Töö nr. 327/02 - Narvaweb.narva.ee/files/676.pdf · 2011. 9. 6. · Narva linna jäätmemajanduse arengukava. Töö nr. 327/02 . Töö teostaja: Osaühing "Hendrikson & Ko" Tartu

Narva linna jäätmemajanduse arengukava

Töö nr. 327/02

Töö teostaja:

Osaühing "Hendrikson & Ko" Tartu 51003, Õpetaja 9

Tel. (07) 427 777

Tartu 2002


Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................2 2. Narva linna jäätmekava koostamise alused ...............................................................3 3. Narva linna strateegilised arengudokumendid...........................................................4

3.1 Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ..................................................6 3.2 Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava ................................................................6 3.3 Jäätmehooldus......................................................................................................8

4. Jäätmevoogude analüüs ja jäätmete tekke prognoos ...............................................10 4.1 Segaolme- ja kompostitavad jäätmed ................................................................10

4.1.1 Pakend.........................................................................................................11 4.1.2 Loomsed jäätmed ........................................................................................13

4.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed...............................................................................13 4.3 Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid .................................................14 4.4 Reovee sete ........................................................................................................14 4.5 Raviasutuste jäätmed .........................................................................................15 4.6 Maha jäätud jäätmed ja saastunud pinnas..........................................................15 4.7 Tööstusjäätmed ..................................................................................................16

4.7.1 Elektrijaamajäätmed ...................................................................................16 4.7.2 Muud tööstusjäätmed ..................................................................................17

4.8 Ohtlikud jäätmed................................................................................................18 4.9 Elektroonikajäätmed ..........................................................................................19

5. Jäätmekäitluse keskkonnamõju...............................................................................19 6. Jäätmekoguste ja ohtlikuse vähendamine, sorteerimine ning taaskasutamine.........20

6.1 Segaolmejäätmed ...............................................................................................22 6.2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................25 6.3 Ehitus- ja lammutusjäätmed...............................................................................26 6.4 Romusõidukid ja kummid..................................................................................27 6.5 Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed.....................................................................................................................27 6.6 Energeetika jäätmed...........................................................................................28 6.7 Ohtlikud jäätmed................................................................................................29 6.8 Elektroonika jäätmed .........................................................................................29

7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine .................................................................30 8. Prügilad ....................................................................................................................31

8.1 Jääkreostus .........................................................................................................33 8.2 Prügilate vastavusse viimine ja sulgemine ........................................................34

9. Korraldavad asutused ja institutsioonid ...................................................................35 10. Jäätmekäitluse üldine skeem..................................................................................36

10.1 VISIOON aastani 2012 ....................................................................................38 10.2 Töö avalikkusega .............................................................................................39 10.3 Tegevuskava ....................................................................................................40

11. Järeldused ja probleemid........................................................................................42 Kasutatud materjalid ....................................................................................................44

Kasutatud seadusandlike aktide nimistu ..................................................................45 LISA 1. Õigusaktidest tulenevad nõuded ....................................................................46

Hendrikson&Ko Töö nr. 327/02 1


1. Sissejuhatus Narva linna jäätmemajanduse arengukava koostati linna parema elukorralduse ja – kvaliteedi tagamiseks toetudes Jäätmeseaduses sätestatule. Töö on tehtud OÜ Hendrikson & Ko poolt vastavalt 04.07.2002. a. Narva Linnavalitsusega sõlmitud lepingule. Käesoleva töö eesmärgiks on Narva linna jäätmemajaduse ratsionaalseima pikaajalise lahenduse väljatöötamine ja selge jäätmekäitluse visiooni andmine. Lähtudes sealjuures Jäätmeseaduses (RTI 1999, 23, 353) fikseeritud nõuetest kohaliku omavalitsuse jäätmekavale ja kaasaegsest omavalitsuse strateegilise juhtimise põhimõtetest (avalikkuse osalemine, laiapõhjaline huvide arvestamine, pikaajaline ratsionaalsus jm). Jäätmekava teostamise käigus analüüsiti Narva jäätmemajandust puudutavaid materjale ja varasemaid tehtud uuringuid, töös järgitakse jäätmekava koostamise aktsepteeritud suundi. Töö seadusandliku baasi annavad Eesti vastavad seadusandlikud aktid ning normdokumendid. Kava realiseerimine sõltub lisaks Narva linnas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-Eestilisest jäätmekäitluse alasest ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. Narva linna jäätmemajanduse arengukava koostas OÜ Hendrikson & Ko töögrupp koosseisus: Kuido Kartau (ekspert - keskkonnamõju hindamise litsents KMH0034), Robert Tomasson ja Robert Kiviselg.



2. Narva linna jäätmekava koostamise alused 2. Narva linna jäätmekava koostamise alused Narva linna jäätmekava koostamine on tulevikku suunatud tegevus, mille puhul tuleb arvestada paratamatult eksisteeriva määramatusega. Rakendamiskõlbliku, planeeritud ajale vastupidava kava koostamine sõltub suuresti olemasoleva olukorra kirjelduse adekvaatsusest ja sellest tulenevast hinnangust olukorrale, tulevikutrendide prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavusest ning prognoosimise oskusest. Hea kava on kava, milles on suudetud tuleviku jäätmemajandust mõjutavaid tegureid võimalikult täpselt ette näha.

Narva linna jäätmekava koostamine on tulevikku suunatud tegevus, mille puhul tuleb arvestada paratamatult eksisteeriva määramatusega. Rakendamiskõlbliku, planeeritud ajale vastupidava kava koostamine sõltub suuresti olemasoleva olukorra kirjelduse adekvaatsusest ja sellest tulenevast hinnangust olukorrale, tulevikutrendide prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavusest ning prognoosimise oskusest. Hea kava on kava, milles on suudetud tuleviku jäätmemajandust mõjutavaid tegureid võimalikult täpselt ette näha. Käesolev jäätmekava ei saa olla lõplik ja paindumatu tegevuskava, vaid vajaduse korral muudetav strateegia. Muudatusi ning täpsustusi jäätmekavas võivad kaasa tuua lisauuringute või muu informatsiooni laekumisel ilmnevad hinnangute muutused olukorrale või tulevikutrendidele. Samuti võivad muutusi tuua kaasa prognoosimatud või raskesti prognoositavad muutused poliitilistes või majanduslikes sfäärides. Seetõttu tuleb jäätmekava teatud aja möödudes üle vaadata ning aktualiseerida.

Käesolev jäätmekava ei saa olla lõplik ja paindumatu tegevuskava, vaid vajaduse korral muudetav strateegia. Muudatusi ning täpsustusi jäätmekavas võivad kaasa tuua lisauuringute või muu informatsiooni laekumisel ilmnevad hinnangute muutused olukorrale või tulevikutrendidele. Samuti võivad muutusi tuua kaasa prognoosimatud või raskesti prognoositavad muutused poliitilistes või majanduslikes sfäärides. Seetõttu tuleb jäätmekava teatud aja möödudes üle vaadata ning aktualiseerida. Narva linna jäätmekava on olemuselt osaks mitmetele rahvusvahelistele, riiklikele ja omavalitsuse tasandi dokumentidele. Seetõttu on jäätmekava koostamisel põhjalikult analüüsitud nii kohalikke ja maakondlikke planeeringuid-arengukavasid. Analüüsitud on nii üldisi seadusandlikke norme (Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised dokumendid, riiklikud seadused) konkreetselt jäätmemajandust puudutavaid strateegilisi dokumente (riikliku jäätmekava projekt, Ida-Viru maakonna jäätmekava) kui ka piirkonna üldisi arenguid suunavaid dokumente (Narva üldplaneering ja arengukava).

Narva linna jäätmekava on olemuselt osaks mitmetele rahvusvahelistele, riiklikele ja omavalitsuse tasandi dokumentidele. Seetõttu on jäätmekava koostamisel põhjalikult analüüsitud nii kohalikke ja maakondlikke planeeringuid-arengukavasid. Analüüsitud on nii üldisi seadusandlikke norme (Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised dokumendid, riiklikud seadused) konkreetselt jäätmemajandust puudutavaid strateegilisi dokumente (riikliku jäätmekava projekt, Ida-Viru maakonna jäätmekava) kui ka piirkonna üldisi arenguid suunavaid dokumente (Narva üldplaneering ja arengukava). Joonis 1. on esitatud Narva linna jäätmekava seos mitmete erineva tasandi dokumentidega. Tekstilises osas on antud ülevaade neist olulisematele Narva linna ja selle lähiümbrusega seotud planeerimis-arendusdokumentidele.

Joonis 1. on esitatud Narva linna jäätmekava seos mitmete erineva tasandi dokumentidega. Tekstilises osas on antud ülevaade neist olulisematele Narva linna ja selle lähiümbrusega seotud planeerimis-arendusdokumentidele. Joonis 1. Narva jäätmekava seotus erinevate dokumentidega. Joonis 1. Narva jäätmekava seotus erinevate dokumentidega.

2 3

Rahvusvaheline õigus

Baseli konventsioon Üleriigiline planeering Eesti 2010

NARVA LINNA JÄÄTMEKAVA

Üleriigiline jäätmekava Ohtlike jäätmete programm Pakendiseaduse täitmise programm Tervishoiuasutuste käitlemise kava Reoveesetete programm Loomsete jäätmete programm Saastunud pinnase programm Hüljatud jäätmete programm Maakonna jäätmekava

Euroopa Liidu direktiivid 75/442/EMÜ jäätmed 91/689/EMÜ ohtlikud

jäätmed

Maakonna planeering Eesti seadusandlus Keskkonnaseadused Omavalitsuse korraldus Maksuseadused Narva linna üldplaneering

Arengukava

Eesti Keskkonnastrateegia Riiklik Keskkonnategevuskava



3. Narva linna strateegilised arengudokumendid Kõige olulisemad kogu omavalitsuse territooriumi ja kõiki elualasid hõlmavad arengudokumendid kohalikul tasandil on arengukava, üldplaneering ja kohalik Agenda 21. Vastavalt Jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861) koostatakse Eestis riiklik, maakondlikud ja omavalitsuste jäätmekavad. Narva linna jäätmekava koostamisel juhindutakse üleriigilise jäätmekava eelnõust ja Ida-Virumaa jäätmekavast. Samuti on jäätmekava koostamisel arvestatud Eesti Keskkonna Strateegia, Narva linna jäätmehoolduseeskirjaga ja Narva linna üldplaneeringus mainitud suundadega. Narva linna üldplaneering on kehtestatud Narva Linnavolikogu 28.11.2001.a. määrusega nr. 92/49. Üldplaneeringu ülesandeks on Narva linna territoriaal- majanduslike arengu põhisuundade kavandamine, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ja nende omavaheline sidumine. Üldplaneeringu andmetel alates 1992. aastast, mil rahvaarv oli Narva linnas ca 84 000, on see pidevalt kahanenud ja jõudnud aastaks 2001 70 000 inimese piirile. Narva linna üldplaneeringu kohaselt rahvastiku arv lähema kümne aasta jooksul enam oluliselt ei muutu, kuid on oodata rahvastiku vananemist.

Hoolimata kõrgest tööealiste osakaalust on reaalselt tööd omavate isikute hulk Narva linnas väike (Narva ettevõtteregistri järgi oli 2000. aasta alguses tööga hõivatuid 41 % inimest tööealisest elanikonnast, seega puuduvad ametlikud andmed 59 % inimese töökoha kohta), suur on varjatud tööpuudus. 2001. a oli Ida – Virumaa keskmine registreeritud töötuse tase 11 - 12 % protsenti tööealisest elanikkonnast. Eestis tervikuna oli see näitaja 6,1%. Siinkohal tuleb märkida, et registreeritud töötus on tegelikust ligi kaks korda madalam. Statistikaandmetel oli Ida-Virumaal leibkonna ühe liikme keskmine netosissetulek 2001. aastal 1733 krooni kuus. Eraldi ei ole toodud Narva elanike sissetulekut, kuid võib oletada, et Narva linna elanike leibkonna sissetulek on veidi suurem, kui maakonna keskmine. Eesti keskmine sissetulek on leibkonna liikme peale 2280 krooni e. 24 % kõrgem kui Ida – Virumaal.. Selle põhjal võib oletada, et suuremal osal elanikkonnalt on jäätmekäitlusega seotud probleemid teisejärgulised. Samas peab omavalitsus keskenduma eeskätt sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Tulevikus kujuneb Narvast Euroopa Liidu ja Venemaa (SRÜ majandusruumi) vahel asuv ja rahvusvahelisele ärile laia teenuste spektrit pakkuv kontakttsoon. Narva linna strateegilise visiooni üheks elemendiks on majandussfääri diversifitseerumise jätkumine. Seda nii tööstuse osas (Narva sobib inimressursilt eelkõige tööstuslinnaks) kui senini mahajäänud teeninduse vajaliku ennakarengu osas. Sealjuures on oluline, et kuna elanikkonna sissetulekud on (Eesti taustal) suhteliselt madalad, siis saab teenindus jalad alla vaid sel juhul, kui suudetakse osutada teenuseid ka rahvusvahelisele kontingendile (sh ka aga mitte ainult turistid).



Üldplaneering lähtub riikliku jäätmekava seisukohtadest ning tõenäolistest jäätmekorralduslikest arengusuundumustest Narva linnas. Maavajadus uue prügila jaoks linnas puudub ning jäätmed suunata uude maakondlikku prügilasse. Väikesed jäätmete sorteeritult kogumise keskused (sh. ohtlike jäätmete kogumine näiteks bensiinijaamades) linnaosades tuleb lahendada detailplaneeringu/projekti staadiumis, maa sihtotstarvet sellega ei muudeta. Juhul kui perspektiivis luuakse linna jäätmete sorteerimise ja/või ümbertöötlemise jaam, tuleb see paigutada planeeritud tootmismaadele. Jäätmekäitluskeskuse arendamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine (näiteks detailplaneeringule). Narva linna arengukava aastateks 2001 – 2004 on vastu võetud Narva Linnavolikogu 26. 05. 2000. aasta määrusega nr. 8. (uuendatud 29.08.2001) Arengukava kvaliteedist ja reaalsuse järgimisest (rakendatavus, rahastamise tagamine jm) sõltub paljuski kohaliku omavalitsuse toimimise efektiivsus. Arengukavas on antud ülevaade Narva linna praegusest olukorrast ning arengueeldustest. Narva linna arengu põhijoonteks on:

Sekundaarsektori kvalitatiivne ja kvantitatiivne areng. Tööstuspiirkondade intensiivsem kasutamine.

Tertsiaarsektori (teenindus) kvalitatiivne ja kvantitatiivne laienemine. Täiendava territooriumi reserveerimine.

Arengukava eesmärk 6.2. sätestab: Nüüdisaegne ja kvaliteetne elukeskkond linnaelanikele. Selle alusel on väljapakutud järgmised ülesanded ja projektid:

Narva Agenda 21 ettevalmistamine. Jäätmekäitlusprogrammi väljatöötamine. Ohtlike jäätmete käitlusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine. Teisese toorme ja mahukate jäätmete käitlusprogrammi väljatöötamine ja

rakendamine. Spetsiifiliste jäätmete käitlemine. Linna prügilad. Kohalikele omavalitsustele esitatud looduskaitsenõuete täitmine (sh ekspertiisid,

audit jne). Uuringute läbiviimine looduskaitse, elukeskkonna kvaliteedi osas, samuti

materjali kogumine, süstematiseerimine ja selle elanikkonnale kättesaadavuse tagamine.

Elanikkonna informeerimine ja teadlikkuse tõstmine looduskaitse olukorrast linnas (õhk, vesi, pinnas, müra jne).

Arengukava eesmärk 4.1. sätestab: Atraktiivse keskkonna loomine rahvusvahelisse majandusse integreeruva ettevõtluse säästlikuks ja dünaamiliseks arenemiseks.

Arengukava eesmärk 4.2. sätestab: Tootmise ja teenuste arendamine tihedas seoses innovaatilise praktikaga, innovatsioonikliima kujunemisele ja Narva konkurentsivõimekuse kasvule kaasaaitamine.



Ida-Viru maakonnaplaneeringu tähelepanu on juhitud prügilate korrastamise vajadusele. Korrastamist ja järelvalvet vajavad tootmisjääkide ladestamiskohad nagu: Nakro jäätmehoidla, elektrijaamade tuhaväljakud. SINa-IDA projekt on koostatud Ida-Virumaa omavalitsuste (Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve ja Vaivara) ja Soome omavalitsuse (Lahti) koostöös 2002 aastal. Selle eesmärgiks on täiustada Ida-Virumaa jäätmemajandust - arendada välja jäätmesorteerimiskompleks, mis koosneb sorteerimiskeskusest ja kahest jäätmejaamast; aidata kaasa keskkonnateadlikuse tõusule nii elanike kui ettevõtete tasandil.

3.1 Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia ja Keskkonnategevuskava on olulisimad üleriiklikud keskkonnakorraldust mõjutavad dokumendid. Üldised riiklikku jäätmete teemat käsitlevad põhimõtted on esitatud Eesti Keskkonnastrateegias (jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamise laiendamine, keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine ning jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine). Strateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need perioodiliselt koostatavas Eesti Keskkonnategevuskavas. Värskeim tegevuskava koostati aastateks 2001-2003 ja see kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 5. juunil 2001. aastal. Olulisemateks otseselt Narva linna jäätmekäitlust puudutavateks ehituslikeks tegevusteks on planeeritud: • Uikala tavajäätmete prügila ehitamine 2001 – 2004. • Ida-Virumaa jääkreostuse kollete likvideerimise tegevuskava ja jäätmekava. • Ida - Virumaa piirkondliku ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rajamine. • Jäätmejaamade rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks

töötlemiseks (15 tk Eestis, üks Narvas). • Kompostimisväljakute rajamine. • Saastekoristustööde kavandamine ja projekteerimine 2001 – 2007. • Narva OJ kogumispunkti juurdepääsutee ümberehitamine. • Balti EJ tuhavälja nr.2 Narva veehoidlasse väljalastava leeliselise liigvee puhasti

ehitus.

3.2 Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on koostamisel, eeldatavasti valmib ja kinnitatakse see käesoleval aastal. Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks, selle koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu.



Selles dokumendis käsitletakse Narvat eeskätt seoses jõujaamades tekkivate jäätmetega. On mainitud, et suured tuhaplatood ohustavad keskkonda siis, kui suurte sadude korral toimub tuhaväljade tugevalt leeliselise vee heide Narva jõkke. 2009. aastaks peab kolde- ja lendtuha ladestamine ja prügilate keskkonnaseisund vastama tingimustele, mis on esitatud EL direktiivides ja vastavates Eesti õigusaktides. On seatud eesmärk muuta põlevkivituhk ohutuks jäätmeliigiks. Põlevkivituha kasutusaladeks on pakutud traditsioonilist lupjamist ja ehitusmaterjalide tootmist. Samas on pakutud võimalus kasutada seda segatuna vanapaberi värviärastusjäätmetega prügilate konstruktsioonide (põhja- ja katterajatiste) rajamisel. Narva tavajäätmete prügila on määratletud kui tugiprügila. Tugiprügila tegutseb jäätmete ladestuspaigana seni, kuni valmib uus prügila, mille teeninduspiirkonda see tugiprügila jääb. Nõuetele vastava prügilana on välja toodud Uikala prügila (Narvast 60 km), kusjuures on mainitud, et prügilate programmi esimeses etapis (kuni 2004.a.) tuleb rajada selle esimene järk ja arendada tegevust. Samuti on Narvas ettenähtud üks jäätmejaam. Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Lisaks on konstateeritud jäätmealase reaalkoormatise lauskehtestamise vajadust. Ida - Virumaa jäätmekava valmis 2002. aastal, milles on koostatud tegevuskava jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning Keskkonnastrateegias ja Keskkonnategevuskavas toodud eesmärkide täitmiseks. Kuna maakondlik ja ka Narva linna jäätmekavad valmisid enne riikliku jäätmekava, on vajalik maakondlik ja linna jäätmekava lähiajal üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Ida – Virumaa jäätmekavas on Narva linna osas seatud järgnevad ülesanded:

• segaolmejäätmete ladestuskohad on Uikala ja Narva prügila (ajutiselt - vaid kodumajapidamistest);

• kasutatavate tavajäätmeprügilate sulgemisotsused ja segaolmejäätmete veoskeemi muutmine;

• optimaalse segaolmejäätmete taaskasutamise võrgustiku loomine; pilootprojektide käivitamine jäätmete taaskasutamiseks;

• olmelise iseloomuga ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine; • tavajäätmeprügilate sulgemistööd; • kasutatavate tööstusjäätmete prügilate nõuetega vastavusse viimise kavade

kinnitamine ja/või sulgemisotsused; • tööstusjäätmete prügilate sulgemis-, korrastamiskavad, projektid ja nende

elluviimine; • Narva Elektrijaamad - tuha senise ladestamistehnoloogia lõpetamine ja

tuhaväljade korrastamine; • Täiendada 2002-2003. a. maakonna ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku;

täiendavate konteinerite paigaldamine Narvas; • Balti SEJ tuhavälja nr 2. sulgemine; • Jäätmejaamade tasuvusuuringud 2002. a. jooksul.



3.3 Jäätmehooldus Jäätmehooldus hõlmab jäätmekäitlust (jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelvalvet selle üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Jäätmekava koostamise kontekstis on olulisel kohal jäätmetekke ja jäätmehoolduse üldine olukord ning seda suunavad temaatilised arengusuundumused ning dokumendid. Suurimateks jäätmetekitajateks on tööstusettevõtted ja linna elanikkond. Narva linnas on rõhutatult ülekaalus tööstusjäätmed. Tööstusettevõtetes tekkivatest jäätmetest on tähtsaim Balti soojuselektrijaamas tekkiv põlevkivituhk (ca 1,5 miljonit tonni aastas). Elanikkonna poolt tekitatakse olmejäätmeid 17 000 t, mis ladestatakse Narva prügilassse (vt. Joonis 2.). Kokku on linnas jäätmehoidla maad 13,52 km2 s.o. ca 17 % kogu linna territooriumist, sellest 9,6 km2 e. 71 % moodustavad Balti Elektrijaama kaks tuhavälja. Eelseisva kümnendi jooksul jäävad Narva järgmised jäätmeladestuskohad – Balti Elektrijaama (BEJ) tuhaväli nr.1 ja tööstusjäätmete prügila ning veepuhastusseadmete setteväljakud, millele on vaja koostada keskkonnanõuetega vastavusse viimise kava. Ülejäänud ladestuskohad (olmejäätmete prügila, tuhaväli nr. 2 ja AS Nakro tootmisjääkide prügila) lähevad sulgemisele ja nendele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine ning koostatakse sulgemiskava. Selle põhjal määratakse järelhooldustoimingud ja nende kestvus. Linnas toimub korraldatud jäätmevedu, millega tegeleb AS Heakorrastus. Narvas omavad jäätmeluba ettevõtetest 23 firmat. Pärast Narva jäätmekava valmimist peaks linnavalitsus suunama jäätmekäitluse mõttes tähtsamaid ettevõtteid valmistama oma jäätmekavasid, kuna hetkel pole seda ühelgi Narva ettevõtetel ja puudub ülevaade jäätmekäitlusalase tegevuse planeerimisest ettevõtetes.



Mudahoidla

Nakro prügila

- illegaalsed ladestuspaigad - olulisemad jääkreostuse objektid

Narva prügila

Tootmisjäätmete prügila

Balti elektrijaama kaks tuhavälja



4. Jäätmevoogude analüüs ja jäätmete tekke prognoos Narvas tekib 110 000 – 120 000 t tavajäätmeid ja 1 500 000 – 1 600 000 t ohtlikke jäätmeid. Seega kokku ca 1 700 000 t jäätmeid aastas. Antud kogus moodustab 17 % Ida-Virumaal (10,5 mln. t) ja 15 % Eestis (11,6 mln. t) tekkivatest jäätmetest. Mitmete jäätmeliikide osas on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm. osas, kus toimub jäätmete segunemine, nende ebaõige deklareerimine ja illegaalne ladestamine. Jäätmete tekkimine on aasta – aastalt suhteliselt varieeruv ja tavajäätmeid pole Narvas üheski prügilas kaalutud. Saadud andmed ladestatud jäätmekoguste ja liikide kohta on enamasti tuletatud või saadud visuaalsel hinnangul. Viimastel aastatel on tekkivate ja ladestatavate jäätmete üle küll arvet peetud, kuid see arvepidamine on veel suhteliselt lünklik. Jäätmemajandusest täieliku ülevaate saamiseks on vaja rakendada suuremat kontrolli. Nagu eelpool mainitud on arvestuse pidamine jäätmevoogude üle lünklik ning seetõttu on kogused ligikaudsed ja täpseid numbreid jäätmete tekkimise ja ladestamise üle ei ole võimalik anda.

4.1 Segaolme- ja kompostitavad jäätmed Eestis tekib inimese kohta aastas keskmiselt 200 - 350 kg olmejäätmeid. Mujal arenenud Euroopa riikides tekib neid jäätmeid inimese kohta 300 – 600 kg aastas. Selle põhjal võib prognoosida, et tulevikus võib Eestis hakata tekkima poole rohkem jäätmeid. Põhiküsimus on selles, kas need lähevad ladestamisele või suureneb jäätmete taaskasutamine.

Narva linnas tekib segaolmejäätmeid keskmiselt 27 000 – 28 000 tonni aastas, nii ettevõtetelt (11 000 tonni), kui kodumajapidamistest (17 000 tonni), seega inimese kohta 400 kg. See on mõnevõrra kõrgem võrreldes teiste Eesti linnadega. Võib oletada, et antud jäätmete kogus sisaldab ka muid (tööstusest pärinevaid) jäätmeid. Segaolmejäätmete liigilise koostise moodustavad, Ida-Virumaa jäätmekava kohaselt, järgnevad jäätmegrupid ning nende alusel on tuletatud Narvas tekkivad jäätmegrupid: Fraktsioon Eesti keskmine - massi % kogus t Orgaanilised jäätmed 42,1 11788 Paber ja kartong 25.3 7084 Klaas 2,7 756 Metall 3,8 1064 Plastikjäätmed 11,6 3248 Puit 3,3 924 Inertsed jäätmed 6,7 1876 Komposiitmaterjalid 3,4 952 Tekstiil 0,9 252 Ohtlikud jäätmed 0,2 56 Seega on segaolmejäätmetes kuni 70 % (19600 tonni) biolagunevaid jäätmeid.



Kui olmeprügist eraldada vaid biolagunev materjal läheks prügilasse ainult 8000 - 9000 tonni jäätmeid aastas. Kusjuures sellest kogusest on eraldamata veel plastik, klaas, metall jne. Loomulikult on selline sajaprotsendiline jäätmete sorteerimine (eriti veel kohtsorteerimist kasutades) antud madala keskkonnateadlikusega ühiskonnas utoopiline ning majanduslikult ebaotstarbekas lähenemine. Siiski tuleb kasvava majandusega ja seega kasvava jäätmehulgaga Narva linnas hakata rakendama olmejäätmete sorteerimist. Vastavalt keskonnaministri 26.07.2001. a. määrus nr. 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" ei tohi 16.06.2013. aastaks olla ladestavate olmejäätmete hulgas bioladunevaid jäätmeid üle 30 massiprotsendi. Seega ligi 10 000 tonni biolagunevaid jäätmeid tuleb aastal 2013 tekkivate olmejäätmete hulgast välja sorteerida ja taaskasutada (antud aastal on olmejäätmete aastaseks koguseks ca 33 000 tonni). Vastavalt "Jäätmeseadusele" korraldavad omavalitsused oma haldusalal olmejäätmete ja kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist. Oluliseks dokumendiks on kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri ja jäätmekava, mis kehtestavad jäätmete käitlemise [kogumine, vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine (ladestamine), sortimine] korralduse ja tehnilised tingimused. Kui korraldatud jäätmevedu kujuneb ülemäära kulukaks või on sellega mitteühinemisel teised kaalukad põhjused, siis jäätmevaldaja (-tekitaja) korraldab käitlust ise. Selliseid põhjusi Narvas ei ole ja korraldatud jäätmevedu toimib.

4.1.1 Pakend Pakendijäätmete kogust Narvas ei ole eraldi mõõdetud, sest nad ladestatakse prügilasse koos olmejäätmetega. Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustavad pakendijäätmed ca 30 % olmejäätmete massist ja 60 % nende mahust. Ühe inimese kohta teeb see aasta keskmiseks pakendijäätmete tekitamise koguseks 100 - 130 kg. Seega tekib Narvas 8000 - 9000 tonni pakendjäätmeid aastas. Kaudselt võib hinnata ka erinevate pakendmaterjalide osa, antud koguses seda tüüpi jäätmetes: Paber ja kartong – 7084 t sellest pakend 50 – 60 % e. 3900 t Klaas – 756 t sellest pakend 100 % e. 756 t Metall – 1064 t sellest pakend 80 - 85 % e. 900 t Plastik – 3248 t sellest pakend 80 – 85 % e. 2700 t Puit – 924 t sellest pakend 1 % e. 9 t Komposiit – 952 t sellest pakend 12 % e. 115 t (k.a. kartongil põhinevad joogipakendid) Pakendi ja pakendi jäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aksiisimaksuga koormatud pakendite osas, mis sorteeritakse elanike poolt. Samas on antud süsteem



rajatud enamjaolt vaid omavalitsuse keskkonnateadlikkusele või eelarve võimalustele finantseerida kogumissüsteemi. Nende jäätmete eraldamiseks olmeprügist on vaja arendada jäätmete sorteerimissüsteemi ja tõsta inimeste keskkonnateadlikkust. Prognoos Võib oletada, et tulevikus jäätmeladestamise koguse, ühe inimese kohata, määrab elanikkonna ostujõu tase, nõuded pakendamisele ning prügiveo hind ja korraldatus. Vanapaberi taaskasutusse suunamine, biolaguneva plasti kasutamine ja algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimine võib lõppkokkuvõttes vähendada lõppladestamisele minevate jäätmete kogust. Lähitulevikus paraneb olukord järelvalve osas jäätmekäitluse üle prügilates, kuna eelmise aasta septembris jõustunud keskonnaministri 26.07.2001. a. määrus nr. 34 "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" seab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle.

Seoses segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamisega võib väheneda ladestatavate jäätmete kogus, kuid seoses ladestamise jäätmekäitlus hinna tõusuga võib kasvada illegaalne ladestamine, seda eriti kodumajapidamistes tekkivate jäätmete osas. Eestis ja nii ka Narvas on oodata olmejäätmete tekke kasvu. Üleriigilises jäätmekavas prognoositud kasvutendentsi järgi võib aastaks 2010 Narvas tekkivate olmejäätmete kogus kasvada 30 000 – 35 000 tonni. Antud koguse sisse on arvestatud ka taaskasutatavad jäätmed. Olmejäätmete kasv toimub just paberi ja pakendjäätmete osas. Näiteks prognoosi kohaselt kasvab paberi tarbimine aastani 2010 3-5% aastas. Niisiis võib paberjäätmete tekke Narva linnas kasvada aastaks 2010 7000 tonnilt 10 000 tonnini. Paberi ja papi ladestamine prügilates on suhteliselt probleemne, kuna antud materjal on eelkõige tuleohtlik ja raiskab asjatult prügila pinda. Lisaks tuleb paberit käsitleda biolaguneva jäätmena, mille ladestamist tuleb piirata. Kuigi pakendi jäätmete osakaal kasvab tuleb (üleriigilise jäätmekava kohaselt) nende kogusekasv aastaks 2006 peatada. Aastaks 2004 tuleb rakendada pakendjäätmete taaskasutussüsteem ja nende viimine prügilasse hakkab järk-järgultl vähenema. Seda ka seoses Pakendi seadusega, mis seab eesmärgiks pakendi taaskasutamise. Tuleb arendada kogumiskonteinerite paigutamist ja kokkuostusüsteeme, kus klaastaara, plastpakend ja metallijäätmeid ostetakse elanikelt kokku. Mingil määral aitab praegu nende materjalide osakaalu prügilas vähendada ka eraalgatuslik jäätmekäitlus (asotsiaalid), mis leiab aset nii prügikastides kui ka prügimäel. Jäätmevoogude suunamisel Uikala prügilasse on prügila võõrastele ligipääsmatu ja seega ei saa arvestada prügimäel toimuva isealgatusliku sorteerimisega. Üleriigilise jäätmekava kohaselt võiks aastaks 2010 taaskasutatavate olmejäätmete (k.a. pakend) hulk olla ligi 30 %. Siis tekib Narvas ladestatavaid jäätmeid ca 21 000 – 24 000 tonni aastas. Jäätmete taaskasutamisel on omad piirid, millede ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittetaaskasutatav osa kas põletada, ladestada või kompostida.



4.1.2 Loomsed jäätmed Loomsete jäätmete matmispaik Narvas hetkel puudub ning surnud loomad maetakse illegaalselt või ladestatakse koos olmejäätmetega prügilasse. Antud jäätmete tekkimise ja käitlemise üle puudub täielik kontroll. Lähitulevikus võiks linn võtta oma eesmärgiks lemmikloomade matmispaiga rajamise, kas siis linna piiridesse või sellest välja. Teine võimalus on loomi kremeerida. Oluline on ka antud jäätmeliigi üle kontrolli saavutamine.

4.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed Narvas tekkiva ehitusjäätmete kohta puuduvad adekvaatsed andmed, kuna osa ehitusjäätmeid taaskasutatakse kohapeal ja osa ladestatakse koos olmejäätmetega prügilatesse. Jäätmekorralduse puuduseks on olnud see, et jäätmeid ei ole eraldi kogutud ja nende üle pole täpset arvestust peetud. Kõiki jäätmeid on käsitletud olmejäätmetena. Seega statistika ladestatud ehitus- ja lammutusjäätmete kohta on oletuslik. Nimetatud jäätmete tekke aluseks võib võtta arvutuslikud kogused. Kui eeldada, et iga linna elaniku kohta tekib 200 kg aastas (mujal Eestis), siis võib Narvas tekkida ehitusjäätmeid ligi 14 000 tonni aastas. 2000. aasta statistiliste andmete järgi tekkis linnas vaid 2149 t ehitus- ja lammutusjäätmeid (koos asbestiga), samas 2001. aastal oli antud jäätmete teke ligi 17 korda suurem e. 35787 tonni. See fakt näitab, et ehitusjäätmetega hakati tõsisemalt tegelema alles 2001. aatal. Käesoleval aastal võib see number veel oluliselt suureneda, kuna kontrolli alla haaratakse veel uusi jäätmetekitajaid. Et tulevikus vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete kogust tuleb leida nende taaskasutamiseks vastavad võimalused (visioon, purusti jne). Lisaks jäätmete tekitamisele ja käitlusele on jäätmeluba vaja ka jäätmete taaskasutamiseks ning taaskasutatavad jäätmekogused tuleb ametlikult deklareerida. Prognoos Arvestades tulevikus kavandatavat elektrijaama rekonstrueerimist ja tööstusrajoon üleviimist linna lõunapoolsesse piirkonda (linna üldplaneeringu kohaselt), võib ennustada ehitus- ja lammutusjäätmete teket tasemel 50 000 tonni aastas. Balti elektrijaama rekonstrueerimine eeldab suurel kogusel asbesti jäätmete teket. Vajalik on leida koht nende ohutuks matmiseks. Üldiselt on vaja jätksta kontrolli tugevdamist tekkivate, ladustatavate ja taaskasutatavate jäätmete üle. Eeldades, et tulevikus taaskasutatakse suurem hulk ehitusjäätmeid täiteks ja prügilate katteks; puitu kütteks ning osa käideldakse ohtlike jäätmetena, siis ladestatakse (kasutatakse Uikala prügilas katmisel) ehitusjäätmeid prügilasse arvatavasti 10 000 – 15 000 tonni aastas. Paljugi sõltub siin majanduse üldisest arengust ning ehitustegevuse intensiivsusest.



4.3 Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid Kasutuselt kõrvaldatud autode hulk on Narvas 1000 – 1500 tonni aastas. Võib arvata, et nende kogus hakkab kasvama koos linna üldise majanduse ja heaolu kasvuga. Uue Euroopa jäätmeloendi kohaselt, mille nõuded jõustusid Eestis käesoleval aastal, kuuluvad romusõidukid ohtlikke jäätmete hulka. Seega peaksid autolammutustöökojad omama dokumenti, mis annavad õiguse ohtlikke jäätmete käitlemiseks. Autokummide ladestamise üle pole Narvas küll täpset arvestust peetud, kuid võib oletada, et nende kogus küünib aastas 500 - 600 tonni ligi (üleriigiline jäätmekava). Antud jäätmete ladestamine prügilasse on veel mõne aasta jooksul seadusandlusega lubatud, kuid tulevikus on linnal vaja leida mõni teine lahendus. Prognoos On vähetõenäoline, et lähema kümne aasta jooksul saaks vanade autode kasutuselt kõrvaldamine ja prügilasse ladestamine sisse uue suurema hoo. Lähiaastatel hakkab kehtima vaid romusõidukeid käsitlev EL direktiiv, mis mõjutab peamiselt autode tootjaid ja nende käitlejaid – on toodud jäätmete ohtlikuse vähendamise ja taaskasutamise peatükkis. Autokummide osakaal jäätmetekkes peaks seoses autostumise tõusuga lähiajal küll kerkima, kuid samamoodi kasvab ka kummide taaskasutamine, Eestis on tegutsemas juba terve hulk ettevõtteid, kes tegelevad vanade autokummide taaskasutamisega.

4.4 Reovee sete Narvas tekkis 2001. aastal 2400 tonni jääkmuda. Peamine sette tekitaja on AS Narva Vesi, kes haldab Narva linna puhastussüsteemi. Tekkiv muda ladestatakse AS Narva Vesi setteväljakutel. Kuna setet ei aereerita, ega segata läbi koreainega (puukoore, saepuru, või põhuga) on lademes anaeroobne keskkond ning seal toimuvad käärimisprotsessid. Tänu sellele ei saa settest kvaliteetset komposti. Saadav kompost on tihe ja happeline. Veel omab sedatüüpi kompostimine negatiivset mõju atmosfäärile, sest antud käärimisprotsesside käigus eraldub õhku suurel hulgal metaani. Prognoos Kuna lähema kümne aasta jooksul pole rahvastiku kasvu (seega reovee koguse kasvu) oodata, siis tekkiva sette kogus jääb ilmselt samaks. Mõningane kasv võib ilmneda juhul, kui AS Narva Vesi tõstab oma puhastusefektiivsust. Peamine tegevus mis lähiajal muutuma peab on reoveesette käitlemine.



4.5 Raviasutuste jäätmed Raviasutuste ja haiglajäätmed pärinevad peamiselt Narva haiglast, kuid samuti ka kodumajapidamistest, apteekidest, kliinikutest jne. Narva keskmine haiglajäätmete aastane kogus on ca 65 tonni (nende täpne koostis ja tekkekohad on teadmata). Kuna kohtsorteerimine ja autoklaavimine linnas puudub, siis pärast desinfitseerimist pannakse nii ohtlikud haiglajäätmed, kui ka olmejäätmed ühte ning suunatakse olmejäätmete prügilasse. Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid ja ravimid antakse üle Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Tulevikus tuleks täpsustada haiglas tekkivate jäätmete nimistu, sorteerida tekkivad jäätmed vastavatesse fraktsioonidesse ning anda üle vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Prognoos Seoses rahvastiku vananemisega ja jäätmetekitajate üle kontrolli saavutamisega võib järgnevaks kümmneks aastaks prognoosida mõningast raviasutustes tekkivate jäätmete kasvu. Lähiaastatel on oluline saavutada antud jäätmete üle suurem kontroll ja viia nende käitlus vastavusse õigusaktidega.

4.6 Maha jäätud jäätmed ja saastunud pinnas Eriliseks jäätmeliigiks on tahtlikult või tahtmatult keskkonda viidud ohtlikud jäätmed või ohtlikud ained, mille ladestamisel tekib realne oht keskkonnale. Jääkreostuse objektideks võivad olla vanad tööstusobjektid, illegaalsed prügilad, kütusehoidlad jne. Narva linn on Eesti mastaabis kõige suuremat jääkreostust omav linn. Narva suurimad jääkreostuse objektid on:

• Balti Elektrijaama tuhaväljak nr 1 (5,6 km2), kuhu on ladestatud põlevkivituhka.

• Balti Elektrijaama tuhaväljak nr 2 (4 km2), kuhu on ladestatud põlevkivituhka. • Narva prügila kuhu on ladestatud viimase 27 aasta jooksul tahked

segaolmejäätmed. • Narva kroomnahajäätmete ladestu (Nakro prügila) kuhu on ladestatud

töödeldud ja töötlemata nahajäätmeid. • Balti Elektrijaama tööstusjäätmete ladestu kuhu on ladestatud katlate

ahjutühjendusjäätmed. • Narva kütuseterminal. • Rauteejaam.

Jääkreostuse objekte on veelgi, nt. hüljatud (ohtlikud) jäätmed, bensiinijaamad jne., kuid need on lokaalsema ja väiksema tähtsusega, kui eelpool mainitud. Jääkreostuse toimel on saastunud enamus Narva linna pinnasevett. Saastus on jõudnud ka põhjaveekihtideni, mis tänu Keskordoviitsiumi lubjakividele on suhteliselt halvasti kaitstud. Kõige suurema riski astmega on piirkonnad, kus leidub pinna ja põhjavett reostavaid fenoole, naftaprodukte ja leeliselisi aineid.



PrognoosPrognoos Jääkreostus objekte järgneva kümne aasta jooksul juurde ei tohiks tekkida, seda juhul, kui ei avastata uusi. Lähitulevikus tuleb saavutada antud objektide üle kontroll, liigitada nad vastavalt ohtlikusele ja hakkata neid vastavalt vajadusele ja majanduslikele võimalustele vähendama. Antud lahendust silmaspidades võib lähitulevikus oodata ohtlikke aineid sisaldava pinnase osakaalu tõusu jäätmemajanduses.

4.7 Tööstusjäätmed

4.7.1 Elektrijaamajäätmed Linna territooriumil (84,5 km2) asub Eesti suuruselt teine soojuselektrijaam - Balti elektrijaam. Eesti energiasüsteemi üldvõimsusest moodustab põlevkivikütusel töötav Balti elektrijaam 42,5%. Elektrijaama territoorium koos tuhaväljadega hõlmab 18,7 km2 suuruse maa-ala (tuhaväljade pindala on 9,6 km2). Elektrijaama ehitus toimus ajavahemikus 1959-1965, hetkel on kasutusel ligikaudu 50% projekteeritud võimsusest.

Joonis 3. Narva vaade kosmosest

Narva linn BEJ tuhaväljad EEJ tuhaväljad

Tootmise vähenemine on tinginud ka töötajate arvu vähenemise. Probleemiks on tootmisvõimsuste amortiseerumine.

Narvas tekkivatest jäätmetest moodustavad põlevkivikoldetuhk ja paiksetest saasteallikatest kinni püütud lendtuhk ca 98 %. Balti elektrijaamas tekib aastas ca 1 500 000 tonni põlevkivi koldetuhka, mis ladestatakse Narvas paiknevale tuhaväljale. Lisaks sellele kogusele ladestatakse tuhaväljadele veel ligi 60 000 tonni lendtuhka ja suurel hulgal (4400 t/a) ehitus – lammutusjäätmeid, milledest enamuse moodustavad asbesti sisaldavad jäätmed. Nimetatud jäätmete vähenemist ei ole lähema kümne aasta jooksul oodata. Prognoos Seoses Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga (RT I 1998, 19, 295) vähendatakse Eesti energiamajanduses põlevkivi osatähtsust 12 % võrra aastaks 2010. Selle kohaselt tagatakse põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega põletustehnoloogia uuendamise teel. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 2001. aasta 23. oktoobril vastuvõetud ja täiendatud direktiiv suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtuste kohta kehtestab vanade elektrijaamade aegunud seadmetele karmimad keskkonnanõuded, mis sunnib Eestit 2008. aasta alguseks sulgema või



renoveerima Narva elektrijaamades kasutusel olevad mitmekümne aasta vanused seadmed. Võib arvata, et seoses mõningase hulga alternatiivse energia kasutuselevõtuga ja vanade plokkide väljavahetamisega, mis võimaldab põlevkivi säästlikumalt kasutada, võib tarbitava põlevkivi kogus aastaks 2010 väheneda 10 - 30 %. Seoses sellega väheneb ka põlevkivi jäätmete kogus Narvas 0,1 - 0,4 mln. tonni aastas.

4.7.2 Muud tööstusjäätmed Puidujäätmeid tekib Narvas aastas 4000 – 5000 tonni. Enamus sellest leiab taaskasutust energia saamise eesmärgil. Käesoleval aastal paigaltati Narva suurima mööblitööstuse ettevõtte AS Narova Pine puidul töötav põletusseade. Ülejäänud puidust on Eesti elektrijaamas installeeritud seadmes võimalik pressida brikketti. Lähajal on kavas tuua antud seade üle Balti elektrijaama. Prügilasse suunatakse vaid ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas olev ja pinnasega segunenud puit. Varem suunati prügilasse ka puukoor, kuid viimasel ajal hakkab see järjest rohkem kasutust leidma põletusprotsessides ja haljastuses koos hakkepuiduga. On arvata, et puidu osakaal jäätmete hulgas aasta aastalt väheneb, kuna selle viimine prügilasse ei ole majanduslikult otstarbekas. Metallijäätmeid tekib Narvas aastas keskmiselt 25 000 tonni, millest valdav osa on mustmetalli. 99 % sellest suunatakse taaskasutusse. Metallijäätmete väljasortimisel osalevad aktiivsed ka asotsiaalsed elanikud. Metallijäätmete teket siiski täielikult vältida ei ole võimalik - need tekivad romusõidukite ja aegunud siseseadete väljavahetamisega uute vastu. Tekstiilikiudude jäätmeid tekib Narvas aastas 1000 – 2000 tonni. Nende peamine tekkitaja on Kreenholmi Valduse AS. Enamus (90 %) tekkivaid tekstiilijäätmeid antakse üle välisettevõtetele, kes käitlevad saadud jäätmeid välismaal. Osa jäätmeid antakse üle ka AS Eesti Raudteele, kes kasutab saadud jäätmeid puhastuskaltsudena. Prognoos Puit on biolagunev jääde ja selle ladestamine prügilasse on piiratud (vt. biolagunevad jäätmed). Käesoleval ajal on puidujäätmed leidnud aktiivset kasutust energiatootmises ja ka muudel aladel. Sellele tuginedes võib arvata, et puidu osatähtsus jäätmete hulgas hakkab järgneva kümne aasta jooksul vähenema. Metall on kallis ja lihtsasti taaskasutatav materjal ning selle osatähtsus jäätmete hulgas on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, taandudes kodumajapidamisest ja ettevõttetest pärinevatele pisidetailidele. Antud jäätmete vähendamisele aitavad kaasa ka erinevad EL direktiivid mis jõustuvad ka Eestis nt. romuautode ja kodumasinate käitlemist reguleerivad direktiivid. Tekstiili jäätmete vähenemise märke lähema kümne aasta jooksul küll oodata ei ole, kuid kui Narvas hakkab toimima laiaulatuslikum jäätmete sorteerimine ning biolagunevate jäätmete komposteerimine, siis viimati nimetatud protsessis on võimalik käidelda ka orgaanilisel ainel baseeruvaid tekstiilijäätmeid. Narva arengudokumentides on ettenähtud linna tööstusliku iseloomu säilitamine, seega on tõenäoline uute tööstusettevõtete tekkimine ja olemasolevate laienemine.



Seoses sellega on prognoositav tööstusjäätmete mahu mõningane kasv. Samas ei saa prognoosida jäätmetekke proportsionaalset kasvu võrreldes praeguse olukorraga. Oodata on uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) kasutusele võtmine uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul, mis peab vähendama lõppladustamisele minevate jäätmete hulka ja oluliselt suurendama taaskasutavate ja ohustustatud jäätmete hulka. Selle protsessi üle kontrolli saavutamisel on oluline koht omavalitsusel ja keskkonnateenistusel, kes väljastavad vajalikud load uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete tegevuse alustamiseks. Oluline on võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta.

4.8 Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekkib Narvas 3000 – 4000 tonni aastas (välja on arvatud põlevkivituhk), kuid elektrijaamades tehtavate renoveerimis- ja jääkreostuse likvideerimistööde käigus võib selle hulk asbesti ja naftaproduktide osas tugevalt tõusta. Peamised ohtlikud jäätmed on järgmised:

• Kroomi sisaldavad jäätmed 200 t. • Õlised jäätmed 1500 t. • Asbest 700 t. • Vanad värvid, lahustid ja emulsioonid 600 t. • Hg sisaldavad lambid, akud, patareid ohtlik pakend jms. 500 t.

Peale põlevkivi jäätmete on ohtlikest jäätmetest teisel kohal vanaõli jäätmed. Antud jäätmete hulka kuulub mistahes kasutuselt kõrvaldatud määrde-, kütte- ja tööstusõli olenemata selle tekkesfäärist. Narvale lähim vanaõli käitlemisega (regenereerimiseks ja põletamiseks) tegelev ettevõte on Narva õlitehas. Kroomi sisaldavaid jäätmeid tekitab AS Nakro, kuna ettevõtte prügila (Nakro prügila vt. joonis 2.) on suletud alates 01.06.2002. aastast, siis tuleb kroomi sisaldavad ohtlikud jäätmed anda üle Vaivara ohtlike jäätmete keskusesse. Antud jäätmete koguse muutust lähiajal oodata ei ole. Vaja oleks läbi viia kroomi sisalduse uuringud kroomi sisaldavates setetes. Ettevõtetes tekkivate muude ohtlike jäätmete (v.a. põlevkivituhk) käitlemine on korraldatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt nagu: AS Modulwaste, AS Modulvest, AS Masp, AS EcoPro, AS Narva Elektrijaamad Õlitehas (Narva õlitehas) ja AS Ragn&Sells. Prognoos Ohtlike jäätmete kasvu mõjutavad peamiselt eelpool nimetatud elektrijaamade renoveerimis- ja jääkreostuse likvideerimistööd. Prioriteediks on vähendada olmejäätmete ohtlikkust ning viia lõpule 2003. aastal kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine (täiendavate konteinerite paigaldamine). Olmejäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete käitlusesse suunamine lähiajal kasvab ning stabiliseerub 5 – 10 aasta pärast 40 – 50 tonnile. Tööstuses tekkivate jäätmete kogus sõltub renoveerimis töödest ja jääkreostusobjektide likvideerimisest. Iga jääkreostusobjekt inventeeritakse parema tulemuse ja ülevaate saavutamiseks eraldi.



4.9 Elektroonikajäätmed Puudub adekvaatne ülevaade linnas tekkivate elektroonikajäätmete osas, arvestades nii ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes tekkivate jäätmetega. Võib prognoosida nende kasvu. Keskkonnaministeeriumi tellimisel tehtud uuringu kohaselt oli 2000. aastal Eesti kodudes kokku üle 557 000 elektroonikaseadme. Hinnaguliselt tekib aastas käibelt kõrvaldatavaid televiisoreid ligikaudu 80 000 tk. Selle põhjal võib prognoosida, et Narva linnas tekib aastas 3000 vanatelerit. Probleemiks on elektroonikaseadmetes kasutatavad ühendid, mis sisaldavad raskmetalle (elavhõbedat, pliid, kaadmiumi, kroomi), halogeenitud ühendeid, asbesti ja arseeni. Praegu ladestatakse need jäätmed põhiliselt prügilasse, aga ka ebaseaduslikesse ladestuskohtadesse, kuna antud kabariidiga jäätmete kogumisvõrgustik on välja arendamata. Prognoos Üldise majanduskasvuga ja inimeste heaolu tõusuga suureneb kodutehnika läbiimüük ning paratamatult suureneb elektroonikajäätmete hulk. Samas jõustub Eestis 2004 – 2006 aastal EL direktiiv, mis sätestab kodumasinate jäätmekäitluses uue korra. Selle kohaselt peavad kodumasinate tootjad tagama oma toodangu korrektse jäätmekäitluse ning suunama suure osa sellest taaskasutusse. 5. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Narva piirkonnas avaldab vaieldamatult kõige suuremat negatiivset mõju keskkonnale BEJ tuhaväljad. Mõju avaldub eelkõige veekeskkonnale. Kõige suurem mõju keskkonnale avaldub siis, kui veebilanss ei ole pikemat aega tasakaalus (sademed). Tuhaväljade vesi on tugevalt leeliseline – pH 12,2-13,0. Tuhaväljade selitatud vesi on reaalseks ohuks ka pinna- ja põhjaveele. Suuremate sadude korral võib leeliseline liigvesi, mis sisaldab ka raskmetalle, reostada Narva jõge. Seni pole suudetud vältida ka õlisaaduste sattumist ringlusvette. Viimase auditeerimise tulemusena selgus, et PCB reostuse ohtu ei ole. Alates 1989. aastast on Eesti Geoloogiakeskus korraldanud Balti Elektrijaama tuhaväljade ümbruses pinna- ja põhjavee seiret. Seiretulemustest võib järeldada, et tuhaväljad on mõjutanud kahe ülemise veehorisondi kvaliteeti. Vajalik on ringlusvee mahu vähendamine. Praegusel tuha hüdroärastusel kulub tonni tuha peale 10...20 m3 vett. Aastane liigvee kogus on ligikaudu 2 x 106 m3 , mis on võrreldav teiselt tuhaväljalt pärineva vee kogusega. Seega, teise tuhavälja nõuetekohane sulgemine ja eraldamine tuhaärastussüsteemist võimaldaks viia veebilansi tasakaalu. Tehnoloogilise heitvee ja tööstusalade sadeveekanalisatsioonid tuleb ümber kujundada selliselt, et õliga reostunud vesi ei satuks ringlussüsteemidesse. Ettevõtte andmetel on kavas tuhavälja nr. 2 rekultiveerimine ja varasemate keskkonnakahjude likvideerimine läbi viia kuni 2007. aastani. Elektrijaamade tuhaärastussüsteemide kaasajastamine on plaanis lõpetada 2009. aastal. Lisaks on võimalik vähendada ka ladestatava tuha kogust tõstes energiaplokkide kasutegurit.



BEJ-s on kavas kahe energiaploki rekonstrueerimine lõpule viia aastal 2004, mis võimaldab põlevkivi kulu kärpida kuni 30%. Tuhaväljakute naabruses paiknevad veel mõningad negatiivset keskkonnamõju omavad objektid. AS Nakro tööstusjäätmete prügila, kuhu on ladestatud kroomi sisaldavaid nahatööstuse jäätmeid. Seda on varem uuritud ja tuvastatud fenoolireostuse, võib oletada ka kroomiühendite kõrgemat taset võrreldes looduslikuga. Käesoleval ajal on suletud, plaanis läbi viia keskkonnamõju hindamine ja koostada sulgemisprojekt. BEJ tööstusjäätmete prügila, kuhu on ladestatud põlevkivi tuha kõrval ka asbesti, isolatsioonimaterjale, karbonaate ja muid ohtlike jäätmeid. Mõju ei ole uuritud, kuid võib arvata, et on toimelt analoogne tuhaväljade omaga, kuid mahuliselt teises mõõtkavas. Vajab täiendavaid uuringuid ja seiret. Narva tavajäätmete prügila on tegutsenud aastast 1975. Ilmselt on sinna ladestatud ka ohtlike jäätmeid. Põhilist ohtu kujutavad aga orgaaniliste ainete lagunemisel tekkinud saasteained. Käesoleval ajal valmistatakse prügila sulgemiseks, käib keskkonnamõju hindamine. Kõik eelpoolmainitud jäätmekäitluskohad asuvad lähestikku, seega on võimalik nende kompleksne mõju keskkonnale. Kuid kindlasti kõige suurema osakaaluga on põlevkivituha ladestuskohad. Iga jäätmekäitluskoha ohtlikkusele eraldi saab anda lõpliku hinnangu peale uuringute läbiviimist. Reaalselt annab vähendada olmejäätmetest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Kui kogumisstaadiumis eraldada ohtlikud, biolagunevad ja taaskasutust leidvad jäätmed, siis oluliselt väheneb prügilate täituvus, väheneb saasteainete sisaldus nõrgvees ja väheneb mõju välisõhu kvaliteedile. Nõuetekohasel prügila hooldamisel lisandub veel kontroll jäätmete ladestamise ja lademe füüsilise mõju üle, jäätmete tuulekande vähenemine, kahjurite ja haisu leviku piiramine, pidev seire. Jäätmete kogumine ja transport tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, samuti tuleb jälgida kogumismahutite ja transportveokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist. Kindlasti tuleb tugevdada järelvalvet kohtades, mis on potentsiaalselt atraktiivsed illegaalsete jäätmete mahapanekukohtadena. Kui suudetakse leida igale maatükile omanik ja kasutus, siis eeldused taoliste kohtade tekkeks kaovad. Suurt jääkreostust omavad peale eelnevalt nimetatud prügilate veel Narva naftaterminal ja raudteejaam, kus suur osa pinnasest on naftasaadustega reostunud. 6. Jäätmekoguste ja ohtlikuse vähendamine, sorteerimine ning taaskasutamine Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmisel. Kaudselt saab jäätmekoguseid vähendada neid taaskasutades, st vähendatakse kõrvaldamisele minevate jäätmete kogust. Taaskasutamise eelduseks on jäätmete sorteerimine. Kohtsorteerimise juhul eri



jäätmed eraldatakse juba tekkekohas. Edasise sorteerimise puhul – aga jäätmejaamas või prügilas. Segajäätmete ohtlikkuse vähendamisel on jällegi tähtis nende sorteerimine nii, et ohtlikud jäätmed eraldatakse tavajäätmetest ja käideldakse eraldi. Juba eraldatud ohtlike jäätmete omadusi saab muuta keemilise, füüsikalise või bioloogilise töötluse teel sedavõrd, et nad olulisel määral kaotavad oma ohtlikud omadused. Jäätmeid saab taaskasutada eeldusel, et on olemas taaskasutamise tehnoloogia ja võimalused seda tehnoloogiat rakendada. Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus. Sorteerimine loob eelduse jäätmete korduv- ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete, ohutule hoidmisele enne nende edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleemiks on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või/ja lahuskogumise võimalused. Negatiivselt on mõjunud ka vahepeal kombeks olnud jäätmete kooskäitlemine, millega jäätmete sorteerimise põhimõte diskrediteeriti. Seepärast soovib tänane tarbija, nii tööstus- kui kodumajapidamistarbija veenduda, et jäätmeid tõepoolest käideldakse eraldi. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Jäätmete taaskasutamise prioriteedid:

• Jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, juhul kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

• Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

• Jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina.

• Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas.

Tekkinud jäätmetest taaskasutati Eestis 2000. a. 13,5%. Ida-Virumaal tekkivatest jäätmetest oli see osatähtsus 9% ja Narva linnas ligi 8% (sellest 50 000 – 60 000 tonni moodustab põlevkivilendtuha taaskasutamine). Olulised taaskasutatavad jäätmeliigid on järgmised: • põlevkivilendtuhk; • mustmetallijäätmed ja muude metallide jäätmed; • klaasijäätmed; • paberi- ja papijäätmed; • ehitusjäätmed. Eelnevatel aastatel on hoogustunud puidujäätmete ja ka eelnenud perioodidel tekkinud jäätmete taaskasutamine.



6.1 Segaolmejäätmed Antud jäätmete käitlemiseks ei ole otstarbekas soetada keerukaid seadmeid. Käitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutamisse suunamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) ja jääkide ladestamine prügilasse. Edu saavutamiseks selles vallas on vaja tegevused integreerida tööstusettevõtetega. Aastast 2003. tohib prügilatesse ladestada ainult töödeldud jäätmeid ning aastaiks 2005-2006 tuleb olmejäätmete teke stabiliseerida (kg/aastas inimese kohta) Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikuse vähendamise peamisteks tegevusteks on kohtsorteerimise rakendamine. Sorteerimise eesmärk on eraldada jäätmemassist kasutuskõlblikud materjalid (klaas, plast ka. kilekotid), metall ja paber ja ohtlikud jäätmed. Sorteerimist tuleb stimuleerida sorteeritud ja sorteerimata jäätmete hinna eristamisega. Jäätmete sorteerimise nüansid on erinevad ettevõtete/asutuste, korterelamute ja eramute puhul. Ettevõtete/asutuste puhul on see suhteliselt lihtsasti organiseeritav ja tavaliselt on selle jaoks olemas ka vastavad ruumid ning täiendavad investeeringud ei ole suured. Linnavalitsusel on jäätmete sorteerimist antud institutsioonides lihtne kontrollida. Tööstusettevõtete puhul sõltub eraldi sorteeritavate jäätmete sortiment ettevõtte profiilist. Teenindus ja kaubandus ettevõtete puhul tuleb lahku sorteerida ohtlikud, biolagunevad ja pakendjäätmed. Ehitusettevõtetele tuleb seada kohustus ehitustöödel tekkivate jäätmete eraldi sorteerimises. Haridus- ja muudes ametiasutustes on vajalik eraldi sorteerida ohtlikud, biolagunevad, klaasi- ja pakendjäätmed. Korterelamute puhul on põhiliseks probleemiks ruumipuudus ja anonüümsus jäätmete paigutamisel eraldi konteineritesse. Kuna inimeste primaarsed vajadused on rahuldamata, siis lähiaastatel edu saavutamine teadlikuse tõstmise meetodit kasutades vähetõenäoline. Siiski on teemakohane propaganda vajalik, kuna pikkemas perspektiivis kannab see vilja. Elanikke suunavaks jõuks on hinnapoliitika. Antud elamute puhul on vaja eraldi sorteerida ohtlikud, biolagunevad, klaasi- ja pakendjäätmed. Eramute puhul on positiivseks asjaoluks ruumi olemasolu ja võimalus elanike kontrollida. Lisainvesteeringute osakaal on suurem kui korterelamute puhul ning selle vähendamine nõuab eramute omavahelist kopereerumist. Ka antud elanikke suunavaks jõuks on hinnapoliitika. Eraldi tuleb sorteerida ohtlikud, klaasi- ja pakendjäätmed. Lahku sorditud jäätmed tuleb paigutada eraldi vastavalt tähistatud konteineritesse või viia vastavate jäätmete kogumispunkti. Samuti peavad kogumiskonteinerid paiknema elanikule lähemal, kui 200 meetrit, sest praktika on näidanud, et kaugemale ei olda nõus sorditud jäätmeid kandma. Paralleelselt kodumajapidamistes ja ka ettevõtetes rakendatava kohtsorteerimisega tuleb linnas arendada vastav kogumissüsteem ja kujundada hinnad. Sorteeritud jäätmete vastuvõtuhind peaks inimesele olema märgatavalt odavam, kui segajäätmete oma.



Nagu varem mainitud on võimalik suur osa tekkivatest olmejäätmetest sorteerida ja taaskasutada. Kui viia tekkivate jäätmete taaskasutamine aastaks 2010 40 % - ni tähendab see olulist jäätmeveo odavnemist või hinna kasvu peatumist, kuna äraveole ei lisandu sorteeritud taaskasutatavate jäätmete ladestamise maksu. Samuti tõstab antud tegevus oluliselt Uikala prügila eluiga ja vähendab selle ekspluatatsioonikulusid. Olmejäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete kogumine ja transport ettevõtetelt tuleb korraldada kas lepingute või jäätmelubade alusel. Kui ettevõte transpordib ise ohtlike jäätmeid, iis peab tal olema ka vastav jäätmeluba, kus määratakse kogumisele ja transpordile vastavad nõuded. Kui ettevõte annab tekkekohas oma ohtlikud jäätmed üle vastavat litsentsi omavale firmale, siis reguleeritakse ja kontrollitakse antud jäätmete edasine saatus jäätmeloa alusel. Kogutud ohtlikud jäätmed tuleb hoida eraldi suletavas ja õhutatavas lukustatud ruumis, seleks sobivas pakendis. Transpordivahendid peavad olema kohandatud ohtlike jäätmete transportimise jaoks. Olmejäätmetest eraldatud ohtlike jäätmete kogumise ja transpordi korraldamiseks elanikelt on erinevaid võimalusi. Ohtlike jäätmeid on võimalik koguda ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, korraldada ohtlike jäätmete üritusi (kogumisringe) kohapeal või kohaldada kombineeritud variant. Narva linnas on ohtlike jäätmete kogumispunkt olemas, kuid see ei funktsioneeri, kuna pole rahastatud. Seega antud jäätmete kogumist elanikelt ei toimu. Üks vanemaid ohtlike jäätmete kogumissüsteeme on välja arendatud Tartu linnas, aastast 1994, mida on korraldanud AS Epler&Lorenz. Analüüsides nimetatud firma poolt saadud informatsiooni võib järeldada, et esimese viie aasta jooksul märkimisväärseid suuri koguseid kogutud ei olnud (keskmiselt alla 20 tonni aastas). Alates 1999. aastast on jäätmekogus tõusnud üle 50 tonni aastas ja aastas 2001 üle 60 tonni aastas ning näitab stabiliseerumise märke. Jäätmeid on kogutud tanklstes 56%, kogumispunktis 19%, kogumisringidel 24% ning asutustes ja kauplustes (patareid). 1%. Nagu selgub on kõige edukamaks kogumisviisiks tanklad. Põhjus võib olla ka selles, et tanklates käiakse autoga ning nii on mugav ohtlike jäätmeid transportida. Võib oletada, et lõviosa tanklates kogutud ohtlikest jäätmetest moodustavad suure erikaaluga akud. Varasematel aastatel on kogumisringidega saadud vähem jäätmeid kui kogumispunktis. See fakt, et eelmine aasta oli tulemus vastupidine näitab, et elanikond on harjunud ja omaksvõtnud sellise ohtlike jäätmete kogumise moodusega. Jäätmekogumisring on ka kõige vähem pingutusi nõudev kogumismeetod, kuna jäätmeid ei tule transportida suhteliselt kaugel asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti ning see toimub kevadise suurkoristuse ajal. Siiski on mõteks korraldada ohtlike jäätmete vastuvõtt ka ohtlike jäätmete kogumispunktis, kuna alati ei ole kodustes tingimustes ruumi ja võimalusi ohtlike jäätmeid säilitada. Ohtlike jäätmete kogumises kõige kindlam variant on kombineeritud kogumismeetod. Eestis tervikuna ei suudetud täita Pakendiseadusega püstitatud eesmärki, taaskasutada 2001. aasta keskpaigaks pakendjäätmetest 50% kogu massist (saavutati 15%). Majanduslikult on klaas-, plast- ja metalltaara kogumine stimileeritud. Teiste pakendi liikide osas tuleb probleem lahendada riiklikul tasemel.



Metalljäätmete kogumise süsteem on välja kujunenud ja toimib läbi metalli kokkuostupunktide. Järelsorteerimist on mõtekas rakendada kavandatud jäätmejaamas. Eraldi kogumiskonteinerid kogumiskohtades lähiajal paigaldada ei ole mõtet, kuna need kahjustatakse asotsiaalsete elanike poolt. Klaas- ja Plasttaara vastuvõtupunktide võrgustik on olemas ja toimib. Muu klaasi kogumiseks tuleb paigaldada konteinerid ning seda on ka Narvas eelnevatel aastatel püütud praktiseerida, kuid kahjuks ei andnud see positiivset tulemust – konteinerid risustati ja lõhuti. Vaatamata sellele tuleb klaasi konteinerite paigaldamist jätkata ja inimesi selle vajalikusest teavitada. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamiseks ei ole piisavalt majanduslike stimulaatoreid. Ettevõtetes ja asutustes, kus eeldatavasti tekib suuremal kogusel paberijäätmeid tuleb korraldada nende kogumine, otstarbekas oleks kasutada presskonteinereid. Linnaelanikelt paberi kogumist hetkel ei toimu. Kogumist tuleb rakendada just korterelamute juures, kus puuduvad võimalused paberjäätmete põletamiseks. Taaskasutatavate jäätmete konteinereid on mõtekas paigaldada mitme maja grupi peale. Linna on kavas rajada täiemahuline jäätmejaam, kus toimub jäätmete ümberlaadimine, sortimine, töötlemine ja kogumine. Sellele teostatakse täiendavad tasuvusuuringud ja keskkonnamõju hindamine ning siis selgub jaama täpne maht ja selle rajamiseks vaja minev investeeringu suurus. Jaama eksplikatsioon on järgmine: • sissepääs; • parkimisplats; • taaskasutatavate jäätmete konteinerid eraisikutele; • ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; • autokaal; • kontor ja töötajate olmeruumid; • veokilt veokile jäätmete ümberlaadimisala (kahetasapinnaline) ; • suurkonteinerite hoiuala. Täiendavalt on jäätmejaama koosseisus veel biojäätmete kompostimine ning ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine, samuti vee- ja kanalisatsiooni rajatised ning muud kommunikatsioonid. Tegevused: • Kõikide jäätmetekitajate kindlustamine olmejäätmete käitlemise teenusega, juhul

kui see on majanduslikult otstarbekas. • Optimaalse segaolmejäätmete taaskasutamise võrgustiku loomine;

pilootprojektide käivitamine jäätmete taaskasutamiseks. • Ohtlike jäätmete eraldamine muudest jäätmetest. • Biolagunevate (puit, paber, muu orgaaniline aine) ja teiste taaskasutatavate

(metall, klaas, plast) jäätmete eraldamine olmejäätmetest. Pakendi ja pakendijäätmete eraldamine - pakend ringluseks ja pakendijäätmed taaskasutamiseks, metall suunata taaskasutusse ja biolagunevad jäätmed komposteerida. Oluline on ka ettevõtetes tekkivate segaolmejäätmed eraldamine muudest jäätmetest (ehitus- ja lammutusjäätmed, tööstusjäätmed).

• Kodumajapidamistes ja ettevõtetes kohtsorteerimise kasutamine ja vastavate kogumiskonteinerite paigutamine linna.



• Reovee setete komposteerimisel teiste tehnoloogiate (segamine saepuru või koorega ja aereerimine) kasutamine.

• Setete ja muude bioladunevate jäätmete kogumiseks ja keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks vastava programmi koostamine, mille üheks suuremaks eesmärgiks on elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine.

• Nakkusohtlike jäätmete ladestamise välistamine prügilatesse pärast 2004. aastat. • Ehitus - lammutusjäätmed ja pinnas, mis ladestatakse prügilasse, hoitakse eraldi

lademes ja vajadusel kasutatakse seda muude jäätmete katteks. Üldised suunad:

• Jäätmete kogumisüsteemi rajamine taaskasutatavatele materjalidele - paber, papp, plast, klaas jne. (k.a. puhkealadele).

• Jäätmejaama rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks.

• Alates 1. jaanuarist 2003. a. võib prügilasse ladestada ainult töödeldud jäätmeid, mis vähendaks jäätmete kogust ja nende ohtlikkust.

• Alates 16. juulist 2009.a. ei tohi jäätmeid ladestada nõuetega mittevastavatesse prügilatesse; 16. juuliks 2013. a. peavad kõik sulgemisprotseduurid olema tehtud.

• Jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, juhul kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

• Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

• Jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina.

• Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas.

6.2 Biolagunevad jäätmed Vastavalt keskkonnaministri määrusele 26. juuni 2001 aasta nr. 34 ei tohi prügilasse ladestavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid:

üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a.

Selle kohaselt tuleb alates aastast 2010 eraldada Narva linna olmejäätmetest umbes 10 000 tonni bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid aastas. Kodumajapidamistes ja ettevõtetes tuleb kasutada kohtsorteerimist ja linna tuleks paigutada vastavad kogumiskonteinerid. Koduses majapidamises, aianduses, haljastuses ja kalmistutes tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb kompostida eraldi tööstuses tekkivatest biojäätmetest ja setetest. Kompostimiseks tuleb kasutada selleks eraldi kohandatud komposteerimisplatsi. Komposteeritud materjali võib kasutada kompostina aianduses või prügila katteks. Puhta orgaanilise materjali ladestamine prügilasse peab olema keelatud.



Reovee setete komposteerimisel tuleb hakata kasutama aeroobset tehnoloogiat. Tulevikus on mõeldav kõikide tööstuses tekkivate biolagunevate jäätmete komposteerimine koos settega. Eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid ("märg" fraktsioon) saab jäätmejaamas kompostida, kuid sellest kvaliteetse komposti saamine on keeruline. See eeldab pikaajalist ja korrektset kohtsortimist, segaolmejäätmetest ohtlike jäätmete eraldamist ja jäätmekeskustes vastava tehnoloogia (purustamine, sõelumine, separeerimine) rakendamist. Aia- ja haljastusjäätmed (biolagunevad jäätmed) on mõistlik kompostida jäätmejaamas või linna setteväljakutel eraldi, kuna eeldatavasti nad ei sisalda ohtlike aineid. Juhul, kui jäätmejaamas hakatakse kompostima haljastusjäätmeid ja olmelisepäritoluga biolagunevaid jäätmeid, on kõigepealt vaja selgusele jõuda komposteerimise tehnoloogias ning tuleb teostada pidevat seiret komposteerimisprotsessi ja valmis komposti kvaliteedi üle.

6.3 Ehitus- ja lammutusjäätmed Jäätmetekitajad peavad koguma ehitujäätmed liikide kaupa. Puidujäätmeid tuleb taaskasutada, mitte ladestada neid prügilasse. Samamoodi tuleb leida rakendus ka inertsetele jäätmetele (ehitus, prügilate katmine jne.). Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või segajäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. Keskkonnaministri määruse 22. aprilli 2002. a. nr 27 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded“ kohaselt liigitatakse eraldi ehitus- ja lammutusjäätmed ning isolatsioonijäätmed, seda just jõujaamades (Balti Elektrijaam) tekkivate lammutusjäätmete osas. See määrus järgib Euroopa Nõukogu direktiivi 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta ja Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Põhimomendid nimetatud määruse eelnõus on järgmised: • asbestijäätmed on tekkinud asbesti sisaldavatest materjalidest ja toodetest ning

sisaldavad asbestina käsitletavaid kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale kokku üle 0,1 massiprotsendi;

• asbesti sisaldavate komponentide eraldamise, kogumise ja märgistamise nõuded; • tööohutuse järgimine; • veo-, käitlemis- ja ladestamisnõuded. Asbestisisaldusega jäätmete ohtlik mõju seisneb asbestikiudude kogunemises hingamisteedesse, seepärast tuleb selliste jäätmete puhul nõuda eelnevat pakendamist tekkekohas, samuti tuleb ladestatud jäätmed koheselt katta.



6.4 Romusõidukid ja kummid Lähiaastatel hakkab kehtima romusõidukeid käsitlev direktiiv, mis mõjutab peamiselt autode tootjaid ja nende käitlejaid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu romusõidukeid käsitleva direktiivi 2000 /53 / EÜ põhimõtted on järgmised:

• tootja vastutuse rakendamine; sõidukid tuleb projekteerida, konstrueerida ja ehitada nii, et romusõidukeid saaks hiljem keskkonnaohutult taaskasutada;

• vanade sõidukite käitlemisel tuleb tagada keskkonnaohutus; • tuleb kehtestada nõuded romusõidukite kogumise ja töötlemise ettevõttele ja

seadmetele. Alates 1. jaanuarist 2006. a. peab 80 – 85% romusõidukite massist olema taaskasutatav. Enne 1. jaanuari 1980. a. toodetud sõidukitele on sihtarvud mõnevõrra väiksemad. Kummide ladestamisel prügilasse on probleemiks nende omadus destabiliseerida ladet. Tulekahju korral eraldub põlevatest rehvidest välisõhku kahjulikke ühendeid. Rehve on võimalik taasväärtustada protekteerides neid. Eestis on mõned ettevõtted, mis tegelevad sellega, kuid taastatav vanarehvide kogus on tühine. Rehvide protekteerimisega tegelevaid ettevõtteid Narvas ei ole. Veel on püütud vanarehve põletada Narva ja Kohtla – Järve utmisseadmetes ja paljudes teistes Eesti ettevõtetes. Katsed on lõppenud edutult, kuna puudub vastav tehnoloogia. Hetkel on vanu rehve prügilasse ladestada lubatud, kuid uute nõuete järgi ei võeta alates:

• 16. juulist 2003 vastu tükeldamata kasutatud rehve; • 16. juulist 2006 vastu tükeldatud kasutatud rehve.

Keeld ei kehti küll prügilas ehitusmaterjalina kasutavatele rehvidele, jalgrattakummide ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm, siiski tuleb leida sellistele jäätmetele muu alternatiivne neutraliseerimisvõimalus kui ladestamine.

6.5 Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed Vastavalt Keskkonnaministri määrusele "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks" tuleb välistada nakkusohtlike jäätmete ladestamine prügilatesse. Antud määruse kohaselt on lubatud tervishoiu ja sellega seotud uuringutel tekkivaid nakkusohlikke jäätmeid ladestada prügilasse kuni 2004. aasta lõpuni tingimusel, et neid on nakkusohu vältimiseks eelnevalt töödeldud. Eesti haiglajäätmete kava alusel on plaanitud tehnoloogiaks tervishoiuasutustes sorditud bioloogiliste, teravate-torkivate ja nakkusohtlike jäätmete autoklaavimine. Pärast autoklaavimist saab jäätmeid käidelda sarnaselt tavajäätmetega (ladustamine või põletamine).



Hetkel autoklaavimisseade Ida – Virumaal puudub ning haiglajäätmed tuleb enne prügilasse ladestamist neutraliseerida. Üheks võimaluseks on teravate-torkivate jäätmete valamine kipsi ning muude nakkusohtlike, orgaaniliste jne. jäätmete klaasistamine (põletamine). Sellist või mõnd muud alternatiivset haiglajäätmete stabiliseerimise meetodit tuleks kasutada seni, kuni Jõhvi haiglal valmib haiglajäätmete autoklaavimisseade. Pärast selle valmimist tuleb kõik Narvas tekkivad haiglajäätmed sinna suunata. Koos haiglajäätmete käitlemissüsteemi loomisega tuleb lahendada, vähemalt osaliselt, ravimi- ja kemikaalijäätmete käitlemine. Tuleb lõpetada laborijäätmete suunamine kanalisatsiooni. See oleks üks laborite sertifitseerimise tingimusi. Tervishoiujäätmete küsimus tuleb lahendada riiklikul tasandil. Omavalitsuse tasandil on vajalik koostada linnas tekkivate haiglajäätmete täpsustatud nimekiri.

6.6 Energeetika jäätmed Nagu juba eelpool mainitud, moodustab suure osa Narvas taaskasutavatest jäätmetest põlevkivituhk. Taaskasutust leiab puhastusseadmetes kinnipüütud peene ja ühtlase konsistentsiga lendtuhk. Põlevkivituha ohtlikkuse vähendamise võimalusteks on leeliseste vete neutraliseerimine ja tuha keskkonnaohutu ladestamine, nn. lamedad tuhamäed, kus väheneb võimalik isekuumenemise ja süttimise oht. Samuti rakendatakse ettevõttes uusi süsteemide katsetusi. Ilma vastavate abinõueteta ei vasta elektrijaamade jäätmekäitlus EL nõuetele. Põhiülesanne - ladestatava põlevkivituha ohtlikkuse vähendamine Eesmärk saavutatakse senise tuha hüdrotranspordi asendamisel keskkonnaohutuma, vett vähem tarbiva käitlustehnoloogiaga. Edu korral muutub tuhaladestu praktiliselt inertseks, mis lahendab suures osas ka ladestute keskkonnaprobleemid. AS Narva Elektrijaamad keskkonnaabinõude plaan ja Ida-Virumaa KKT otsused tuhaväljade osas on järgmised:

• Lendtuha heitmete vähedamise tööde jätkamine. • Iga-aastane tuhaväljade tammide kindlustamine ja tõstmine. • Seadiste ja ehitiste projekti väljatöötamist leelisvee lekke ennetamiseks

settebasseinidest, 2000-2001. a. • Leelisvee eelpuhastusseadme paigaldus Balti elektrijaama. • Balti elektrijaama tuhaväljade muutmine loodusele ohutuks 2001-2009. a. • Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2. sulgemist 01.06.2002. a., mille kohta on

koostatud EL eelstruktuurfondist ISPA rahastamise taotlus. • Balti elektrijaama tuhavälja nr 2. konserveerimine ja rekultiveerimise

alustamine (muutmine loodusele ohutuks 2001-2007). • Balti Elektrijaama tuhaväli nr 1. - esitada vastavusse viimise kava 01.09.2002. • Balti Elektrijaama tööstusjäätmete prügila - esitada vastavusse viimise kava

01.09.2002. • Alustatakse õlide ja agressiivsete kemikaalide lekkega seotud

maapinnasaastamise takistavate ettevõtmiste rakendamissga. • Varasemate keskkonnakahjude likvideerimine ja vastavusse viimine

keskkonnakaitse nõuetele 2001-2007 .



• Jätkatakse asbestisisaldava soojusisolatsiooni väljavahetamisega seotud töid, energiaplokkide vanade elektrifiltrite väljavahetamine uute vastu.

• Kahe 200 MW energiabloki rekonstrueerimine BEJ-s.

6.7 Ohtlikud jäätmed Kardinaalseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja vähendamine abinõuks ettevõtetes on toodete valmistamisel ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlike ainete ja valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteedi languse. Eraldi peab nimetama laevadel tekkivat pilsivett, kui jäätmeliiki. Seda seoses kavandatava Narva jõesadama rajamise plaanidega. Sadamasse tuleb väljaehitada ka nõuetekohane jäätmete (ka pilsivee) vastuvõtukoht. Pilsivee kätlemist reguleerib teede- ja sideministri määrus "Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord" (RTL 2000, 86, 1287). Vastavalt nimetatud määrusele peavad 1. juuliks 2001. a. sadamad olema varustatud seadmetega kõikide äraantavate pilsivee koguste suhtes. Jäätmevaldaja, kes ise ohtlike jäätmeid ei taaskasuta ega kõrvalda, on kohustatud selle üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, seda ka kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete suhtes. Ohtlike jäätmeid võib käidelda (ka. transport) vaid jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte.

6.8 Elektroonika jäätmed Eestis ei ole seni elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud probleemi oluliselt teadvustatud. Nimetatud jäätmete, eriti vanade arvutite ja teiste elektrimasinate käitlemisega tuleb lähiaastatel tõsiselt tegelema hakata, juhindudes vastuvõetavast EL direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. EL direktiivi eelnõu kohaselt vastutab jäätmete kogumise ja käitlemise eest nende seadmete tootja. Eelnõu põhimomendid on järgmised:

• tootja vastutus, seda ka toodete kavandamisel, mis vastaksid keskkonnaohutule jäätmekäitlusele;

• demonteeritud seadmete osade taaskasutamine; • keskkonnaohutu lõppkäitlus.

Ülesandeks on valmis olla selle probleemi lahendamiseks nii vastava õigusloome kui ka reaalse jäätmekäitluse suhtes. Praktikas võib prognoosida vabatahtlike kollektiivsete võrkude teket, analoogiliselt pakendijäätmete kogumise ja käitlemise skeemidega. Selliste skeemide, kus jäätmete kogumist ja käitlemist korraldab selleks asutatud mittetulundus- või äriühing, tuleb ka Eesti tingimustes soosida. Teatud roll on siin omavalitsustel, kes praegugi tegelevad suurte majapidamisjäätmete (mille koosseisus on märkimisväärne osa elektriseadmete- ja elektroonikajäätmeid – külmikuid, elektripliite, boilereid jms), kogumise korraldamisega.



Suuremõõtmelised jäätmed tuleb viia jäätmejaama või paigutada konteinerite kõrvale (sellest jäätmekogujat teavitades). Seni kuni jäätmejaam linnas puudub võib praktiseerida olmeelektroonika ja muu suuremahuliste jäätmete kogumiskonteinerite paigutamist erinevatesse linna osadesse. Pärast jäätmejaama avamist oleks mõtekas organiseerida antud jäätmete vedu otse jäätmejaama. Võib kaaluda olmeelektroonika müügiga tegelevatele firmadele nõude seadmist, mille kohaselt nad pakuvad vana seadme trantspordi teenust kogumispunkti. 7. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Vastavalt maakondlikule jäätmekavale toimub 2002 – 2003 Narva prügila sulgemine ja korrastustööde teostamine ning maakonnas toimib üks maakondlik prügila (Uikala). Esialgu (kuni aasta 2003 lõpuni) võib viia Narva prügilasse vaid kodumajapidamises tekkivaid olmejäätmeid. Ettevõtete olmejäätmed tuleb suunata Uikala prügilasse. Alates 2004 aastast tuleb alustada Narva prügila sulgemistöödega (järelhooldust teostab AS Heakorrastus) ning siis tuleb suunata Uikala prügilasse ka kõik kodumajapidamises tekkivad olmejäätmed. Segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamise perioodil (Narva prügila sulgemine ja jäätmete suunamine Uikala prügilasse) võib antud jäätmete käitlemishind osutuda elanikkonnale liiga kõrgeks. Seoses sellega võib suureneda maastike prügistamise ja jäätmete illegaalse ladestamise oht. Vajalik oleks elanikonna informeerimine, et nad ka ise jäätmete sorteerimise võimalusest huvitatud oleksid, kuna see vähendab nende jäätmekogust ja seega ka rahalisi kulutusi. Maksusüsteemi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning üldise maksukoormuse tõusu vältimiseks võib kohalik omavalitsus kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmehoolduse arendamiseks ka jäätmemaksu. Maksu kogutakse võrdselt kõikidelt elanikelt. Süsteemi üheks olulisemaks plussiks on näiteks see, et elanikel kaob mõte tekitada illegaalseid ladestuid, kuna jäätmete käitluse eest on nagunii makstud. Mida rohkem jäätmeid ladestatakse Uikalasse seda väiksem on ühiku maks. Kui Uikalasse suunata vähesel määral ladestuskõlbulikke jäätmeid, siis kujuneb ladestatavate jäätmete ühe tonni hinnaks ligi 500 krooni, kui Uikalasse suunata kõik maakonna ladestuskõlbulikud jäätmed siis ligi 300 krooni. Jäätmete kõrvaldamiseks (s.t ka ladestamiseks) on õigus vaid jäätmeluba omaval ettevõttel. Jäätmete ladestamise toiming on määratletud Keskkonnaministri määrusesega "Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks". Aktist tulenevad nõuded jäätmete kõrvaldamiseks on järgmised:

• jäätmete ladestamine sõltuvalt prügila liigist; • jäätmeladestuspiirangud - biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamine

(prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:

1. üle 45 massiprotsendi alates 2010.a. 2. üle 30 massiprotsendi alates 2013.a. 3. üle 20 massiprotsendi alates 2020.a.);



• vedeljäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete, määratlemata ainete ja vanarehvide ladestamise keelamine (alates 16.juulist 2003. a. võib ladestada vaid tükeldatud vanu rehve ja alates 16. juulist 2006. a. ei tohi ka tükeldatud rehve prügilatesse ladestada);

• prügila (ka. jäätmejaama) asukohavaliku, prügilavee, pinnase ja vee kaitse, prügilagaasi ja prügila töökorralduse nõuded;

• alates 1. jaanuarist 2003. a. võib prügilasse ladestada ainult töödeldud jäätmeid, mis vähendaks jäätmete kogust ja nende ohtlikkust;

• alates 16.juulist 2009. a. ei tohi jäätmeid ladestada nõuetega mittevastavatesse prügilatesse;

• 16. juuliks 2013. a. peavad kõik sulgemisprotseduurid olema tehtud.

Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sorteerimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist.

8. Prügilad Narva linnas on kokku 6 prügilat (vt. Joonis nr. 2.), milledest osa ootab korrastamist ja sulgemist. Linna põhjaosas, reoveepuhasti vahetus läheduses, paikneb reoveesette- ja mudahoidla. Ülejäänud prügilad paiknevad linna edelaosas, kuhu jäävad ka üleriigilist tähtsust omavad Balti elektrijaama kaks tuhavälja. Tuhaväljadest läänepoolsem (nr.2) on suletud. Selle loode osas paikneb samuti suletud Nakro prügila ja veel kasutusesolev Narva olmejäätmete prügila. Põlevkivituha ladestamiseks kasutatakse idapoolset tuhavälja, mille põhja osas paikneb tootmisjäätmete prügila. Suuremate ja keskkonnaprobleeme tekitavad prügilate üldandmed on järgmised: Balti Elektrijaama jäätmelade koosneb kahest tuhaväljast (koos settebasseinidega) ja tootmisjäätmete prügilast. Balti Elektrijaama tuhaväli nr 1 on kasutusel alates 1959. a. Tuhavälja pindala on koos settebasseinidega 505 ha ja ladestatud tuhakogus kuni 115 mln tonni. Jäätmete käitlemiseks kasutatakse hüdrotransporti. Tuhavälja nr. 2 kasutati tuha ladestamiseks aastatel 1964-1987. Liigse tuhavee ärajuhtimiseks kasutatakse settebasseini seniajani. Välja pindala koos settebasseinidega on 550 ha ja kokku on seal tuhka 32 mln tonni. Balti Elektrijaama tootmisjäätmete prügila paikneb vahetult tuhavälja 1 põhjapoolsel küljel. Prügilat kasutatakse alates 1960. aastast. Jäätmetealune pindala on 2,5 ha ja sinna on ladestatud umbes 370 000 m3 jäätmeid. Puudub täpne ülevaade prügilasse ladestatud jäätmete liigilisuse ja koguste suhtes, kuid oletatavalt on seal valdav koldetuhk. Sinna on ladestatud ka ehitus- ja lammutusjäätmed, isolatsioonimaterjale, ka asbesti sisaldavaid isolatsioonimaterjale. Narva prügila – pindala 21 ha (jäätmetealune pindala - 16 ha), jäätmelasundi paksus on 7 m ja ladestatud jäätmete kogus - 0,75 mln tonni; prügila paikneb Balti



Elektrijaama tuhavälja nr. 2 vahetult läänepool ja seda kasutatakse alates 1975. aastast segaolmejäätmete ladustamiseks. Jäätmelade on ebakorrapärane ja moodustub mitmest künkast. Ohtlikkus tuleneb eelkõige orgaaniliste ainete imbumisest põhjavette ja koos olme- ja tööstusjäätmetega ladestatud ohtlikest jäätmetest. Näiteks vanaõlide ja mahutisetete ladestamine. AS Nakro kroomnahajäätmete ladestu (1,8 ha) paikneb Balti Elektrijaama tuhavälja nr. 2 loode osas, jäädes tuhavälja ümbritseva kanali sisse. Sinna on jäätmestatistika järgi ladestatud ligi 50 000 tonni jäätmeid, valdavalt karvaärastusjäätmeid 30 262 tonni, naha-, toornaha- ja karusnahajäätmeid 16 316 tonni ja kroomi sisaldavaid setteid – 1 407 tonni. Kroomi sisaldavate setete koostises on Cr2O3 0,22 – 3,12%. Prügila ei vasta nõuetele. Prügila põhja katab 2,0 – 2,7 m buldooseriga tihedaks rullitud tuhakiht ning õhuke savikiht. Konfiguratsioonilt on prügila järsunõlvaline. Pindmine äravool on takistatud ja seetõttu ala idaosas moodustunud veekogu. Prügila nõrgvett ja pindmist äravoolu dreenib tuhavälja ringkanal. Möödunud sajandi 80-ndatel aastatel võis ladestatud jäätmete kogus aastas ulatuda kuni 10 000 tonnini. Seoses tootmismahtude vähenemise ja tehnoloogia moderniseerimisega on jäätmete kogus tunduvalt langenud. Aegade jooksul on kindlasti muutunud ka kasutatavad abimaterjalid. Statistika järgi ladestas AS Nakro 2000. a-l prügilasse 128 tonni jäätmeid, nende seas olid ka ehitus- ja lammutusjäätmed. Prügila suhtes tehtud uuringute (Narva kroomnahavabriku prügila hüdrogeoloogiauuring, 1994. AS REI, AS Nakro tööstusjäätmete prügila uuringud, 1999. AS ECOPRO ja Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 sulgemisprojekt. ISPA taotlus, 2002) põhjal saab väita järgmist: • prügila kujutab endast ohtlike jäätmete ladestut, mis on põhjustanud lokaalse

iseloomuga reostust; • prügila nõrgvesi valgub põhiliselt tuhavälja ringkanalisse; nõrgvee reoainetest

vajab esile tõstmist 1-aluseliste fenoolide (p-kresool ja fenool) sisaldused, vastavalt 1100 ja 770 µg/l, nende ühendite kõrgendatud kontsentratsioonid fikseeriti ka tuhavälja ringkanalis. Nimetatud ühendite kontsentratsioonid on ringkanali pumbajaama juures ca 3 suurusjärku väiksemad;

• prügila ei ole mõjutanud sellest ca 400 m läänes paikneva talukaevu vee kvaliteeti (ei ole analüüsitud fenoolide sisaldust);

• AS Nakro prügila nõrgvee kogus ja mõju on väike, võrreldes seda tuhavälja vee ja elektrijaama tööstusterritooriumi omaga.

Peale antud ladestuspaikade on linnas veel hulk illegaalseid jäätmeladestuspaiku, teadaolevad on kujutatud joonisel 2. Kuna linnas leidub hulgaliselt omaniku valve- ja hoolitsuseta piirkondi, siis on see tekitanud olukorra, kus elanikud peavad targemaks visata prügi nimetatud tühermaale, kui anda see teatava tasu eest jäätmekäitlejale. Selliseid piirkondi on pea üle linna, kuid peamised illegaalsed prügilad on tekkinud: • pikki raudteed Pushkini tänavast kuni Kreenholmi tänavani; • leivatehase ja AS-i Heakorrastus territooriumile; • AS-i Kreenholm territooriumile; • vana linna prügila piirkonda;



• Vanalinna ja Sutthoffi linaosade omavahelistele piirialadele. Antud kohtadesse on ladestatud peamiselt olme- (ca 161 tonni) ning ehitus- ja lammutusjäätmeid (ca 110 tonni), kuid samuti ka metalli (ca 36 tonni), puitu (ca 18 tonni), kumme (ca 14 tonni), plasti (ca 20 tonni) jne. Seoses üldplaneeringuga sätestatud elamu-, kaubandus- ja tööstustsoonide väljaehitamisega ja maaomanikele suurema kontrolli seadmisega peaks antud olukord hakkama lähiajal kaduma. Üks olulisemaid teemasid on inimeste ja ettevõtete keskkonnateadlikkuse tõstmine. Samuti võib aidata ühtse jäätmemaksu seadmine kõigile elanikele. 2001. aasta detsembris valmis Ida – Virumaal Uikala maakondlik prügila, kuhu hakatakse lähitulevikus ladestama kogu maakonna tavajäätmeid. Jäätmeloa kohaselt võib Uikala prügilasse ladestada kuni 54 000 tonni jäätmeid aastas. Prügila kasutusiga on aastani 2028 (seega 27 aastat) ja planeeritud maht 1,45 mln. tonni. Siinjuures tuleb märkida, et hetkel ladestatakse maakonnas olmejäätmeid üle 71 000 tonni aastas ja Ida-Viruma kõikide ladestavate tavajäätmete kogus on üle 100 000 tonni aastas. Juhul kui nad kõik suunatakse Uikalasse, siis ületatakse lubatud ladestatavate jäätmete lemiit – 54 000 tonni. Sellest lähtuvalt tuleb maakonnas ladestavate jäätmete hulka vähendada vähemalt 50 000 tonni (50 %) võrra. Narva prügilat ei saa sulgeda ennem kui on avatud jäätmekeskus. Uikalasse on ladestatud jäätmeid alates 01. 01. 2002. aastast. Hetkel (2002. 10. 10. seisuga) operaatorfirma hinnangul on prügilasse ladestatud ca 18 000 tonni ehitus- lammutus ja olmejäätmed. Päevas ladestatakse prügilasse keskmiselt 180 tonni jäätmeid. Eraldi lademes on puit, metall ja vanarehvid. Puidule ja vanarehvidele ei ole hetkel kasutust leitud, kuid kõik prügilasse toodav metall ja romusõidukid suunatakse AS-i EMEX. Prügilal on lepingud ligi 80 ettevõttega üle Ida-Virumaa, millele lisanduvad eraisikud, kellelt jäätmed võetakse vastu tasuta. Hetkel viib Narvast Uikalasse jäätmeid vaid AS Heakorrastus ja Narva autobaas.

8.1 Jääkreostus Jääkreostuse mastaabid on suhteliselt suured ja raskesti hoomatavad ning kõikide objektide väljaselgitamiseks ja ohtlikkuse hindamiseks on vaja eraldi teostada vastav uuring, Vastavalt Jäätmeseadusele ja Narva linna jäätmehoolduseeskirjale likvideerib jääkreostuse reostuse tekitaja, kui tekitajat ei ole võimalik leida siis likvideerib selle maa omanik, kui maaomanikul puuduvad selle likvideerimiseks võimalused, resurss või tahe, siis korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. Suuremastaabilise jääkreostuse likvideerimisel on vajalik nii Eesti riigi, kui ka teiste maailmariikide abi. Kuna jääkreostus on Narvas tihedalt seotud toimunud või toimuva jäätmekäitlusega, siis jäätmekava terviklikkuse huvides antakse siinkohal kokkuvõte eesmärkidest ja tegevustest (vastavalt Ida-Virumaa jäätmekavale). Need on järgmised:



Eesmärgid: • õlireostuse väljaselgitamine ja lokaliseerimine Balti elektrijaamas; • tuha hüdroärastuse asendamine "kuivärastusega" või mõne muu, keskkonda

vähem saastava tehnoloogiaga; • illegaalselt ladestatud jäätmete utiliseerimine; • ohtlikult reostunud alade sulgemine inimeste liikumiseks - tarad, tõkked jne; • kambrium-vendi puurkaevude tehnilise korrasoleku tagamine ja peremeheta või

amortiseerunud kaevude nõuetekohane likvideerimine, et vältida reostuse sattumist veekihti kaevude kaudu;

• integreerida jääkreostuse ohutustamise abinõud üldiste saastamise vähendamise abinõudega, seda nii linna kui ka ettevõtete tasandil;

• muuta reostunud alade maakasutust, kasutades neid mitte ainult tööstusmaana, vaid ka muudel eesmärkidel;

• ohutustada objektid, mida ei ole võimalik mõistlike kulutustega puhastada, ega lokaliseerida;

• reostusobjektide ohutustamisel maapinnalähedaste põhjaveekihtide osas püüda saavutada tehnoloogilise vee kvaliteet;

• reostunud põhjavee areaali suurenemise vältimine ja selle areaali vähendamine; • ohtlike ja inertsete jäätmete segunemise vältimine; • pikaajaliseks eesmärgiks on jäätmeladestutega rikutud maastike ja reostatud alade

taastamine erineva kasutusega aladeks: näiteks Balti elektrijaama settetiigid vabaaja keskusteks.

Kõigepealt tuleb jääkreostusobjektid inventariseerida ja reastada ohtlikkuse järjekorras. Tuleb lõpetada või ümber korraldada reostust põhjustav tegevus. Välja selgitada reostuse likvideerimise teed ja võimalikkus. Teha otsus jääkreostuskolde likvideerimiseks või ohutustamiseks.

8.2 Prügilate vastavusse viimine ja sulgemine Keskkonnaministri määrusega “Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks“ tuleb Ida-Virumaa keskkonnateenistusele esitada prügilate sulgemiskava, mille põhjal määratakse järelhooldustoimingud ja nende kestvus. Eesmärgiks on iga suletava prügila negatiivse keskkonnamõju kindlaks tegemine ja selle põhjal – vajalike meetmete määramine sellise mõju minimeerimiseks. Narva prügila 2003.a lõpuni on lubatud vastu võtta segaolmejäätmeid, mis on pärit ainult elanikelt. Käesoleval ajal viiakse läbi keskkonnamõju hindamist. Pärast seda protsessi tuleb kavandada vajalikud korrastustööd, mis on võimalik teostada enne ja pärast sulgemist. Tuleb koostada sulgemiskava. Prügila kasutusaja lõppedes, tuleb viivitamatult lõpetada jäätmete vastuvõtt. Seejärel teostatakse ehitustööd ja seire, mis on kavandatud sulgemiskavas. Suure mahuga ja pindalaga prügila (Narva) osas on sulgemiskulud 350-400 krooni m2

e. kuni 124 mln krooni. Ida-Virumaa KKT otsusega on Nakro prügila suletud 01.06.2002. a., käesoleval aastal tegeletakse sulgemiskava ja keskkonnamõju hindamise koostamisega.



BEJ korrastada tööstusjäätmete prügila ja Narva Vesi mudahoidla kohta ei ole tehtud sulgemis-, ega korrastuskava. Ida-Virumaa KKT peab lähiajal nõudma vastavate kavade koostamist. Aastatel 2001-2009 tuleb Balti elektrijaama tuhaväljad muuta loodusele ohutuks ja viia vastavusse tingimustega, mis on esitatud EL direktiivides ja vastavates Eesti õigusaktides:

• Tuleb likvideerida varasemad keskkonnakahjud ja viia tuhaväljad vastavusse keskkonnakaitse nõuetega;

• Tuhaväli nr. 2. tuleb konserveerida ja rekultiveerda. Otstarbekas on nõuda ettevõtte jäätmekava koostamist antud perioodiks. 9. Korraldavad asutused ja institutsioonid Vastavalt "Jäätmeseadusele" korraldab omavalitsus oma haldusalal olmejäätmete ja kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist. Oluliseks dokumendiks siinjuures on kohaliku omavalitsuse jäätmekava, mis kehtestab jäätmete käitlemise [kogumine, vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine (ladestamine)] korralduse ja tehnilised tingimused. Omavalitsus: • avalikustab jäätmekava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel; • võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis

käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust; • sõlmib lepingu olmejäätmete valdaja liitumiseks korraldatud olmejäätmeveoga,

valib välja veoettevõtja; • võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud

olemjäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada; • teeb vajaduse korral jäätmeseadusega sätestatud nõuete täitmiseks koostööd teiste

omavalitsustega; • võib nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult

reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil;

• annab seisukoha jäätmeloa taotlustele; • annab seisukoha ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlustele; • kontrollib jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks

kord aastas. Jäätmekäitluse finantseerimine toimub järgmiselt: • käitluskulud katab jäätmetekitaja; • omavalitsus võib kehtestada teenustasu ja selle ülempiiri, sõltuvalt käitluse

tingimustest ja käitluskohtade (ka prügilate) rajamise, kasutamise ja sulgemise kulutustest.

Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest sõlmib olmejäätmete valdaja (jäätmetekitaja) lepingu kas omavalitsuse või jäätmeveofirmaga. Linnavalitsus on keskkonnajärelevalve asutus, kellel on keskkonnainspektsiooniga samasugused



õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsuse järelevalve funktsiooni täidab keskkonnainspektor, kes on saanud vastava volituse volikogult, samuti linnavalitsuses moodustatud keskkonnajärelevalve asutuse töötaja, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete hulka asutusesisese jaotusega. Seda funktsiooni täidab inspektor omavalitsuse halduspiirkonnas. Õigused ja kohustused on järgmised: • seaduslikkuse jälgimine ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine ning kohustuslike

keskkonnakaitseabinõude rakendamise nõudmine; • rajatiste keskkonnanõuetele vastavuse ja seirekohustuste täitmise kontrollimine;

võtta kontrollimisel proove ja teha mõõtmisi; • peatada ja kontrollida sõidukit, mis oma tehnilise seisukorra või kasutusviisi

poolest ohustab keskkonda; • kontrollida koos kontrollimises osalevate isikutega puhastusseadmeid, loodusvara

ümbertöötavaid rajatisi, loodusvara ladustamiskohti ja keskkonda mõjutavaid seadmeid.

Linnas on terav vajadus luua infosüsteem, mis aitab täpsustada ja korrastada informatsiooni jäätmetekitajate, tekivate jäätmete koguse, liikide ja jäätmekäitluskohtade ning jäätmekäitlustoimingute kohta. Aitab saada ülevaadet olemasolevast olukorrast ning peegeldab tekkivaid muutusi jäätmemajanduses. Süsteem peab olema integreeritud ettevõtlusosakonnaga ja hooneregistriga. Ida-Virumaa keskkonnateenistus on Keskkonnaministeeriumi struktuuri osa, mille kaudu toimub maakonna ja omavalitsuste jäätmekäitluse korraldamine ja riigi jäätmehoolduse (-käitluse) eesmärkide elluviimine maakonna tasandil. Lisaks on teenistusel veel järgmised olulised ülesanded: • korraldab omavalitsuste jäätmekava koostamist; • kindlustab seaduste järgimist; • väljastab jäätmelube; • korraldab jäätmealast aruandlust linnas maakonnas jt. 10. Jäätmekäitluse üldine skeem Olles püstitanud eesmärgid jäätmetekke ja –käitlemise paremaks korraldamiseks tuleb välja töötada tegevuskava ja see ellu viia. Enamasti on ühe eesmärgini võimalik jõuda mitmeid teid pidi. Narva linna jäätmekava koostamise käigus töötati välja detailsem tegevuskava. Skeemil 2. on esitatud üldistus jäätmetekkest ja jäätmekäitluse eesmärkidest ja arengusuundadest. Jäätmekava rakendamisvõimaluste ülevaateks ja konkreetsete tegevuste kava koostamiseks loodi (optimistlikud) visioonid aastani 2012, kus kirjeldatakse olukorda milleni tahetakse vastavaks ajaks jõuda või vähemalt millise olukorra poole



püüeldakse. püüeldakse.

Jäätmekäitlus Narva jäätmejaamas

Vähenev (stabiliseeruv) olme ja põlevkivijäätmete teke. Stabiilne või mõningal määral kasvav tootmisjäätmete teke. Tekkivate jäätmete madalam ohtlikkus

Jäätmete teke

Jäätmete kogumine Tekkivate jäätmete senisest efektiivsem kogumine Jäätmete sorteerimise suurenemine

Taaskasutamine/kõrvaldamine tekkekohas

Jäätmete vedu Efektiivne kohtsorteeritud jäätmete vedu

Kodumajapidamiste olmejäätmete ladestamine Narva prügilas (esialgu)

Jäätmete taaskasutamine

Jäätmete ladustamine Uikala prüglas

Tänane jäätmevoog Soovitav arengusuund Tõenäoline areng



10.1 VISIOON aastani 2012 Kümne aasta jooksul on Narva linnas tekkiv jäätmete hulk umbes sama tänasel päeval tekkivate jäätmetega (erinevus +/- 20 %) kuid jäätmekäitlus on korraldatud tõhusamalt kui täna, aastal 2002. Olulisemateks indikaatoriteks ja linnapildis jälgitavateks uuendusteks on: • Olmejäätmete teke on stabiliseerunud või kasvab aeglaselt (tekkemaht on

tõenäoliselt kuni 33 000 tonni aastas), taaskasutuse määr on suurenenud, ladestatavate olmejäätmete hulk on vähenenud kuni 22 000 tonnini aastas.

• Tootmisjäätmete teke on tänu majandusaktiivsusele suurenenud, kuid tootmistehnoloogiate kaasajastamise tulemusena on jäätmete taaskasutamine suurenenud, ladestatavate jäätmete kogus on vähenenud.

• Põlevkivijäätmete teke on praktiliselt sama, märgata on mõningast vähenemistendentsi. 2004. aasta lõpuks lõpetatakse kahe energiaploki rekonstrueerimine. Tänu millele vähendatakse põlevkivi kulu kuni 20%. Aastani 2007 toimub tuhavälja nr. 2 korrastamine, konserveerimine ja varasemate keskkonnakahjude likvideerimine. 2009. aasta lõpuks on elektrijaamade tuhaärastussüsteemid kaasajastatud (toimub oluline veekulu vähendamine), lendtuha püüdmeseadmete efektiivsus on kasvanud ja tuhaväljad on muudetud loodusele ohutuks.

• Kohtsorteeritud olmejäätmete kogumiseks on linnas üles seatud ja leiab aktiivset kasutamist - 30-40 klaasikonteinerite paari (valge + värviline klaas)

- 30 – 40 vanapaberi kogumise konteinerit - segaolmejäätmete konteinerite arvuga võrreldav arv orgaaniliste olmejäätmete kogumise konteinereid -10 – 15 alumiinium- ja plastiktaara (aktsiisimaksuga maksustatav ja seetõttu tagasiostetavad) kogumise punkti.

• Orgaaniliste (biolagunevate) jäätmete eraldikogumise maht on suurenenud ning selle toimimise kvaliteet (tänu elanikkonna jäätmealase teadlikuse ja käitumise arenemisele) on paranenud. Orgaanilise aine osakaal prügilasse veetavates jäätmetes on vähenenud 30%-ni.

- Konteinerid on üles seatud eeskätt korteriühistute elanike poolt kasutamiseks. - Kodumajapidamistes ja haljastuses tekkivate orgaaniliste jäätmete kompostimine toimub jäätmejaamas.

• Akude ja vanaõlide kogumiseks on linnas 10 - 15 kohta, eeskätt tanklates aga ka jäätmejaamas.

• Kasutatud patareide kogumiseks on linna suuremates kaubanduskeskustes üles pandud kuni 20 - 30 vastavat väikesemõõdulist kogumiskasti. Samasugused kastid on ka linna jäätmejaamas.

• Kõlbmatute ravimite äraandmiseks on elanikkonnale üles seatud väikesemõõdulised kogumiskastid linna kõikidesse apteekidesse ja külastavamatesse meditsiiniasutustesse.

• Tekkivad suuremõõtmelised jäätmed (vanad külmikud, pesumasinad jm.) kogutakse ja töödeldakse jäätmejaamas.

• Narva prügila, tööstusjäätmeteprügilad ja BEJ tuhaväli nr. 2 on suletud, korrastatud ja kaetud.

• Jäätmejaam toimib jäätmete sorteerimise ja töötlemise keskusena. Jäätmete ladestamine (ja selle eelne võimalik täiendav sorteerimine) toimub Uikala prügilas.



• Mudahoidlas toimub setete ja muude biolagunevate jäätmete (mida ei komposteerite jäätmejaamas) aeroobne komposteerimine. Saadud komposti taaskasutatakse rekultiveerimis- ja ehitustöödel.

• Jäätmepunkt Klaasi, vanapaberi ning plastik- ja metalltaara konteinerid asuvad üldjuhul koos moodustades "minimaalse jäätmepunkti", mis asuvad rahvarohkemate korterelamute asumite ja suuremate kaubanduskeskuste (milliseid on mõned rohkem/suurendatud kui täna) juures. Jäätmepunkte oleks linnas kuni 20. • Jäätmejaam Jäätmejaam töötab kui jäätmete jaotuskeskus. Siin toimub jäätmete kaalumine ja töötlemine, kus eraldatakse korduvkasutatavad ja ohtlikud jäätmed. Samuti tegeletakse suuremõõtmeliste jäätmete demonteerimise ja biolagunevate jäätmete komposteerimisega. Ülejäänud osa jäätmetest pressitakse kokku ja ning suunatakse regionaalprügilasse. • Reoveepuhasti Reoveepuhasti muda komposteerimine ühendatakse ja/või kombineeritakse vastavalt konkreetsele tehnoloogilisele lahendusele tööstuses tekkivate biolagunevate jäätmetega (sh. vajadusel okste, puukoore jm kompostitava materjali struktuuri parandava materjaliga), mis veetakse setteväljakutele otse tööstustest või vajadusel, ka jäätmejaamast.

10.2 Töö avalikkusega Enne jäätmemajanduse ümberkorraldamist oleks vajalikud järgnevad eeldused:

1. Rajada linna jäätmejaam. 2. Korraldada elanikonna küsitlus eesmärgiga välja selgitada meeleolu ja

valmidus jäätmekäitluse ümberkorraldamiseks. 3. Enne ja pärast küsitlust tuleb korraldada elanikkonna teavitamine, eesmärgiga

anda elanikonnale ülevaade tekkivatest muudatustest jäätmekäitluses. 4. Korraldada avalikke üritusi võitmaks elanike poolehoidu. 5. Pilootprojektina rakendada linna eestvõttel jäätmete sorteerimist teatud

elanikonna sihtkruppidele - näiteks koolides, riigiasutustes. 6. Peale pilootprojekti positiivsel läbiviimist paigaldada sorteerimis konteinerid

valitud kohtadesse üle linna. 7. Edasine perioodiline informatsiooni jagamine ja aktsioonide korraldamine.

Uue kogumissüsteemi vajalikkusest aitab elanikel paremini aru saada avaliku juhtimise kasutamine linnavalitsuses. Pannakse välja jäätmekäitluse alased kulutused ning näidatakse kuidas neid saab vähendada elanikonna aktiivse osavõtu puhul, näidates vabanenud raha suunamist muudele vajalikele linna ettevõtmistele. Antud tegevusega kaasneb elanikonna teadlikuse tõus ning ning aitab neil tunnetada oma osalust linna juhtimises.



10.3 Tegevuskava Eespool esitatud visioonide realiseerimiseks tuleb teostada konkreetseid omavahel koordineeritud tegevusi, selleks peab olema tagatud nii administratiivne kui ka finantsiline kindlustatus. Tulenevalt erinevate osapoolte (nii administratiivsete kui finantseerijate) käitumise ettenägematusest 10 aastasel perioodil tuleb tegevuskava elluviimisel olla siiski paindlik ning vajadusel kombineerida ja vajadusel muuta planeeritavaid tegevusi kaotamata siiski sidet jäätmekava üldise kontekstiga. Alljärgnevalt on esitatud kavandatavad tegevused. Välja on toodud ka tegevuste ligikaudne hinnanguline maksumus linnaeelarvele. Maksumus võib oluliselt muutuda olenevalt konkreetsetest lahendustest ja lisatingimustest vastaval ajahetkel. 1. Tootmisettevõtete keskkonnakorralduse tõhustamine.

Linnavalitsuse kaasabil tuleb suunata ettevõtteid kaasaegse jäätmekäitluse teele. Kasutada koolitus/nõustamis, tegevuslubade ja keskkonnajärelvalve võimalusi vajadusel vastava spetsialisti/eksperdi kaasamise kaudu. Linnaeelarveline kulu kuni 150 000 krooni aastas.

2. Jäätmemahukate tootmisobjektide ruumilise paiknemise fikseerimine. Jäätmemahukate tootmisettevõtete suunamine selleks sobivatesse piirkondadesse (linna lõuna osas paiknevasse tööstuspiirkonda). Otseseid linnaeelarvelisi kulutusi ei ole.

3. Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. Tuleb korraldada küsitlusi, aktsioone, üritusi, teabepäevi ning levitada infomaterjale (nt. infolehed, kodulehekülg jm), mille käigus/tulemusel on võimalik üldise keskkonnateadlikkuse (sh. jäätmealase) tõus, mis aitab kaasa jäätmetekke vähendamisele ja paremale jäätmekorraldusele. Erinevaid üritusi võiks toimuda aastas kuni viis. Linnaeelarveline toetus kuni 50 000 krooni.

4. Klaasijäätmete koht sorteeritud süsteemi arendamine.

Klaasikonteinerite paigutamine (30-40 tk.) jäätmepunktidesse ja muudesse selleks sobivatesse kohtadesse (kaubanduskeskused). Konteinerite optimaalne arv esialgu 10-12. Ühe konteineri hind on ligikaudu 6000 krooni.

5. Paberjäätmete kohtsorteerimise süsteemi arendamine. Paigaldada tuleks 30-40 konteinerit. Selleks otstarbeks sobivad piluga metallkonteinerid. Kuni kuupmeetrise konteineri maksumus on kuni 2000 krooni. Esmajärjekorras tuleb paigutada korterelamute piirkondadesse.

6. Plastikpudelite ja metall(alumiinium)purkide kohtsorteerimissüsteemi arendamine. Igas klaastaara vastuvõtu punktis tuleb organiseerida metall- ja plasttaara vastuvõtt.



7. Jäätmepunktide süsteemi loomine. Tuleb luua linna kattev (vt. Peamiste jäätmekäitlusobjektide ruumilise paiknemise skeem) jäätmepunktide süsteem, mis sõltub elanike tihedusest. Jäätmepunktides oleksid jäätmemahutid erinevat liiki jäätmete kogumiseks (vastavate jäätmeliikide konteinerid/mahutid on kirjeldatud muude tegevuste sees).

8. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine. Olemasolevate või uute vastuvõtukeskuste arendamine (mõistlik on bensiinijaamade vms. baasil + jäätmejaamas ning kogumisringide rakendamine, kord aastas - kevadel) kus kogutaks kodukeemia jääke- ja taarat, vanaõlisid, akusid, elavhõbedalampe jms. Kogumispunktide optimaalne arv 3-5. Patareide ja vanade ravimite kastide arv võib ulatuda kuni 20, kuna neid on vaja paigutada ka kaubanduskeskustesse, apteekidesse, koolidesse jm. Kulud konteinerite soetamiseks – umbes 40 000 kr. Iga aasta lisanduvad kulutused ohtlike jäätmete utiliseerimiseks, mis on otseses sõltuvuses üleantavate ohtlike jäätmete kogusest. Keskmiselt on ühe kilogrammi ohtlike jäätmete utiliseerimise maksumus kaks krooni.

9. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumise, korduvkasutamise ja ladustamise süsteemi arendamine. Esialgu tuleb suuremõõtmelisi jäätmeid koguda tekkekoha lähedal konteineritesse. Hiljem tuleb panna vastutus toote turustuskettidele ja tekitajatele. Korduvkasutamise teostamiseks on vajalik ette näha sorteerimis/monteerimisvõimalused jäätmejaama kooseisus.

10. Orgaaniliste jäätmete kohtsorteeritud kogumise süsteemi arendamine Eraldi kogumine sõltub komposteerimisväljaku rajamisest jäätmejaama. Pilootprojektina tuleb algatada biolagunevatejäätmete eraldi kogumine, paigaldades selleks eri värvi jäätmekogumismahutid (esialgu kuni 20 mahutit huvitatud organisatsioonide juurde). Kogutud jäätmete kompostimine teostada jäätmejaamas. Linnaeelarveline kulu sõltub konteinerite maksumusest (40 000 kr.). Tulevikus tuleb paigaldada biolagunevate jäätmete konteinerid kõrvuti olmejäätmete konteineriga, iga jäätmetekkitaja juures (va. biolagunevaid jäätmeid ise komposteerivad majapidamised). Seejuures on tähtis, et eraldi kogutud biolagunevate jäätmete vastuvõtu hind oleks madalam kui segaolmejäätmete puhul.

11. Aia- ja haljastusjäätmete taaskasutamine. Aia- ja haljastusjäätmete kompostimine toimub jäätmejaamas.

12. Kodune orgaaniliste jäätmete kompostimine Kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete kompostimise toetamine oskusteabe jagamise kaudu. Peamine linnaeelarveline kulu on voldikute trükkimine ja jagamine (umbes 15 000 krooni)

13. Saastunud pinnase komposteerimine Saastunud pinnase kompostimine vastavalt ettevalmistatud kohas.



14. Jäätmejaama loomine/arendamine Täidab linna jäätmekäitlussüsteemis vaheladustuskoha osa. Võib reaalselt mõjutada ladestavate jäätmete koguseid. Eriti tähtsat osa etendab biolagunevate ja suuremõõtmeliste jäätmete käitlemisel ja segaolmejäätmete töötlemisel. Lõplik maksumus selgub pärast tasuvusuuringu läbiviimist. 15. Jäätmealase andmebaasi loomine arendamine.

Jäätmetekitajate/valdajate andmebaasi arendamine eeskätt kinnistute ja hooneregistri andmebaasil. Andmebaasi loomine võimaldab tõhustada jäätmete korraldatud kogumist, vedu ja taaskasutamise organiseerimist, järelvalvet ning muid jäätmekäitluse tegevusi. Eelarveline kulu administratiivne (linnaametnike töö).

16. Personaliga kindlustamine

Jäätmehooldus on ainult üks lõik keskkonnaküsimustes, millega peab linnavalitsus tegelema. Arvestades informatsiooni kasvu, kontrolli tõhustamise vajadust ja linnavalitsuse korraldavat funktsiooni võib tekkida vajadus täiendava tööjõu järele. Lähtudes Narva keskkonnaprobleemide spetsiifikast, tekib vajadus luua kuni kolm töökohta linnavalitsuse keskkonnastruktuuris. Linnaeelarveline kulu umbes 200 000 krooni aastas.

17. Korraldatud jäätmevedu Linnavalitsus korraldab korraldatud olmejäätmeveo ettevõtja leidmise konkursi ja süsteemi toimimise (vt. Korraldatud olmejäätmeveo korraldamise konkurss). Eelarveline kulu administratiivne (linnaametnike töö).

11. Järeldused ja probleemid • Viimase viiekümne aasta jooksul on reostunud märkimisväärne osa Narva linna

pinnasest ja kaks ülemist põhjavee horisonti. • Olulisemad keskkonnaprobleemide tekitajad on vanad jääkreostusobjektid ja

prügimäed, eeskätt Balti Elektrijaama tuha ladestuspaigad. Probleemide põhjus Balti elektrijaamas on ebarahuldav jäätmehooldus. Selle lahendamine või osaline lahendamine aitab olulisel määral leevendada negatiivseid keskkonnailminguid.

• Tuleb tugevdada kontrolli jäätmetekitajate ja käitlejate üle. Takistavaks teguriks on vastavate ametikohtade vähesus linnavalitsuses.

• Elanikkonna keskkonnateadlikus on madal, mis on osaliselt tingitud sotsiaalse heaolu madalast tasemest, kuid ka vähesest informeeritusest.

• Peamised jäätmemajanduse alased probleemid tulenevad õigusaktides antud nõuete mittetäitmisest, mis on tingitud kas vähesest haldussuutlikkusest, jäätmete käitlemiseks vajalike tehnoloogiate (võimsuste) puudumisest, majanduslikust nõrkusest, õigusaktide ettevalmistamisel tehtud ebapiisavast analüüsist või kõigi mainitud asjaolude koosesinemisest.

• Erinevad Eesti ja EL seadusandlikud aktid nõuavad Narva linna jäätmemajanduse olulist korrastamist ja ümberkorraldamist.

• Narvas tuleb sulgeda ja korrastada kõik jäätmeladestuspaigad peale AS Narva Vesi mudahoidla ja Balti Elektrijaama tuhavälja nr.1, mis jäävad peale keskkonnanõuetega vastavusse viimist kasutusse.



• Jäätme veoga haaratakse kõik jäätmetekitajad ja suurendatakse kontrolli nende tegevuse üle.

• Kampaaniate, stimuleeriva hinna kujundamise ja muu taolisega suurendatakse elanikonna keskkonnateadlikust ja aktiivsust.

• Narva rajatakse jäätmepunktid ja jäätmejaam, kus toimub prügi sorteerimine ja taaskasutusse suunamine enne prügilasse ladestamist. Väheneb ladestatavate jäätmete kogus.

• Sorteeritud jäätmed suunatakse tulevikus Uikala prügilasse, ohtlikud jäätmed -Vaivara ohtlike jäätmete keskusesse, haiglajäätmed - selleks ettenähtud töötlemiskohta, põlevkivituhk - tuhaväljale nr. 1 ja setted - AS Narva Vesi mudahoidlasse.



Kasutatud materjalid • „Üleriigiline jäätmekava“ Eelnõu AS Maves. Tallinn 2002. a. • „Ida - Virumaa jäätmekava” AS Maves. Tallinn, 2002. a. • „Narva linna jäätmehoolduseeskiri“ Narva Linnavolikogu 23.05.2001. a., määrus

nr. 75/40. • „Narva linna üldplaneering“ Linnavolikogu 28.11.2001. a. määrusega nr. 92. • „Ida-Viru maakonnaplaneering“ Ida-Viru maavanem 21.01.1999. a. korraldus nr

282. • „Narva linna arengukava aastateks 2001 – 2004“ Linnavolikogu 26. 05. 2000. a.

määrus nr 8. • „Phare Special Action in Favour of the Baltic Sea Region in 2000, SINa-IDA“

Ministry of Internal Affairs of Estonia 2002. a. • „Eesti Keskkonnategevuskava“ Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a. • „Jäätmeraamat“ Mait Kriipsalu, 2001. a. • „Нарва в цифрах“ Narva linnavalitsus 2000. a. • Narva linna ettevõtete jäätmearuanded aastast 2001. a. • “Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2000. aasta” Keskkonnaministeeriumi Info- ja

Tehnokeskus. Tallinn, 2001. a. • „Eesti jäätmekäitluse ülevaade 1999. aasta” Keskkonnaministeeriumi Info- ja



Tehnokeskus. Tallinn, 1998. a. • „Balti elektrijaama tuhavälja nr 2 ja settetiigi sulgemise keskkonnamõju

hindamine“ AS Maves, LHK, AS PIC Eesti, AS Merin. Tallinn 2002. a. • Eesti Päevaleht 11. 09. 2002. a. • Eesti Päevaleht 25. 09. 2002. a. • Eesti Päevaleht 04. 10. 2002. a. • Eesti Päevaleht 17. 10. 2002. a. • Keskkonnatehnika 2/02 • Keskkonnatehnika 4/02 • http://www.narva.ee • http://www.narvaplan.ee • http://www.energia.ee • http://www.envir.ee • http://nfp-ee.eionet.eu.int


http://www.narva.ee/

http://www.narvaplan.ee/

http://www.energia.ee/

http://www.envir.ee/

http://nfp-ee.eionet.eu.int/


Kasutatud seadusandlike aktide nimistu • „ Jäätmeseadus” RTI 1999, 23, 353. • „Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks“ RTL, 2001,87,1219. • “Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu”, RTI 2002, 48, 307; • “ Pakendiseadus” RT I 1997, 53, 836. • „Pakendiaktsiisi seadus“ RT I 2001, 88, 531. • „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri“

RTL 1999, 156, 2189. • „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded“ KKMm RTL 2002, 53, 751. • „Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistud“ RT I 2000, 34, 208. • „Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavaid tegevusvaldkondi täpsustav loetelu

ning nendega seonduvad tootmismahud ja jäätmekoguste piirmäärad“ RTL 1998, 96, 1517.

• „Jäätmeseaduse paragrahvi 36 rakendamine jäätmeloa andmisel” RTL 1999, 59, 780; 2000, 43, 610.

• „Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus“ RT I 2001, 85, 512. • „Jäätmearuande vorm ja esitamise kord Jäätmearuande vorm ja esitamise kord“

RTL 2002, 14, 174. • „Ohtlike ainete loetelu kinnitamine” RTL 2002, 35, 485. • „Jäätmete, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed, sisse-, välja- ja läbiveo kord ning loa

andmise kord“ RT I 2001, 90, 542. • „Ohtlike jäätmete märgistamise kord“ RTL 1999, 68, 890. • „Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kogumise ja märgistamise kord“

RTL 1999, 116, 1538. • „Vanaõli käitlemise kord“ RTL 1999, 73, 932. • „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus“ RTI 2000, 54,

348. • „Saastetasu seadus“ RT 1999, 24, 361; • „Keskkonnaseire seadus“ RT 1999, 10, 154; • “Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees”, RTL 1999, 105, 1318; • „Välisõhu kaitse seadus“ RT 1998, 41/42, 624. • „ Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotlemise ning väljaandmise kord“ RTL 1999,

79, 984. • "Bensiini vedamise ja terminaalides ning tanklates hoidmise kontrollnõuete

kehtestamine" RT 1998, 86/87, 1417. • „Veeseadus“ RT I, 1994, 40, 655. • „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ RT I 1999, 25, 363. • “Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete

kinnitamine“ RT I 1998, 10, 118. • “Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded” RT I 2001, 47, 262. • “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimisekorra kehtestamine”

RTL 1997, 3, 8. • “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“ RTL

1999, 98, 1199. • “Vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise korra kehtestamine” RTL 1997,3,9. • "Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord"

RTL 2000, 86, 1287.



LISA 1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Euroopa Liidu jäätmepoliitika prioriteetideks on jäätmete vältimine ja vähendamine, nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja integreeritud jäätmekäitlus süsteemide loomine. Need põhimõtted on jäätmehoolduse edendamise alusteks ka Eestis, olles fikseeritud keskkonnastrateegias ja "Jäätmeseaduses". Jäätmealased õigusaktid seonduvad kogu seadusandluse süsteemiga, kuid eraldi tuleb rõhutada jäätmehooldus ja -käitluse seoseid "Kemikaaliseaduse", "Pakendiseaduse" ja "Pakendiaktsiisi" seadusega ning nende alusel kinnitatud alamastme õigusaktidega. Oluliseks õigusaktiks on "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus" (RT I 2001, 85, 512), mis jõustus 2002. aasta 1. mail. "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse" märksõnadeks on: saastuse vältimine, parim võimalik tehnika ja keskkonnakompleksluba. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise. Mitmed Narva ettevõtted allutatakse sellele seadusele. "Saastetasu seaduse muutmise seadus" (RT I 2001, 102, 667) sätestas tasumäärad ja tähtajad veega käideldud põlevkivi poolkoksi osas, mis sunndis ettevõtteid muutma jäätmete käitlemise tehnoloogiat - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 13,4 krooni ning alates 2003. aasta 1. jaanuarist 16,0 krooni, alates 2004. aasta 1. jaanuarist 19,0 krooni, alates 2005. aasta 1. jaanuarist 23,0 krooni. Samuti suurenevad selle seaduse alusel saastetasu määrad, kui ladestuskoht ei vasta keskkonnanõuetele. Jäätmekäitluse osas on oluliseks õigusaktiks "Vanaõli käitlemise kord" (RTL 1999, 7, 932), mille järgi tohib vanaõli põletada vaid jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõtte. Eesti on suures osas ühtlustanud oma õigusaktid EL omadega, kuid senini puuduvad meie vastavad õigusaktid järgmiste EL õigusaktide suhtes: • jäätmete põletamine - Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete

põletamise kohta käsitleb nii tava- kui ka ohtlike jäätmete põletamist ja emissioonide seiret, seda tööstusettevõtetes (näiteks tsemendiahjudes) põletamise suhtes; põletamine, s.o oksüdatsioon, pürolüüs, gaasistamine või plasma protsessid; temperatuur peab olema vähemalt 850°C; kui ohtlikes jäätmetes on rohkem kui 1% halogeneeritud ühendeid, siis peab temperatuur olema vähemalt 1100°C;

autoromud - Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta (kuigi seda on käsitletud Üleriigilises jäätmeseaduse eelnõus). Lisaks toimub EL tasemel seadusloome järgnevate jäätmete osas: • elektroonikajäätmed - ette on valmistatud EL direktiivi eelnõu

elektroonikajäätmete kohta; • bioloogilised jäätmed - ette on valmistatud biojäätmete bioloogilise käitlemise

töödokument (Working document. Biological treatment of biowaste. 2nd draft 12. February 2001), mis käsitleb biojäätmete kompostimist;

• loomsed jäätmed - ette on valmistatud EL määruse eelnõu loomsete jäätmete käitlemise kohta.




Omavalitsuste tasandil reguleerivad jäätmekäitlust järgmised dokumendid: • omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad; • jäätmeload. Olmejäätmete käitlemise eesmärkide püstitamise oluliseks aluseks on Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta ja keskkonnaministri määrus “Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks” (prügilamäärus). Need õigusaktid käsitlevad ja mõjutavad prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise kaudu jäätmekäitluse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni välja.

Documents

Töö nr. 327/02 - Narvaweb.narva.ee/files/676.pdf · 2011. 9. 6. · Narva linna jäätmemajanduse arengukava. Töö nr. 327/02 . Töö teostaja: Osaühing "Hendrikson & Ko" Tartu