Rakvere valla üldplaneering

Asukoht (L-Est’97) X 6582993

Y 638119

EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS

Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD

Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA

Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE

Kontrollis: REET LEHTLA

Jaanuar 2021 TARTU

Rakvere valla üldplaneering

lisad

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2019-213

mailto:[email protected]


Lisad

Kobras AS töö nr 2019-213

Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald

2 / 36

SISUKORD LISA 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID ........................................... 3

LISA 2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ................................................ 3

LISA 3. RAKVERE VALLA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA

ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS ................................................................................................................. 4

LISA 4. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 4

LISA 5. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 5

LISA 6. VEEALAD ................................................................................................................................................. 5

LISA 7. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID ............................................................................. 6

LISA 8. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 9

LISA 9. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................... 25

LISA 10. RIIGITEEDE NIMEKIRI ...................................................................................................................... 31

LISA 11. OLEMASOLEV ELEKTRILIINIDE PÕHIVÕRK JA ALAJAAMAD ............................................ 32

LISA 12. PUHASTID .............................................................................................................................................. 32

LISA 13. MAAPARANDUSSÜSTEEMID ............................................................................................................ 33


Lisad



3 / 36

Lisa 1. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 368,

30.08.2012;

Lääne-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ kehtestati Lääne-Viru maavanema poolt

28.12.2016 korraldusega 1-1/2016/278;

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+, vastu võetud Lääne-Viru Omavalitsuse Liidu

29.03.2019 otsusega nr 7;

Rakvere valla arengukava 2019-2035, vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega

nr 39;

Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030, vastu

võetud Rakvere Vallavolikogu 12.09.2018 määrusega nr 17;

Valla kaugküttepiirkondade soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026, vastu võetud

Sõmeru Vallavolikogu 16.12.2015 määrusega nr 40;

Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20.03.2019

otsusega nr 78;

Rakvere valla jäätmekava 2015-2020, vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 18.02.2015 määrusega

nr 4;

Rakvere valla üldplaneering, kehtestatud Rakvere Vallavolikogu 21.04.2010 määrusega nr 4;

Sõmeru valla üldplaneering, kehtestatud Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega nr 21.

Üldplaneeringus toodud nõuded ja tingimused, mis tulenevad teistest viidatud seadusandlikest

dokumentidest, on ajas muutuvad, mis tähendab, et viidatud dokumendi muutumisel, muutub ka vastav

põhimõte, mida üldplaneeringus on tingimusena käsitletud.

Lisa 2. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta

Olulisemad infoallikad käesoleva planeeringu koostamisel olid teemade lõikes järgmised:

kaitsealad, kaitsealused liigid, veekogude kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndid, vääriselupaigad,

poollooduslikud kooslused ning inventeeritud märgalad ja niidud, Natura 2000 alad ja ELFI poolt

Natura kõlblikuks tunnistatud kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid – Eesti Looduse

Infosüsteem (EELIS), andmed seisuga 14.12.2020;

roheline võrgustik ja väärtuslik maastik – Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud

2016);

mälestised – Muinsuskaitseamet, andmed seisuga 26.09.2019;

maardlad – Maa-amet, andmed seisuga 14.12.2020;

aluskaart – Maa-ameti Eesti põhikaart, andmed seisuga 20.09.2019;

katastripiirid ja olemasolev maakasutus – andmed seisuga 31.08.2020;

ühinenud valdade varem koostatud üldplaneeringud;

teed – Maanteeameti teederegister, andmed seisuga 07.01.2020;


Lisad



4 / 36

väärtuslikud põllumaad – Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2016) ja

Põllumajandusuuringute Keskus, andmed seisuga 30.09.2019;

elektriliinid ja alajaamad – Maa-amet, andmed seisuga 20.09.2019;

riigikaitselised ehitised ja piiranguvööndid- Kaitseministeerium, andmed seisuga 18.10.2019;

tuletõrje veevõtukohad- Päästeamet, andmed seisuga 14.10.2019.

Lisa 3. Rakvere valla arengukava strateegilised arengueesmärgid ja ülesanded

nende täitmiseks

Rakvere valla tulevikuvisioon on kasvavat heaolu, tasakaalustatud arengut ja turvalisust pakkuv elupaik,

kus ollakse innovaatilised, hoitakse elu- ja looduskeskkonda ning säilitatakse kohalikku identiteeti ja

kultuuripärandit.

Rakvere valla arengukavas on välja toodud mõned üldplaneeringu seisukohalt olulised valla ruumilist

arengut puudutavad arengueesmärgid:

Rakvere valla igas kandis hoitakse ja väärtustatakse kultuuripärandit ning tarbitakse kultuuri, mis

on mitmekesine ja atraktiivne nii loojatele, korraldajatele kui tarbijatele;

Rakvere vallas on ühtlaselt heas seisukorras sporditaristu, mis leiab aktiivset kasutust ning

elanikkond on tervislikke eluviise väärtustav ja füüsiliselt aktiivne;

Rakvere vallas on järjepideva teadlikkuse tõstmisega kujundatud enda ja teiste elu väärtustav ning

õnnetuste vaba ühiskonda loov elanikkond. Rakvere vald on turvaline vald, kus elanikkonna

traumade ja õnnetuste arv on viidud miinimumi;

Rakvere vald on säästva arengu põhimõtteid järgiv, kaasajastatud tehnilise taristuga ja

heakorrastatud elukeskkonnaga linnalähedane vald;

Rakvere valla tänavavalgustusega hõlmatud piirkondades on energiasäästlik tänavavalgustus,

valla teed ja tänavad on väga heas seisukorras. Liiklusohutuse tagamiseks on rajatud

kergliiklusteed valla erinevatesse piirkondadesse;

mistahes maapõuevarade elu- ja ettevõtluskeskkonda säästev kaevandamine arvestades kohaliku

elanikkonna huve;

Rakvere vallas hoitakse ja väärtustatakse puhast elukeskkonda;

Rakvere vald on targalt ja jätkusuutlikult haljastatud;

Rakvere valla kalmistu on heakorrastatud ning kasutajad keskkonnateadlikud jäätmete

käitlemisest;

Rakvere vallas on looduskaitse prioriteetne valdkond ning elanikkonna poolt teadvustatud;

Rakvere vald on soodsa ettevõtluskeskkonnaga, arendus- ja planeerimistegevust toetav vald;

Rakvere valla elukeskkond on kaasaegne ning kõrge turunõudlusega.

Lisa 4. KSH aruanne

KSH aruanne on esitatud eraldi dokumendina.


Lisad



5 / 36

Lisa 5. Mäeeraldised ja maardlad

Andmed: Maa-amet, 14.12.2020

MÄEERALDISED

Aktiivne

Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi

nr Kaevandusloa nr

Liiv

Pikametsa liivakarjäär 1369 934 L.MK/326702

Sämi liivakarjäär 1059 412 L.MK/320835

Veltsi karjäär 181 371 LVIM-025

Lubjakivi

Toolse-Lääne lubjakivikarjäär 1289 18 KMIN-124

Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär 1282 18 L.MK/329568

Aru-Lõuna lubjakivikarjäär 259 18 KMIN-050

Põlevkivi Ubja põlevkivikarjäär 356 35 KMIN-037

Menetluses

Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi nr

Liiv Veltsi karjäär 1998 371

Turvas Hulja turbatootmisala 1210 367

MAARDLAD

Maavara Nimetus Registrikaardi nr

Turvas

Varudi 258

Vetiku 402

Vaeküla 387

Sooaluse 385

Sämi 415

Hulja 367

Fosforiit Toolse 193

Rakvere 192

Lubjakivi Kunda 18

Rakvere 684

Liiv Veltsi (Pahnimäe) 371

Sämi 412

Pikametsa 934

Põlevkivi Eesti 35

Eesti 33

Eesti 4

Kruus Lasila 71

Haava (Rakvere) 781

Lisa 6. Veealad

Andmed: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister), 01.09.2020

JÄRVED

Nimi Veepeegli

pindala (ha)

Valgala pindala (km2)

Kallasrada (m)

Veekaitsevöönd (m)

EKV (m)

Piiranguvöönd (m)


Lisad



6 / 36

1. Väänjärv (VEE2033581)

0,1 10 25 50

2. Nimetu (VEE2004930) 1,6 10 25 50

3. Juprijärv (VEE2023320)

0,6 10 25 50

4. Nimetu (VEE2004940) 9,4 10 25 50

5. Päide järv (VEE2066220)

3,2 97 4 10 25 50

6. Mätasjärv (VEE2033580)

1 10 25 50

7. Nimetu (VEE2023330) 0,7 10 25 50

8. Nimetu (VEE2004920) 7 10 25 50

VOOLUVEEKOGUD

Nimi Valgala pindala (km2)

Kallasrada (m)

Veekaitsevöönd (m)

EKV (m)

Piiranguvöönd (m)

9. Põldarumäe oja (VEE1074200)

8,4 10 25 50

10. Veltsi oja (VEE1074900)

19,7 10 25 50

11. Hulja oja (VEE1074700)

36,9 10 50 100

12. Kunda jõgi (VEE1072900)

535,9 4 10 50 100

13. Toolse jõgi (VEE1074100)

84,3 4 10 50 100

14. Sõmeru jõgi (VEE1075600)

65,9 4 10 50 100

15. Soolikaoja (VEE1075300)

122,1 4 10 50 100

16. Selja jõgi (VEE1074600)

422,6 4 10 50 100

17. Tori oja (VEE1073900)

7,7 10 25 50

18. Kullaaru kraav (VEE1075000)

6,1

Lisa 7. Miljööväärtuslikud alad ja objektid

Rakvere valla miljööväärtuslikud hoonestusalad:

Rakvere linna Vahtra pst miljööala puhvertsoon– tulenevalt Rakvere linna üldplaneeringuga

määratud miljööväärtuslikust alast linna lääneservas Vahtra pst piirkonnas määratakse Rakvere

valla üldplaneeringuga ringtee ja Vahtra puiestee vaheline ala Rakvere linna miljööala

puhvertsooniks. Nimetatud ala arendamisel ei tohi seada ohtu linna miljööala väärtusi;

hoonestusmahud ei tohi domineerida miljööala mahtude üle, tänavavõrgu ja haljastuse detailsemal

planeerimisel tuleb arvestada linna miljööala vaadeldavusega. Ala detailsemal planeerimisel

kavandada valla ja linna piirile alade eraldamiseks kõrghaljastus. Ehitamisel arvestada Vallimäe

vaadetega.


Lisad



7 / 36

Aresi küla– tegemist on kahte teed hõlmava ridakülaga, kus hooned asuvad kahel pool teed.

Kohala küla Mammaküla tee– tegemist on hästi välja kujunenud ning omapärase stiiliga

ridakülaga, kus hooned asuvad kahel pool teed. Tallinna botaanikaaia dendroloog Jüri Elliku rajas

alal asuva maja ümber liigirikka dendropargi (asub eramaadel ja võimalik külastada ainult

eraomanikuga kokkuleppel).

Mädapea mõis ja lähiümbrus– Mädapesa mõisa on esmamainitud 1425. aastal, kuid see võib

olla vanem ja pärineda juba 13. sajandist. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta

võõrandamist oli Ernst von Renteln. 1850. aastal valminud ühekorruseline mõisa peahoone on

ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis. Kahe korruse kõrgusel keskrisaliidil on kolmnurkfrontoon, kuid

alakorrusel on juba neorenessanslikud kaaraknad. Mõis on eravalduses, säilinud on ka mõned

kõrvalhooned. Alal tuleb säilitada ja korrastada ajaloolised hooned, lähiümbrus ning alale avanevad

vaatekoridorid. Maanteeäärsel alal arendatakse karjakasvatust ning puisniitude rajamist.

Raudvere küla– tegemist on hästi säilinud ridakülaga, kus hooned asuvad ainult ühel pool teed.

Alalt avanevad vaated Takjamäele. Tegemist on kivise künkaga, mis ei sobinud

põllumajandusmaaks ning kuhu peremees Toomas Takjas (Eesti Rahvuskogu liige, agronoom-

põllumees) istutas metsa. Hiljem täiendasid istutust lõunapoolsel küljel Rägavere koolilapsed.

Sõmeru aleviku Jõe tänav ja tiigiäärne ala– Jõe tänava kaksikelamud ehitas Sõmeru MTJ

1950ndatel ilmselt üleliidulise tüüpprojekti järgi. MTJ jõudis ehitada vähe ja seega on tegemist

haruldustega. Majad asetsevad reas, nagu toona kombeks oli. 1960. aastatel ehitati teisele poole

teed astmelised ridaelamud tüüpprojekti järgi, mis samuti ei ole väga levinud. Tiigiäärne piirkond

on oluline rekreatsiooniala piirkonna elanikele. Vajalik on ala hooldamine (oksa- ja mullahunnikute

eemaldamine).

Rakvere valla miljööväärtuslikud objektid:

Tõrma Karusloomakasvanduse haldushoone– autentselt säilinud väga eestiaegse käega

projekteeritud stalinistlik kontorihoone.

EPT haldushoone– 1950. aastate lõpus ehitatud Eesti Põllumajandustehnika Rakvere

rajoonikoondise kontor.

Rakvere KEKi haldushoone– modernistliku arhitektuuriga hästihoitud büroohoone, arhitekt Evi

Kull, 1968-72.

Kaubanduskeskus (Näpi tee 20 ja 20a)– karniisiarhitektuuri vaimus kauplus, söökla jt ruumid.

Ehitas Rakvere KEK 1976-79 Evi Kulli projekti järgi.

Kaarli tuuleveski

Fr. R. Kreutzwaldi elukoht– Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja

mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold

Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas (uue kalendri järgi) 14. dets 1803

pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses

asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli

perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega.


Lisad



8 / 36

Fr. R. Kreutzwaldi mälestuskivi– mälestuskivi avati 1968 ning sellega tähistatakse Kreutzwaldi

lapsepõlvekodu asukohta.

Kohala kooli mälestuskivi– 1923. aastal liideti Sõmeru valla väiksemad koolid (Aresi, Sooaluse,

Kaarli) ja kool kolis Kohala mõisa, kus see töötas kuni õppeaasta 1985/86 lõpuni. Edaspidi jätkus

õppetöö uues Uhtna koolimajas.

Vabadussõja lahingupaik mälestusmärgiga

Vabadussõjas hukkunute ühishaud (punakaartlased)

Kaarli kivi– äikesest lõhestatud rändrahn Kaarli külas, millel seisab skulptor Renaldo Veeberi poolt

valmistatud kroon, Kreutzwaldi muinasjuttudele pühendatud skulptuur, sest rahvasuu räägib, et

noor Kreutzwald käis külalastega koos karjas, istus sellel kivil ning kuulas lugusid, pani neid kirja

ning mõtles juurde.

Kaarli rahvamaja– külaelanike abil kohaliku pritsimeeste seltsi poolt ehitatud rahvamaja, mis on

säilinud küllaltki algupärasena ning kus on kohalikke piirkonna koosviibimisi peetud 1922. aastast

alates. Rahvamajas korraldati pidusid, õpiti näidendeid, korraldati mitmesuguseid kursuseid. Majas

tegutsesid ka teised organisatsioonid: maanaiste selts, raamatukogu ja karjakasvatajate ring ning

asutati ka pasunakoor.

Raudlepa külakooli asukoht– paigal on ka esteetiline ja looduslik väärtus, sest Kaarli–Vaeküla

teelt paistab üle põllu silmailu pakkuv põlispuude salu, mille taha jääb paeastang, mis loob kauni

vaate põhjakaares Raudlepa ridakülale.

Vaeküla mõisale kuulunud paemurd– mõisa ajal murti sealt ehitustegevuseks paekivi. Paigal on

kõrge esteetiline ja loodusväärtus, sest moodustab Tallinna–Narva raudtee ääres maalilise

reljeefse looduskeskkonna, kus peale paemurdmise tegevuse lõpetamist on saanud rahus kasvada

ja areneda paesele pinnasele omane miniatuurne taimestik, samuti on murd sobivaks pesapaigaks

mitmetele linnuliikidele.

Roodevälja mõisa allee ja mõisakompleks– Roodevälja poolmõis loodi 1863. aastal, mil ta

eraldati naabruses asuvast Sõmeru mõisast. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Sõmeru

mõisa omanikele von Tiesenhausenitele, olles Sõmeru mõisa kõrvalmõisaks. 1864. aastal

valminud tagasihoidliku historitsistliku puidust peahoone ehteks on fassaadi viiluväljal asuvad

loheskulptuurid. Kaunid on ka hulktahksed väravapostid, mis ääristavad peahoone ette viivat teed.

Balti mõisa jaoks kohustuslik ringtee ei paiknenud mõisa väiksuse tõttu siis peahoone ees, vaid

tegi erandlikuna tiiru ümber peahoone.


Lisad



9 / 36

Lisa 8. Kultuuriväärtuslikud objektid

Andmed: Kultuurimälestiste riiklik register, 08.06.2020

Reg. Nr Mälestise nimi Liigitus Kaitsekorra alus Kaitsevööndi ulatus Seisund Leevendused

27128

Vabadussõja Rägavere lahingu mälestussammas

ajaloomälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155)

hea

22301

Maareformi mälestuskivi

ajaloomälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 24.03.1999 määrus nr 12, (RTL 1999, 63, 843)

hea

15836

Vaeküla mõisa viinavabrik

ehitismälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558) ja "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine", kultuuriministri 17.01.2006 a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181)

Vaeküla mõisaansamblisse kuuluvatele hoonetele ja pargile on kehtestatud ühine kaitsevöönd kultuuriministri 17.01.2006 a määrusega nr 12 (RTL 2006, 9, 181)

rahuldav Hooldustöid võib teostada omanik muinsuskaitse-inspektori teadmisel.

15835 Vaeküla mõisa härjatalli 2 varemed

ehitismälestis avariiline

15834 Vaeküla mõisa härjatalli 1 varemed


15833 Vaeküla mõisa kuivati

ehitismälestis

halb

15832 Vaeküla mõisa sepikoda

ehitismälestis rahuldav

Omanikul lubatud teha väikesemahulisi hooldustöid.

15831 Vaeküla mõisa tall-tõllakuur


https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=603293

























Lisad



10 / 36

15830

Vaeküla mõisa aednikumaja

ehitismälestis halb Mälestisel lubatud teha väikesemahulisi hooldustöid. Mälestise lähiümbruses on lubatud prahi koristamine ja muru niitmine.

15829 Vaeküla mõisa kasvuhoone varemed

ehitismälestis halb Omanikul lubatud teha väikesemahulisi hooldustöid, värviparandused. Ümber mälestise prahi koristamine ja muru niitmine.

15828 Vaeküla mõisa lindla

ehitismälestis halb

15827 Vaeküla mõisa saun

ehitismälestis halb Väikesemahulisi hooldustöid. Muru niitmine ja prahi koristamine.

15826 Vaeküla mõisa puukuur

ehitismälestis avariiline Omanikul lubatud teha väikesemahulisi hooldustöid.

15825

Vaeküla mõisa ait

ehitismälestis rahuldav Mälestise omanikul on lubatud teha mälestisel väikesemahulisi hooldustöid. Mälestise lähiümbruses on omanikul lubatud koristada prahti ja muru niita vastavalt vajadusele.

15824

Vaeküla mõisa ait-kelder

ehitismälestis rahuldav Mälestisel lubatud teha omaniku vastutusel väikesemahulised hooldustööd Muru niitmine ümber mälestise, vastavalt vajadusele.

15823

Vaeküla mõisa kelder

ehitismälestis halb Omanikul lubatud mälestisel teha koristustöid ja keldrit katval muldkehandil muru niitmist vastavalt vajadusele. Kaitsealal on omanikul lubatud prahi koristamine ja


Lisad



11 / 36

muru niitmine vastavalt vajadusele.

15822 Vaeküla mõisa piirdemüürid

ehitismälestis rahuldav Omanikul lubatud piirdemüürist lahtivajunud müürikivide tagasitõstmine, prahikoristus ja rohu niitmine.

15821 Vaeküla mõisa park

ehitismälestis rahuldav Pargis on omanikul lubatud prahi koristustööd ja muru niitmine vastavalt vajadusele.

15820

Vaeküla mõisa peahoone

ehitismälestis halb Mälestisel lubatud teha väikesemahulisi hooldustöid, vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. Mälestise lähiümbruses prahi koristamist ja muru niitmist.

15819

Uhtna mõisa kuivati

ehitismälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558) ja "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 28.03. 2006 a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542)

hea Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Mälestisel ja selle lähiümbruses võib teha hooldustöid mälestist kahjustamata.

15818

Uhtna mõisa tall-tõllakuur

ehitismälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558) ja "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine",

rahuldav Uhtna mõisa tall-tõllakuuri omanikul on lubatud mälestisel teha väikesemahulisi hooldustöid, mälestist kahjustamata.

15817

Uhtna mõisa ait

ehitismälestis varemes-tunud

Mälestisel tohib omanik teha hooldustöid vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja loale. Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta.

























Lisad



12 / 36

kultuuriministri 28.03.2006 a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542)

Mälestise lähiümbruses prahi koristamist ja muru niitmist.

15816

Uhtna mõisa park

ehitismälestis rahuldav Mälestisel võib omanik teha lihtsamaid hooldustöid, muru niitmist, prahi koristamist- parki ja teisi pargis paiknevaid mälestisi kahjustamata.

15815

Uhtna mõisa peahoone


Mälestise omanik võib muuta hoone kasutamise sihtotstarvet. Omanikul on lubatud teha mälestisel hooldustöid vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

15814

Rägavere mõisa kabel


varemes-tunud

Mälestisel on lubatud omanikul teha koristustöid mälestist kahjustamata, vastavalt Muinsuskaitseameti loale. Kalmistul on lubatud rohu niitmine, koristustööd.

15813

Rägavere mõisa tuuleveski


Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Omanikul on lubatud teha mälestisel koristustöid vastavalt Muinsuskaitseameti loale, mälestist kahjustamata.

15812

Rägavere mõisa sepikoda

ehitismälestis rahuldav Mälestise sihtotstarvet võib muuta. Omanikul on lubatud mälestisel teha hooldustöid mälestist kahjustamata ja Muinsuskaitseameti loal.

15811

Rägavere mõisa kelder

ehitismälestis halb Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Omanik võib mälestisel teha hooldustöid mälestist kahjustamata ja vastavalt Muinsuskaitseameti loale.



















Lisad



13 / 36

15810

Rägavere mõisa karjakastelli varemed

ehitismälestis rahuldav Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Mälestise omanik võib mälestisel ja mälestise lähiümbruses teha hooldustöid mälestist kahjustamata.

15809

Rägavere mõisa saun

ehitismälestis rahuldav Mälestise kasutamise sihtotstarvet on lubatud muuta. Omanikul on lubatud teha mälestisel hooldustöid ja mälestise lähiümbruses koristustöid teisi mälestisi kahjustamata.

15808

Rägavere mõisa ait

ehitismälestis halb Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Omanikul on lubatud mälestisel teha hooldustöid ja mälestise lähiümbruses koristustöid teisi mälestisi kahjustamata.

15807

Rägavere mõisa valitsejamaja

ehitismälestis rahuldav Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Omanik tohib mälestisel teha hooldustöid ja lähiümbruses koristustöid teisi mälestisi kahjustamata.

15806 Rägavere mõisa piirdemüürid

ehitismälestis halb Omanikul on lubatud teha mälestisel hooldustöid ja lähiümbruses koristustöid, teisi mälestisi kahjustamata.

15805 Rägavere mõisa park

ehitismälestis halb Omanik võib teha hooldus ja koristustöid parki kahjustamata.

15804 Rägavere mõisa peahoone

ehitismälestis halb Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta. Mälestisel lubatud hooldustööd vastavalt


Lisad



14 / 36

Muinsuskaitseameti loale. Mälestise lähiümbruses lubatud koristustööd mälestisi kahjustamata.

15803 Andja kivisild ehitismälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558)

avariiline

15802

Andja mõisa tuuleveski

ehitismälestis Kaitsevööndiks on 50 m maa-ala mälestise piirist alates (KKT LISA nr 1)

avariiline Mälestise kasutamise sihtotstarvet võib muuta mälestist kahjustamata. Mälestisel on omanikul lubatud teha koristustöid, mälestist ja väärtuslikke detaile rikkumata.

15801 Andja mõisa piirdemüürid


15800 Andja mõisa lauda varemed


15799 Andja mõisa ait-elamu


15798 Andja mõisa peahoone varemed


15797

Sõmeru kivisild


restau-reerimisel

Mälestisel võib omanik teha hooldustöid vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

15796

Sõmeru vesiveski

ehitismälestis halb Mälestisel tehtavad hooldustööd peavad jälgima muinsuskaitse eritingimusi. Omanikupoolsed hooldusremonttööd ei tohi kajustada mälestist.

15775 Veltsi mõisa piirdemüürid

ehitismälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri

rahuldav Mälestisel võib omanik teha hooldustöid- mälestist säilitades.
























Lisad



15 / 36

15774 Veltsi mõisa kuivati

ehitismälestis 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558)

rahuldav

15773 Veltsi mõisa meierei


15772 Veltsi mõisa viinavabrik


15771 Veltsi mõisa moonakatemaja 2


15770 Veltsi mõisa moonakatemaja 1


15769 Veltsi mõisa kelder ehitismälestis rahuldav

15768 Veltsi mõisa park ehitismälestis rahuldav

15767 Veltsi mõisa peahoone

ehitismälestis rahuldav Mälestisel lubatud omanikul teha hooldustöid mälestise säilitamiseks.

15766

Lasila mõisa viinavabrik

ehitismälestis avariiline Lubatud on hooldustööd ja väikesemahulised remonditööd Muinsuskaitseameti loa alusel.

15765 Lasila mõisa kuivati

ehitismälestis hea Lubatud on hooldustööd Muinsuskaitseameti loa alusel.

15764 Lasila mõisa teenijatemaja


15763

Lasila mõisa park

ehitismälestis hea Omanik võib teha hooldustöid mälestist kahjustamata, Muinsuskaitseameti loa alusel.

15762 Lasila mõisa peahoone

ehitismälestis restau-reerimisel

Lubatud on hooldustööd Muinsuskaitseameti loa alusel.

15761 Jõekalda asunikutalu ait-kuivati

ehitismälestis rahuldav Leevendusi ei tehta.





Lisad



16 / 36

15760 Jõekalda asunikutalu karjalaut


15759 Jõekalda asunikutalu elamu

ehitismälestis hea

15758 Arkna mõisa karjalaut


15757 Arkna mõisa sõiduhobuste tall


15756 Arkna mõisa riistakuur


15755 Arkna mõisa sepikoda-vankrikuur

ehitismälestis hea

15754 Arkna mõisa hobusetall


15753 Arkna mõisa puutöökoda


15752 Arkna mõisa tallmeistri maja


15751 Arkna mõisa ait-kuivati


15750 Arkna mõisa kelder

ehitismälestis hea

15749 Arkna mõisa piirdemüürid


15748 Arkna mõisa paistiigi maabumistrepp


15747 Arkna mõisa kivisild 2


15746 Arkna mõisa kivisild 1

ehitismälestis hea

15745 Arkna mõisa park ehitismälestis rahuldav

15744 Arkna mõisa peahoone

ehitismälestis restau-reerimisel


Lisad



17 / 36

10643 Linnus arheoloogiamälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954)

halb

10527 Ohvriallikas arheoloogiamälestis halb Leevendusi ei tehta.

10526 Kultusekivi arheoloogiamälestis rahuldav Leevendusi ei tehta.

10525 Kultusekivi arheoloogiamälestis hea Leevendusi ei tehta.


10523 Kultusekivi

arheoloogiamälestis rahuldav Leevendusi ei tehta.

10522 Kivikalme "Rootsi kuninga haud"

arheoloogiamälestis rikutud Leevendusi ei tehta.

10521 Kivikalme arheoloogiamälestis rikutud Leevendusi ei tehta.

10520 Asulakoht

arheoloogiamälestis hea Mälestisel ja selle kaitsevööndis võib jätkata tavapärast maakasutust.

10519 Asulakoht


10518 Kultusekivi

arheoloogiamälestis asukoht tuvasta-mata

10517 Kultusekivi


10516 Kultusekivi

arheoloogiamälestis hea Leevendusi ei tehta.



10513 Kultusekivi



10511 Kultusekivi


10510 Kultusekivi


10509 Kultusekivi

arheoloogiamälestis hea


10507 Asulakoht









Lisad



18 / 36

10506 Asulakoht

arheoloogiamälestis rahuldav Mälestisel ja selle kaitsevööndis võib jätkata tavapärast maakasutust.

10505 Asulakoht arheoloogiamälestis rahuldav Leevendusi ei tehta.

10504 Ohvriallikas "Hiieallikas", "Kuldallikas"

arheoloogiamälestis rahuldav

10503 Kultusekivi






10498 Asulakoht



10496 Asulakoht



10494 Rahvapärimustega seotud kivi "Pikk kivi", "Toolse rannamehe tütar"


10493 Kultusekivi "Konnakõrtsi kivi"









10485 Kultusekivi arheoloogiamälestis hea

10484 Kultusekivi arheoloogiamälestis hävinud



Lisad



19 / 36

10482 Kultusekivi

arheoloogiamälestis hävinud





10477 Kultusekivi


10476 Kultusekivi


10475 Kultusekivi








10468 Kultusekivi












10457 Kultusekivi



10455 Kultusekivi arheoloogiamälestis rahuldav




10451 Kultusekivi

arheoloogiamälestis halb

10450 Kultusekivi arheoloogiamälestis rikutud



Lisad



20 / 36















10434 Kivikalme "Kirikumägi"


10433 Kivikalme arheoloogiamälestis halb Leevendusi ei tehta.

10432 Kalmistu "Kalmumännik"


10431 Kalmistu "Kalmumägi", "Kompvekimägi"

arheoloogiamälestis halb

10430

Asulakoht

arheoloogiamälestis Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3).

rahuldav Mälestisel leevendusi ei tehta.

10429

Asulakoht

arheoloogiamälestis Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3).

rahuldav Mälestisel võib jätkata tavapärast maakasutust.

10428 Asulakoht





Lisad



21 / 36

10425 Kultusekivi


10424 Kultusekivi



10422 Kultusekivi


10421 Kultusekivi


10420 Kultusekivi


10419 Kultusekivi

arheoloogiamälestis hoolda-mata

10418 Kultusekivi


10417 Kultusekivi


10416 Kultusekivi


10415 Kultusekivi


10414 Kultusekivi


10413 Ohvrikivi "Hiiekivi" arheoloogiamälestis halb Leevendusi ei tehta.

10412 Kultusekivi


10411 Kultusekivi


10410 Kultusekivi


10409 Kultusekivi


10408 Kultusekivi


10407 Kultusekivi


10406 Kultusekivi


10405 Kultusekivi


10404 Kultusekivi








Lisad



22 / 36



10396 Kivikalme "Kullamägi"


10395 Kivikalme arheoloogiamälestis hea

10394 Asulakoht

arheoloogiamälestis 50 m mälestise piirist või väliskontuurist.

hea Võib jätkata juba väljakujunenud maakasutust.





10367

Lohukivi

arheoloogiamälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) ja "Kultuurimälestiste nimetuste muutmine" Kultuuriministri käskkiri 11.03.2015 nr 1-2/60

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

rahuldav Leevendusi ei tehta.

10366 Kultusekivi arheoloogiamälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954)

halb

10365

Kultusekivi

arheoloogiamälestis Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

rahuldav Leevendusi ei tehta.






10359 Kultusekivi


10358 Kivikalme arheoloogiamälestis rahuldav







https://www.riigiteataja.ee/akt/317032015008











Lisad



23 / 36


10356 Hiiemägi


10355 Asulakoht arheoloogiamälestis rahuldav

10354 Linnus "Kloodi Pahnimägi"


10353 Kivikalme "Sarapuumägi"


10352 Kultusekivi arheoloogiamälestis rikutud


10350 Kultusekivi


10349 Kultusekivi





10345 Kalmistu


10344 Kalmistu arheoloogiamälestis rahuldav


10342 Kalmistu "Surnumägi"


10341 Kalmistu "Kabelimägi"





10337 Kivikalme "Kabelimägi"



5784

II maailmasõjas hukkunute ja terrorohvrite ühishaud

ajaloomälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr 24, (RTL 1997, 88, 521) ja "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja

hea Hooldustööd on lubatud.









Lisad



24 / 36

kaitsevööndi määramine", kultuuriministri 28.03.2006 a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542)

5783 Vabadussõjas hukkunute ühishaud

ajaloomälestis "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr 24, (RTL 1997, 88, 521)

rahuldav

5782 Aluvere külakooli hoone

ajaloomälestis avariiline Leevendusi ei tehta.

5781

Tõrma kalmistu

ajaloomälestis hea Matmine on lubatud tingimusel, et enne 1940. a paigaldatud hauatähised ja piirded säiliksid oma algsel asukohal.













Lisad



25 / 36

Lisa 9. Kaitstavad loodusobjektid

Andmed: EELIS, 14.12.2020

HOIUALAD

Looduskaitseline piirang

Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord

Kunda jõe hoiuala (KLO2000063)

Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 237 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“

Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Järni hoiuala (KLO2000033)

Järni hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - puisniitude (6530*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse.

KAITSEALAD

Looduskaitseline piirang

Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord

Rägavere mõisa park (KLO1200357)

Vabariigi Valitsuse 3.03.2006. a määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“

Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270)

Vabariigi Valitsuse 12.12.2005. a määrus nr 295 “Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine; 2) Porkuni järve ja Võhmetu-Lemküla-Piisupi karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja tutvustamine; 3) III kategooria kaitsealuse liigi - hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) kaitse; 4) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliigi kaitse; 5) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)1, karstijärvede ja -järvikute (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniitude (6510) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse.

Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579)

Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määrus nr 104 “Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Mõdriku-Roela maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) Mõdriku-Roela oosistu, mõhnastiku, karsti, allikate ja allikajärvede kaitse; 2) elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine; 3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide - laanepüü (Bonasia bonasia) ja musträhni (Dryocopus martius), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade kaitse;

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.

Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.


Lisad



26 / 36

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), loodude (6280*), rabade (7110*), allikate ja allikasoode (7160), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liigi - pruunkaru (Ursus arctos) ning II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Karitsa mõisa park (KLO1200352)



Lasila looduskaitseala (KLO1000642)

Vabariigi Valitsuse 4.02.2016. a määrus nr 15 "Lasila looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri"

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi, haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)3 , puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060); 3) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need on villtulikas (Ranunculus lanuginosus), punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja varju-püsikluste (Bromus benekenii).

Kohala mõisa park (KLO1200344)

Vabariigi Valitsuse 3.03.2006. a määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri “


Vaeküla mõisa park (KLO1200324)

Vabariigi Valitsuse 3.03.2006. a määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri “


Neeruti maastikukaitseala (KLO1000544)

Vabariigi Valitsuse 7.04.2017. a määrus nr 72 "Neeruti

Neeruti maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Neeruti mäed), järvi, metsakooslusi, soid, bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, haruldasi, ohustatud ja


Lisad



27 / 36

maastikukaitseala kaitse-eeskiri"

kaitsealuseid liike ning nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ehk sürjametsad (9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Lasila mõisa park (KLO1200170)



Uhtna mõisa park (KLO1200169)



Mädapea tammiku maastikukaitseala (KLO1000578)

Vabariigi Valitsuse 30.03.2007. a määrus nr 98 “Mädapea tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Mädapea tammiku maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) Mädapea tammiku, sellega piirnevate koosluste ja karstide kaitse ja tutvustamine; 2) I kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.

Mädapea mõisa park (KLO1200603)



Sämi maastikukaitseala (KLO1000274)

Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 239 “Sämi

Sämi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja


Lisad



28 / 36

maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 2) I kategooria kaitsealuse loomaliigi ja II kategooria kaitsealuse taimeliigi kaitse.

Arkna mõisa park (KLO1200281)

Vabariigi Valitsuse 3.03.2006. a määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”


PÜSIELUPAIGAD

Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse-eesmärk ja kaitsekord

Jäätma merikotka püsielupaik (KLO3001804)

Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest § 50

Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739)

2005.07.04 keskkonnaministri 4.07.2005 vastu võetud määrus nr 56 "Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri"

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 8 lõike 2 punkti 3 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi harivesiliku (Triturus cristatus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Taaravainu käpaliste püsielupaik (KLO3001242)

2011.02.03 I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (terviktekst)

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 1 lõike 2 punktide 6, 8 ja § 5 lõike 3 punktide 6, 24, 25, 32, 36–38, 51, 55, 65, 66, 69, 70 ja 76–79 kohaselt I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Need liigid on: lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), harilik muguljuur (Herminium monorchis), soohiilakas (Liparis loeselii), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos), harilik sookäpp (Malaxis paludosa), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), arukäpp (Orchis morio) ja tõmmu käpp (Orchis (Neotinea) ustulata).

Toomla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000255)

Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest § 50

Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Ubja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001095)

Varudi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001826)

eelis://view/dok/1122529702















Lisad



29 / 36

Varudi-Altküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000422)

ÜKSIKOBJEKTID

Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse-eesmärk ja kaitsekord

Rahkla allikad (KLO4001070)

Keskkonnaministri 2.04.2003 vastu

võetud määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-

eeskiri“

Kaitse-eesmärk on kaitsta üksikobjekti tema teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu. Kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest (§ 4 lõige 6).

Samma allikad (KLO4001073)

Sämiveski allikad (KLO4000546)

NATURA 2000

LOODUSALAD

Looduskaitseline piirang Kaitsekord

Mädapea loodusala (EE0060204)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070).

Sämi loodusala (EE0060219)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Sirtsi loodusala (EE0070104)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane (Boros schneideri).

Neeruti loodusala (EE0060203)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad. (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Mõdriku-Roela loodusala (EE0060202)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);


Lisad



30 / 36

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Lasila loodusala (EE0060206)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad. kuusikud (9050); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Porkuni loodusala (EE0060214)

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).


Lisad



31 / 36

Lisa 10. Riigiteede nimekiri

Andmed: Maanteeamet, 07.01.2020

Tüüp Tee nr Nimetus

Põhimaantee 1 Tallinn - Narva

5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru

Tugimaantee

20 Põdruse - Kunda - Pada

22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva

23 Rakvere - Haljala

88 Rakvere - Rannapungerja

Kõrvalmaantee

17114 Rägavere - Mõedaka

17119 Sõmeru - Kabala

17120 Sämi - Sonda - Kiviõli

17133 Tõrma - Koeravere

17137 Uudeküla - Lasila

17138 Levala - Karitsa

17141 Assamalla - Kadrina

17145 Vanamõisa - Veltsi - Päide

17146 Lasila - Saksi

17147 Lasila - Levala

17149 Rakvere - Jõepere

17157 Kunda mõis - Sämi

17161 Koovälja - Kohala

17162 Ubja - Kohala

17163 Sõmeru - Katela

17164 Arkna - Rakvere

17189 Rakvere sissesõit

17197 Rägavere mõisa tee

17202 Teedevalitsuse sissesõit

17208 Näpi tee


Lisad



32 / 36

Lisa 11. Olemasolev elektriliinide põhivõrk ja alajaamad

Olemasolevad õhuliinid

Tähis Nimetus Pinge (kV)

L065 Väike-Maarja - Rakvere 110

L066 Rakvere - Rakvere-Põhja 110

L103A Rakvere-Põhja haru 110

L102 Rakvere - Tapa 110

L060 Rakvere - Kadrina 110

L115 Rakvere - Kunda 110

L103 Püssi - Rakvere 110

L103B Uhtna haru 110

L206 Püssi - Kiisa 220

L360 Püssi - Rakvere 330

L506 Rakvere - Kiisa 330

L511 Aruküla - Balti 330

Alajaamad

Alajaama nimetus Pinge

(kV)

Uhtna 110

Lisa 12. Puhastid

Andmed: EELIS, 01.09.2020

Nimi Tüüp KKR kood EHAK

Lasila RVP Pinnasfilter PUH0593230 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Lasila küla

Lepna puhasti Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0596910 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Tobia küla

Lihakombinaadi sademevee PS

Muu PUH0598810 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Roodevälja küla

Pahnimäe sademeveepuhasti

Õli- ja rasvapüünis PUH0000175 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla

Arkna Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0593210 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Arkna küla

Aru-Lõuna karjääri settebassein

Settebassein PUH0593120 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Andja küla


Lisad



33 / 36

Bauroc reoveepuhasti

Biokilepuhasti PUH0597110 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Andja küla

Kohala reoveepuhasti

Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0596120 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Kohala küla

Veltsi reoveepuhasti Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0593240 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Veltsi küla

Ubja põlevkivikarjääri settebassein

Settebassein PUH0593180 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Nurme küla

Ubja reoveepuhasti Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0594220 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Ubja küla

Uhtna puhasti Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0596110 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Uhtna alevik

Vaeküla reoveepuhasti

Läbivoolne aktiivmudapuhasti PUH0596130 Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Vaeküla

Lisa 13. Maaparandussüsteemid

Andmed: EELSI, 02.01.2020

Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus Ehitusaasta

1107410040030 Lõuta-Koovälja 2 1978

1107410020040 Kaevanduse 4 1981

1107380020040 Sooaluse 3 1986

1107550040020 Ussimäe 2 1977

1107560040020 Sõmeru 1968

1107290020050 Kundajõe 2 1971

1107370020060 Vaeküla-Võhma 2 1976

1107290010070 Varudi 3/PÜ-142Kunda-Sonda 1970

1107290020030 Kundajõe 1 1971

1107540020040 Lepna 3 1974

1107550020031 Roodevälja-Muru 1972

1107290020040 Varudi I 1973

1107560020010 Arkna Selja 1967

1107560040030 Kaarli 2 1968

1107550020020 Roodevälja 2 1972

1107510020010 Päide Kisuvere 1975

1107490020030 Veltsi 3 1974

1107540020050 Lepna 4 1974

1107550020010 Roodevälja 1 1972

1107550040040 Sõmeru/PÜ-46Sõmera 1977

1107540010010 Tobia mk 1968


Lisad



34 / 36

1107290020070 Uhtna 1983

1107540020020 Lepna 1 1974

1107290020080 Sämi 1983

1107530010030 Karitsa 1963

1107410040050 Katku 2 1978

1107470020020 Sallisaare 2 1977

1107290020060 Kundajõe 3 1971

1107410040010 Sooaluse 1 1986

1107460040050 Allikmaa 1 1991

1107410040020 Lõuta-Koovälja 1 1978

1107460040070 Hulja-Selja 1973

1107490020050 Veltsi 5 1974

1107410020030 Kaevanduse 3 1981

1107460040030 Erna 3 1991

1107490020010 Palli 1981

1107490020020 Veltsi 2 1974

1107230020080 Varudi 2 1980

1107460030060 Roodevälja 4 1972

1107370020010 Võhma-Mälusmäe 1 1976

1107370020030 Võhma-Mälusmäe 3 1976

1107370020040 Võhma-Mälusmäe 4 1976

1107370020080 Vaeküla-Võhma 3 1976

1107460020140 Peetri 1966

1107460030010 Arkna 1 1974

1107460030020 Arkna 2 1974

1107460030030 Papiaru 1972

1107550020030 Roodevälja 3 1972

1107290020090 Kolga 1976

1107290020100 Rahkla 1975

1107460020110 Ubja keskuse 1 1968

1107550040030 Ussimäe 3 1977

1107560020020 Arkna 69 1969

1107560030010 Juhani mk 1950

1107560040010 Kaarli 1 1972

1107380020030 Sooaluse 2 1986

1107380020050 Sooaluse 4 1986

1107410020010 Kaevanduse 1 1981

1107550040010 Ussimäe 1 1977

1107460020050 Rudja talu 1993


Lisad



35 / 36

1107460020080 Selja jõe 1 1967

1107370020090 Vaeküla koplid 1968

1107380020010 Kohala 1 1976

1107460030070 Selja 1 1975

1107460030080 Nõgu 1 1973

1107460030080 Kullaaru 1985

1107460030100 Erna 1 1991

1107410040021 Sooaluse 5 1986

1107560040050 Mõdriku I-1 1983

1107560040080 Mõdriku I-3 1983

1107460030090 Nõgu 2 1968

1107460020130 Ubja keskuse 2 1968

1107380020020 Kohala 2 1976

1107410020020 Kaevanduse 2 1981

1107410040021 Lõuta-Koovälja 1978

1107290020040 Varudi II-2 1979

1107290020040 Umboja 1973

1107460020050 Kõrrepõllu talu 1993

1107460020120 Allika talu 1992

1107560040040 Mõdriku II-1 1983

1107560040070 Mõdriku I-2 1983

1107560040090 Mõdriku I-4 1983

1107290020010 Jäätma 1975

1107460030030 Arkna 3 1974

1107460030040 Arkna 4 1974

1107460030070 Päide 1979

1107460030080 Kullaaru I 1979

1107490020040 Veltsi 4 1974

1107530010010 Roodevälja 5 1972

1107530010020 Selja 2 1975

1107540020030 Lepna 2 1974

1107370020050 Vaeküla-Võhma 1 1976

1107410040040 Katku 1 1978

1107490020060 Haljala 1 Veltsi 1976

1107470020010 Sallisaare 1 1977

1107460040010 Veltsi 1 1974

1107460040020 Erna 2 1991

1107460040060 Allikmaa 2 1991

1107370020020 Võhma-Mälusmäe 2 1976


Lisad



36 / 36

1107460040040 Erna 4 1991

1107460030050 Arkna I-1 1975

1107460020060 Aruse 1968

1107290020020 Varudi II-1 1979

1107460020100 Selja jõe 2 1967

Documents

Rakvere valla üldplaneering