Tallinna Ülikool
Pedagoogiline Seminar
Veera Radionova
JAAPAN. MONGOOLIA
Referaat
Tallinn 2015
Veera Radionova
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................4
Jaapan..........................................................................................................................................5
1 Nimi....................................................................................................................................5
2 Asend ja suurus...................................................................................................................6
2.1 Saared...........................................................................................................................6
2.2 Pindala..........................................................................................................................7
2.3 Äärmuspunktid.............................................................................................................7
3 Loodus.................................................................................................................................7
3.1 Pinnamood....................................................................................................................7
3.2 Maavärinad...................................................................................................................8
3.3 Veestik..........................................................................................................................8
3.4 Kliima...........................................................................................................................8
3.5 Elusloodus....................................................................................................................9
4 Riik....................................................................................................................................10
4.1 Riigikord.....................................................................................................................10
4.2 Haldusjaotus...............................................................................................................10
5 Rahvastik...........................................................................................................................10
5.1 Suuremad linnad.........................................................................................................11
6 Majandus...........................................................................................................................12
Mongoolia.................................................................................................................................13
2
Veera Radionova
1 Riik....................................................................................................................................13
1.1 Mongoolia riigijuhid..................................................................................................13
1.2 Mongoolia riigihaldusasutused..................................................................................13
1.3 Haldusjaotus...............................................................................................................13
1.3.1 Aimakid...............................................................................................................14
1.3.2 keskalluvusega linn.............................................................................................15
1.4 Rahvastik....................................................................................................................15
Kokkuvõte.................................................................................................................................16
Kasutatud kirjandus..................................................................................................................17
3
Veera Radionova
Sissejuhatus
Selle töö eesmärgiks on õppida koostada nõuetele vastava referaadi kiiresti ja lihtsalt.
4
Veera Radionova
JaapanJaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-
koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini
lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri.
Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord
kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja
Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on
Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō
piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on
maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese.
Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku
võimu teostab aga valitav parlament (inglise keeles Diet, jaapani keeles 国会 Kokkai).
1 Nimi
5
Veera Radionova
Jaapani keeles on Jaapani kohta käibel
kaks nime: Nippon ja Nihon, mida
loetakse erinevalt, kuid tähistatakse
samade hiina märkide ehk kanji'dega:
日 本 . Nime Nippon kasutatakse
ametlikus kontekstis, näiteks Jaapani
rahatähel jeenil ja postmarkidel. Nihon
on igapäevasem nimi, mida kasutatakse
tänapäevases kõnes. Nii Nippon kui ka
Nihon tähendavad “päikese allikat”,
mõnikord tõlgitakse seda ka “tõusva
päikese maaks”. Nimi viitab Jaapani
asendile Hiinast ida pool – hiinlastele
tähendas Jaapan ajalooliselt maad, kust
tõusis päike. Enne nime Nihon kasutuselevõttu tunti Jaapanit Hiinas Wa maa ehk
Kääbustemaa nimega, mis tuli jaapanlaste suhteliselt väikesest kasvust (võrreldes hiinlastega).
Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel.
Marco Polo, kes 13. sajandil Kaug-Idas reisis, oli kuulnud hiinlastelt Cipangu-nimelisest
maast (Cipangu oli veel üks hiinakeelne nimetus tõusva päikese maa kohta) ja nii jõudis
Jaapan Euroopa maakaartidele Zipanguna. Hiina keelest laenates jõudis Cipangu ka malai
keelde – kujul Jepang. Malaikeelne Jepang rändas 16. sajandil Portugali kaupmeeste
vahendusel ka Euroopa keeltesse.
Eesti keeles on kasutusel olnud sellised tänapäevase nimega sarnased variandid nagu Japana-
maa, Japania-maa, Japan, aga ka Carl Robert Jakobsoni pakutud Dshapan.
2 Asend ja suurus
Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia
rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-
Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri (vt. Joonis 1. Jaapan ja selle
ümbrus).
6
Joonis 1. Jaapan ja selle ümbrus
Veera Radionova
2.1 Saared
Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart, ning arvukalt väiksemaid saari. Jaapani
saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō (77 982 km²), Honshū (227 963 km²),
Shikoku (18 800 km²) ja Kyūshū (35 640 km²). Kokku moodustavad need neli saart 97%
kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei
saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes
Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks
maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili
saare staatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast
Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja
Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad.
2.2 Pindala
Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja
maismaapindala 364 485 km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid
väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal.
2.3 Äärmuspunktid
Jaapan asetseb 20. ja 46. põhjalaiuse ning 122. ja 154. idapikkuse vahel.
Põhjapoolseim punkt on Hokkaidō prefektuuri kuuluval Bentenjima saarel (45°31'35″N).
Kui aga lugeda Jaapani territooriumiks ka vaidlusalune Põhjaterritoorium ehk Lõuna-Kuriilid,
oleks Jaapani põhjapoolseimaks punktiks Iturupi saare põhjatipus asuv Kamuiwakka neem
(45°33'N).
Lõunapoolseim punkt on Filipiini meres Okinotorishima atollil (20°25'N).
Läänepoolseim punkt on Ryūkyū saarte hulka kuuluva Yonaguni saare läänetipus, Irizaki
neemel (122°59′E).
Idapoolseim punkt on Vaikses ookeanis asetseval Minamitorishima saarel (153°58′E).
7
Veera Radionova
3 Loodus3.1 Pinnamood
Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik
kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik,
mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani
kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji
mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed
on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on
praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et
saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia
laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas.
3.2 Maavärinad
Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja
kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000
maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei
põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat. Aeg-ajalt esineb
aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō
maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tōkyō ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal
Kōbe linna tabanud 7,2-magnituudises maavärinas hukkus üle 6000 inimese. 2011. aasta 9-
magnituudine Tōhoku maavärin ja sellele järgnenud tsunami tappis vähemalt 15 000 inimest
ning põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas.
3.3 Veestik
Suurem osa Jaapani jõgedest on lühikesed (alla 300 km) kiirevoolulised mäestikujõed.
Enamasti on nad mittelaevatatavad, see-eest kujutavad nad endast väärtuslikku hüdroenergia
allikat. Jaapani pikim jõgi on 367 km pikkune Shinano jõgi, mis läbib Nagano ja Niigata
prefektuure ning suubub Jaapani merre. Suurim mageveejärv on Kyōtost kirdes paiknev Biwa
järv.
8
Veera Radionova
3.4 Kliima
Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on
parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest
põhjapoolseimal, Hokkaidō saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5
kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed,
õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved
kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tōkyōs on
suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad
(üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C).
Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal,
saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli
lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab
umbes kuus nädalat.
Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel.
Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning
hävitavad viljasaake ja purustavad maju.
3.5 Elusloodus
Jaapani territooriumil eristatakse üheksat bioregiooni ehk bioomi, mis peegeldavad saarestiku
kliimat ja geograafiat. Nende bioregioonide hulka kuuluvad nii subtroopilised niisked
laialehised metsad Ryūkyū saartel, parasvöötme laialehised ja segametsad peasaartel, kui ka
näiteks parasvöötme okasmetsad põhjapoolsetel saartel. Metsa all on koguni 70% Jaapani
pindalast. Mitmekesise kliima tõttu on Jaapani taimestik väga liigirikas. Jaapanile
iseloomulike taimeliikide hulka kuuluvad näiteks bambus, jaapani seeder ja jaapani mänd.
Väikesi mände kasvatatakse sageli ka bonsai’de ehk miniatuursete potipuudena. Erilisel kohal
jaapanlaste igapäevaelus on sakura ehk jaapani kirsipuu – kirsiõite ilu imetlemiseks
kogunevad jaapanlased kevaditi hanami'le ehk „kirsside vaatamise“ peole. Mitmed taimed,
nende seas sellised traditsiooniliselt Jaapaniga seostatavad kultuurtaimed nagu riis ja
krüsanteem, on aga toodud sisse Mandri-Aasiast.
9
Veera Radionova
Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku.
Nõnda elutsevad Ryūkyū saari ümbritsevas troopilises meres näiteks eredavärvilised
korallkalad, kilpkonnad ja merimaod, samas kui saarestiku põhjaossa jäävat merd asustavad
merilõvid, kotikud ja nokisvaalad. Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja
putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Jaapani imetajatest suurimad on pruunkaru ja aasia
mustkaru. Väikekiskjatest võib Jaapanis kohata rebast ja tanuki’t ehk kährikkoera. Jaapanis on
ka kaks liiki metskasse: haruldane Iriomote kass (Prionailurus iriomotensis), keda näeb vaid
Iriomote saarel, ja tavalisem leopardkass (Prionailurus bengalensis), keda võib kohata ka
Mandri-Aasias. Üks Jaapani iseloomulikemaid imetajaid on jaapani makaak, maailma
põhjapoolseima levilaga ahv, kes on üks Jaapani endeemilistest loomaliikidest. Endeemilised
on ka paljud Jaapani linnuliikidest, nende hulgas Jaapani rahvuslind roheline faasan. Jaapanis
talvituvad mitmed rändlinnud, näiteks luiged, haned ja kured. Jaapani endeemiliste
loomaliikide seas on ka jaapani hiidsalamander (Andrias japonicus), kes on üks maailma
suuremaid kahepaikseid. Jaapani mageveekaladest on olulisemad ayu (Plecoglossus altivelis),
koger ja karpkala, merekaladest punane merikoger (Pagrus major). Putukatest leidub Jaapani
saarestikus arvukalt mitmesuguseid liblikaid, kiile, tsikaade, kilke ja jaanimardikaid.
4 Riik
Jaapani mittehalduslik jaotus piirkondadeks. Kaardilt puudub Okinawa piirkond.
4.1 Riigikord
Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on põhiseadus
(Kenpo), mis kehtestati pärast II maailmasõda 1947. aastal. Põhiseaduses on kindlaks
määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite
funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on
kahekojaline riigikogu (parlament; ingl. k. National Diet, jaap. k. Kokkai). See koosneb
Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in).
Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad
eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib
oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride
peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)",
10
Veera Radionova
mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta
vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.
4.2 Haldusjaotus
Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ( 道 ; dō) ja kaks
linnaprefektuuri (府 fu).
5 Rahvastik
Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4%
elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka,
nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud
korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad
on ka hiinlased ja vietnamlased.
Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige
hõredamini on asustatud Hokkaidō saar.
Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik
vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.
sajandi lõpus. Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,4 aastat, mis on kõrgeim maailmas. 2004.
aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%.
Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast
inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008.
aasta septembri lõpuks 36 276, 2009. aasta septembris 40 399, 2010. aasta septembris 44 449,
1. septembril 2011 47 756, 2012. aasta septembris 51 376 ja 2013. aasta septembris 54 397.
Samas on laste osakaal maailma riikidest madalaim – 2009. aasta andmetel oli alla 15-aastaste
osakaal rahvastikus 13,4% ja 2013. aastal 12,9%.
5.1 Suuremad linnad
Koht Linn (omavalitsus) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku
tihedus (in/km²)
11
Veera Radionova
1. Tōkyō (23
eriringkoda)
8 391 000 616,65 13 500
2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246
3. Ōsaka 2 636 200 222,11 11 869
4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818
5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668
6. Kōbe 1 529 900 552,72 2768
7. Kyōto 1 472 800 827,90 1779
8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165
9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352
10. Saitama 1 184 300 217,49 5445
11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281
12. Sendai 1 027 900 788,09 1304
13. Kitakyūshū 989 600 487,66 2029
14. Chiba 931 500 272,08 3424
15. Sakai 833 000 149,99 5553
12
Veera Radionova
6 Majandus
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt
väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II maailmasõda erakordse
kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse
üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda
süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani
olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast
hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kiiret majanduse kasvutempot: 1960. aastatel
oli see keskmiselt 10%, 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992–1995 aeglustus
majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980. aastate lõpul esinenud
üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse
hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madal inflatsioon
kergitasid 1996. aastal majanduse kasvutempo 3,9%-ni, kuid 1997. aastast alates on Jaapani
majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnisvarasektoris, mida
süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999. aastal suutis valitsus majanduse enam-
vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja
koondumine linnadesse. (Jaapan, 2015)
MongooliaMongoolia on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga.
13
Veera Radionova
1 Riik1.1 Mongoolia riigijuhid
Jumdžaagijn Tsedenbal (Anastasia Filatova), Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I
sekretär aastatel 1940–54; 1981–84
Džambõn Batmönh
1.2 Mongoolia riigihaldusasutused
Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei
Suur Rahvahuraal
1.3 Haldusjaotus
Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (аймаг ; kokku 21) ja keskalluvusega linnaks
(хот). Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste
nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega.
1.3.1 Aimakid
Arhangaj – Архангай (Tsetserleg – Цэцэрлэг)
Bajanhongor – Баянхонгор
Bajan-Ölgij – Баян-Өлгий (Ölgij – Өлгий)
Bulgan – Булган
Darhan – Дархан-Уул (Дархан)
Gobi Altai (Gov-Altaj) – Говь-Алтай (Altaj – Алтай)
Gov-Sümber – Говь-Сүмбэр (Tšojr – Чойр)
Ida-Gobi (Dornogov) – Дорноговь (Sajnšand – Сайншанд)
Idaaimakk (Dornod) – Дорнод (Tšojbalsan – Чойбалсан)
14
Veera Radionova
Kesk-Gobi (Dundgov) – Мандалговь (Mandalgov – Мандалговь)
Dzavhan – Завхан (Uliastaj – Улиастай)
Orhon – Орхон (Erdenet – Эрдэнэт)
Sühbaatar – Сүхбаатар (Baruun-Urt – Баруун-Урт)
Selenge – Сэлэнгэ (Sühbaatar – Сүхбаатар)
Keskaimakk (Töv) – Төв (Dzuunmod – Зуунмод)
Uvs – Увс (Ulaangom – Улаангом)
Hovd – Ховд
Hentij – Хэнтий (Öndörhaan – Өндөрхаан)
Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön – Мөрөн)
Övörhangaj – Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)
Lõuna-Gobi (Ömnögov) – Өмнөговь (Dalandzadgad – Даланзадгад)
1.3.2 keskalluvusega linn
Ulaanbaatar – Улаанбаатар
1.4 Rahvastik
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Mongoolia elanikkonnast mongolid 94,95%
(sealhulgas halhamongolid 82,40%), kasahhid 3,86%, teised turgi rahvad 0,70% ja muudest
rahvustest inimesed (peamiselt hiinlased, venelased ja korealased) 0,50%. (Mongoolia, 2015)
15
Veera Radionova
Kokkuvõte
Kodutöö käigus meenutasin vanu teksti töötluse võtteid ja õppisin uusi.
16
Veera Radionova
Kasutatud kirjandus
Jaapan. (09. 02 2015. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
Mongoolia. (09. 02 2015. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia
17