kohta eraldi. Ühe veoselehe alusel võib vedu toimuda siis, kui metsamaterjali veetakse samale saajale samast lähtekohast samasse sihtkohta ning veoselehele märgitakse andmed kõikide selle veoselehe alusel lähetatavate ja vastu võetavate koormate kohta ning kui vedu toimub kümne järjestikuse kalendripäeva jooksul.

Metsamaterjali omanik peab väljastatud veoselehtede kohta arvestust. Metsamaterjali omanik ja saaja säilitavad veoselehte pärast vedu 7 aastat.

Metsamaterjali veoseleht on leitav SA Erametsakeskuse portaalist: www.eramets.ee/blanketid


Metsamaterjali hinnad on pidevas muutumises. Hinnad erinevad sõltuvalt puuliigist, lõigatud sortimendist ning puidu kvaliteedist. Eri kokkuostjad vajavad erinevat metsamaterjali ning seetõttu on otstarbekas alati enne metsa lõikamist uurida, millist puuliiki ja millises pikkuses vajatakse.

Üldise ülevaate eri metsavarujate hindadest leiab ka SA EMK kodulehelt www.eramets.ee/muugikanaliteandmebaas.

Ümarpuidutöötlejate andmebaasi on koondatud üle 300 ettevõtte, mis tegelevad väga erineval viisil (ümar)puidu kasutamisega: alustades mehhaanilisest töötlemisest kuni soojusenergia tootmiseni. Lisaks sellele on ära toodud valik ettevõtteid, kes tegelevad puidukaubandusega. Andmeid ettevõtete kohta on kogutud eri andmebaasidest. Pidevate muudatuste tõttu ei saa andmebaas garanteerida andmete täielikku õigsust.

Samas on leida ka metsatööstuse hinnainfo, mille koostajaks on OÜ Tark Mets, Heiki Hepner (www.eramets.ee/metsatoostusehinnainfo).

Veebilehel register.metsad.ee/avalik/ on võimalus vaadata puidu kokkuostukohti. Nende vaatamiseks tuleb kaart suurendada maakonna tasemele ja lülitada vasakul “Kaardikihtide” menüüs sisse vajalik kiht.

Jooksvat infot lepingupartnerite hindade kohta saavad keskühistu Eramets liikmeks olevad metsaühistud.

Puidu impordi ja ekspordialast infot leiab ka Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt www.keskkonnainfo.ee/main/index.php.

Hinnainfo 17

18 MetsMik


Toetuste taotlemine

Toetused jagunevad riigisisesteks ja Euroopa Liidu (EL) toetusteks. Toetusi erametsaomanikele on võimalik taotleda sihtasutusest Erametsakeskus (SA EMK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).

SA EMK toetuste nimekirja kuuluvad nii ELi kui ka riigisisesed toetused on järgmised:

Euroopa Liidu metsandustoetused on Eesti maaelu arengukava metsandusmeetmed, mida rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.

ELi toetused: • Natura metsa toetus (MAK meede 2.7), • metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus (MAK

meede 1.5.1), • kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.3), • metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.3).

Riigisisesed metsandustoetused on riigieelarvest finantseeritavad toetused erametsanduse edendamiseks. Toetusi saavad erametsaomanikud ja metsaühistud. Toetatavad tegevused ja toetuste määr kinnitatakse igal aastal uuesti. 2012. aasta toetused on loetletud järgnevalt.

Riigisisesed toetused erametsaomanikele: • nõustamise ja koolitamise toetus, • metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus, • metsa uuendamise toetus,

Toetuste taotlemine, kontaktid18


• pärandkultuuri säilitamise toetus, • metsamaaparandustööde toetus.

Riigisisesed toetused metsaühistutele: • metsaühistu toetus.

Muud riigisisesed toetused: • konsulentide kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus, • vääriselupaiga säilitamise toetus.

PRIA toetused erametsaomanikele on: • nõuandetoetus (MAK meede 1.3), • metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus (MAK

meede 1.5.2), • põllu ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus (MAK mee

de 1.8).

Kontaktid

SA EMK Aadress: Mustamäe 50, 10621 TallinnToetuste infotelefonid ja eposti aadressid:Natura metsa toetus: 683 6058, 683 6064, [email protected] Metsameede: 683 6065, 683 6059, [email protected] Riigisisesed toetused: 683 6051, [email protected]

PRIA keskusAadress: Narva mnt 3, TartuPRIA investeeringutoetuste infotelefon: 737 7678Eposti aadress: [email protected]

PRIA registrite osakondAadress: Sõbra 56, TartuPRIA registrite osakonna infotelefon: 731 2311 Skype: priaregistridRegistrite osakonna faks: 731 2301 PRIA maakondlikud infotelefonid ja eposti aadressid on leitavad aadressil www.pria.ee/et/pria/teenindusbrood.

ToETuSTE TAoTlEMInE, KonTAKTId

20 MeTsMik

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Märkmed


MetsMik


MetsMikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

Documents

3 metsa dokumentatsioon