Upload
lada
View
68
Download
6
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Narva linna üldplaneering. h e n d r i k s o n & k o. Ettekande ülesehitus. I Üldplaneeringu koostamise protsess. II Üldplaneeringu ettepaneku koosseis. III Visioon ja strateegiad. IV Olulisemad üldplaneeringuga kavandatavad muudatused. I Üldplaneeringu koostamise ajagraafik. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Narva linna üldplaneering
h
e n
d r
i k
s o
n
&
k o
Ettekande ülesehitus
III Visioon ja strateegiad
IV Olulisemad üldplaneeringuga kavandatavad muudatused
II Üldplaneeringu ettepaneku koosseis
I Üldplaneeringu koostamise protsess
I Üldplaneeringu koostamise ajagraafik
• 1997. algatati üldplaani projekti koostamine• projekti eelnõu valmis 1999. a oktoobris, eelnõu otsustati
saata täiendamisele• 2000.a aprillis tellis Arhitektuuri- ja Linna Planeerimise Amet
üldplaneeringu olemasolevate materjalide analüüsi• 2000.a suvel teostati Narva üldplaneeringu koostamiseks
riigihange, mille võitis OÜ Hendrikson&Ko• üldplaneeringu töögrupid alustasid septembris, novembri
alguseks töötati välja visioonid• detsembri lõpuks valmis esialgne üldplaneeringu lahendus,
mida tutvustati volikogule 20.12.2000• veebruaris valmis üldplaneeringu ettepanek koos
keskkonnamõjude hindamisega
Üldplaneeringu ajagraafik 09.00. 10.00. 11.00. 12.00. 01.01. 02.01. 03.01
hetkeolukorra analüüstugiplaani koostamine
vajaduste väljaselgitaminetöögrupid (vajadused, visioonid)
maastiku- ja linnaruumi analüüs
arenguvisioonide väljatöötam.ühendam. linnaehitusl.visioonidega
üp eskiiside koostamineüp eskiiside KMH
eskiiside arutelud
üp lõpplahenduse koostamine, KMHüp esitlemine
üp kooskõlastamineüp avalikustamine
II Üldplaneeringu projekti koosseis
Hetkesituatsiooni ja taustmaterjali analüüs, probleemid Võrgustike meetodil
väljatöötatud maakasutusstrateegiad
Õiguslik alus -maakasutusplaan
Tingimused detailplaneeringut
e koostamiseks
Projektipõhine rakenduskava
Visioon
Üldplaneeringu tekstiosa koosneb:
Üldplaneeringu I köide
Üldplaneeringu II köide
Üldplaneeringu III köide
Üldplaneeringu IV köide
Ülevaade olemasolevastolukorrast
Üldplaneeringuga
kavandatavad muudatused
Narva linna üldplaneeringu
2001-2012 seletuskiri
Üldplaneeringu
rakenduskava ettepanek
Narva linnavolikoguotsuse"…üldplaneeringukehtestamisest”seletuskiri
Üldplaneeringu I köide - ülevaade olemasolevast olukorrast, arengueelduste analüüs
Üldplaneeringu II köide - üldplaneeringu üldpõhimõtted, metoodiline lahenduskäik, väljatöötatud maakasutusstrateegiad, üldplaneeringuga kavandatavad muudatused
Üldplaneeringu III köide - üldplaneeringu sisulise tulemuse, maakasutusplaani, seletuskiri maakasutuse sihtotstarvete ja ka linnaosade kaupa
Üldplaneeringu IV köide - üldplaneeringu rakenduskava ettepanek
III Visioon ja strateegiad
Narva linna arengu põhijooned:
• muutused majanduskeskkonnas - sekundaarsektori mitmekesistumine ja kvalitatiivne areng; territooriumite intensiivsem kasutamine; muudatused territooriumite paiknemises, täiendavate tööstusalade reserveerimine ei ole vajalik; tertsiaarsektori (sh teenindus) nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne laienemine, täiendavate ärimaade reserveerimine
• muutused elukeskkonnas -rahvaarvu osas ei ole ette näha rekreatsioonivõimalusi, arendatakse linna kui spordi- ja kultuurikeskust suuri muudatusi, muutub rahvastiku
vanusstruktuur; lisandub; paraneb looduskeskkonna kvaliteet
Narva 2012 - võrgustike linn (Network City )
• Linnast on kujunenud aktiivne ja avatud äri-, tööstus- ja kultuurikeskus, hüppeliselt on kasvanud ka turismi osakaal
• Linnas on mitu kino, teatrit, samuti mitu üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega spordirajatist ning keskeriõppeasutust ja kõrgkooli (kultuuri- ja haridusasutuste võrgustik)
• Suurenenud on teadusmahuka tootmise osakaal, Narvast on kujunenud arvestamisväärne interenetiteenuste ja tarkvaratootmise keskus (äri ja väiketootmise võrgustik).
• Linna välisilme on muutunud (keskosa korrastamine, tööstusalade rekonstrueerimine ja suletud alade avamine).
• Linnast on kujundatud kaasaegne liiklussõlm, raudteega paralleelselt kulgev autoliikluse transiitmagistraal on oluliseks ühendusteeks üha elavnevas ida-lääne vahelises autotransiidis. Tänu hästi väljaarendatud trassiteenindusele on Narva saanud nii töö- kui ka puhkereisijatele eelistatud peatuspaigaks (transiidivõrgustik).
Maakasutusstrateegiate kujunemine
Funktsionaalsed võrgustikud
Polüfunktsio-naalsed alad
Kvaliteetruum
Maakasutusstrateegiad
Edasine ettekande struktuur:
Linna üldstrateegia -> väljund maakasutusesKvaliteetruumi kasutusstrateegia -> väljund
maakasutusesÄrimaade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesTööstusalade kasutusstrateegia -> väljund
maakasutusesElamualade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesPuhkealade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesRohealade kasutusstrateegia -> väljund maakasutusesLiiklusmaade kasutusstrateegia -> väljund
maakasutuses
IV Peamised üldplaneeringuga kavandatavad muudatused linnaruumis
Maakasutusväljundit kajastatakse maakasutusplaanil, mis on toodud linnaosade kaupa
• Linnaosade määratlemine üldplaneeringus lähtus vajadusest mikrorajoonidest suuremate võimalikult homogeensete linnapiirkondade järgi
• Aluseks võeti ajaloolised linnapiirkonnad, mikrorajoonid, linnaelanike poolt kasutatavad kohanimed ning linnaruumi homogeensus
Ajaloolised linnapiirkonnad
Üldplaneeringu käigus määratletud linnaosad
Kaartide legend
Pille Metspalu: siin siis see jutt, et on erinevaid probleeme, mida erinevad huvigrupid Narva linna arengus on näinud
Pille Metspalu: siin siis see jutt, et on erinevaid probleeme, mida erinevad huvigrupid Narva linna arengus on näinud
Väljund maakasutuses linna läbiv transiittee
Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad nii teenindus- kui ka tööstusettevõtted
Transiittee Kreenholmi linnaosas
Linna üldstrateegia - areneda polüfunktsionaalse piirilinnana, kus on meeldivad elu- ja puhkevõimalused, aktiivselt tegutsevad niiteenindus-kui ka tööstusettevõtted
Väljund maakasutuseslinnaruumi mitmekesistamine;kvaliteetruumi parem ärakasutamine;“võileivaalad”
Mis on kvaliteetruum?
Mitut väärtust omav (N: meeldiv ajalooline miljöö ja soodne asukoht)kõigilekasutamiseks avatud linnaruum
Perspektiivne kvaliteetruum
Mis on võileivaala?
Üheks võimaluseks kvaliteetruumi laiendamisel on nn"võileivameetod". Võileivameetod kirjeldab polüfunktsionaalsetlinnaruumi, mis väljendub mitmekorruselistes hoonetes, kussisuliselt iga korrus võib omada erinevat funktsiooni. Reegliks on avalikult kasutatava ruumi säilitamine esimesel korrusel (kasühiskondliku teeninduse või äriteeninduse näol), ärilise või puuduva väljapoolse mõjuga tootmistegevuse (N: tarkvara tootmine), meelelahutusasutuste ning elamispindade paigutamine kõrgematele korrustele.
"Võileib" ehk linnaruumi polüfunktsionaalsus erinevatel tasanditel tagab ruumi ööpäevaringse kasutuse ning vähendab oluliselt linnasiseseid liikumiskoormusi, olles nii säästva arengu printsiipidele kõige paremini vastav lahendus.
Võileivaalad
Kvaliteetruumi kasutusstrateegia - inimestele meeldib tegutseda eelkõige väärtuslikes linnaruumi osades – mitut väärtust omavas avatud alas ehk kvaliteetruumis. Seega peaks olema linnaruumi planeerimise eesmärk kvaliteetruumi laiendamine ning kvaliteetruumi ja intensiivse kasutusega alade kattumine, et anda kõikidele inimestele võimalus viibida võimalikult palju neile
meeldivas kvaliteetses ruumis.
Väljund maakasutuses - kvaliteetruumi laiendamine läbi alade avamise ning polüfunktsionaalseks muutmise
Intensiivse kasutusega alad+persp.kvaliteetruum
Ärimaade kasutusstrateegia - aitamaks kaasa Narva kui polüfunktsionaalse linna majanduskeskkonna arengule ning tugevdamaks seni arengus tahaplaanile jäänud tertsiaalsfääri, on vajalik täiendavate ärimaade reserveerimine. Täiendavate ärimaade määratlemisel lähtutakse polüfunktsionaalse kvaliteetruumi otstarbekama kasutuse ning linna kui terviku tasakaalustatud arengu vajadusest. Seetõttu on lisaks ärimaa juhtfunktsioonile määratletud ka ärimaa kõrvalsihtotstarbega alad. Ärimaa kõrvalsihtotstarbega elamualadel tuleb äritegevuse planeerimisel arvestada mõjudega elukeskkonnale (vältida tuleb liikluskoormuse olulist suurendamist jmt), eelistatud on ärimaa kõrvalsihtotstarbe andmine “võileivaaladele”.
Väljund maakasutuses - täiendavate ärimaade reserveerimine juhtfunktsioonina ja kõrvalsihtotstarbena.
Vanalinna linnaosa
Joaoru linnaosa
Kerese linnaosa
Tööstusalade kasutusstrateegia - lähtutakse tööstuse väljaspoole avalduva mõju aspektist. Tööstus, mille mõju ei välju hoone piiridest, võib paikneda ka kesklinnas (välja arvatud kvaliteetruum, kus muud funktsioonid on otstarbekamad). Krundi piirest väljaspoole ulatuva olulise mõjuga tööstusettevõtted peavad paiknema linna edelapiirkonnas teispool puhvertsooni. Mõju ulatust väljendadakse mõjugradientidega. Mõjugradiendid lähtuvad kehtivatest normatiividest (vahemikus mõju puudub kuni maksimaalne kehtivate normatiividega lubatud mõju), lubatav mõju suureneb kesklinnast kaugenedes edela suunas.Nähakse ette tööstusalade maakasutuse intensiivsuse tõstmine ja alade korrastamine.
Tööstusalade mõjutsoonid
Tööstusalade mõjutsoonide väljund maakasutuses - tööstuse suunamine kesklinnast ja elupiirkondadest välja
Pähklimäe linnaosa - tööstus jääb kõrvalfunktsioonina
Tööstusmaad jäävad linna lõunaossa Elektrijaama ja Kulgu linnaosadesse
Tööstusmaad Kulgu linnaosas
Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus).
Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana
Täiendava elamumaa eraldamine - Sutthoffi linnaosa
Täiendava elamumaa eraldamine - Siivertsi linnaosa
Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa
Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine - Kalevi linnaosa
Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmine
Väljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid
Elamualade kasutusstrateegia - elamumaa diferentseerimine, elamualade elavdamine, polüfunktsionaalne kasutamine. Korruselamute õuealadele terviklike lahenduste leidmine (parkimine, laste mänguväljakud, haljastus).
Väljund maakasutuses - täiendavate (peamiselt väike-) elamumaade eraldamine, elamumaadele kõrvalsihtotstarvete andmine, korruselamute õuealade määratlemine projektialana
Täiendava elamumaa eraldamine - Sutthoffi linnaosa
Täiendava elamumaa eraldamine - Siivertsi linnaosa
Väikeelamumaaks määratletakse ka senised aiandusühistud - Veekulgu linnaosa
Korruselamutele kõrvalfunktsioonide andmine - Kalevi linnaosa
Puhkealade kasutusstrateegia - muutmaks Narvat atraktiivsemaks elu- ja puhkekeskkonnaks nii linna elanikele kui külalistele on vajalik täiendavate puhkealade reserveerimine ning puhkealadele lisaväärtuste leidmine
Väljund maakasutuses - täiendavad puhkealad, spordiväljakud, puhkepargid
Võimaliklauluväljak ning avalik supelrandJoaoru linnaossa
Võimalus laiendada spordikompleksi Kreenholmi linnaosas (üldmaa arvel),kallasraja avamine ning puhkekoridoriks muutmine
Puhkeparkide (võimalus laenutada vesijalgrattaid, paate jne) rajamine Paemurru linnaossa
Võimalik motokrossirada ning säiliv linnamets Veekulgu linnaossa
Lähipuhkeala (jooksu- ja suusarajad, palliplatsid jne) Pähklimäe linnaossa
Vanalinna teemapark - ajalooline miljööpiirkond, kuhu tekivad kunstigaleriid, kontserdisaalid, väikepoed, välikohvikud ja turismiteenindus; avatakse kallasrada; tagatakse ühendus linnuse ja vanalinna vahel
Rohealade kasutusstrateegia -
planeerimisel on eesmärgiks seatud haljastuse erinevate funktsioonide
(ökoloogiline puhverala/ökovõrgustik, negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavad
kulissid, haljastatud puhkealad ning linnamiljöö kujundus) täitmise optimaalne kombineerimine.
Rohevõrgustiku loomisel püütakse kasutada võimalikult palju olemasolevaid rohealasid.
Väljund maakasutuses -tervet linna kattev jalgrattateede, puiesteede, parkidening haljasribade võrgustik
Liiklusmaade kasutusstrateegia -
Parkimisel lähtutakse parkimisnormatiividest, määratletakse ära tänavate liigitus, udse lahendusena pakutakse välja paindlik minibusside võrgustik, mis võimaldab liikluskoormusi reguleerida.
Uute teedena rajatakse linna läbiv transiittee raudteega paralleelselt, Vaksali tänava pikendus
Soodustatakse kergliikluse arengut - jalgrattateed, suusa- ja rulluisurajad
Parkimistsoonid, millest lähtutakse parkimisnormatiivideväljatöötamisel detailplaneeringute käigus
Vaksali tänava pikendus Soldino linnaosas
Võimalik autokaravanide parkla Paemurru linnaosas