Nasjona la gæhttjalime

Åhpadiddjebagádus Oatsodibme ja vijddásap barggo gæhttjalimijn Låhkåm 8. ja 9. klássan 2018

Sisadno

Oatsodibme ja vijddásap barggo gæhttjalimij ......................................................................... 3

Majt låhkåma nasjonála gæhttjalime guoradalli? ............................................................... 3

Låhkåmdádjadus ja låhkåmulme ......................................................................................... 4

Gåktu båhtusijt oatsodit? ......................................................................................................... 5

Máhtudakdáse ånigattjat tjielggiduvvam ............................................................................. 5

Gæhttjalime ja båhtusijt oatsodibme ...................................................................................... 6

Gåktu åhpadiddje máhtti båhtusijt aktan oatsodit? ........................................................... 6

Gåktu oahppijjuohkusij båhtusijt oatsodit? ......................................................................... 7

Gåktu ájnegis oahppe båhtusijt oatsodit? ........................................................................... 8

Diedo dán jagásj dahkamusájs ................................................................................................ 9

Ienep dán jagásj dahkamusáj ja tevstaj birra ja gåktu daj máhttá barggat åhpadusán... 11

1. ulmme: Diedojt gávnnat ................................................................................................. 11

2. ulmme: Dålkkut ja dádjadit ........................................................................................... 12

3. ulmme: Árvvaladdat ja árvustallat tevsta hámev ja sisanov ....................................... 13

Máhtudakdásij tjielggidusá ja barggooajvvadusá ................................................................ 14

Máhtudakdásse 1 ............................................................................................................... 14

Máhtudakdásse 2 ............................................................................................................... 15

Máhtudakdásse 3 ............................................................................................................... 15

Máhtudakdásse 4 ............................................................................................................... 16

Máhtudakdásse 5 ............................................................................................................... 17

Tækstaslája ......................................................................................................................... 17

Dahkamusáj háme ............................................................................................................. 18

2016

3

Oatsodibme ja vijddásap barggo gæhttjalimij Nasjonála gæhttjalimij ulmme l árvustallat ja vijddásappot åvdedit oahppij

låhkåmtjehpudagájt, riekknimtjehpudagájt ja oasev ieŋŋilsgiellafága máhtudakmihtoj. Dájna

mihtojn vuodon máhtá gárvedit ja oatsodit bargov gæhttjalimij maŋŋela. Ájnas la adnet

gæhttjalimijt ja oahppij båhtusijt gå vattá oahppijda diedov båhtusijs, ja bagádallat gåktu

máhttá vijddásap barggat båhtusij vuodon. Oahppij oahppamij la ållo javllamus gåktu

bagádalá sijáv.

Analyjssarapportta gávna PAS:an. Danna vuojná gåktu oahppe l vásstedam guhtik

gatjálvissaj.

Majt låhkåma nasjonála gæhttjalime guoradalli? Nasjonála gæhttjalime låhkåmin mihttiji man mutton oahppij låhkåmmáhtudahka l

oahppoplánaj máhtudakmihtoj hárráj, gånnå låhkåmmáhtudahka l avtastahteduvvam juohkka

fágan. Dat merkaj gæhttjalimen guoradaláduvvá divna fágaj låhkåmtjehpudagáv, ij dåssju

sámegielfágan. Juohkka fágan li ietjas sierra fáhkatækstasjáŋŋara ja iesjguhtiklágásj fágaj

tjanádum åvddånbuktemháme; ja vuodotjehpudagá li iesjguhtik láhkáj tjielggiduvvam fágaj

oahppoplánajn. Divna oahppoplánajn la dat aktisasj ulmme ahte oahppe galggi hárjjidallat

låhkåt ja adnet tevstajt iesjrádálattjat ja kritihkalattjat åhpadusmannulagá tjadá. Dá tjuovvu

nágin buojkulvisá gåktu låhkåm vuodotjehpudahkan la tjielggiduvvam niellja iesjguhtik

oahppamplánan:

Buktet låhkåt sámegielfágan la máhttet dádjadit iesjguhtiklágásj sjáŋŋarij tevstajn

dålutjis ja dálá ájges [...] ja máhttet kritihkalattjat ja iesjrádálattjat árvustallat

lågåduvvam tevstajt.

Luondofágan buktet låhkåt la dádjadit ja adnet luondofágalasj moallánagájt,

gåvåstagájt, gåvvusijt ja vuodostit ulmálasj bargo tjadá luondofágalasj tevstaj.

Buktet låhkåt matematihkan merkaj dádjadit ja adnet gåvåstakgielav [...] ja ieredit

diedojt, árvvaladdat ja árvustallat hámijt ja sisanov ja tjoahkkájgiesset diedojt tevsta

iesjguhtik elementaj.

Buktet låhkåt sebrudakfágan merkaj dutkat, dålkkut ja árvvaladdat fágalasj tevstajt

[…] ja máhttet giehtadallat ja adnet diedojt gåvåjn, filmajn, sárggomijn, gráfajn,

tabellajn ja kártajn.

8. ja 9. klássaga barggi sæmmi gæhttjalimijn. Gæhttjalibme l dagáduvvam Máhttolåpptima 7.

klássa fágaj oahppoplánaj ulmij ja máhtudakmihtoj milta, ma li mihto majt oahppe galggi

jåksåm. Gæhttjalibme galggá spiedjildit dajt tevstajt, masi oahppe oahpásmuvvi iesjguhtik

fágajn. Juohkka jage dagáduvvá ådå gæhttjalibme, gånnå li 5-6 tevsta ja birrusij 40

dahkamusá. Divna fágaj tevsta e sjiehta avta gæhttjalibmáj, valla jagij tjadá li gájkka fágajs

válljiduvvam tevsta gæhttjalibmáj. Fáhkatjanástahka la tevsta temá vuodon jali formála ævtoj

milta, ja tevstajt máhttá dábálattjat adnet moatte fágan.

Dekodimtjehpudagá, låhkåmjåhto ja låhkåmfártta vájkkudi låhkåmdádjadussaj, valla

nasjonála gæhttjalime e njuolgga dav mihtti. Nasjonála gæhttjalime li dagáduvvam danen vaj

oahppij låhkåmdádjadusáv mihttit moatte dásen. Dahkamusá ja tevsta li iesjgudik dásen, ja

målssu álkkes ja hásstaliddje dásij gaskan. Dán láhkáj máhtti oahppe vuolemus dásen nágin

4

dahkamusá tjoavddet, madi muhtem dahkamusá li hiebadum oahppijda gudi hásstaliddje

dahkamusájt dárbahi.

Låhkåmdádjadus ja låhkåmulme

Iesjgeŋgalágásj tevsta gájbbedi geŋgalágásj låhkåmvuogijt. Gæhttjalime dahkamusá galggi

gåbttjåt gålmmå biele jali ulmie låhkåmdádjadusás. Muhttijn oahppe galggá vásstádusájt

tevstan gávnnat, navti gåktu tjuodtju, jali gånnå viertti moadda oase tevstan avtastahttet. Ietjá

bálijt vas oahppe iesj viertti dålkkut, vuodostit, árvvaladdat jali árvustallat tevsta sisanov ja

hámev. Oahppe galggá tevstav låhkåt ja tjoavddet dahkamusájt gålmålágásj låhkåmulme

vuodon. Dan vuodon juohkep låhkåmdádjadusáv tjuovvovasj låhkåmulmijda:

1. Diedojt tevstan gávnnat

2. Tevstav dålkkut ja dádjadit

3. Tevsta hámev ja sisanov árvvaladdat ja árvustallat

“Gávnnat diedojt tevstan” merkaj låhkke galggá gávnnat diedojt tevstan, ma li tjáleduvvam

njuolgga, tjielggasit jali implisihtta vuogijn. Vajku diehto l njuolgga tækstaj tjáleduvvam, de

máhtti ållo diedo ja moattelágásj lahkalakkoj ja muhttijn vuosstálakkoj diedo dahkat

gássjelappon vásstádusáv gávnnat, vajku vásstádus la tjáleduvvam tevstan. Máhtudakdásij

tjielggidusájn gåhtjuduvvi dákkir hásstalusá biddnustalle diehton. Biddnustalle diedo dahki

tevsta gássjelabbon ja vaddi vejulasjvuodajt gássjelap gatjálvisájt gatjádit.

“Dádjadit ja dålkkut tevstav” fármas moattelágasj ulmijt. Muhttijn oahppe galggá gávnnat

álkkes aktijvuodajt ja tjuovvomusájt guovte gárgadisán ma libá maŋŋálakkoj. Ietjá bále vas

galggá gávnnat aktijvuodajt ja ájádusbåhtusijt majn sjaddá ållo ja moattebelak diedojt

dålkkut. Dålkkum gájbbet aktij tjadnat gárgadisájt, avtastahttet diedojt ma li moatten sajen

tevstan, jali gávnnat vásstádusájt nåv gåhtjudum linjáj gaskan. Jus galggá tevstav dádjadit,

de oahppe hæhttu åbbålasj gåvåv oadtjum tevsta sisanos ja ulmes.

“Árvvaladdat ja árvustallat tevsta hámev ja sisanov” merkaj oahppe iesjrádálattjat máhttá

árvustallat ja árvvaladdat tevsta sisanov ja hámev. Árvvaladdam gájbbet vásádusáv ja

láddamav, ja oahppe galggi háldadit moattelágásj vuogijt. Sij galggi máhttet juojddá tevsta

sisano birra javllat ietjasa vuojnojt vuodon, máhttet tevsta sisanov gæhttjat åbbålattjat, ja

máhttet vuohkasit ja ássjálattjat vuodostit ietjasa vuojnojt, analyjsajt jali árvustallamijt.

Máhttet dåbddåt dábálasj tækstadåbddomerkajt ja máhttet adnet giellaåhpav ja tækstaåhpav

lågådijn la ájnas oasse bargos. Árvvaladdam gájbbet vásádusáv ja láddamav, ja oahppe

galggi moattelágásj vuogijt háldadit.

Vajku divna dahkamusá gæhttjalimen li mierkkiduvvam låhkåmulmijn, de la ájnas diehtet

ahte da gålmmå låhkåmulme ælla sierra låhkåmtjehpudagá. Låhkåm la avtastahteduvvam ja

moattebelak doajmma, ja ep máhte javllat akta oahppe l tjiehppe diedojt gávnatjit, ja nubbe

vas tjiehppe dålkkutjit jali árvvaladátjit. Avtan ja sæmmi dahkamusán li álu moadda

låhkåmulme sæmmi bále, ja ulmme mij la mierkkiduvvam, la dat mij vuoset dahkamusá

oajvveájggomusáv. Låhkåmulmme subtsas makkár hásstalusá dahkamusán li.

5

Gåktu båhtusijt oatsodit?

Maŋŋela gå oahppij båhtusijt la registrerim PAS:an, máhtá boadosrapportav viedtjat, mij

vaddá diedojt divna dahkamusájs, oahppe båhtusijs, muhttijn aj skåvlå båhtusijs. Dåppen la

aj álkkes analyjssaviehkkenævvo, mav máhtá adnet oahppij bargo oatsodimen.

Máhtudakdáse ånigattjat tjielggiduvvam

8. ja 9. jahkedásen li vihtta máhtudakdáse, 1. dásse l vuolemus dásse ja 5. dásse l bajemus

dásse. Dájt tjielggidusájt máhtá adnet bagádussan gå árvustalá gåktu dån máhtá oahppij

båhtusijt árvustallat, ja gávnnat vuogijt gåktu oahppev viehkedit åvddånittjat.

Máhtudakdásse 1 – Dábálattjat oahppe buktá dáv:

Gávnnat gávnnat åsijt ma tjielggasit åvddånbåhti tevstan, ja majn ælla vuojga ietjá

biddnustalle diedo

Dålkkut dålkkut álkkes ságav tevstan jali tevsta oajvvetemáv dádjadit gå sisadno

tjielggasit le tjáledum

Árvvaladdat persåvnålasj vuojnoj baktu tevsta hámev jali sisanov tjielggit

Máhtudakdásse 2 – Dábálattjat oahppe buktá dáv:

Gávnnat gávnnat åsijt ma tjielggasit åvddånbåhti tevstan, ja majn li tjielgga

biddnustalle diedo

Dålkkut dádjadit tevsta oajvvetemáv ja dádjadit aktijvuodajt ma e tjielggasit tevstan

åvddånboade

Árvvaladdat tevsta hámev jali sisanov árvustallat persåvnålasj vásádusáj ja guottoj

vuodon

Máhtudakdásse 3 – Dábálattjat oahppe buktá dáv:

Gávnnat moatte sajen tevstan gávnnat åsijt ma gulluji aktij ja majn li tjielgga

biddnustalle diedo

Dålkkut tjielggit tevsta temáv mij la tjielggasit åvddånbuvtedum, jali aktijvuodajt

dádjadit tevsta geŋgalágásj åsij gaskan

Árvvaladdat persåvnålasj vásádusájt jali máhtudagáv ávkástallat gå vuodostimijn tevsta

hámev ja sisanov árvustallá

6

Máhtudakdásse 4 – Dábálattjat oahppe buktá dáv:

Gávnnat gávnnat ja hiebadit geŋgalágásj åsijt ma li moatte sajen tevstan ja

árvustallat guhtimuttja ássjáj gulluji

Dålkkut dádjadit gåktu oase ma e tjielggasit åvddånboade tevstan huoman hiehpi

aktij, jali gåktu da hiehpi åbbålasj tevstajn

Árvvaladdat ietjas vásstádusáv vuodostit gå tevsta hámev jali sisanov árvustallá,

buohtastahttema, vuosstebielij tjielggima jali diedoj sieradime baktu

Máhtudakdásse 5 – Dábálattjat oahppe buktá dáv:

Gávnnat gávnnat ja hiebadit geŋgalágásj åsijt ma li gudik sajen tevstan, ja diedojt

ma gulluji ássjáj sieradit tjielgga biddnustalle diedojs

Dålkkut

dádjadit ássjijt ma moatteláhkáj máhtti dádjaduvvat, ulmmesisanov mij la

vuorddámusáj vuosstálakkoj, ja ulmmesisanov dádjadit mij tevstan

negativalattjat gaskostuvvá

Árvvaladdat

tevsta hámev ja sisanov kritihkalattjat ja analyhtalattjat árvustallat, jali

jáhkádisáj hábbmit buohtastahttema, vuosstebielij jali diedoj sieradime

baktu

Gæhttjalime ja båhtusijt oatsodibme

Dánna tjuovvu nágin buojkulvisá gåktu skåvllå máhttá bargo båhtusijt oatsodit.

Åhpadiddjejuogos bierri aktan plánit gåktu båhtusijt tjielggi oahppijjuohkusij ja gåktu dajt

adná ájnegis oahppij oatsodibmáj.

Gåktu åhpadiddje máhtti båhtusijt aktan oatsodit?

Gå oahppijjuohkusa båhtusa li ålliduvvam, de la vuogas prosessav álgadit, gånnå åhpadiddje

aktan gæhttjalimij båhtusijt guoradalli. Åhpadiddje bierriji aktan árvvaladdat ja ságastallat

buojk. tjuovvuvasj gatjálvisájt:

Vuojnnep gus makkirak viggamusáv/tendensav ietjama skåvlån jali mijá klássajn?

Li gus miján ietjá diedo oahppij ja oahppijjuohkusa birra ma juogu de nanniji jali niejddi

nasjonála gæhttjalimij båhtusijt?

Vuosedi gus nasjonála gæhttjalimij båhtusa dárbov oahppijt dárkkelappo guoradallat?

Gåktu galggá skåvllå oatsodit båhtusijt boahtteájgen? Makkir bargojt biedjat jåhtuj?

Goassa?

Lip gus tjiehpebut nágin suorgijn, ja massta dat boahtá?

Gåktu máhttep buoredit båhtusijt maj ep la dudálattja?

7

Ij la dåssju sámegielåhpadiddje åvdåsvásstádus oatsodit oahppij nasjonála låhkåmgæhttjalimij

båhtusijt. Åhpadiddje bierriji árvustallambargov ja oatsodime juogadit, vaj divna jahkedáse

åhpadiddje oadtju åvdåsvásstádusdåbdov gæhttjalime bargguj.

Dála l oajvvadus gåktu åhpadiddje máhtti aktan gæhttjalimij båhtusijt guoradallat.

1. Gájkka jahkedáse åhpadiddje tjåhkani.

2. Gájkka åhpadiddje gæhttjalimev tjadádi. Sij oadtju birrusij 30 min. ájgev gæhttjalimev

tjadádit.

3. Åhpadiddje tjåhkkidi gallegattja juohkusijda ja ságastalli gæhttjalime birra. Luondulasj

gatjálvisá dán oasen lulun liehket:

Guhtimusj tevsta ja guhtimusj dahkamusá lidjin gássjela?

Guhtimusj tevsta sulástahtti tevstajt maj muv åhpadusán æjvvali?

Makkár låhkåmstrategijajt dárbaj gå tjoavddá iesjguhtik dahkamusájt?

Ulmme l gájkka åhpadiddje dåbddi gæhttjalimev buoragit åvddåla gå oahppij båhtusijt

gæhttjagåhti.

4. Åhpadiddje guoradalli gæhttjalime juogosbåhtusav. Juogosboados mij boahtá PAS:as

subtsas makkir fáhka ja tækstasládja guhtik tevstan la, ja gudi låhkåmulmme

ienemusát boahtá åvddån guhtik gatjálvisán. Máhttá aj vuojnnet gåktu oahppijjuogos la

vásstedam guhtik dahkamusán. Dájt båhtusijt máhttá adnet gå ságastallá genga

oahppe låhkåmtjehpudagáj birra. Ájnas la tevstajt ja dahkamusájt adnet aktijvalattjat ja

gehtjadit makkir låhkåmtjehpudagájt guhtik dahkamus gájbbet. Buojkulvissan man

buoragit la máhttám diedojt åhtsåt bajelttjállagijs, tabellajs, tevstajs, tækstabåksajs, jná.

Juska dal guhtik dahkamus la gåhtjuduvvam gávnnam-, dålkkum- jali

árvvaladdamdahkamussan, de li huoman buojk. dålkkumdahkamusá iesjguhtiklágátja.

Gehtjat ålles oahppijjuohkusa aktisasjvuodajt. Jus oahppe li vásstedam buoragit jali

nievret visses dahkamussaj, gehtja makkir dåbddomerka dahkamusájn ja tevstajn li.

5. Gå åhpadiddje li ietja gæhttjalimijn barggam, båhtusijt guoradallam ja daj birra

ságastallam, de guhtik fáhkaåhpadiddje máhttá válldet ietjas fága tevsta klássaladnjaj

ja adnet dav pedagogalasj bargon klássajn. Gehtja maŋŋelin oajvvadusájt gåktu máhttá

barggat.

Gåktu oahppijjuohkusij båhtusijt oatsodit?

Gå tjielggi båhtusijt oahppijda juohkusin, de la vuogas fáhkaåhpadiddje válldi

åvdåsvásstádusáv ietjasa fága tevstajda, vaj moadda fága åhpadusán biejaduvvá

huomahibme låhkåmgæhttjalibmáj. Ájnas la oahppijt dahkat diedulattjan jut låhkåm la

guovdásj máhtudahka divna skåvllåfágajn, ja iesjguhtik fáhkatevstajn li iesjvuoda sisano ja

8

háme hárráj, ja gájbbedi moattelágásj låhkåmvuogijt. Gå oahppijjuohkusin galggá ságastallat

gæhttjalime ja båhtusij birra, de li nágin gatjálvisá ma biedji buorre ságastallamav jåhtuj:

Makkir dåbddomerka li tevstajn (sjáŋŋar, hábme, ájggomus)?

Majt guhtik dahkamus duodan gatját?

Makkir låhkåmvuogij/låhkåmstrategijaj milta máhtá låhkåt gå ájgo vásstedit dájda gatjálvisájda?

Manen dån vásstedi boasstot dán gatjálvissaj?

Mij tevstan ja dahkamusán máhttá vájkkudit dasi jut boasto vásstádusáv vállji?

Mij ieret dågålasj ja dåhkkimahtes vásstádusájt rabás gatjálvisájn?

Mij ieret rievtes vásstádusáv boasto vásstádusás válljimdahkamusájn?

Buoremus vuohke oatsodit låhkåma nasjonála gæhttjalimij båhtusijt, la buorre

låhkåmåhpadusáv divna fágajn dåjmadit jage miehtáj. Buorre låhkåmåhpadusáv jådeda gå

oahppijt åhpada dåbddåt ja diedulattjan sjaddat geŋga fága tækstaslájajda ja sierralágásjvuodajda

oahppijt dibdá oahpásmuvvat moattelágásj tevstaj ja geŋgalágásj sjáŋŋarij

oahppijda vattá ájgev ja rámmajt låhkåmij tjiegŋodit

oahppijt viehkeda ulmev gávnnat låhkåmijn ja åhpada gåktu ja majt galggi lågådahttijn ájttsat. Vatte låhkåmbargojt, ma li tjielggasa ja tjadádahtte áldarjuohkusij.

oahppijt viehkeda tevsta åbbålasjvuodav gávnnat ja vuorddemusájt ásadit tevsta sisadnuj

oahppijda åhpada låhkåmdádjadus bárrán jus tjadni dav majt låhki dasi majt åvdutjis máhtti

oahppij siegen dágástalá ja buojkulvisájt buvtá låhkåmvuogijda/låhkåmstrategijajda majt buoremusát hiehpá adnet dasi mij låhkåma ulmme le

oahppijda åhpada vuogijt gåktu ietjasa låhkåmdádjadusáv gåtsedit

diedulattjat barga moallánagáj, bágoj ja termaj

látjá dilev vaj oahppe bessi ságastit dan birra majt li låhkåm

tjoahkkájgæsá bargo båhtusijt ålles juohkusin

oahppijt hasoda asstoájgen låhkåt, ja viehkeda sijáv låhkåmusáv gávnnat masi lijkkuji

Gåktu ájnegis oahppe båhtusijt oatsodit?

PAS-rapportajt ja máhtudakdásij tjielggidusájt máhtá adnet gå ájnegis oahppijn ságasta ja gå

barga vijddásappot gæhttjalimij båhtusij. Máhtá ájnegis oahppe siegen dahkat

oahppammihtojt vijddásap bargguj dan milta man buoragit oahppe buktá låhkåt. Vuoroda

nágin gallegasj almmavuoda mihttomierijt ja ságastalá oahppijn makkir fágalasj mihtojt

galggá jåksåt. Dættoda mihttomierijt ma nanniji boahtte lávkev oahppe åvddånimen.

Maŋenagi gå oahppe åvddån, de ådå oahppamulmijt sjiehtadihppe.

9

Dáhpáduvvá muhttijn jut oahppe, guhti dábálattjat máhttá dákkir dahkamusájt tjoavddet, ittjij

máhte nasjonála gæhttjalimen dajt tjoavddet. Åhpadiddje viertti vieledit ietjá diedojt oahppe

birra gå barggá vijddásappot nasjonála gæhttjalimij båhtusij. Tjadádime maŋŋela la ájnas

æjgádijda ja åvdåstiddjijda vaddet diedojt båhtusij birra ja gåktu ájggu vijddásappot barggat,

vaj sij aj bessi oatsodit ja doarjjot mánájdisá åvddånimev.

Juska dal oahppe li sæmmi ållo tjuorgajt tjoahkkáj oadtjum gæhttjalimen, de e soajte sæmmi

dahkamusájt máhttám. Muhtem oahppe li buojkulvissan háldadam dahkamusájt gånnå

galggi diedojt gávnnat tevstan, majt iehtjáda ælla háldadam, duola dagu diedojt åhtsåt

bajelttjállagijs jali tabellas. Nubbe oahppe soajttá dålkkum diedojt majt nubbe ij la buktám, ja

nubbe oahppe soajttá buktám åsijt tevstas árvvaladdat, mav nubbe ij la buktám. Máhtá dájna

guoradallat gåktu ájnegis oahppe li buktám dahkamusájt juohkusa gasskamiere gáktuj. De

máhtá máhtudakdásijt ávkástallat ådå ájádusájt oadtjot, majt máhttá åhpadusán barggat vaj

oahppij åvddånimev nanni.

Oahppe, gudi gulluji 1. máhtudakdássáj, li álu binná tjuorgajt oadtjum gæhttjalimen. Sijá

hárráj årru låhkåmmáhtudagá tjielggidus positivalattjat gå majt boados vuoset. 1.

máhtudakdáse tjielggidus máhttá huoman viehkken gávnadit gåktu dá oahppe máhtti åvdedit

låhkåmtjehpudagása.

Ájnas ja dárbulasj la jut tevsta ja dahkamusá li låhkkij berustibmáj tjanáduvvam. Ájnas la

berustimev ja barggomåvtåv båktet tevstajda. Ájnegis oahppe nahki buorebut hásstaliddje

tevstajt tjoavddet gå li dakkára masi siján la berustibme.

Diedo dán jagásj dahkamusájs

Dán tabellan vuoseduvvi diedo dahkamusájs gæhttjalimen: man tækstaj gullu, makkár

tækstasládja l, ulmme ja dahkamushábme.

Guhtik dahkamus la mierreduvvam gullut avta låhkåmulmmáj, vajku dal muhtem dahkamusá

duodden tjanáduvvi avta jali guovte låhkåmasulmmáj. Guhtik dahkamus la

kategoriseriduvvam dajna mij la ienemusát vuodon dahkamusán. Dahkamusáj dásse ij la

låhkåmulmmáj tjanáduvvam. Gávnnam-dahkamusá ælla agev álkkebut gå

árvvaladdamdahkamusá. Gássjelvuoda dáse vuodon la man galla lávke galggá tjoavddet

åvddåla gå gávnná låhpalasj vásstádusáv, jali man moattebelak ájádusrájdojt oahppe hæhttu

tjadádit, åvddåla gå gávnni duolla vásstádusájt (ja tjuolldi boasto vásstádusájt).

Dánna vuollelin divna låhkåmtevsta ja dahkamusá vuoseduvvi. Divna dahkamusájn la

vejulasj ienemusát 1 tjuorgav oadtjot.

10

D Tæksta Tæksta-sládja Fáhkagullevasj-vuohta

Låhkåm-ulmme

Dahkamus-hábme

Vásstá- dusá

1 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Dålkkut Válljim A

2 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Gávnnat Rabás **

3 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Gávnnat Válljim B

4 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Árvvádallat Válljim C

5 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Dålkkut Válljim B

6 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Gávnnat Válljim D

7 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Árvvádallat Válljim A

8 Gápptetrenda Reportássja Sám.,sebr.,duo. Árvvádallat Válljim D

9 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Gávnnat Válljim B

10 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Gávnnat Válljim C

11 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Gávnnat Válljim A

12 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Árvvádallat Válljim B

13 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Árvvádallat Válljim A

14 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Gávnnat Válljim D

15 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Dålkkut Válljim B

16 Nuorttamiehtsij subtsas Subtsas Sámegiella Gávnnat Válljim A

17 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Dålkkut Válljim B

18 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Gávnnat Válljim A

19 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Gávnnat Rabás **

20 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Dålkkut Válljim D

21 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Gávnnat Válljim B

22 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Gávnnat Válljim C

23 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Dålkkut Válljim C

24 Luossa Ássjeprosa Luondofáhka Dålkkut Válljim B

25 Biernabajka* Næhttaartihkal Luond.,sebr. Dålkkut Válljim A

26 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Gávnnat Válljim D

27 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Gávnnat Válljim C

28 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Árvvádallat Válljim B

29 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Dålkkut Válljim B

30 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Árvvádallat Válljim D

31 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Gávnnat Válljim A

32 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Dålkkut Válljim B

33 Biernabajka Næhttaartihkal Luond.,sebr. Dålkkut Válljim C

34 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Gávnnat Válljim C

35 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Gávnnat Válljim A

36 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Dålkkut Válljim B

37 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Árvvádallat Válljim C

38 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Gávnnat Rabás **

39 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Dålkkut Válljim A

40 Mánnodihpe Romádnaoasse Sámegiella Gávnnat Válljim D

*Biernabajka-tevsta ålles namma: Dån soajtá 2000 kråvnåv oadtjot dákkár bajkajs

** Rabás dahkamusáj vásstádusá

11

2. dahkamus Duolla vásstádus: Sudjaváres

19. dahkamus Duolla vásstádus: Salmo salar

38. dahkamus Duolla vásstádus: Gåjkkeguolle, goasstum gåjkkeguolle

Ienep dán jagásj dahkamusáj ja tevstaj birra ja

gåktu daj máhttá barggat åhpadusán

Dán kapihttalin vuojná åvddåmerkajt makkir dahkamusá li dán jage gæhttjalimen, ja makkir

låhkåmulmijt da guoradalli. Tjielggip dajt vuodulappot ja buktep muhtem rádijt gåktu daj

máhttá barggat skåvlån gæhttjalime maŋŋela. Buojkulvissan li válljiduvvam guokta

dahkamusá tjielggitjit guhtik låhkåmulmev, ma li viettjaduvvam iesjguhtik tevstajs.

1. ulmme: Diedojt gávnnat

Dahkamusá, majn galggá diedojt gávnnat, li sihke dakkára gånnå l álkke diedojt gávnnat, ja

dakkára, majda la gássjelabbo vásstádusáv gávnnat. Vuostasj åvddåmærkka l viettjaduvvam

1. tevstas Gápptetrenda. Tæksta l reportássja.

Mij Máhtev inspireri?

A. Oabbás

B. Smávva duoje

C. Ietjá báhtja

D. Instagram

Dán dahkamusán galggá oahppe gávnnat diedojt, ma li tjáleduvvam njuolgga tækstaj avta

gárgadissaj. Dat mij hásstal låhkkev la gávnnat duolla diedov tevstan. Divna 4

vásstádusoajvvadusá li biddnustalle diedo.

Dákkár dahkamusájn máhtti buojk. åhpadiddje ja oahppe aktan guoradallat gatjálvisájt ja

vásstádusoajvvádusájt, ja aktan gæhttjalit tevstan åhtsåt gånnå dá diedo (dán aktijvuodan

gárgadisá) gávnnuji. Dán dahkamusá aktijvuodan la dárbbo gávnnat tevstan diedojt. Dån

hæhttu dádjadit tevstav, gå galga gávnnat duolla aktijvuodav. De hæhttu aj árvvaladdat, vaj

gávnná elementajt ma dahki vásstádusoajvvadusájt boasstot jali duolla.

Nubbe gávnnam-buojkulvis la viettjaduvvam “Luossa”-tevstas, mij luondofágalasj tæksta.

Man guhkke l luossa gå vuostasj bále manná nuorráj?

A. 15–17 cm

12

B. 3–5 cm

C. 32,5–40 cm

D. 1–2 cm

Dán dahkamusán galggá oahppe diedojt gávnnat gárgadisán. Dát gájbbet oahppe låhkå åsijt

tevstan ma ælla oajvvetevstan, valla ietjá tjállusin. Dán bargon dárbaj aj muhtem mudduj

dålkkut, valla huoman la diedojt gávnnam dat mij ienemusát boahtá åvddån dahkamusán.

Tjiehpes låhke dábálattjat máhtti adnet diedojt ma båhti åvddån ietjá sajen tevstan gå

oajvvetevstan. Sij viedtji diedojt aj tabellajs, gåvåjs, tækstabåksajs ja gåvvåtevstajs.

2. ulmme: Dålkkut ja dádjadit

Dålkkum-gatjálvisá li moattelágátja. Muhttijn galggá avtastahttet diedojt ma gávnnuji moatte

sajen tevstan, guovte gárgadisán maŋŋálakkoj, jali ájbas ietjá sajen tevstan. Muhttijn li diedo

tjáleduvvam ietjá bágoj ja moallánagáj tevstan gå dahkamusán jali dahkamusoajvvadusán.

Dalloj galggá dålkkut ja dádjadit tevstav ja gatjálvisájt. Tevstan “Mánnodihpe” la dákkár

gatjálvis:

Manen nuora ettjin háhppida gæhttjat divna gåvåjt tjiellerlanján?

A. Danen gå gávnadallin goahteæjgádij.

B. Danen gå tjiellerlanján ællim vinndega.

C. Danen gå li nåv edna diŋga tjiellerlanján.

D. Danen gå sij li suorgganam.

Gatjálvisá vásstádusáv ij gávnnu tjáleduvvam njuolgga tevstan. Álgon tevstan tjuodtju

máná slåbardi Davida ruodná fiellogoade guovlluj, ja tevsta låhpan jut sijá duogen tjuodtju

David. Danen viertti oahppe buktet dålkkut dá diedo gulli aktij ja duolla vásstádus la A. Ietjá

vásstádusævtodusá li tjáleduvvam gárgadisájda sæmmi tækstaoasen, ja dajnas li

biddnustalle diedo.

Nubbe dålkkumgatjálvis la “Dån soajtá 2000 kråvnåv oadtjot dákkár bajkajs”-tevstan:

Man låssåt la tjivgga gå sjaddá?

A. 25–40 kg

B. 1–2 kg

C. 0,3–0,5 kg

D. 2–3 kg

Dán dahkamusán viertti oahppe dålkkut ja dádjadit diedojt ma båhti åvddån ietjá láhkáj.

Tevstan la tjáleduvvam jut tjivga viehkkiji 300-500 grámma. Vásstádusoajvvadusá li lågo

viettjaduvvam sæmmi tækstaoases, valla biejaduvvam sæmmi hábmáj (kg). Dahkamus

gájbbet oahppes dålkkutjit diedojt ma ælla tjielggasit tjáleduvvam tækstaj.

13

3. ulmme: Árvvaladdat ja árvustallat tevsta hámev ja

sisanov

Gå galggá árvvaladdat ja árvustallat tevsta hámev ja sisanov, de galggá oahppe

iesjrádálattjat buktet usjudallat vijddábut tevsta sisano ja háme birra, ja dassta ådå

dádjadusáv tevstas oadtjot. Oahppe adná ávkken tevsta hámev, sjáŋŋarav ja ietjá diedojt

tjiegŋalap dádjadusáv tevstas oadtjot. Buojkulvissan dahkamusájda, ma gájbbedi oahppes

árvvaladdamav tevsta sisanos la duola dagu dát dahkamus, mij la viettjaduvvam tevstas

“Mánnodihpe”:

Manne Benjas čavgá čotta ja spiidejit čalmmit? Manen Benjan tjåttå tjavggá ja

tjalme ganjáldi?

A. Sujna l allergiddja.

B. Sån ij lágeda gåjkkeguolev.

C. Sån la huj balon.

D. Sån báktjij juolgev.

Dán dahkamusán ij tjielggasit tjielggiduvá jut Benja l balon. Dan viertti dålkkut gå

tjielggiduvvá makkir ájádusá Benjan li. Dánna hæhttu snivva låhkåt moadda tækstaoase ja

vásstádusoajvvadusájt, ja iesj árvustallat vásstádusoajvvadus la jut Benja l balon.

Nubbe árvvaladdamdahkamus la viettjadum “Dån soajtá 2000 kråvnåv oadtjot dákkár

bajkajs”-tevstas:

Majt merkaj gå javllap biernna l sihke urudis ja bårrå divna?

A. Biernna bårrå divna juhtusis gå gåddå.

B. Biernna bårrå dåssju ruoppsisgåttebiergov.

C. Biernna bårrå dåssju muorjijt ja urttasijt.

D. Biernna bårrå guoberjuhtusijt ja sjattojt.

Vásstádusáv ij gávnna avtak gárgadisán jali aktijvuodan, ájnat oahppe viertti låhkåt ålles

tevstav, ja guoradallat majt kárta ja statistihka subtsasti jienastiddjij lågo birra ja daj diedoj

árvustallat gudi vásstádusoajvvadus la duolla gatjálvisá hárráj. Vásstádusoajvvadusá li

dagádum diedojs ma båhti åvddån tevstan, ja ma li iesjallasisá jáhkkedahtte, valla ælla

duolla gatjálvisá hárráj. Dat gájbbet oahppes sån buktá låhkåt ij-avtastahtedum tevstajt ja

dajs gávnnat, dålkkut ja árvustallat diedojt. Dájt viertti guoradallat gatjálvisá hárráj ja aj

vásstádusoajvvadusáj hárráj.

Formatert: Lulesamisk (Norge)

Formatert: Lulesamisk (Norge)

Formatert: Lulesamisk (Norge)

14

Máhtudakdásij tjielggidusá ja barggooajvvadusá

Máhtudakdáse li dási biejadum vaj åhpadiddje oadtju dádjadusáv mij vuordeduvvá iesjguhtik

dáse låhkåmmáhtudagás. Dánna li åvddåmerka gåktu máhttá barggat iesjguhtik dáse låhkkij

buorep låhkåmtjehpudagáv åvdedittjat. Tjuorggarájá, ma vuosedi goassa oahppe la visses

máhtudakdásen, ælla biejaduvvam dási, ájnat åhpadiddje máhttá árvustallat oahppe

vásstádusájt ja merustallat suláj makkir máhtudakdásen ájnegis oahppe l.

Máhtudakdásse 1

Åhpadiddje bierriji sierraláhkáj adnet tjalmen oahppijt, gudi li binná tjuorgajt oadtjum

gæhttjalimen. Låhkkijn gudi li 1.dásen ja gudi li binná tjuorgajt oadtjum gæhttjalimen, máhtti

liehket låhkåmgássjelisvuoda jali giellagássjelisvuoda. Siján máhttá liehket nievres

barggomiella jali de ælla hárjjánam låhkåt jali låhkåmijn barggat. Skåvllå bierri árvustallat

guoradallat oahppij vuodolåhkåmtjehpudagáv, duola degu dekodim, duollalåhkåm,

låhkåmjåhto ja moallánakdádjadus. Åbbålattjat dárbahi dán dáse låhkke edna ja jæbddásasj

oatsodimev ietjasa låhkåmtjehpudagá åvddånahttemij.

1.dáse låhkkijda bierri åhtsåt ja válljit ånigasj tevstajt majt le álkke låhkåt. Tevstaj hábme ja

sisadno bierriji liehket oahppása oahppáj, ja tiebmá luluj galggat dakkir massta oahppe berus

ja man birra sihtá låhkåt.

Oahppe máhtti náv barggat:

Barggooajvvadusá báhkoboanndudagáv åvdedittjat:

Oahppe máhtti guokten tevstav låhkåt goabbák guojmmásiska (låhkåmhárjjidallam), nubbe

sátsas gássjelis bágoj vuolláj jali tjáles dajt páhperbæhkkáj. Åhpadiddje tjoahkki gássjelis

bágojt (njálmálattjat jali páhperbiehkijt) ja gájkka dahki báhkobáŋkav, gånnå 5-10 dajs

bágojs tjielggiduvvi. Tjielggidusá bierriji liehket vuojnnusin jali álkket gávnnat maŋep ájggáj.

Oahppe máhtti aj válljit gålmmå bágo guhtik daj tjoahkkiduvvam bágojs, majt de adni

gárgadisájn. Dákkár barggovuohke la sierraláhkáj ávkálasj gå barggá tevstaj, gånnå li

moallánagá ja bágo majt dárbahi ietjá aktijvuodajn, ietjá fágajn ja fertbæjvvásasj

aktijvuodajn. Buojkulvissan la dálkkediedádus dákkir tæksta majt dárbaj fertbæjvvásasj

aktijvuodajn. Åhpadiddje bierri sierraláhkáj ådå temáj gáktuj barggat báhkoboanndudagájn

ja moallánagájt tjielggimijn.

Gærdodibmen máhttá åhpadiddje gárvedit oanegis báhkohárjjidusájt, ma vihpi 5-10

minuhta juohkka bále. Gå dahká hárjjidusájt konkrehtalattjan, gilposlágátjin ja stoagosin, de

oahppe sæbrri buorremielajn.

15

Ájnas le diedojt gávnnat ma li tjielggasit vuojnnusin tevstan jali biejadum tevsta

guovdátjij, duola degu subttsasa oajvvepersåvnå almasjvuoge ma li tjielggasit

tjielggidum, tjielggasit gaskostum ájádusáv jali lågov mij buoragit vuojnnu.

Dádjadit tevsta juonav, sisanov jali oajvvetemáv, buojkulvissan gávnnat tevsta

ájnnasamos dáhpádusáv jali ájnnasamos argumentajt.

Vidjurijt jali ássjijt dádjadit majt tæksta åvddånbuktá ja dan maŋŋela ietjas vuojnojt

åvdedit.

Máhtudakdásse 2

2.dáse låhkkåj luluj liehket viehka álkkes tevsta, oahpes hámijn ja sisanujn. Tevsta máhtti

liehket moattebelaga (multimodal), måttijn åsijn ja gånnå iesjgudik tevstan la sierra ájádus ja

ulmme.

Oahppe máhttá hárjjidallat:

Gávnnat diedojt ma tevstan tjielggasit gaskostuvvi vájku li ietjá biddnustalle diedo,

buojkulvissan rievtes diedojt gávnnat soames tabellan jali gávnnat mierredum

tjuottjodusájt muhtem argumenterima tevstan.

Dádjadit nágin tevstajt, buojkulvissan fábelav, subttsasav jali låhkkijgirjev,

oajvveságav jali dålkkut diedojt ma gávnnuji álkkes gráfalasj åvddånbuktemijn degu

kártajn jali stoalppadiagrámmajn.

Tevsta diedojt árvustallat ietjas vásádusáj ja vuojnoj vuodon, buojkulvissan dåbdåstit

avtamielakvuodav jali vuosteldimev, jali árvustallat jus dáhpádusá jali reaksjåvnå li

jáhkedahtte.

Máhtudakdásse 3

3.dásen máhttá tevsta sisadno liehket amás oahppáj, danna máhttá giella liehket

gássjelabbo, ja tevstan máhtti liehket viehka edna diedo.

Oahppe máhtti hárjjidallat:

16

Válljit avtav jali nágin gallegasj diedo edna diedoj gaskan, vájku li biddnustalle diedo,

buojkulvissan gávnnat geŋgalágásj låhkoárvojt diagrámman, báhkolistan åhtsåt, jali

argumentajt tjoahkkit ma li moatte sajen duola degu kåserijan jali kronihkan.

Oajvvetemáv dádjadit vájku ij la tjielggasit tevstan gaskostuvvam, jali aktijvuodajt

dádjadit tevsta geŋgalágásj åsijn, buojkulvissan sivvaaktijvuodajt, iesjgudik persåvnåj

ja/jali dáhpádusáj gaskan, jali aktijvuodav tevsta ja gåvvusij gaskan.

Tevsta hámev ja sisanov árvustallat ja vuodostit manen geŋgalágásj elementa

tevstan li biejadum nav gåktu li tækstan, jali gaskostum nav gåktu li. Dav ájnnasit

galggi aktidit åhpajn mij siján la sjáŋŋarhámij, vájkkudimnævoj ja gráfalasj

åvddånbuktemij birra.

Máhtudakdásse 4

4.dásen máhttá sihke tevsta hábme ja sisadno liehket amás oahppáj. Máhttá liehket viehka

gássjelis ja boandás giella, ja tevstan máhtti liehket edna diedo ja aktijvuohta tevstaj

geŋgalágásj åsij gaskan ij tjielggasit åvddånboade.

Oahppe máhttá hárjjidallat:

Gávnnat ja tjoahkkit diedojt ma li moatte sajen moattebelak (multimodal) tevstan.

Muhtem diedo li oajvvetevstan, lijggetevstajn, moalgedimijn ja nágina bajelttjállagin;

buojkulvissan suorrediagrámman, ájggetabellan jali buvtatjielggidusán. Máhttá aj

hárjjidallat diedojt sæmmi temás buohtastahttet geŋgalágásj tevstajn ja diedojt

gávnnat ma li goabbák tevstajn, ja diedojt ma li dåssju avta tevstan, buojkulvissan

geŋgalágásj diehtogirjijn (næhtta- jali páhperhámen).

Dádjadit gåktu tevsta li dagádum ja gåktu geŋga oase aktij gulluji. Buojkulvissan

máhtti geŋgalágásj fáhkatevstajda gasskabajelttjállagijt dahkat ma tjoahkkájgiessi

tækstaoase sisanov, válljit buoremus bajelttjállagav moatte oajvvadusáj gaskan, jali

dåbddåt ja dádjadit gåktu girjálasjvuoda vájkkudimnævo tevstan doajmmi, degu

ájggegahppam, vuojnnemguovlo målssom ja giellagåvåj adnem.

Geŋgalágásj tevstaj kvalitehtav árvustallat, hámev jali sisanov ja ietjas árvustallamav

vuodostit, buojkulvissan vuodostit manen akta tæksta l buorebut tjáledum gå nubbe,

jali mierredit mij la muhtem tevsta jali tækstaoase doajmma, gesi l tæksta tjáledum,

jali manen la tjálle adnám geŋgalágásj vájkkudimnævojt jná.

17

Máhtudakdásse 5

5. dásen máhtta liehket guhka ja/jali moattebelak tæksta, ja tækstahábme máhttá liehket

amás oahppáj. Tevsta sisadno ja tiebmá máhttá liehket amás oahppáj ja danna máhtti

liehket amás gielalasj vájkkudimnævo.

Oahppe máhttá hárjjidallat:

Diedojt buohtastahttet ma li moattet tevstas majn le geŋgalágásj hábme ja diedojt

gávnnat ma dahkamussaj gulluji, buojkulvissan muhtemlágásj bagádusán gånnå

viertti aktij biedjat diedojt gåvvusijs, listajs ja tevstajs.

Dádjadit åvddånbuktemvuogijt ma ælla rat tjielggasa jali majn li moadda

dålkkummáhttelisvuoda, buojkulvissan delbastibme jali vuornnom. Tjielggit

dáhpádusájt ma li jur nuppeláhkáj gå mij lij vuordedum, buojkulvissan oames, amás

guovlo jali amás birrasa tevstajn. Dåbddåt bælostiddje argumentajt ja

vuossteargumentajt argumenterimtevstajn.

Kritihkalattjat árvustallat ja válldet bielev geŋgalágásj tevstaj sisadnuj,

åvddånbuktemvuohkáj jali ålgoldis hábmáj, buojkulvissan adnet máhtudagáv tevsta

háme, sisano, gáldoj jali vuodo birra gå galggá merustallat tevsta åskeldisvuodav.

Vuodustuvvam jáhkádisájt tjielggit dáhpádusá duogátjav, tjuottjodusájt, ulmutjij

ulmutjahttemav jali vuordek dáhpádusájt.

Åhpadiddje ij bierri dåssju dán gæhttjalime båhtusij vuodon mierredit oahppe

máhtudakdásev. Iesjgeŋga oahppáj viertti oahppamdilev láhtjet åbbålasj dádjadusá milta mij

åhpadiddjen le oahppe máhtudagás. Danen viertti astot gehtjadit oahppijjuohkusa nanos ja

nievres bielijt gæhttjalimen. Dakkir åbbålasj gehtjastibme máhttá liehket buorre vuodon

ságastallat juohkusijn ja ájnegasj oahppij oahppama birra, ja gå åhpadusáv galga

vijddásappot plánit. Ávkálasj la aj guoradallat fáhkasuorgijt lagáp, ma li gæhttjalimen. La aj

ávkálasj guoradallat guhtimusj dahkamusslája, tækstaslája jali temá vuojnunagi li læhkám

gássjela moaddásijda.

Tækstaslája

Nasjonála gæhttjalimijda válljiduvvi sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevsta.

Tjáppagirjálasj tevstali álu avtatraják tevsta ja ássjeprosátevsta vas álu tjoahkkájbiejadum

tevsta. Tevsta gånnå li gåvå, gåvvusa, tabella, diagrámma, kárta jná. li tjoahkkájbiejadum

tevsta.

18

Dahkamusá ma li dagádum avtatraják tækstaåsijda, li slájaj milta juogedum dan gáktuj

makkir tæksta åbbålattjat la:

Diehtojuohkemtevsta gaskosti diedojt duohtavuodas ja máhtti viettjaduvvat duola

degu fáhkagirjijs, ájggetjállagijs jali avijsajs.

Argumentierimtevstajn le ulmme jáhkedit ja vájkkudit låhkkijt ja máhtti buojkulvissan

liehket låhkkijtjállusa, sárne jali rekláma.

Bagádallamtevsta tjielggiji juokkirak prosessav jali barggovuogev, máhtti

buojkulvissan liehket biebbmobagádusá jali diŋgaj adnembagádusá.

Mujttalimtevstajn li dáhpádusá tjadnum ájggesáhtsuj. Sihke tjáppagirjálasjvuoda- ja

ássjeprosátevsta máhtti mujttaliddje åvddånbuktemvuogev adnet.

Tjoahkkájbiejadum tevstajn máhtti liehket ij-avtatraják tækstaoase, duola dagu gåvå,

gåvvusa, tabella, diagrámma, gráfa, kárta, lista jali diehtojuohkemgrafihka.

Dahkamusáj háme

Dahkamusá li hábbmidum gengaláhkáj, ja juohkka akta gájbbet geŋgalágásj

tjoavddemvuogev vásstádusáv gávnatjit.

Válljimdahkamusájn oahppe galggá árvustallat makkir oajvvadus la duolla vásstádus

gatjálvissaj. Låhkåmbarggo merkaj oahppe galggá låhkåt ja vieledit sihke tevstav, gatjálvisáv

ja vásstádusoajvvadusájt. Boasto oajvvadusá, vuosedi aj tevsta diedojda/sisadnuj ja li dán

aktijvuodan biddnustalle diedo.

Rabás dahkamusájn galggá oahppe iesj vásstádusáv hábbmit ja tjállet. Vásstádusá

árvustaláduvvi juogu de rievtes jali boasto vásstádussan sisano vuodon. Duollatjállem,

báhkoválljim ja gárgadishábbmim ij galga árvustaláduvvat. Nágin oahppijda le huoman

sierraláhkáj gássjel vásstádusáv ietjas bágoj tjállet. Muhttijn oahppe e vássteda rabás

gatjálvisájda, vájku ietjá dahkamusáj vásstádusá vuosedi sij buoragit tevsta sisanov dádjadi.

Dahkamusá vásstádusáj dagi máhtti aj juojddáv subtsastit vánes barggomiela ja/jali

barggomåvtåstuhttema birra.

19

Telefon 23 30 12 00 www.utdanningsdirektoratet.no