Audi Magazin

inspiratsioon

034

Kadri, kotidisainer

kuldaväärt

õmblusmasinaga.

Te k s t R i i n a L u i k F o t o d S e r g e i Z j u g a n o v

Nääpsuke Kadri astub tõtakal sammul stuudio uksest sisse, mat-sakas “Olga” käe otsas. “Olga” on üks tema lemmikkottidest. Kuid tegelikult peab Kadri oma lemmikute nimetamisega ettevaatlik olema, sest mida ütleksid siis “Clara”, “Herta”, “Anna”, “Mary”, “Gina” ja teised kaunitarid, kes kõik siinsamas ateljees Kadri käe läbi ja tema kuldaväärt õmblusmasina tärina saatel ilmavalgust on näinud.

Audi Magazin 035

Audi Magazin036

inspiratsioon

Kadri on disainimaailmas mitmes mõttes suur erand. Päevagi kunstikoolis käimata astus ta maatüdrukuna EKA-sse, lõi beebi-puhkusel olles oma stuudio ning pärast rahvusvahelise tunnustust Londoni moenädalal võeti tema disainkotid müüki butiiki, kuhu teda enne isegi mitte sisse ei lastud. Ja tal on tõesti kuldaväärt õmblusmasin!

Kadril on tänini alles lapsepõlves tehtud joonistused, kuigi sa-

mas ta tõdeb, et päriselt joonistama hakkas ta alles täiskasvanueas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ettevalmistuskursuste aegu. Unistust kindlasti kunstnikuks saada Kadril tegelikult polnudki. Pigem ku-jutas ta end ette arsti või näitlejana. Kadri meenutab, et isegi veel pärast EKA esimese kursuse lõppu käis ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis sisseastumiskatsetel.

Esimest korda üritas Kadri EKA-sse pääseda 2001. aastal, kuid kohe see ei õnnestunud. Eks see üks hulljulge temp ju oligi, sest eri-nevalt oma konkurentidest polnud Kadri päevagi üheski kunstikoo-lis käinud. Kodukohas Kosel sellist õppeasitust lihtsalt polnud. Kad-ri sõnul teadis ta täpselt, et tahab just EKA-sse astuda, kuid paraku mitte seda, millist erialal seal õppida. Kuid hoopis tähtsam oli tema jaoks äratundmine, et seal on Tema Inimesed ja õige keskkond.

Joonistada sai Kadri ettevalmistuskursustel kõvasti ja ta kin-nitab, et seda väga hästi tegema õppida on võimalik igas eas. „Stii-litunnet kujundab kõige paremini keskkond ja mida rohkemate õp-

pejõududega kokku puutud, seda mitmekülgsemaks arened. Mind inspireerisid eelkõige õppejõud, kes olid ka isiksustena huvitavad – näiteks Urve Kütner ja Leonhard Lapin. Aga EKA-s lammutatak-se sind esimesel kursusel ikka täiesti tükkideks. Sa ei saa alati ka ise enam täpselt aru, kes sa oled ja mida sa teha tahad või oskad. Oli hästi keeruline eneseotsimise ja -leidmise aeg, kuid sellest tuli võitjana välja tulla. Alles hiljuti küsis üks tuttav, et kui palju ma te-gelikult kasutan seda kõike, mida ma EKAs õppisin. Võin siiralt öel-da, et väga paljut. Ja iga päev! Õpitu ja kogetu vajalikkus on mulle tagantjärele täiesti selgeks saanud.“

Ma ei taha teha nahast raamatukaasi! 2003. aastal EKA-sse astudes valis Kadri nahakunsti eriala ja

tunnistab ausalt, et tegi seda pragmaatilistel kaalutlustel – sinna oli lihtsalt konkurss kõige väiksem. „Nahk oli tookord väga ebapo-pulaarne eriala. Vana nahakunsti hiilgeaeg oli möödas ja uusi väl-jundeid veel polnud. Mina ka ei tahtnud neid raamatukaasi, ehte-karpe ja järjehoidjaid teha, absoluutselt mitte! Aga kujutasin oma vaimusilmas siiski ette, et ehk seal tegeletakse kas või natukene ka kottide ja kingadega.“ Kadril oli varuks ka salaplaan õpingu-te käigus eriala vahetada ja siirduda kas moe- või tekstiilierialale. Kuid saatus pakkus selle võimaluse ise – eksperimendi korras liideti üheks kursuseks kõik naha-, tekstiili-, kui moekunsti erialad. Kadri lõputöö – Jaan Koorti „Kitse“ reljeefiga nahajääkidest tehtud kott – oli väljas ka tänavusel EKA juubelinäitusel Kumus. >>

Audi Magazin 037

„Pärast minu bakalaureuse kraadi omadamist ei loodud EKA-s nahakunsti magistriõpet, kuid ma ei tahtnud ka niisama käed rüpes istuda ja astusin kunstiõpetajate jätkuõppesse. Samal ajal läksin tööle hambatehniku abiliseks.“ Töö hambaarstikabinetis paneb Kadri siiani õlgu väristama: „Kõik mu tööpäevad möödusid ainult kella vaadates: saaks ometi minema! Seepärast mul stuudios kella polegi, kuigi siit on mind pigem raske minema saada.“ Pärast kunstiõpetaja diplomi kättesaamist tegi Kadri mõnda aega peda-googitööd kodukandis Kosel ja Kumu kunstimuuseumis. Seejärel kutsuti ta EKA-sse galanteriiklassi õppejõududele appi. Tänasel päeval annab Kadri samas nahakunsti ajaloo loenguid ning juhen-dab vajadusel külalisõppejõuna kotidisainereid.

Kotistuudio suure korstna varjus.Kadri meenutab, et esimesel kursusel arutles ta kursusekaas-

lastega, mida keegi oma erialal saavutada tahab ning et ütles juba tookord välja unistuse oma stuudiost. „Mõtlesin, et pean selle vähe-malt ära proovima. Seoses lapse sünniga tekkis palgatöös sunnitud paus ja teadsin, et EKA-sse saan iga kell tagasi minna.“ Kuid otsuse oma stuudiole truuks jääda tegi Kadri juba siis, kui kõik oli veel pil-la-palla ja ta polnud sugugi kindel, et ta selle suure ettevõtmisega reaalselt ka hakkama saab. Nüüdne Kadri Kruusi Kotistuudio asub Tartu maanteel, endise tselluloositehase suure korstna varjus keset pooltühje paekivist tootmishooneid. See ruumi- ja valgusküllane, valgete seinte ja kärtspunase uksega stuudioruum on Kadril juba viies. „Eks algul oli kõige olulisem asukoht“, muigab Kadri. „Alus-tasin Telliskivi loomelinnakust, siis avasime uhkelt suure stuudio nooblis Baltika kvartalis asuvas loomeinkubaatoris. Uhke stuudio tõi küll innustavat tagasisidet, kui sellega ei kaasnenud loodetud müügiedu. Kuigi jah, esimesed lojaalsed kliendid tekkisid just seal. „Aga sa ei ela sellest kiitmisest-vaatamisest ega üksikutest klien-tidest ju ära! Tõmbasin otsad kokku ja kolisin samas majas poole väiksemale pinnale. Kõik see, milleni olen täna välja jõudnud, on saavutatud tasa ja targu. Klient, kes täna minu stuudio uksest sisse astub, on kõige olulisema valiku juba teinud – ta soovib endale di-sainkotti. Ja need, kes on kord juba käima hakanud, jäävadki käima. Nüüd, mil teen ka kotikoolitusi, on huviliste ring aina kasvanud.“ Kuigi Kadri käest on küsitud, miks ta endale koolituste näol konku-rente kasvatab, ei näe ta selles probleemi: „Minu jaoks on eelkõige olulised inimesed, kes oskavad hinnata head disaini ja käsitööd.“

Kadri möönab, et eks temalgi ole ettevõtjana olnud üksjagu unetuid öid. „Jah, neid on praegugi. Iga kord, kui võtan ette mõne uue suurema projekti, mõtlen, kas vean omadega välja, kas saan hakkama.“ Kadri peab silmas eelkõige välisprojekte ja Eestist väl-japoole suunatud turundustegevust, mis on eelkõige finantsiliselt väga kulukad. Sellest hoolimata on ta maad kuulanud ja oma di-saintooteid esitlenud Inglismaal, Prantsusmaal, Hiinas, Venemaal ja Soomes. „Julgust kogu see dessant tõsiselt ette võtta, pole mul veel seni olnud. Eelkõige rahalistel põhjustel, sest ma pole kunagi mingit toetust küsinud ega saanud ning kõik kulud olen katnud oma vahenditest.“ Uue õmblusmasina jaoks ta pangast laenu võtta ei tahtnud, korjas hoopis kõik kodus olnud kuldehted kokku ja müüs sõbrast ehtekunstnikule. Kuigi sellest kogu summa katmiseks ei piisanud, võib ta nüüd uhkusega õmblusmasinale viidata ja öelda: „Minu kuldaväärt masin!“

Kvaliteet määrab kõik. Koostööst rääkides on Kadri õnnelik, et on leidnud hea klapi

mitmete eesti moeloojatega. „Kõige toredam on see, et nad kõik on ise minu juurde tulnud. Koostöösoove on palju, kuid määravaks saab kõrge hind, mida selline töö maksab. Nahkeseme teeb kalliks

eelkõige kallis ja kvaliteetne materjal.“ Kadri toob kvaliteedi, logis-tilise lihtsuse ja ärikultuuri sarnasuse tõttu töödeldud nahad Eu-roopast – Hispaaniast, Itaaliast, aga ka Eestist. Valdavalt on tegu loomanahkadega, kuid Kadri kasutab ka lamba- ja kitsenahka, vii-maseid pehmuse tõttu peamiselt voodritena. „Olen disaininud ka-lanahast tooteid ja mul on ka krokodillinahka, kuid selle kasutami-ne on keeruline… Ütleme nii, et täna ei ole minuni veel jõudnud nii teadlikku ja maksujõulist klienti, kes endale krokodillinahast kotti tahaks tellida. “

Rääkides nahkade kvaliteedist võtab Kadri kätte pähklikarva pruuni hiigelsuure lehmanaha ja teeb sellele küünega mõned trii-bud. Seejärel silub justkui muuseas sõrmega nahka ja mitte midagi pole näha. „See ongi kvaliteet, aga kvaliteet määrab naha puhul kõik. Viletsal nahal jääb iga kriim igaveseks näha.“ See, mida inime-sed naha puhul armastavad, on Kadri sõnul erinev. „Ühed armas-tavad pehmet, teised jäika nahka – see dikteerib otseselt ka koti disaini. Sama disainiga, kuid erinevast nahast kotid näevad täiesti erinevad välja,“ väidab Kadri ja osutab kahele mudelile, mis seda ilmekalt kinnitavad.

Kadri kogub uusi ideid Eestis toimuvatelt moeüritustelt, kuid jälgib pidevalt veebi vahendusel ka välismaa kolleegide tege-misi. „Mind huvitab väga, mis suunas trendid liiguvad. Tagasi on tulemas vana hea nahatöötlemise klassika. Traditsioonidele pan-nakse taas suurt rõhku, kuid seda kõike uues võtmes. Tagasi hakkab tulema ka näiteks nahapõime – see, mida ma nahka õppima min-nes kohutavalt kartsin, kuid mis nüüd mõjub värskelt ja huvitavalt. Traditsiooniline nahakunst nõuab tegijatelt väga kvaliteetset tööd. Ehk siis sellist, mida pakuvad kõrgtasemel moemajad.“

Clara, Anna, Olga ja teised.Kõigil Kadri kottidel (v.a meestele loodud Otto-seeria) on daa-

mide nimed ja hingeelu. „Töötan palju koos Susan Luitsaluga, kes kirjutab brändi jaoks loovtekstid ja koos mõtleme välja ka nimed.“ Esimene kott sai nimeks Clara, see oli meie ettekujutust mööda ühe igati „perfektse“ naise käekott, Otto ja Olga sündisid koos. Minu väga edev vend soovis üht suuremat kotti, millega trenni minna. Otto ei ole aga mitte spordikott, vaid pigem stiilse mehe trenni mi-nemise kott. Kui Otto oli internetti üles riputatud, hakkasid naisk-liendid helistama ja samasugust kotti tahtma ja nii nägigi ilmaval-

Audi Magazin

inspiratsioon

038

gust Olga.

Kadrile on moeblogijate ja klientide tagasiside oluline – just see aitab tal edasi areneda. „Kui teed ühe eksemplari, võib seda pidada kunstiteoseks. Kui aga toodad seeriat, siis on see toode ning peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud. See peab olema funktsionaalne, mugav ja ilus.“ Kadri näitab mudelit Anna, mida saab kanda mitmeti – mugavast üleõlakotist (crossbody) pehmelt kokkuvolditud clutch´ini, millega minna õhtusöögile. Järgmisena näitab ta „kott-ümbrikku“, millel ilutseb Tallinna siluetiga kuldne mark ja hõbedane aadress. See kott sündis tänu ühele Kadri kliendi-le, kes töötas kunagi Eesti Postis. Väike šikk kott on samuti kantav mitmel moel ning lisaks saab klient oma soovi kohaselt lisada kotile ka personaalse sõnumi.

Ühe koti valmistamiseks kulub keskeltläbi nädal, kuid see ei tähenda, et seda tehakse 24/7. Suur ja oluline töö on väljalõikami-ne. Kuna nahk on kallis, tuleb kogu protsess hoolikalt läbi mõelda – eesmärk on nahk maksimaalselt ära kasutada. Kvaliteetnaha ruut-meetri hind jääb vahemikku 30-70 eurot, ülempiir võib aga kerkida ükskõik kui kõrgele. Kadri räägib loo koos tudengitega tehtud käi-gust karusloomakasvandusse ja sellest, kuidas nad sealt pisarates lahkusid. „Sain siis aru, kui reguleeritud peab see valdkond tegeli-kult olema ja kui oluline on, et igasugune nahkade tootmine oleks nii humaanne, kui see vähegi olla saab. Loomad ei tohiks ei oma elu ajal ega selle lõpul kannatada.“

Ole originaalne, nahaalne ja julge! Küsin Kadrilt, kuidas saadakse jalg disainimaailma ukse vahe-

le? On selle taga suur töö, suur raha, suur juhus või suur nahaalsus? „Ehk on seda viimast vaja kõige enam. Sul peab olema teatud julgus, et seda üldse tahta. Itaalia Vogue´i sattusin tänu osalemisele 2013. aastal Londoni moenädala rahvusvahelisel showcase´il. Olime Ees-tist neljakesi – Karl Annus, Kristina Viirpalu, Kristjan Steinberg ja mina. Tähelepanuorbiiti tõusime pärast seda, kui võitsime oma ekspositsiooniga peapreemia. Sellele eelnes väga suur eeltöö. Kuni selleni välja, et sõitsime koha peale sihiga see koht oma silmaga üle vaadata. Mõtlesime kõik peensusteni läbi, Helen Sirp aitas meil teha sisekujunduse.“ Kadri on uhke selle üle, et kõik Eesti disainerid said oma toodete kvaliteedi eest palju kiita. „Kohalikud moegurud käisid ja pöörasid kõik asjad sõna otseses mõttes pahupidi, et kva-liteeti ja töö puhtust kontrollida. Aga nad jäid ülimalt rahule. Siis sain aru, et kui üldse kuhugi tahad jõuda, siis seda taset allapoole lasta ei tohi. Sain ka aru, miks on vaja algusest lõpuni kõik ise teha

Audi Magazin 039

CV Kadri KruusSündinud: 31.12.1981

Haridus: 2005-2007 Eesti Kunstiakadeemia, kunstiõpetuse magister 2002-2005 Eesti Kunstiakadeemia, nahakunst ja disain (BA)1987-2000 Kose Keskkool 1989-1998 Kose Muusikakool (klaver)

Karjäär: 2011 – Vabakutseline nahakunstnik. 2011 Kumu kunstimuuseumi hariduskeskus, haridusprogrammide koordinaator. 2006 – Eesti Kunstiakadeemia, nahakunsti ja disainiosakonna lek-tor.

Tunnustused:2013 London Fashion Week, International Showcase, grand prix.2012 Disainikonkursi Small Object (Eesti) finalist. 2011 Rahvusvaheline online konkurss Design-A-Bag Competition ( Hong Kong), finalist. 2010 XIX Concurso Internacional de Jovenes Disenadores de Calza-do „Lapiz de Oro“ (Hispaania), eripreemia. 2008 XIX Concurso Internacional de Jovenes Disenadores de Calza-do „Lapiz de Oro“ (Hispaania), teine preemia. 2006 Konkurss Cumulus- European Ways of Life (Prantsusmaa), äramärgitud töö. 2005 Domus Academy stipendium konkursil Dressing Codes 2005 (Itaalia).

Osalemine näitustel: 2013 London Fashion Week International Showcase, grand prix.2011 Tallinn Fashion Week (moekunstnik Liina Steiniga). 2010 Rahvusvaheline nahaköite ja kalligraafiakunsti näitus “Scrip-ta Manet IV” (Eesti). 2009 „Masurpriis“ (Eesti). 2008 „Prizewinning” (Eesti).2007 CORIUM (Eesti).

Eestis müüb Kadri oma disaintooteid oma stuudios (Tartu mnt. 80K), kus on väljas kõige suurem valik. Samuti saab neid osta kodu-lehel (www.kadrikruus.com), internetipoes siison.ee, Marimo bu-tiigis vanalinnas ning Kumu ja Niguliste muuseumipoodides. Peagi jõuavad kotid ka Katrin Kuldma moemajja.

ja üle kontrollida.“ >>

„Kui auhinda hakati välja kuulutama, siis algas jutt sellest, et tegu on väikese riigiga, nelja disaineriga jne. Šveitslased hakkasid juba rõõmust hüppama, kuid siis hüüti välja meie nimed… See oli ikka täiesti crazy hetk! Tänu sellele on Kadril nüüd Londoni maine-kas Notting Hilli linnaosas butiik, kus ta võib oma tooteid müüa. „Naljakas on see, et paljudesse taolistesse poodidesse lubab teid sisse vaid turvamees. Kui käisime Karliga Londonis asju ette valmis-tamas, ei lastud meid igasse taolisse poodi sissegi! Tegelikult on disainimaailmas väga raske pildile saada, sest laias laastus on kõik juba ära tehtud ja selleks, et läbi lüüa, pead sa tegema midagi väga originaalset. Sellest Londoni kogemusest õppisin, et alati tuleb jää-da iseendaks ning olema valmis oma mõtteid ja ideid julgelt välja käima.“

Parim päev on laupäev.Kuigi suhtlemist, organiseerimis- ja turundustööd tööd on eri-

ti välisprojektidega palju, armastab Kadri endiselt väga oma töö-laua taga nokitseda. „Kui teen midagi oma kätega, siis mu mõte kogu aeg töötab ja tiirleb mitmesuguste ideede ümber. Siin stuu-dios pole ühtegi asja, mille puhul ma poleks kas või osaliselt oma käsi külge pannud.“ Päeval, mil Kadriga tema stuudios juttu aja-sime oli seal teisigi – praktikant Kadri-Ann ja abiline Tiina. „Mul on alati keegi praktikal ja praktikantidest on välja kasvanud ka mõned püsivad abilised.“ Kadri kinnitab, et ettevõtjana on tal kogu aeg mil-lele mõelda ja millega tegeleda ja et see ongi pigem elustiil kui töö. „Kui keegi küsib, kas ma vahetaks praeguse elu millegi muu vastu, on mu kindel vastus: ei! Ma nii õudselt kardan seda kellast-kellani töö tegemist. Vahel tulen stuudiosse laupäeval, panen mängima lemmikmuusika – Alicia Keys, Regina Spektor, The XX... Vahel on lapsedki siin, keskendun rahulikult tööle ja õhtul läheme kõik ku-hugi välja sööma… See on väga mõnus! Lapsi on Kadri ja tema elu-kaaslase Toomase peres kaks: 14-aastane Katherine ja viiene Hugo. Kadri elukaaslane on samuti ettevõtja ning tegeleb graafilise disai-niga. „ Meil on paljudes asjades väga sarnased seisukohad ja teisiti ei olekski võimalik seda kõike teha.“

Tulevikku vaadates ütleb Kadri, et unistab eelkõige suuremast stabiilsusest ja õigetest inimestest, kellele toetuda. „Nüüd on asi sealmaal, et enam ma seda kõike üksinda edasi viia ei saa. Olen mõelnud ka sellele, et jääda väikeseks tegijaks, kuid aru saanud, et nii ma tegelikult jätkata ei tahaks – seepärast võtangi tulevikus jul-gema sihi Soomele.“ //

Audi Magazin

inspiratsioon

040