ET

EESTIvalgusvihus kutseharidus

2017

valgusvihus kutseharidus

Kutseharidus Eestis

Kutseharidus kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ja täidab olulist rolli, et valmistada ette paindlikku ja hea väljaõppega tööjõudu, kes on võimeline kohanema tööturu muutustega. Eesti kaheksatasemelise kvalifikatsiooniraamistiku kutsestandardid on väljundipõhised ja moodustavad kutsehariduse õppekavade aluse. Et arvestada tööturu vajadustega, on kutsehariduspoliitika kujundamisse ja rakendamisse kaasatud sotsiaalpartnerid. Nad osalevad riiklike kutsenõukogude töös ja on kaasatud kutsehariduse õigusaktide, sh õppekavade koostamisse. Kooli tasandil kuuluvad nõukogude esindajad kutseõppeasutuse nõunike kogusse.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine on parandanud erineva haridustausta ja tööalase ettevalmistusega õppijate ligipääsu kutseõppele. Viimasel ajal on ajakohastatud kutseõppeasutuste õppekeskkonda.

Kutseõppeasutused pakuvad nii esma- kui ka jätkuõpet. Esmaõpet pakutakse Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, EQF) teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal tasemel. Õppijad saavad valida statsionaarse õppevormi (iseseisev õpe moodustab vähem kui kolmandiku õppe mahust) ja mittestatsionaarse õppevormi vahel, kus rõhk on iseseisval õppel ja kontakttunde on vähem. Statsionaarne õpe jaguneb (a) koolipõhiseks õppeks, millest kuni 70% moodustab praktiline töö ja praktika, ja (b) töökohapõhiseks õppeks. Et ligipääs haridusele oleks võrdne ega sõltuks õppija sotsiaalmajanduslikest võimalustest, on kutseõppe õppuritel võimalik saada õppetoetust.

Teise ja kolmanda taseme õppesse astujatelt ei nõuta põhiharidust, aga õppima asumiseks peab olema vähemalt 17-aastane. Õpe on kavandatud, et rahuldada tööturu vajadust lihtsamate ametite järele. Neljanda taseme õppe alustamiseks on nõutav põhiharidus, aga erandeid tehakse neile põhihariduseta inimestele, kes on vanemad kui 22 aastat (1). Selle taseme õppekavad annavad õppijatele keerukamate tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused.

(1) ISCED 354 õppekavad

Neljanda taseme kutseõppes on võimalik õppida ISCED-i tasemete 351 ja 354 õppekavadel; viimaseid nimetatakse kutsekeskhariduse õppekavadeks. Omandatud kvalifikatsioon annab kutsekeskhariduse õppekava lõpetanule õiguse astuda kõrgkooli, kui ta täidab sisseastumistingimused. See võib tähendada, et õppijal on vaja teha üldkeskhariduse lõpetamiseks kohustuslikud riigieksamid; kutsekeskhariduse (ISCED 354) lõpetanud saavad soovi korral jätkata ühe aasta vältel üldharidusõpinguid, mis aitab neil riigieksamiteks valmistuda. Keskharidus annab juurdepääsu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme kutseõppe esmaõppe õppekavadele (ISCED 454). Sellised keskhariduse baasil õppekavad annavad õppijatele ettevalmistuse töötamiseks tehnikute ja keskastme spetsialistidena.

Jätkuõpe on võimalik Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel 4 ja 5. Õpingute alustamiseks peab õppijatel lisaks keskharidusele olema kutsehariduse kvalifikatsioon või vajalikud pädevused.

Õigusaktide kohaselt ei ole Eestis kõrghariduse tasemel kutseharidust, kuid kõrghariduse esimesel astmel saab õppida nii akadeemilisi kui ka rakenduslikke erialasid. Õppima pääsevad kõik üld- ja kutsekeskhariduse lõpetanud, samuti keskhariduse baasil kutseõppe lõpetanud.

Kutsealane täienduskoolitus on osa täiskasvanuharidusest, mida reguleerib täiskasvanute koolituse seadus. Täiendusõppe vormid, kestus ja sisu on erinevad. Täiendusõppe kulud katavad tavaliselt õppijad või tööandjad, aga Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavad täiskasvanuõppe kursused on õppijatele tasuta. Tasuta kursustel on ligi 50% kõrgem osalus. Koolitusi pakkuvad kutseõppeasutused leitakse riigihanke teel.

Kutseharidus Eesti haridussüsteemis

NB: ISCED-P 2011.Source: Cedefop and ReferNet Estonia.

Üldharidusõppekavad

Kutseharidusõppekavad

Üld- ja kutseharidust ühendavad õppekavad

Ka täiskasvanutele (täis-, osakoormusega või kaugõpe)

Ametlikult tunnustatud kutsekvalifikatsioonid

Kvalifikatsioonid, mis võimaldavad jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel

Annab õiguse jätkata kõrghariduse tasemel

19+ 12+

AASTAID HARIDUSSÜSTEEMIS

12

11

KESKHARIDUS

10

VANUS

ISCED 665ISCED 766

ISCED 767

ISCED 864

KÕRGHARIDUS

Doktoriõppe õppekavad, 3–4 aastat

Magistriõppe õppekavad, 1–2 aastat

Bakalaureuseõppe õppekavad, 3–4 aastat

ISCED 665

Rakenduskõrgh-aridusõppe õppekavad, 3–4,5 aastat

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe

õppekavad, 5–6 aastat

1 aasta erialase töö kogemust

MITTEFORMAALNE TÄISKASVANUHARIDUS

Tööalane (ümber)õpe

Täiskasvanute huviharidus

KESKHARIDUSJÄRGNE HARIDUS

ISCED 344

Üldharidusõppekavad (gümnaasium),

3 aastatISCED 351

ISCED 244

ISCED 344

19

18

ISCED 354 (*)

8

9

7

15

16

17

14 ISCED 244

Põhiharidusõppekava 3. aste

EQF 2

EQF 8

EQF 7 EQF 7

EQF 6

EQF 6

EQF 4

EQF 5

ISCED 454 ISCED 454

VET programmes (•),0.5 to 2.5 yearsWBL: min. 50%

VET programmes (•),0.5 to 2.5 yearsWBL: min. 50%

EQF 4 EQF 4

Vabatahtlik lisa-aasta

Täiskasvanute formaalharidus – integreeritud

põhi- ja keskeriharidus-

õppekavad

EQF 4

EQF 4

EQF 2ISCED 251

Kutseharidusõppekavad (•), kuni 2 aastatPraktiline töö ja praktika min. 50%

EQF 3

ISCED 251

Kutseharidusõppekavad (•), kuni 2 aastatPraktiline töö ja praktika min. 70%

EQF 2

Edasiõppimise võimalused

Võimalik varasemate kutseteadmiste tunnustamine, mis mõjutab õppe kestust

Sisseastumisel arvestatakse täiskasvanute varasemaid õpinguid

Lõpetamata kohustusliku haridusega õppijate edasiõppimise võimalused

Koolikohustuse lõpp (õpinguid jätkatakse põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni)

Võimalik on töökohapõhine õpe

Praktiline töö ja praktika (töökohal või kutseõppeasutuses)

(*)

Vanus üle 22 a

Töökohapõhineõpe

(•)

Kutseharidusõppekavad (•),kuni 3 aastat. Praktiline töö ja praktika min. 35%

Kutseharidusõppekavad (•),kuni 3 aastat. Praktiline töö ja praktika min. 35%

Kutseharidusõppekavad (•), kuni 2,5 aastat. Praktiline töö ja praktika min. 50%

Kutseharidusõppekavad (•),0,5–2,5 aastat. Praktiline töö ja praktika min. 50%

Kutseharidusõppekavad (•),0,5–2,5 aastat. Praktiline töö ja praktika min. 50%

Märkus: ISCED-P 2011.Allikas: Cedefop ja ReferNet Estonia.

EESTI

Kutsehariduse erijooned

Kutsehariduse õppekavasid on nii eesti kui ka teistes keeltes. 2016/2017. õppeaastal õppis 78,92% kutseõppuritest eesti keeles, 21% vene keeles ja 0,08% inglise keeles. Võõrkeelsetel õppekavadel on kohustuslikud eesti keele tunnid. Kutsekeskhariduse (ISCED 354) lõpetamiseks peavad muus keeles õppijad tegema eesti keele kui teise keele riigieksami või sooritama kutseeksami eesti keeles. Eesmärk on anda lõpetajatele keeleoskus, millest piisab töötamiseks eestikeelses töökeskkonnas.

Kuigi kutseõppurite arv on vähenenud, on täiskasvanud (25a ja vanemad) õppijate osakaal kutsehariduse esma- ja jätkuõppes 2010/2011. õppeaastast enam kui kahekordistunud ning jõudnud 2016/2017. õppeaastaks 35,1%-ni kutseõppurite koguarvust. See on kooskõlas demograafiliste suundumustega, aga ka muutuva tööturu vajadustega. Alates aastast 2010 on kasvanud ka kutseõppesse astunud kõrgharidusega täiskasvanute osakaal.

Praktilise töö ja praktika osakaal kutseõppe õppekavades jääb 35% ja 70% vahele sõltuvalt õppeliigist. Praktiline õpe jaguneb tavaliselt võrdselt kooli ja töökoha vahel vastavalt töö- ja õppeülesannete eesmärgile.

Enamik põhikoolilõpetanuid jätkab üldkeskhariduses, aga riigi tasandil on seatud eesmärk suurendada aastaks 2020 kutseõppesse astujate osakaalu. Haridustee valik sõltub suuresti piirkonnast ja õppijate soost.

Kutsehariduse probleemid ja poliitilised meetmed nende ületamiseks

2016. aastal ei olnud 28,5%-l täiskasvanutest vanuses 25–64 ei kutse- ega kõrgharidust. Eesmärk on vähendada selliste täiskasvanute osakaalu aastaks 2020 alla 25%. Kasutusele on võetud mitmeid meetmeid, et innustada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanuid formaalharidusse tagasi pöörduma.

On täheldatud, et töötajate oskuste ja tööturul vajalike oskuste vahel on suur lõhe. 2015. aastal käivitati hariduse ja tööturu paremasse vastavusse viimiseks tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Analüüsitulemused avaldatakse veebis ning neid kasutatakse õppekavaarenduses, karjäärinõustamises ja riikliku koolitustellimuse kavandamisel.

Kutseõppes on suureks probleemiks õpingute katkestamine. Võrreldes katkestamiste määraga kogu haridussüsteemis (10,9%), oli kutsehariduse esmaõppe esimesel kursusel 2016. aastal katkestamisi 22,4%. 2020. aasta eesmärgiks on seatud vähendada katkestamiste määra alla 20%. Katkestamise ärahoidmiseks kasutatakse karjäärinõustamist ja mitmeid teisi meetmeid. Koolidelt eeldatakse, et nad võtaksid selles osas rohkem vastutust. Probleeme valmistab just kõige ebasoodsamas olukorras kutseõppurite õppes hoidmine.

Osalus elukestvas õppes on kasvanud 6%-lt 2005. aastal 15,7%-ni 2016. aastal. Eesmärk on, et aastaks 2020 osaleks elukestvas õppes 20% täiskasvanuid, kusjuures kutseharidusel on eesmärgi saavutamises suur roll. Osalemine tundub suuresti sõltuvat vanusest. 2016. aastal elukestvas õppes osalenud 55–64-aastaste osakaal on võrreldes 2015. aastaga kahekordistunud ja jõudnud 9,5%-ni, aga jääb võrreldes 25–34-aastaste vanuserühma 23,5%-ga madalaks. Tähelepanu pööratakse mitteformaalse õppe kättesaadavuse parandamisele, võtmepädevusi arendavatele koolitustele, karjääriteenustele ning täiskasvanutele formaalõppes osalemise kättesaadavamaks muutmisele, et suurendada nende osalusmäära formaalhariduses.

Õpipoisiõppes osaletakse vähe (5% kõigist kutseõppuritest). Osalus hakkas järk-järgult tõusma 2015. aastal pärast seda, kui haridusministeerium oli teinud jõupingutusi toimiva ja jätkusuutliku töökohapõhise õppe arendamiseks, kaasates tugevamalt tööandjaid ja rakendades enam Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

EESTI

Haridus ja koolitus arvudes

Märkus: k.a õppekavad, mis ei anna õigust jätkata õpinguid kõrghariduses (ISCED 351)Allikas: Cedefopi arvutused Eurostati andmete põhjal, UOE andmekogu haridussüsteemide kohta, 2.6.2017 seisuga

Allikas: Eurostat, EL tööjõu-uuring, seisuga 2.6.2017

Kutsekeskharidus ja keskharidusjärgne kõrghariduseelne haridus (tasemed 3 ja 4) Üldkeskharidus ja keskharidusjärgne kõrghariduseelne haridus (tasemed 3 ja 4) Põhihariduseta, põhiharidus (tasemed 0–2)

Allikas: Eurostat, EL tööjõu-uuring, seisuga 2.6.2017

Allikas: Eurostat, EL tööjõu-uuring, seisuga 2.6.2017

Keskharidustaseme õpilased (ISCED

2011 tase 3) kutse- ja üldhariduse

õppekavadel % kõigist õpilastest

keskhariduses, 2015

Elukestev õpe25–64-aastaste %,

kes on uuringule eelneva nelja nädala jooksul

osalenud õppes, 2016

Katkestanud18–24-aastaste

põhiharidusega inimeste %, kes ei ole uuringule eelnenud nelja nädala

jooksul täiendusõppes osalenud, 2016

Noorte lõpetanute tööhõive määr 20–34-aastaste

mitteõppivate inimeste %, 2016

26.8 28.757.2

60.2 61.8 64.373.3

87.3

73.2

29.6

93.6

89.9

80.4

80.1

79.1

78.1

58.7

87.3

83.7

73.3

72.8

68.7

72.4

59.7

9.0

74.8

7.0

62.6

8.0

61.4

10.0

65.7

10.0

44

10.0

50.2

9.5

54.7

26.4

15.77.3 6.0 1.2

10.8

4.8 7.4 7.9 10.7 10.9 19.610.0

CZ

SE

LT

MT

0

0

0

0

20

15

15

60

10

10

40

5

5

20

40

20

20

80

60

25

25

100

80

30

100

35

71.3

FI

FI

SE

SE

47.3

EL 28

39.8

LV

EE

FI

LV

38.2

SE

EL 28

LV

EE

35.7

EE

LV

EL 28

FI

26.8

LT

LT

EE

EL 28

HARIDUS 2020=15

EUROOPA 2020=10

12.7

MT

RO

MT

EL

KUTSEHARIDUS

2016

ÜLDHARIDUS

2020 RIIKLIK EESMÄRK

ET

valgusvihus kutseharidusEESTI

Lisainfo

Cedefop (2017). Kutseharidus Eestis: lühiülevaade. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/4155

Eurydice (2017). Estonia: overview. European Commission (toim.). Eurypedia. https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/Estonia:Overview

Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Koostöökogu, Eesti Haridusfoorum (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/estonian_lifelong_strategy.pdf

Haridus- ja Teadusministeerium (2016). Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs.

Kokkuvõte. https://www.hm.ee/sites/default/files/summary.pdf

www.hm.ee Haridus- ja Teadusministeeriumwww.mkm.ee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumwww.sm.ee Sotsiaalministeeriumwww.innove.ee SA Innovewww.htm.ee/en/refernet ReferNet Estoniawww.kutsekoda.ee SA Kutsekoda www.hitsa.ee Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuswww.andras.ee Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andraswww.archimedes.ee SA Archimedeswww.stat.ee Statistikaametwww.eakl.ee Eesti Ametiühingute Keskliitwww.employers.ee Eesti Tööandjate Keskliitwww.tootukassa.ee Eesti Töötukassawww.ekka.archimedes.ee Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuroska.kutsekoda.ee tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKAwww.ehis.ee Eesti Hariduse Infosüsteem

Väljaanne on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (ReferNet Estonia 2017) sisendi põhjal.

Europe 123, 570 01 Thessaloniki (Pylea), GREECEPO Box 22427, 551 02 Thessaloniki, GREECETel. +30 2310490111, faks +30 2310490020, e-post: info@cedefop.europa.eu

© Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), 2017Kõik õigused on kaitstud

visit our portal www.cedefop.europa.eu

8114 ET

– TI-01-17-677-ET-N

– doi: 10.2801/75177