Tallinna Ülikool

Pedagoogiline Seminar

Veera Radionova

JAAPAN. MONGOOLIA

Referaat

Tallinn 2015

Veera Radionova

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................................4

Jaapan..........................................................................................................................................5

1 Nimi....................................................................................................................................5

2 Asend ja suurus...................................................................................................................6

2.1 Saared...........................................................................................................................6

2.2 Pindala..........................................................................................................................7

2.3 Äärmuspunktid.............................................................................................................7

3 Loodus.................................................................................................................................7

3.1 Pinnamood....................................................................................................................7

3.2 Maavärinad...................................................................................................................8

3.3 Veestik..........................................................................................................................8

3.4 Kliima...........................................................................................................................8

3.5 Elusloodus....................................................................................................................9

4 Riik....................................................................................................................................10

4.1 Riigikord.....................................................................................................................10

4.2 Haldusjaotus...............................................................................................................10

5 Rahvastik...........................................................................................................................10

5.1 Suuremad linnad.........................................................................................................11

6 Majandus...........................................................................................................................12

Mongoolia.................................................................................................................................13

2

Veera Radionova

1 Riik....................................................................................................................................13

1.1 Mongoolia riigijuhid..................................................................................................13

1.2 Mongoolia riigihaldusasutused..................................................................................13

1.3 Haldusjaotus...............................................................................................................13

1.3.1 Aimakid...............................................................................................................14

1.3.2 keskalluvusega linn.............................................................................................15

1.4 Rahvastik....................................................................................................................15

Kokkuvõte.................................................................................................................................16

Kasutatud kirjandus..................................................................................................................17

3

Veera Radionova

Sissejuhatus

Selle töö eesmärgiks on õppida koostada nõuetele vastava referaadi kiiresti ja lihtsalt.

4

Veera Radionova

JaapanJaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-

koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini

lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri.

Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord

kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.

Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja

Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on

Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō

piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on

maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese.

Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku

võimu teostab aga valitav parlament (inglise keeles Diet, jaapani keeles 国会 Kokkai).

1 Nimi

5

Veera Radionova

Jaapani keeles on Jaapani kohta käibel

kaks nime: Nippon ja Nihon, mida

loetakse erinevalt, kuid tähistatakse

samade hiina märkide ehk kanji'dega:

日 本 . Nime Nippon kasutatakse

ametlikus kontekstis, näiteks Jaapani

rahatähel jeenil ja postmarkidel. Nihon

on igapäevasem nimi, mida kasutatakse

tänapäevases kõnes. Nii Nippon kui ka

Nihon tähendavad “päikese allikat”,

mõnikord tõlgitakse seda ka “tõusva

päikese maaks”. Nimi viitab Jaapani

asendile Hiinast ida pool – hiinlastele

tähendas Jaapan ajalooliselt maad, kust

tõusis päike. Enne nime Nihon kasutuselevõttu tunti Jaapanit Hiinas Wa maa ehk

Kääbustemaa nimega, mis tuli jaapanlaste suhteliselt väikesest kasvust (võrreldes hiinlastega).

Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel.

Marco Polo, kes 13. sajandil Kaug-Idas reisis, oli kuulnud hiinlastelt Cipangu-nimelisest

maast (Cipangu oli veel üks hiinakeelne nimetus tõusva päikese maa kohta) ja nii jõudis

Jaapan Euroopa maakaartidele Zipanguna. Hiina keelest laenates jõudis Cipangu ka malai

keelde – kujul Jepang. Malaikeelne Jepang rändas 16. sajandil Portugali kaupmeeste

vahendusel ka Euroopa keeltesse.

Eesti keeles on kasutusel olnud sellised tänapäevase nimega sarnased variandid nagu Japana-

maa, Japania-maa, Japan, aga ka Carl Robert Jakobsoni pakutud Dshapan.

2 Asend ja suurus

Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia

rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-

Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri (vt. Joonis 1. Jaapan ja selle

ümbrus).

6

Joonis 1. Jaapan ja selle ümbrus

Veera Radionova

2.1 Saared

Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart, ning arvukalt väiksemaid saari. Jaapani

saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō (77 982 km²), Honshū (227 963 km²),

Shikoku (18 800 km²) ja Kyūshū (35 640 km²). Kokku moodustavad need neli saart 97%

kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei

saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes

Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks

maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili

saare staatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast

Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja

Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad.

2.2 Pindala

Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja

maismaapindala 364 485 km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid

väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal.

2.3 Äärmuspunktid

Jaapan asetseb 20. ja 46. põhjalaiuse ning 122. ja 154. idapikkuse vahel.

Põhjapoolseim punkt on Hokkaidō prefektuuri kuuluval Bentenjima saarel (45°31'35″N).

Kui aga lugeda Jaapani territooriumiks ka vaidlusalune Põhjaterritoorium ehk Lõuna-Kuriilid,

oleks Jaapani põhjapoolseimaks punktiks Iturupi saare põhjatipus asuv Kamuiwakka neem

(45°33'N).

Lõunapoolseim punkt on Filipiini meres Okinotorishima atollil (20°25'N).

Läänepoolseim punkt on Ryūkyū saarte hulka kuuluva Yonaguni saare läänetipus, Irizaki

neemel (122°59′E).

Idapoolseim punkt on Vaikses ookeanis asetseval Minamitorishima saarel (153°58′E).

7

Veera Radionova

3 Loodus3.1 Pinnamood

Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik

kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik,

mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani

kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji

mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed

on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on

praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et

saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia

laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas.

3.2 Maavärinad

Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja

kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000

maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei

põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat. Aeg-ajalt esineb

aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō

maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tōkyō ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal

Kōbe linna tabanud 7,2-magnituudises maavärinas hukkus üle 6000 inimese. 2011. aasta 9-

magnituudine Tōhoku maavärin ja sellele järgnenud tsunami tappis vähemalt 15 000 inimest

ning põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas.

3.3 Veestik

Suurem osa Jaapani jõgedest on lühikesed (alla 300 km) kiirevoolulised mäestikujõed.

Enamasti on nad mittelaevatatavad, see-eest kujutavad nad endast väärtuslikku hüdroenergia

allikat. Jaapani pikim jõgi on 367 km pikkune Shinano jõgi, mis läbib Nagano ja Niigata

prefektuure ning suubub Jaapani merre. Suurim mageveejärv on Kyōtost kirdes paiknev Biwa

järv.

8

Veera Radionova

3.4 Kliima

Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on

parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest

põhjapoolseimal, Hokkaidō saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5

kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed,

õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved

kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tōkyōs on

suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad

(üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C).

Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal,

saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli

lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab

umbes kuus nädalat.

Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel.

Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning

hävitavad viljasaake ja purustavad maju.

3.5 Elusloodus

Jaapani territooriumil eristatakse üheksat bioregiooni ehk bioomi, mis peegeldavad saarestiku

kliimat ja geograafiat. Nende bioregioonide hulka kuuluvad nii subtroopilised niisked

laialehised metsad Ryūkyū saartel, parasvöötme laialehised ja segametsad peasaartel, kui ka

näiteks parasvöötme okasmetsad põhjapoolsetel saartel. Metsa all on koguni 70% Jaapani

pindalast. Mitmekesise kliima tõttu on Jaapani taimestik väga liigirikas. Jaapanile

iseloomulike taimeliikide hulka kuuluvad näiteks bambus, jaapani seeder ja jaapani mänd.

Väikesi mände kasvatatakse sageli ka bonsai’de ehk miniatuursete potipuudena. Erilisel kohal

jaapanlaste igapäevaelus on sakura ehk jaapani kirsipuu – kirsiõite ilu imetlemiseks

kogunevad jaapanlased kevaditi hanami'le ehk „kirsside vaatamise“ peole. Mitmed taimed,

nende seas sellised traditsiooniliselt Jaapaniga seostatavad kultuurtaimed nagu riis ja

krüsanteem, on aga toodud sisse Mandri-Aasiast.

9

Veera Radionova

Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku.

Nõnda elutsevad Ryūkyū saari ümbritsevas troopilises meres näiteks eredavärvilised

korallkalad, kilpkonnad ja merimaod, samas kui saarestiku põhjaossa jäävat merd asustavad

merilõvid, kotikud ja nokisvaalad. Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja

putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Jaapani imetajatest suurimad on pruunkaru ja aasia

mustkaru. Väikekiskjatest võib Jaapanis kohata rebast ja tanuki’t ehk kährikkoera. Jaapanis on

ka kaks liiki metskasse: haruldane Iriomote kass (Prionailurus iriomotensis), keda näeb vaid

Iriomote saarel, ja tavalisem leopardkass (Prionailurus bengalensis), keda võib kohata ka

Mandri-Aasias. Üks Jaapani iseloomulikemaid imetajaid on jaapani makaak, maailma

põhjapoolseima levilaga ahv, kes on üks Jaapani endeemilistest loomaliikidest. Endeemilised

on ka paljud Jaapani linnuliikidest, nende hulgas Jaapani rahvuslind roheline faasan. Jaapanis

talvituvad mitmed rändlinnud, näiteks luiged, haned ja kured. Jaapani endeemiliste

loomaliikide seas on ka jaapani hiidsalamander (Andrias japonicus), kes on üks maailma

suuremaid kahepaikseid. Jaapani mageveekaladest on olulisemad ayu (Plecoglossus altivelis),

koger ja karpkala, merekaladest punane merikoger (Pagrus major). Putukatest leidub Jaapani

saarestikus arvukalt mitmesuguseid liblikaid, kiile, tsikaade, kilke ja jaanimardikaid.

4 Riik

Jaapani mittehalduslik jaotus piirkondadeks. Kaardilt puudub Okinawa piirkond.

4.1 Riigikord

Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on põhiseadus

(Kenpo), mis kehtestati pärast II maailmasõda 1947. aastal. Põhiseaduses on kindlaks

määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite

funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on

kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb

Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in).

Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad

eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib

oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride

peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)",

10

Veera Radionova

mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta

vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.

4.2 Haldusjaotus

Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ( 道 ; dō) ja kaks

linnaprefektuuri (府 fu).

5 Rahvastik

Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4%

elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka,

nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud

korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad

on ka hiinlased ja vietnamlased.

Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige

hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.

Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik

vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.

sajandi lõpus. Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,4 aastat, mis on kõrgeim maailmas. 2004.

aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%.

Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast

inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008.

aasta septembri lõpuks 36 276, 2009. aasta septembris 40 399, 2010. aasta septembris 44 449,

1. septembril 2011 47 756, 2012. aasta septembris 51 376 ja 2013. aasta septembris 54 397.

Samas on laste osakaal maailma riikidest madalaim – 2009. aasta andmetel oli alla 15-aastaste

osakaal rahvastikus 13,4% ja 2013. aastal 12,9%.

5.1 Suuremad linnad

Koht Linn (omavalitsus) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku

tihedus (in/km²)

11

Veera Radionova

1. Tōkyō (23

eriringkoda)

8 391 000 616,65 13 500

2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246

3. Ōsaka 2 636 200 222,11 11 869

4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818

5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668

6. Kōbe 1 529 900 552,72 2768

7. Kyōto 1 472 800 827,90 1779

8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165

9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352

10. Saitama 1 184 300 217,49 5445

11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281

12. Sendai 1 027 900 788,09 1304

13. Kitakyūshū 989 600 487,66 2029

14. Chiba 931 500 272,08 3424

15. Sakai 833 000 149,99 5553

12

Veera Radionova

6 Majandus

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt

väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse

kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse

üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda

süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani

olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast

hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.

Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel

oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus

majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980. aastate lõpul esinenud

üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse

hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon

kergitasid 1996. aastal majanduse kasvutempo 3,9%-ni, kuid 1997. aastast alates on Jaapani

majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnisvarasektoris, mida

süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999. aastal suutis valitsus majanduse enam-

vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja

koondumine linnadesse. (Jaapan, 2015)

MongooliaMongoolia on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga.

13

Veera Radionova

1 Riik1.1 Mongoolia riigijuhid

Jumdžaagijn Tsedenbal (Anastasia Filatova), Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I

sekretär aastatel 1940–54; 1981–84

Džambõn Batmönh

1.2 Mongoolia riigihaldusasutused

Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei

Suur Rahvahuraal

1.3 Haldusjaotus

Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (аймаг ; kokku 21) ja keskalluvusega linnaks

(хот). Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste

nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega.

1.3.1 Aimakid

Arhangaj – Архангай (Tsetserleg – Цэцэрлэг)

Bajanhongor – Баянхонгор

Bajan-Ölgij – Баян-Өлгий (Ölgij – Өлгий)

Bulgan – Булган

Darhan – Дархан-Уул (Дархан)

Gobi Altai (Gov-Altaj) – Говь-Алтай (Altaj – Алтай)

Gov-Sümber – Говь-Сүмбэр (Tšojr – Чойр)

Ida-Gobi (Dornogov) – Дорноговь (Sajnšand – Сайншанд)

Idaaimakk (Dornod) – Дорнод (Tšojbalsan – Чойбалсан)

14

Veera Radionova

Kesk-Gobi (Dundgov) – Мандалговь (Mandalgov – Мандалговь)

Dzavhan – Завхан (Uliastaj – Улиастай)

Orhon – Орхон (Erdenet – Эрдэнэт)

Sühbaatar – Сүхбаатар (Baruun-Urt – Баруун-Урт)

Selenge – Сэлэнгэ (Sühbaatar – Сүхбаатар)

Keskaimakk (Töv) – Төв (Dzuunmod – Зуунмод)

Uvs – Увс (Ulaangom – Улаангом)

Hovd – Ховд

Hentij – Хэнтий (Öndörhaan – Өндөрхаан)

Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön – Мөрөн)

Övörhangaj – Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)

Lõuna-Gobi (Ömnögov) – Өмнөговь (Dalandzadgad – Даланзадгад)

1.3.2 keskalluvusega linn

Ulaanbaatar – Улаанбаатар

1.4 Rahvastik

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Mongoolia elanikkonnast mongolid 94,95%

(sealhulgas halhamongolid 82,40%), kasahhid 3,86%, teised turgi rahvad 0,70% ja muudest

rahvustest inimesed (peamiselt hiinlased, venelased ja korealased) 0,50%. (Mongoolia, 2015)

15

Veera Radionova

Kokkuvõte

Kodutöö käigus meenutasin vanu teksti töötluse võtteid ja õppisin uusi.

16

Veera Radionova

Kasutatud kirjandus

Jaapan. (09. 02 2015. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan

Mongoolia. (09. 02 2015. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia

17