MUUSIKA VANA-KREEKAS

Referaat

Sisukord

SISSEJUHATUS 1

Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas 2

Orpheuse müüt 4

Vana-Kreeka muusika ajalugu 4

Fakte muusika ajaloost 6

Pütaagorlaste muusikateooria 7

Eetosedoktriin 8

Mõtteid muusikast ja eetosest 10

Kujusid Vana-Kreeka muusikas 12

Vana-Kreeka muusikalised žanrid 13

Vana-Kreeka muusikalised instrumendid 15

KOKKUVÕTE 15

Lisa 1 17

Lisa 2 18

Lisa 3 19

KIRJANDUS 20

SISSEJUHATUS

Muusikal on pikk ja keeruline ajalugu. Ilmselt oli ta olemas juba enne keelt ja kindlasti

enne kirja. Muusika eksisteerib igas kultuuris, minevikus ja olevikus, erinedes suuresti

olenevalt ajast ja ka kohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid – sotsiaalne

ja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevates piirkondades on erinev arusaam

sellest, kuidas või milliseid tundeid ja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

tehakse ja kuulatakse ning milline on suhtumine muusikutesse ja heliloojatesse.1

Isiklikus plaanis on teemavalik mõneti defineeriva iseloomuga. Juba lapsena

mäletan teatud muusikastiilide domineerimist kodus, mis pikkamööda omandasid osa

maailma mõtestamise viisist. Läbi kooliaja on mind paelunud muusika erinevad

olemused ja väljendusvormid, nende subjektiivsed ja ka objektiivsed tähendused ning

mõõtmed kultuuris. Muusika on igapäevaseks saatjaks, aidates mõtestada ja leida iseend

ja paigutumist aegruumis. Selleks, et leida see koht abstraktses mõttes, on hea heita pilk

juba mõeldud mõtetele antud teemal.

Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas

Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musikē, mis tähendab muusade kunsti.

Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad – titaan Mnemosyne ja Zeusi tütred, kõigi

kunstide ning teaduste jumalannad – andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu.

Muusad lõbustasid Olümpose jumalaid Apolloni lüüra saatel koos graatsiatega. Neid oli

üheksa:

Calliope – eepika jumalanna, kinkis inimestele kõige hinnalisema instrumendi – hääle.

Euterpe – lüürika ja flöödisaatega laulud.

Erato – armastusluule.

Poyhymnia – püha luule ja tants.

Melpomene – tragöödia.

Thalia – komöödia.

Clio – ajalugu.

Terpsichore – tants ja koorilaulud.

Urania – astronoomia.2

Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete

sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena

koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist

kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks.

Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel

1 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music2 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/muses.htm

2

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

rahvakogunemistel. Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides

tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või

lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata

publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.

Kuigi säilinud muusika ülesmärkimisi on vähe, nad on poolikud, suhteliselt

hilisest ajajärgust, siis rohkearvulised kirjalikud viited valgustavad muusika

praktiseerimist igapäevaelus, selle sotsiaalseid funktsioone ning tajutavat esteetilist

väärtust. Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsete

muusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta, näiteks auhindade

jagamine või teenuste eest tasumine. Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud

muusikutele püstitatud monumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks

tunnistuseks muusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion – 5. sajandi teisel

poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateena akropolise lõunanõlval.

Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes

arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja

skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid

instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis

mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses:

kithara, lüüra ning aulos. Suurem jagu kreeka mehi õppis mängima vähemalt üht pilli

ning laulma ja ette kandma koori tantse. Instrumentaalmuusika ja hümnide laulmine

saatis regulaarselt igapäeva tegemisi ning pidulikke austustseremooniaid. Karjused

mängisid oma karjadele vilepilli, sõudjad ning jalavägi pidas muusikaga ühist rütmi.

Naised tegid muusikat kodus. Kõrgeltarenenud oli kaasalaulmine samal ajal keelpilli

kaasa mängides. Kreeka filosoofid nägid seost muusika ja matemaatika vahel,

visualiseerides muusika paradigmana peegeldama kosmose ning inimhinge harmoonilist

korrastatust.3

Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning

kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega, näiteks aulost

veini- ja viljakusjumal Dionysosega, lüürat aga kunstide ja ettekuulutuse jumal

Apolloniga. Vana-Kreeka müütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle

3 http://www.metmuseum.org/toah/hd/grmu/hd_grmu.htm

3

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid.4

Orpheuse müüt

Orpheus oli Apolloni ja Calliope poeg, imeline muusik, abielus Eurydikega. Tema

kaunid lüürahelid ning hingemattev lauluhääl kodustasid iga metslooma ning jõed

peatusid, et kuulata. (Arvatakse, et Orpheus leiutas ka heksameetri.)

Eurydiket hammustas madu ning neiu pidi minema surnuteriiki Hadesesse. Et

Orpheus armastas oma naist väga, ei suutnud ta kaotusega leppida ning järgnes talle

allmaailma. Tal õnnestus ilusa muusika abil Hadese südant pisut pehmemaks muuta

ning Hades nõustuski tüdruku Orpheusele tagasi andma, tingimusel, et teel Hadesest

päevavalgusse ei vaada poiss kordagi tagasi. Kui noored peaaegu kohale jõudsid, ei

pidanud Orpheus enam vastu ja kiikas üle õla.. et näha Eurydiket allmaariiki tagasi

kistavat.

Leinast materdatult luusis Orpheus mööda maad ringi, kurvastades oma naise

surma üle. Teel aga sattus ta menaadide kätte, kes ta tükkideks rebisid. Tema laul ujus

jõge mööda allavoolu ja kõik oli kadunud. Lõpuks jõudis tema pea Lesbose randa – nii

sai sellest saarest luule keskus.

Oma elu jooksul jõudis Orpheus olla ka üks argonautidest kuldvillakut otsimas.

Ekspeditsioonil päästis ta oma kaaslased sireenide käest, lüües nad üle ilusa lauluga,

palju ilusama kui nende oma.5

Vana-Kreeka muusika ajalugu

Vana-Kreeka muusika oli eraldamatu luulest ja tantsust, kogu ulatuses monoodiline,

igasugune harmoonia selle tavapärases tähenduses, puudus. Varajasim muusika on

praktiliselt tundmatu, kuid Homerose ajajärgu rahvusliku muusikalise kultuuri on

hilisemad generatsioonid ristinud kuldseks ajastuks. Peamine muusikaline instrument oli

forminks, lüüra saatis poeete-lauljaid, kes komponeerisid meloodiaid nomoi-st,

lühikestest traditsionaalsetest fraasidest, mida korrati. Esimene tuntud muusik oli

Terpander Lesbose saarelt 7. s eKr. Samuti oli muusikalise loomuga Arcilochuse, 4 http://www.hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htm5 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/orpheus.htm

4

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

Sappho ja Anacreoni lüürika. Nendest allpool pikemalt.

6. sajandil eKr kasutati draamas koorimuusikat, mille jaoks Pindaros arendas

välja klassikalise oodi. Põhilised selle aja instrumendid olid aulos – teatud tüüpi oboe,

mida seostati Dionysose kultusega – ja kithara – teatud tüüpi lüüra, mida seostati

Apolloniga ning mida kasutati üksnes religioossetel eesmärkidel ja hümnide saateks.

Selline kompositsiooni klassikaline stiil mandus 5. sajandi viimasel veerandil eKr.

Pärast Ateena langemist aastal 404 eKr leidis aset anti-intellektuaalne reaktsioon

klassikalise kunsti vastu ning ligikaudu 320 a eKr oli see peaaegu unustatud. Uut stiili,

mille tulemusena kasvas professionaalsete muusikute esilekerkimine, iseloomustas

subjektiivne väljendus, vabad vormid, viimistletum meloodia ning rütmid ning

kromaatilisus. Peamised muusikalised kujud olid Phrynis Mitylenest (450 a eKr), tema

õpilane Timotheus Mileetosest ning draamakirjutaja Euripides. Lõpuks kaotas Vana-

Kreeka muusika oma elujõulisuse ning kahanes Rooma impeeriumi ajal tähtsusetuks.

Eksisteeris kaks muusikalist süsteemi nootide ülesmärkimiseks – vokaalne ja

instrumentaalne, kuigi mõlemad on problemaatilised. Nad on dešifreeritavad paljuski

tänu Alypiuse teosele Sissejuhatus muusikasse (360 a pKr). Hoolimata kreeka muusika

kesksest kohast kultuurielus, on säilinud ainult 15 muusikalist fragmenti, kõik pärinevad

klassikalisest perioodist.6

Kreeka muusika on uskumatult mitmekesine, seda tänu erinevate mõjude

loomingulisele assimilatsioonile ida ja lääne kultuuride segunemisel. Kreeka muusikal

on pikk ajalugu, mille kestel luule, tants ja muusika on olnud lahutumatud olles väga

oluline osa Vana-Kreeka igapäevaelust ning esimeste sajandite pKr tragöödias.

Vana-Kreeka mandumise ning Rooma impeeriumi hegemooniaga jäi kreeka

muusika unustusse peaaegu kaheks tuhandeks aastaks; nii Bütsantsi impeerium kui 400

aastat orjust Ottomani ülemvõimu all piirasid Hellenismi spirituaalset ning kunstilist

arenemist. Kreeka muusika sündis uuesti alles 19. sajandil Nikolaos Mantzarose (1795-

1872), Spyridion Xyndase (1812-1896) ja Spyros Samarase (1861-1917) ooperitega.

Pärast neid on olnud palju andekaid muusikuid, heliloojaid ja interpretaatoreid, muusika

sai orjuse-aastate tunnistuseks ja väljenduseks, relvaks opositsiooni vastu diktatuuri ajal

ning võimaluseks väljendada armastust, surma, inimlikke hirme, mis saatsid Kreeka 6 http://www.infoplease.com/ce6/ent/A0858488.html

5

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

igapäevaelu.7

Fakte muusika ajaloost

Esimesi muusikasse puutuvaid fakte Vana-Kreeka ajaloos on Kerose saarelt Küklaadide

saarestikus leitud kaks marmorkujukest, mis pärinevad hilisneoliitikumist – ajast umbes

2900-2000 a eKr. Kujukesed avastati 19. Sajandil välja akevatud hauast. Nad kujutavad

kahte muusikut – üks neist seismas ja mängimas kaksikflööti, teine neist istumas ja

mängimas kolmnurgakujulist lüürat või harfi. Viimatimainitud kujuke on umbes 23 cm

pikkune ning arvatavasti pärineb ajast 2700-2500 a eKr. Tema näolt on lugeda

keskendumist ning pingul tundeid, pea kallutatud üles valguse poole. Nende, nagu ka

paljude teiste kujukeste tähendus pole teada, võimalik, et neid kasutati tõrjemaagilistel

eesmärkidel või oli neil religioosne tähtsus või hoopiski mänguasjadena või kujutasid

nad tegelaskujusid mütoloogiast.8

Egiptusest on leitud kaks fragmenti papüürosest, kuhu on üles märgitud noodid.

Kuigi me ei saa teada kuidas kõlasid Sappho meloodiad või Sophoklese koorid, siis

Kreeka muusika tollest ajast pole siiski täiesti kadunud. Kokkuvõttes teame isegi päris

palju:

muusika rütmist, mis peegeldub kreeka värsi meetrumis

muusikalisest süsteemist, milline ettekujutus oli heliredelitest, tänu imekombel

säilinud kreeka muusikateoreetikute töödele

instrumentidest, võime järeldada palju säilinud instrumentide osadest, vaasi-

ning seinamaalingutel kujutatust, kirjalikest ülestähendustest ning

kultuuridevahelisest võrdlusest.

Üle 30 meloodia on säilinud tänapäevani läbi aja. Mõned läbi keskaegse

traditsiooni. Viis näidist on säilinud kivisse raiutuna. Ülejäänud on säilinud papüürosel

ning paljud neist papüürostest on avaldatud alles viimasel ajal. Suurem jagu neist on

väga fragmentidest koosnevad, näidates ainult mõned noodid siin, mõned fraasid seal;

kuid kõik see kokku annab meile päris elava ettekujutuse, kuidas tolle aja muusika

7 http://www.greeka.com/greece-music.htm8 http://en.wikipedia.org/wiki/Prehistoric_music

6

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

kõlas.

Lõppkokkuvõttes võimaldab see tõestusmaterjal visandada mõningase täpsusega

juba tolle aja muusikat, eriti varajase Rooma impeeriumi aegset muusikat (esimesed

sajandid pKr), mis oli ekstravagantne, vonklev, ilustatud, isegi ajalooline.

Fragment tõenäoliseslt kahest kreeka laulust. Iga kreekakeelse

rea kohal on noodiread, mis näevad enamjaolt välja nagu kreeka

tähed, kuid on tegelikult vokaalmuusika ülestähendus. Huvitav

on asja juures see, et tolleaegsetel muusikutel oli kaks eraldi

süsteemi muusika ülesmärkimiseks: üks mõeldud häälele ja teine

pillidele.

Fragment, mis sisaldab osalisi ridu instrumentaalse muusika

ülesmärkimisest, võib-olla ette nähtud tolleaegsetele aulostele.9

Pütaagorlaste muusikateooria

Kuigi paljude muusikute nimed on salvestunud vanades allikates, siis keegi neist ei

mänginud nii olulist rolli Vana-Kreeka muusikalise mõtlemise ja –teooria kujunemises

kui Philolaus, kes jumalikul juhatusel avastas muusikaliste kooskõlade matemaatilised

aluspõhimõtted, legendi järgi seppade haamrilööke kuulates. Sellest lähtudes

omistatakse talle mitmete muusikaliste intervallide defineerimine ja avastamine: oktaav

(2:1), kvint (3:2), kvart (4:3), täistoon (9:8). Pythagorase õpetuse järgijad omistasid

need vahekorrad keelte pikkusele sellisel instrumendil nagu kaanon või monokord ning

seeläbi osati matemaatiliselt kindlaks määrata kogu muusikalise süsteemi intonatsiooni.

Pütaagorlased nägid neis vahekordades valitsevaid jõudusid kosmoses ja ka helides;

Platoni Timaeus kirjeldab maailma hinge, mis on struktureeritud vastavalt samadele

muusikalistele vahekordadele. Nii pütaagorlastele kui ka Platonile muutus muusika

lõpuks nii matemaatika kui ka kunsti haruks; selline muusikateooria traditsioon arenes

ning oli põhiliseks mõtlemisviisiks läbi kogu antiigi selliste mõtlejate läbi nagu

Nicomachus ja Ptolemaios (2. s pKr) ning kanti üle keskaega sellise tegelase nagu

9 http://classics.uc.edu/music/

7

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

Boethiuse (6. s pKr) poolt. Pütaagorlaste traditsiooni matemaatika ja intonatsiooni

õpetus sai lõpuks oluliseks mõjutajaks keskaegse Euroopa muusika arengus.

Peripateetilise traditsiooni järgijad nagu Aristoxenus (4. s eKr) leidsid pütaagorlaste

vahekorrad liiga arhailised ning piiravad olevat ning panid aluse empiirilisemale

traditsioonile antiigi muusiklises mõtlemises.10

Vana-Kreeka muusikateooria sai hiljem aluseks lääne religioossele muusikale

ning veelgi hiljem klassikalisele muusikale.11

Eetosedoktriin

Eetosedoktriini pooldajad uskusid, et muusikas on moraalsed väärtused, mis suudavad

mõjutada iseloomu ja käitumist. Muusika eetilist mõjujõudu reaalsuses pooldasid päris

mitmed kreeka filosoofid – Platon, Aristoteles, Pindaros, Philoleus, Damon,

Aristophanes – selles täpse töömehhanismi üle aga vaieldi.

Põhjuseid, miks usuti eetosesse, oli mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli kreeka

muusika iseloom ning funktsioon igapäevaelus. Muusika ideaaliks ning ka ühtlasi

domineerivaks stiiliks oli kombinatsioon luulest, meloodiast ja tantsust;

instrumentaalmuusikat peeti alamaks, sest see ei suutnud luua täiuslikku elamust.

Muusikaline kontseptsioon oli eraldi kunstivorm, kusjuures oluline ei olnud mitte ainult

rütm, meloodia ja harmoonia, vaid ka sõnad ja liikumine. Muusika võis luua ning kanda

edasi väga võimsaid ideid, nähes selle jõudu, oli filosoofidele oluline see võimalikult

konstruktiivselt eetilise vahendina ära kasutada. Nii et moraalsed ettekirjutused nägid

muusikas oma liitlast. Igasuguse lüürilise luule eesmärgiks oli õpetada, täpne funktsioon

olenes žanrist: pajaanid jutustasid jumalatest, õpetades pühendumust; eepilised poeemid

kiitsid kangelaslikkust ning ettevõtlikkust. Kreeka muusika portreteeris ning kujundas

välja kultuuriväärtusi, mis kehastusid sõnades, tantsus, meloodias, saades kindlat eetilist

laadi spetsiifilisteks muusikažanriteks.

Pütaagorlaste arvates oli muusikal nõiduslik mõju, mistõttu kasutatakse seda

kultustalitusel: muusika pidi aitama hingel kirgedest puhastuda. Kõige rohkem panustas

eetosedoktriini ilmselt pütaagorlane Philolaus. Tema õpetuse kohaselt on arvud, sellest

10 http://www.hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htm11 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music#Greece

8

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

tulenevalt aga ka muusikalised intervallid ja tõde lähedalt seotud. Kosmiline harmoonia

jõud võimaldab vastastikku suhestada esmapilgul ühildamatuina näivaid kosmose

elemente, samuti inimestel haarata reaalsust. Hinges on teatud harmoonia, mis koosneb

ühtesulavatest ning kombineeruvatest vastanditest. Eetose iseloom oleneb intervallide

õigest järjestatusest.

5. sajandiks kerkis esile filosoof Damon, kes arendas välja esimese laiaulatsuliku

eetoseteooria, mõistes hukka ning kiites erinevaid muusikalisi rütme ja temposid. Tema

kõige mõjukama teooria kohaselt tulenesid tants ja laul liikumisest hinges. Kreeka

muusikalise eetika peamine seisukoht oli, et vabadja kaunid laulud ja tantsud loovad

samaväärse hinge ja ka vastupidi. Järelikult loob muusika hinges liikumisi ning

mustreid, mis peegeldavad väärtusi. Noodid loovad lastes eetose, suuremates toovad

esile uinuva eetose. Et läbi imitatsiooni peaksid sarnased väärtused tekkima la hinges,

on muusikal võimas jõud edendada, või ka hävitada kogu kultuuri.

Platoni järgi tuleb muusikat hoolikalt kontrollida, sest see sisaldab endas

headuse ja ka kurjuse jõudu. Ta dikteeris, millised teemad sobivad luulesse; nõudis

muusikalt lihtsust, ainusust ja universaalsust, pööramata tähelepanu muusika

teoreetilistele aspektidele.

Aristoteles seevastu aga tunnistas ka muusika meelelahutuslikku rolli, omistades

sellele veel emotsioone puhastava iseloomu. Rütm, meloodia ja tants olid iseloomu,

tunnete ja tegevuste loomulikud imitatsioonid, mille tulemusena teatud eetilist laadi

muusikaga tegelemine kultiveeris vastavaid omadusi tegelejas. Järelikult sai

emotsionaalset seisundit muusikaga mõjutada. Erinevalt Platonist uskus ta ka

instrumentaalmuusikasse.12

Vanu kultuure (antiik-Kreeka, India jt) käsitlevaid tekste lugedes puutume tihti

kokku veendumusega, nagu suudaks eri laadi muusika inimestes esile kutsuda erinevaid

emotsioone ning panna nii üksikisikuid kui ka terveid inimeste rühmi nendest

emotsioonidest lähtudes vastavalt käituma. Sparta linnriigist rääkides kirjutab

Hertzmann (1995: 234): “Sõjakäigule asumisel mängis muusika olulist rolli, sest

sõjameeste südamesse ja hinge tuli sisendada veendumust, et ees ootab võit, ning neid 12 http://72.14.203.104/search?q=cache:WWyzhyCeTK0J:www.charis.wlc.edu/publications/symposium_spring03/gurgel.pdf+ethos+doctrine&hl=en&gl=uk&ct=clnk&cd=1

9

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

abistada hirmu ületamisel tundmatuse ja ohu eest. Muusika abil võis seda teha sama

hästi kui väejuhtide patriootilisi ja sütitavaid kõnesid kuulates. Seepärast kasutati

Spartas sõjameeste teelesaatmiseks aulosi [...] Nendel juhtudel mängiti rütmiliselt

ühetaolist muusikat, mis võimaldas terviklikuks organismiks ühendada tohutu hulga

mehi, kelle liikumist ja südametukseid sõna otseses mõistes reguleeris aulose

aktsenteeritud helide muutumatu iseloomuga vaheldumine.”13

Kuigi lääne muusika ja kultuur on läbi ajaloo muuutunud, jääb õpetus eetosest

muusikas siiski tähtsaks pärandiks Vana-Kreeka ajast ning üldiseks muusika uurimise

mudeliks.

Mõtteid muusikast ja eetosestEt muusikal nõiduslik mõju on, arvasid juba vanad kreeklased, rääkimata siis

tänapäevast. Päris võrreldavad ei ole muusika funktsioonid ühiskonnas, selle asemel et

olla igapäevaselt vajalikuks ja funktsionaalseks komponendiks avalikus elus nagu

muusika oli Vana-Kreekas, on ta tänapäeval omandanud suuresti vaid meelelahutuse

ning eneseväljenduse funktsiooni. Kuid ometi on muusika oluline pea igaühele meist.

Miks see nii on?

Põhjuseid võib leida mitmeid. Üheks neist – nagu juba sissejuhatuses mainitud –

võiks olla defineerimisvajadus. Tänapäeva noorte subkultuurid on sageli ja peamiselt

just muusikamaitse järgi eristatavad. Ja mitte ainult eristatavad, vaid olemuslikult

seisnevadki need subkultuurid mõne muusikastiili austamises, rock, metal, reggae,

trance, hip-hop jne.

Põhjuseks võib ka olla eneseväljendusvõimalus läbi muusikalise kanali – mõne

instrumendi abil, lauldes, tantsides ja miks mitte, kui tuua vanakreeka arusaam

ideaalsest muusikastiilist tänapäeva – neis kõigis kokku ja korraga.

Muusika on olnud oluliseks rahvuse üksmeele kandjaks, nagu seda oli nn laulev

revolutsioon Eestis 80. aastate lõpus. Nii mõnedestki muusikalugudest said rahvuslikud

sümbolid, mis tähendasid palju tolleaegsetele inimestele ja on samamoodi kallid ka

järeltulevatele põlvedele.

Muusika on teinekord alternatiivne võimalus mõtestamiseks. Alternatiivne

13 http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=242

10

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

seeläbi, et kui tavaliselt töötab inimmõtlemine sõnastatult, siis usun, et on võimalik

mõtelda helides, vibratsioonides, mis vaba energiana aegruumis võnguvad.

Erinevad helid tekitavad erinevaid aistinguid, reaktsioone – mõned on

meeldivad, teised vähem meeldivad, mõned suisa vastumeelsed – olenevalt

eelhäälestusest, emotsionaalsest seisundist, käesolevast situatsioonist ja paljust muust.

Mõne muusikapalaga on võimalik tunnetada ühtsust, mõistmist, sellist tunnet, et

just see lugu just sel hetkel on erakordselt tähendusrikas. Muusika kultiveerib

emotsioone, saadab mõttetööd ja seda mitmes mõttes: ühelt poolt sobitub võtmena

lukuauku meie ajus, avades uusi järgnevusi sõnadest, mis loovad tähendusi. Teiselt

poolt mehaanilise taustana meie igapäevaelus ehk. Helilooja maailmapilt on veel eraldi

nähtus.

Muusika olulisus Vana-Kreeka kultuuris on seega enam kui arusaadav, sest oma

olemuses on inimene ka 4000 aastat hiljem suhteliselt sama oma füüsiliste ja vaimsete

perspektiividega. Olgugi, et ühiskonnakorrad on vahepeal radikaalselt muutunud ja

muusika funktsioon teisenenud, on ta endiselt väga oluline inimsele.

Eetoseteoreetikutel oli ehk õigus kui nad tajusid muusika olulisust ning tema

võimalikku jõudu mõjutusvahendina. Vaevalt aga saavad mingid toonid, rütmid jne olla

olemuslikult head või halvad. Nad on sellised nagu nad on ja edasine, st tõlgendus

üleüldse sõltub pigem kontekstist. Võib-olla peaks ehk reaalsust võtma nii nagu see on,

mõistuse abil; ja seega sõltub kõik mõtlemisviisist, millisena see parasjagu tundub ja

kas muusikal on sellega mingit pistmist või ei.

Kujusid Vana-Kreeka muusikas

Terpander (675 a eKr) – muusik Lesbose saarelt, üks varajasemaid kreeka klassikalise

muusika rajajaid. Mõnevõrra kaheldava tõestusmaterjali põhjal omistatakse talle oktaavi

täiustamine ning kuuenda ja seitsmenda keele lisamine kitaarale. Peale selle oli ta veel

tunutd poeedi, õpetaja ning heliloojana.14

Arcilochus (700 või 650 a eKr) – poeet Parosest. Isikliku lüürika kasutamise ning

ülesehituse uuendaja, iseloomulik pingeline ning vägivaldne keelekasutus. Tema

14 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0848229.html

11

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

värssidest on säilinud palju fragmente.15

Sappho (6. s algus eKr) – Mytilene, Lesbose saarel; suurim Vana-Kreeka lüürilistest

poeetidest, nii et Platon nimetab teda 10. muusaks. Tema elu kohta teatakse vähe. Ta

oli aristokraat, kes kirjutas oma sõpruskonnale luuletusi, enamjaolt, kuid mitte eranditult

naistele. Võimalik, et tal oli ka tütar. Mõiste lesbiline, tema arvatav seksuaalne

orientatsioon, on tuletatud tema kodusaare nimest – Lesbos. Tema kaasaegsetel oli tema

luulet oli seitse või üheksa raamatut (esimene neist koosnes originaalis 330 salmist).

Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine

armastatud naise pärast. Ta kirjutas Aioolia murrakus, erinevates meetrumites, millest

üks on tema auks nimetatud inglise keeles Sapphic. Tema värsid on armastuslüürika

klassikaliseks näiteks, iseloomustatuna tema armastusest naiste, looduse suhtes, otsesest

lihtsusest ja ideaalsest meetrumi valdamisest. Ta mõjutas paljusid hilisemaid poeete,

näiteks Catullus, Ovid ja Swinburne.16

Katkend Sappho epitalaamionist:

Hei, tõstke kõrgele lagi,

oo, Hümenaios!

Kõrgele, puusepad, üles!

oo, Hümenaios!

Peigmeest ootame, kes on kui Ares,

Pikem veel kõige pikematest meestest.

Sappho loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 1.

Anacreon (670-485 a eKr) – kreeka lüüriline poeet Teosest, Ioonias. Elas Samosel ja

Ateenas, kus tema patrooniks oli Hipparchus. Tema luule, graatsiline ja elegantne,

ülistab rõõmu veinist ja armastusest. Tema stiili luulet kirjutati Hellenismi ajastust hilise

Bütsantsi ajani.17

Anacreoni loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 2.

Pindaros (518? -483 a eKr) – üldiselt aktsepteeritud suurima kreeka lüürilise poeedina.

Sündinud Boiootias, elas ta põhiliselt Teebas. Reisis palju, viibides Ateenas, Sitsiilias 15 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0804581.html16 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0843633.html17 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0803851.html

12

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

Hiero I õukonnas Sürakuusas ja ka Acragases. Põhiliselt kirjutas koorilüürikat, sätestas

standardi võidulaulule – epiniikionile. Tema töödest on säilinud 45 oodi, olles üheks

suurimaks koguks ühe autori teostest Vana-Kreeka ajast. Neid fragmente on erakordselt

palju, mõned neist ka eriti tuntud. Epiniikion tähistab võitu spordimängudel: 14

Olümpia oodi, 12 Püüti oodi, 11 Nemea oodi ja 8 Istmose oodi. Kõik kirjutatud

laulmiseks võidurongkäigul võitjale tagasipöördumisel tema kodulinna. Väljapaistev

nähtus iga oodi juures on jutustav müüt, mis on alati võitjaga seotud. Müüt muudab

kohaseks kõrgendatud moraalse tooni ning religioosse värvingu, mis on iseloomulik

Pindarose luulele. Tema stiil kaotab tõlkes suure osa. Sel on kõrgetooniline diktsioon

ning keerukas sõnajärg, mis sõltub osaliselt tema meetrumi vajadustest.18

Vana-Kreeka muusikalised žanrid

Žanrid ja nende stiilid on tihedalt seotud kindlate värsimõõtudega ja kindla muusikalise

saatega. Kreeka lüürika tekkis kultuslikust ja rituaalsest rahvalaulust, laulu sisu säilitas

pika aja kestel tiheda seose laulu traditsiooniliserütmilis-meloodilise tüübiga ja tema

ettekandmise laadiga.

eleegia – flöödisaade, distihhionidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem

mitmekesise sisuga

epitalaamion – säilitas hulga folkloorseid motiive (jumalagajätt neiupõlvega; peigmehe

ja mõrsja ülistamine)

partheneion – tütarlastekoorilaul, neiulaul

treen(os) – itk, leinalaul, nutulaul surnu juures; hiljem arenes sellest koorilüürikaliik

hüporheem – tantsulaul koori esituses keelpilli saatel; algselt Kreeta sõjatants

enkoomion – inimestele või jumalatele pühendatud kiidulaul või -kõne; lauldi pidulikus

rongkäigus (koomoses), sarnanes skolioniga

skolion – ühissöömingu (sümpoosion), pidusöögi laualaul; joogilaul, mida

veinijoomisel esitasid külalised kindlas järjekorras; palgatud lüüra- või vilepillimängija

saatel: hümn, kommentaar, nõuanne, mis iganes meele järgi oli, või jätkati eelmise

laulja teemat18 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0839079.html

13

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

epiniikion – kiidulaul võitja auks, võidulaul koori esituses tantsuliigutuste saatel võitja

kojusaabumise puhul; algselt lahinguvõitjale, hiljem spordivõistluste võitjate auks

embateerion – aulose saatel lauldav sõjakas marsilaul

hümnid – eelkäijaks vaimudele lausutud nõidumissõnad; edasi arenes laul nimelise

pöördumisega jumala poole, jätkus eepilise (st. jutustava, eepose laadis) osaga ja lõppes

palvega

pajaan – (Apolloni auks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi

nii eraüritustel (lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel (festivalid või lahingud)

ditüramb – Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks,

kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos; kombineeritud instrumentaalmuusika,

koorilaul ja tants, varasemal ajal oli laul ja tants hullumeelne ning rituaal meenutas

orgiat, 6. sajandiks eKr oli rituaal mõneti maha rahunenud ning muutunud

organiseeritud jumalakummardamiseks õppinud koori, komponeeritud muusika,

koreograafia ning kohaga iga-aastasel teatrifestivalil

prooimion – eellaul

prosoodion – pidulik rongkäigulaul, koorilaululiik; lauldi pidustustel grupi

meeste ning ühe naise poolt, kes kandis lilli, pühasid sümboleid ning ohvreid

jumalatele, protsessioonid olid sageli ametlikud, eputavad, tihti osales ka teisi

tantsijaid/koorilauljaid, paljud poeedid kirjutasid prosoodione, usulist luulet ning võitsid

auhindu festivalidel

Vana-Kreeka muusikalised instrumendid

Vt Lisa 3.

lüüra – Vana-Kreekas oli kaks lüürat: üks neist – kithara (professionaalidele) – ja teine

– lüüra – amatööridele. 3 kuni 12 kanepist valmistatud keelt. Algselt sõrmitseti, hiljem

(pärast 10. s pKr Põhja-Euroopas) mängiti poognaga. Lüürat seostati Apolloniga. (15)

kithara – Vana-Kreeka muusikaline instrument, keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast

suurem ja tugevam. Mängisid professionaalsed muusikud nii sooloesituses kui ka luule

14

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

ja laulu saateks. Koosnes suhteliselt nelinurksest puust kastist, mis ühes otsas pikenes

rasketeks käteks. Originaalis oli 5 keelt, hiljem seitse ning lõpuks 11. Keeled ulatusid

kõlakastilt üle silla rifile, mis oli kinnitatud kätele. Et keeled oli pikkuselt võrdsed, siis

häälestus sõltus keelte jämedusest ning pingest. Oma suuruse ning raskuse tõttu, asetati

ta mängija keha vastu, kusjuures viimane seisis mängidea enamasti püsti. (14)

forminks – lüürataoline keelpill

barbitos – lüürataoline keelpill

paju-/vilepill

aulos – klarnetitaoline muusikariistVana-Kreekas ja Ees-Aasias; koosnes harilikult

kahest eri suurusest, omavahel ühendatud silindrilisest vilest. Aulost seostati Dionysose

kultusega.

tympanon - raamtrumm

kümbal – Vana-Kreeka ja Vana-Rooma löökpill (vasktaldrikud)

KOKKUVÕTEVana-Kreeka kultuur ja muusika selle olulise komponendina on tähtis kultuuripärand

ning on oluliselt mõjutanud tänapäeva lääne kultuuri. Hindamatu panuse on andnud

mitmed Vana-Kreeka poeedid, luues tuntud värsijalad, ja filosoofid, kelle mõtlemises

näeme tänapäevase maailmatõlgendamise alustalasid. Nähtusi tänapäeva kultuuripildis

on ehk lihtsam lahti mõtestada, teades eelnenut, seda, kuidas tänasesse päeva on jõutud.

Ja kas ei ole meil vanadelt kreeklastelt ehk isegi õppida muusika olulisusest.

15

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

Lisa 1

Immortal Aphrodite, beautiful-throned, wiles-weaving child of Zeus, I beg you, Queen,

do not torment my heart with sorrow and pain but come and help me again as you did

before when having heard my pleadings from far away you left your father's golden

palace and yoked to your shining chariot swift, lovely sparrows that brought you over

the dark earth, moving their thick-feathered wings through the sky's bright ether.

Quickly they arrived; and then you, Goddess, with a smile on your unaging face you

asked me what is wrong with me this time and why I am calling you again and what my

wild heart wishes again. “Again whom must I persuade into the harness of your love?

Who isn't treating you well, Sappho? For if now runs away from you, soon will pursue

you, if not accepting gifts from you, soon will offer, if not in love with you, soon will

love even if you no more care.“ Come to me now again, release me from this pain,

everything my spirit longs to have fulfilled, fulfill, and you be my ally.19

19 http://homoecumenicus.com/ioannidis_sappho_aphrodite.htm

16

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

Lisa 2

I, too, wish to sing of heroic deeds

(about the Atreides, and about Kadmus),

but the lyre's strings

can only produce sounds of love.

Recently, I changed the strings,

and then the lyre itself,

and tried to sing of the feats of Hercules,

but still the lyre kept singing songs of love.

So, fare well, you heroes!

because my lyre sings only songs of love.20

20 http://homoecumenicus.com/ioannidis_anacreon_kithara.htm

17

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

Lisa 3

21 http://www.homoecumenicus.com/ancient_instruments.htm

18

Kristel LepikSOSE.01.139

27.01.2006

KIRJANDUS

http ://72.14.203.104/search?q=cache:WWyzhyCeTK0J:www.charis.wlc.edu/ publications /symposium_spring03/ gurgel.pdf+ethos+doctrine&hl=en&gl=uk&ct=clnk&cd=1http://classics.uc.edu/music/http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_musichttp://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music#Greecehttp://en.wikipedia.org/wiki/Prehistoric_musichttp://homoecumenicus.com/ioannidis_anacreon_kithara.htmhttp://homoecumenicus.com/ioannidis_sappho_aphrodite. htm http://www.greeka.com/greece-music.htmhttp://www.hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htmhttp://www. homoecumenicus .com/ancient_instruments.htm http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/muses.htmhttp://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/orpheus.htm http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/pan.htmhttp://www.infoplease.com/ce6/ent/A0827842.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/ent/A0830761.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/ent/A0858488.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/people/A0803851.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/people/A0804581.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/people/A0839079.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/people/A0843633.htmlhttp://www.infoplease.com/ce6/people/A0848229.htmlhttp://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=242http://www.metmuseum.org/toah/hd/grmu/hd_grmu.htmhttp://www.wwnorton.com/concise/ch1_outline.htm

19