KEHTNA VALLA AJALEHT

Nr. 7 (68) 1. detsember 2001

2. novembril oli hingedepäev. Meie esivanemad pidasid oluliseks kogu hingede aega.See algas mihklipäeval ja lõppes jõuludega. Hingede aeg tähendab järelemõtlemis-aega. Pimedal ajal iseloomustab inimese psüühilist seisundit raskepärasus jamelanhoolia. Hämarus vähendab lävimistahet ja võimalusi, pimedus peidab endasmidagi meile tundmatut. Kuid seesama olukord elavdab kujutlusvõimet ning mõjubstimuleerivalt loomingulisusele. See aga loob võimaluse kontakti tunnetamiseksteispoolsuse, meeltele hoomamatu maailmaga.

Selle ajavahemiku sündmused mõjutavad inimesi tugevamalt kui tavaliselt.Esivanemate teada külastasid sel ajal meie maailma surnute vaimud. Vanarahvas talitastargalt. Kiirete tööde järel saabus puhkeaeg, mil oli mahti elu üle järele mõelda.Tänapäeval looduskeskkond meid nii ulatuslikult ei mõjuta, ent päikese madalseisustpole pääsu. Aja jooksul kujunenud kombed häälestavad inimest teistsuguselehingeseisundile. Kriis annab puhastumise ja enesesse süüvimise võimaluse, kusjuurestraditsioonidele tähelepanu pööramine kergendab koormat. Kombed isegi kannavadseda. Meie rahvalauludest on lugeda, et siitilmast mindi veeteed pidi. Sugulasrahvastelon aga säilinud legend maailmast kui jõest, mille ülemjooksul asuvad jumalad,keskjooksul oleme meie ja merre suubumise kohal paikneb allilm ehk teispoolsus.Meie rahvale oli hingedeaeg uue, aga samas ka vana vastuvõtmise aeg. See oli aeg, milkäidi kosjas, aga samas oodati koju kadunute hingi. November ja detsember on niisiismuutuste aeg. Muutumisel on toeks hinged, kõik põlvkonnad, kes on enne meidolnud. Hingedeajal on oluline oma esivanemate pärandi ja põlvkondade traditsioonideüle järele mõelda ning leida sellest endale tuge.

Mikk SARV

me esivanemad ei ole läinud siitneist saanud muld ja puud ja linnud tuuldeja iga puu ei ole puu vaid viitet teaksime kus jääda nende juurde…

* * *

iga aasta võib saada ja jäädagi viimaseksiga kuu iga nädal ja päev iga minut ja hetkaga ise ei jää selles ilmas me iialgi viimasteksjätkub sünd jätkub elu ja tulek ja minek ja retkjätkub kõik mida ise kui jätkajaid jätkanud olemenagu lüli või rada või sihtpunkt või tegu või tööpane aknale lamp kuni läinud siit ilmast ei ole meja kui elust saab öö olgu valge see pimedaim öö/Rudolf RIMMEL/

Kaja MÕTSNIKU foto

Hingede aeg

Valla Vaatleja 2 Vallavolikogu, vallavalitsus

KEHTNA VALLAVOLIKOGU OTSUS20.11.2001 nr 130

Haldusterritoriaalse korralduse japiiride muutmise algatamine

Võttes aluseks Eesti territooriumi haldus-jaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808;1999, 93, 833) § 9 lõike 2 ja 3 p 1 ning RaplaLinnavolikogu 25.10 2001 otsuse nr 27 “Haldus-territoriaalse korralduse ja piiride muutmisealgatamine” esitatud ettepaneku, KehtnaVallavolikogu otsustab:

1.Alustada läbirääkimisi Rapla Linnavolikoguhaldusterritoriaalse korralduse muutmise algata-mise ettepaneku põhjal Rapla linna, Rapla valla,Järvakandi valla, Raikküla valla ja Kehtna vallaühinemiseks üheks omavalitsusüksuseks, lähtu-des ühtse omavalitsusüksuse moodustamisevõimalusest.

2.Alustada ühinemislepingu väljatöötamist,eesmärgiga esitada 2002. aasta veebruarisühinemislepingu eelnõu Kehtna piirkonnaelanikele arutamiseks ja elanike arvamuseväljaselgitamiseks.

3.Teha vallavolikogu poolt moodustatudkomisjonile ülesandeks esitada ühinemislepingueelnõu mudel koos lepingu põhimõtetega aruta-miseks vallavolikogu 2001. aasta detsembrikuuistungile.

4.Otsus jõustub 20.novembril 2001.Tõnu TEDER,

Volikogu esimees

Vallavolikogus20.11.2001Istungist võttis osa 18 liiget. Volikogu arutas

Rapla Linnavolikogu ettepanekut alustadaläbirääkimisi Kehtna, Rapla, Järvakandi jaRaikküla valdadega ning Rapla linnaga. Arutelukäigus leidis volikogu, et liitumisläbirääkimisivõib alustada. Lõplik otsus tehakse pealepõhjaliku majandusanalüüsi koostamist ningküsitakse ka kohalike elanike arvamust. Läbi-rääkimiste komisjoni liikmeteks kinnitati KalleToomet, Tõnu Teder, Kaja Mõtsnik, Tõnis Blankja Eero Kalberg. Otsustati mitte kasutadakohaliku omavalitsuse üldist ostueesõigustseitsme kinnistu suhtes: Lokuta küla Ale-Matsi,Hiie küla Uuetoa II, Reonda küla Kalmeti, Põrsakuküla Siilu, Saarepõllu küla Madise, Lelle alevikJaama 2 ja Koogiste küla Tillniidi. Võeti vastuotsus taotleda riigilt tasuta munitsipaalomandisseLau külas asuva Lau kruusakarjääri maa ja Sauna-küla külas asuva Estonia veehoidla (paisjärve)eelregulaatori (veetaseme reguleerimiseks) maa-ala. Vaba aja komisjoni liikmeteks kinnitati KaieKattai ja Margit Konno ning sotsiaalkomisjoniliikmeks Sirje Praks. Vaba põllumajandus- ja vabametsamaa taotlejate III järjekorra nimekirjastkustutati Meelis Puhkan, kes sattus nimekirjaekslikult. Vaba põllumajandus- ja vaba metsamaaerastamise I järjekorra nimekirja kanti Anu Kutser.Otsustati muuta mitteeluruum aadressil Eidaperealevik Tallinna mnt 25-7 eluruumiks ja müüa vallalekuuluv korter Lokuta 1-8. Arutleti teemal, kuidasparemini finantseerida valla kultuuri- jaspordiüritusi. Kinnitati Kehtna valla eelarvekoostamise, kasutamise, muutmise ja täiendamisekord. Räägiti 2002. aasta eelarvest, mis tõotabtulla sama pingeline kui 2001.aasta. Lahendatiavaldusi, kuulati informatsioone.

Kersti TEHU

Alljärgnev teade on Teile, kes Te olete talvel mures lumetõrjetööde pärast. Soovitame Teil omapiirkonna teede hooldaja kontaktandmed kindlasse kohta üles tähendada, et vajadusel needkäepärast oleksid. Kes soovib hooldada lasta oma erateed, peaks pöörduma oma piirkonnateedehooldaja poole ja sõlmima lepingu.

Vallavalitsuses24. 10. 2001Vallavalitsus andis nõusoleku järgmistele maaostueesõigusega erastamistele:Merike Bucht Vastja küla Uuetoa 5,65 haAsta Kaasmaa Eidapere alevik Kooli 1 2656 m²Helve Riismaa Eidapere alevik Pargi 8 3965 m²Jüri Lootus Eidapere alevik Tallinna mnt 14 2034m²Artur Kokk ja Lea Kokk Eidapere alevik Koidutn 2 10245 m²Vallavalitsus kuulas ära peaökonomist LeidaUusalliku info valla eelarve koostamise jakasutamise eelnõu arutelu ning maanõunik HeikPast ettekande maa maksustamishinna suhtesvallavalitsusele laekunud protestide kohta.Vaadati läbi 10.oktoobril toimunudenampakkumise tulemused, millest osa jäidpakkumisdokumendide vigade tõttukinnitamata. FIE Sirje Kallaste Kehtnast saikauplemisloa05. 11. 2001Kinnitati rea katastriüksute moodustamiseReonda ja Saarepõllu külas vabapõllumajandusmaa erastamiseks. KehtnaLastepäekodu “ Siller “ juhataja ettepanekulkuuluvad vallavalitsuse poolt kinnitatudhoolekogu uude koosseisu: Ines Holm, RagneNoode, Kalli Pedaja, Kristina Prits, Kersti Rättel,

Imbi Silde, Liivia Miilmann, Piret Pärnamägi,ErkiKesküla, Helju Reitsak ja Tiiu Iling. Nõustutijärgmiste maa ostueesõigusega erastamistega:Margus Maripuu Reonda küla Toomekase14232 m²Tõnis Laur Reonda küla Lauri 2,05 haArtur Kokk Haakla küla Piibuale-Põllu 18,92 haRahuldati OÜ Raadus alkoholi jaemüügitegevusloa taotlus ning nõustuti põhimõtteliseltLelle staadioni üleandmisega põhikoolile.Ennespordibaasi üleandmist soovisid valitsuseliikmed kuulata koolipoolset infot kulutustekatmise võimaluste kohta.13. 11. 2001Vallavalitsus kinnitas katastriüksustemoodustamise vaba põllumajandusmaaerastamiseks Haakla ja Kastna külas.Nõustutiamortiseerunud ehitiste lammutamisega Lellaperekülas ning tühistati kaks realiseerimata jäänudehitusluba. Vastavalt laekunud avaldustele jaarstliku komisjoni otsusele määrati kahele isikulehooldajad. Vallavalitsus rahuldas hooldekodutaotluse eelarveväliste kulutuste katmiseks, misolid tingitud trepitõstuki ja pumba remondist.Tegutsemisloa said perearstid Maret Tamme jaEerika Pukspuu ning alkoholi jaemüügitegevusloa OÜ Ergu. Nõustuti maaostueesõigusega erastamistega:Ago Vilbas Lokuta küla Anso I 6891 m²Väio Vaikmets Reonda küla Vaikmetsa 9434 m ²

Ingliste, Lau, Pae, Rämasoo-Paluküla tee (Andrese taluni) – Madise talu Rein Haggitel 050 67 936 ja 052 17 860Keava alevik, Linnaaluste, Ohekatku, Hiie-Vastja, Hiie-Kukesoo-Paluküla (Põltsamaa taluni) – OÜ Otimardi Mati Kutser tel 050 57 868 ja 75 391Lokuta küla, Aleti-Järvakandi tee, Allika-Niimaru tee, Haakla-Selja küla – OÜ Remfakt Eno Hermann tel 050 55 341 ja 72 522Koogiste raudteejaam, Kõrbja, Koogiste, Saarepõllu, Kitsemurru tee – Teet Oole tel 051 38 853Metsaääre, Saksa, Nurme, Keava raudteejaama tee, Koogimäe, Kumma –Kehtna Vallavalitsus Rein Grauen tel 75 525Kaerepere alevik, Kaerepere-Veehoidla tee, Kumma sisetee – Agur Laurimaa tel 050 84 156Lelle alevik, Paluküla, Kastna, Põllu, Lalli-Lelle – Priit Reinaus tel 051 75 455Eidapere alevik – Uno Tomingas tel 051 32 098 ja 61 298Kehtna alevik – Kehtna MTK Matti Villig tel 051 60 541Lellapere, Laeste, Käbiküla, Kokuta, Kalbu küla, Jussisauna tee, Järvakandi kalmistu parkla – Kehtna Mõisa OÜ Urmas Uustalu tel 051 21 346 ja 75 343

Lõikustänupühal kogunes külarahvasSaunaküla nimesildi avamisele. Uudistajaileavanes katte varjus seisnud nimega kivimüür.Ei see valminud üleöö.

Meenub päev, mil zhürii tegi kokkuvõtetkavandite konkursist. Arutleti väga elavalt ideeüle ja lõpuks otsustati kavand kollektiivtööna.

Kõige enam nägid vaeva ettevõtu teostumiseeest külavanem Raul Piirioja ja külahing LuiPikkov. Abilisi jagus rohkem kui pooltestperedest.

Projektiga taotletud 3000 krooni, omaosaluskülaelanikelt ja rõõmuga tehtud töö tagas objektivalmimise.

Sepise autor on Toomas Tõnisson.Kiiduväärt need külarahva ühised

ettevõtmised. Viimati toodi ühisel meelel ja ühiseltoel kruusa, et parandada auklikuks muutunudteed.

Luule BORTNIKOVA

Saunakülalon nüüd

sepistatudnimesilt

Lumetõrje piirkonnad ja teede hooldajad

Valla Vaatleja 3Seadus

Keava aleviku ühingu- ja seltsi-tegevus on olnud nii kaua, kuialevikus on elatud. Ühel ajajärgulrohkem, teisel vähem.

Arhiivimaterjale uurides selgub,et aastal 1920 asutati MasinaühisusTheodor Eicheni, Eduard Hansenija Mart Jegersoni poolt. 1940.aastalasutatud Keava Hariduse-Spordi-ühingu “Edu” ellukutsujateks olidEduard Lerch, August Miklas jaMaire Laast. 1943.aasta KeavaSeltskondliku Ühingu protokollistloeme, et Seltskondlik Ühing jätkasKeava Hariduse-Spordiühingu“Edu” tegevust. Järgnevatel aasta-tel on seltsilist tegevust vedanudKeava 4klassilise kooli juhatajad jaõpetajad Ida Kasemets, MelitaLukk, Leili Rennebaum ja Meeli

Toome.Kõik üritused toimusid Keava

algkooli majas seni, kuni valmisKehtna kolhoosi kontor-klubihoone 1970.aastal, kus jätkusaastaid kestnud kultuuritöö.

Taasiseseisvunud Eesti Vabarii-gi aastad on olnud teaduse ja teh-nika aastad. Inimeste vahelisedsuhted on jäänud tahaplaanile.

Seltsidel ja ühingutel on eesmär-kideks oma liikmete mõttejõu jamõjuvõimu ühendamine kultuuri,hariduse, keskkonna, muinsuskait-se toetamiseks ja edendamiseks.Läbi ühingulise tegevuse on või-malik teostada kõiki seadusegasätestatud tehinguid, sõlmidakokkuleppeid nii Eesti kui ka teisteriikide füüsiliste ja juriidiliste

isikutega.Kõike seda silmas pidades

kutsusimegi kokku Keava ja selleümbruskonna külade inimesi loomaKeava Hariduse- ja Kultuuriseltsi(edaspidi Ühing). Kuna nimetus onpõhjustanud mõningaid arusaama-tusi kohalike elanike seas, siis tead-miseks, et Ühing on eraõiguslikjuriidiline isik, mis põhineb isikutevabatahtlikul ühinemisel, ta onmittetulundusühing, mis seobharidusest, kultuurist, keskkonna-kaitsest ja muinsuskaitsest huvita-tud inimesi.

Ühingu aadressiks on Kooli tn1 A, Keava alevik, 79005 Kehtna vald.

Mittetulundusühingu liikme-maks on kehtestatud asutajaliikmetepoolt ja see on 25 krooni aastas.

Asutajaliikmed valisid ka 5liik-melise juhatuse – Ene Romanovski,Vaike Kõppo, Jutta Jukk, Leili-Irene Rennebaum ja Eero Kalberg,kusjuures viimane valiti juhatuseesimeheks.

Ühingu liikmeks võib olla igaisik, kes tunnistab Ühingu eesmärkeja põhikirja ning tasub liikmemaksu.

Ühingu liikmeid võtab vastujuhatus, kellele kandidaat esitabavalduse.Ühingu liikmel on õigussaada valituks ühingu sektsiooni-desse ja juhatusse. Ühingu kõrgei-maks organiks on üldkogu.

Ootame uusi seltsiliikmeid kaasalööma seltsi töös ja tegemistes.

Vaike KÕPPO,asutajaliige

1. MAAREFORMITÄHTAEGADEST

01. jaanuar 2002 (või 31.detsember 2001) on praegu kehti-vate seaduste järgi mitmete maagaseotud tehingute soodustingimustelõpptähtaeg. Osa neist seadusteston Vabariigi Valitsuses või riigi-kogus uuesti menetlemisel, milletulemusel võidakse tähtaegu muuta.Iseasi, kas selline pidev tähtaegadepikendamine kiirendab maareformikäiku.

Edasi täpsemalt tähtaegadest(seisuga 20.11.2001 kehtivadseadused):

1.1. Avaldusi korteriomandiseadmiseks saab esitada 31.detsembrini 2001 (Eluruumideerastamise seadus).

1.2. Vallasvara saab võõrandadakuni 31. detsembrini 2001 (Asjaõi-guseaduse rakendamise seadus)

1.3. Maa ostueesõigusega eras-tamisel aluseks 1993.a maa mak-sustamishind - 01.jaanuarini 2002(maareformi seadus)

1.4. Kohaliku omavalitsusekinnisasja ostueesõigus – 01.jaanuarini 2002 (Asjaõigus-seaduse rakendamise seaduse § 20muutmise seadus)

1.5. EVP-de kehtivusaeg – 01.juuli 2002 (Erastamisseadus)Menetluses seaduseelnõu, millekohaselt saaks EVPsid kasutadaeluruumide ja maa erastamisekskuni 01. juulini 2006.

1.6. Põllumajandussaadustetootmiseks kasutusel oleva haritavamaa ja loodusliku rohumaa maa-maksu määr on kuni 31. detsemb-rini 2002 0,3 kuni 1,0 % maamaksustamishinnast aastas (Riigi-kogu menetluses maksumäärademuutmise seaduseelnõu)

1.7.Endiselt on jõus seadus-andlikud aktid, mille kohaselt maaostueesõigusega erastamiseavaldused tuli ehitiste ja rajatisteomanikel ning taluseaduse aluselmaa kasutajatel esitada 31. det-

sembriks 1997.a. Peale seda täht-aega ehitisi omandanud isikudpeavad maa erastamise avalduseesitama kolme kuu jooksul pealeostu-müügilepingu sõlmimist

2. MAA 2001.AASTAKORRALISEST HINDAMISEST

2.1.Vabariigi Valitsuse 22.mai2001.a korralduse nr 336-k kohaselttuli 2001. aastal läbi viia maa korralinehindamine (selle ajani määrati maa.-maks 1996.a. maa korralise hindami-sega kehtestatud maksustamis-hinna alusel ja maa ostueesõigu-sega erastamisel määrati maa maksu-mus 1993.a või 1996.a maa maksus-tamishinna alusel. 2001.a maa korra-lise hindamise viisid läbi Riigi Maa-ameti töötajad. Vabariigi Valitsuseseisukoht 2001.a korralise hindami-se läbiviimisel: seoses kinnisvaramärkimisväärse hinnatõusuga maamaksustamishind ei vasta enam maaturuväärtusele ning seetõttu onvajalik uue maa korralise hindami-sega nimetatud vastuolu kaotada.See aga tähendab maa maksusta-mishindade tõusu mitmete maakasu-tuse sihtotstarvete ja kõlvikute lõi-kes. Erandiks on metsamaa maksus-tamishind, mis Eesti Metsakorral-duskeskuse poolt tehtud hinda-mise tulemusena võib vähenedavastupidiselt üldisele hinnatõusutendentsile. Maa 2001.a. korralisehindamise materjalid olid vallamajasavalikkusele tutvumiseks väljapandud 11.09. kuni 30.09.2001;vastuväiteid hindamise kohta esitati29 isiku poolt, neile lisandusidvallavalitsuse ja vallavolikogupretensioonid. Maa 2001.aastakorralise hindamise materjalidkinnitab keskkonnaminister, kes onlubanud, et vastuväited ja preten-sioonid analüüsitakse ja neilevastatakse.

2.2.Põhilised muudatused maauue maksustamishinna määramisel:

· Maksustamise baashind suu-reneb – uus hind valla põhjapoolsesosas 9 kr/m² ja lõunapoolses osas 7

kr/m² (varem vastavalt 8 ja 6 kr/m²)· Alevike uued maa maksusta-

mis- ehk baashinnad:Kaerepere 14 kr/m² (varem 12

kr/m²)Kehtna 13 kr/m² (varem 12 kr/

m²)Eidapere 7 kr/m² (varem 10 kr/

m², arvati välja tiheasustusega aladeseast)

Keava ja Lelle alevikus hind (10kr/m²) ei muutu

· Valla lõunapoolses osas tõusebmõnedes viljakustsoonides haritavamaa maksustamishind 200-500 kr/ha

·Muudetakse tiheasustusegaalade väikeelamumaa maa mak-sumuse määramise metoodikat.Selle alusel rakendatakse krundiesimese 1000 m² osas baashinda jaseda ületavale maale hinda 3 kr/m²(Eidapere alevikus 0,6 kr/m²)

·Hajaasustusega alal eluaseme-kohtade maa (kuni 2 ha) maamaksustamishinna määramisel onuue metoodika kohaselt 1000 m²osas arvestuse aluseks vastavahinnatsooni maa baashind ningülejäänud osas on maksustamis-hinnaks 0,6 kr/m².

Põllumajanduslike tootmishoo-nete maa maksumus määrati varemviljakustsooni haritava maa hinnaalusel. Nüüd on põllumajandusliketootmishoonete maa võrdsustatudtootmismaaga ja kogu valla territoo-riumil on maksustamishind esimesel10000 m²-l 1,0 kr/m² ja sellestsuuremal pinnal 0,4 kr/m².

3. MAAMAKSUVÕLGLASTEST

1.1 Kehtna valla 2001.aastaeelarve kohaselt peab vallalemaamaksu laekuma 2,4 milj. krooni(ca 10 % tulubaasist). 1.novembriksk.a. oli maamaksu laekunud 2,1 milj.krooni. Enamik maaomanikest jamaakasutajatest tasuvad maamaksukorrektselt, kuid nende kõrval onterve rida võlglasi. Rapla Maksu-ameti poolt vallavalitsusele esitatudmaamaksu võlglaste võlgnevus oli

1.novembri k.a. seisuga üle 200 tuh.krooni.

1.2 Alljärgnevalt suurematevõlgadega maamaksukohuslased(võlgnevus võib olla peale Kehtnavalla ka mõnes teises vallas paik-neva maaomandi eest):

Isik võlg võlaintressToomas Vassiljev 41576 16418VL & US, AS 31910 244Roland Leesi 16842 1223Antti Lõugas 15920 5577LEHERIS, OÜ 13132 1041Ivo Remmelgas 12894 3713·Raul Lillestik 11379 4457·Priit Piilmann 9836 4071·Jüri Loos 9749 2540·Jüri Teras 9281 7053·ESTOBIR, OÜ 813 97·Ene Kalmet 7697 903·Aivo Laanela 7318 402·ASTO AIAND, OÜ 6716 4905·Eino Vaiksaar 6131 4182·Arnold Sookrau 5237 4438·Ülo Hamburg 4941 4582·Olev Leikop 4762 1367·Jaan Neljas 3872 3672·Heino Otsa 3439 190·Ants Meresmaa 3404 1089·Jüri Reiner 3298 249·Inga Kosakovskaja 3224 643·ESIMAT, AS 3196 261·Aarne Pärt 3170 490·Henry-Valdar Jaanson 3143 223·Armilda Blei 3134 1033·Helmi Kutser 2777 2283·Silja Kalm 2703 1433·Ilmar Leitmäe 2699·Urmas Ross 2589 1438·Egert Kaal 2524 111·Jaan Korpusov 2499 199·Mait Sillaste 2491 625·KEVIN PUIT, AS 2334 338·Aime Juhkam 2329 2643·Raul Kuusemäe 2275 434·Sulev Otsa 2248 54·Erika Ani 2235 1720·Virve Kaljusaar 2085 158·Jaak Reinaus 2048 483·SIREVIIL, AS 2040 154·Õie Saar 1928 698·Toomas Kuiva 1847 2203

Heik PAST,maanõunik

Teavet maakorraldusteenistuselt

Et päikest oleks ikkarohkem ja rohkemmeie päevades ja südametes

Keava Hariduse- ja Kultuuriselts on loodud

Valla Vaatleja 4 Lasteaed. rühmakodu

Miks see kivi on valge, aga see seal hoopispunane? Mida huvitavat kividest tehakse, kusneid kasutatakse?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele saidlapsed vastused lasteaias läbiviidud kivipäe-vadel. Huvitav oli silitada ja katsuda erinevaidkive. Mõni oli sile, teine kare ja krobeline, agaenamus olid kõik rasked.

Jalutuskäikudel vaadeldi erinevaid kivisttehtud ehitisi ja metsas otsisid lapsed erinevasuuruse ja kujuga kive. Selle teema käsitlemiselvõeti appi hulgaliselt raamatuid ja ajakirju, kusoli näha ja lugeda palju huvitavat kividest ningtöödest ja tegemistest, mis kividega seotud.

Eriti põnevaks läks asi aga siis, kui oli vajavälja tuua enda leitud ja kaasa toodud kivid, etnendele saaks joonistama hakata. Hoopishuvitavam oli maalida kivile kui tavaliselepaberile. Valmisid paljud omanäolised tööd:hülged, lepatriinud, kalliskivid jpm. Nurmenukurühma laste ühise töö tulemusena sai valmis kenakilpkonn.

Et Lepatriinu, Kullerkupu ja Saialille rühma

lapsed veel väikesevõitu on, siis kutsuti appilapsevanemaid, kes tõid lasteaeda mitmesugu-seid erinevaid kive, kompositsioone kividest jaisegi kivikaunistustega seinaplaadi. Kaasatoodud ja ise maalitud kividest ülespandudnäitust said kõik huvilised nädala jooksullasteaias uudistamas käia.

Suur tänu kõigile tegijatele, nii väikestele kuisuurtele.

Novembrikuu esimesel laupäeval sõitisKehtna Lasteaia Siller personal külla LelleLasteaia kolleegidele, et tutvuda sealse kena jahubase lasteaiaga. Ja oh üllatust, vastu võeti meidväikese kontserdiga, milles osalesid kõik sealsedtöötajad. Tore, et laste õpetamise kõrvalt õpitakseka ise ning antakse võimalus sellest ka teistelosa saada. Meil oli sellel üritusel ka külaline:tuntud silmaarst pr Ingeborg Trofimova. Äär-miselt huvitav oli kuulata tema reisimuljeidBrasiiliast. Fotosid vaadates ja põnevat ninghaaravat juttu kuulates tekkis tunne, et oled iseka Brasiilias ära käinud. Esitati palju küsimusi reisikohta ja saadi samas ka vastuseid mitmetele silmi

Alustamas on

beebikool!Alates jaanuarist 2001a.

on mõte teha algust beebikooliga Kehtna Lasteaias Siller

Oodatud on 4-6 kuu vanused beebidemadega

Pakume:· muusikategevust (erikursuse

saanud õpetaja juhendamisel)· võimalust ujuda· võimalust omavaheliseks

suhtlemiseksja palju muud

Kes on huvitatud, palun võttaühendust tel 75 186 või astuge

lasteaiast läbi.Kokkusaamise ajad ja tasu sõltub

huvitatute arvust, palun avaldage kaoma arvamust!

23. novembril avati Lokuta külas MTÜElupuu eestvõttel rühmakodu. Idee autoreid,teostajaid ja finantseerijaid olid õnnitlemasRaikküla ja Kehtna Vallavalitsuse esindajad, keskinkisid uuele asutusele ka mõned hädavajalikudesemed. Rein Järviku ja Mati Michelise pooltkavandatud hooldusasutus võib momendil andamugava elupaiga 6-7-le enesega toimetulevalevanurile või puudega isikule. Elanike kõhu- jamuude murede eest hakkab hoolitsema perenaineAino Soomer. Avamisel viibinud kiitsidrühmakodu ruumide kujundust ning arvasid, etseal peaks olema õdus elada. Igal elanikul onoma tuba, aga üksindusest tüdinu võib minnapuhke- ning söögituppa või lugemisnurka ja sealseltskondlikult aega veeta. Suveks lubatimuretseda ka aiamaad, kus kõbusamad elanikudvõiksid juurvilja kasvatada ning selle rühma-kodule müügiga väikest taskuraha teenida. Kunarühmakodu alles alustab oma tööd, pole teenusehind veel lõplikult välja kujunenud, agapraeguste kalkulatsioonide kohaselt tuleksarvestada vähemalt 3000 krooniga kuus.Esimesed elanikud asuvad oma mugavasseelupaika juba järgmisel esmaspäeval.

Reet NERO

puudutavatele küsimustele ning probleemidele.Kohvilauas möödus aeg kiiresti. Kui hästimaitsesid meie kokkade valmistatud tort ja Maritehtud kihiline tarretis! Lelle Lasteaia naistekaunilt esitatud tants nakatas pealtvaatajaid jaühiselt õppisime Helju juhendamisel selgeksmõned tantsusammudki. Tänusõnad võõrusta-jatele mõnusa päeva eest!

14. novembril oli meie lasteaias paljukülalisi. Lastele mängis Nipitiri nukuteateretenduse “Mõistatuste päev”. Etendusega jäidrahule nii kuulajad-vaatajad kui ka näitlejad.

Lasteaiaõpetajatele tulid aga külla kolleegidLelle, Ingliste, Valtu, Eidapere ja Järvakandilasteaedadest, et ühiselt osaleda Tallinna Peda-googilise Seminari korraldatud õppepäeval“Kasvumapi kasutamine lasteaias”.

Kasvumapp – see on võimalus lapse hindami-seks, lapse kasvamise ja arenemise nähtavakstegemine. Kursusel jagus mõtlemisainet kõigileja jäi veel koju kaasagi.

Varsti on tulekul jõulud ja senisest rohkemsüüdatakse küünlaid. Meil lasteaias on 10. det-sembril küünlajala näitus, et anda lastele võimalusnäha erinevatest materjalidest ja erineva suuruseja kujuga küünlajalgu, millel kõigil on ühineeesmärk. Loodame, et lapsevanemad meidhoolega näituse valmimisel aitavad ja ootame kõikihuvilisi näitust külastama. 15.detsembril onjõulupidu, mille kohta saab täpsemat infot igastrühmast, ning 18.- 21. detsembrini on lasteaiaspäkapikunädal, kus kohvikus kehtimas lausalasteaia oma raha. Soovime meeldivat jõuluaegaja hästi palju toimekaid tegemisi kõigile!

***Suur tänu kõigile lastevanematele ja lasteaia

töötajatele, kes on aidanud kaasa meieettevõtmistele, et laste tegemisi huvitavamaksmuuta.

Lugupidamisega:Juta KÕRTSINI,

juhataja asetäitja õppe-jakasvatustöö alal

Kehtna Lasteaia Siller väikesteja suurte tegemisi

Kallid lapsevanemad!Teatame Teile juba varakult:

Kehtna Lasteaed Siller ja LelleLasteaed

on talvepuhkuseks suletud24.detsember 2001a. – 01.jaanuar

2002a. Mõnusat talve!

Kehtna Lasteaed Siller ootabujuma koolieelses eas lapsi,

väikelapsi 1-3 aastat ja imikuidkoos emadega:

Neljapäeviti kell 16.00 – 19.00Reedeti kell 13.00 – 17.00

(eelistatud imikud)(välja arvatud talvepuhkuse

aeg 24.12 – 01.02)Pilet 10.- krooniInfo tel 75 186

Lokutal on nüüdrühmakodu

12. novembri õhtul peeti Kehtna Põhikoolisisadepäeva. Üritusele saabus 45 isa. Saabujailepakuti kõigepealt hernesuppi. “Kokatädi Maievalmistas võrratult hea supi,” väitsid paljud isad.

Seejärel koguneti saali kontserti kuulama-vaatama. Esinejaid oli peaaegu igast klassist. 9.klass alustas kava südamliku lugemisega, 5. ja 6.klassid esitasid päevakohased laulud. Isadeleesines ka tütarlaste ansambel, seejärel agamudilased oma salmide ja lauludega.. Kontserdilõpetasid 4a klassi rahvatantsijad oma lustakaterahvatantsudega.

Seejärel kutsuti isad fuajeesse ja neil palutimoodustada 6-liikmelised võistkonnad. Laudadeleolid juba valmis pandud võistlusvahendid: 2nööpi, riidetükk, niit ja nõel. Lisaks veelmosaiikpilt. Nööbid tuli riide külge õmmelda japilt tuli kokku panna. Võitjad said suure aplausiosaliseks. Pimesi joonistamise võistluses talutasidlapsed oma isad seinale kinnitatud paberilehejuurde ja juhendasid neid joonistamise juures.Iga isa joonistas inimesele ühe kehaosa. Tulemu-sed olid toredad ning põhjustasid palju nalja janaeru.

Pärast osavuseproovi teritati vaimu vikto-riinis. Isad püüdsid lastele igati eeskujuks olla.Paremad võistkonnad said auhinnaks kommikotidning lapsed koos isadega suu magusaks.

Peale isadepäeva üritust tuli tüdrukutel mõte,et järgmisel isadepäeval võiksid isad tütreidtantsima õpetada.

Kaie, Kersti, Jaanus ja Siim5b klassist

Sügisene koolivaheaeg oli 20 õpilasele KehtnaPõhikoolist täis reisiärevust. Sõideti Evitskogi,mis asub 40 km kaugusel Helsingist. Evitskogison pisike rootsikeelne kool (1.-6. klass kolmeliitklassina ja kolme õpetajaga), kus õpib 54õpilast. Sõprussuhted said alguse juba 4 aastattagasi, kui Evitskogi koolist 5.-6. klassi õpilasedmeie tööde ja tegemistega tutvuma tulid.Vahendajaks ja abistajaks on olnud paljudelekehtnalastele tuttav Raili Seger.

Küllakutse Evitskogi saime oktoobriks ja parimvõimalus oli kasutada sõiduks koolivaheaega.Reis algas esmaspäeval, 29. oktoobril. Lapsed olidtäis ootust. Suurem osa lastest - nii oli korraldajatesoovgi - oli esimest korda Soomes. Põnevustpakkus juba katamaraaniga sõit üle lahe. Ilm olituulevaikne ja pooleteisetunnine merereismöödus ilusti. Sadamas olid koolijuhataja LarsHedlund ja Raili Seger meid ootamas. Astusimebussi ja pärast väikest ringsõitu Helsingisasusime teele Evitskogi suunas.

Koolitrepil oli meid tervitamas kogu koolipere,eestikeelsed tervitussõnad kõigil suus. Tutvusi-me koolimajaga, sõime maitsva lõunasöögi ja kõiklapsed said vastuse küsimusele, kelle peres nadelama hakkavad. Ka koogi-söömiseks jäi aega,enne kui vanemad lastele järele tulid.

Esimene õhtu oli perede sisustada. Paljudkasutasid võimalust ujumas käia, sest äsja oli uusujula valmis saanud.

Teine päev oli pühendatud laste teaduskesku-sele Heureka. Vaatasime dinosauruste näitust,nähes peaaegu elusuuruseid liigutavaid jahäälitsevaid hiidolendeid. Põhinäituse osas saiigaüks ise kõike katsetada, proovida, kogeda,sõita, liikuda ja teha muudki huvitavat. Tegevustjätkus peaaegu kaheks tunniks ja oleks jätkunudrohkemakski. Peale lõunatamist lähedal asuvasMc Donaldsis tulime Heurekasse tagasi, et endmägironijana “proovile panna”. Järgneva kolm-veerandtunni jooksul panoraamkinos sai igaüheleselgeks, kas ta sobib mägironijaks või mitte. Olivõimalus näha Džomolungma ilu ja võimsust,kuid ka ohtlikkust ning elada kaasa tippu tõus-jatele. Nii mitugi neiut tunnistas pärast, et südaon paha ja pea valutab. Mis teha - madalate ja

tasaste maadega harjunud - kui kõrgused onhoopis midagi muud!

Õhtul oli koolis disko. Enne pakkusid meielapsed oma kaasavõetud külakosti laulude jainglisekeelsete mininäidendite näol. Esinemineläks hästi ja võeti võõrustajate poolt soojalt vastu.Tantsumöll kestis mitu tundi - klassiruumi aknadoli märjad ja lapsed punaste põskedega. Emad-isad said koos õpetajatega võimaluse isekeskisolla ja aega maha võtta.

Kolmas päev algas meisterdamisega. Koolison savipõletamisahi ja nii saidki meie lapsed koosoma sõpradega võimaluse keraamikatööd proo-vida. Natuke oli vaja juhendamist ja isetehtudEvitskogi-meened hakkasid valmima. Tõeliseltloominguline päevaalgus! Tänu Raili Segeritihedale Kehtna-graafikule on lootust ka ahjukuu-musest läbi käinud ja glasuurikihi peale saanudtööd igaühel peagi kätte saada. Aga tore olekska kodukoolis selliseid võimalusi omada.

Ja oligi aeg sõpradega aadresse vahetada,lubadusi anda, et kindlasti kirjutame, ja kevadisttaaskohtumist ootama hakata.

Teel Helsingisse põikasime sisse uude suurdekaubanduskeskusesse Iso Omena. Tutvust Soo-me pealinnaga tegime jalgsikäigul kesklinnas. Kasuuremad ja tuntumad kaubanduskeskusedvaatasime üle.

Meri ei olnud tagasiteel enam sugugi niirahulik kui tulles. Ennustati tormi ja tasapisihoogu ta koguma hakkaski, et neljapäeval omavõimsust näidata, kuid meie olime siis jubaõnnelikult kodus.

Lapsed said hulganisti uusi kogemusi, nägidSoome õpilaste koolielu, rõõmustasid saadudkingituste üle, kogusid uusi teadmisi ja saidjuurde sõpru, keda kevadel külla oodata.

Meie külaskäiku valgustas ka kohalik ajaleht.Huvitava seigana märkis see üles asjaolu, et Evit-kogi direktor on ära õppinud eesti ja Kehtnadirektor rootsi keele

Aitäh meie toetajale Raili Segerile.Aime KLANDORF

NB! Sellest sõidust on võimalik pilte vaadataka kooli koduleheküljel www.kehtnapk.edu.ee

Valla Vaatleja 5Kehtna põhikool

Külaskäik Evitskogi

Isad käisidkoolis

Juttu tuleb lastest ja ka suurtest inimestestAlustuseks räägiksin Rapla maakonna

meistrivõistlustest maadluses. Ei märkinudsiinkohal sihilikult ära maadlusliiki, nagu tavaks,sellepärast, et Kehtna tüdrukud, kes tegelevadvabamaadlusega, on juba paar aastat osalenudnimetatud võistlustel ja seega ei saa me turniirienam pelgalt kreeka-rooma maadluse nimegatituleerida. Võistlustulemused on muidugi juba“suures” lehes ilmutatud ja meistrid teada. Minupajatuse eesmärgiks on lugeja ette tuua vähemadvennad, kes juba tublisti harjutanud, kuidvõistluskogemused suurel matil puuduvad.Maadlema võtsime nad ikka kogemuste omanda-mise eesmärgil, et saaksid võistlusmiljöö “lõhna”tunda ja “maitse” suhu.

Püüame sellega vältida meie spordis pahatihtiettetulevaid olukordi, kus andekas noor tippu-pürgija (ka tipus olija) omandab oma 10 – 15 aastatkogemusi põhiliselt välisvõistlustel s.h. EM, MMja OM ‘il , millele järgneb umbes viieaastanevigastustesegune karjääriloojang.

2001.a. Rapla maakonna meistrivõistlusteksMärjamaal registreerus Kehtnast 33 maadlejat,nende seas viis tüdrukut. Mujalt õrnema sooesindajaid ei olnud ning võistlus kujuneski meiesiseasjaks.

Poiste seas oli konkurents muidugi märksatihedam, seda enam, et osalesid maadlejad Lääne-maalt, nimelt Martna mehed. Võistlejad olidviieteistkümnesse kaalukategooriasse jaotatud,võistkonnaarvestusse pääsesid vaid kadettidevanuseklassi poisid.

Esimesed tuleristsed sai ANDER VEIMANja oli ka kõige pisemate seas teise koha vääriline.Lisaksin niipalju, et poiss on väga õpihimuline jasuhtub treeningutesse väga tõsiselt. VjatseslavKotsalainen tuli kolmandale kohale. Järgmiseskehakaalus oli “peremees” KRISTJAN NÕULIK.Hästi esinesid ka MARTIN KUTSER ja MADIS

NURMIK , rõõmustas, et visa töö tulemusenajõudis matšivõiduni ka RAIMOND LEPISTE.Juba endale nime teha jõudnud noormaadlejateselja taga rassisid meie tulevikumehed TAURIJOHANSON ja MIHKEL KÜRSA, kus seekordjäi Tauri võitjaks pooleks.

Tubli on nii trennis kui ka võistlustel MARGOVEELAID, üleliia suud ei pruugi, aga tegija onküll.

TÕNIS KASK on ka sammukese sportlasteeledasi astunud. Ei saa kuidagi mööda minnaKUSTAS PÕLDOJAST kiidusõnu ütlemata,trennis alati silmad kõrvad lahti, ammutadesspordimehe oskusi ja kavalusi. Raudne töömeeson ka JAAGUP NÕOJÄRV.

Jõudu, tahtmist ja edu soovin kõigiletrennipoistele ja –tüdrukutele!

***Tüdrukute vabamaadluses said kõik meie

tüdrukud maadelda, kuid tiitlid jagunesid nii:Kehakaal -25kg I KRYSTIN KÄESKehakaal -29kg I MARILIN MIILMANNKehakaal -32kg I KATI ZOOBEL

II ANN VELLESALUIII MARINA PEETS

“Mere süles lainte vallas”….!

Kui mäletate seda laulukest, siis teate, et minginõukogudeaegne kalur tundis end keset lainte-möllu kui kodus. Praegu lood enam nii ei ole,inimesest hakkab kahju ja nii tuligi Kehtnamaadlusvõistkonnal istuda tuulevarjus sadamasseni, kui kai äärde lubati suurem ja tormikindlamalus kui seda olid pisikesed kiired paadid. Juttkäib VANTAA-TALLINK CUP‘ist teiselpool lahteHelsingis, kuhu meiegi teel olime.

Kohale jõudsime õhtuks ja kohe Kisahallitrenni. Teekonda alustasime 7.00 DO ja kohalolime 19.00 PO*. Hea oli õhtune trenn, sai

kokkusurutud kondid lahti harutada ja järgmise,võistluspäeva, hommikuks, olime juba võitlus-võimelised kõik.

Hästikorraldatud võistlused (nagu alati)kulgesid sujuvalt.

Esmakordselt rahvusvahelisel turniirilosalenud KATI ZOOBEL oli enesekindlus ise,oskustest jäi muidugi veel vajaka, agavaevatasuks ikkagi kolmas koht. EsikohaKehtnasse tõi ARTUR RASSMANN, seekordvõttis ka pea matile kaasa ja abi sest oli – lollusedjäid tulemata – võit tuli.

DENIS STAHNEVITS maadles meesteseltskonnas täiesti tublilt kuni finaalini, siin tuliaga vastu võtta kaks kaotust. Üks seaduspärane,teine mitte ootuspärane – lihtsalt täismehe jõudkäis tehnikast üle. Neljas koht sellisel turniiril poleju paha, kuid see töökas noormees oleks väärinudikkagi pronksmedalit, seda enam, et medal oli jukäeulatuses. Kahju oli meie tublist KRIST-JANIST, kel NÕULIK perenimeks. Eelmisel aastalsamal turniiril kaotas ta hamba ja peasekretärinäpuvea tõttu medali (tänavu sain sellest teada).Tänavusel turniiril läks aga üks matš “aia taha”ja kurb neljas koht.

* DO do obeda, PO posle obeda horoso, eksole, peaaegu fine.

Head treeninguindu!Noel KASTIER

Valla Vaatleja 6 Sport, küsitlus

Noor atleet 2001

Rapla Linnavalitsus tegi ühinemisettepanekuRapla, Kehtna, Järvakandi ja Raikküla vallale.Mida arvate ühinemisest Teie?

* Ants, õpetaja Kehtnast:Mina ei näe, et elu paremaks läheb. Ei näe

majanduslikku võitu. Kuuldavasti on Rapla linnavõlakoorem suur, see tuleb ka meie kanda. Arvan,et inimestel muutub asjaajamine ebamugavaks.Ka inimlik ja vahetu suhtlemine omavalitsusesasju ajades kannatab. Ei ole poolt.

* Raul, teenistuja Lellest:Kehtna on normaalse suurusega vald.

Ühinemisel koonduks võim Raplasse. Raskusedon ees igatahes ja majanduslik langus tuleb justKehtna vallale. Läheb palju aastaid, enne, kuinormaalse või praeguse taseme jälle saavutame.

* Kalju, juhataja Kaereperest:Mina olen ühinemise poolt. Raplaga seob

meid rohkem kui Kehtnaga.* Rein, eraettevõtja Kaereperest:Ühinemine võib õige variant olla. Üks

nõustumise kõige olulisem põhjus on lastelehariduse andmine – siis lõppeksid rahade pärastkemplemised omavalitsuste vahel. Raplaga onmeil parem ühendus ka.

* Linda, pensionär Lellest:Mõte tundub võõras. Olen paljudelt teistelt

kuulnud, et ühineda ei taheta. Hulk töökohti kaobja Rapla on ju kaugel. Kardan, et Rapla linn hakkabraha enda huvides kasutama, ääremaadkannatavad. Olen vastu.

* Enely, õppealajuhataja Kaereperest:Pooldan ühinemist. Valla tulubaas kasvab, ehk

elatakse paremini. Loodan, et koolide olukordparaneb.

* Kaili, õpetaja Eidaperest. Ei ole ühinemise poolt. Oleme praegu juba

ääremaa, siis veel rohkem. Kui ühineda, siis kasVändra või Järvakandiga.

* Eno, juhatuse esimees Eidaperest:Praegu küll ühinemise poolt ei ole. Kui keegi

mulle ühinemise kasulikkust hästi põhjendaks,ehk muudaksin meelt. Väikesel vallal on suuremühtsuse tunne. Ühinemisel jääksime veelkaugemaks ääremaaks.

* Pille, õpetaja Inglistelt:Ühinemisel praegu mõtet ei ole, kuigi see oleks

parem lahendus, kui ühinemine Juuruga. Raplagaühinemisel jääksime üheks äärekülaks. Usku, etparemaks läheb, ei ole. Praeguse olukorraga olenküllaltki rahul. Ühinemine pidurdaks kindlastiedasiminekut.

* Aare, talupidaja Lau külast:Kehtna vald peaks sel juhul ruttu sama suured

laenud võtma, kui Rapla linnal praegu on. Siisühineksime võrdsetel tingimustel või tasemel.Iseenesest idee väärib kaalumist. Vastu midagi ei

ole. Kuni 4 aasta perspektiivis vaadatuna oleksolukord meie jaoks valulik. Pikemas perspektiivisehk on kasu, aga seda peavad spetsialistidanalüüsima.

* Helve, kodune Lokutalt:Tahan, et Kehtna vald jääks endiseks. Meil

on hea ühendus Kehtnaga. Olen ühinemisinäinud, ei meeldi mulle lõhkumised. Omakogemustest tean, et vaene jääb veel vaesemaksja rikas saab rikkamaks. Lõhkumine pole kunagihead toonud.

* Jaan, teenistuja Lalli külast: Mida rohkem koeri, seda vedelam lake.* Maie, teenistuja Kehtnast: Põhimõtteliselt olen vastu, aga kui

Kehtnasse jääks mingi teeninduspunkt, kus masaan vajadusel omi asju ajada nii, et ei pea aja-,närvi- ja rahakuluga Rapla vahet käima hakkama,siis olen nõus.

Telefoniküsitlus

12.detsembril kell 11-16VÄIKE JÕULULAATHALDUSHOONES

Ootame kauplema käsitöölisi,kunstnikke, väikeettevõtjaid jt(Registreeruda 5.detsembrik

tel 55 538 – A.Heinla või55 554 – T.Susi)

Ostma ootame kõiki neid, kel huvi!

Valla Vaatleja 7Kultuur

01.12 kell 12.00 Ühiskülastus Rahvusooperis-se Estonia muusikal “Nukitsamees”

02.12 kell 13.00 Ühiskülastus TallinnaLinnahalli tsirkuse-etendusele

04.12 kell 18.00 Tiit Sepa maalinäituseavamine Valtu Seltsi-majas

kell 19.00 Kohtumine Urmas Sisaskiga.Tähistaevamuusika kontsert Valtu Seltsimajas

07.12 kell 12.00 Noorsooühingu Eesti 4-HKaererepere klubi loomine

13.12 kell 19.00 Ühiskülastus Pärnu Endlassemuusikal “Suvitajad”

14.12 kell 8.15 Laste- ja Noorteteater Rekyetendus “Hiirekeste jõulud”

kell 19.00 Laste ja noorte disko. DiskoridTürilt

15.12 kell 15.30 Väliskunsti-muuseumikülastus

kell 17.00 Eesti Kontserdi jõulu-kontsert “Üks

roosike on tõusnud” Kadrioru lossis16.12 kell 19.00 Ühiskülastus ooperietendu-

sele “Tark taluneiu”Lasteaia jõulupidu22.12 kell 12.00 Pensionäride jõulupidu.

Ürituse juht Kalvi Kants23.12 kell 14.00-16.00 Koduste mudilaste ja

väikelaste jõulupidu Valtu SeltsimajasValtu rahva ühissõit kalmistule ja kirikusse

Väljasõit Kummast 15.00, Kaereperest 15.1027.12 kell 10.00 Ühiskülastus Tallinnasse

kobarkinno “Harry Potter”28.12 kell 21.00 Aastalõpupidu bändiga

“Mehed ei nuta”. Õhtujuht Irene Pukk31.12 kell 15.00 Vana-aasta reesõit,

metsaelanikele toidu viimineÜritustele registreerumine ja info tel 62 659

või 055 66 357

KESPO-klubi tänab

Aasta 2001 oli KESPO-klubi jalgpallimees-konna taassünni aasta – võisteldi Eesti MV IVliigas. Toreda alguse järgi langeti küll tabelikeskele, kuid kogemusi ja teadmisi endavõimalustest said kõik.Abi eest täname hr Urmas Vilmsi, KehtnaMajandus- ja Tehnoloogiakooli, hr Ain Sildojat,Kehtna Mõisa Osaühingut, hr Märt Riisen-bergi, hr Hain Keskküla ning kõiki mängijaid,kes võistkonnas osalesid või omamoodi kaasaaitasid.Loodame koostööle ja abile ka uuel hooajal.Lugupidamisega ja tänades

Gunnar KURE,KESPO juhatuse liige

Trahter Kehtna Aitootab teid iga päev lõunasöögile ja

mõnusalt aega veetma ka õhtuti.Menüüs on päevapraed (hinnad alates

13 kr) ja suur valik erinevaid praadesoodsate hindadega.

Salatite ja külmade kastmete laud onkaetud iga päev kella 11-15-ni.

***Trahteri teisel korrusel on avatud

“sakste kamber”, kuhu mahub 12 inimest.Ka sinna võtame vastu peotellimusi.

Samuti saab seda kasutada nõupidamisteruumina.

Veel on vabu päevi/õhtuid jõulupidudekorraldamiseks.

Võtke meiega ühendusttelefonil 75 702.Tere tulemast!

***Trahter Kehtna Ait

soovib kõigile kena ja toimekatjõulukuud!

Ka päkapikkudel algas kiire aeg ja nadpalusid kõigile Kehtna lastele teatada, et

tulevad teile koos jõuluvanaga küllaKehtna Aita 22.detsembril kell 12.

Kallid lapsevanemad, aidake päkapikkekinkide pakkimisel. Kingid võite ka varem

jõuluvana kotti tuua.Jõudu tööle.

DETSEMBIKUU KULTUURIÜRITUSEDVALTU SELTSIMAJAS

26.oktoobril oli 70. sünnipäev Tenno Teetsil– mehel, kes ei vaja lähemat tutvustamist.40.aastat tagasi Tee Kommunismile kolhoosiagronoomina tööle asumise järel valiti ta aastapärast esimeheks, kelle oskuslikul juhtimiselmajand tõusis Rapla rajooni paremate hulka.Tuntud oli Tenno Teets ka endiste Kehtnanäidissovhoostehnikumi ja Lokuta kolhoositöötajaile – Kehtna majandkonna esimehena jagasta oma rikkalikke agronoomitarkusi ka teistemajandite taimekasvatajaile ning traditsioonilisedmajandkonna päevad olid alati oodatud spordi-ja kultuurisündmuseks.

Tollane Valtu kolhoos oli omanäoline teistemajandite hulgas. Põllutöödel peeti au seespõhimõtet, et põldu ei tohi narrida ja korraliku,iga põllu omapära arvestava mullaharimise kõrvaltagab hea saagi ka õige külviaeg, mille määrabloodus, mitte kõrgete ülemuste tahe raporteeridaveelgi kõrgemate ülemuste ees kevadkülvi plaanitäitmisest. Palju tegi kolhoos oma raha eest maapa-randust, selle juures oli alati oluline, et ei kahjus-tataks loodusmaastikku ja ökoloogilist tasakaalu.Selle tunnistuseks on kaunis Estonia paisjärv,maastikulist mitmekesisust rõhutavad puude-salud Saunaküla kultuurrohumaadel ja Hertufarmi koplites, korralikud ühendusteed. Kolhoosehitas palju: elamuid, tootmishooneid nii looma-ja taimekasvatusele kui ka abitootmisele (see tõikolhoosikassasse raha), juurdeehituse kooli-majale ja uhke spordihoone koos siseujulaga.Kõike tehti ikka selleks, et inimestel oleks paremelada, et töökoht saaks töötajaile ja nende lastelekoduks ning on arusaadavalt oli seda kõikejuhtimas Tenno Teets, kellel oli iga asja kohtaoma seisukoht ja kindel plaan, kus esimeheisiklikud huvid olid alati kõige viimasel kohal. Nii

kujunes välja Kaerepere keskus, heakorrastatudja läbimõeldud haljastusega asula. Lillesõbradmeenutavad siiani seda värvikirevust ja õiteilu,mis oli Valtu aiandis krüsanteemikasvatusekõrghooajal.

Sama kindlakäeliselt, kui Tenno Teetskavandas kolhoosi arengut, korraldas ta kapõllumajandusreformi, kui ajad muutusid ningendistele talupidajatele või nende pärijatele antiõigus tagasi saada varad, mida nad olid sunnitudkolhoosi astumisel ära andma. Valtus ei toimunudkolhoosi lammutamine, nagu paljudes majandites,vaid eelnevalt hästi ja põhjalikult läbimõeldudtegutsemisskeem, kus kolhoosi omandis olevadloomad, masinad ja hooned võimaldasid kõrvutiühistatud vara tagastamisega jätkata tootmist jatagada töökoht inimestele.

Vabadustuulte saabumisel oli Tenno Teets üksesimesi, kes osales Rahvarinde loomisel ja oli selleliikumise üheks aktiivsemaks juhiks. Temaautoriteet ja emotsionaalsed esinemised innus-tasid ka teisi seisma Eesti iseseisvuse taastamiseeest.

Oma Õnne leidis Tenno Teets Saaremaalt.Harmoonilises perekonnas on täismeheks kas-vanud kaks poega, vanaemale ja vanaisale onrõõmuks lapselapsed.

Tenno Teets ei ole praegugi elust kõrvalejäänud, oma suuri töö- ja elukogemusi on ta alativalmis teistega jagama. Kehtna vallavolikogukeskkonnakaitse komisjoni esimehena on TennoTeets talle omase innukuse ja kõva häälegasuunanud vallavolikogu keskkonnakaitsealasttööd, komisjon on kavandatud mahukad töödlooduskaitseobjektide hooldamiseks, tehtutulemusena on mitmete kaitsealuste alade seisundparanenud. Komisjon on avaldanud tunnustustkaunitele koduaedadele ja heakorrastatudtaludele, millega on jätkatud Valtu ja Kehtnamajandite traditsioone. Kaugemas minevikuspani siinmail aluse kauni kodu kujundamiseleKehtna Kõrgema Kodumajanduskooli tegevus.

Vallavolikogu keskkonnakaitse komisjonsoovib Sulle kogu südamest õnne ja tugevattervist ning tugevat kätt komisjoni juhtimisel.

PALJU ÕNNE,TENNO TEETS !

Eesti Vuti Liiga koondab oma ridadesse poisseja tüdrukuid, kes armastavad sporti, eriti

jalgpalli, ja tahavad koos käia.Kokkuleppe saavutamisel KehtnaVallavalitsuse ja Kehtna Põhikooli

juhtkonnaga spordiksime pühapäeviti KehtnaPõhikooli võimlas ning teisipäeviti

veedaksime koolist vaba aega Café Olees.Toredat aastalõppu soovides:

Gunnar KURE

Lugupeetudlapsevanemad!

Valla Vaatleja 8

ÕnnitlemeTeated, kuulutused& õnnitlused

Toimetaja Reet Langi tel 75 357, e-mail kehtna@estpak.eeKujundus Kalev Türk tel 052 70669, e-mail viite@estpak.ee

Trükkinud Vali Press Põltsamaa

Registreeritud surmad

Registreeritudsünnid

Õmblemine jamasinkudumine

Rapla, Viljandi mnt 3E,T,K,R 10.00-18.00 N 10.00-19.00 L 10.00-15.00

Tel 055 694 775

Ükskõik kui pikalt kestab maine tee,vaid headuses on kõige lõpp ja lähe.Et head ei jätku, ütleb ainult see,kes ise ilmas head on teinud vähe./R.Rimmel/Novembrikuu juubilarid

60Emil Nevonen

18.novembril LellesRein Priks

20.novembril Kehtnas65

Tunne Närep7.novembril Kehtnas

Lembit Miilen13.novembril Pae külas

75Leida Ainsar

13.novembril LellesIda Pennonen

22.novembril KehtnasLinda Meinberg

24.novembril Pae külas85

Koidula Perandi29.novembril Linnaaluste külas

91Juli Kirsi

22.novembril Lelles92

Emilie Laanemets29.novembril Kumma külas

94Johannes Ados

11.novembril Eidaperes96

Helmi-Pinette Raidmets10.novembril Kehtnas

Detsembrikuu juubilarid60

Maie Suviste1.detsembril KehtnasAleksandr Goldman7.detsembril Lelles

Tiiu Volmar16.detsembril Lelles

Lembit Kihlevelt16.detsembril Kehtnas

Maria Martinson24.detsembril Koogiste külas

65Aare Käpp

3.detsembril KehtnasHeikki Tulp

3.detsembril PalukülasVäino Kaljuvee

13.detsembril LellesSalme Kase

21.detsembril Kalbu külasKoidu Dopasia

25.detsembril Ingliste külasFrieda Argel

25.detsembril LellesLinda Kio

27.detsembril Kaereperes70

Leon Leppoja7.detsembril Saarepõllu külas

Ernst Juurik15.detsembril Lokuta külas

Helju Pranno30.detsembril Kehtnas

75Therese-Armilda Oisalu23.detsembril Põllu külaAntonina Vasetškina

24.detsembril Palukülas80

Aksel Margus17.detsembril Linnaaluste

külas85

Armilde Valner4.detsembril Palukülas

Elise Salumäe5.detsembril Kumma külas

94Linda Mahlapuu

16.detsembril Ingliste külas

Marili Kranach29.septembril Ohekatku külla

Ingrid-Iiris Laak10.oktoobril Hertu külla

Allan Vilbas12.oktoobril Lelle alevikku

Sandr Timofejev1.novembril Kehtna alevikku

Natali Täht8.novembril Lokuta külla

Erna Märk(12.12.1920 - 14.10.2001)

Kehtna alevikustGeorg Dobrolinski

(27.05.1923 - 23.11.2001)Keava alevikustSalme Kaljula

(17.11.1915 - 31.10.2001)Kalbu külast

Johannes Pahkla(13.10.1912 - 05.11.2001)

Eidapere alevikustVelda Klemmer

(24.05.1927 - 07.11.2001)Eidapere alevikust

Salme Tamme(16.04.1935 - 14.11.2001)

Lokuta külastHeino Metsma

(15.05.1955 - 15.11.2001)Lelle alevikust

OÜ KULLOAia Äri

Raplas Viljandi mnt 3ootab ostma

·toalilli·keraamikat

·punutisi·Maalehe raamatuid·aia- ja kodutarbeid·kevadeks seemneid

·UUDIS! Plantskydd ulukite(kitsed, põdrad, jänesed)

peletusvahendid (loe lähemalt lk 10)

· Vali jõulukingid meilt!!!Avatud E-R 9 – 18 L 9-15

Tel 94 579, 051 87 857

Järgmine Valla Vaatleja ilmubenne jõule. Toimetaja ootab Teilt

avaldamiseks jõulutervitusi,õnnitlusi, artikleid, arvamusi,

ettepanekuid, reklaami jms kuni13.detsembrini.

Tel 75 357 või 055 679 864,e-post - kehtna@estpak.ee või

reet.langi@kehtna.ee ,postiaadress - Kehtna

Vallavalitsus, Pargi 2, 79001Kehtna

PANE TÄHELE!Alates 1.detsembrist on

Kehtna Tervisekeskusesuued telefoninumbrid90 988 - dr Pukspuu90 989 - hambaravi90 990 - dr Tamme

Södra Eesti AS –Tallinna mnt 3 Raplas ja

Pärnu sadamas – ostab

parimate hindadegapaberipuitu.Ostame ka kasvavat

metsa ja metsamaad.Meie poolt ka

transport.Info tel 050 25 273

OÜ LANDEKERostab

kasvavat metsaja metsamaad.

Hind kuni 60 000 kr.hektar, tasu kohe kätte.

Tel 051 79866,051 10415,

faks 063 35 576.

Café Oleeaastalõpupidu29. detsembrilans Curraccao

tantsuviiside saatel.Kohtade broneerimine

algab kohe.Pääse 50 kr

Loodame näha kõiki vanututtavaid ja Café Oleele

ustavaid!Toredat aastalõppu teile!

Café Oleetelefoninumber 75 120

taas kasutusel

Lugupeetud firmajuhid japidude planeerijad!Teie kollektiiv ja

sõpruskond vääribtoredat aastalõpupidu.

Café Olee on teie päralt!Info tel 055 17 854;055 48 556; 75 120

OLETE KUTSUTUDüritusele

“Jüri Homenja lugu”·elu- ja muusikutee·sport ja muusika

·küsimused ja vastused· plaadid, posterid,

plakatid, autogrammid·oksjon

·soovikontsert·TANTS

Café Olees16.detsembril kell 19-24Pilet 50 kr (juba müügil)Info tel 055 17 854 või

055 48 556

Kaja!Palju õnne!

LUIGED

Lõikan viljapuude oksi.Enn Viitkar, tel 98 414,

055 688239

Ära anda ühe poolegakirjutuslaud (tume).

Tel 75 133kella 19.00-21.00.

***

KEHTNAVALLAVOLIKOGU

MÄÄRUS

20.11.2001 nr 35Kehtna valla eelarve koostamise,

kasutamise, muutmise ja täiendamise korrakinnitamine

Juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest(RT I 1993, 42,615; 1995, 17, 234, 1997, 40, 619;2000, 7, 40) ning valla- ja linneelarve vahekorraseadusest (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542;1997, 16, 263), Kehtna Vallavolikogu määrab:

kinnitada Kehtna valla eelarve koostamise,kasutamise, muutmise ja täiendamise kord(lisatud).

Tõnu TEDER,Volikogu esimees

Kinnitatud Kehtna Vallavolikogu 20.11.2001määrusega nr 35

Kehtna valla eelarvekoostamise, kasutamise,

muutmise ja täitmise kordKäesolev kord sätestab Kehtna valla eelarve

koostamise, vastuvõtmise, kasutamise jamuutmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarveseadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarvevahekorra seadusest, kohaliku omavalitsusekorralduse seadusest ning vallavolikogu(edaspidi volikogu) ja vallavalitsuse (edaspidivalitsus) õigusaktidest.

Eelarve koosneb valla kui omavalitsusüksusekõikidest eelarveaasta tuludest ja kuludest, miskokkuvõttes viiakse tasakaalu.

I Üldsätted1. Eelarve koostamist ja täitmist korraldab

valitsus. Eelarve täitmise eesmärgiks on tagadaeelarves ette nähtud tulude täielik ja õigeaegnelaekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samutieelarves kavandatud vajaduste takistustetafinantseerimine.

2. Maksude õige arvestamise ja õigeaegseeelarvesse kandmise eest vastutab maksja võimaksu kinnipidaja seaduses ettenähtud korras.

3. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tuludloetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal needlaekuvad.

II Koostamine4.Valla eelarve kulude proportsioonid

protsentuaalselt elualade lõikes määrab volikogueelarveaastale eelneva aasta I poolaasta lõpuks.

5. Kõik valla allasutused (edaspidi asutus)esitavad jooksva aasta 1.oktoobriks valitsuselevajadused järgmise aasta alaeelarvete osaskulude lõikes koos seletuskirjaga.

6.Nimetatud alaeelarvete taotluste põhjalkoostatud eelarve kulude projekti võrdlebvallavalitsus tulude projektiga ning koostabeelarve koondprojekti, arvestades arengukava.Vallavalitsus esitab eelarve projekti koondiklassifikaatori osade ning peatükkide lõikesvolikogule hiljemalt oktoobrikuus enneeelarveaasta algust. Oktoobrikuu volikoguistungil toimub eelarve esimene lugemine.

Eelarve eelnõule lisatakse:1) eelnõu seletuskiri andmetega eelmise

eelarveaasta kassakulude, käesolevaks eelarve-aastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastakskavandatud tulude ja kulude kohta vastavaltnende liigendusele;

2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud

võlakirjadest tulenevate kohustuste kohtaeelseisvate eelarveaastate lõikes;

3) andmed ületulevate (enne eelarveaastaalgust alustatud) ja üleminevate (pärasteelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste (jaürituste) kohta koos kulude üldsummajaotustega eelarveaastate järgi.

7. Volikogu komisjonid vaatavad kolmenädala jooksul eelarve eelnõu läbi ja esitavadvalla-valitsusele ning eelarvekomisjonileomapoolsed seisukohad ja ettepanekud.

8. Peale esimest lugemist on eelarveeelnõule õigus parandusettepanekuid teha:

1) volikogu komisjonidel;2) volikogu liikmetel;3) volikogu fraktsioonidel;4) valitsusel.9. Eelarve või eelarve eelnõu muutmise

ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtudtulude vähendamise, kulude suurendamise võikulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisadarahalised arvestused, mis näitavad ära kuludekatteks vajalikud tuluallikad. Eelarve eelnõumuutmise ettepanek tuleb esitada kirjalikult.Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ärakuulata valitsuse arvamus.

10. Parandusettepanekud tuleb esitadaeelarve teiseks lugemiseks. Eelarvekomisjonipoolt tagasilükatud parandusettepanekudhääletatakse esitajate nõudmisel volikoguistungil eelarve teise lugemise käigus.

11. Valla eelarve eelnõu avaldatakse pärastteist lugemist Valla vaatlejas.

12. Pärast teist lugemist võivad parandus-ettepanekuid esitada volikogu fraktsioonid jaalalised komisjonid.

13. Valitsus koos eelarvekomisjoniga valmis-tavad ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni,arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega,kolmandaks lugemiseks.

III Vastuvõtmine ja jõustumine14. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses

sätestatud korras.15. Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve

kulud klassifikaatori osade ja peatükkide ningasutuste lõikes kulude üldsummas.

16. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.17. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks

vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarvevastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

IV Kasutamine18. Alaeelarvete ja asutuste eelarvete

kuluartiklid (välja arvatud töötasu, sotsiaalmaksja omavahendid) kinnitatakse alaeelarvetesasutuste juhtide poolt, kooskõlastades sellevalitsusega kahe nädala (1 kuu) jooksul pärasteelarve vastuvõtmist volikogu poolt.

19. Valitsuse teenistuste (osakondade),eelarvest finantseeritavate objektide ja üritustealaeelarved kinnitab valitsus 2 nädala ( kuu) ajajooksul pärast valla eelarve kinnitamist.

20. Kulude finantseerimine toimub asutustetaotluste alusel vastavalt kinnitatudalaeelarvetele.

Tulude alalaekumise korral toimub töötasudeja sellega kaasnevate maksude finantseeriminevastavalt alaeelarvetele.

21.Töötasufondi kokkuhoiu puhul onasutuste juhtidel ja teistel alaeelarvete valdajatelõigus teha ettepanek vallavalitsusele kokku-hoitud summa maksmiseks lisatasudeks japreemiateks.

22. Eelarves spordi-, vabaaja- ja kultuuri-toetusteks ettenähtud summasid menetletaksevastavalt kultuuri ja spordirahade finantseerimisekorrale.

23.Eelarve reservfond kinnitatakse volikogumäärusega eelarve koosseisus vähemalt 1% ula-tuses eelarve kuludest. Reservfondi kasutab va-litsus järgmiste ettenägemata kulude katmiseks:

1) tulude alalaekumine;2) kulud, mis on seotud loodusõnnetuste,

tulekahju jm. taoliste juhtumitega;3) ilmastikuolude halvenemisest tingitud

majanduskulude kasv;4) täiendavad sotsiaalkulud;5) riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest

hüvitamata hindade ettenägematu tõusukatmiseks;

6) vallavara säilitamiseks ja parendamiseks.7) projektides osaluseks (reservfondi(de)

kasutamise kohta esitab valitsuse volikoguleinformatsiooni iga kvartali lõpul).

24. Kassatagavara kasutab valitsus tuludelaekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks jasee tuleb taastada volikogu määratud suurusenisamal eelarveaastal. Volikogu võib vähendadakassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tuludepuudujäägi katmiseks.

25. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänudrahaliste vahendite edasise kasutamise otstarbeotsustab volikogu.

V Muutmine ja lisaeelarve26. Eelarveaastal riigieelarvest sihtotstarbe-

liselt laekunud summad lülitatakse eelarvesse ilmavolikogu kinnituseta, kuid valitsus informeeribsellest volikogu.

27. Alaeelarvete artiklitevahelised (v.a.töötasu) põhjendatud muudatused asutusteeelarvete ja alaeelarvete käsutajate pooltkooskõlastatakse vallavalitsusega hiljemalt15.detsembriks. Ülekulu korral (võrreldeskinnitatud eelarvega) kannab vastava valdkonnanõunik või osakonna ja/või asutuse juht otsestvastutust.

28. Täiendavate tulude ilmnemisel või kuludetegemiseks, milleks ei ole eelarves rahalisivahendeid määratud või mille tegemiseksmääratud rahalistest vahenditest ei jätku, võibvalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaastalõppu esitada volikogule lisaeelarve eelnõu.

29. Eelarve muudatused ja lisaeelarvevõetakse vastu kuni kahe lugemisega.

30. Vallas kehtestatud kohalikke makse,koormisi, teenustasusid, üüre või rente võibmuuta üks kord eelarveaasta jooksul, väljaarvatud juhul, kui muudatused tulenevadRiigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusaktidest.

VI Täitmise arvestus ja aruandlus31. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on

reglementeeritud Eesti Vabariigi raamatupidamiseseadusest tulenevate eeskirjadega.

32. Asutused esitavad valitsusele eelarvetäitmise aruande järgneva kuu 5. kuupäevaks(tulud 3. kuupäevaks, kulud 10. kuupäevaks).

33. Valla aastaeelarve alaeelarvete jaosakondade ning asutuste eelarvete täitmise eestkannab vastava valdkonna nõunik, osakonna võiasutuse juht otsest vastutust.

34. Volikogule kinnitamiseks esitatavaleeelarve täitmise aruandele peab olema lisatudvolikogu poolt määratud audiitori arvamusaruande kohta.

35. Valitsuse esitatud ning revisjonikomisjonija majanduskomisjoni poolt läbi vaadatud eelarvetäitmise aruande kinnitab volikogu.

VII Lõppsätted36. Vald võib võtta laenu või emiteerida

võlakohustust tõendavaid väärtpabereid EestiVabariigi seadustes ette nähtud tingimustel.

37. Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused,lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanneavaldatakse üldiseks teadmiseks Valla Vaatlejas.

Valla Vaatleja 9Seadus

Esimene aastatuhat on alanud. Tallinnat poleolemas. Võim ja rikkus on teistes kantsides.Hoopis Iru ja Rõuge, Peedu ja Pada on kohtadeks,kuhu kuhjatakse valle, püstitatakse tarasid jatorne. Ja eriti KEDEPIV on see linnus, misvenelast ärritab ja mille ta otsustab pärast Tartualistamist järgmisena vallutada.

Aasta 1054 tähistab vene kroonikates vürstIzjaslavi võidukat retke linnuse vastu, midakutsuti Kedepiviks (tõlkes Päikese Käsi). Kas oliselleks Eesti üheks viikingiaja tähtsamakskeskuseks Keava?

Seoses Tartu Ülikooli arheoloogia õppetoolikavatsusega asuda lähemalt uurima Keava linnustja selle lähiümbrust, viidi 2000.aasta 4.aprillil läbiselle piirkonna esialgne inspekteerimine.

Ajalooarhiivis leidusid andmed üheLinnaaluste asulakoha kohta (leitud ArneKivistiku poolt 1990.a) ning Keava linnuse juuresVainu talu lähedal oleva Virumäe nimelisekabelimäe kohta, kust olevat luid leitud. Taanihindamisraamat nimetab siitkandist kahte küla –Keava 6 ja Linnaaluste 14 adramaaga.

Keava linnuses teostatava uurimusepõhieesmärgid ja tööhüpoteesid on järgmised:

Keava lähiajalugu on põhjalikumalt uurinudõpetaja Leili Rennebaum.

Tema uurimusest teame nüüd, et tõepoolesteelmise sajandi alguses olid olemas veel kaksLinnaaluste küla (Linnaaluste I ja Linnaaluste II)ja Keava asundus, mis asuvad kõik alevikust idapool. Nõukogude ajal ühendati need kolm üheksLinnaaluste külaks. Johannes Orusteülestähenduste järgi oli Linnaaluste I külas 15talu 56 inimesega ja Linnaaluste II külas samapaljutalusid. Need on 1939. a loendusandmed, millejärgi on ka kõik need talud üles loetletud. Andmedkoos muudatustega on toodud ka 1989. a 1994. aloenduste kohta. 2001.a loenduse põhjal onselles külas alles 41 suitsu (koos suvilatega).

Hiljuti pidasid koos oma sünnipäeva Keavavaimuelu sümbolid – koolimaja ja raamatukogu.Sel puhul tutvustas Leili Rennebaum lähemaltkooli ja koolimaja ajalugu.

On teada, et esimene Keava kool tegutsesLinnaaluste II külas Platsi talu maadel Tänavatalu lähedal. Sealt kolis kool üle Jaaniste tallu,kus praegu elab Aksel Margus. Praegunekoolimaja on toodud Vastjalt üle Keavasse ja saivalmis 1931.a septembriks. See oli palkmaja,ümbritsetud aiaga. Aias asus marja- ja õunaaedning juurviljaaed. Koolis oli 4 klassi.

1947/1948.õppeaastal muudeti koolkuueklassiliseks (puudus 5.klass). Et majasasusid peale klasside ka õpetaja ja koolitädikorterid, siis ei mahtunud sinna kõik klassid äraja 4. ning 6.klass töötas Järve talus Põrsakul.

Alates 1949.aastast viidi klassiruumid ElsaRingo majja. E.Ringo ise oli Siberisse saadetud.

1970.aastal muudeti kool kolmeklassiliseks ja1976.aasta sügisel suleti.

Maja jäi perekonna korteriks kuni1990.aastani, mil kool avati taas 4klassilisena.Enne seda tehti majas kapitaalremont ja sedasuures osas ühiskondlikus korras, ilma rahata.Veidi hiljem pandi majale uus katus ja viimakskorrastati välisfassaad.

Selle kooli iga kestis vaid 10 aastat ningeelmise aasta kevadel suleti kool õpilastevähesuse ja majandusliku kokkuhoiu tõttu taas.

Nüüd asubki koolimajas Keava raamatukogu.Veidi ka viimase ajaloost.

1928.a talvel tõi Linnaaluste küla noorukJohannes Oruste Kehtnast rändraamatukoguenda tallu ja alustas külaelanikele vaimuvalgusejagamist. Samal aastal tuli Keavasse noor aktiivnekoolipreili Leida Kivista, kelle ettevõtmiselmoodustatigi Keava avalik raamatukogu 15raamatuga. Maakond, haridusosakond,vallavalitsus ja annetajad olid huvitatud, etraamatukogu kasvaks.

1946.a oli juba fondis 892 raamatut ja lugejaid166. Raamatukogu on vahetanud palju asukohtinagu koolgi. Kahel korral on ta asunud eramajas.Leida Kivista, Theodor Ostrov, Meeli Männiste-Vare, Linda Kalman-Kärner, Georg Anilaid, HelviSullo-Raudsepp, Anne Ojasalu, Karin Aarma,Elle-Mai Obermann, Jutta Jukk – nemad onjuhatanud Keava raamatukogu selle 70 aastajooksul.

Vaimsus ei ole kadunud Keavast ja selleümbrusest ka täna mitte. Siin elavad lähestikkukolm kunstnikku

– Lemmi Karmo Männiku talus, kes tegelebmaalimisega nii paberile kui siidile. Tema õpetaska talvel lastele siidimaali ja kipsvormidevalmistamise kunsti.

– Kairi Orgusaar on klaasikunstnik ja elabKunilepa talus.

– Mergit Terasmees kaevu talust onsöejoonistaja.

Nemad panid raamatukogu pööningusaalisünnipäeva puhuks üles näituse.

Sünnipäeva tähistamise avas mõnusaregilauluga meile tuntud Krista Olesk. Omaluuletusi ja mõttevisandusi jagasid Vika Roosildja Ene Kensap. Viimane kinkis raamatukogule omavastilmunud luulekogu “Kui pehme samet hellaltpaitab”.

Valla Vaatleja 10 Keava

1. Keava linnus ja avaasulad on sama koht,mis vene kroonikates mainitud. Selgitada väljaselle muistise vanus ning leida jäljed venelastesõjaretkest. Senine kogemus näitab, et kõikideltlinnustelt, mida venelased omal ajal teadaolevaltpiirasid (Otepää, Tartu, Varbola) leitakse kavenepäraseid nooleotsi.

2. Keava linnus – asula süsteem kujunesvälja hiljemalt viikingiaja hakul ning see tekkisvähemalt ühe osa ümbruskonna avaasustusekontsentreerimise tulemusena, nagu seni ontäheldatud teistegi Põhja-Eesti viikingiaegsetelinnus-asulate puhul.

3. Täiesti selguseta on Keava linnus-asulaedasine saatus pärast Izjaslavi väidetavatsõjaretke: kas keskus hävitati ja seejärel hüljati?Või jätkus elu siin ka hiljem, nagu näivad osutavat2000.a inspektsioonil kogutud pinnaleiud? Midakujutasid endast Taani hindamisraamatuLinnaaluste ja Keava küla? Kas Keava linnustkasutati ka 12.-13.sajandil?

4. Detailsemat uurimist vajavad Keavalinnuse ja linnusepiirkonna seosed-suhtedHarjumaa teiste keskustega – Varbola ja Lohuga,millistest just esimest on põhjalikumalt uuritud.

2000.a läbiviidud inspektsiooni tulemuselavastati linnamäe vahetus läheduses ulatuslikasulakoht (Linnaaluste I). Kultuurikiht on sealtüse ja leiurikas, mõnes kohas leiti segiküntudhoonepõhju ja koldeasemeid. Asula pindalahinnatakse 12 ha. Niivõrd ulatuslikkuviikingiaegset asustuskeskust ei ole Eestis mujalteada ning see on üks suuremaid ka koguBaltikumis.

1.jaanuaril 2001 alustati uue projektiga ‘Keava– “Päikese Käsi”’, mis tahetakse lõpetada31.detsembrik 2004.

Üritatakse tõestada, et Keava kompleks eisaanud tekkida tühjale kohale, iseleerituna lähimapiirkonna arengust. Ta on kahtlemata olnudlaiema piirkonna keskuseks, millest kaudseltannab tunnistust vene letopisside teadegi –suurt sõjakäiku ei võetud ju ette mõne tähtsusetukantsi vastu.

Miks ja kuidas? Tõde on peidus kuskil maasees. Uurimistööd jätkuvad.

Interneti andmetele toetudes:Jutta JUKK

Uurimistööd Keava linnamäel jätkuvad

Keava lähedal Siia talus elab inglise keelestraamatute tõlkija Urve Liivamägi.

Mitu isetegevuslikku kunstnikku onPärgmaade perest.

Kõik need inimesed austasid meie juubelipiduoma osavõtuga. Tänu neile!

Tahame väga loota, et elu Keavas ei sure väljanagu paljudes meie maakohtades on sündinud.Usku ja lootust peab olema. Selle kinnituseksotsustasid mõned aktiivsemad inimesedtaasasutada Keava hariduse- ja Kultuuriseltsi.

NB! Teadmiseks Keava raamatukogulugejatele:

iga kuu esimesel pühapäeval on raamatukogulahti kl 14-16.

Jutta JUKK,Keava raamatukogu juhataja

Kuni su küla veel elab, elad sina ka…

Plantskydd – aia- ja metsavalvur - onRootsis välja töötatud ulukitepeletusvahend – valmistatud 100%looduslikest toimeainetest:spetsiaaltöötlusega verejahu, taimsedõlid. Testitud kitsede, põtrade ja jänestesuhtes. Ei sisalda sünteetilisi lisandeid,ei ole mürgine ega kahjusta loomi jakeskkonda õigel kasutamisel. Pritsitaksetaimedele enne lehtede ja noorte võrsetenärimise aega. Lahus peletab ulukideemale spetsiifilise verelõhnaga, mis eiole ebameeldiv inimesele. Lahus püsib(ilmastikukindlalt) 6 kuud talvelpuhkavatel taimedel ja kuni 4 kuudaktiivse kasvamise perioodil. Plantskyddon tõhus kaitse kitsede, põtrade jajäneste vastu.

Osta saab OÜ Kullo Aia ÄristRaplas Viljandi mnt 3

(E-R 9-18, L 9-15)

Plantskydd

Novembri algul oli valla väikesel esinduselvõimalus käia külas Soomes Nurmijärve vallas.Sõidu korraldas Rapla linnavalitsus, kes kutsuskaasa ka Rapla, Kehtna, Raikküla ja Järvakandivaldade esindajad. Reisi eesmärgiks oli tutvudakohalike omavalitsuste reformiga Soomes.Kehtnast olid reisil Reet Nero, Kalle Toomet,Tõnu Teder, Tarmo Murel ja allakirjutanu.Nurmijärvel olid väga töised kohtumised jasaime üsna palju informatsiooni, millest osatahakski kokkuvõtlikult edasi anda.

*Kõigepealt Nurmijärve vallast.Iseseisev kirikukogudus on Nurmijärvel juba

aastast 1605. Administratiivne üksus tekkis 1775.aasta maakondade (läänide) jagamisega.Nurmijärvi asub Lõuna-Soomes Helsingist pooletunni tee kaugusel. Valla pindala on 367 km2,elanikke on 33 104.

Võrdluseks Kehtna vald: pindala – 507 km2,elanikke – 5 584. Nurmijärve vallas on kolm suure-mat küla: Klaukkala (13 203 elanikku), Nurmi-järven Kirkonkylä (6 550) ja Rajamäki (5 940).Väiksemates asulates elab kokku 7 411 inimest.Valla elanike arv kasvab pidevalt, viimastel aastatel700-1000 inimest aastas, s.o. 2,4-2,5% elanik-konnast. Nii et vallal on probleeme uute elanikevastuvõtmise ja teenindamisega. Aastasehitatakse ca’ 330 eramaja ja 100 üürikorterit.Selline inimeste juurdetulek on seletatav Helsingilähedusega. Suurlinnas on elu tunduvalt kallimkui maal, mistõttu paljud loobuvad omalinnakorterist ja asuvad elama Nurmijärvel. Töölkäiakse endiselt Helingis.

Valla administratiivne keskus on Nurmijärvekirikukülas. Valda ennast ei ole haldusreformikäigus liidetud ega lahutatud, vaid ta on säilitanudoma ajaloolise suuruse. Vald on suurim tööandja– palgal on 1809 töötajat. Nurmijärvel kuulub sellearvu sisse kõikide vallaasutuste ja -ettevõtetepersonal: koolid, lasteaiad, sotsiaal- ja tervishoiu-asutused, ujula, gaasifirma, bussipark, korteri-ühendus, vee müük jt. Praktiliselt kõik, kelleteenuseid vallakodanik tarbib.

Vald on kui usaldusühing, mida Nurmijärveljuhib 51-liikmeline volikogu. Vallavalitsuses on11 inimest. Valitsusele alluvad 14 komisjoni(eluaseme-, tervishoiu-, sotsiaal-, noorsoo-, kooli-, kehakultuuri-, kultuuri-, ehitus-, keskkonna- jne.komisjonid) ja vallaasutused. Rõhutati ka, etNurmijärvel on palju komisjone, teistes valdadestavaliselt nii palju pole.

Ülevaate Nurmijärve vallast andis meilevallavanem Kimmo Behm. Temalt kuulsime kavalla tuludest-kuludest. Valla eelarve selleksaastaks on 718 milj. marka. Tulude poolel onsuurimaks laekumiseks tulumaks – 488 milj.marka,riigilt saadakse toetust 51 milj., teenuste eestlaekub 93 milj. ja laenu võetakse 60 milj., lisaksväiksemad laekumised kinnisvaramaksu jm. näol.Vallale laekuva tulumaksu määra otsustab valdise, ja see on Nurmijärvel 17,75% töötasudelt.Peale selle tasuvad inimesed riigimaksu, nii, etkokkuvõttes läheb kahest teenitud margast üksmaksudeks. Valla kuludest moodustavad suuremaosa tervishoid (arstiabi, eriarsti teenused,tervisekeskused, vanurite hooldus) – 39%,sotsiaalteenused (sh. lasteaiad) – 31% ja haridus– 26%.

Nurmijärvi on Soome kirjandusklassikuAleksis Kivi sünnikoht ja nii ongi valla vapilkujutatud seitset venda.

Haldusreformist Soomes rääkisid Jussi-PekkaAlanen ja Pekka Myllyniemi.

Ajaloost. Soomes oli aastal 1940 607 valda.Sõjajärgselt läks üle 40 valla Karjalast NLalluvusse.

Edasine valdade arvu muutus oli järgmine:1950-547 1965-547 1970-5181975-478 1980-464 1985-4611990-460 2000-452 2001-448Nagu näha, oli kõige suurem valdade arvu

vähenemine aastail 1965-1980 - 83 valda. Viimasepaarikümne aastaga 1980-2000 vähenes valdadearv 12 võrra.

Kohaliku omavalitsuse seadusi on tehtudmitmeid ja täiendatud aastatel 1925, 1977 ja 1993.Viimasel muutmisel nähti ette, et kui vallad ise onühinemise vastu, siis jõuga saab seda tehaparlament. 1997.a. täienduse kohaselt saavadühinevad vallad riigitoetust kuni 25 miljonitmarka, mis makstakse välja kolme aasta jooksul.Praegu on parlamendi menetluses muudatus, etsuurendada ühinemistoetust 40 miljonini, mismakstakse viie aasta jooksul.

Soome omavalitsuste reformikava koostati1970.aastal. Kava kohaselt taheti valdade arv viia518-lt 320-ni. Nii ei läinud ja praegu on 448 valda.Omavalitsuste suurused on väga erinevad: 5,9km2 kuni 15 000 km2. Soome lõunaosas ontihedalt väikese territooriumiga valdasid, põhjasasuvad pool-inimtühjad hiigelvallad. Ka elanikearvult on erinevused märgatavad:

elanikke valdade arv osa elanikkonnast...4000 193 8,8%4000-10 000 157 20,5%10 000-20 000 64 17,5%20 000-50 000 33 18,5%50 000-100 000 7 9,6%100 000-... 6 25,1Need andmed on pärit ajast, kui oli 460

omavalitsusüksust. Keskmiselt on vallas elanikke6 500. Soomlaste sõnul on inimesed rohkem rahulväikestes ja suurtes valdades, vähem keskmistes.Elanike arvu suurenemisest ja vähenemisestsõltuvalt jagatakse Soome kasvu- ja kahanemis-piirkondadeks. Soomes on üle 200 valla, kus onvähe elanikke. Nendes piirkondades on tekkinudvaldade liidud, kes hoolitsevad teenuste pakku-mise eest, kellele kuuluvad ka vallaasutused ja –ettevõtted.

Ka tänasel päeval räägitakse valdade ühine-misest. Mis on selle eesmärk? Soome soovibarendada heaoluühiskonda. Vald peab hoolitsemakõigi teenuste pakkumise eest. Vastutavad agavald ja riik koos. Peab olema selgelt jagatud, midateeb vald, mida riik. Valdade liitmisel peakshakkama paremini toimima kohalik demokraatia,paranema teenuste andmine ja tulema valdajuurde elanikke, et saada rohkem maksuraha.

Pähe turgatas retooriline küsimus, kust tulebmaksuraha neisse valdadesse, mis elanikesttühjaks valguvad.

Räägiti veel piirkondlikust koostööst,piirkonna atraktiivsusest ja seda mõjutavatestteguritest.

Saime ka ülevaate kahest valdade liitmisenäitest.

Esimene näide. Lohja vallad.Vallad ühinesid 1997.a. Pekka Myllyniemi oli

vallavanem enne ja ka pärast ühinemist. Sellesprotsessis riik ei osalenud, vallad leppisid isekokku. Tegemist oli tüüpilise rõngasvallaga.Lohja linnas elas 15 000 inimest, seda ümbritsevasvallas 19 000. Lohja asub Helsingi lähedal. Varemoligi tegemist ühe üksusega, mis 1926.a. tehtikaheks vallaks. Esimene taasühendamise katse

HALDUSREFORMIST SOOMESValla Vaatleja 11Soome

oli 1980.aastal. 64% elanikest hääletas ühinemisevastu. !990-ndate aastate lama (majanduskriisSoomes) ajal lõpetas tegevuse Lohja ehitus-materjalide tehas. Oli vaja piirkondlikku koostööd.Algas uus ettevalmistus ühinemiseks. Eesmär-giks seati paremate arengutingimuste loomine,teenindussüsteemi efektiivsemaks muutmine,raha säästmine. 1994. aastal koostati materjal“Oleme Lohja elanikud”, algas arengukavategemine, mis pidi andma vastuse, kuidas valdedasi tegutseb. Moodustati töörühmad, koostatimaterjal “Võimaluste Lohja”, mida arutatimõlemas volikogus 1995.aastal. Volikogud kiitsidühinemiskava heaks. Korraldati rahvahääletus.Linnas pooldas ühinemist üle 90% hääletanutest,vallas üle 50%. 1996.a. veebruaris kiitis valitsusühinemisotsuse heaks, ja 1997. a. vallad ühendati.Lohja sai riigilt toetust 22 milj. marka.

Nagu näha - üsna pikk protsess. Kui maküsisin, kas ühinemise otsus võis sõltuda lamast,sain jaatava vastuse. Antud näites olidkiühinemise eeldusteks suurlinna lähedus,majandusraskustes vallad ja rõngasvalla mudel.Teisele küsimusele, kas ühinemine täitis lootused,kas saadi loodetud tulemus, kas seda on võimalikmõõta, sain vastuse, et ilmselt täitis aga mõõtaseda ei saa. Lõppjärelduste tegemiseks on vajaka pikemat aega, kõik positiivsed nihked ei avaldunii ruttu.

Teine näide. Põhja pool, Oulu lähedal asuvadkaks omavalitsust: Raahe linn ja Patijoki vald.

Siin oli ühinemise algatajaks riik. 2000. aastaalgul otsustas siseministeerium välja selgitadaühinemise võimalused. Ohtu nähti selles, etinimesed kolivad mujale elama, näiteks Oulu linna.Tuli välja selgitada elamistingimused, teenustetase ja kättesaadavus, identiteedi küsimus, vallaimidž, vallamajanduse seisund. Eesmärgiks seatielamistingimuste parandamine, teenustepaindlikumaks muutmine, otsuste selgus. Raaheimidzh ei olnud kuigi hea, ega ole seda ka praegu.Mõlema omavalitsuse majandusnäitajad onkehvad.

Hinnangute põhjal on ühinemine võimalik japiirkonnale kasulik. Ettepanekud olid järgmised:mõlemad omavalitsused lõpetavad tegevuse jaluuakse uus omavalitsus, volikogud peakstegema ühinemisotsuse, kui nad seda ei tee –tuleb rahvahääletus. Nii tehtigi siseministeeriumiskäesoleva aasta augusti lõpus otsus – viia läbirahva hääletus. Tänaseni veel hääletust läbiviidud ei ole.

Situatsioon ning traditsioonid Eestis jaSoomes on erinevad, mistõttu kuuldud-nähtudomavalitsuste mudeleid ja ühinemisjuhtumeidotse üle võtta ei saa. Küll on aga valla ülesandedja kohustused oma elanike ees sarnased, samutieesmärk – omavalitsuse jätkusuutlikkus, elanikeparem teenindamine jne.

Et teha haldusreformi Raplamaal ja võtta vastukosilasi, kes on Kehtnale teinud ühinemisette-panekuid, peaks muidugi lähtuma sisust, mittepelgalt piiride tõmbamisest, nagu seda algseltvalitsus välja pakkus. Oluline polegi ehk niivõrdelanike arv ja territooriumi suurus, vaid ühinemiseeesmärk, mis peab olema selgelt fikseeritud, väljatuues konkreetsed plussid ja miinused, mispeavad olema ka mõõdetavad. Kui see on kõigileselge, tuleb küsida ka rahva arvamust.

Niipalju siis reisimeenutusi ja mõtteid.Tõnis BLANK,Volikogu liige,

revisjonikomisjoni esimees

Miks elukohtamääratleda

ehk sissekirjutada?

Alates 01.01.2001 hakkas kehtima rahvastiku-registri seadus (RT I 2000, 50, 317), milles onsätestatud, et 01.01.2002.aastast võetaksekasutusele rahvastikuregister. Vastavalt sellelelähtuvad järgmisest aastast mitmed ametkonnad(maksuamet, haridusasutused jne) omatoimingutes isiku rahvastikuregistris määratletudelukohast ehk sissekirjutusest.

Kuidas moodustub rahvastikuregister?Rahvastikuregistri moodustamisel kantakse

seni eraldi peetud rahvastiku arvestuseandmebaasist, Eesti hääleõiguslike kodanikeriiklikust registrist ja Eesti hääleõiguslikevälismaalaste riiklikust registrist andmed ülerahvastikuregistri arhiivi. Sealt kantakserahvastikuregistri aktuaalsete andmete ehkpõhiregistri hulka nende isikute andmed, kellekohta on teada:

· Perekonnanimi· Eesnimi· Sünniaeg· Sünnikoht· Sugu· Isikukood· Elukoha aadress vähemalt kohaliku

omavalitsuse täpsusega· Eesti kodakondsusesse kuulumine või

kehtiva elamisloa omamineIgal inimesel on õigus kontrollida oma ja oma

alaealiste laste ning eestkostetavate rahvastiku-registrisse kantavate andmete olemasoluandmebaasis (kohalikus omavalitsuses, kus nadon ennast määratlenud ehk sisse kirjutanud) jaesitada puuduvad andmed. Selleks võtta kaasaisikut tõendav dokument.

Elukoha andmetena kohaldatakse senirahvastiku arvestuse andmebaasis olevaidandmeid ehk teisisõnu, inimesel, kes on ennastelukohta registreerinud ja elab antud aadressil,pole põhjust muretseda. Kui inimesel ei oleelukohta määratletud (näit on aastaidväljakirjutatud), siis tema andmeid ei kantaaktuaalsete hulka ehk põhiregistrisse.

Miks elukohta määratleda:* elukoha registreerimisel selgub, millisesse

omavalitsusse elanik kuulub ning see võimaldabtagada tema õigused, alustades valimisõigusest;pakkuda eluasemetoetust ja eraldada erinevaidsotsiaalabirahasid.

Seab ka kohustusi- näiteks kaitseväeteenistusja kooliskäimise kohustus.

* pikemas plaanis on see aluseks, mille järgikogu piirkonna elu ja sealsete inimeste vajadusiarvestavaid teenuseid arendada. Selle järgi saabriik ka kohalikele omavalitsustele nendeülesannete täitmiseks raha jagada.

Aili GUTMANN,Rapla Maavalitsuse peaspetsialist

Olles tänaseks töötanud 40 aastat, pole ma Valtukultuurielu korraldajana tahtnud koolitustestkõrvale jääda. Osaledes Rahvakultuuri Arendusja Koolituskeskuse mitmetel kursustel, saanalati kosutust mõtetele, et olen oma tegevusegaõigel teel. Kultuuriministeeriumi suund onselline, et valdades kohapeal ei lõhutaksaastakümnete vältel hästi toiminud rahvamajadesüsteemi.

Aga kui erinev on olukord Eestimaa valdades!Enamuses paikades on rahvamajad säilinud,

isetegevusringide juhid on tasustatud ningrahvatantsijad, laulurahvas jt ei pea ise maksmaselle eest, et viivad edasi meie ainulaadsetrahvakultuuri.

Ka meie maakonna mitmes piirkonnas on nii.Kui palju tulemuslikum on kultuuritöö, kui majason kaks töötajat: juhataja ja kunstiline juht (niion Järvakandis, Valgus, Märjamaal jne).

Kas saame kultuurielu jätta vaid seltsidevedada? Seltsi ju ülalt poolt luua ei saa, sellekspeaks algatus tulema soovijailt endilt, kui neil onvajalikke oskusi ja tegutsemiseks vajalikku raha.Loota, et toetussummad tulevad fondide kaudujust sinu seltsile, oleks naiivne.

Loomulik on küll, et kõikvõimalikest fondidestraha palutakse, aga saada õnnestub harva.

Loomulik on ka see, et rahvamaja juurestegutseksid huviklubid, ringid, seltsingud.Seltsing on ühiste huvide ja eesmärkidegategutsev ühendus, mis võib saada ka rahalisttoetust näiteks kohaliku omaalgatuseprogrammilt.

On vajalik, et mõtestaksime rahvakultuurikaasaegses kontekstis.

Selleks on vaja, et rahvamajal on kohalikukultuurielu arengukava. Arengukava ei saa tehailma abilisteta. Rahvamaja juures peab olemanõukogu, kellel seltsi- ja kultuurielu olekssüdameasi.

Kui palju ükskõiksust on maal, masendust jamõttetut koduseinte vahele sulgumist! Sellistsuhtumist on palju ka meil Valtus, eriti Kaereperealevikus. Rõõmu teeb, et Valtu kandi küladesluuakse külaseltsinguid, on valitud külavanemadja paljugi tehakse koos ära (Saunaküla, Kumma,Nurme, Põrsaku). Kaereperes on majad elanikketäis, aga me teame, kui vähesed kohalikusühistegevuses osalevad. Armastust kodukohavastu on vähe, meie üldkasutatavad paigad –bussipeatused, haljasalad jne – võivad rämpsusisse kasvõi uppuda – koristama ei tõuse meiekäsi.

Kui elanikud ei tahaks käia teatrietendustelvõi pidudel, siis võiksid nad osaleda õpiringides,külastada seltsimajas toimuvaid näitusi või tasutakohtumisõhtuid. Öeldakse, et pole infot saanud.Kas nähakse või huvitutakse reklaamplakatist?Jah, arvutiga pole need mul kujundatud, sestseltsimajal ei ole ei kirjutusmasinat ega arvutit.

Õnneks on siiski neid, kes kultuurisünd-mustel osalenud, on olnud toetajaid ja abilisi.Tuhat tänu teile, perekonnad Hannust, Kurisoo,Vitsur, Laas, Metsallik, Raudsepa, Randjärv,Pikkov, tänu Vanatalu-perele! Tänusõnad ValtuHoiuühistule, Kehtna Vallavalitsusele,

Sadolinile, Valtu-Vivale, Vatu Veinile, RaplaMuusikakoolile.

Tunnen rõõmu, et oleme suutnud tegutsedakoostöös Valtu raamatukoguga, Valtu Põhi-kooliga. Õnnelik võin olla, et meil on Valtustoredad õpetajad, kes on kunsti, käsitööd,näitemängu, muusikat ja rahvatantsu õpetanud,rahvalikke spordivõistlusi korraldanud.

Mida teeksin, kui meil ei oleks näiteringe,Lemmit ja kapelli Lemmikud, bände Brändy jaVPÜ? Millised tänusõnad peaksin ütlema SirjeBuusmannile, Ando Valmsenile, AnneArchipovile, Aime Smittile, Linda Laurimäele,Tenno Teetsile, Renate Põllule? Ei see aitäh ajaskustu…

Aitäh teile, pensionärid, aitäh teile, nooredtütarlapsed ja väikesed tüdrukud-poisid! Koosoleme mõndagi teinud.

Kodukandipäevad, ühiskülastused kõigisseEestimaa teatritesse, näituste, muuseumide,laatade külastused, foto- ja kunstinäitusedseltsimajas, laste jooksu- ja joonistusvõistlused,rendzhuõppused, temaatilised õhtud, anima-filmiüritused, lemmikloomapäev, “aiamaailm” jalillenäitus, reesõidud ja ratsutamised vastla-päeval, jaaniõhtu, jõuluõhtu, diskod lastele janoortele, puhkeõhtud Brandy, VPÜ, Curacao jabändiga Mehed Ei Nuta, Nukuteatri, VAT Teatri,Theatrumi ja Reky etendused Valtus ning EestiKontserdi kontserdid meie igivanas seltsimajas– see on kokkuvõttev loetelu Valtu Seltsimajapoolt korraldatust 2001.aastal.

Kõigega käib kaasas alaline mure, et rahaürituste jaoks ei ole. Paluda toetust, laenata,rikkuda oma närve, taluda solvanguid, selgitadaalaealistele, et neile on riiklikult kehtestatudteatud piirangud… Maksta külalisbändidele,teatritele, õhtujuhtidele omast taskust sellesumma, mis kontrollsummast puudu jääb, kuikülastajaid vähe. Kord 1750, teinekord 500, siis600 – see on nii tavaline. Minu rumalus on vaidselles, et ma õppust ei võta ja ikka üritusikorraldan.

Tänan Spordimaja juhtkonda, Eidi Terasmaad,Valtu lasteaeda, kohalikke kauplusi.

Tänan oma poegi Kalvit ja Kalevit, kes rahaküsimata üritusi sisustanud, oma autogakülalisesinejaid kohale toonud, seltsimajatelefoniarveid maksnud, kui ema rahakott tühi.

Milleks see kõik? Kas rõõm mõnestkordaläinud tegemisest, kultuurisündmusestkaalub selle üles?

Suvel kodukandipäevadel keskööl valtu-lastega koos ilutulestikku jälgides oli küll tunne,et meid on koos nii lõpmatult palju ja kõik onrõõmasd! Mõni julges juubeldadagi hõiga-tes:”Elagu Valtu!”

Kõigile, oma rahvale ja teistelegi tahaksinöelda:”Tule ikka me rõõmude juurde, tulejälle…”

Helgi SUSSI,Valtu kultuurikorraldaja

Valla Vaatleja 12 Kool, arvamusRahvakultuur on meie jaoks kapital./Aare Kasemets/

Mõtteid seltsielust, rahva- jakõrgkultuurist Valtus