•.

~eDvigateli»

peainsener

VLADIMIR •

BERGLEZOV: •

VOIKSIME TEHA ·PEA :KOIKE ... NMu.ees v.., hldasti -..., ...... muinold ja ------ eltoodo jaMida mole .p611ullllljonci..-Y61. ted be el ole -vabnlstama. Eestis on siiskt ethwotteid. naiHe tehnllisecl v6111181used on vlgagi nait­mei!Wgsed, kuicl aiH -· de footlftisv6imsui ar­vllistades on Yig• vilke. •Maalehe» kOsimustele n6ustus vastama llidutehase •Dvigetel• peainsener VLADIMIR BERGLEZOV.

!Jirt 3. lkl

109 maade proletaarlased,iil*lege!

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aja/eht

21·1989

Neljopaev, 25. moi . llmub oldoobrist 1987

Kea: «n~ab, et miasik-rootl toob .ruUTe hne jG' TOOMJmannaelu, .see eltdb. Viihefrluti Kodri Otsa puhul. Mist vm-umaa 89 on tumlaud miailu olembest kiill 1'0hkem meelehiirmi. Ei tea EeKimaal iihtki teiat pii:rjattul kauni.tari, keUe kohta 'ftii pal­ju kuu!ujutte lijgt&b. Ata eJu tlcum.u 'ROOf"Ukeselt iikrikuri taiupida;nt141't pmeb jcmtGtuia kndama. Olgu oOi jutt ka­he~ tiitrat .LiiscuC. l..iWl Kadril cmgi. Dogi 1'rimega Liisa .•. . Qmajafu clli lila kuakhDWie :teeQ&. et VDrumaa ikaunei­

-fflQ.t ~eidu ei 1&Cilm&cl,Hiu ~ ~L .. ~iu Livoonialt tuli K-*i juba enne a1gu.tt tulema. Miks? •VW«us polnud ...a. Juhewd niiQj ette, et: miAiko.udaat J)eOb n.utma endole jpa ettea.te tuunte ise .weftQU ja ma­ke-ttp'i tehcl. Kohclpeal aelpl', et OHl miUiln'ooni ihaldajaUt o~i:4 julibtn"id ja kOPneetikud k4a.su. Ulejcicinutef.e jdi aeg enne iga tviiljaastet Uialt 1UI)rila.» · ~ri .en1a1 oli Miss Estom4 valimiri txWdaJe.s Wc.s kurb

hetk: kUi ·ka'lmitarid 'Tat.s:ulasid. dfinu tutar olek.s iluat .ottu tet•ud. Tema poleks -hobu.si

oheliku otau pedanud.•

0ma maokonna mi .. iM pe4b Kadri iisna tihti V~'ln44 Tahoo e"e catuma. Kohiub olati ei an;restata uma kui to­luperenaisega. VIc& mDjukG.I doom oU koguni oruanud, et mi&riau iirateeninu mii.iigu mna oo114isa plRine talu mah4 ja mludku Un.f!Ri•ufdf Vlb'Tu korteT!

On. meeldivatki. Kadri voOOi Jkohal ripub pat, milk taga 011 read: «Kadrile, Vclrurmaa COim3eimale neiule. · VGrumaa noormehed T4Uia7UJ.Q.»

«Haanjarnaak, iluduakuningannale» Uikitotud kiTjade pa­kis on ilea jiirgm.iae: •Liaalu Miu V6Tumaa ffitUle ciiiirite Te viihemalt Nobeli Tahupreem.iat. Ainult Teie mainim.ine aitas mul ~ ·kodWO'ja talu ya.;amille oUuse v!.Utu .. . »

Nii et vdhemalt Uk.s pere hakkas Kadri mOjuZ talu pidam.a.

(MUs VOI'umaaM KaciTi OtBast kui talu.pe1'eno.isest m5iU lugedo tifnase tehe ll.lehekill-jelt.J

MERIKE PI14 L£MBIT PEEGLI fO'to

'

~

I f

Maailma pollumajandus

llollandls. toldab Db Iarmer ira 112 inim.eH

Olid ajad, kus ole ek.sllna­tult miiiirasime. kes on kes. Alles hil'juti tundis iga(i;ks melst end kunSti asjus ekB-o Perdina. Ni.W.d on saabunud aeg, lrull kOik on ma:.ianduae 'ja eriti pOllume:jand:use as­datundjad Elu ise suunab meie pilgud ,pOllumajanduse poole. ~ :toidupoea Ju midagi vaadllta pole. Kui avalikusta­ti arvud, haarasid pa]jud peast - meie teravilliaikaod on -:nilsama .suured nagu sis­seostetava vilja lmguB. ost­nud oleme ega mi5nel aastal .bmi vili&Ummeod miJtjbnit tonnL Niied Siis, kuhu kulub -.Iuuta. mida . oteka eluliselt ~ boopis mujale. Nliteks --­ostmiae1al. VOi moodsa 11eboo-lmgia cwnandemiaeks. .;ra PaJ_­. .- miUeks veeL 1'finapieVa Ujadege !kur&s

Viiksem kul MOSkva obiaat

On iiks lroht, •kus viike lapp maad toidab ira suUTe ihulga in-imeai. See Jmht on Hollandi Kuningriik ehk Madalmaad. Arvestuste klohaselt suudab meie rii§is iJks pOllumlljjan­dus~a toita 9----.10 inimest,_ Itaalias -pisut iile 20, USAs 80, Hollandis 112. Kuidas on see Wimalik? Ja kas me ei saaks sealt ikogemusi laena:ta?

Esita!lin need lcllsimused ini­mesele, kes asja pab'jalikult tuMeb - meie saatkanna pOI­lum~andusnOunikule Haagis Nilkolai Ibraglmovile. Esimese ldisimuae l)e&le soovitaStahul­ga aajalikke ,}robtumisi Hollan­di eri paigus, sest oma silm on . kuningas,. Telsele 'kUsi:musele vas~ aga kindlalt: cSaaks lkiiU. Jri. peaks.,. Veel andis ta mulle rea arve, osa otsisin ise mitmesugustest ldisiraamatu­test. Allvan. e't need on viiiirt, et ):a 1~ neid tearks.

oma t6llae, pealegi firma pat­rioot. nil et tema .suust kuu­len ma mOndagi ka firma kohta.

... Algas kOik .sellest. et Uks J:tlilul- tildines oma ame­tist. Ta mOOs vOrgud maha ja hakkas·tegelema ka~ tega, ning edenes ael alal -pa­remini kui kala<pil:Qgts. See oli meie sajandi kllnnisel ... 1912. aastal hakkas umbes sama as~ llaga t.egelema keegi pagari poeg. 'MOle!riad rajasid oma

· -seemnefinna, mille _ sihUm sai saagikate, baigust;ele vastu.pi­davate ja kliima'kindlate sor-

::a ~~ineuhi~· ~~ Wndis vOimas kunpanii «Be­l<>•.

U{unagi vedasid farmerid siia ~ saa.rtett. .paatide­ga. Niliid -aga, vaadalke, oil 'iimberringi kOOglviljaaiad, -liihidalt Oeldes, polder,» sele­ta$ Kindt, kui me finna pea­lloone juurde jOudsime.

Tean, et visad hollandlased vallutavad maad mere1t ;tl(ikk­lhaaval, ehitades tamme ja torjudes vett nende taha, ning kuttiveerivad siis kuivak:s jia­nud merepilbja. TeaR, et :kol­me aastaktbnneea on kuning­riigi <territQOr.imn suurenenud ille 10 pro:tsendi ...

KASKA MEIE V(JIKSIME PAKKUDA KONKURENTSI?

olija aga Q&kab · iliiha ka meie p')llumajandtaell kujunenud olukoiTB. juuri. Jille an kiibel viiltje'ndid nagu- .kulaku kui klaSsi lilwideerimlne, sundkol­lekti~ voluntarism, 'JuurdekiJUutused, 'kaod, ikol­lekti~&ndilte ma;janduslik Oigusetus: KOik on omavabel seotud. Rahandusm.inisteeriu­mi instruk:tsioonide ja ATK DuhtnOOridega kli.sist ja jalust seOtud kiilainimene ei saa inaalt kitte ·sec:ta, mida :too an­da vOiks. Sullr osa saagist Ui.­heb kaotsi !kehval teel p61:lult hoidla.sae Wi lattu. Ja 1innade kOOgivUjabaasidl Kes meist poleks seal abiks ·1dllnud - et madanenut poolmiidanenust eraldada. Ja poed, Jrus ilma tutvuseta suurt midagi enatn osta ei olegi. Muide, kauplus­test. NSVL Siaemini.steeritimi viiraked andmed iltlevad, et mullu oli iga viies karluli- ja kapsaki.lo kaupluses kOlbma­tu, ebkki se;da pQiiti .m1iiia standardse pibe. Samasugune saatus tabas -28 protsenti to­mateid ja Mldtem -'kui kotman­dikku popdi veetud viinamar­j.adest.

Muidugi teeb see meele pa­haks. Ja siiSki on Iroige oluli­sem kasvatada ja sli.ilitada va­'alik kogus saaki. Aabitsatode? Olgu peale. Ent keegi ei vaid­Ie vist vastu, et i.gal pOUuma­ijandusega 5eiG'tud i.nimesel rip­pwrid ju veskikividena jalus «suure juhb .Qpetused. - mis sobib kokku sotsialismiga ja mi.s on sotsialismi.le tliiesti vastu~tu. Vaatamata sel­lele. et «sotsialistli.kud» tOO­vonnid viisid Iangusele ja al­la.kiigule, karistati nendest kQrvalekaldumist seaduse ko­gu -b,rmu.sega,. Seepiir.ast, -eriti sene Ya.Iguses. etkaprae­gu ei suuda paljud doobuda pOhimD~tesb ·- kOlasid hil­juti tiUesti :revolutsiooniliselt sOnad:- .. KOilk see, mis aitab Iahendada toiUtqn"obleemi, iJroik, mis attab rakendada meie agraarselktoris peituvaid vOimalusi - kOik see on Oige, 1:Dob kasu rahvale ja aotsia­lismile,,.

Madalmaades elab -(198ft a JOpu &ndinetel) 14 miljonit 806 inimest. Rahvatulu Uhe inimese kohta suurenes 1988. aastal (vOrreldes 1980. aas­taga) 7,6 pro~nti. Toidu­ainete ja muude kaupa­de tarbimine suurenes sa­mas ajavahemikus 7,4 pro~n­tL Tunnitasu (ilma maksu­deta) Oli :pOllumajanduses rt988. aasta 1qpus 16,1 kuldnat (ametliku kursi jil'gi vOrdub 3 kuldnat ao kopikaga. 2 kuld­nat dollariga). TijOniidala -pilWI:us on opOHuma<fanduses 39,6 tundi ·(,1975. a oli kolin tundi -pikem).

Haritavat maad on 2 mi1jo­nit 12 000 ibektarit. Sellest on pi)llukultuuride all 700 000 hektarit, karjamaad on 1 roil­lion 114 000 ha, 'kOOgi- ja puu­vilja kasvatatakse ·101 000 ha avamaal, kasvuhoonete all on 9000 ba. Vabetuli on pOlluma­~andusliku toot:m.isega Miva­tud 5,7 protsenti rabvasti'kust. Eksporditi 1988. a 204 mi11ar­di kuldna eest (s.o. 61 miljar­dit rubla; vOrdluseks: meie eksporti hinnati mullu 67,2 miljardi rublaga). POlluma­~andustooteid vedasid holland­lased 1987. aastal viil)a ·48,3 miljardi ·kuldna eest. Madal­maade pindala (.kaasa arva.tud siseveekogud) on 41500 Jon2. Moskva oblastil - 47 000 km~ (ja Eestil 45 200 -km2 - TOI.k.).

... Meie elu oleks hoopis tei­ne, kui poleks kartnud vOO­rast 'kogemust nagu vanapa­gan paUiku. Ja ~ui seda, mida ise olime leiutanud ja viilja mOelnud, ole'ksime heldemalt teistega ·jaganud, - siis oleks meld endid ka ro'hkem usalda­tud. Aga usaldu&, ~rediit Qn suurepiiral'le . asi, millel muide on Wime kehastuda toiduai­neteks, kaubaks, hangeteks.

Seemnebsvaiaja.*e vliistlus

Robert Ktndt on lkuulsa «Bejozaden» karnpanii (sage­damini · Iibtsalt «Bejo») iiks juhte, vastutab toodangu eks­pordi eest Ida-Euroopa maa­desse. Ta on noor, liikuv ja silmpaatne. Viiga kiindunud

cMeie firma annab beldelt raha teadusuuringuteks.• riUi­gib Kindt, klkates uakwnatu kergusega Iahti Wimsa labo­ratooritn:niukse. llbes llr.a:tse­kambris on seemned -pimesta­va valgUae 'k&es. teistes katlle­tatakse muude nli:koormuste mOju. cSiin aga paneme proo­vlle nende vastupanuv6ime igasugwrtele hai.gustele,» jiit­kab ta. «Vi1ja arvatud muidu­gi AIDS.» Aretades soovitud omadustega seemneid eri ]ll)ii­mat.ingimuste )a pinna9te tar­vis, koondab fi:rma sellel too­lOigul kOige nHrem jOUde ja vahendeid. Uurlmisosakonna dllhataja sOnutsi on teadustOO tiin3!Piieva seemnekasvatuse alus, jirelikult ka firma vun­dament.

MOOdas on ajad, kus uue sordi aretamisele vOis kuluta­da 20--30 aastat. Tiiliapieva seernne!ka"sva-tuses Jdiib firma­de pingeHne· ja kann vOitlU.s. Tarilija ei ra.huldu enam ael­lega. mis tootjal olemas on, ta esitab tellimuse, milles loetleb ka seemne soovitudomadused. Finna plliiab nOUdmisi enne­tada, luues Uha uusi h'Ubriid­sorte. See on Uks pOhjus, miks tal Qnnestub tavaliselt tellija SOPVe kiirmesti tliita. ~uidugi, selleks liiheb vaja selek.tsio­nii.iiride aas1:alkiimnete ~­musi. AreiustOOs toetub ju iga jiilreltulija eelkiiilja Irogemuste­lo.

Selleks et saada teatud oma­dustega seemneid, kultiveeri­takse neid firma lEmingU alu­sel maailm{. eri -paigus ....: Eu­roopa maades, Uhendriikides, Indias. Metoodi.ka tOOtab mui­dugi vilja firma ja -peab' ti_~ hedat sidet oma aUettevOtjate­ga. Varustab neid Hollandis kasvatatud algmaterjaliga. saadud tellimusl kontrollltak~ se viga hoolikalt.

Vapralt vastu- pannes jaa­panlaste survele, jiiti.b tilluke Holland praegu kOOgivilja­seemnetega mahu IPOOleSt alla ainult Ameerika tlhendriiiki.:. dele.

(Jii.rgneb)

Hr.ll (87( • Meljlple•; 25 ... 1 .,..

KARl ON KOPLIS

Baaa)amaal pe&b·oma kunaPs* 18Uala Jtirt Planhot koos abi-­kaasa Maiaga. Talu ll1l1U'IIs on tz ~. Planhofid kasvata­vad noorloomi. Selleka on Dad wibatewtl kohaliku MUDiolllie so"hoo&lp lepinp. MaJandilt _estetaQe ftllibd ja mtltlakse mullikateDa tatrasl.

Noorloomt on parem Pidada kat pilmabrJa. arn-..-ad pere~ mees ja. pereuaine. Need ei seo Dii Jtiislst.,.jalusl:, hlba-cl rob­kern. vaN aeca ja v6imaldavad Pikemaid kiill:ecl 'bini. kul pole booaja.tal,d. tlllevad Dad kalaekeat ltaiUadea neUa taanlta tolme. Oma jaoQ peeiaQe ka lambaid.

Praea:u on loomad koplil. Jtlri Planhot Ieiab, et talukarja o• kopUs il!:'&ti parem hoida kui ma,tandi oma. Vlimaaest jiiiJ sqeli jirele m• maa.. ·

ptanholide maadel tebakse Prae&:u ka maaparandust. Ka~ja­kopleid puhastavad peentkesest vOsa.st loomad be.

TALU LINNAS 24. aprillil vOHis JOgeva ra­jooni t-.litevkomitee esimees Priit Saksingu juhtimtsel vastu abuse anda kodal1ik Ruudu Truusile, kes e'tab JOgeva linnas, talupidaRi.i-:­seks 0, 9 heldarit maad.

Et varem ei ole linnata-

LEMBJT PEEGLI iotod

ludest midagi kuulnud, ootame rajooni t.!iitevkomi­tee selgitust, milliSte teene-­te eest faolisi talusid jaga­takse ja mida sellises talus tootma hakatakse.

JOGEV A T ALUHIK£ LilT

-~-

i I I

i

-- -- ---------

!

"'· ll 117). Nol)oplev,ll. 111111 mt

ON'S ,,DVIGA TELIL T" ABI LOOT A?

JA!guol •• J Vodob VLADIMIR BEl·

LEZOV KOtcepealt tu.tvuRambelul ~ •• lli5aa sellelr&. mlda. tooda11 .OVlcaW•.

d>vigateH• toodang on vii­ga mitmekillgne. EsmajOOJH!a teeme seadmeid ja aparaate JreskmasJMtilastuse ministee­riumile, kellele me auume. Nimetada vOiks teadusreakto­reid. keem.iata6stuse tebno­seadmeid, aatomielektrijaama .. de tagavuaosuid, ke.skkonna­kait e!!admetest k&kvOima­likke filtreld,. ae&R!.ulgaa suu­rel bulpl aeroeoolfiltreid. RahvamajanclneeJe otseselt 'teenle vip. BD1ll'eS valikus pumpi, autokraanalic:t SMK7 ja SMK 7M. 'Oka kofmaJMUk meie toodangust Uiheblti o13eselt rahvamajanduse kisutuaee..

Mlda on cDviratel• ...t­nud Eesti pilllllllajand118111e?

Atradele teeme varuosasid viiendat aastal 1987. aastal m1liisime agrokompleksile 8 autokraanat ja remontisime kolm, kuigi me remondiga ei tegeie. M66dunud aasta1 said pOllumehed meilt 7 autokraa­nat Veel mO.Usime nelie lii­nud aaatal umbea 50 nim.etuat; tehnosisseseadet. sealhulgaa mitmesugusetd toopinke, kee­vitu.s&gregaate jmt, mida va­jatakse remondikodades.

Kaa seUel aasta1 u tea.ta Pillameestep. tlbeat!atld Ja m.JIIt.d - ecluphiiiiiJd. pJaa.. aidT

Tiinavused IOplikud kogu­sed ei ole veel teada, nii et tiipseid arve ntmetada ei oska. Jii.rgmise aasta plaanid on sa­mutt praegu Hibivaatamisel. Varem olid meil ATKga otse­sidetned, kuid niiiid on va.ta­valt Eesti NSV Ministrite NOukogu mii.iirusele moodua­tatud tOOstuskomitee juurde komisjon pOllumajanduse abistamiseks ja soovid esita­takse meile Uibi sene komis· joni. Komlsjonil on olnud kaks lstungit, kus on juba ~u vOetud mitmeid otsti.­;Jeid. Meile on esitatud kalu -~ekirja, Obes 47 ja teises 3& ninletust noutavaid aeadmeid Vastavalt sellele nimekirjale

Rahvasaedik TOOM.t.S VA.REK Mostvost e V6- kill- Ita 6iglosle bltluosluhlndade nbnel.

teeme jiirgmisel aastal 10 ka­heksatomlise tunnitootlikku­sega trummelkuivatit, samuti on valminud tehnlline -dokU:­mentatsioon hiidrofooride toot­miseks. Hakkame te~ pOl­lwilajandusele 100 ventilaato-­rit aastaa. Fakkusime A TKle tootmiBes Wevate pumpade ni­mekirja, et nad saaksid sealt valida endale vajalikke.

See - liDki vilke au nr­meklrjades e8liat1ult. Mis ta­klaab ATK iellima.te tiU­mW suuremu mah .. T

Melle esitatakse vajamine­vate seadmete nimekfri, kuid puudub tgasugune tehniline dokumentab.ioon. Seni oleme osa jooniseid ise teinud, kuid meil ei ole pOllumaj.anc:luse asjatundjaid ja 1:00 venib pi­kale. Ka ATKI ei ole konst­ruktoreid. Ma ei r.!Uigi siin toojooniste:st, tavaliselt el an­ta melle ka tehniliai jooniaeid, mille pObjal saaks teba too­jnoni"ed T6si, osa seadmeid on IIAidisteDa vaimis tehtud, kuid Deid. peame k<lllapeale vaatama ja uurima sOitma, masina pObjal jooDised. tege.. ma. ATKst tDodi alia reklaam­prospekt ..-Juko:o kiilvikusa ja tahetaJrse. et me aeDe p0hjal kiilviku valmia teeksime.­Usun, et WilDe aeda teha, kui saame joonised. V6iksi:me teh,. niliste v6imaluste poolest te-­ha ka soome )gwnbaiol mil­lest aunuU juUu ali. kaid siin bakkab meld Dab .... ._ tatsionnile pllrama b 1aat­misv0imsus.

Millbae olek8 kujUllebud olakornwd vlljapl.laT

POUumajanduse abistUnise komisjonf teisel istungil j6ud­sime jiireldusele. et on vaja minclsugust konstrueertrnls­biirood. mls oleks vMmeline vajalikud dokumendid kiiresti viilja tolitama. Asi pole ainult «Dvigatells:o, ka teised Wi!stus­ettevotted. vajavacf jooniseid. Ukski tehas ei vOta tellimusi ilma nendeta vastu ja vaidlu­sed Ding kauplemine vOib ve­nida lOputult.

Kat Y6iaQae nilflld need nt­mekirjad uueatt e«e,. Biis mll­Ust osa llitn lllmetalhaft. viiks d)yjpie).a valmistada!

Olen veendunud, et telmills­te vOimaluste poolest vOiksi-

Elime1ed mete ~dikud jlmd­sid Moskva.re piiha.piieva hom­mikul, mina jjOOdrin liia es­fn4IP(ietla hommtkui. Moskva v4ttil meid va.rtu Uma poolest ;ahedal:t, cooja oii ainult 6 krocdi, aoa see .ei tiihenda, et kOQit elu riht ;ooe olekl. Te­gemUt oa vGQa pa;u. Iga piiev i.ltume .taadikutega tool, pea­me ftllU. wtido edui teho. Vaja­likud tOOgnqrid oa kokku pa.n­dud ja 'ti50tatJad. llf.mlcvas on ka -.aodikute 7dubi, kus ,faadi­kud Satw4d ~ pid(ula. Mosk­va ICIOdtkud tm ~Woosti tOOd teinud.

Tana hom.mikul .'(kolmapiie­oo hommikul - toim.etus} ei ole ved kongressi >materjale kiier, nii .ei oakagi Oelda, mis tiip&elt 46Qma lhckk4b- Ka pii.evakord ei ol-e praeguuks ved teada. M.eie aTVatU on klnge rtihtsam, et saatkrime lifE p4evakorda rvlSUa, ·samuti lfRP kiUimued. T"41141eZ elin­dajate oalhtpidamUel peavod need «.;ad ael.gelu saama.

me teha nendest vibemalt Kelle .UUV118es oleb cDvl~ .tab;. v-arem, kui mellt noori 90%. Arvestades aga tehase ptellla Parem.T (armeeas8- e1 VOetud.' tuU mei­koorm.usl. on praktilisi v6Jma- Ma ei , nlie Moskva 'ja Tal- le. nii venelasi kui eestlasi ar­lui!i vihem. lima tebaae ibn- linna hllrokraatide vabel olu- rnee :eest pakku. Ntlild ei ole berseadistamiseta saame ji.rg- list vahet. Bilrokraadid ei ·ole • kit seda soodustust ja noori misel aastal teha ii!he kuni masina~ituseS asjatundjad, luleb t66Ie vihem. pooltelse- miljoni_ rubla eest. kuid piillavad dikteerida oma Palja- k&D.u • Celd:laaud Tehasele jiiiivad ju kOik sent- rumalaid m6tteid. Seda tnitte teba.ses 'Je\rbltad ~ sed tellimused, kuigi toodang ainult mulle, vaid kogu kol- Wkumlaed. Ku oa1ete aea~ muutub i.ga aastaga teadus- Iektiivile. m1s on palju binn- dell? -mahukamaks. sam, TOO tulemustest SO!tub Mina olen ainult lmlmllu4

Mllliaeks kujunelt kle110le..- ju- palk ja inimeste heaolu. nistliku partei liige,_ Teiste--aaata-7 Nil et igal juhul pe&b tehas liikumiste peale ei jitlW. libt-

1988. aastal valmist:a5ime olema iseseisvam. salt aega, toodki on We pea,. pQllumehele toodangu_t Qhe Milllne ou sliski tete lsUdik Keeleaeadue ' ' pf ..._ miljoni 69 tubande rubla ee.st. seUukotitT «Dvip,tellp ... ' -• ._ ~rvan.._ et sellel aastal ei tule Kui «Dvigatel:o tootab edasi pale .OW - ....._,. Viibem. sama nomenklatuuriga, on mi- See oli .,....Iii•• -...

Pooltelst miUollit rubla, nisteerlumi aUuvuses· parem. ja_ pjdin 8ldlele aD-. MlDa_ mille eeat te v6ite piillUJDeeSt· Teeme vaga erilisi: tooteid, isikUkolt .aca Diius ei ole, aidalta, et ole juat mar sum- mille on vii.lja totitanud minis- liellt _.._ tuJeb tiita. Kuid ma. MiDiBeJ. Juhul v6ilu ,.. teeriumi instituudid ja orga- peab -- aru ka meie kol-­aumma muuiud& niiteka kilDt. nlaatsioonid. Selliste seadmete Jektii\rllt. aest tlhtaeg eesti neb mi(JcmibT valmiatam.isel on otsesidemed bele Gppimiseks on liia Ul-

Ainult siia, kui tehas iimber llhtsalt hadavajalikud Otseei- bilre ja tingimusi keeJe ~ profileerida. Aga meie too- demete kadumisel libeb ru- miseks ei l)lnud loodud. dang on viga eripalgeline, kes keks meil · ja nende1 aeltsi.- Olete e1an.a ... -hakkaks sUs meie seniseid meestel. kes aauvad TonmpeaL kolmkfllm==,f ~ Su: tooteid valmistama? Kui aga ~ tebas babte eatl ~

Saan aru, et see on viga Umber seadistada niitekB pOl- Saan ana ~ ll®adest. tahtis kiisimus, sest iga piiev . IuttiOmaainate valm1stamiseka, kuid riA-he+· pole prakti­tahame poes-t osta p6llum8.- , on mul lihtsam .aita kOsimus- kat. Seal pall: GIDad ~ jandussaadusi. Vaja on · tliieli- .,<. W Iahendamiceb Toompealr;. earti _._ ....... Jtnni ~ timber aeadistada t:ervea· kui teha ~ mli&IIIIIUd .... aprillini ma tebased Komisjonis oli juttu II6He MoUvaae. 1reeleoekusele ~u pOO­Tartu iebasest «VOih. X.. 1ehaa kuatab kobalik~ rata ei osanud, Sest iPl pool,

ku ..,rainetT kuhu vene keelell ~ "Oksikutele tehastele mid~ Peale vee jll elektri prakti- - vastaU .amu beJeL ltui kee-~a anda on pooUk abinOu JB u.ett mitte ~ -p t&.tf wne keelt ei osanud, 6iawJtab euDaSt ainult 8eni. - -•~ · - ...._ Y8brmdasin- ja Iiiksime tatiku. kuoi pole ....... u-·a..t ..,_ a.rr -· - Olen n6us. et -eesti keelt on ~ .. ,.Lei ~ ~ lml

1 -.,..,_ J1e1i ,. 7 57 vaja. kuid selline n6ue tuleb

.,....... Wftl!' n. I - -.RJr*•Dit esitada kobe iDimese siiatule­sust. loote ala.t liJpaai ...._ ...._ _._ ....., b IIUU- kuL On vaja teha nit, et k.eele· mistegemist. ·vaja on i~ f8lll osa toodanpat ja fllime.. oskamine muutuks 1n1mese si­erinevate tehaste koopereeiJI- aefti oa ....W..9al& pldl a.- semiseks vajaduseks. Vliline mist. See on . minu aiilav ,...u.- -Ku e1 ...._ ..._ aund vOib oDa ainult esma-­veendumus. MinU arvates "&eltu uuma 1ll&lell te1ae1 seks toukeks keele 6ppimisel.. peaks selliaeid tehaseid olema pa1pa. kaa toorame Ja ta-rbt- Soo•lte ehk vee1 midap U-Eestis 3-4 ~~~ kuni ka- jad IihenuLif sadaT _ he tubande t6i:itaJaga. S!inkohal peab meenutama On vaja tOMada, mitte teia-

Kuldq te aohtute IMEaee' tehaBe ajalugu. «Dvi&ateh asu- te peale nApuga niUdata, MiB Pooldan. Me kOik, eestJased tati 1898. aast.al ja hakkas puutub aga pOilumajandusse,

ia venelased, tahame paremi- tootma raudteevaguneid Kas siis lihtsalt oleme kohustatud ni eiada. Olen stin elanud ja need olid ainult Eesti tarbeks teda aitama, kogu t&!stus toOtanud peaaegu 29 aastat ja ja kust oli pirlt metall? Kind- peab aitama pOllumajandust. olen kursil!l probleemidega. Iasti mitte Eestist. Pfiiiame igati arvestada pOI.lu-mis on slin illes kerkinud. K.uldaa on IMd tlllirietaT majanduse soove, kuigi m6ni-Peale IME teist teed ei ole. Nagu paljudes teisteski et- kord oleme sunnitud mitme-Tehas jiiiib esia)gu ministee- tev6tete&, Jleid et jitku. Oleme sugustel p6hjufiel ka ara fit­riumi alluvusse, edasise km- palga taSemelt Tallinna taOs- lema, Siiski olen veendunud, ta ma midagi tlelda ei oska. tusettevotete bulgu 13. kctlal, et leiame Iahenduse ka kOige­Seda peab otaustmna Eesti va- t60 intensiivsuselt aga teiaed raskematele kfulimustele. litsus kooskOlas Liidu v~lit- v6i kolmandad. Tti6distsip1Un susega.. on meil range, ka see lllinnu- KALEV ":r'URK

Vliga tormiline oli teisipiie­vane parteigrupi koosolek, mill kestis iihest viieni ;a kut -vOt­tia rona 27 rahvaMJ«dikut. Re­gistreeritud tJli orohkem, kuid kahjuks '1Wik ei piUisenud kll­nepulti, lfte7Jde cea1 ka Eesti. Kiill aga .eainesid utti :Ja Lee­du saadikud. Eesti esinda.;atest sai ainult Rein otlalon Oelda repliitri. Annm, -et paTteigrupi kOCISQl.ekut .oli vaja eelkOil}e Gorbatlovile, ku sai seUe 'kiii­gus 1.1levaate valit1evast mee­leolutt ja olukorraat.

O"Idse tundub mulle, et par­teid on -riin liia.U !('SUe tlJMe­tud, kuigi parteilaate protsent rahvasaadikute hulgas on viiga klh"ge.

Mitmeid sdtt~imehi on siin tugevasti kriti:ft!eritud. Nende seas Lomall:init, Ikeda tahetak­se panna ioodavo konditut­.riooni{I'TUpi .erimehe Ueolul!e. KlJige enam oli vastuvQiteid

-tema lfdWge vanuae (63 <UUtat)

tottu. Samuti oli lkriiti.kat pea­prokurOri tegevute kohta.

Kaik:s korda on meie saadi­kud kiinud Li.idu hinnakomi-

• tee eslmehe juures &iglaste hindade kehtestalniseks. Taha­me saada oma pOllumajandus­saaduste ees-t sama hinda, mis on kehtestatud Leningradi ja Pibkva oblastls. Hinnakomitee on seisukohal, et Leningradi oblasti hinnad luleb meiega viirdsustada. Seeses sellega loodame saada Leningradi ob­lasti- saadilruid oma liitlasteks hindade asjus. Pihkva oblastist seni juttu ei ole, nii et sUn on kOi:k lahtine. Praegu koostame MihhaU BronSteini abiga mir­gukirja RliZkovUe, et saaksime lkkagi 6iglased hinnad.

Et tahame .cada toetuat oma IMEle, on meil i{lfll 6htu1 ftoh-­tumiaed IJIE t111tt1utamilelu. Peab iitlema, et meie 'VIIItu va­litseb auur huvi. !Kuioi kOik ~ oa vGtltt&d kaasa 1neil tmltu-voetud JME dokumente, ei piUa nrist ja >Siift ei ole ka.

-

mingeid paUundamiavrumalusi. Eelti NSV Miniltrite N6uko{lu erimee• Indrek Toome organi­seeril m:ilild .3000 .ebemplari ENSV 0lem.ti6Ukogu mcter;ali­de triikkitl'lise_ .ja hom.me-iile­homme peokatd need kohale -.... Veidi muret teeb •ee, et Lii-du~~eiole veef elumi.rki andnud. OleR ju valitud rahvaiOGdifcukl just kolhooside 3lJu:kogv. poolt. ()m(.wahel oleme JcilU ·kokk1J aoawud ja roe.telnud, ikuid ametUkku kokkuaao.~ seni veel olnud -ei O_le. Sa.mas ft6r~ val on or-gontseerunud j"Kba arhitektide Uit ja lkinolfit.

KuiQi ,k(Jik ii ole ami liiinud tiip;sett nii, OOgU mrie .IOQvime, 011 Uldine meeleolu hea, olem.t"" optfmistid :ja loodame kts&Qe· paremat.

Kui kaua lcongreu .~stab, on veel !VG7'll Oe!do. Arvon, et­OO.hem:dt idbnme pdevo..

•

r I '

............... _ MIKS MA El LIITU MAALIIDUGA

Olin otseos.liseks Eesti Maapoieval 7. mail Tilriu •Vanemuisen, Ohena.Eesti Maaliitu loonud 667st SMdikust, valitun~saedetun. sin­,. iihe valla vastse museltsi poolt. S..lsamas ja veel hiljfml koduski lekkis asja kohta hulk tavatuid motteid, mida niiiid avaldada tahaks.

EttavOimlna isa oli minu mealesl maarahvale trise hidap&-. See annab 111,1e tohusa toe maaelu mOistuseparaseks ar~amlseks, oma Oiguste kaitsmiseks i• eneseviirikuse taastemiselts. Meapaeva­list. rneeleoiu o\i Ulev, esj-alik, loov. Mina ega, olgugi tulnuna- maa­r.hva saaJt, hakkasin iihe enam end tundma seal sulis vOOrane, valessa kohta sattununa.. Ausameelselt kiitsin heaks k6ik iihildoku­ll*ldid: Eesti MN!iidu programmi, pOhikirja,. dekl.-at~id. Oli­IRIUfeS vihemuses soovisln iihenduwle Eati Maarahva U1Ciu nim&. Al;uUndinud Maaliidu tegevuspOhimOfted on rnulle viga siimp..u.d. leklsin rna, b.tid 51-bki ei saa ma temaga liituda. Ta •i ole lninu, mu arnetialli, rm; kodukiila inimestale mOeldud - see oli rm; turb 10-demus: saolist W.kudes.

KOigis YasiuvO.tud dokurnentides, kOigis Kin.w~ rligiti otse­sinu kiill ...,ehvast, kuld sisulise rnOttesuunaga pOllumaiandusele, ~ sell.te. Oli sOn.vilkMhdi -ap.tajaffit, -ar'$1i­deft, -~. veld korra pika pleva joob&H kuuldus Gfte m&­he suuJf m6i5fet ...... ts.nejendu5•. MandMttomisjoni ~ jirgi oil del~ hu&g.s PMM19U kolmv-and kolhoo51de ja sovhoo­side inimesi. Oli veel niiteb 7 talunikku, 6 tervishoiUIIMefi esinda­jm, 21 hariduM, spordi ;. kultuuri aiel tMta;.t, S bubenduse ja tee­....-us. lniMUi, 2 Vaimuliktu jne. Kuid ei einsatli •tse&nMJtl Ka5 .... _.. sll1 l6elfl -afw• hulga need k6ige v~uli­semed, ~. lokn.dl V6i on Moskvast tulnud lll6ni uus dftlttiiv ..._ a.kl peab ftifMtemegi _._.ahvab ;. lllitt. ..,.... -· .... hulbf

Mr. Ji-(lrJe M.ilj._l••· JJ. _. i._

il1Vi1NUT/T AIANIJUSE UMBER

Just Dii kaua lcelltis ATK par-­teiJromitee laiendatud istuDg:i. esime8e plevakorrapunkti arutetu. kwl oli kline an koon­dise •Eestl AiandUII» peadirek­tori .kommunist Rein Aariku isiklik pa.nus elanlke paremas­~~e varustamiflae puu- ja JcOOgi­vllj-

Viljav6tteid ·Rein Aaliku

isONAVOTUS'r

MOOdunud aasta] v6eti. ela­nike paremaks varustamiseks t6siseid meetmeid. TiiieDdava­te aedviljakoguste vannniseks koduvabariigis tiis\eti kokku­ostuhiDda- ja anti majandeile lisajOU.OOta kartulite ja kM­givllja eest. Elanikelt on varu­tud kMgivilja Jrokkuleppehin­dadega. Talvel tihenes koostOO ETKVLi Uuna-Eesti varuja-tegL .

LiBaks varuti aiasaadusi ka viiljastpoolt Eestit, sealhulgas Poolast ja.Uneartst. Poola8t on

t saadud 800 tonni lrartuleid. Tiiesti uut moodi on tulnud

toota4a iileliidulistel puu- ja kOOgivilja laatadel Kut varem piisaa ainult Iepingutele alla-kirjutamisest, ldlsiti nUiid lga kauba eest vastukaupa. Viie­t,eistiilkmeUne grupP tegi Moskvas t&dst t60d Iepingute .sfilmtmlsekB.

Seda, et kOOgiviljakogused vihenenud oleO. viita ei saa. KaUbandUIIOrga.nisatsioonid on mOOdunud aastaga v6rreldes rohkem pua- ja JrOacivllja li­bi milOnud, ~ulps kartulit 4000 tonni enam.. '

Petpsi ii3rest pQOtakse varu­da rohlrem kurki ja sibuiat

nine aeda tMdelda Kurldde bapendamiseks soblVad k6ice paremiDi plasl:maslanumad. 10 tubat Kanadast plrit bee­rtngatiinni ongj, M\U'JDllDSJdBt --Kulgi elanUre hldapirane varustamine alasaad.Ustega on t'Uuldatud, on ml1med asjad tecemata. Rakendatud. pole slaeostetud tnten'siivtebDoloo­liiaid · mablapresslmiseka ja maasik.almsvatUBeJ, tiiuslUdru­seni pOle suudetUd viia majaD.­duslikku 'iuhtimist. Vaja on di­feren&eerttud m'aksenormatil­ve, et iga kultuuri kasvatami­ne tapJcs samalt pinnalt sam:a tulu. Beni on sortiment viihe­

, nenud. sest k6ike ei ole majan­duslikult otstarbekas kasvata­da. _ · Edasi peatus aruandja selle

aasta olukorral. Majandusle­pingud on sfilmitud kOikide ATKdega, mille tulemusel on ri:lklikust tellimusest tilidetud IJfJ---70%. Kaubabaasi4ega -on kokkulepe tiiiendavate kontra­heerimislepl.ngute sOJmjmlseks.

Vastavalt Iepingutele kavat­sevad majandid vihendada avam••kOOgivilja pinda; 460 hektari v6rra., kuid saqial ajal Planeeritakse '1,8 tuhande ton­-ni suurust enamsaakj Katmik­ala kOOgiVUja pbmeeritak:se 1400 tonni eelmi8e auta tege­lilrust vihem.

MWled. ijldj...,at huVi pak .. lru~d

KOSDIUSED JA VASTUS!ID

Kuidas suhtub koondise jubtkond aiandus\ihistusse?

See on teretulnud nlihtus, et

"andid. mitpevad iilesalulete­~ Siiski on neode te---­iuhid vastandavad entuast koondisele. "Ohistu ~ ni!tajad on liiinud. alla. vara­iast. kOOgivjlja on -Hipiu ··ra­jooni ma.Jandid ille 3bO tonni vihem. mOUnud. KOik tecele-

• vad iihistu tegemi.sega. kellel­gi pole aega' tootmisele tibele­panu pijijrata. K~ on koondises Jcaad­

riga? Kabe asedirektori Ding toot­

miSosakonna juhataja koht on tiitmata. Siiski on pUsa­valt rahvast olemas. tegemata pole midagl jiiinud.

Kas varu:mi8siistee rahul .. dab?

N6ukogude Wim.Ule tuteks nimda rohkem vastutust. Nii.OdSeks on vilja k-d:junenud nii, et tiitevkomiteed fiPnades. vastutavad, aga n6utakse Aari­kult, TOnspojalt.

OTSUS

otsuse projektis oll viis heakskiitvat punkti, ette~ neid ei 10etud. Rein Aariku too hin­uatl posttiivseks, illejiinud punkte tuleb tlUendada ja pa­~- Ehk pidanuksid kom-' muni$ti.d, kes vaJmistasid · ette otsuse projekti, olema SUSki kriitrnsemad ja enesekriitiUSe­mad. Seni on pooled ATK. DlU'­tei.komitee koosolekud klsiUe­nud Rein Aariku ja aianduse kiisimust. Vaja oleks inimeSe1 Jasta tood teha.

VOi ...

PEETEB PIIR

KAMAZid PEA VAD SOITMA

KAMAZ on ilus ja suur auto, aga kas ta just p6IIumebele kOige paremini sobib, on kaht­lane. Siiski on ta iib viibes­test diiaelkDtusel tootavatest autodest ja selli.sena Gn ta meie bmsiinivaesel ajal p5Uumajan­duses asendamatu. Harju ra­jooni majandeil ongi neid Jrok­ku 120 ringis,

Mis lligub, see ktilub, ku!u­vad KAMAZidki ning vajavad aeg-ajalt tebnilist hooldamist ja remonti. Kuna ma.jandeil ei ole otstarbekas oma paari masina teenindamiseks eri too-­

- kodasid ja spetsialiste illeval pidada, tegeleb nende teenin­damlse ]a remondiga juba Ji.gi Deli aastat AVRE ehk -Harju EPl' ju\ll'eli asuv Autovedude _ ja Remondi Eksperimentaal­baas. Sam8 kaua piisivad ka Jahkhe!id teenint:!Na ja tee­n!ndatava vahel.

-~~~~~~ silfidlBtatala!e KAMAZide re• tboDdi -'dbeses :h\1\!itatuses', 166de ven~ ja tOO·hal­vu -~ Neljil 'aasta -joo)rsUl pole .auudetud banki­da kiltuHptu::qpade remondi lteDdi. kuigi ~tellest pidevalt PUuduat tuntabe.. Harju rajoo­lds ~. mitu stendi .oJ.emas;' -ku1d })Ole vaevutud ~ liibiriikimilf! 12 nende. Uiiri~ llliRks vOi ~ Sa­tnuti oleks Wimalik mitmeid ~- millest puudust

·.tuntabe. 1llsta valmistad;i kokkule;Jpehindad Jmope­ratlivideL Ka sella pole RDi tehtud.

A VRE sOUdistab omakorda majandeid, et seal ei osata suurte masinatega" korralikult Umber kiia, juhtide- kvalifi­kataioon on madal ja oma vi­gade k6rvaldamise asemel siiii­distatakse teisi,

Omaette kohal asuvad ras­kused, mille k6rvaldamine ei 9llltu 6ieti. kummastki. Masi­nad tulevad. -tehasest pooltoo­detena ja vajavad enne ltiii­kuandmiat fublisti kobe!nda­mtst. Tallinna Autoremondi Katsetehases remonditakse kligukaste, kuid seda tehakse nil balvasti, et osa Iangeb ko­he rlvist vilja. Samad sOnad k.iiivad. Leedus remonditud mootorite kohta. Valmistaja­tebasest aaa~ pabatuJ-ti varuosi, miS RaJ. oute mast­nate kokkupanekul on tunnla­tatud praagiks. Eks kabu siis nendega korralikku remonti teba!

12. mall tulid A VRE juht­konna ja Harju rajooni kol­booslde-sovbooside (lutoma­jandite juhid taas kokku, et asjad selgemaks riikida.-

lUUigiU paiju, ltuicf .eteeks­rtliikimi..,..t; 'tuDdu3 ast -~U&el olevat. K6ige edaSiviivam :00-te oli aee. et -AVRE direldor 'Ain Pnutgel 8ooritas rimondi kiiJriJs' esflekerkiVate problee­mide korral koi;J;e tema .,oote JJ6l;nluda, mitte otaida abi kol­mandate t.ikute ltaudu. Pa:ra­ku et lruuinud aelgitust, mis siis ilt:ka&i on INDdinud kasu­tam,a kolaanda~ WOMe- abi. l.oomulikult lubati 'ka olulror­da paralidada. SUuremale osa- . 1e iilest&ltetud kiisimustele ei paistnud koo&Oleku ~ .usJd nain8it lahendUst. Tead­:tamad -aga Utlesid, et majandi­meeste Pretensioonid. olid eel­nevateet arvamusteavatdustest tunduvalt tagasihoidlikumad. Ju siis polnud motet asjatult suud pruukida .•.

Kas on v6imalik olukorda parandada?

Piirast koosolekut direktori­ga vesteldes selgus, et kui A VR.Es to6tab kokku Ule 200

inimese, &lis KAMAZidega te­geleb 7-8 inimesest koosnev brigaad. Aastas S:nnab see brlgaad toodangut 174 tuhan­de rubla eest. Mllline on aga tiipne kasum KAMAZide re­mondi ja teenindamise eest, direktor Oelda ei osanUd. Min­gi viike kasum pidi silski ole­ma. Senise arvestussfisteemi jargi mOOdetakse A VRE -~rogu­tulemusi kahjumiga, sest toot­miskasumile lisatakse osa EPT elamu-komntunaalmajanduse

kahiumist, rni.s ·muudab nul­liks kogu tootmistegevuse. Ja tegelikul.t ei olegi sellest mi­dagi hullu, sest A VRE ef · ule -Kas ei tuJe just slit otstda mad,lakvaJiiMdrnse raaondl tap.j;Jlihja? Parem WI balYem tOOkorraldua e1 muuda EPT allasutuse Uldises aeisus murt midagi,, milleka Ills ~ 8mine kisumajanduae sDs­teem on lagunenud, uut, turu­majaodust veei el ole. Seldsed ~ katsuVIM! -. kuWaa vee peale JUda. Kust leida -lliM veel aep. KAMAZide te•uwJDe piibenduda7 'Cks ma.jaoctimees arvas. et eca t'D­ne mida&1 muutu, kui lipaks .a\) 8elgeks,. mida A'l'K&a ter-­_yiktma'«tev~.

AVRE ebakindlust muren.-_ dab JeeA et Ain Prange} on ainUlt dlrektori kohulletiitja,. seda juba pool aastat. Kuigi majandite_ pootelf er kostnud tema vastu iihtegj paha a&;La~ on kohusetiitja sUski IDldagi muud kui direktor. -. Lahttteks ilii siisld. mid& w­ha KAMAZidega. JAtta nad seina liiirde paremaid aegu ootama, katsuda ajada liibi vanal kombel vOi . . . moodus­tada niii.teks oma kooperatiiv­ne remondi- ja hooldualroda?

KAL&V TIJJU<

•

141.11 (171 • NeljopleY.JS.- ,_

/ISRAEL KOKKUH0/0 JA SARAV MOIST US .. ...., )1. .......... maade lrftl• ... lpe~--.. daPUiatab.&ebtn•Jia.. 1'ad, lllis ... .. ..... prep-p='ale 011 )Uaad · Mel• le ldJudRb ja ~ hlb. rr.l, n.n.eu. Oil paJju. J-,te w..d. paljad .. )l:a .... jUD.ull, paraka ... aende •aJjetesae ildca eelar­vaa LIP nbQIQvd ja eJID&IIi ........... -. ef; llil IIIIa .... ol­la b ...... ~tide ltekku­bolilvus oa .)a tiMeac1a..

Soev saada iiePinld pBU IIBraeiW 'riilr b mbdMer vm.,.. LO LINNU JldUie, U. ldljlltl. RlleR ...ue .......... ja'lilli ...........

· .sfiit aai WimaUkuks tanu meie' Kultuurifondile. kes sel­le koos. Besti. .Juudi .seJtajp 0~ Pool gruppi kooS­nes kultuurit'8hvut, pimu­meePest .U peale minu veel Richard. ""Martinson Ranna aov­boosist,' ·AntB .Xlisper TaUtn­na niicUBiinnuvabrikuat ja Do:.. riai Gavronski ~. cPandiveze-. ltalrst.Nt meld kokku oHcL ltui8i meld lliiiJeo. tatl turimligru,pib. ollme rah­kem turhmUe teed raja¥ de­leptsiooo,. esbDene t.ollDe tervest NUukocucJe Uidust.•

II1Ja.e ... tlldaniUet

clgati ...me. Meie sealole­ku ajal _tihistatl pidulikult !israeli taasloomise 41. aasta­pieva. VOib ainult i........,., kui kaugele nii lfihikese ajap on j6utud.

1948. aastal, kVi ORo otsu:.. sega juudi riik tetitt. elas sHn vaid pool miljonit juuti. T-a­nase)ts on see arv tousnud 3,9 ~Ujonini. 'Oldse on Iisraelis t.lani,kke 4.5 miljonit.

Territoorium,. kuhu kOik peavad iira mahtuma, on kooS vallutatud aladega 20 tuh.1t km2

, seega viiiksem kui pool Eestit. Ainult Iisrael on pi­kergune, pOhjast IOunasse an­nali sOita.

Kill! ... ·--JD. --- ......_ t llhC' b 1ft M ai-­loa1

c.Jaa. minCit :lllladust seUest et tehtud. NUsutus on laben­datud tlied .tambivabalt · ja juudi !ll6lstua vUri&elt.

KUl meil on 1ldtine teooria ja praJd:i.ka. et vibmutuaega tuleb Jmrraga anda Yibemalt 10 mm JJademeld .us seal saa­~ baJdcama' mlnimaabete Ja::Jcu.tega - tunlds 2 liitdt ft'tt tga ioolarYa meetri peale. KIICU .a.teemi alueb on um­ba 6be ~ jlmedune toru. ads pannabe ridade va-­bele m.ba. SeDe toru sees on viikesed avad. mille kaudu Yeli ltultuurldele tllgub. £t tUknUsutus t&aeteta toimiks, 8elleks on pfildude senras vee­pubast•,.......,med Tot'Udes8e suunatavas \>ees ei tobi olla Uht4!gi Hivatera.

Vett on lisrae& vibe ja veel on kuJla hind. Niisutuseks saadakae .eda pOblliselt .forda­ni JOest. fihest jirvest ja seda putnbatakse kuni 3 km s{lga­vustest puurkaeVudest.

Kasvatatakse maisi, pika­kiulist uuuvilla ja teisi kul­tuure. Palju nieb ltsraelis apelsini-, sidruni.. ja &m•­aedu. kOOgiviljapfilde.•

................... - Jlilllld '"I :11'

·«<n ka suuri pGlde, 18-ZO­bektarilili. 1\ohkem on neid Go1ani k&gustiku juures. 111-gedea on p5lde vibe ja ~ on rii......._ Stin on pGbUtaeJt lamba.- ja kitBelmrjamaad. Kar:iuaed on beduiinld,. kes on ~ Jresldronnap nil kokku kasvanud, et eL n6ustu mitte miDgl b.inna eest kiila linDa

-· .......... Ter.wiljUas­vatajad Oil paikled,. kariu:sed liiaavad oma Jlli,japeaJ,iae kar­jaga kogu aeg mlgades ringi. Eemalt vaadates on Jlliied pruWiid, elutud. Kits ja tam .. mas ap. oma rohuh"ble leiab.•

5 ehk 1200 dollarit. Sellest 18-Probenti aaab kibb~~:tzl llige ra­has esmaste tarbevajad\iste­

·Azenaut modustatakse ar- rabuldami•b. (llejilnu Iliheb mutult. ADa 8000 q ,_piima iihi!jlra...,.;... -_··sene eest ~i"' aDdvad. lebmad ~tabe maidab kihbtdz oma._ -~le iuba· karjUt rilja, kiib pidev tasu.ta _,.._......., __ , .• ldiik _. __ ... _ _._ bo~ ....... ; . ~ .... - - ..... auu.- _......,. na juurde kuuluva, riided. toi­vatsJcend.ast tuuakae USAst, Canadaat. Sabamaa Liitvaba- duained,. Iaateie hariduse, rUgist. Kui tabad kiiret ·aren- transpordi, komandeeringud, gut. tuleb lrusk:iJ. ka IOlvu ka vililmaaaGkhid. On pu-•tud ~ karja kiireminl vahe- edasi anmdada. meilgi tOU:.vat

.Juba kolm-neli aastat taga- kOmmuuni ~ ja seni Bi riigiti, et Iisraeus saadakse plris edukalt. 4,aa nad Oil; ka 7000 kg lebma kohta.. Palju • tnimese kallal murt tOlld iet­t&!ati. eriti kui arvestada Jruu-ma Jdiimat ia migiat maastik- nud. Lapsigi kaSvatatakse ku. Lehmi oll tollal 50 tuhan- komm.uuni vaimus, viiga noo­de ringis. NilOd kas vtn ira re1t bakatakae eiama vanema-usu oma llilmi $. kWvu! test ezaldi. Jrednn!ne pijmatootJ•ng lebma kohta oli mullu 9200 lrg ja leb- Ei makSa arvata, et ainult mi pole mttte vihemaks jii- kommuunidest. maa Iroosnebki. nud. vald nende arv on 120 tuhandeni kasvanud. See 011 On b. eraomandust ja sene tu-Iisraeli fenomen t&rta kor- U..id pooldajaid.• raga nil Iehmade arvu kul ka piimafooclangut. Ku aalie Jlllle. lids ... tap-

T&ri. nii suure vAljaUlpslga 1ltld DaraeiDe ali kiln area­lebm. tahab b palju j6usOOta, vibemalt 50 proUenti. kogu CU.'l

a06daat. cPiiildllin 8l!lla aei&Uaele Karl on 1iiesti baruldane.... jOuda kaik ueed JJAend. Jllil.

da tarja -sa1 ka naba. Si5nn1- .a~/ o11me. KfWeln Ddlt en­kumajandua melle midaCl -uut diJt. mil Gil ldiiee robbm ei paklnmwl Kuna Jdlima _. kuum ja lnllv, aaab fanld.t 11- .Wta•••l, ... ;.di slrav lOOts­hi puhta jalaga. . tua. iri ja ettevfttlikkua WI

I,ihemeU; tutvusiJDe Jin!IU- rikkad rahvusJraalll•sed i1Je: l:asw:attme&L VM1d"4 "* tau,. ma•Dma, kes bliBtl Jmkku et TNLVa ja BanDa ~ tebtav on II!IN!Dmata.,...,.. botavad Ja GIDll J'1111:1 bldle­bloilertte bav•'•""ne. Apml.: ma.ta toet.a.d. Aruteludest De ja tMtlemiDe klib Iilraelll tul1 vilja., -- WIIJap k6ik ~ ..... ,. •• lad. mell.. Ertnevus kokku.. Oil vaid IAibeties tarbijaga. ()st.. Ja ei pea ostma korraga terve1 Elan1ke arvu tormiUne kasV kana. x:e. umastab Jelsa. ·kes on JraMJ.......t.a tDonud Iiarae-· koiba. llel sabaotaa - kaDad Gil tillrP:IclabMI ja lceaastl pa-- lDe t&laeid ' probleeme, aeda • kitud. hind v..,vd dirt&- euam. et iuute on kok:Jru tul­..._ Lil:* ... ,.I • .._ palja nud. 8Zlt maatt. kusjuures ip­Ja BmmJihasl II 'alrP Juca. fib m1 kaaE toonud ka Mile n.aeu. tubit:abe ..... Obe elauiku. 1lohta me 40 ka Uha. mu. oma~ Kuid prvbleemi­pooi aeJ1est on UnmtlJha • deat OQ tile saadud tinu ette­

d'alju on kommuune. mts neode keeles k6lab kibbutz. Obea aellises kJhdme ka meie, plris. pOhjapiiri Ores.. Kom­muunls toiitab lfgi 3110 inimast,

, seda loeti optimaal•ks suuru-aeka. Vastavalt asukobale ja Iaoduslilrele i.seirasusteJ.e tot­mub ~ Tegel-. da.kse seUea. :mia on tuiu.sam. Tehnika on JJ~ihf]iselt USA pi.­ritolu _Ja :maalhxl;liboaemeJ ·.

Kommuuni Ju.litlminl!···kiib v6bDalllrult demokraatllltult, valitud on smkmeHne sekre­tariaat. Perekonna · kf'Skmine kuusi&Betulek on 2400 seeklit

vitJikkuaele ja tarkuaele. Elu ao IisraeUs edQi liinud.»

lllia a.. saab lldlelt aiUIJUBt __ , d.AbirliAklmised olid noorte

spetsialistide vahetamise asjus.. Umbes 1.5 noort aastas Wilts kl1a lisraelis sealset tookor­raldust vaatamas. Nemad'oma­korda &iin. Uhis!irmadest ja kaubavahetusest on vara riiii.­ldda. peaiegi on mei.l vii.be •­da, mis neid huvitada Wiks ja tnida nad Jihemalt kii.tte ei .....

•

r I I I

:saomaniku majapidamise kor­raldam~ks oli see hiidatar­vilik, kui mets oli raievanu­ses v01 tema edaspidine JBial- ,

JMJKJIJE hoidmine olnuks kahjulik.

~as meie tulevases metsa­-- seaduses vOi taludele antud

m3. maade kasutamise eeskirjades

Maabilansi arvude pOhjal OQ praegusest Eestimaa pindalaSt (4 521500 iha) metsamaad 1 922.100 ha , ehk 42,5%. Sellest on mOi.stetavalt IOviosa met­saga kaetud, s.o puistute all -1 814 100 ha, mis '' moodustab vabarligi pindalast~40,I %-. Vii­mane arv ongi meie metsasu­se niitajana illdlevinud.

Taolist metsasust peab Oigek.s lta IME agraarprog. rammi )mondlrontseptsioon, taotledes kujunenud nurtsasu­se siilitamist Olmloogi.}is-ma­jaDdua)ikest · seisukohtadest lihtudes:

-Maabllansist Ieiame veel iibe -arvu - 196 789 ~ ebk 4,4% vabarii.gi pindalast on puit- ja pOOsastaimestikuga alad. Neid maid Pulstutele Hi­tes saaksime Eestlmaa metsli­suseks jtiba 44,5%. Need v6-sad on aga pOhjustanud' mO­neti eksiarvamusi. ArvatakBe (vt ML &. aprillist 1989 cKui

samalaadsed piirangud met-• sade kasutamiseks saavad

kehtestatud, on vara Oelda. O'ks on kinde!, et ka talumet­sade majandamisel peavad kehtima normatiivid ja ees­kirjad nagu ri.i.gi-, kolhoosi­ja sovhoosimetsadeski.

Talude oma mets on vajalik. Mitte iiksnes toasoojaks vOi karjakOOgi tarvi.s. Karjakop­lid, kOOgi.vilja- ja marjaa-iad n!ng 6ued n6uavad teibaid, latte ja poste. Talus pole mi­dagi. peale hakata, kui seal puudub Iauajupp vilja- vOi kartuli.salve tegemiseks, loo­maaediku ja seakiina valmis­tamiseks. Kuigipalju peaks oma metsast ka saepalke saa­ma.

Kui talu rajatakse boonetest tfibjale maaie ja dlitada tu­leb elamu ja k6rvalhooned, on nibtavasti k6l.ge otstarbekam eraldada talumeihele otse val­mi.spa]ke metsaturustusest. See loob kiire ebitamise vOi­maluse ja vildib liigse tOO jalalt melBa raiumise n§.oL Pealegi el ole tiheski puistus palgid pilSti kui plliatsid, vaid

TALULE TALU­METS!

·seda Wsa ees ei oleks ... •), et sellel maalahmakal kasvav taimestik paberite j.iirgi ja te­gellkkuses moodustabki Uhe osa ·i!lalm.iirgitud 40,1 %st met­sarriaast. Nii see pole. Loodu­ses on arvatavasti raske vaihet teha. missugune vOsa v6i met­satukk on see Oige metsamaa ja missugune puit- ja pOOsas­taimestikuga ala.

Ja.ii.b ainult konstateerida, et 4,4% meie Eestimaa maas­tikust on ihooldamata seisun­dis, Oigemini ralsus. Need on enamasti kunagiste Eesti ta­lude karja- ja heinamaad, ka pijllulapid ja sooservad. 40 aastat on teinud sellest maa­keeli alav.ii.iirtusliku vOsa.

Oks osa taolisi maid on aegapidi jOudnud l.iibi kol­hooside-sovhooside maade iim­berjaotamise riikliku metsa­fondi koosseisu, et neid seal intensiivsema majandamisega kujundada v.ii.iirtuslikumaks metsaks. MQnede maatiikkide suhtes on tehtud taotlusi ta­gastada nad pijllumaade koos­seisu - puidu hankimiseks.

Statistika jirgi. oli 1939. a pOI.IumajantJusloenduse and­meil Eesti taludest (139 991 talu) 33%1 ka metsa. MOeldud on pOlis- eihk kadastrimetsa. Kokku - 189 346 ha ehk 5,2% Mtiti W,lude iildpindalast. Li­saks oli, nagu ni.ifidki, eraldi arvel 170·836 ha heina- ja kar­jametsa Ding 370 869 ha pea­miselt lepikuid ehk v&ametsa.

Seega oli talus keskmiselt pijl:ismet:Sa 1,35-. ha. Koos hei­na.:., karja- ja vi'isametsaga aga tinglikult 5,2 ha.

Sama loenduse jlirgi oli kes.kmiseks- talu suuruseks 2.3 ha, Arvestati, et sellise ta­lu jaoks on kUllalt 2-3 ha-st metsp.st. kui selle koosseisus on nii vanu kui noori puis­-tuid.

1934. aasta Metsaseaduse _iiirgi v6is tolleaegne · metsa­hoiukomitee Iubada "Uhekor­raga kuni 50 ba suurusega era~des raiuda kuni 1/4 metsa puutagav:arast, kui met-

tmamasti, sOltuvalt parasjagu raielangi asukohast, tuleb raiuda lisaks palkidele mitte­_vajalikku peenemat metsa ja lehtpuid. Puidu ostuks peaks j.iitkuma raha lubatud panga­laenust.

Asi nOuab valitsuse poolt praeguste puiduressursside ot­sustavat iimberjagamist, kuigi esialgu vOib-olla rnitte eritl suurtes kogustes. "" _

Seega tuleks tathdele t.iiht­ajatuks kasutamiseks metsa eraldada eesk.iitt endistest talumetsadest ja liialdamata suuruses. NOuavad ju ka tule­Vased talumetsad hooldus- ja taastamistoid. I..oota, et met­sast vOib saada h6lptulu, on ekslik. Seda ei soodusta juba praegune lhinnapoliitika. Pea­legi on metsatoO veel riingem pOllutOOst.

Looduskaitse ja Metsama­.ianduse Komitee on j6udnud seisukOO.ale, et rii.gimetsafon­di ·maadel tuleb taastada ja vajaduse korral asutada uusi metsavahtide, metsnike, ala­liste metsatooliste ja ka teiste metsatoOtajate pal.gatalusid Meenutame, et peale 1949_ a sundkollektiviseerimist asuti armutult 1934. aasta Metsa­seadusega riigimetsateenistu­jaile neile metsateenistuses olemise ajaks lubatud maade kasutamise i'iigust .iira vOtma ja nende· maid eraldama- nii kolhooskle-sovhooside kiilge kui ka otse metsastamiseks ..

Kui praegus~ rohkem kui 2200 mets;J.vabist-metsnikust pooledki asuks . palgatalus maid harima ja loomi kasva­tama (viimast paljud ka tee­vad), oleks toidulisa meie rahvale .iiraarvamata suur,

Vastava seaduse eelnOu koostamine on ki:iimas ja Ioo­detava.sti valitsus toetab seda.

FELIKS NOMMSALU, ENSV Looduskaitsekomitee

esh:nebe I asetiitja

Nr. lt (87) • Helfaplev, ]5 • .,.; 1989'

Kilmned sOjas hukkunud eestlaste, venelaste, gru­siinlaste ja abha•side ni­med on -raiutud mustale marmortahvlile. A.ga k6r­val on mllestusklvi, mis tihistab tOO aashl mOii­dumist Sule¥1 kiila reja­misesf A.bhHslas.

TASSi toto

Kui kedagi ei ole unustatud

Rohkem kui aasta on mOOdu­nud ajast. mil «Maalehes• l).ii­gi allakirjutanu sulest ilma­vai.gust toopataljoni meeste _ raskele saatusele piihendatiJ.d· lugu. Slunal. teemaJ. on seejli­rel mitmel korral ltirjutatud «Rabva BiileP, rajoonilehte­des jm. Senlloettitest k6ige rOOmustavam oli Vinni mehe August Kondoja oma («RH• 12.03.89), kus anti teada, et Rakvere rajooni sOjaveterani­de eezotviiotaillsel alustati tM­pataljoni~ milestuste ko­gumist ja et 1.-4. juuJU saab ltakver~ mall 1eob &OOpaial­jonJdes olnute . ~ek. Koosbhtd OD aaJreet ja oocla­takae lpsupBI: bdot; MGpMal­joais olaud meeBte saatuse kobta aadreaiJ. zenos ltak­vere rajooD., VlnDI alev:tk," August Kondoja. Leian, et Rakvere rajoonJ veteranide a.Igatust peaksld toettama. kiil­kide rajooDide toa- ja. &ijave­teranide nllalr.O«Ud. Selles v6iksid osaleda ka kodu-uuri­misega tegelevad. inin1esed (pensionirid, kooli6pilased. jt). On ju k6ik toopataljonis vii­binud, eriti aga seal surnud, samuti stalinismi ohvrid.

Kirjutades tOOpataljoni meeste elust, lootsin aktiivse­le vastukajale, et siis Uhisel n6ul ja jOul midagi ette v6tta. POOrdusin ka Arhangelski ob­Iastilehe vahendusel Verbnja­ja-Toima ja Holmogori rajoo­nilehe poole. Algul mind ei mi'iistetud, kuid piirast selgi­tust ilmus ·mOlemas rajoonile­hes siiski li.ihike teade ja mul­le kidutas kummastki rajoo­nist pool tosinat inimest. Nen-

de· abll sain killlaltki olulist teavet 856. t:OOpataljoni koh­ta. kus teenis ka minu i.sa.

Mitmes kirjas teatati, et iilh.t Ust-Pinegast viil:juvat teed kutsutakse rahvasuus siia­maani Eesti teeks. Selle aluse rajaSid lHL aasta s6giaeJ. oma m~ joul Iabidate, ltiisi­kiirude ja Uksikute hobuveo­kite abll nOOred eesti_ mehed. Tee Uldpi1dtus oli ligi 180 km.

. Kui pa]ju oli. se11e tee raja­mise~. tiXipataljone? Kui palju eestlasi? Veel ei tea. Seal ol­nUd ka poolakaid jt rabvus­test mebi.

J4iks rajati see tee? Kellele oU seda vaja? Nil kiisisid sa­du, kui mitte tuhandeid kordi I.iibimirjad, porised ja kiilme­tavad toopataljoni mebed 1941. aasta siigisel. Nelle tun­dus, et teevad mOttetut toOd. K.obalikud vasta.si.d mulle, et sellel teel v6is olla ainult sO­ialine otstarve, juhuks kui rinne jOudnuks sinpamaale. P6liselanikud kasutasid liiku­miseks peamiselt Pinega jOge. NUU.dseks on osa sellest teest taas metsa kasvanud, osale te­gid sapOOrid hiljem. juba tna­sinate ji'iul korraliku tannni peale, mis 80ndatel aastatel kaeti mustkattega. MOnda 16i­ku kasutatakse Praegugi ta­valise l'll.ullateena.

tlhel minu kirjasi'ibral On­nestus .oma rajooni si'ijako­missariaadis kohalike sOjave­teranide saatust uurides maha kirju~a~. kaks e;f!Stlastest toO­pataljoni _ mEi(l~ rtimEikirja. Need olid koostatud_ 1942. aas~ ta kevadel. kui mehi saadeti Uuralite taiha Eesti v.iieosade

KOKKUTULEK

fonneerimispaika. See Ieilf viib v.iigisi m6ttele, et Artlan­gelski oblasti rajoonides (Hol­mogori, Pinega, Verhnjaja­Toima jt) sOjakomissariaatides on varjul rohkemgi meie __ meeste rasket saatust kajasta­vaid materjale.

Soovitasin kohaliku ajalehe­toimetusel tungtda nende ar­hiivide saladustesse, kuid nei­Ie vastati eitavalt. 1~6-1941. aasta kurbade

siindmuste 50. aastapiiev pole enam -kaugel. Loota, et ainult tOOpa~joni meeste miDestus­te varal suudame viDja selgi­tada koga sene trago&lia, oleks palju tahta,

Ajaloolased on Iubanud tOO­pataljonide meeste saatust uurima hakata. Kuid miks oil k6rvaltvaatajaks j!Uinud tOO­ja &Ojaveteranide nOukogu? Kuulub ju selle }uhtkonda hulk teenekaid ja kOrges au­kraadis s6javeterane, kellel peaks piisavalt kogem~i ole­ma, kuidas p.ii.iiseda armee ar­hiividesse.

Kas ka vabariiklik sOjako­missariaat kui 1941. aasta sO­jakomissa.riaadi 6igusj.iirglane ei pCaks osa v6tma toopatal­joni meeste kurva saatuse sel­gitamisest ja nende sUUtUlt hukkunute malestuse jii.iidvus­tamisest? Arvan, et peaks. Milts pole seda tehtud?

Aeg n6uab tegustd. Tuhan­dete (>W00-10000) 1:60pataljO­nides lbukkunud noorte eesti. meeste kurb saatus nOuab se­da. Sedil. peame tegema meie, eestimaalased.

ENN ESKfr

U. juunil t.ell i_7.00 toimub Tahkuranna koollmajas endiste poliitvangide Steplagi {Kengiiri) veteranide kokkutuJek 16kketule iires. Toimub kill veteranide iihingu lipU 6nnistamine ja Ohingu p6flilr:irja kinnHamine. Ootame kohtumisele k6iki endi­si Steplagi asukaid fa nende perekonna liikmeid, keda samutl vlntsutatl mOOda Siberit. Meld seob iihine saatus. Ootame k61kl, kes meid solldaarsusest toetasid teistes laagritfi:s. Laagri kohale helsatakse taas must lipp punase rlstlga - cMeid varitseb bldaoht». KihutuskOnesid ei peeta, mlilestime kOos· lange_npld~

Kusa v6tfa telgid Ja magamiskotid. Halve .ilm/.1 ·puhul 'lelame, ka ulll iill varju .. Meid ei varustata. -V6tame kaasa lelvakotid! · Veteranide Ohin_gu asutava kogu Juhatus.Tallinn 200090 Peapostkontor p/k 3436

teave: Keila, Koidu 50:..-'1, KeUer, En del tel .f 57 .f.f, t601 0 26 06 Tallinn. Plirnus, Leo Sipelgas, H~rJu t7 A, Juhan Lumiste, tel tOOI4 17 63 Tallinnas, Gunnart Jetsmann, Mooni tOS-.fB. lOE lABI lA ANNA SOBRALE EDASII

.

--~

Mr. 11 (171. MeiJaplev, 15. malltll

KAS KODANIKE KOMITEEDEGA VOIILMA

• Mida arvavad lugejad. Ea..a...& .ai.Qaaabtb pldava 8arald TillemaJllli. ja Ra.hva­rlnde tlhe ltidrl, NSV Uidu t1lemn6ukoru saadiku Marju Laurilltint avallk ldrjavahetus mete lebl!lf (vt ML nr U, IS ja_ .1.1) - kuiaonud iDbnesi kaa• a mMJ._.., ja loom.Uiilr.ulf; sUs ka oma anramwtl vilja title­-. Et kilk ldrjad lehie et ...._ galjlld anuaaneavai­.._. ........ Ira n.tein) a..ua.e ..-c -..aa.. vua. ~ vOkime: .... saacu. eriaevate vaadete bD.d­jad.

Lp cMaalebe• rabvu! Tiname teid, et te (ometi

kord!) s&lndasite avaldada u­jaliku artikli, mis puudutab meie kOige tllhtsamat - Eesti tuh!!orildm • .rust nli mMleme ka meie" - paljud 20--30 vabel otevad noored eestlaaed, kes me el kuulu Qhegt Uikumise koosseisu.

pi-rast seada maailm uuesti viitsUUkuga pommi otsa. · ~lline perspektilv ei meelita Uiinemaailma.

AutoiUili .JtlBJ J'OON.&S Virust

cSOltumatu:o Harald Tille­manni cA valik kiri pi5liim5tte­listes kiisimustes Marju Lau~ ristiililP on Eestis eestlaste ja muUlaste vabeliat rabvuslikku vaenu 6butav artlkkel Dema­gooaibedes: cEesti territooriu­mil tuleb taastada rahvusriik eesti rahva vaba tabteaval­duse alusel, tanase tahteaval­duse alusel:o - sellega eeldab autor tiinases Eestis elava 0,6 milioni muulase i!iigusetust inimeStena osaleda sellise ot·

vuslikele huvidele ~b kOige ldndlaJha't kaitset pakkuda ainult ornariikluse taastamine eesti rahva vaba tabteav~ldu­se alusel.:.

Selle iibe lause pubul tekib kaks kiisii:nust: 1) mida m6el­dakse omariikluse taastamise all ja 2) kuidas leiab aset ees­ti rahva vaba tahteavaldus. Et omariildus sai meU alguse 24. veebruarU una. a., siis ,saame antud juhul otMriikluse taas­tamise all mi!iista ainult Eesti Vabariigi taastamist de facto. De jure ei ole- -Eesti Vabariik kunagi lakanud olemast ehk teiste sOnadega, Eesti omariik­lus, Eesti suveriinsus ei ole li!ippenud. N6ukogude Liit rik­kus rabvusvahelist i!iigust, ent OigusrikkuMine ei ole suuteli-

lik valiril-ISsecldus, valida uus ENSV UlemnOuk:Ogu, miUel . vaatu vMta ENSV referendu­miseadus. Edasi selgub, et kOi­ge sell(! sihiks ongi enesemaii­ramise referendum. Referel;l­dum on rahvakfisitlus. En•­millranii.se reterendum oleks siis kUSimuses, kas eesti rab­vas' soovib suveriUinsust vOi mitte. Me teame ilma kiisima­tagi, et ta seda soovib. Kui see soov oleks formaalselt kind­laks tehtud, siis vW.b ta alu­seks -saada uuele suverWinsuse deklaratsioonile, lisaks aellele, mis '16. novembril 1988 iuba vastu vOeti. 16. novembri dek­Iaratsioon on praegu ainult paberil ja ka temale jirgne­vad deklaratsiooftid vOivad jliiida ainult deklaratsiooni­d..,.

Iseseisvuse taaatarnJpks et piisa deklaratsioonidest. vaid asja peab enda kBie '¥6tma rabva poolt valitav uua. tiieli­ne ja tAievoliline ............ .:.. gan - Eestl Ta•asutav Kocu.. See Wtaks vutu uue Eestl'-­Vabariigi pi!ibiseaduse la kuu­lutaks viilja uue Eesti sOjav.li.e loomise.

Tiliesti v6ib nOustuda ~ risliDl rii:lil!8a. et .... ...

~;;P;;-~;: - .. ... lbli 1gdenile .... T!ftd ja

..... ~-- .... Jriili-

Ei tohi praegu vOtta vastu mingit Eesti NSV kOdakond­sust, tuleb taastada Eesti va- · bariik:! Tahame oma riiki, me ei armas.ta jagada oma kodu, me tabame, et me kodu oleks meie ldndlus. Tabame Eesti kongre.ssi ja initmeparteisiis­teemi. Tahame oma kodu! Ole­me niSus. nii palju aastaid kui vaja, elama kitsalt ja veeigi viletsamalt "(materiaalses rmt­tes) kui pr.aegu, kui ainult saaks OMA EESTI! KOike se­da tabaksime edasi Oelda ka Marju Laui'istinile!

.... .awdhdntee. llfU1dugl, Taas-

Tinades lD.itme ooore pMlinna pere nimel

L. SAKKOS

• • • LP. hirra Harald Tlllemann!

Teadmata Teie sotsiaal.Set seisundit ja Uhiskondlikku po­sitsiooni meie Uhiskonnas, peab Utlema, et Te ei ole tead­lik meie reakodanike tegeli­kust olukorras\ ja Uldse elust ~ilqaal VOibolla aga olete vlj.~tJane, sellisel juhul vOib kuidagi Teie mOtteid mOi.sta.

Te niiete Eestimaal suve­riianse rahvusriigi taastamist Eesti Kongressi (Rabvuskong­ressi) otsuate alusel, ku:s ko­danikud valivad uue parla­mendi. Eelnevalt tuleb muidu­gi kehtestada Eestimaal koda­kondsus, Ui.btudes kindlalt rahvusest. Kes kOll kehtestab meil Eestimaal kOdakondsuse Teie poolt pakutud printsiipi­del?

Julgen viiita, et Te olete uto­pist! ENSV UlemnOukogu ja rahvakohtud on ju meie endi poolt valitud, anes isja valisi­me ise Otn<J.d saadikud NSVL UJ.emnOukogusse ja seda oleme teinud kehtiva valimisseaduse pijhjaL Eelnevat kebtetukS tunnistada pole mitte mingisu­gust alust.

Seepiira:>t on ka kodanike komiteede moodustamine Ule Eestiihaa ebareaalne. Oleta­gem hiipoteetiliselt, et organi­seeruvad kodanike komi,teed, kuid Eesti Kongressini ei jOu­ta. sest sellel ptotsessil ei !as­ta viiljud<J. kontrolli alt. Ja kordub Karabahhia 1988 vOi Gr1,1usia praegused siindmu-

""'· Loot&' ·t8iineriikide viii 'ORO toetusele on naiivne. On ole­mas ju rahvusvahelised lepped pirast II maailmasOda v!ilja kujunenud piiride kohta ja \ii.Aneriigid ei soovigi suhete teravd<J.mist NSV Liiduga, Kol­me Liiiinemere-liiirse pi$irl'igi

suse tegemisel. Praktiliselt tli­hendaks H. Tillemanni rahvus­rii.gi taastami.se teostamine Eestis tina elava 0,9 mjljoni eestlase tahteavalduse alusel ni!iuet kiiiiditada Eest1st vene­maale pool miljonit inimeSt. H. T. seda loomulikult ei kir­juta, sest siis poleks artikkel Umunud. Paraku eeldab H. T. idee teostus just Eestis muu­lastest labtisaamist. selle eel­duseta olelcs H. T. arttkkel alusetu lora.

Tinase elu reaalsused Ees­tis on:

1. EKP aktaiate kurss Iangeb pidevalt; parteidistsiPliini mOiste ei aja enam naermagi.

2. Majanduse seisukord hal­veneb sOnategijate klira kOve­_nedes. Tegeliku tOO tegijatele puuduP: nn IME kontseptsioo­nis peatiikk ~Stiimulid:o.

Ebameeldiv, kuid faktid! BV1 800

• • • Esimesel pilgul nti.ib. et hiirra H. Tillemanni ja proua M. Lauristini vaadetes suuri pO­himi!ittelisi erinevusl polegi vOi, nagu Lauristin iitleb: «Olen paljude Teie m5tetega tiiielikult piiri. .. tiiiesti nOus ka senega, et eesti rahva rah-

ne tOppu tegema meie suve­riinsusele, meie rahvusriigile. Eesti Vabariik eksisteerib de jure ka praegu, seevastu niisugune moodustis nagu Eesti NSV juriidiliselt ei eksis­teeri ega pole kunagi eksistee­rinud. Lauristini artiklist ji:i­reldub et ka tema on sellel seisu~hal, sest miks muidu riiglb ta uue rahvusrii.gi loa­mise vajadusest. -Aga kas on siiski niisugust vajadust? Siin tekib uus kilsimus: miks lucia uus rahvusriik, kui meil rah­vusriik on juba · 'l'l aastat ole­mas. Missugused oleksid selle uue rahvusriigi juriidilised ta­g_ajirjed? Ise kilsin, ise vastan. Uks vOimalik ·tagajiirg on, et Moskva saab siis teha Ameeri­ka Uhendriikidele ja teistele Iiineriikidele ettepaneku loo­buda Eesti Vabariigi diplo­maatilisest tunnustamisest. VOibolla see ongt uue rabvus­riigi Ioomise eesmti.rk.

Lauristin kirjeldab, missu­gune on see tee, mis viib uuele rahvusriigile (seda -teed Dime­tab ta narlamentaarseks). Ole­vat vaja arendada ja laiend<J.• da seniseid autonoomseid Oi­gusi (s. t saada minglsugune uutonoomia _ i:mpeerluml koos­seisua), votta vastu demokraat-

asutav Kogu oleks narem. Aga kui selleiJt ei tule lllid8&i vll­ja? Siis v6ika J'.esti ~ teda asendada, nii nagu 191'1. aastal Eesti Maapli.ev tii.itis asutava kogu fwtktsioone. Kuigi Eesti Maapli.ev sattus paratamatUlt ja kiiresti vastu­ollu olemasoleva Wimusfistee­mjga, viis tema tee silski tse­seisvuaele. See ei olnud liidu­lepingu tee.

HEINO OTSMAA, advvkaat, ---dla allf~volinik

• • • Pollitika olevat VOimaluste kunst. Nagu iga kunst, Moab ka pollitika inimeselt, kes sel­lega tegeleb, teatud vOimeid. Armeenias ja Gruusias on tan­kid timivail. Ka meie interla­sed -on seda tgatsenud. Minu meelest tanu Marju Lauristi­nile ja Rabvarindele oleme saavutanud suurt poliitilist tunnustust edtimeelsete Jni­meste hu)gas, nil meil kui vii­lismaal, ilma suuremate vabe-· juhtumlsteta mOOdunud aasta jooksul~ Lubage kiisida. mida on slis selle aastaga lira teinud sOltumatud ees.ti rahva autorf­teedi tostmiseks maailma sil­n:;Us. Leian, ~ RAMi _pOistekoor on l)S.lju rohkem ira teinud.

SattumatuSe vastu ei ole ju kellelgi rnidagi. Paljud aren­gUmaad- on sOitumatuse saa­vutanud. Teed sene juurde aga On: olnud erinevad. Minu isa, kes vi!ittis osa Vabaduss6jast, naeris Iuuletuse file: cKaunis on surra; kui oled veel noor ... :o Kui kuuten meie.W­musiaste jutte, iuleb see lu~­letus mulle -ikka meelde.

Oieme Uiga viiike rahvas, et jOuga midagi saavutada. Ainult kaine poUitilise tarirusega Wi­me midagi saavutada.

MOOdunud valiniised, .. -riiita­sid. kellele kuulub rahv&. uilal­dus. Usun kainelt mOtlevaisse poliitilruisse. Arvan, et rUihta­vasti on ka aarmuslikke liiku­miSl vaja. See altab meie edu­meielsetel poijitillstel j6ududel konsolideli!ruda.

0 FEUKSM OB, ---

'

VAAT MILL/HE. POMM

Tu/e­kahju pahjilsed teada

l&dd tagasi, 18. mai iibtul 1ekkis tulekahju _Vm-dl 5. ftsklmolis, 1tus- paraQati oli alauud 'killa.s olnud Soome­koolilaste ,.kontserl Riigitak­se, et oli pandud pomm., rH­Ptakse isegi ohvritest. r.ii&i-_takse •..

Kuidu oli a8 I 3 !ilmll, ..._ ~e~~~- pe' - ? iUMIJR .. ajlll JliDallll rilliluld Viljuldl Idle e&lhDI• osakonnajuhatajal Aime KiviBtiku1. Tema all soomlastele t6Jgilla. . -

cVitjlllldi 5. , , "'-'M o1i Jlimld IIIMalal _... ana sOp­... •4twt Potvoo8t kaks muu­_..........,. 62 5. ja 6. klassi -ipilut ja 10 Opetajat. 'Elati llodUdes. AraaOklneelaeJe Ob­tule lrella kuueks oli lawanda­tud soOme koolilaste kontsert. Teise laulu ~al 5eldi. et ltoti­doris on sultsu. POles lklassi­ruom, !kus. olid Soome poiste vabetu&riided ja asjad. Klaui sisustus, samuti IP(>iste kraam suuremalt jaolt ttavis. Poisid piris paljaks siiski ei .jiiiinud, enamik asju oli neil meie- Opi­laste kodudes. Lastega midagi ei Juhtunud, ka tull ei lliinud mU'jale.

Oldi hiimmastunud,. et tuli nli kii-rert:i ~. Kobe tekki­sid mitmed verBioonid: pom­mipanek, vargus,_ tahtli'k sfiii­tamine jne. Klassitoa uksi pol­nud ~ . jOutud lukustada. kWla oSa, ~psi ali iisja edasi-­tagasi' llikunUd, oli -just ala­nud kotltsert. , Klassi almad utksid katki uli:se avamisel. tekJdnud JMklainest; ikui min­di omal tiel_ kustutama. Va.r­gusele riilib vastu 'ka asja­olu, et hiljem lieiti- pOlenud vahetusriided .ja raba.

TuU oU a.Iguse saanud 1agu­mille pi:Dgi pealt alma juurest, seep Oli k.ri ele-ktriiUtiis- vilis­brtud. Nil viH : te!isiti. - _ia(illjus }iii mOistatuslibb. ataslati uurimis't.

MB.JUS ON TEADA

Midagi fUdoomulikku slin· muidugi oUa- ei saam"' Ome­ti ]iiiib sqeli Mllj+l pdtku­del pijbjuS l!ejdmata Tuli llus­tutab tihti jlljed. u~ad ei lela Oiget niidioiSL Seekord pli&ses ausus Widule, kuigi vOinuks ka. . . . ,

Vahetult lehe ilmumise eel teatas.Aime Kivistiki.-

•Helistasid Opeta.]ad· Soo­rnest. Nad olid poisid, pib:ku vOtnud ning nood olid illes­tunnistanud, et olid. ~iruU­miS natuke lOket teinull'. Oli,d aerosooli lauale pihustanud,.

-p(ilema pannud ja siisiirakus­tutanud. Ju oli estnema min­nes li.kll:i kil.re hakanud ning tuli jiii kuskile peitu. Aero­soolid, tuleohtlikud nagu nad on, kii.rendasid ka , tule levi­kut.

Poisikeste temp, aga ausus maksab ka midagi.:o

REIN RAUDVEBE'.

_j

~--

·•

L/LLELAADALE MOELDES

Laat oli nJb1rem. aia.nduS- kui lillelaat. Ll1li •oli tuoduvalt vi.. hem ~ k66givilju ja puid-P6i'iBaid. ~ti- ja bplataimemiliijaJI oli aega iPvleda ja teisi utadis-tada,_ .

ElulODpde ja teiste l!aanide mtiOjail oJi I!Simise Ia•dapieva &.tub osa aorte juba obas. Okaspuid jitkus,. nil hUlga lrui . vaHku J!1001esL Sarna bjnnqa vOis lllUlda ni.i 20 em kui ka 50 em ~ IBtilru,. Kiiresti IIlli otsa m•as!Jcatabnede Jmonm. ilU ,........test hak­kas telki iile!l _paftema ja teiJle a(iit;is liD 11m. kaU8Uidl UT,t .. b:lormat 'kiOma.

Eebniae1 Ia8dai ~!d ~ teist p8eva roos:imiiiijad lroju W­mid' umbes 1000 tUblaga, maa.ikataimemiiQja Dga, toogivilja taimemOiifad. ~blaga, pUsikute mililja 'lOOga, viljapuu

-~~· ... .TiUl~u.:r- . .:il~- oma kassa 5tunnise miifigi j:iirel olevat lnit--~ ~~. J'IU.bla. thivilun."d li.igutustega §ailOldmlliijad iitle8id endid esmakord­selt ·vlilju olevat. ega oska ilimatagi. missugune vOib kassa tUlia. (Andmed pirinevad nende endi suust.)

LOODUSLIKUD' VAETISED

dctnrtRIU-·· 11-1%­-­I 7 I j& nteaeedlnll nru-. KES SOOVIBr SEE PROOVIB

·.

" RU ., ... '

jlmedateb ja tugevateb iUDc suudavad kasvatada wuri mucuiaid. kuDa ka:rt1&J. on sel­liDe taim. mi& vajab oma idanemiaeb ja arenemiaeks­vana kartulr toiduvaru mullaa vaid niikaua. kuni auudab· ajada juured mulda ja idu mullast vilja pi.ikesevalgust­ja -axrlust saama.. U5lguna mahapa,ndud kartul annab­selle ajaga endut jiiigitult kOik tugeyate varte kasvata­miaeb. lruid terves kartulis jiib toitu veel paljude kirat­aemajAivate varte viljaaja--Lisatiiiina tuleb kartuli Uii-kudena mahapanekul seemne­mugulad l6ikudeks tiikeldada .. Seda to6cl vMb ka kuni nii.­dalaPievad varem ira teha. SU. tahenevad 16ilteptnnad Obu ldies.

Vaetiseks olen kasutanud vaid sOnni.kut.•

Omalt poolt lisan veel. et taadi kuvatatud kartulid pol­nucl lrun.agi sinised ega seest tilbjad . ........... ~ BODC:lnlr MulnsWikaltae SeltaUe.

_____________________ • _________________________ j ______

Iauba ni-tup ...... ..... ....... -· "'= ~·IU"'II'· Yiljandi v~tlil"" -,-,-------.___!~l"JL_'tu!l5.. ___________________ --------------Sealih& 5-00 4.00 3-50 4.00

Iaiaaliha .. oo •-oo r'lliu.k\11_1"- __ 4.00

"-""-- ,(tt) 0.13 0.15- P.1~, 0.12 0.12 0.'!? 0.-:1,:> .,,.., >,00 0.80 0~70- 0-50 Oo55 o.ro 0~60 o.56 0.<>0

Yklll<e kapBI!I"; '-"" ,_,. '-00 ,_oo '-"" __ 0~50 ........ 2.00 ,_,., 1.1)0- -1_.00 '-"' 1.po '•"' ... , ,_oo '-"" 0.50 0,'>0 o.oo 0-7<>

KaaU..k~ ,,oo 0.'>0 '-"" 0,80

S:ibul •-oo •-oo 2.00 3-00 3-00 2.00 4-~00

_l;l_ibl,!l.aphllfl'Jeli- •-oo 'f·OI? ').00 ?._op .... oo 1 .. ~- _,>.00. 3·50 ~00- ·-.lii'ifl].~ 6.00 6.00 8,00 •-50 ?-00 .•• 00 - ' -- ,_,. ,_,. ,_,.

4.00 ,_,.

'-00 ,_,. ,_,. '-00 ·- 3-00 3-00 2.00 2-50 2.00 ,l::oooo-- 2.00 2-00 ...... 5~00 -6.00. 4-.'oo -5.00 ,~00 3-00 .• 5-.00 ..... 10.00 10.01) 8~00 8.00 1::'-.00 w.oo 10.00

Seller~ pet£'rFe11 15.00 15.00 >0-00 '·"' ·s.oo 'l'i1l .... 00 15.00 18.00 5-00 10.00 10.00 4.00 s.oo Yiirsk:.., 1tur1< 2.00 2.50 3-00 3-50 2-00 3-00 3-00 ....... ,_, 10.00 10.00 8.00 6.00 8.00 10.00 8.00 10.00-.... ,. •-oo 4,00 3-00 2.00 2-00 3-50 •• oo 3·50 '-50 l!abarber '-50 '-"' o.w ,_,. _,.50 2.00 2-00 0.50 0.70

Salat 4.00 ~-09 3-00 10•00 2-50

KonJunktuuriinatituut

•

~-

r I i

Hr. lt 1871e Meljoplev,lS.- t-

...................... OObANpelltb.

Kiilm 1118i Jo -. jl.n tliclob teldfid Jo ...... --. KODUOU Talu suuruseks on 40-50 ba. sellest kartuli-sOOdaiuurvilia all- 2-3 ha. muu on mitmesu­R:used rohu- ja. bejnamaad 'OleiiAnud sOOdad osteta.kse kooDereeritult teisteSt taludest vOi ETKVLi siisteemist. Aas­tane oiimatoodana: lebmakoh­ta - 6000 kg, kartuli saagilrus 250-300 ts{ha. Taluga tuleb toime 3-4 inimest.

Talu koosneb elamust, ga­raaiist-tOOkoiast (~aloogne eelmise labendusega), kasvu­hoonest ja laudast. Laut on m6e1dud puhaslaudana ja seal on kolmes reas 60 Iooma. Neist liiPSilehmi 40 ja nOQrloomi nin£ vuikaid 20.

S60dad tuuakse !rontaallaa­durtga si:iOdakiiku ia antakse loomadele ette k.iisitsi. SOnnik eemaldatakse laudast kraap­transtJOri:OOri v& frontaallaa­durtp.. LOPStakse. kannu,

Asfaldi-ldvit6rvapaber looak~ se tinutatud naeltega {barili­kud raudnaelad IO!Atetawdl ntiskele eeinale. Siis tebabe vedelalt kivlt6rvast ia peeni­kaest lubjast paras kliister. miiritabe ~ k6ik praod ia Jlihekeled ldnni ntn.c t:&n­ma:tabe bariUku .tahuk.Uistri­ga, mUleJe veidi J)Ubastamabi taroentiint :luurde Usatud. ta­Deet peate. Ka -k6ia niiskem sein muutub se1 teet Jruivaks..

Niiskesse sahvrisse pannakse tiikk luPia - ja sahver muu­tub kuivaks. cTaniUk klisiraamat k6lclle»

Tar&u, 1933

kuid edaSi. libeb Piim piima­ruum.i transporttorustiJr.u kau­du. PHmaruumi jaoks- on Pin­da 36 m 2• La\lda, ~UIIel I8IQa katuse all 01l»' kaetud slinniku-alla~ ,·- tei­ses otsas oil kiiiin mahtuvuse­ga 9[) t. Pool Jdifb:d pbmast on ventileert\aV. Braldi .mev mulde:s brtuliboidia an_... tfiUpi. ads eeJmWes Jahendu­ses. Ouel on samuti pOihltijO­masinate ja vAetiste kuur. POllutaOdeb on talus 2 trak­torit fT-25 ja IIT3-tii\iPi}, peale seUe iiks veoauto.

Talu ~ oletatavasti aas­tas andiQB. 36--35 tub rbl ka­sumit. Taluhoonete Ugikaudne maksumus on 90-~ tub rbl.

'USPLII[ATSIOON ....... z Garaai-1AiiU11a ·-.. Laat •• e~se~e 5 Kadad Biima1kuhoidJa (t--1 kug v"an.) &Beinak&6at01t 7 -.nutihoiCU. (llnlldn:) 5t t· I POII.utoiriildade ja vietiste .... .....

-------------------

MIDA TEHA

VOILILLEST

9

fteslem oo aaav.....- ahju ·vifia1'i•• ...... iiJdlallt .ooiene­mlst.-

AHJUDehk · rege rauta suve/

2. Allla. _ _.

• • • • u

---­• • ---... ----,., ... .. --EhituSnonnid 2. M. 05-11·

Iubavad slePe Jl'{kkuse'r• 0.4 m. A. VeUi rP""""v'N aillld JwnblllpiW .... ... I ...

·- 7 • :ia • .,. 7 ia -.Me-- 7 Fl )[au-

... ..,., .... ..._. olema

lr.urstDatiL - mitte IIDrstna talieni. Peale«i on IOOVitav lron¢eD ehitada ......................... tes Uusamle tuule rilibujoO­nest.. 'Obelonusel· ' boD­netes Wib bntna J:Joonesir~ se osa 1aduda savisegUL

Tiistellistest viilisvoodriea abjude omaJ. Jmel JadnmiseJcs nakun vilia Jaskuvate ViOrt­dega tel'molllt&il ahiu. Antud konstroJrtsi_oo iUlnD pObi)lsl idea31se ,ahju reegJeid,. Need 0~

- tagama· bea tiimbe. kui 100-:ri:stiku Jrotrupi]drus on uool --...... .... -file lllalna ~):. - suHPra...tde lillrmrri.. kii­rus lmlru sfkl u• uJatuses neab olema UhUtme WI 'Vei­di~

ahiu ~ peab .:JOienema viliskonst­rull:tsiooniP. vfneJdes aegla­Bematt-- abiu viHspiud ~ ..oJe­nema UJd'laseJt;

- ahlu peab saama )liDbeda­da ahiu lae awamisel ·

I varia!¢; ~ 9ldDa sisevooder On suurlesl teDi&-­teSt. Seina' kogupaksus' 17 c:m. KiiJ&nride RiDte siselloOCb" dO 1 l !eiH!!tewt. Seina Plbus 15 em. EsiseJna mitte ................

n variant (sooiusmabluvus riilr:sem). Tagumjse seina si­revoodriks viike tellis. Ule-­iiiinud seiDad on sisevoOdrita.

niilrem on 13 em uaksuse­viJisvooclrjga ahi.

I variant. . Seina paksused 19-17-12: 'tm.

II variant.. Seina paksused 17-13---12 em.

Samott-tellistest rilisvood­rit on soovitatav laduda ~­ti. Vooderdus valida iilaltoo­dud nBidete ja materjalide varal soovitud soojusmabtu~ vuse jiirgi

Seinte paksuseks soovitan 11-14---12 em.

Sisewooderduse seosladumi­ne ei ole oluline maler­·jallde ~ samasu--- PUITAUN

Sel1ine ab1 tuJeb para-tama-

tul\ """"' -- lllllloiil st iabtub ja soojeueb ~

'q-.

RAVI.MTAI.MED JA·;,ij~::. TAEVA TAHED -:. 2.

1 '

VEEI.. t1KS t1us- · IWTSE

Rahvusvaheu.ed suhted Nfil,l::

-=~=:e o:j:r: rUg(tud nil. nagu iilaltPoolt kasti. On aeg bakata rUklma nii. naau asi on. Et aga objek­tiivse pildi looiatele ei saaks teba ettebel.teld au\~ ~b JdHgepealt kacuda ma­terjali. JrGcuda niipalju kui­llee vGib!teadlaBte suud lukku J,jjQQ ja oleks. ka tMdeldav statistiliaelt. Statistiliae i6ep oil bllrokraat bar:lunud arves­-.

NUsHs kuulutame villa ti­nauAeva-milestuste koeumise. lldUest ootame mateliaH nh­YUStevaheliste suhete kohta eriti kusaia. aga ka minevi­ku Eestis. Teretulnud on and­med ia meenutused nil rah­~ plngestatud Pfirkon­dadest (Kirde..Eesti jm) kui ka .-lt. kua alulrmd. rahuli-1n,aa &ured. L6una-Besti im). Olelrs hea. kui vanemad ini­lllii!lled paneksid vOrdluseks ldr:la tihelepanekuid ka ise­.seisva Eesti vOi veel varase­-wast aiast. Ei maksa karta ..aubiektiivsust vOi lllgset emot­. :siDnaalsust.. Emotsioonid on "rU&Isus. meie psiliiblllne te­flPUkkns Kui teie saadetistes saavad domineerima ebameel­

-aivad kogemused, - sUs on see kOiJre viihem teie sllil. Oleks

,muldugl hea, lrui Ielaksite ··ruu.teld ka meeldivatest kon­takl;idest. UbesOnan.. kirjuta­IW sellest. inis siidamesse on liinud.

TeadusHku analiiiisi tarbeks on sageli olulised just nn Disiasiad: kui on tege­mist niiiteks olmekonfliktiga.­s.Us pijiidke rneenutada selle

Uus on unustatud vana. Pildil on .k;a.Jcs Valaa rajoollis PatkOlu rekonstruee-rltud maja. Endise m6isatalli teci ei'Aik:lab ja pi­dude korraldamise kobaks TOrva aovhoali. kena lasteaia-.Ja­kooli kohendasid aga Valga KEKi ebitusmehed. MOlema4 bOo­ned sobivad loodusesse hii&ti.

KALEVA-IitJIA.S'P tioseid asjaolusid, mille pOh- M60dunud aastal asutati Tartus Elias L6nmoti Selts. JDill· on Juseks suhUejate erinev rah- aeadnud ilbeks pObiOlesandeb cJtalevala» eepcwca ......,_ vUs (~~ -- ku~tuuritlliip) ja uutimise. Seltsile on tulnud teate1d Sonme..t- Seal, P&.j&­mltte nnv&d isiklfkud oma- Soome viiQlinna Kuhmo lAhedaJ on praegu vilja ebitamilel dused. 'Oldse on meenu~uste. Kaleva-killa Nhiebituseka kujuneb vana ehitl.wtava matkiV

·-jnii masendavate meeld1vate j · · 1rui ka anekd<Mitlike . U Kalevala-botell, Dlllle ilbel korrusel on dtalevala• tutvustav

1 line Ul mii.t'kida l~~ l viUjapanek. Hotelli iimbrusse, Lammasjtirve kaldaile on plaa-okau .. __ . es j -•t nls rajada Ilmarise sepipada - iiks «ltalevala• tegelaste tOOga.

u..._.e;l aeg a IL\11-1 · seotud patkU, Samat'~takse Jrunstnike AkBeU Gallen-Kal-Lootnulikult on praeguses tela AitJo..talu ja v .. hiitt, kus Elias LiSnnrot pani kirja esi­

-Eesti$ kontakti p6bitiiU.biks mesi ttctu tahvuseepose ainetel, Kuhmo libistele rajatava Ka­eesti-vene. aga huvi pakub levala-killa maksumuseks on arvestatud 33 miljonit marka. mater.ial ka teistsW!:UBte su- Aastas UDJmarguselt 80 tuhande matkaja huvides rajatakse

·-itete kohta. Samuti olelne veel spordiplatse ja motell. ·-v~aa Uinulikud saadetiste eest, Kaleva-kUla peab pOhjalikult tutvustama IIOOIDlasliJdrust ja mis kirieldavad eri rahvaste 't:ema juuri una maa kauge minevikuga. suhtlemist viljaspool Eestit. KUi meilgi v6tta kisile selline Kalevi(poja)-kiila rajamine?

Tde .-detbi. ..clatabe. Vaevalt leidub praegu suuri SUJJUD.a.sid ettevOtmiBe realiseeri­..._ "rhnekattae 8eiWs miseks, kuid mOtteid mOJgutada J¥ vOiks. Killadea leidub - mahajletud talusid ja terveid endisi mOisakeskusi. ::'L n~~ pk Ent kuhu meil Kaleva-killa rajadll? Vl'ittes lllht:i Helmut

Joonuksi raamatu cKalevjpoja paigad• (Tin. 1982) tundub et see kUla vMks pai]meda idapoolsetel aladel Sobiks vist v8.na

StJIJRED AVASTUSED el\IIK.KA LIBTSAD Kiriutan sene loo neUe. kes hiirteaa badas (saavad avas­tatut ehk tOrjeks bautada).

Mim.1 naabriks on noorpaar. Noorik viskas pr(lglkuti, prah-~ ti. biir- iiii oma viljahfippami­BeJ(a natuke hiljaks., tekkel va­ius kinni ja saba iii vabele. Noorik meest apPi bfliidma, naised kardavad iu hiiri. Aga et mehel oil paruja«u auto kallal teaemlst; ails Uiks aega. Kui ta 16~ tuli. bakkas tal hiirest luile: c~iPUb' liin pea alaspldi. veri vajub pihe, li­heb Iolliks! Las loomake Ui­heb!a .Ja J)iistiski saba Iahti. Aaa sellest ajast on hiired ka­dunud.

--vll'1DIIlla ailda, kwl asub Fr. R. Kreutzwaldi sfinnikodu. Koige lobkem muiBtendite iiksikobjeltte asub A.8samatla killas.

Kuidas kiila rajada? Nii.iteks- Kubmosse ehitatava}e antakse selllne kallak. et seal oleks eraldi vaatamisainet ka lastele et nendepiraselt selgitada d{alevala• kultuurivaramu vnrtU.si.

Kaleva-killa vOiks viilja arendada looduae Opperaja pijhi_ .. motte1, mille iib ob-jekt on kortalikult vilja ehitatUd Eestimaa talu, kua on muistendit mOI.Sta aitavad objektid ning ka nii­tuseruumid Kalevipoja materjalidega.

AlLYl LA.UIUNGSON

PANI MOTLEMA SONA «LINNAS» Pole teile kunagi kirjutanud. lruid lruulates raadiost -saadet -.-Antenn•. Ilks aiida kuidagi ·vaga Jrurvaks. Nimelt oU teemalrs. sotl(liaalhooldua ja seal kOlas lauae: d:taa- oleks VOimalik pen­sion.ii.ridel taauta affit linnas. &ellt paljudea maades- on- see V6i­~datud.• Mind pani mOtlema sOns. •linnas:•: Aca ·nsaat? Ikka J& jille on eaiplaanil linnarabvas· kuigi maat on too- palju ra,s.. kem ja elutingimused kebvemad' ning seet3ttu pensionlle jU­des kindlasti ka tervis viletsam. Ma ei mOista kWdaa aaakl iildse vahet teba linDa ja maa vanade vabel. ' . - Olen peaaegu eluaeg tii6tanUd. let.i taga, bis1:i viikesea po;.,

1rus polnud iseteenindam.ia ja kOik vajalik i..oimesele tuit men tuua lgalt poult kaupma)t kitte. ftahvardlketel pievade! ~-

---·-· ~ ----- --------

Hr. 2t 1171 e ... ..,.., •. n.-•-

tnus see JoolmlP. aest ma ei tahtnud niiha in.lniesi ootama.s. Sel ajal polnud veet konteinereid. suhkur ja kuivained olid kOik 50kilostes kottides ja kastides (iile i5ue laos). KOilt oli vaja koha1e kanda, ae&lsama.. taa.ra vastu v6tta ja jAlle vii& tUe Oue-lattu. '

Linnas Jdiies kadestan ma alati Unna kau~jaid NeD OD meestMline, kes- kl'iik ette kannab ja ti*jad kastid Ara viib. See on 6ige mUiija, Kuid lrui pead olenla korraga juha­taja, koriataja,. laot:Mtaja, lukksepp-ltil.tja, P11UIIePP, psiibbo­loo& arveametnik ja .mi& kOik ~1, siis .. , JleiJ. oll keskus

c 3:i km kaugusel ja lrui ubelukk. lib rikki,. sHs oli .vOimatu saada abi aea1t, ning kui el taha 60 Ulbi istuda valve. Ube peal, tuleb osata ka seda t6iid ~

Pirast seda. kut pensioni]e Jiin. Pole keegt minult k6llinud,. et kuidas mul ka lilleb. See t:lbendab seda. et lwi oled caa ~lutaa teinud. siis pole sind enaua vaja. K&vaJ lrolhoc.il kuu­len, kuidaa seal on. Tasuta puud, pf.blde a.jal alatj nbaline­toetus, jOululal ldDgitus. Kuid enamik oo. unutatnd. ~a kui niiiid kuulen, et see II!IOOd.ustus puudutab limlarahvlld. siill tun­dub, et plidagi on koledaati viltu. VOib-olla oo. Dii aellepirast. et need tnimellled. kes :seadusi ja ettepaoekuid otsustavad, on kiiik tavaliselt Jinnast ja ei tunne Oieti maarahva elu.· Bliili­takse palju llnna ja maarahva iibtlusest, kui.gj_ seda kunagi ei saa, .sest maatM on ja jUb alatt raskemaks ja ka mustemaka. MQle}ge selle- peale, Ires te llefldui ja mUru8i teete, ja pilfldke­Oigluae poole •.

T.t\LUNIMELISED KtiLAMD.ESTISED Minu ees laual 011 ilks kctltutucu. ,Ma arvaD., et -=e BObilts: .kiill, rohkem lebe Daljanurka, kui aelle tqa poii!Q ipirns&fltu­aecl VOl talu saatus.

JM9. aastaJ. kilikl.itati. Belllt .--: Sl""beriaae :kales inimest -5CI&llsbme. Ltiu.- Ja 14'.,.._ llllaa. MOlemad - tidi ja lie­tutu oU4 _ ,.....,......, ei. lllpli. co meest,. keDe aii:ild olelts tulDud hn•siM lliiDa suri bual. maaJ. U... kdle. -Liilla tegi suutiile Ieiva eest t6lld. kuni lra tema :ramm. lOIJpes. V""ot:sime­"WhivOOra vanakese endi juurde ja jag&siine tel:rlaga. mis men endil oiL, Enne meie vahanemtst; vabanea palvekirja alUset 'Liisa. ja meilt aaadud rahaJrcJpikaga si5ithl ta EestisR. Siin Ilks', ta iie toita Ja lllllUa,. ae.t llehtlVa ~ jirfi polnud. ta veel aup.lJu em. tiiiW tebwd. et pemioaj ....... Oma kodumajad olld asaliBelt juba. vari8enud, lruulusi.d kolbooeile ja polnud OJgust neid parandada.. Esimese otsuse -alusel oleka Jrolboos ~u btivitama. 2:1. IIII!Ptembril 1985 teatas Eesti· NSV'

lEnh.n. haaejale, et tal 011. liieu. caa vara taaas1. saada. llqeja :P6iinlu*l vua n&.._ V. KiDirisaepa nimelise kolhoosi ~ kuid majBnd 1reeldus aeda tegemast.. .

TelDe lrobtuotlnu jirgmisest aastast leiab taas, et hagj_ kuu­lub rabuJdarnJsele vastavalt vara iileskirju"l:aln.iR aJrtile (nr 15, 21. ~ IMI, ira viid.i nad 25. mirtsil). Nii kuuluski hage­jale tqas18"t' de .-e natuke muu vara kOhta puudus:id ju ancbned Kui Jriiik asjaa~ aetud, tuli rahandusosakonnal. maksta kolm nabla. ~ aai aga nl'iuda vaid U rubla ja 32.50 rubla riiKi-lOivuks.. KOik. Niisugune si1s oli kohtuot.sus, m.ia: pidi korvama. ek8likult; ira viidud inimese varanduse.

See oli aelle eltt ja talu lugu. Ka ei. tea, kui- palju on niisugusetd luguaid ja aiiraseid va­

nmeid Saanmaa1 )a kogu Eestis. Teen dga.va Jrummarduse-­neue. bs vaatamata oiDU)e bakkavad 1egema talusid. vanad «milestusmargld•, mida Dimeta.takse veei vaid endiste talu­nimede jJirgi, on ju veel aiiiDe ees. Ma viga tahan, et taluni­-kud, killla tulnud _uued tntnnd Opivad ira varemete ntmed ja kannawd neid pOlvest :P61ve edasi. TllluvareJ:md. - need ot~ suure illelrohtu jiljed, neid ei tc:Jbi Iruaaci- 1IDUatada.

VILIU. snUt ...... .

«AMETitJDING» VOl AMETitJDING? KOigepealt ~- Vene keeles tihendab aee eriataliit, inllise­keetes tB6liit, aak&lastel t60nduA:last ja IJOOID].aatel ametillitu, mis nagu eesti keeleski viiljendab sama (sarnast) t66d tegtjate­iihendust.

Mika lils meie cametiilbingua (panen meelega jutumirkides--o · se) a~ganisatsioon paneb ilhte punkti -ltipsja,- raamatupida.­)a. traktOriSti, vetarsti., elektriku, treiali ja autojuhi? Kas. mitte seepirast, et neil on ilbine. direktor? Sellises «ameti­Uhingus•_ on ju iga mees oma jQUreg• ilbi.

:Mmu arvates on -~ilbJ .... ~ _.Uu lru.tS.u-tud- iltka sarnase­USii tegijate ~endamiSeb, ef' ~ paremald tj)ijtingimusi ja vahetada tolikogemusi.. Kui juba bakata ametiiihingukf re­organiseerima~ tu1ekll seda teba nn. et IME a;ial mitte jille­iimber teha. Olgu iP eriala.taatajatel oma ametiiib.ing nagu mujal maailmas. MOned Ornad katsed on juba tehtud .{inlene­rid, talupidajad). Need iihingud vOiksid vabatahtlikult iihi­neda maakonDa, linna VOl vabariigi tasandil.

Ainult Dii. muutub ameti.Uh.ing tOOliste buvide t:Oeliaeks kaits-­jab.

llr.llfet). Neljoj>ieY, 1$.11101 198f

Kadri vanaisa oli iilev.irki meet~. Kasvatas kaktusi - ·tal oli suurtoas file 60 kaktuselii­gi; kiipsetas kirsipirukat - va­paisa piparkookide pirast oli Kadri lapsena-6ega lausa ka­kelnud; heegeldas voodilina­pitse. tikkis monOgramme ja _kudus kangaste)gedel Vanaisa Pauli ema oli jiiiin.ud pjmedaks ja nii pidi poeg ka nametOOd iira Oppima.

Kui vanaisal killallsi ltiiis -.ja seda. jubtus- tlhti :,.,:..., viis. ta vOOra kiiigepealt oma · ouDa­~ Otsa Paulil oli 87 liuna­-puud. millest praegu on jiirel .32. lisaks veel hUlk ploomi­puid. -ja pirne.. Karjatee Air oli tal k:lnse tiis istutatUd. Sel ajal, kui vaoalsa )[OJaUsega aiQ Jatutas, pidj tiitrel v6i mi­nial ~ kes naiBhingedest para­jasti Puspuril oli - soe toit

. valmis saama. V anaisa tegi ka 'oivalist ploomi- ja kirsiveini, ainult et ise ta seda ei pruu­kinud.

Vanaisa oli rahutu bing, ei mallanud kaua istuda ega jut­tu puhuda. «Mul ei ole aig:u. tUii taht tetii,:. vabaiidanud ta.

Puspuri on kuulunud Kadri esivanematele aegade himarU­sest.. Kadri on uurinud oma sugupuud ja peab end Puspu-

ri Alatalu,s ilheksandaks pOl- ma8.nteede j§.rele. seal niis veks. 1876. aastal osteti talu peituvat vabadus, sOituroatus. mOisnikult pirislOOJ. Praeguse- Et see nil pole, oli talle selge ni siillnud hoonetest on aga juba enhe Puspurile tulekut. osa veelgi varem ebitatud -viljaait ja kOigused (rehealu- Mulle el meeldi istuda kusagil ne) 1850., d.umaja 1865. aastal. Uhiselamutoas ja oodata printsi.

kes Mik kiitte taoks. Tahan olla Kui Kadri iile poOlteise -aas- ise millekski suuteline.

ta tagasi PUSJ)urile ttili, ei mOelnud ta, et jiUib. VanaJsa Kadrl on remontinud pea­oli ~uaeda vUdud {augus- aegu iiksi ma-ja, krohvinud ise tis saa)> sellest juba viis a&!!- pliiditruubi. ~ tat) ning majapidamine oli va- Tii.iskuu/Stid teevad ~dri ja - enne vOOrastele miillinist rOlhutuks. Tiiiskuu00d1 kui uni korda teha. Alles Puspuril ei tule, on unistamiseks . .Ja pi­toimetades mffist:is Kadri, et kad talve6htud; mil ses Haan­just -see on kobt, mida ta on jamaa killas oeab sageli istu·­otsinud. m8. J)cirooleUmilambi valgel .

Nell Ohtutel on Kadri uurinud luhus on miinginud mu elus ehitusalast kirjandust, ka Ees-

stuul osa. tl-aegset - vanaisa kogust. Ja Kui V6ru muusikakoolis nU ~ -_ta iauda; karjakOOgi,

ftiiOti Oppinud tiidruk oleks kiiiini ja, lll&linateruumi pro­Tallinna otsa-nim, muusika- jekti ise: KOik kaarja hoonena kooll sisse saanucJ. v6i. -kui va- iihe katuse alla, et poleks mit­hemasti muuaikakallli.kuga me maja .vabel jooksmisi;. Va­klass Tartus, kus muusikat ei na laut j.!Ui.b' alles, teised hoo­Opitud, poleks talle vastWneel- ned saavad samasugused kaar­seks muutunud, vaevalt -Kadri jad puna.sest tellisest aknad ja siis praegu Puspuril olek:s. uksed. cv6rukivb tehas kinkis

VOrumaa misSile 3000 kivi; mil-· OkrJ lapsest saati harjruuul lest Kadti tahab IadUda keldri

o~mtt ~ev. mulle ei meeldi ja lauda siSeVooderdise. Va.J.ja­jdreleoaloe ega lwolitsus. poole tuleb Aseri tellis ja ka­Kabeteist-~lt: tusele Leedu kivid - miUema

igatses Kadrt linna. tolmuste , saamisel on lubanud aidata komsotnOli rajoonikomitee. Vnnctament peab olema aga maakivist nap taluboonetel mulstegi.

Mulle on soovitatud ehitada need hooned Norva plokisl. KuUl ma talum Oigesti ja Msti td4. Atinu majad jQiiwld lG mu lastele. Uuttlu olgfl. ~ riiWfti ;. ltliiUI petm _,_ liia: S«Jl totUIUSides.

Kadri kavatseb hakata pida­ma emiseid ja miUima pOrsaid (pnegu on tal kaks si,ga ja ne­li Iammast). K8drue meeldib kiUl .pUmakari rohkem,- kuid sene soetamiseks ori. yaja pal­ju raha. •Meil aga raba ei ole,:. iitles Kadri ema. d{adri peab liibi ·ajama piskuga.:. Komsomolikom.itee Iubas kui ta saab talupaberid vor­mistatud - asutada Kadri fondi. Kadri on ju ikkagi VO­rumaa misS!

Sliani on ka hii.id abilisi, veel rohkem ·abi lubajaid jiit­kunud. Arvukatest VOrumaa mis$i Itaema tul:•1utest on Kad­ril kOjge rohkem abi olnud kahest EPA noormehest, kes ilma pikema jututa aitasid tal kasvuhoone piisti Hl.O.a. Suvel on lubatud tulla ka heinale. Esimest kevadet pani Kadri oma talus kartuli maha. Prae­

. gu ldiib tal palgivedu, suur osa kevadtoode ajast on kulu­nudki ehitusmaterjalide mu­retsemtsele.

Ema ja isa el.avad Puspurilt kuue kilomeetri kaugusel.

Ema muretseb kooli pooleli­_j§.tmise -piir.ast. Kadri llipetab praegu Ohtukeskkooli. Tiitar peaks talu asernel hoopis eda­si OpPima. «Olen m6elnud -see on minu siiii, et ta nii ise­seiSev on. Opetajaameti kOr­valt pole olnud mul oma tUtar­de jaoks aega Meie, lipetajad, ei tohtinud koolis i,segi Oelda, kui meil b;apsed ha1ged olid. Oppealajuhataja istus sUs koo­llpiieva t6puni $U tundides. See oli sellirie aeg.:o

Mliningat lohutust pakub emale tiidi Aale,, vanaisa 84-aa$1se ~tiitre <ieldu. Tiidi Aale, kes koolilipetajana on eluaeg ktUge rii.ngemaks- patuks pidanUd haridustee pooleUjit­ml$t. leiab nfiiid, et K.adri toi­mis 6igestl. Oma ~kspidamisi Umber hindama pant teda usk, et Kadri piistab Puspuri talu.

d(.adri teeb k6~ ihu ja hin­gega. Nagu vanaisa. Tal on sa­masugune kohutav karakter,» iitleb eq~.a.

Tea:elikult kavatseb Kadri

edaspldi kfill i5ppima minoa. Arbitolrtuuri.

Kui rna mlltlen. end ajas ta­gasi, siis olen teinud varemgi -enne Puspurile tulekut - mlfju­de plaane ja vislUI4eid.. Nftd teen ,_ Jlllljfl. si~•IRIIII bi _......,...

J:one k6rgkooli minekUt ta­hab Kadri aga viie-kuue aas­taga talu korda teba.

Ema peab min.d ullikeseks. Mul ei ole aga aega oodota. NeljakUmne viiese!t on juba hil­ja. Ka uus elumoja tuleb ehita­da. Vana ei pea enam kaua uas­tu. Ma ei saa teha vabaiJhumuu­seumi. mul on t•aja siin elada.

Kadrt maja peab sulama Ioo­dusega iihte, mattuma rohelus­se, nii et polek11 miirgata, kus lOpeb ilks ja algab teine.

1974. -.sta 28. septembri «Noorte Utes:. kirjutas Rein POder Kaaii vanatsast )a ma­jast ning aia&t: «Ligi saja-aas­tase talumaja teine ots kaob lira roheluse sisse, nii et teki.b v6Its mulie, nagu sulaka: see iiirk-j8.rgult aiaks endaks ille.:.

Jse oma maja ma veel projek­ieerido ei oska. Aga rna ei taha endale karpmoja, minu maja: peab olema vOlvkaartega, ro­mantiline. l(ujutan selle Umber inglise stii/is parki.

Puspurt talu ongi ju park­talu. tl'hegi teise siinse talu timber pole ni.i palju pi)lispuid.

Xuoagi. tuleb vist ka mehe-­le m.tnna. miffieb Ke.dri. Sest kui ta Opib, peab keegi set ajal_ ka talu pldama ·

Melle~ minek el ok rel&ele ·mi~ uJ:, et lw,.miJ:ul Ui/lefl ja Olttul tuletl.. See on suur risk - luzs

-iiiiib tema minu tahtele alla vOi miiiG lema onuJle. Minu ja mu mehe ruigetfUIS itllust peaks iih­·te langema. See on suur juhus. kui see nit oleks..

Kadri loodab kooli I5peta­da - lrui ta sinna siase saab -kolmekiimneselt. Siis, v9i paar· aastat varem, on ka Oi.ge aeg esimese lapse siinnitamiseks,

Selleks ajaks on nlli.ne emollu­seks kilps. Tal on siis palju roh­kem oma tapsele anda. YwWmal emal peaksid ka targemad lap­sed olema.

Kadri plaanid VOivad Ules-­ti tunduda eluvOOrad. Kadriga riiiiki.des veenab ta aga oma oiemusega, oma usuga. Kadri u~o~ub, et tahtejOud on see, miS teeb kOlk stin maises ilmas vOi.­rnalikuks.

Keset Puspuri. talu Oue Sei­sab ~saja, aga vOibolla ka k-olmesaja~stane tarnm.. Ehk annab ~&(!:rile j&udu ja tabet teadmine - sene on kasVama pannud ta esiisa.

>

r 2J .... tQ9

Roheline rinrie 0 11111/1/J SOOVITUSI·

Eesll nneJ&mb•M.* Ja ~ -·~pHil- tl-­...... ........."'eire= tead-.-ctvn'=h;. ~ Ja teceww _......._... dJa

• tiMNall •M*MM -·•a..t. NeDde 111ite ..._. ....__ nhtillilllie ~ JDal­Jaae: tabll toldab loom& ja .......... kuldMewtU....a.. ............. -.. ............. ...... Ja- lei ·¢ .........., ............................ .. ... ;" ... - ...... I I_ riD, a

Swull ._.,_ .. ,.,. Yl mai­JayUr--e Ia __...... teem&.

del. 'F .... ---~~-· tat-• • .... lllellde ja. DIHaBI, --­...... lll1lld:ade ~

- c-­•• =ld pnfiDiil. J T I .. ...... ,.. Terehlaad. - II :PI .. 't ... ~!'' _j 7 ....

1111 ....... lilla ...... ,.,, ...... ja ... ,,, 811a ...... .... t .. nJooDi .......... ..... , .&jln"ln.._ keele .._ --­Pill....a.le Ia ,.. .......... jiS nf- 0 +n l&ZJ..-iti,. ........ ,._

MULDja looduskaitsekuu 1989

I I - bauct··d-. ....... ................ Kill a' 1 •• Pf'OJekteed­,, 'I: Old .... ja .._ ........................ ..................... .-..

...... bwJI I .._ .........

.. _ < ..... --................. __ ,. __

•

m......, ja r•••t•towl muUa -v 't au·..- ~ mara .a. blldlt tut.Jmr. jiirist ...... "tad Jacane-

..... - Soda tuuakse ~ ja 'Mustamie llivadele, x ....... mle paele, kus esjn e B st heidetud suitauot­IBSt 8ftnnib tuli ja tuhk. Dd­mese argWw katsenl muJla-. vabri1at Jcqniwl on j6utud seDJ. vaid TalJinnas, mujal aetakR stiaDl kujdagimoodi lii.bi. Samal aJ-1 Oil beitvete

jabWl- ............. .... ta ,..,u rr )ATRI a .... de-.._ r··· rhc h1JrreJa4etu--VaJallk - lllaliDIIepada&. llloonW ....... tad ..... --­.. utme ............ .ne--­.a...tb. U.I)Oitide ja bela-.. _ d! a.biL

r.a..e..at#-·

pubasb,&sseadme jilkmuda • ~ kor-­endiaelt JrOnekaks probJee- ............ Je. ~ ....._ miks lnitmeski linDar8 vOi lldaplaaakle lrMt•p-'"Je kw­alevia,. kuigl just see vOib at- --~ 'VU&aftH llhll­la viga beaks -toormeka muUa .._ ~ Ja lunl--tootmiael. 'Obtlaai. lahenekll W I '% h; otstarbekalt tiWkas keskkon­nakaitse · Jrilsimus.. •=+•. I

brak 77' •• .... I I

Mr. lt (i7J elleljaplev; JS .... ttlf

.................. ...,~ .,.._.., -

Triikivabadust ei ole olemas. kui puuduvad parimaH triikl­kojad, parimad hooDed aja­kir,i~ jao):a,_ tDIPkkl ... 4valilwd-'oi'&Jq~ieatskJonid"·kOi-· gei kbamat.t- kuni k01ge laiaufatua1ttprmate,lJI, mis b61-l01mld -~ 'inillll:al tll6-1iMJeniat. kui Jh,ll,idub k01ge laiaM...... lr.ooeolekut:e ~ dQI. XlfCe libi' ~ Di<l, ja .. - ... et ..--, .. -·­.aJ--- j-­-- tened aja­kir)andn-W vajalikud virvi-'V81Rikud. hiicluuured- paleed )r 4ekute j.,q - IWiJt .ee ja p8lju muud, mia on tileli­Jrult .tMJtaJrJassi ja ·taarahva =a=tusea. ~tJ!":~~ aeks tliiWsk1aBsi jaoks. Ko­danluse jaoks ei ole meil tril~ --a..... vi1cleWa eneaekriltib-;;;::~la~bulamiae vuta.T n, 1

I iitlka-Ioosunglt ei

be laiatari:Jekaupade toof:nU8e arendamise eest nii brget66s­tusening ~­kui ka metsat66Btn... alal -' Mittekallaldane tihdepanu 081d.amine Jroba-Jjku taCiiltule arenemise k•muftle- Tliestl lubarnatu subtumiDe taodan- ·­_gu kvaliteedi plll'8lllllamiN kfi- ' . simUIE.. Jitkuv mahajiimine: ----· Da afandamiae, fsemajandamt-se juurutamille aial.. lkka -veel 1tkvideerimata balb t66 Ja wa­tasu organjseerimine, ildldiku ' vastutuae puudumine · tMs. vOrdsuatamibe t6&tasu- dstee­mis. Mia pUutub 1il6 ja tao­tasu balba organi8eerimiaae ja kantseleilik-biirobaatlikku

juhtim.lsmC!etodis, sUs. nagu seda on niidanud Jcerge- Ding toiduainetetiiOstuae ettevOtete lO!>d. pesitseb see obtlik bai­~ ki)igis to6stwlbarudes. pi­dUrdadetl' nende a'i-enemist. Kui seda haigust ei likvidee­rita, s1is bakkab tO&rtus Ion­kama mOlema ~- Me ole­me oma Wilstuae arenemise taseme m0ttes eesrindlikest

·, --------~--

. i~-~~fl' ·~

UI()}I3H37

LEHEKULG

tehniliste nonnide viljendua Oil niidjaekJ; ae1le8t kOr&est tMvilJakuaest. mida vOib an­cia ainult BOt.siallsm. ja mida e1 saa anda kapitaliSin.. MeU OD. slllki •eel ~ mts& pltandunad , puudad. Kuldu ..U nittek$ llhenda­da riDamonopol1 ja vfitlusi ~-...w,

Arvan. et neid on illdse ras­ke iiheQdada. Siin on kahtle­mata vastuolu. "OJ.~ oleks

•··

aa 'll6tta kui J:Dida&i ajuUst ja kiiJf'"ll4ih+MohN8.t. Sellepii.­rast pole SUCQl i5igus neil aelbli 'd lla anavad et eae8elniitWi ... •JutlDe ;.._ tua. mood. mis peeb vanti ka­duma samuti, nqa tavaliElt kaob jga mood l!:i saa eitMia,. et enesekrlitika tapjlrjel Oil meie ajaklrjand~ muutuDud elavamaka ja elulisem•ks. meie ajalehetOOliste niisugu­sed viesalgad aga, nagu seda on tM1is- ja maakirjasaatjate orpnisat:BiooDi bllldtavad

JOSSIF STALIN, rahvasle juht

vikus llbeb :ineil korda- viina­monopoli tlldse kaotada, vi­hendada piirituse tootmlst­tehniliseks otsiarbeks vajali­.ku mliDimumii,ti }a bUjem vii­na miiiiki Uldse likvideerida. As- rahVU8111bted! Leala at-­-. et rahVIUUk ........... Ja­rahvasllkud vabeseiDad bo­................ ajal, - kas ei Jlnldu .ues&, et oa aq teba­Japp NSV Llidu. rahvaale rab­vuallte l8eirasuMe a.rnstami­lle polHUkale Ja- fUe mlnna u­.._Ueerllnille JtOllitlkale ..... in~~

Ei saa oDa kabUust, ei see­kallak rahvuakilsim.uses. mida pealegi varjatakse intemataio­nallsrnl. maskiga ja Leninl ni­mega, on suurvene natsiona­lismi k6ige rafineeritum ja selle tottu k~ige ohtlikum liik. VOib hiiida iJnelikuDa. et meie. kes me pooldame rahvusJike. kultuuride fill~ tuJe.... Vikwr iiheD ~ (Dii vor­milt kui. a:lsalt) kUituorib,. Ohe­fibiae kedep., oleme iib.tlasi rahVUSlike Jrultuuride Oitsen­gu pooldajad kliesolevai mo­mendil. proletariaadi dikta­Juuri ajajirpl.. Kuid selles ei ale midq1 imelikku. Rahvus­likele lrultuuridele tuleb anda Wimalus a~neda ja hoogu vOtta, ilmutades kOiki oma vOimeid, et luua ting~used -nende iihtesulamiseks iiheks iihiseks kultuuriks ilhe iibise ~lega perioodil, kus sotsia­li.sm on vOi.tnud kogu maa­ilmas.

·- juba. muutuma via ~ poliitiliaeb jOuka. Edasi tuleb mirldda, et needld ajalehed. kelle1 Oldiselt ei puudu oskus' Ojgesti arvu.stada, - needki kalduvad mOnikord kriitikale kriitika pirast, muutes kriiti­ka .spordiks, mis taotleb sen­satsiooni. Arvustage meie iilesehitustOO puudusi.- aga ir­ge diskrediteerige enesekriiti.­ka-loosnnglt ega muutke se­da meie majandusmeeste ja igasuguste muude tMtajate Wusamise t66riisl:aks.. Xu .U. *k8ti. e1 told ial'a kl..ta? M6ned RI*simehed. &n:avad,o et BOtslallsml peale­t1U~Cimi~Je~ lll00du8&avad pea­aQa represatoonJd, ·ja kat rep­nnioonld ei IRIOftDCI, llils ei ole b pealetuql. Ku Me oa iip?

Muidugi f!i ole see Oige. Repressioonid on sotsialistli­Jrus iilesehitust01:16 pealetungj_ vajalik element, kuid mltte peamine, vaid abielement. Te vOite arreteerida ja viilja saata kiimneid ja sadu tuhandeid kulakuid, kui te aga iiheaeg­selt sellega ei tee kOike vaja­likku llellek.s, et kiirendada uute majandusvormide iiles­ehitamist. et arnda(la endi­sed. kapitalisWkud wrmid uute majandusvormidega. et lOhkuda ja likvidtlerida kiUa k.apitalistlike elementide ma­jandusliku olemasolu ja are­nemise tootm1sallikad. - ails kulaklua elustub ikkagi ja bakkab kasvama.

---~ .......... ... ~ Dillie ~ 1

, ...... hlf llobiliaeerida balbde ~

vat alBatud ja ' ' 1 ;wt meie '"Utafte ja WIJI'"IMI_ .;. n+'e b4iiokntllllll ..au, mis JMJiab n.ka an me~e lrlr­ras )leituvaid bilidlllfkke re­•rw -ega lUe · aeid. .. Ira bBa­tada; orPQUeerida. bulkade 'l!QietJ"•I ja: ~ 166-Viliaku:ae tlist:miEka. IIOtsia­lilltlilcn ~ arellda--...... JtUtel ..... -........ *' ,........,. -

Asl aJgaS •ne.t. et partei .asu. arendama 'laialdut eble­JJekdttikat. koondades hulks­de tibelepanu meie iilesebt-

~~~ asutuste puudustele. Juba XV

_irongresS(I kuulutati. vilja ene­sekriitika k5vendamise vaja­dus. Teatavasti leidis partei iileskutse kOige elavamat vas-­tukaja WOlisklassi ja talurah­~ hulgas_ Edasi organiJJeeris pa,rtei ~rikutes j& teba.stes laiaJdaae SIJI:sialistliku vOist­luse ja massilise tG6vaimua-

lse • ISe

----­bamoocJl maha JUnod. ..._ lliilllll:l. u''"-. vMIJ -··-- ·-· ............... -......... h ......... < =· llilpAru&f

Sellepirast, et 1a v6ib anda kOrKemaid 186eeakuJusid, Jror­gemat t00vil;Jaku8t bl kapi­talisUik ma~ Selleparast, et ta vOib anda Ubiskonnale robkem saad.Wii ja vOib teha fihiSkonna rikka­maks kui kapitalistlik majan­du.ailsteem. StahhaaDovllk lii­kumine kui uute. kOrgemate

muidugi ilma viinata parem, sest' vUn on pabe. Kuid .­oleks tulnUd ajutleelt aattuda kapltalistide- '¥61aorjuae., mi8 -on veel lhiUl"eiQ. pabe. Selle­pirast ma eelistan. riiksernat pahet. Loof;Mida praegu vii­nast tibendab loobuda aellest. tulu8t. kuajuures pole nUngit alust viita. et allrtJholism jiib vibemaks, aest talupoeg hak­kab i.se viina ajaaaa, mi:irgi:ta­des enaaat puskariga. Praegu seiSab meie- poliitika senes, et viina tootmist jiirk-jiirgult v.iihendada. Ma arvan, et tule-

lrald Us ole· meU ka riicl k8· dm'IUiel tel"em.ist sam&r~aruse cva&tuoluli&Wiel'a• , .•

Me oleme riigi vii.ljasuremi,­se poolt. Ja iihtlasi me oleme­proletaria.adi diktatuuri tu­gevdamise poolt; mis on kiUge­vOimsarn ja kOige viigevam vOim kOigist seni olemasolnud riigivOimudest.. RiigivOimu illim arendamine selleks, et valmistada ette tingimusi rii­givQimu vii.ljasuretanllseks, -nilsugune on marksistlik vor­mel Kas see on «vastuoluli­ne•?- Jah, «vastuoluline". Kuid see on eluline vastuolulisus ja see kajastab Wei miii.ral Marxi dialektikat. Mlda field& kokku•6tieb?

Oleks naeruvllirt nOuda, et marksismi klassilrud oleksid meie jaoks vlUja WOtanud vaJmis labendused k61.gile teo­reetilistele kilsimustele, mis Voivad tekkida Ital iikRJrul JIUiai 50--100 ·aasta plrast, et meil.-~ klas&tkUte jl­l'eltuliJall. oleka v61maUk- i'a­hultkult ahju- peal ladda ja valmis otBuseid miiluda. ~uid me v6tme ja peame Diiudma mele aja ~lenln­lutelt. et 1184 ei piirduJm: marksismi iDrsikutl! ~ ~ -et Dlld tun­gibid nWbismi -....e. et nad l;piklid at testatpa iDeie-8iJtsiallStlflru ,- rligl icDPmust: et nad llipuks .,.,_,Delle k:oeemustele toetudes ja mark­slsrni si5ust Jihtu~ marbis­mi fllqilg,jfl IDcUsi teeJre ~mat:--·....,·­ja ......... tegema. ••

. Me tugume indUftt'taliaeeri:-­niiae teed n:tOOda t.lie aUruga -.otai81imti poctle, ilttes 3elja-. , taba: mele .. -«venle» maha)iHIIinafe. Ja kui me paneme NOu)rogude­liidu autole ntng traktorile, - katsugu siil meile jlrele jOuda auvB.Iirt kapitallstid, kes hooplevad oma «tsivtlisatsioo­ntga ••

Me veel vaataine, missugu­sed maad tuleb siis «&nata .. mahajiiinute ja missugused ·eesrindl.al\e hulka.

f t

14

2X VILLEM

LOIGOM

ERIN0UPIDAMINE OTSUSTAS 1-. maib - miletatavasti IOppes slis •Naeri• huuntori­vOisilus - oft po,st"tolllllllusse too~ucf kiimneld ja kiim· neid aurahadele pretendeerivaid naljaiUgusld ja -pllte. 111rii kobuslusles tegutsev troika (A. Veetomm. T .. Le­hl'" ja M.. Juur) alustas viivitamatult Ni6d, -nlng niiOd vOime aval.ustada b 61glase. edasltaebllmlsele m1tte kuuluva karml otsuse, mlllele flrU (6udls plrast ella siidaOOI alanud ja tina koldikul 16ppenucl erin6upida. mist klnnlste uste taga; MHsiis: - 50 rbl saab m -KXNDLER humoreski dttina iga­tahes toetan» eed; - .0 rbl saab ALDO ROOMERE tOslelulise loo •Eiu naiu anekdoot. eest;

- 38 tbl saab- MAURI RA.US humoreski •Uksekell helises» eest.

Ergutuspreemlatega a 10 rbl ergutas !Urll Jirgmisi kirlamehl: ~gus Malste I•Eesli tdanovi seHs loo­dud•), lngvar Luhaill' (epigrammid) ja Georg Reinaste I•AHih abl eestl>oJ.

Karikaturistldest said au ;a raha omanikeks kodapi­kud: INDREK TEGELMA.NN - preetnia 30 rbl, VlLLEM LOIGOM - preemia 10 rbl, A.LDO ROOMERE - preemia 10 rbl.

Tlnarae kOill:i, kes osa vOtsid; Onnilleme kOiki. kes vOHsid! ·

Ra/f R. Parve jutustusi kodumaa ajaloost

KULDHORD- MEIE UHINE 'KOilU.w (Batu-lchaani lciine lcohtumisel Kiievi feoda<tlalrtiiviga} Austatud baskakid, armsad v8ike- ja suurviirstid, bojaa­rid, druiinnikud, meie palju­rahvilselise Kuldhordi vasal­lid!

Oleme kogunenud piduliku­le huraalile U:ihistamaks pidu­likult Kuldhordi loomise 10. aastapiieva. .

Praegu on meile enneolema­tult suure ·praktilise tiihtsuse­ga minu vaimse ja tiiiisili~ ~isa, teie juib.i ja Opetaja Tliingis-kihaani Opetus, et khaanid peavad elama elu keskel, tundma seda Ui.bilOhki ning oskama igal hetkel eksi­matult kindlaka mAirata ini­meste meeleo1.u, nende tege­Ukke vajadusi, piiiidlusi ja .mOtteid.

Ja Wepoolest! Kuldhordi su­hete.s viirstiriikidega oleme me viirarilatult liihtunud tiiin­giskhaanltkust pOhimOttest: «Sinu om.a on minu ja minu oma pole sinu;o. Seda Oilsat jaotusprintsiipi oleme me ellu viinud Kuldhordi olemasolu esim~est pievade.st alates.

Kuldhordi peamiseks ja ot­sQSta~aks liikunaapanevaks jOUks Qli suur MongooUa ste­pirahvas, selle eesrindlik, kOi­ge feodaalsem ja organiseeri­tum. klass., kes rohkem · kui teised klassid oli huvitatud feodalismi IOplikust vOidust.

Asjaolu, et . hordid eesotsas TSingis-khaaniga juhtisid rah­vahulkade vOitlust, oli Kuld-

1-.ordi kiire vOidu otsustavaks tingimuseks. VOit ajaloolise!i lahingus Kalka jOel 1223. aas­tal pani aluse uuele ·ajastule iniql.konna aialoos.

mis seisneb mustmullavOOndi muutmises stepivOOndiks. Seoses stepivOOnd.i viljaku­jundamisega on a.ga paevakor­da t6usnud kiitteprobleemid. Metsanappuse ja talvekillma­de olukorras t\Beb hoogsalt hakata arendarrilf·.- hobusekas-' vatust, sest il.ii saattle kuiva­tatud sOnnikust kiillaldasel ja rahuldaval miiiral kiittema­terjaJ.i.

Uutmoodi oleme jOudnud . edendada ka meie majandust,

arendades kOikjal kUmOssi­tootmist ja .siirdudes pOlluha­rimiselt r-tindkarja.kasvatusele nfti.g ulukite kollektiivaele kiittimisele. Piistitatud plaa-· nide edukas .tii.itmine viib meid uutele, helgetele raja­joontele. .Siirik:Qhal tahaksin rClhutada meie suure juhi ja Opetaja Tillngis-khaani va~­matut motet; ocTugev Kuld­hord, tugevad viirstiriigidh

Progressiivseid tOOmeetO-deid on omandanud Kuldhor­di vabatahtlikult .astunud viirstiriikide kii.Sit60lised. Hoogsalt areneb batukhaanllk liikumine «Pigem rohk.em kui paremini!'"

Suurt tiihelepanu on Kuld­hord pOOranud ka impeeriu­ml sotsiaal-majandusll.kule ning kultuurilisele arengule. Meenutagem ka.svOi Ulussi­khaanide Suurhuraali Vane­matekogu poolt vastuvOetud otsust, mille alusel aastaks 1300. kindlustatakse iga pere­kond oma jurtaga.

ajasid laiall Moskva Ivan Ka­lita drufinnikud. Tiinu sellele Iaekusid maksud Kuldbordi pealinna Sarai-Batusse ·Gige­aegselt.

Lisaks on Uksikutes viirsti.- ., riikides Biivenenud ebaterved, nostalgilised meeleolud, kus meenutatakse Kuldhordi-eel-~ seid nn vabade viirstiriikide aegu. Kuid aja.J.ooratast ei On-

1 nestu tagasi pOOrata. Ajalugu ei tunne iihtegi selleta(llist juhtumit. Olete te kuulhud. et keegi piiiiaks taastada Kartaagot?

Seeparast rOhutan rna veel­kord tiiie printsipiaalsusega: iiksnes tugev Kuldhord. tagab Oitsengu ja toelise suveriian­suse l§bi aastatuhandete kOi> g:ile viirstiriik:idele.

Elagu KUldhordi vennalike rahva.ste hiil.li kiiguiav suur mongoli rahvas! Hoidkem kOrgel Kuldhordi odadele kin­nitatud ruugeid hobuses:a.OO­sjd! Au Kuldhordile! ElJ;~.gU T§ingis-khaan - suur juht ja Opetaja. mele vOitude innus­taja !ling sepi.Staja! Edasi, stepiavarustesse!

(Tormillsed mOirg~ mis paisuv~d ulgumiseks. KOik kargavad hobustele}.

i

Hr. lt (871 e Heljopieo, l5. mal t98!1'

••••••••••••••••

AANNk8t

26.-28. MAIN/ TALLINNAS JA TABASALUS

Oles astuvad ka viis bigbandi Soomest ning ·pari­mad lauljad. Kontserdid toimuvad •Estonia• kontserdisaalis 26. mail keU·19, 21. mail kelt IS ja 19 ning 28. maif JteH 13 T ABASALUS. Pi~smete UlcsilcmUUk 23. maist filharmoonia kas .... sas.

0TUPI -MAAEHITUSPROJEKTI» TARTU OSAKOND

_Tartu._;ROOmu tee 16. telefon 3 6181

Annab majanditele, Uhistutele ja talunikele konsul­tatsiooni, teostab uurimisi ja vaJmistab proje.kte loo­makasvatushoonete (veiselaudad, sigalad, sOOda- ja sOnnikuhoidlad} ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

MAHTRA RV METSAMAJAND,

korraldab 26.-31. mail

PARGITUD METSLOOMAHAHIU.DE SUURMOOGI.

Ulu)cinahad on erlti sobivad huvitava interjOOri ku­jundamiseks jahimajadesse, saunlldwse, suYilatesse,

aaridesse ja pUhieruuffiidesSe, neTst vOib valmista--­da omaparast mOOblit. vaipu ja katteid.

Kiirustage, asutused ja. organisatsioonid, koopera-· fiivid ja eraisikudl Valik on suur ja hinnad so-· bi~ad._

Meie ·aadress on Rapla raj, Hageri sjk. Jnfot saab telefonidel 3 61 30 vOi 3 6t 86.

Seoses koostOOs Soome ttrmaca «PARTQa automati.­seeritud raudbetoontoodete teba,e ebitamlsep. vajab Tam­salu Ehitu.sma&erjalide Tehas PEA 1 N SEN E Rl .

Soovitav soome -keele oskus.

Korteritingunused vastavalt soovile. Hea iihenqus Tal­linnaga. Niiht.av Soome televisioon.

Aadress: Rakvere rajooli, Tamsalu,.- Paide mnt. telefon 9 44 09 Meie suure kodumaa

Kuldhordi - avarad stepid on kujundanud meie avarat hin­geelu. Seep§ra.st ongl mul eri­line heameel rOhutada, et siinmail on asutud ellu viima meie tarka p(ihiprogrammi,

·T8nasel pidulikul Kuldhor­di aastapiieval ei saa rna mOO­da minoa ka mOnedest muret­tekitavatest probleemidest. Nagu me hEisti teame, piiiidi.s grupp ekstremistlikke ja lihis­konnavastaseid elemente kor­raldada Tverill korratusi, keeldudes Kuldhordile makse maksmast. Tekkinud riisina JUSS POlO , ••••••••••••••••

··------

r r

Hr. 21 (81) e Heljaphv, 15. mol1989 815

••••••••••••••••••••••••

RAUA ~i 53525 52115

KOTKA -pievad EESTI NAITUSEL

28; -19. mai 1989. a.

Osalevad ll Soome firmat ia organisatsiooni eri­nevatelt tegevusaladelt.

Samas sOimivad Kotka ia Kymen UUini ettevotjad koostOOiepinguid.

EESTI HAITUSE II ja Ill pavilion, Pirita ftoe 28. ~Nuus avatud tell t t-t9.

E".n; Aii,7UJ',

Lp tootjadl

Kvaliteetsef toidubrtulit ning virsket kOOgivilja ostavad puu· la kOOgiviljabaasid: Tallinnas tel 510241; 513740 _Tartus tel 742 05 Narvas tel 2 16 32 Kohtla-Jarvel tel 4 50 54 P.iirnus' tel 2 11 73 Rakveres tel 4 25 59 __ .

Hinnad kokkuleppel.

KUTSEKESKKOOL NR 45 pakub toOd briga!:ldile, ke;s- on vOim-eline tegema santehnikar;­tGid Oppehoone soojustamiseks.

Vajame, ka restauraatoreid suveperioocUks vaita m5isaboo­ne restaureerimisel. Info tel VOr•!-53391, 53338.

.IA.R.VA KOLHOOS

~OER.lfS

ootab tOOie juriBU. autoelekt­rlkut ja liipsjat.

Info kohapeal Telefon- Paide 5 43 22.

Rakvete -raj. UHTHA KOLHOOS

kutsub tOOie kogemusfega

SEAKASV ATUSE ZOOTEHHIKU.

Samas pakume noorlele pe­rekondadele teenimisvOi­malust, kui -nad on nOus t00tama seafarmis talitajana ja traktoristina, ·IUpsifarmis IUpsjana, karjak.una vOi fraktoristina pOIIutOOdel.

Elamiseks pakume majan­di keskuses mugavustega kortereid. Kool ja lasfeaed kohapeal.

Info tel Rakvere 3 23 33 vOi 435 02.

Postiaadress: 2021"12 Rak­vere raj. _Uhtna sjk.

Pirila lillekasvetuse nlidlssovltoosi _

vajatakse tOOie kraanajuhti, kraanale KC 3575 A.

T eated tel 23 20 46.

RAKVERE PIIMATOODETE KOMBIHAAT

votab toOia separeerijana pn~ .pe~c sialisti.

Antakse korter. Info: Rakvere Tiigi 3, tel

43689, '43482 vOI 43342.

cTea.til.takse, ei Eesti NSV

Ulemkohtu krlminaala.sja.de

kohtukolleerium on 15. sep­

tembril 16petanud krbniDa&;l­

asia Theodor P.ooll suhtes·

kuriteokOOMeisu puudumise

ti'ittu ja re~billteetis iema.•

(«Edasl•, 7, dets, 1.$88.)

t:esti Vabariigi pOUumajBDdust iseloomustas talude kiire­areng ja jOUkuse kasv. fdeie talupoja tookus, arukus ja ar­mastus oma -kodu vastu aitasid liihikese ajaga taestada ~ laostunud pOllumajanduse. IseseisvuSe ~ ati l!lali ~­majandus Liiiine-Euroopa p6lluma~ liiindi --. oJid ka objektiivaed pOb.,j.-d.. Cllime ju b-. -.. tibBialt aeotud idamaise ~ aba mfiimi"ke el buvitBnud eesti 1alupoja elujarje ~- Iseseisvuses arenes -kOik. 10 aas_­ta,ga iiletasld talud · omaaegsete mO:isate too~ !de:il kujunes euroopalik pOllumajand~ultuur. meie pOOumajan­dustoodang vOistles edukalt ~

Selle aja aeea Juri:i.--balk biid ja rica hiid talusid. Net'41e taladlt ..._ lwallllb - ..._.jiiDdase ajaloos esikoht Tctri ...,... PT ' j& . ......._ Selle Mil peiemeel oli. -TREODOR

-. SeoseS tomrfli~ -~-!O;r~~-1"' misega vOib PAJUSI K()L.: ;;:::· · •• ,~-:;_;:.; 11005 mOOa lanclval>olt p1:1ekivi -killustikltu. -Frakt­.siooniK-5-20; 20--70 ja O-S mm. KOvadus:. mark. 600, kuuluvus: mark U-1, U-11.

Hind kokkuleppel. Tellimusega pOOrduda

kolhoosi juhatusse aadres­sil: JOgeva rajoon, Pajusi sjk., Pajusi k.olhoos. T ef 50232 vOi 50217.

VERIOIIA SOVHOOS ootab tOOie

peeveterinaararsti, liipsjaid, mehhanisaatoreid, suurfar­mi juhatajat ja seemendus­tehnikut.

Perekonnal omaette elu­maja vOimalus. lnformat­sioon kohapeal vOi telefonil 94269 ja-94249.

ETKVL POLTSAMAA POLLUMAJJ.MDUS·

KOMBIHAAT

pakub fOOd veterinaararsti­le. Sarnas vajatakse· trakto-­risti ja sOOtjat-karjakut ning uude ehitatavasse konservi­tehasesse seadmete remon­diinseneri. Perekonnal korterivOimalus. T eateid saab kohapeal vOi tel 51909, 510()9, 51703.

Asutus vahetab Uue fUrgooni YAZ-7to1A GAZ-24 vOi V AZ­tiiiipl- auto vastu. Info: Tartu, tel 3 21 42, 3 21 41.

....... moiaalt pijllud. duma karjamajandusele.

Mart Pool oli Oige eesti ta1upoeg, kes mOistis, et teaduse­abita ei saa pOllumajandust edendada ja 'ta pani oma -p:Oj.;i • Riia Poliitehnilisse Instituuti pOllumajandust Oppima. Instituu­di IOpetas 'lbeodor Pool 1914. aastal esimese jiirgu Opetatud agronoomi diplomiga. Kui juba Mart Pooli pereme!heks oleku ajal kuulus Piistaoja oli iimbruskonna paremate talude huigas, sils poeg viis talu mOne aa.staga Eesti parimaks: 1928. aasta­w..se YiiiBOuses tali Pllstaoja. Eestis e s i k o b a I e, seUe · eest kUaPtl riicl___... auhtnd (kDlvaja kg.ju), Theodor Pool pidas Piistaoja 'l:alu4fte:sti Vabariigi ajal. Ta oli loov toomees, riiakis saksa, vene, '111glise, !IOODlE!, rootsi, taani ja hollandi keelt. Nende maade pollumajandust kiiis ta kohapeal tundma Oppi­mas. KOike uut ja eesrindlikku, mida ta pidas sobivaks raken­dada meie oludes. katsetas ta oma talus ja kohandas kohalikele tingimutitele. See, mida Cart Koberl .Jakobson kavaU!es oma Kurcja. t&lllll l.rkamisajal, ~ 1e(l Theodor Pool Plista.ojal Eesti Vabarllci ajal. ~oja tahtsust tostab veel see, et 'I1b.eodor Pooli palJude ifr]utiste kaudu said Piistaoja tOO- ja uurimi.stulemused kiittesaadavaks kogo. Eesti agronoQmidele ja talupidajatele, pOllumajanduskoolide ja iilikooli Oppejijududele­ja Oppijate-le. Tiheodor Pool avaldas ille 300 kirjutise, need on enan:iasti kOik algupiirased ja ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka tanaseks. Piistaoja talu tunti ka viilismaal. 1939. aastal kir­jutas Rootsi pOllumeeste ajakirjas «Lantm.anlletb pikema ar­tik:li PiistaojaSt maailmamainega Ioori'lakasvatusteadlane Nils Hansson. e Piistaoja oli Eestis eestvedajaks kultuurkarjamaade raja­mi$Eil ja kasutamisel. Tiinaseni on siilinud 1915. aastal rajatud vasikakoppel. Kultuurkarjamaade loomine, hooldaroine ja kar­jatamille sisaldavad bulga agr-o- ja wotehnilisi tarkusi, nendest tarkustest annavad selge Ulevaate Theodor Pooli koostatud hea raamat «Karjakoplid• ja mitukiimmend artiklit ajakirjades. e 1918. aastal hakatakse Piistaojal tnrudrenaaiiga maad kui­ve_ndama. 20 aasta jooksul kuivendatakse nil 63 '"hektarit. Viii­jade kujundamiBel pOOratakse tahelepanu maastiku arhitektuu­rile ja Ioodusliku tasakaalu siiilitamisele. TOOd kiidab tosiasi -set ajal ehitatud drenaaZisiisteemid iliOtavad Iaitmatult veel praegugi. . . e 1922. aastal ehitatakse Piistaojal Eesti esimene s1Iohmdla. Siin uuriti pOhjalikult sileerimist ja silo sOOtmist. Katsetati maisi ja piieval-ille kaSvatamist. Juba 1920ndatel aastatel_ sel­gitas Theodor Pool. et Kanada varased maisisordid ei va)mi meil kiillaldaselt. Piistaojal kiiidi Oppimas kOike, mi,a .. siloga seatud . .. e Tulukas pHm.atootmine oli Ee.!lti$ kiillaltki raske, eriti 1930ndate majanduskriisi aastate atgu-ses. Piimasaaduste hin­nad maaibnaturul Iangesid, see piiras jOusi:ll:lda ostmist ning sundis sum-emat tiihelepanu pOOrama omatoodetud sOOtadele. Uks mille vastu taludes huvi tunti, oli sOOdajuurvili. Aga -juu:Vili osutus tasuvaks vaid suurte saakide pub':l-1. Niisu~ne juurviljakasvatus nOudis teadmist ja oskusi, m1~a· tay::'-l''><>lt talupidajal ei olnud. Theodor Pool tutvus Taar-i ;wi;v.!Jaka<>-

I , '

I ~

l

' k-

~ I

[-:_____

----~--- -~-- ----~---~----------~~-~---------- -~------

Hr.111871 e Heljoplev, 15. malt9119

vatUBega ja PUstao'Ja. pOllult tuli 800--700 tsentnerit hektarill V-iUnase 50-60 aasta. JoQksul ef ole meil olnud uudlseid juur­vilj8. bari,miaes. ¥illiseid kOplaid ja k5plamise vOtteid kasuta­da, aeda vOib TheodOr Pooli teadmistest appida praegugj. veel.

.... -Aastaid. ~ud Ul.Jrimjae Ra katsetamisega 161 Th.eodor Pool PUstaoi&l'~ -~rjlf -_ pOhisiWidalise. s06tm1Stiiiibi.. Omas ajaa· 011-"see mu.sterta6 ja mustersaatmine. Liipsikarja pOhiline sOOt dli suVel kUltuurkarjamaarobi, talvel valgurikas hein. silo, juUrvili ja· kartul. 19M/35, karjakontrollaasta - aruimetel oli Piisliaojal- 29,6 aastalebma. p-timatoodanc 5137 q-, pUmarasVaiRIII ~'11%-, j6ua61Cla ~ B~Wktaraisloonia ainult 16,6,., e Piistaoja]. ~ pOhi eestt m\U!lakirju _karja aretustOOle.

una. aastal alustati plaanipirast O:retustOOd mustakirju kar- . ;aga. 'Dheodor PoOl oli histi kursis LiUine-Euroopas ja USAs kasutatavate aretusv6tete ja -Opetusega-. 20 aastaga viis ta oma karja kOtgaretualn\l!ja tasemele. Piistaoja karja iseloomus­tas suur piirrultoodan&.·· .. tlltrl biimatav oli kOrge piimarasvasus. Karl oli nus. tugeva keht~l~Wtusega ja hea terv:isega. Karja are­tuses ei aetud taga rekordtoodanguid. Karja toodangutase SOI­tus tilielikult turu konjunktuurist ja majanduslikust: tasuvu--P:Ustaojalt miliidi t6uloomi -meie vabariigi taludesse ja ka Ni5ukogude Liitu.- Plistaojalt ostetud Ioomade alusel aretati NSV Liidus turitud «Bor.skaja Ferma,. sovhoosi kart (Gorki oblastis). e Piistaoja paistis sUma taluWO ratsionaliseerilnise ja meh­

halliseerilnlseta. nil US8teti tooviljakust ja kergetldati kehalist 1. t6Bd. 1930ndatel aa&tatel moderniseeriti liipsikarjalaut Inglis- I· maa ja USA .eeskuJul. Lauta tuli automaatjootmine, 1938. aas­tal Eesti estmene liipsima:si:n (nil- Iaudas kui ka karjamaal). Rein laaditi lakka kull-telferiga, osteti vilja16ilrusmasin-ise­siduja, sOnniJrulaoti, elektrikariu.s jne. .Traktorit PUstaojai ei olnud. 'l,'heodor Pool .nflkendas, et _ bobuste 'too on traktori omast odavam. Raskematel t66del tarvitati mitmehobuseraken­dit. Kui . liiks tarvia traktorit. telltti see masinaiihistust.

Antsla kunagise kodumajan­duskooli I lennu l6petamisest on mOOdaa 60 aastat. Antsla ptaeguses kutsekeskkoolis iO­petab 4. lend.

Hiljuti peeti koolis vabarii.gl kutseJreskkoolide IV kutse­meisl:erllkkuse Wistlused. Sel­gitati, kes on osavam liipsj.apa­raacli kokkupanija, piUim

1\ipsja ja pariln kokk. Pildi1 on vOitjad Kuressaare ja KoBe kutsekeskkoolist.

Liipsjate Witjflkarik,as liks saarlaste Wistkonnale - Vllvl Vallik, Mal Kuvis ja Terje Talp. Nende kokad Agriessa Pelt ja Katre Nurm olid kol~ rnandad.

e !iati. Vabariigl 16puaastateks oli Piistaoja tipp-topp talu, eriti piimakarja pOOlest. 1940. aastab oU kogu talu maa (129 ha) kultuurseisus. sellest oli pOldu 75 ha ja ktiltuurkarja­maad 29 ba. Liipsikarjas oli 30 lebma. DOOrloomi peeti viibe, 15---17. TOuvaslkad miiildi eruunaatt nildala vanuselt, sigu ja liDde peetl ainult -oma majapidamiaes, TOObobuaeld oli fiheksa. Bead IBilki saadi p6Jlult: hein «) 1s/b8, Jrartul Ole 300 tsjba, ten.vili 30--25 tslba (aid•kaalWI). 1938/39 majaudusaastal oU ,,. _______ ;..._, ______________ , talu rabaline siaetulek. %7 167 krooni,. sellest andia veiaekasva- 11 ~ 12 300 kr ja taimekasvatus 9300 kr. Taimekasvatuae aisae­tulekutest andis suure osa nisu. Talu puhaskaSu oli 45'1'1 lo'Ooni. Aktiva kapitall protsent oli 6,33 (majanduskriisi aastail aga ti:Wttas kahjumiga isegi Plistaoja).

Selles llihikeses 1oos ei saa kirjutada kOike, mida tegt 'l'heodor Pool 20 aasta joobul.. S11Ui tuleb wet. nimetada noor-karjakasvattise, tera\rilja kiilviDormide, I"UUre&e savimul­dacle harimise, pOUumajandustike ehitiste, pi)UutOOUste olme­ja palgatingimuste parandamise Ding veel ll'litmete teiste pOilu- · majandusprobleemide uurinUst ja publitaeerimist.

Taqa Ja db ..... pM111JDebe ill PIWaoJal Jipe&ail 1t. jna-­llll 1H1. a. "l''leodor Pool kiUldHati- 8Jhriaae. T--. 111111D&PAe•

· -vab on m&rdtud Z5. oktoober Uti. a. 'l'heodor Pool oti 111i1 51a .......

Piira$t ldliiditamist miUlrati Piistaoja hooldlljaka :r:dpr X... vaUik (tootas siin 39 autat). Edgar KeevaWkul Onnestus sfija­keerises piista Piistaoja kari, ta arendas edasi 11leodor Pooli poolelijiiiinud t66d. lM'l. aastal moodustati PUstaoja katsetatust Eesti · Loomakasvatuse Instituudi ;E'iistaoja kataejaam, kus veis­te sMtmist, t6uaretust ja noOrkarjakuvatust hakkasld uurima _ teaduslikud tootajad. 1901 nimetati Piistaoja katsejaam Vindra katsejaamaks (Piistaoja kui endise ~urtalu nimetus ei sobi­nud n6uk0gude kateeasutusele, ka Piistaoja nimi ei k6lanud vene keeles kuigi kena.sti). Et sliilitada Piistaoja nimi, anti -19'15, a . Vindra katsejaama maa-alale Piistaoja kii1a nimi.

Parimate kokkade kaJikaS: on koselaste Aet Qrase ja LW.: Rebase kiies. V6istlmnnM on vee1 KrLstUna Nu-., ia AD--­ge~a BuntseL

VMrustajad ~ katse-­kesJrkooi!;st jlid lmlmandalrs

1lVD 'I'OOTSEI<

.JUD&N PALU Jdli

lWB! - ....... _ cle Ja pllsnte lsi , ' -net--. rv-ueel-­._.,_

EMMO Ol<ll

TXRillftANUI

~ 1. juunist v6etabe taas- lrod•nlkelt vasto kuu-o luttisi drlaalehes• avalda­miseks EKP Keskkomttee kuulutuste osakonnas Piir­nu mnt 87a.

Vindra katsejaama pindala suurendati korduvalt kataejaa­maga piimevate vOsastunud maade arvet. kus kohe ka maa­parandus tehti.· 1970. a oli katsejaamal maad 1067 iha, ~llest pOllumajanduslikku maad 522 ha. Ehitati juurde uusi tootmis­hooneid ja elwnaju. Lehmade arv suurendati 2fie. -Katsejaa­tnast kujundati intensiivse veisekasvatuse tooUiisiiksus-.- siin liipstqd piim 9li Eestimaa majanditega VOrreldes troige odavam ja tOOkulu piimatootmisel k6ige viiksem.. Ka taimekasvatuses saadi SUU!j saake ·Viikese tookuluga, P6llud asusid tootmis­hoonete Nihedal. trBDSJIOrdikulud olld viiikesed. _Majandi ren­taablpa oli 12D-140%. Toodang saadi om:a toodetud sOOtadega. MOnel aastal mood~ ostusOOt ainult 5% karja sOOdakulust. Sama1 ajal millis majand tunduvalt ~- taimekasvatus­saadusi, kui _ jOustiOta juurde ostetl Kuni _viindra kaise$ov­boosi moodustamiseni 19'18. a piiais Viindra katsejaama talu­miljM t66de korraldamisel ja inimestevahelisel suhtlemisel.

MITMESUGUST PARASMAE RAHVAS!

Tolleaegne loomakasvatusinstituudi juhtkond arvas, et. Vind-

Miiiia IAWA 350 (heas s6!dU­korras) 1988. a viiljalase. Tulia Haapsalu, Jalaka 86, Laimets.

Miitia 200 I sooJaveepaa.k. 'rei Tallinn 42 43 36. Meister.

Va:betan maakodu (50 km Tal­linnast. mansardkorrus pooli­kult vftl]a ehitatud, hea loo­mapidamise viilinalus, kontakt majandiga vajalik), maja vas­tu Tallinnas. Juurde pakkuda 2toal korter, garaa! Musta­miel. Teat 200001 nOudmiseni. M. Meier.

Tulge kodukUia juubelile!

TAna-va aa1t 'tN ....- He­IIhtme 1dWJwnna P...a1e .... tiiJIII&kordaest lramlrti­mbeld tir)MAnas Koos ljgi­kaudu 500 Harju- ja Virumaa kfilaga on Taani. Preestrid ja

·mungad 12Ut a. Taani Hinda­misraamatu.sae kirja pllDDud ka 1'1 adramaa SUUl"WWl! Pa­rasmie killa. 1688. a. koosta-­tud maamootja :I. Holmbergi kaardil oli Parasmiiel 21 pe­ret. praegu on. neid samas 20.

MOOdunud aastal mMdus Pa­rasmiie esimesest kaardistami­sest 300 aastat.

MMemat Juubellt t:ibWa­takae la-ultAe'n1. 27. mall ~­aeca rara..~e~, VUna talus. AICUII keD 11. Eslueb JOeUiht­me segalmor. Kiila bskele ohvriJP.vi juurde istntataJr..­miilestustamm. Obtuse miJes.. tuslOkke ilmber saavad kukku mitme pOlvkonna p8J'IIIIIDiie­laoed

KOa&&I.DAV KOMIBION ra katsejaama toot:mine ei vasta sotsialistliku suurtootmise nOuetele, et viiikeses majandis on lliga lihtne saada hiid ma­janduslikke tuleo;tusi. :I a kui stis Edgar Keevallik pensionile 'liiks, tehti ~ direktorile :Iilri Kulbinile filesandeks luua Vindra katsejaamast ja Selja kolhoosiit ilks suurmajand. Ma­jandi juhtimfue jiii endise kolhoosi keskusesse Seljale. Piista­oja iii tead1,rsliku too paigaks.- Omaette karjana jii pilsima ka Piiataoja karl (Piistaoja karjal on olnud juhthr osa eesti mustakirju karja aretuses).

Vahetada tugevajOuline sOidu­auto J&relhaapa •Husqvamaoo v6i •Partnerb vastu. Pirnu tel Ohtuti 2 13 16. R. Noormaa.

VAET/SEKOORMAGA UBI SILLA

Alates 1987. a tootab Piistaoja taluaeftSes liipsikarjalaudas suuretoodangulistele lehmadele jOusOOda sOOtmisel lrompuuter­siisteem. 1988. a Oli PiisU.oJa 211 lebma- keakmine tooda&C 6'184 Q pUma, paremaci lebmad ltipsid It 100-15 000 kg plima. Theodor Pooli viimane teadaolev soov Eestimaa pinnal o1i -hoidke Piistaoja karja! See lause oU kusagU Virumaal looma­vagunist viilja visatud kirjas. Seda soovi on ka seni suudetud tiiita.

Honorar Eesti Kultuurifondi

MANIV ALD METSAALT, Vindr-. katsejaama Juhtivteadu-r

Vahetada 3toal korte.. P1irnu kesklinuas (38 m! elamisp, ahikiite. vann, gaas, kelder}

• korteriga Tallinnas. 200006 Tallinn, Mooni 1D-1. K. Ku-,..., •. Vahetan GAZ Z1 osad GAZ M osade vastu. Kirj Haapsalu, OObiku 5 vOi hel toole 5 50 40. Oks. ·

10. mall vaJoa VliUila kol~ bOOill Kam &z koos br~ bamildikoonnap. libl Saar­lase -tllaveskl taJtnnlsllla Pi-rlijOkke, kuUuures osa koorma.st viis vool miaema. v eflld.tammis&; peaaegu kunl Pirlljh sanbumiselll (lt km) MusU6kke mrid prak­tiliselt k6ik jieforellid,suur hulk haugisid ja teisl kalu. Raske on praecu hilmaia.

lrabJu. JDil; tekltaU Jie ..a­'rODoonle Ja -tauaale ~ lllillesj suunati sOltab jie lralac1t:Ca ~ aq • .Juardlas lnaehllle kli­p aajaelode illtttelra vllja.--Ja­tekitafnd kahju b-.-.ttaml~ seks p~ aDea klib- Ja selkga tepleb Vkv ~ duBkaitse Valltaus.

GEORG LINTS

111MaaJiexi,. (•CeJUoCKaJl raaeTa»)­r~.,..

Toimefuse aadress: 200106 Tallinn, Gagarini pst 16

Sekretariaat Majanduselu Uhiskounaelu Maakodu Kultuur

4528 96 45 0'1 0'1 4518 '17 453518

•Maaleht• ilmub kord alidalas neljapieval. Uksiknumbri bind 10 kop.

~ KU 3cTORilH

HRJJ:eKc 69784

MB-02125

I:. konus Toimetuse illdtelefon Toimetaja asetiiitja

45-35 21 4529 02 ja aiandus

EKP Keskkomttee KirJa.stus, Tallinn, Piruu nm,. 6'1-A

Kuulutuste osakond Pirnu mnt 67a avatud toeiplleviU kl 8.3D-16.00 telelonid 68 13 25, 68 13 26

45 38 61 Tiraai Z25 000.

234.5878810

Tellimist- nr. 2258