Tallinna spordi- ja noorsooameti va-batahtlike klubi «VABAKAS» uuris noorte teadmisi energiajookide tarbi-mise kahjulikkuse kohta. Muuhulgas uuriti, kas energiajookide joomine peaks näiteks noortekeskustes või koolides keelatud olema. Tulemused:• Energiajooke ei tarbi 44%. On proo-

vinud 2%. Harva 9%. Iga päev 5%. Kord nädalas 15%. Paar korda nädalas 9%. Kord kuus 10%. Paar korda kuus 5%. Paar korda aastas 1%.• Kõige sagedasemad energiajoogi joo-

mise põjused olid: meeldib, unepe-letamiseks ja annab energiat.

• 72% vastajatest arvas, et energiajoo-gid on tervisele ohtlikud.

• 61% arvab, et noortekeskustes ja

koolides ei peaks energiajookide tar-bimine keelatud olema.

Küsitluses osales kokku 279 noort va-nuses 7–26 eluaastat: 116 poissi ja 163 tüdrukut.

Uuringu viisid läbivabatahtlikud: Birgit Pukk, Canny Tamberg, Carina Veervald, Kairi Perk, Kristel Jurno Liis Kare, Merilin Jürjo, Reet Rea.

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

1. juuni 2012

Tallinna kesklinnas avab suvekuudeks uksed Artlandi tänavakunstiväljak IrIs KIvIsaluArtlandi projektikoordinaator 1. juunist 31. augustini vallutab Tallin-nas otse Coca-Cola Plaza taga terve Rotermanni kvartali kõigile loomeini-mestele mõeldud projekt, mille ees-märgiks on tuua andekate inimeste oskused n-ö ühe katuse alla kokku ja anda neile avalikus ruumis võimalus koos abi, toetuse ja tehnikaga oma loomingut demonstreerida.

Õpetame, juhendame, aitame

Artlandi loovjuhi ja noorte ideede-konkursi «Tähed särama» ühe võitja Lasse Uustalu sõnul pole noorte põ-himureks üldse mitte ideede või ta-lendi puudumine, vaid nad ei oska lihtsalt leida väljundit, abi või õpe-tust, kuidas oma looming teoks teha ja laiemale publikule vahendada. «Igas inimeses on peidus loomingu-pisik, lihtsalt on vaja luua sobilik keskkond koos vajalike vahenditega, et see välja tuua,» ütles Lasse. «Näi-teks korraldame suve jooksul noor-tele erinevaid töötubasid – alates plaadimänguõppimisest tuntud eesti DJdega kuni maailma trummide, sal-sa, didgeridoo jne töötubadeni välja,» lisas ta.

pillimängust breiktantsuni

Tänavakunst ei tähenda ammu enam ainult grafitit või rulatajaid. Artland

tahab luua noortele kõik vahendid ja tingimused, et võimalikult palju tege-vusi, nagu laulmine, pillimäng, tant-suliigid, hüppekargud, trikipulgad, di-abolod, žongleerimine, maalikunst, kokakunst, fotograafia, stand-up co-medy, moelooming, poeesia või filmi-kunst, saaksid huvilistel läbi proovi-tud.

seltsis segasem

Kui suurlinnades on juba ammu ole-mas sarnaseid keskkondi, näiteks Londonis Covent Garden või Pariisis

Montmartre, siis Eestis pole siiani eri-nevaid loovtegevusi ühendavat avalik-ku keskkonda. Artland on ka väga mõ-nus koht integreerimaks loominguga tegelevaid kohalikke ja välismaa artis-te. Noortele on see hea võimalus lei-da teisest rahvusest sõpru ja koos põ-nevaid asju välja mõelda!

ASTU LIGI, TEEME KOOS!

vaata kindlasti rohkem infot kodulehelt www.artland.ee, löö meiega kampa ja kirjuta meile artland.estonia@gmail.com.

Tutvu uue noorteportaali võimalustega!TrIIn veermäeMTÜ Eesti Euroopa Liikumine

Eesti Noorteportaal on eelkõige ku-ni 30-aastastele noortele mõeldud portaal, mille eesmärgiks on pak-

kuda noorteinfot, reaalseid osalemis-võimalusi, noortele mõeldud soodustu-si ja kultuurikogemust.

miks just noorteportaal?

Noorteportaal sisaldab kolme suure noorteprojekti infot: noorteinfo por-taal NIP, Euroopa Noortekaart ja Eu-roopa noorteinfovõrgustik Eurodesk. Need kolm projekti toodi ühte portaa-li, kuna pidasime tähtsaks, et noor saaks vajamineva info kätte ühest ko-hast mugavalt ja liigse klikkimiseta. Portaalis ei ole teavet mitte ainult noortele, vaid ka noorsootöötajatele ning teistele noortega tegelevatele ini-mestele ja organisatsioonidele. Nimelt võib leida portaalist erinevaid taotlus-tähtaegu ja koolitusinfot ning ka eriala-seid uudiseid.

Noorteportaalis on üleval meie partnerite pakkumised nii soodustus-te kui noortevahetuste kohta. Noorte-vahetuste eesmärgiks on anda noorte-le võimalus avastada maailma, tutvu-da erinevate kultuuridega ja leida uu-si tutvusi ning ehk ka avastada enda jaoks uusi võimalusi. Lisaks on pakku-misi ka Euroopa vabatahtliku teenis-tuse kohta. Noorteportaal korraldab ka erinevaid kampaaniaid, et soodus-tada noorte liikuvust ja osalust.

Ka noorsootöötajad saavad osaleda ja aidata kaasa aktiivsema noore kujun-damises, osaledes ise meie vahendatud koolitustel ja kursustel.

Selleks et kõiges veenduda ja osale-da, tule tšekka www.noorteportaal.ee!

Eesti Noorteportaali toetavad hari-dus- ja teadusministeerium ning Eu-roopa Komisjon.

kommentaarid

IndreK PaluKarksi-Nuia noortekeskuse juhataja

Karksi-Nuia noortekesku-ses on aprillist

alates energiajookide tarbimine keelatud. Meil avati uus noor-tekeskus ja see tõi maja rahvast täis ning kui maja rahvast täis on, siis on ka prügi kõvasti – enamiku sellest moodustasid tühjad energiajoogi purgid. Seetõttu hakkasime jälgima, kes ja kui palju neid siis meil majas tarbivad ning meie üllatuseks oli neid 7-aastastest kuni 26-aastasteni. Lausa imelik oli vaa-data, kui 1. klassi juntsu 1,5-liitrise ener-giajoogiga majja astub ning oma tegevus-te kõrvale seda joob. Leidsime, et lisame maja sisekorra eeskirjadesse vastava punkti, et alkoholi tarbimise ja suitseta-mise kõrval on nüüd keelatud ka energia-jookide joomine. Kuna nooremad õpivad

palju just vanematelt, siis kehtivad need reeglid võrdselt kõigile, ka noorsootööta-jatele. Maja külastatavus sellest vähene-nud pole ning keegi protestima ei ole ha-kanud ega vägisi seda jooki sisse veda-ma. Küll aga pani mind imestama, et se-da otsust igal pool kajastama hakati, tun-dub, et tegemist on noorte tervisest rää-kides murekohaga.

annelI sammelTervise Arengu Instituudi mittenakkus-haiguste ennetamise osakonna juhataja

Tavalistest karas-tusjookidest eri-nevad energia-

joogid selle poolest, et need sisaldavad li-saks süsivesikutele ja vitamiinidele ka mit-meid ergutava toime-ga koostisosi, nagu kofeiin, tauriin, kreatiin, glükurono-lak-toon, ženšenn ja piimohakaekstrakt.

Energiajoogi nimetust võib pidada petlikuks, sest energiajook ei anna orga-nismile olulisel määral lisaenergiat, küll aga aitab see ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid. Ainus energiat andev koostisosa energiajoogis on suhkur. Kunstlike magusainetega val-mistatud energiajookide energiasisaldus on aga nullilähedane. Seega – kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust.

Kõige suuremaks ohuks energiajoo-kide puhul peetakse kõrget kofeiinisisal-dust. Kofeiin võib tekitada ärevust, mure-likkust, aga tõstab ka vererõhku ja võib tekitada südametegevuse häireid. Uurin-gud viitavad, et kofeiini oluliselt suure-mast tarvitamises võib olla tingitud noor-te suurenenud ärrituvus, närvilisus või rahutustunne. Ka tauriini tavapärasest suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid. Probleemiks on ka see, et ei ole piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta.

Kindlasti tuleb energiajoogi tarbimi-sega olla ettevaatlik. Selle tarvitaja peab tundma oma tervislikku seisundit ja olema tähelepanelik joodud koguste osas. Ka terve täiskasvanu ei tohiks energiajooki juua üle kahe purgi päe-vas. Samuti ei tohi seda segi ajada spordijoogiga ja seda ei tohi tarvitada treeningute ajal.

Noorukite suurem huvi energiajooki-de vastu võib olla põhjustatud ka neile suunatud energiajookide reklaamist. Sa-geli peavad noorukid tavalise limonaadi joomist lapsikuks ja seepärast meeldib neile osta energiajooki, mille taara «näeb lahe välja». Laste tervise kaitsmiseks on seetõttu paljud riigid alustanud lastele suunatud energiajookide reklaami regu-leerimist. Ka Eestis on kehtestatud nõu-ded laste toitlustamisele koolis ja laste-aias ning selle kohaselt ei pakuta laste-asutustes joogiks veepõhiseid maitsesta-tud jooke, sh energia- ja spordijooke.

Maailmas on sadu teisi jooke – eelistage tervislikumaid valikuid!

Lastekaitsepäev ei ole tingimata üks üheselt mõistetav laste kaitsmise päev. Selles päevas on palju muud – seal on koos olemise ja tegemise rõõmu nii lastele, vanematele kui va-navanematele, sõpradele ja tuttava-tele. Minnakse koos loomaaeda või muuseumi, meisterdatakse, käiakse kontserdil ja kinos, süüakse jäätist, vaadatakse ringi, jalutatakse kultuu-rikilomeetril või Kadriorus. See päev on lõbus ja rõõmus ning annab suvis-tele toredatele tegemistele hoo sisse. Hoogu sisse soovib spordi- ja noor-sooamet ka «Noor Tegija» lehe luge-jale, olgu selleks siis lapsevanem, kes oma lapsele suveks mõnusaid ettevõtmisi otsib või noorem lugeja, keda huvitavad teiste noorte toimeta-mised. Kõik peaksid midagi sellest lehest leidma – infot, teiste kogemu-si, uusi ideid ja innustust. Hoog sisse teile mõnusasse suvesse ja rõõmsat lastekaitsepäeva!

Noorte teadlikkus energiajoogi kahjulikkusest

noored

Kuidas läheb noorte osaluskogudel?(Jaanika Palm)loe lk 2

arvamus

Kuidas puude taga metsa näha?(Anneli Habicht)loe lk 3

karjäär

Heaolu suurendamiseks on tähtsad asjatundlikud karjääriteenused(Teele Tõnismann)loe lk 4

euroopa

Kõrgharidus välismaalt(Liina Liiv)loe lk 5

inimÕigused

Inimõigustest ja noorsootöö(tajate)st(Kristin Rammus)loe lk 6

tantsuteater

... rikastab osalejaid ja vaatajaid(Jane Miller-Pärnamägi)loe lk 7

laagrisuvi

Ranna noortekeskus läheb rändama(Peeter Taim)loe lk 8

Bhajan – traditsiooniline kooslaulmine Artlandis. Foto: Lasse Uustalu

Kuidas läheb noorte osaluskogudel?JaanIKa PalmEesti Noorsootöö Keskus

Noorte osalus on kõige lihtsa-malt öeldes noorte hääl – võimalus rääkida kaasa neid puudutavates otsustes kas koolis, kodus, noortekesku-

ses, kohalikus omavalitsuses, maakon-nas või Eestis.

Eristada saab nii aktiivset osalust, kus noored teevad ise otsuseid ja pa-kuvad aktiivselt lahendusi, kui ka pas-siivset osalust, kus noore roll on olla rohkem osaline erinevates ühiskonna pakutavates tegevustes ja protsessides.

Ühiskonna erinevatel institutsioo-nidel on noorte osalusharjumuste ku-jundamisel mängida suur roll – kaasa-ta noori, et tehtud otsused põhineksid võimalikult palju noorte reaalsetel va-jadustel, samuti on oluline edastada noortele pakutavaid teenuseid ning hü-vesid neile sobival moel. Kust neid so-bivaid lahendusi ikka kõige paremini teada saab, kui mitte sihtgrupi ehk noorte endi käest.

Rääkides osaluse määratlemisest, ei saa üle ega ümber Roger Hartist, kes on loonud osaluse redeli, kus määrab noorte kaasamise peamised kaheksa viisi. Ühelt poolt toob ta välja n-ö noorte kaasamise teesklemise, kus noored on justkui kaasatud, kuid tege-likult on nende osalus ainult näiline, näiteks noorte kasutamine dekorat-sioonina, kus noored on kohal «kau-nistusena», kuid tegelikult nende arva-must ei küsita. Teisalt toob Harti loo-dud osaluse mudel välja ka noorte osa-lusvõimalused, kus noored on reaalselt kaasatud, näiteks redeli tipus näidatud noorte omaalgatuslikud, kuid täiskas-vanutega jagatud otsused, kus noored ja täiskasvanud on võrdsed partnerid.

vÕrdsed vÕimalused täiskasvanutega

Üheks tähtsaks noorte osalust ja kaa-samist toetavaks struktuuriks Eestis on noorte osaluskogud, mida Eestis on praegu 77.

Noorte osaluse käsiraamatus on välja toodud põhjused, miks osalusko-gud on olulised – need tagavad noor-tele võimaluse kaasa rääkida otsuste te-gemisel ning võrdsed võimalused täis-kasvanutega, võimaldavad kujuneda heaks kodanikuks, aktiivsemalt osale-da ühiskonnas ja ühiskondlikus elus ning tutvuda demokraatia põhimõte-tega.

Noorte osaluskogud võib vastavalt nende ambitsioonile ja piirkondlikule kaetusele jagada põhimõtteliselt kaheks – maakondlikud osaluskogud ehk noortekogud ja KOV-tasandi osalus-kogud ehk noortevolikogud ja/või noorteparlamendid. Maakondlikud osaluskogud tegutsevad 2006. aastast maavalitsuste juures ning need osale-vad maavalitsuse juures noori puudu-tavates otsustusprotsessides ja noorte-le mõeldud tegevustes üle maakonna.

KOV-tasandi osaluskogud on veel-gi pikema eaga, esimesed osaluskogud loodi juba 1998. aastal ning need osa-levad kohaliku omavalitsuse otsustus-protsessides, samuti noortele mõeldud tegevustes kohalikus omavalitsuses.

Kuressaare linnavalitsuse noorsoo- ja sporditöö spetsialisti Lindia Lallo sõ-nul said nemad idee noortekogu loo-miseks 1998. aastal Belgiast, kui linna delegatsioon külastas sõpruslinna Kuurnet.

Igas Eesti maakonnas tegutseb vä-hemalt üks maakondlik noortekogu, ent sama ei saa veel väita KOV-tasan-di osaluskogude kohta, mis on loodud üle Eesti pigem kohtades, kus KOVi ametnikud või noored on selle vastu ise huvi tundnud ning kindlat süsteemi maakondade lõikes pole. Eesti Noor-sootöö Keskuse peaeksperdi Andres Loki sõnul on põhjused, miks mõnes KOVis on osaluskogud ja teises mitte, väga erinevad. «Lisaks noorte endi hu-

vile või huvipuudusele on peamiseks mõjutajaks kohaliku omavalitsuse ametnike teadlikkus noorte osalusko-gude vajadustest ja võimalustes ning reaalne soov noori kaasata ja valmis-olek sellele eraldi tähelepanu pöörata,» sõnas Lokk.

Hea näitena võib esile tuua Kures-saare noortekogu, kus noored on kaa-satud erinevate linnavolikogu komisjo-nide töösse ning linnavolikogu ettepa-nekul teeb noortekogu esimees aeg-ajalt volikogu istungil ülevaate noorte-kogu tegevusest.

«Aastatega on traditsiooniks saa-nud «Kohv poliitikutega», kus linnava-litsuse liikmed ja noored arutavad ühi-se laua taga noori huvitavatel teema-del,» lausus Lallo ning lisas, et tulevi-kus on soov sellele üritusele aktiivse-malt kaasata ka osaluskogude liikmeid. Lallo sõnul on noorte aktiivsed tegemi-sed ja toimetamised linnaruumis üsna nähtavad.

noorte osalusvÕimaluste mitmekesisus noorsootöös

Üheks oluliseks noorte osalust ja kaa-samist toetavaks struktuuriks Eestis on erinevad noorsootöö asutused, näiteks noortekesksused, mida 2012. aasta noorteseire aastaraamatu andmeil on Eestis kahesaja ringis. Nende igapäeva-

ne töö on suunatud noortele ning te-gevuste planeerimisel arvestatakse noorte tagasisidet ja ettepanekuid.

Oluliseks noori koondavaks ja nen-de häält edasi kandvaks struktuuriks on noorteühendused, millest enamiku huvisid esindab 2002. aastast tegutsev katusorganisatsioon Eesti Noorteühen-duste Liit.

Kohalikul tasandil tegutsevad koo-lide ja ülikoolide juures üliõpilas- ja õpilasesindused, mis täidavad olulist rolli noorte kaasamisel otsustusprot-sessidesse. Õpilaste õigus osalusele oma kooli elu üle otsustamises ja aren-damises on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi seadusega ning üliõpilas-tele on sama õigus sätestatud ülikooli-seaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse-ga. Õpilasesindusi ühendab alates Ees-ti Õpilasesinduste Liit, kuhu kuulub 189 organisatsiooni ja mis esindab oma liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast üle Eesti. Üliõpilasi esindab Eesti Üliõpi-laskondade Liit.

Lisaks nimetatud kolmele noorte-ühendusele tegutseb 2012. aastal Ees-tis veel 14 üleriigilist noorteühingut, mille liikmeteks on vähemalt 500 noort ja mis tegutsevad vähemalt viies maa-konnas.

Kõikide suuremate erakondade juures tegutsevad ka erakondade noor-teorganisatsioonid, mis pakuvad samu-

ti võimalust noortel osaleda ühiskon-naelu korraldamises.

2011. aasta noorteseire aastaraama-tu andmeil on noorteühingutega kok-ku puutunud veidi alla kolmandiku noortest, kõige populaarsemaks noor-teühinguks on õpilas- või üliõpilasesin-dused ja -liidud.

osaluskogude veelgi vÕimsam areng

2008. aastal alustas Eesti Noorteühen-duste Liit Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel maakondlike noortekogude arengu, võrgustikutöö ja koolituste koordineerimist. «Projektiga jätkame 2012. aastal märgatavalt suuremas ma-hus, pannes rohkem rõhku ka KOV-ta-sandi noortekogude loomisele ja toe-tamisele,» rääkis Lokk tulevikuplaani-dest.

KOV-tasandi noorte osalusvõima-luste jõulisemat rakendamist toetab ka 2010. aasta septembris kehtima haka-nud uus noorsootöö seadus, mis paneb kohalikule omavalitsusele ülesandeks konsulteerida selle olemasolul noorte osaluskoguga noorsootöö kavandami-sel, teostamisel ja hindamisel.

Riik eraldas sel aastal veelgi raha maakondlike ja KOV osaluskogude toetamiseks suuremas mahus, ees-märgiga arendada noorte osaluskogu-

de võrgustikku ning suurendada see-läbi noorte osalusmotivatsiooni ja osaluskogemust ühiskondlikes prot-sessides.

Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ja Eesti Noorteühenduste Liidu koostöös plaa-nitakse enam tähelepanu pöörata tead-likkuse suurendamisele noorte osalus-kogudest, eraldi pööratakse tähelepa-nu nii noortele kui ka ametnikele osa-luskogude võimaluste ja väärtuse tead-vustamisele.

Loki sõnul on plaanis ka jätkata ole-masolevate osaluskogude tegevuste toetamist – pakkuda koolitusi, juhend-materjale, osaluskogu laienemisele suunatud omaalgatuse toetamist –, et tõsta osaluskogude jätkusuutlikkust ja järjepidevust.

«Ühtlasi jätkame uute osaluskogu-de loomise toetamist, et 2016. aastaks tegutseksid lisaks maakondlikele noor-tekogudele ka osaluskogud vähemalt 2/3 kohalikes omavalitsustes, välja oleks arenenud osaluskogude võrgus-tiku kõrval ka selgem osaluskogude toetajate struktuur (mentorid, sh noor-sootöötajad), mis on oluline noorteko-gu jätkusuutlikkuse tagamisel,» selgi-tas Lokk tulevikuplaane.

Osaluskogu eduka toimimise juu-res on üheks peamiseks väljakutseks luua alus osaluskogu jätkusuutlikkuse-le ja noorte püsivale motiveeritusele, mis on aga paljuski seotud osaluskogu noorte koostööst ametnikega – mida läbimõeldum ja tulemusterohkem on noorte ja otsustajate ühistöö, seda enam ollakse valmis ka tulevikus pa-nustama omavahelisesse dialoogi ja ko-gukonda toetavatesse tegevustesse.

• noortekogude lehekülg: www.noortekogud.ee

• rohkem infot noorte osalemisvõimaluste kohta: www.osale.enl.ee

2LK NoorEd– akTiivsEd kaasamõTlEjad või

dEkoraTsiooNid TäiskasvaNuTE oTsusTElE?

kommentaar

TImo TormIda-Virumaa noortekogu esimees

Kahjuks lei-dub küllalt-ki vähe noo-

ri, kes on huvita-tud noortekogus osalemisest. On kahte sorti noori – niigi aktiivsed noored ja passiiv-sed noored. Tihti on juhtunud, et aktiivsed noored on juba leidnud endale mõne teema, mil-lega tegeleda, ja seega on neid kül-laltki raske kaasata.

Teised noored on aga passiivsed ja ega neil olegi suurt tahet midagi te-ha. Olen ise nendega kõnelenud ja olen kuulnud lauset: «Keegi pole pik-ka aega viitsinud siin midagi teha ega viitsi praegu ka.» Kuid kui arvestada, millised organisatsioonid ja noorte-ühingud tegelevad noorte osaluse tee-maga, on neid noori küllaltki palju, kes sellega tegelevad. Alustades õpi-lasesindustest ning lõpetades just noortekogudega.

Eks igas töös ole väljakutseid, mõni on suurem, teine jälle väiksem. Kuid kõige suuremaks väljakutseks võib pidada noortekogu jooksvat tööd, sest see võtab küllaltki palju ener-giat ja vajab üldiselt kõrget motivat-siooni.

Noored – aktiivsed kaasamõtlejad või dekoratsioonid täiskasvanute otsustele? Allikas: käsiraamat «Noorte kaasamine ja osalus»lk 6 Noorte osalus ja osaluskogud

Roger Hart’i noorte osaluse redelRoger Hart on oma redelil välja toonud kokku kaheksa erinevat noorte kaasamise viisi. Astmed 4 - 8 on aktsepteeritavad noorte kaasamise mudelid, alumised kolm aga tegelikult noori ei kaasa.

Manipuleerimine. Täiskasvanud kasutavad noorte temaatikat ja pakuvad välja ise teemasid, mis nende arvates võiksid olla noorte jaoks aktuaalsed.

Dekoratsioon. Täiskasvanud lahendavad noortelt tulnud probleeme, kuid noored on otsustusprotsessis pelgalt kaunistuseks, mõjutavad vaid väga kaudsel viisil.

Võltsosalus (ingl tokenism). Juhtumid, kus tundub, nagu antaks noortele sõna, ent tegelikult puudub neil võimalus otsust mõjutada.

Etteantud roll noortel ja tagasiside neile. Noortele antakse teatud ülesanne tervikprotsessist. Noori teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja kuidas see mõjutab lõpptulemust.

Konsultatsioon noortelt ja tagasiside neile. Noored annavad nõu täiskasvanutele. Noori teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja milline oli lõpptulemus.

Täiskasvanute algatatud, kuid noortega jagatud otsused. Täiskasvanud algatavad mingi projekti, otsused tehakse lõplikult koos noortega.

Noorte omaalgatuslikud ja juhitud otsused. Noored algatavad mingi tegevuse ja viivad selle ka ise läbi, täiskasvanutel on vaid toetav roll.

Noorte omaalgatuslikud, kuid täiskasvanutega jagatud otsused.Initsiatiiv tegevuseks tuleb noortelt, kuid otsuste tegemisel osalevad nii noored kui ka täiskasvanud. Täiskasvanud innustavad noori, samas saavad noored õppida täiskasvanute elukogemusest.

2.

1.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

annelI HabIcHTvabakutseline koolitaja ja erivajadustega tütre ema

Kui mulle pakuti võimalust ja-gada oma seisukohti puuete-ga noortest selle lehe lugeja-tega, kohtusid mu peas kaks vastuolulist mõtet. Esimene

oli helge ja soe – hea, et Noor Tegija puuetega noortest jutustava lehenumb-ri üllitab. Selle tõdemuse kannul saabus aga kahtlev ja uuriv – kas puuetega noored on niivõrd teistmoodi noored, et nendele peab trükiruumi eraldi jaga-ma?

Kes üldse on puuetega noored ja miks neist peaks rääkima? Statistiliselt oli Eestis 2011. aastal määratud puu-deaste 11 949-le alla 24-aastasele ini-mesele, kes moodustasid 3,1 protsenti

kõigist samaealistest. Sügava puudega noori on neist pea 12 000st alla küm-nendiku. Ülejäänud jagunevad umbes pooleks raske ja keskmise puudeastme vahel. Puuetega noori, kelle haridustee (ka mitteformaalne, mida veab näiteks noorsootöö vedur) peatub eakaaslas-test varem, ohustab tööturul passiivse-teks täiskasvanuteks kujunemine. Vii-mast aga oleks Eestil demograafilise prognoosi valguses parem vältida. See-ga peaks puuetega noortest rääkimine ja nende kaasamine noorsootöö kaudu ühiskonnaellu olema oluline eesmärk igal tasandil.

Mis kaasamist mõjutab? Noorsoo-töötajad, kes on õppinud minu puue-tega noorte kaasamise koolitustel, on väljendanud arusaama nende noorte lõimimisest kui eriteadmisi vajavast valdkonnast. Jah, osaliselt on neil õigus, eriteadmised ja -oskused on abiks. Kas või hoiakute avamiseks, et üldse oldaks valmis puuetega noori noortekogukonna osana nägema. Va-hel aga saab õppida ka kogemusest.

Hea lugeja, mõtiskle hetkeks, mis eristab näiteks puudega lapse vane-maid ülejäänud vanematest? On nad võimekamad, haritumad, vastupida-vamad? Tihti oodatakse neilt üliinim-likke võimeid pelgalt seetõttu, et nen-de vanemaroll esitab suuremaid väl-jakutseid. Tegelikult ei kaasne suure-nenud väljakutsega aga suurenenud ressursse nagu haridust, aega, raha ega tervist. Nemad ei ole läbinud koo-

litust «Puudest tingitud erivajaduste-ga lapse kasvatamine», vaid õppinud kogemusest. Selle näite põhjal vasta-tes – alustada saab ka ilma eritead-misteta.

Kõige kättesaadavam allikas hanki-maks teavet noore erivajadustest ja keskkonna (mitte ainult füüsilise, vaid ka sotsio-kultuurilise) kohandamise vajalikkuse kohta on noor ise ja tema vanemad. Abivajaduse hindamine vä-liselt näha oleva põhjal on üks levinu-maid apse, mida tehakse. Nii nagu ei ole võimalik vaatluse teel tuvastada nä-gemispuude ulatust ja sellest tulenevat kõrvalabi vajadust, ei saa ka ratastooli-kasutaja puhul otsustada, kuivõrd ja kas üldse abi pakkuda.

Ärge imestage, kui ratastoolist tõustakse, et ise kõndida – võimalik, et abivahendit on tarvis vaid pikemate distantside läbimiseks. Väga tõenäoli-selt osaleb hulk puuetega noori iga päev noorsootöö tegevustes ilma, et teised noored ega juhendajad oleksid puudest teadlikud. Sest kuigi tavaaru-saam seostab mõistet «puudega noor» eelkõige ratastoolikasutaja, vaegnägija või intellektipuudega noorukiga, esineb ka kogum n-ö nähtamatutest puuetest (nt epilepsia, astma, diabeet) tingitud erivajadusi.

Olen saanud elult võimaluse õppi-da kulgema intellektipuudega lapse kõrval. Märkan, et isegi kui mu tütar ei suuda teismelisena peast kümne piires arvutada, on tema varasemad nuku-

mängud asendunud popmuusika valju kuulamisega vanematele suletud ukse taga ning suure huviga enda väljanäge-mise vastu. Tegemist on ilmselgelt eel-kõige teismelise neiu ja alles siis intel-lektipuudega tüdrukuga. Niisiis – tava-liselt ei vaja puuetega noored tseremo-niaalset kohtlemist ega ülehoolitse-mist. Jah, vahest vajavad nad kohanda-tud keskkonda, näiteks kui kasutavad liikumisel abivahendit. Kõige olulisem on aga ümbritsevate valmisolek ja os-kus näha puude taga metsa ehk tajuda noore inimlikke omadusi. Osata näha neid tunnuseid, mis kõiki noori ühen-davad – uudishimu, orienteeritus ea-kaaslastele, avatus massikultuurile ja iseenda otsimine.

Tahan kõnelda veel ühest puuetega noori ümbritsevast müüdist. Sageli ar-vatakse, et puuetega noored on üks suur omavahel sarnanevate inimeste kogum. Kuidas te seda ette kujutate, küsin ma. Kas nii, et kõik nad on oma seisundi tõttu passiivsed, abiootel ja alandlikud? Või nii, et nad kõik on ki-bestunud ja iroonilised? Kumbki va-riant ei pea vett, sest puuetega noorte hulgas on nii aktiivseid kui passiivseid, sõbralikke kui ülbeid, meeskonnaini-mesi kui individualiste.

Huvitav on ka asjaolu, et kuigi puuetega inimesed ootavad ühiskon-nast tolerantset suhtumist, ei tähenda see alati, et kõik nad ise suhtuks mõnd teist laadi erinevusse sallivalt. Näiteks panin mullu sügisel tähele, et osale

puuetega laste vanematest ei meeldi-nud, et nende laste märkamisele suu-natud meediateavitus järgnes seksuaal-vähemuste tolereerimise kampaaniale ning viidi läbi sama programmi «Eri-nevus rikastab» raames.

Kas tihedam lõimitus on vajalik vaid puuetega noorte endi pärast? Vas-tan skulptuuriringi juhendaja Vergo Verniku sõnadega, kes on kaasanud huvitegevusse intellektipuudega noori: «Ma arvan, et see on kasulik ka teiste-le lastele, kes siin tunnis käivad. Nad näevad, et on ka teistsuguseid lapsi, ke-da nad võib-olla mujal ei kohtaks, ja õpivad nendega suhtlema.»

Lõpetan ühe juhtumiga. Tunamul-lu külastas meie kodu seltskond rõõm-sameelseid intellektipuudega noori. Avastanud, et pere väiksemal lapsel ei olegi eraldi tuba, tegi üks noorsand et-tepaneku olukorda parendada: «See on lihtne, võtad tikksaega seinale augu sis-se ja ehitadki ühe toa juurde.» Minu selgituse peale, et seina taga asub teine korter oma elanikega, kes võib-olla po-le nõus meile ruumi loovutama, jäi noor arhitekt nõutuks.

Ühiskonna ja puuetega noorte va-helisse seina saab ka hõlpsasti tikksae-ga ühendustee lõigata, aga vaid eeldu-sel, et teisel pool seina sellega nõus ol-lakse. Tegelikult tunnen ikkagi rõõmu, et Noor Tegija puuetega noortele eral-di lehenumbri pühendas. Ja tänan Sind, lugeja, et sain Sinuga oma mõtteid ja-gada.

sven KõllameTs

On pühapäeva hommik ja ma lii-gun tehnikaülikooli spordihoo-ne poole. Mul on kõrvas klapid

ja ma kuulan nutitelefonist üht põnevat saadet... Juba olen üle tee, nüüd paistab spordihoone nurk, sisenen uksest ja olengi kiirelt kohal, ilm oli ilus ja liiku-mine toimub ratastel raadiot kuulates. Annan spordiklubi kaardi, lähen allkor-rusele riietusruumi ja tagasi üles jõu-saali poole. Trenn tehtud, avastan, et vahepeal on hakanud vihma kallama, rattad on libedad ja riided vettivad, üle-tan tee ja otsustan minna edasi läbi üli-kooli hoone.

Teen sülearvuti lahti ja vaatan, et Facebooki on kirjutanud üks gümnaa-siumi lõpetav neiu, kes soovib tehni-kaülikooli õppima tulla ja tahaks tea-da, kas ratastoolis ka õppida saab, kui-das selle ühikakohaga on. Kirjutab muu hulgas, et tahaks võtta õppelae-nu ka, aga ega seda vist siis ei saa, kui liikumispuue on. Vastan talle, et õp-pelaenu saab iga üliõpilane, kel käen-dajad. Ülejäänud töökirjad (nõustan erivajadustega üliõpilasi) jätan esmas-päevaks, minu poole on küsimustega pöördunud ka üks kuulmispuudega noormees ja pime neiu ning Kultuu-riklubi küsib, kas ma sel aastal ka tu-dengielu avalöögi korraldamises kaa-sa löön.

Kuna vihma enam ei saja, liigun Keemia peatuse poole. Mõtlen, kas peaks poest läbi käima – huvitav, mil-lal madalapõhjaline troll ka tuleb? Trol-lipeatus on hetkel tühjavõitu.

Mõtlen poeskäigu osas ümber. En-ne kui jõuan lahkuda, ligineb üks va-nem härra ja teeb juttu, et teate, mul on ka üks sõber, kellel õnnetus juhtus, tal oli autoõnnetus. «Kuidas tal on,» uurin. «No tema sai käima,» kuulen vastuseks. «Kas tohib küsida, mis juh-tus?» jätkab vanahärra. Tõenäoliselt ei rahuldaks vanahärrat jutt sellest, et mi-nu liikumisvahend sai vihma tõttu vei-di poriseks, ta tahab teada, et kas ma üldse käia ei saa, käib mul peast läbi.

Minu jaoks ei ole see tabuteema, selgi-tan onule, et teen trenni ja pole mõtet põdeda, arengut on ja elu läheb edasi. «Te olete ju nii noor,» teatab mees kaastundlikult, «küll on ikka kahju.» Tema jaoks paistis minu liikumisva-hend tekitavat ainult stressi, minul oli see aga võimaldanud täna toast välju-da, trenni teha, ülikooli õppehoonesse ja trollipeatusesse jõuda. Minu liiku-misvahend. Eelmisel neljapäeval läks pärast loengut kumm katki ja passisin toas, siis oli veidi mark tõesti.

Jätan jutukaaslasega hüvasti ja suundun ühikate poole. Paar asja vaja homseks ära õppida, pesu pesta, õhtul kutsusid sõbrad Tudengimajja tuden-giteatrit vaatama (etendus intrigeeriva pealkirjaga «Porno»). Kuna lund ei ole ja vihma ei saja, läheb kõik kiirelt. Ehk oleks pidanud vanahärrale ütlema, et

ma töötan ülikoolis, oleks saanud ehk tema mõtted mujale sellest, kui kurb elu mul on, mõtlesin, kuid siis peatas mind üks sõber ja minu hästi alanud päev jätkus huvitava vestlusega.

Märkus: jutus ei olnud loogikavigu. Tänu trepitõstukitele, liftidele ja takis-tuste puudumisele oli tõepoolest või-malik liikuda jutus toodud viisil ja kii-rustel ning olla iseseisev.

minu arengumootorid

Minu arengumootoriks Hiiumaa me-hena on olnud ülikool. Esiteks vane-mad, kelle arvates oli normaalne, et mõtlev inimene võiks, kui huvi ja taht-mist on (ja seda mul oli), ülikooli min-na. Teiseks ühiselamu, mis ei loonud minu teele treppe ja muid takistusi. Seejärel minu sõbrad, kursusekaasla-

sed, suurepärane kursusevaim, mis viis Vanaka mäelt vakstuga alla sõitma, kursapeole Raplasse, veenis mind isegi minema üliõpilasesindusse. Nüüd ins-pireerib mind TTÜs päevatöö, õppe-töö ja iga semestri alguses satun ma uude vaimustusse sellest mõtete tul-vast, mis jõuab minu teadvusesse, kui uued õppeained ja uus info täidavad mu meeled.

Minu vanemad kasvatasid inimest, kes ei kuulnud igal sammul, et ta on millestki ilma jäänud. Ei saa eitada, et minu kehalised võimed ei küündi igas asjas mõne tugevama sportlase tase-meni. Sprinti ma tegema ei hakka ja kõrgushüppajaks ei saa, aga sama tee-ma on ka vähem sportliku (või liiga tugitoolisportliku) inimesega. Minule tundub loomulik, et ma annan ühis-konnale oma mõtteid ja energiat, et

ma ei pea ennast teistest rõhutatult paremaks (aga mitte ka halvemaks), ma pean loomulikuks vanematest ise-seisvumist ja ma ei arva, et ühiskond on mulle võlgu minu ümmardamise, sest ma olen puudega. Küll aga ei tä-henda see seda, et kui mina kohtlen teisi austusega, võiks minuga teisiti käituda.

Hea lugeja! Igaühel, kes on kaota-nud olulise osa oma senisest identitee-dist, kaotanud sõpru ega saa enam kõi-ke päris samamoodi teha nagu varem, on vaja leida uuesti elu mõte, eesmär-gid ja eneseteostus. Kuidas teha asju ise ja teistest võimalikult vähem sõltuda, kuidas olla selliselt, et igal hetkel ei tun-ne end «puudega» või meenu kaotatu. Seetõttu on esimese asjana vaja kohel-da inimest mitte abivajaja, vaid inime-sena, kellel on siin maailmas midagi veel korda saata. Soov midagi korda saata tuleb inimesel, kes peab endast ja teistest lugu ja kellest ka teised lugu peavad. Ohvrile ei saa kaasa elada ja te-da innustada, sest ohvrile tuntakse kaa-sa. Ohvrist peab kõigepealt (ka enda arvates) taas saama inimene.

Seega pole universaalseid lahendu-si, kuid ometi on kõiki võimalik kohel-da inimesena. Lõpetuseks parafrasee-rin tuntud reklaamiklippi lootuses, et see annab lugejale energiat rohkem sü-veneda sellesse, mida tegelikult saavu-tada tahetakse ja mida ollakse valmis selleks tegema ja vähem energiat tege-leda (enese või teise) haletsusega, mi-da puue võib põhjustada.

sven kÕllamets on...üks aktiivne tudengimees, Tallinna linna noortenõukogu liige, TTÜ töötaja / üliõpi-laste nõustaja (sven.kollamets@ttu.ee) ja tegev MTÜ Händikäpp kogemus- ja nõus-tamiskeskuse arendamisel (sven@han-dikapp.ee). Keskus (knkk@handikapp.ee) tegeleb iseseisva elu, toetuste ja teenus-te alase kogemusnõustamisega. Kõlla-mets on olnud tegev üliõpilaste katus-organisatsioonis ja ühiselamute arenda-misel.

Kuidas puude taga metsa näha?3LK

arvamus

Elus on, mille nimel tasub pingutada. Pildil Aaron «Wheelz» Fotheringham. www.aaronfotheringham.com

Ühe tudengimehe lugu. Pühapäev – töö- ja koolinädala eel

tähelepanu! Tegemist on (kõrg)haridusreklaamiga. Kui Sa ei viitsi oma tulevikku panustada, arvad, et oled mõttetu tüüp või et Sul ei ole enam midagi õppida, pea nõu oma kutsenõustaja, arsti või apteekriga.

Foto

: Rei

o A

are

Teele TõnIsmannEesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika spetsialist

«Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea enam kunagi oma elus töötama.» Selle Vana-Hiina

filosoofi Konfutsiuse öeldu järgi oleks ehk enamik meist valmis elus toimeta-ma, kes siis ei sooviks teha igapäevaselt seda, mis hommikul tõustes silmad sä-rama paneb? Inimese kombel elamiseks vajaliku teenimine on tänapäeva ühis-konna lahutamatu osa.

Reaalne elu on aga millegipärast teistsugune – vaadates statistikat, siis vaid üle kolmandiku noortest kutseha-riduse lõpetajatest õpib edasi või töö-tab õpitud erialal, esimese kraadi kõrg-hariduse omandanutest õpib edasi või töötab samal erialal kaks kolmandikku lõpetajatest. Vaid väga vähesed noored on leidnud juba varakult tee ja sihi, ku-hu elus edasi liikuda, ja väga vähesed neist julgevad üldse unistada mingitest eesmärkidest.

Hea karjääriteenuse osutamine võib olla võti, mis avab igaühe jaoks ukse saada oma tehtud valikutega ra-hulolevaks inimeseks.

noorte valikud on tihti juhuslikud

Rohkete võimaluste seas on kerge ära eksida või siis otsust mitte üldse vastu võtta ja vaadata, mida tulevik toob. Nii põhikooli kui keskkooli õpilaste seas on valikute langetamisel peamised mõju-tajad vanemad ning seejärel sõbrad ja tuttavad. Tihtipeale võib koolist saadud informatsioon erineda kodust antud soovitustest ning see vähendab moti-vatsiooni otsuseid vastu võtta. Seetõt-tu puudub paljudel gümnaasiumiõpi-lastel nägemus edasistest valikutest elus. 2011. aastal Praxise tehtud uurin-gu põhjal teadis kümme protsenti abi-turientidest juba aastaid tagasi, kelleks nad soovivad tulevikus õppida. Põhi-kooli lõpetamise aegu tegi tulevaste õpingute kohta otsuse 21 protsenti õpi-lastest.

Kõige rohkem oli abiturientide seas neid, kes olid edasiõppimisplaanid tei-nud viimasel õppeaastal, lausa kolman-dik küsitletutest polnud kevadel ära ot-sustanud oma tulevast eriala ning suu-rem osa neist lubas lõpliku otsuse teha alles pärast riigieksamite tulemuste teadasaamist. Oleme ju kõik kuulnud seda kuulsat fraasi «ma ei tea», kui noortelt tulevikuplaanide kohta küsi-takse. Muret teebki see, et iga kolmas gümnaasiumilõpetaja peab oma lõpe-tamisjärgset valikut pigem juhuslikuks.

See rühm noori riskib teha viimasel minutil sellised otsused, mida hiljem elus kahetsetakse. Seetõttu peaks juba varakult kohustusliku kooliprogrammi raames olema läbitud õppe- ja karjää-rinõustamine, et noored oskaksid teha teadlikke valikuid edasise elu planeeri-misel. Kui tahame elada oma valikutes motiveeritud inimeste keskel, on kar-jääriteenused üheks oluliseks meet-meks sellise üldise heaolu saavutami-sel.

karjäärinÕustamine on eestis lapsekingades

Praegu pakutakse karjääriõpet põhi-koolis ja gümnaasiumis valikainena ning samuti tegutsevad maakondlikud karjäärinõustamiskeskused, kus osuta-takse personaalset teenust. Karjääri-õpet pakutakse ka kutseõppeasutustes. Paraku on karjäärispetsialistid tihtipea-le alakvalifitseeritud, mida näitab ka ta-gasiside noortelt. Koolist või nõusta-miskeskusest on tulevikuplaanide te-gemisel abi saanud üle poole noortest ning nendest omakorda pooled andsid karjäärinõustamisele hinnangu «ei ole rahul» või «pigem mitte rahul». Sageli tähendab karjäärinõustamine vaid tes-ti täitmist, mis ei ole aga valikute tege-miseks piisav abi.

Paljud karjäärispetsialistid on ame-tis olnud juba pikka aega, neil pole os-kusi noortele läheneda ega selget üle-vaadet pidevalt muutuvatest töö- ja ha-ridusalastest võimalustest. Sealjuures on uuringud näidanud, et just väga heal karjäärinõustamisel on tähtis roll noor-

te edasistes haridusvalikutes. Näiteks Soomes on karjäärinõustaja põhiüles-andeks liikuda paralleelselt koos õpila-sega kuni tööturuni välja. Vaid siis, kui noor on teadlik oma teadmistest ja os-kustest ning tal on laiem pilt võimalus-test, oskab ta ennast oma väljavaadete-ga seada haridusvõimaluste ja tööturu konteksti.

Veelgi kesisem on karjäärinõusta-mise kättesaadavus nende noorte seas, kes on töötud ja hariduselust väljas, ning kuigi töötukassa pakub neile tea-tud nõustamisteenust, on selle kasu-tamine marginaalne. Kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides püütakse eri-nevate riiklike meetmetega noori ta-gasi õppima või tööle suunata (eelkõi-ge saamata jäänud maksude tõttu), on Eestis need noored, kes pole iseseis-valt oma elu planeerimisega hakkama saanud, ära unustatud. Nendeni ei jõua ei noorsootöötajad ega ükski riik-lik asutus.

kaalutud otsused loovad positiivsemad töö- ja ÕpingukogemusedSealjuures ei tohikski karjääriplaneeri-mise teadvustamine lõppeda esmase tööleasumisega, vaid peaks ennetavalt jätkuma ka edasistes õpingutes ja töö-tades kuni vanaduspõlveni välja. Prae-gu kavandab Eestis 61 protsenti tööea-lisest elanikkonnast lähiajal oma elus töö või õpingutega seotud muutusi. Euroopa jätkuvalt kriitilise majandus-olukorra ja suure töötuse taustal on just nüüd karjääriteenuste olemasolu

kõige vajalikum. Nii ühiskondliku aren-gu kui ka rahva vaimse tervise hüvan-guks on oluline, et inimesed oleksid oma valikutega hariduses ja tööturul ning muudes otsustes võimalikult kindlad ning naudiksid seda, mis nad igapäevaselt teevad. Sellised töötajad tõstavad töö efektiivsust ning mõjuvad ka enda ümber olevatele inimestele po-sitiivselt.

Huvitaval kombel on eranditega just kõrgel positsioonil olevad inime-sed need, kes armastavad oma tööd ning kes lähevad igal hommikul naera-tusega tegema neid toimetusi, mida nad tihtipeale tööks ei nimetagi. Eu-roopa riikides näeb ka väiksema vastu-tusega ametikohtadel pigem rahulole-vaid ja oma tööd täie tõsidusega võt-vaid töötajaid. Olen veendunud, et sel-line suhtumine ei ole kaasa tulnud ametiga, vaid pühendumusega tegut-semine on avanud järjest enam uksi erinevate võimalustega. Seega on edu-ka elutee valiku üheks aluseks pühen-dumus ja selle eelduseks on teadlike valikute tegemine.

Inimese motivatsioon ei ole kaasa-sündinud, vaid see on harjumus, mis kujuneb välja kogemustega ning milles on põhiroll veendumusel toime tulla vastu võetud otsustega. Just sellist kindlust aitab saavutada enda võima-luste ja eelistuste väljaselgitamine. Kar-jääri planeerimine peab jõudma ühis-konnas senisest olulisemalt tunnusta-tuks ning sealjuures olema kohustusli-ku kooliprogrammi osa kõikidele õpi-lastele juba algkoolist alates ning jätku-ma ka hilisemates eluetappides.

4LK karjäär

Meie heaolu suurendamiseks on oluliselt tähtsad asjatundlikud karjääriteenused

Valminud on noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegiaSillamäe Lastekaitse Ühingu, Tallin-na spordi- ja noorsooameti, Vaivara vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eesti koostöös läbi viidud projekti «Homne vabatahtlik – Volunteer for Tomorrow» tulemusena on valmi-nud noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia aastateks 2012–2015. Strateegia, mille välja-töötamisel on arvesse võetud noor-te arvamusi ja soove, ekspertide tä-helepanekuid ja teadmisi ning pari-maid avalikke ettepanekuid ja kom-mentaare, peaks tulevikus tõstma vabatahtlikkuse väärtust ning noor-te teadmisi ja motiveeritust. Lähi-kuudel toimub strateegia põhjalik le-vitustöö ühiskonnas laiemalt. lisainformatsioon: http://vabatahtlik2011.sscw.ee

Koostöös peitub jõud! vladImIr sveT

Mais möödus pool aastat sellest, kui Tallinnas taasloodi noorte-volikogu, mille ülesandeks on

Tallinna noorte huvide esindamine ja kaitsmine. See on võimalik ainult koos-töös linna, ekspertide, noorteorganisat-sioonide ja ühiskonnaga. Mis me siis teinud oleme, mis on meie ideed ja kas neist mõni on ka teoks saanud?

vÕim noorte käes

Iga inimene võib ühiskonna teemadel kaasa rääkida, oma arvamust avaldada ja linnaisadega kohtumas käia. Noor-tevolikogu teeb seda ka, kuid meil on veel üks suur eelis, mida noortevoliko-gud polnud kunagi Eesti ajaloos saavu-tanud. Esmakordselt noortepoliitika praktikas kuulub Tallinna noorte amet-

lik esindaja linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu hääle-õigusega. See tähendab, et me mitte ai-nult ei räägi linnaelu küsimustes kaa-sa, vaid meil on reaalne hääl nende kü-simuste otsustamisel.

linn grafiti-sÕbralikuks!

Viimasel ajal on palju räägitud, et linna peab grafitist puhtaks tegema. Ent pal-jud unustavad, et tuleb vahet teha sodi-misel ja grafitil. Esimene on kuritegu,

mis rikub linnapilti ja vara, teine on kaa-saaegne tänavakunstivool, mis on väärt toetust ja kiitust nagu teised kunstilii-gid. Noortevolikogu pakkus grafiti-kü-simusele alternatiivset lahendust: peaks leidma grafiti-kunstnike jaoks võimalu-se enda väljendamiseks. Ning selleks võiks olla linnahall, mis niikuinii mingil ajal lammutatakse. See annaks võima-luse raha kokku hoida ja anda linnahal-lile uus ilme. Kui legaalsed grafiti-kunst-nikud ei tee linnahalli täna ilusaks, tee-vad sodijad selle homme koledaks!

ööühistransport?

Viimasel ajal räägitakse palju Tallinna ühistranspordist. Noortevolikogu ei ta-ha diskuteerida, kas see peab olema ta-suta või tasuline. Küll aga arvame, et Tallinna linn vajab ööühistransporti. Praegune noorte valik on järgmine: kas sõita taksoga, mis on liiga kallis, või minna noorteürituselt koju jalgsi, mis on ohtlik ja väsitav. Ööühistransport, mis sõidaks näiteks kord tunni jooksul peamisi maanteid mööda, oleks hea la-hendus.

Võib küsida, kas oleme hästi hakka-ma saanud, või oleme läbi kukkunud. Ma arvan, et selle üle peab otsustama igaüks ise. Minu jaoks on aga selge, et iga linn ja selle noored elanikud vajavad noortevolikogu. Olge selle tõestuseks kas või ekstreem-jalgrattapark, mida noortevolikogu ja selle partner MTÜ Estonian Freeride Guild praegu Lasna-mäe ja Pirita piiril ehitavad, või olgu sel-leks siis koostöö, mida teeme igapäeva-selt kõikide ühiskonna gruppidega. Töötame jõuliselt edasi noorte nimel!

Mis on Aktiv? darJa dJaTšenKo

Tänapäeval on trendikas rääkida noorte initsiatiividest, uute idee-de genereerimisest ja realiseeri-

misest. Aga mida see «initsiatiiv» õigu-poolest tähendab? Noorteklubi Aktiv, mis toimib juba kaheksa aastat, teab oma kogemusest, mis tähendab olla ak-tiivne ja kuidas võib ellu viia mis iganes ideed. Klubi eksisteerimise ajal on va-hetunud põlvkond noori, keegi on ära läinud, keegi on juurde tulnud ja jää-nud, kuid olla aktiivne ja tegeleda mil-legi kasulikuga on alati olnud organisat-siooni liikmete seas populaarne ja olu-line. Paljudele, kes on klubist ära läinud, on klubi olnud karjääri lähtepunktiks.

Noorteklubi Aktiv alustas tegevust noorte suvelaagri Vihasoo (Tšudeljan-dija) juures. Klubi loomise mõttele tu-lid noored laagrijuhid, kes töötasid küll koos suvehooajal, aga ei suhelnud üle-jäänud üheksa kuu jooksul. Selleks et teineteist mitte silmist kaotada ja mitte laiali minna, vaid vastupidi, omavahel paremini sõbruneda ja koos areneda, loodigi laagrijuhtide klubi Aktiv. Ruu-mid leiti Lasnamäe huvikoolis, kes toe-tas sellise klubi loomise ideed.

Klubi kollektiiv ja klubi tegevus kasvasid aasta aasta järel. Praegu kuu-lub klubisse umbes viiskümmend noort inimest. Klubi püsib selle liikme-te vabatahtliku töö najal, klubi liikmed on loonud oma seadusi, reegleid, töö-

portfelle ning tegevusplaani, mida püüavad igakuiselt ka järgida.

Tegevusplaani kuuluvad teatrieten-dused, vabatahtlik töö varjupaikades ja lastekodudes, samuti laagrijuhtide koo-litus, näiteks õpivad nad uusi mänge, omandavad uusi oskusi ja teadmisi. Kuid peamiseks eesmärgiks jääb töö las-tega nii laagris kui ka muudes asutustes.

«Mulle meeldib klubis see, et saame te-geleda paljude asjadega, näiteks võib te-ha vabatahtlikku tööd loomade varjupai-gas või korraldada Eestis rahvusvahelist projekti. Me püüame tegeleda sellega, mis on meile huvitav ja ühiskonnale ka-sulik.»

deniss davõdov, 17-aastane

«Klubis on meil võimalus end arendada ja teha midagi kasulikku. Me oleme kõik las-telaagrite töötajad ja meie jaoks on oluli-ne seda õppeaasta jooksul mitte unusta-da. Selleks on meil igakuine väike liikme-maks, mille eest on meil võimalik kutsu-da meid õpetama erinevaid meistreid – nii saame end kogu aeg arendada. Näiteks oleme õppinud pildistama, tantsima, žong-leerima, joonistama – seda kõike saame kasutada töös lastega.»

dmitri moskovtsev, 21-aastane

«Meil on kollektiivis erinevas vanuses ini-mesi ja pole tähtis, kas sa oled 16- või 25-aastane, sa tunned end olulise ja ka-sulikuna. Head suhted on olulised – me oleme valmis kokku saama mis iganes kellaajal ning alati valmis üksteist toeta-

ma ja appi tulema. Näiteks murdsin hilju-ti jala ja teised korraldasid minu jaoks kok-kusaamise, tõid puuvilju, vaatasime koos filmi – see oli väga vahva.»

Ženja Važev, 22-aastane

Lugedes selliseid meeldivaid sõnu asja-osalistelt endilt, saad aru, et nende jaoks on olulised sellised lihtsad väär-tused nagu sõprus ja vastastikune abis-tamine. Loodetavasti ei lähe nende init-siatiiv luhta. Kui neile meeldib teha se-da, mida nad praegu teevad, ning nad suudavad jääda nende ümber toimuva suhtes osavõtlikuks, siis võime olla uh-ked, et Eestis on olemas selline klubi, kus noored ei istu paigal, vaid püüavad olla aktiivsed ja ühiskonnale kasulikud.

Vasakult paremale noortevolikogu juhatus: Andres Ingerman, Vladimir Svet (esimees) ja Ellis Miroškina. Foto: erakogu

KrIsTo PeTersonstruktureeritud dialoogi projektijuht

Eesti on kuulunud Euroopa Lii-tu (EL) 2004. aastast, mis tä-hendab, et peaksime olema ol-nud ELi täisväärtuslik osa juba tervelt kaheksa aastat. Paar esi-

mest aastat annab punnitamisega veel kirjutada JOKK-stiilis sisseelamise ajaks, aga sealt edasi on küll juba aeg, mil Eesti (noored) inimesed peaksid olema omaks võtnud euroopalikud teadmised ja väärtused. Kui tulevik on praeguste noorte pärusmaa, siis on Ees-ti tulevik ELi liikmena üsna nutune – teadlikkus ELi toimimisest ja aktuaal-setest teemadest on noorte hulgas ka-hetsusväärselt nigel, mistõttu ei tunta end ka tihti eurooplasena. Jättes ajakir-janduses viimased paar aastat kirjuta-tud majanduslangusega seostuva kor-raks kõrvale, siis kas sina tead, missu-gused aktuaalsed teemad veel alles jää-vad ning milliste prioriteetide kallal ELi ametnikud ja rahvasaadikud praegu töötavad? Muu hulgas annavad järgne-vad read ka infot selle kohta, kuidas saada osa loodud võimalustest (ja võita selle käigus ka motiveerivaid auhindu).

Viimasel kaheksal aastal ei ole toi-munud integreerumist ELiga sel mää-ral, nagu oleks pidanud, et Eesti noored saaks pidada end ka ELi noorteks. Jah, me naudime viisavabadust, ühist valuu-tat ning piiritaguseid töötamis- ja õppi-

misvõimalusi. Samas ei tea me väga häs-ti, mis seal Brüsseli uhkete fassaadidega hoonetes siiski õigupoolest toimub. Te-gu ei ole aga tingimusteta emaarmastu-sega ehk teisisõnu – Eesti praegustel noortel tuleb nüüd ja tulevikus olla ELi-le väärtuslikud. Noore silmade läbi on vajaka neist tegevustest, mis teadlikku-se tõusu noorte seas soodustaks. Tead-matus tingib ükskõiksuse, mis omakor-da langetab huvi enda teadlikkuse suu-

rendamiseks ning sedasi tekibki nõia-ring – on vaja kellegi aktiivset tegutse-mist, et see tsükkel lõpetada!

Samal ajal kui enamik naudib ikka veel silmaklappe kandes Euroopa nõl-vaku peal mõnusat langusliugu, tund-mata huvi, missugune maastik meil hetkel ümberringi valitseb ning milli-seks liurada edaspidi kujuneb, tegele-vad mõned aktiivsed organisatsioonid väga kiiduväärt tegevusega – teadlik-

kuse ja eurooplaseks olemise tunnetu-se suurendamisega. Märkimist väärib ka ELi püüd leida suuremat kontakti liikmesriikide noortega. Selleks on ju-ba paar aastat lükatud aina suuremat hoogu sisse struktureeritud dialoogi (edaspidi SD) konsultatsioonidele. SD on laiemalt vaadates põhimõtete ja väärtuste kogum ning kitsamalt vaada-tes protsess, mille käigus avaliku või-mu esindajad (sh ELi institutsioonid) konsulteerivad regulaarselt noortega valitud teemadel, et kuulda noorte mõtteid. Noortesõbralikuma ühiskon-na ja erinevate generatsioonide oma-vahelise mõistmise suurendamiseks peaks SD põhimõtted olema lähte-punktiks nii kooli, valla, linna, maa-konna, riigi, Euroopa kui ka teiste ta-sandite otsuste tegemisel.

Eestis on ELi ja Eesti noorte vahe-lüliks konsultatsioonide eestvedamise-ga Eesti Noorteühenduste Liit, korral-dades Eesti 13–30-aastaste noorte ar-vamuse teadasaamiseks nii interneti-küsitlusi kui rühmaarutelusid noorte-sündmustel. Konsultatsioonide teemad tulevad ELi eesistujariigilt (vahetub iga kuue kuu järel) – peatselt lõppeva Taa-ni eesistumisajal oli selleks näiteks «Noorte loovuse ja loomingulisuse avaldumine ning selleks vajalik kesk-kond». Ühelt poolt on see kasulik sel-leks, et seisukohtade ja arvamuste ana-lüüsi põhjal tehtud raportiga edastada Eesti noorte arvamus ELi seadusand-

jatele. Teiselt poolt aitavad konsultat-sioonid kaasa sinu ja minu ja teiste osa-lejate teadlikkuse kasvule ELis toimu-vast, sest küsimused, mille ümber mõt-tearendus toimub, on seotud hetkel ELis prioriteetsete teemadega. Selleks et ühenduslüli Eesti noorte ja ELis toi-muva vahel areneks nii kvaliteedilt kui ka ulatuselt, tuleb ka Eestis teadvusta-da enam SD põhimõtteid – noorte kui ühe suure huvirühmaga arvestamine ja nendega konsulteerimine on oluline ja kasulik nii lühikeses kui pikas perspek-tiivis.

Võimalused ei saa olla ilma vastu-tuseta ehk kui antakse võimalus kaasa rääkida, siis isegi talupojaloogika ütleb, et nii sinul kui minul kui kõikidel teis-tel noortel tuleb enda teadlikkust ja hu-vi ELi vastu suurendada, et saaksime sirge seljaga täita meile seatud ootusi ja usaldatud võimalusi. See on ääretult oluline, sest natukene veel ja praegus-tel noortel tuleb hakata ise hoomama ELis toimuvat, kui soovime edaspidigi olla aktiivsed kaasarääkijad, mitte vaid passiivsed järgijad.

Hea 13–30-aastane noor, kutsun sind üles osalema juunis algaval kon-sultatsioonil ja haarama võimalusest osaleda ELi poliitika kujundamises ning Eesti noorte arvamuse väärika esindatuse olemasolu kindlustamises. Uuri lähemalt facebook.com/kysitlus. PS. Konsultatsioonidel osalejate vahel loosime välja ka uhkeid auhindu!

5LKEurooPa

Euroopa, miks oled nõnda kaugel?

Põnev arutelu noortesündmusel. Foto: Karl Hallik

KrIsTJan luKKAIESEC Eesti PR-osakonna liige

AIESEC on 1948. aastal asutatud tudengiorganisatsioon, mis on praeguseks jõudnud 110 riiki

üle kogu maailma. Seega võib ligi 60 000 liikmega AIESECi pidada maa-ilma suurimaks vabatahtlikkusel põhi-nevaks üliõpilasorganisatsiooniks.

Ometi võib aeg-ajalt kuulda, kui-das räägitakse veidratest tantsurituaa-lidest, mida AIESECi liikmed oma konverentsidel teha harrastavad, või peetakse AIESECi koguni mõneks aka-deemiliseks organisatsiooniks ehk kor-poratsiooniks.

«AIESEC annab hästi palju mitme-külgsust ja rahvusvahelisust. Tolerant-sust. Mõistmist inimeste vahel. Annab võimaluse teha väga palju erinevaid as-ju,» loetleb kolmandat aastat Tartus AIESECi liikmeks olev Kait Karu.

annab palju praktilisi kogemusi

AIESEC loodi Teise maailmasõja järel ning nagu tänaseni kehtiv akronüüm ütleb, esialgu vaid majandus- ja kau-bandustudengitele, et ehitada sõjast taastuvas maailmas taas üles riikideva-helised suhted ning arendada noorte inimeste üksteisemõistmist.

Tänapäeval on AIESECi visiooniks jätkuvalt «rahu ja inimkonna potent-siaali teostamine», kuid tegevusvald-konnad ja liikmete õpitavad erialad moodustavad märgatavalt laiema spektri.

Organisatsiooni eesmärk on pak-kuda noortele erinevaid kogemusi. AIESECi siseselt on olemas neli faasi: meeskonnatöö kogemus, meeskonna juhtimise kogemus, rahvusvahelistes noorteprojektides osalemine ning eri-alase töökogemuse omandamine välis-maal. Seejuures võib iga inimene min-na sobiva pakkumise korral kogemusi koguma mis tahes punkti maakeral.

«Üks paremaid asju, mida AIE-

SECist saab, on suur inimeste võrgus-tik. See on vägev tunne, kui sa reaal-selt tead inimesi enam kui 30 riigist, kellega saad iga päev rääkida ja neid oma sõbraks pidada,» räägib peaaegu viis aastat AIESECiga seotud olnud Ott Niggulis.

«Käisin Indias suurimal AIESECi konverentsil, kus oli 500 inimest 110 riigist. Mõtlesin, et tahan midagi tea-da Aafrika kohta – läksin ja rääkisin inimesega, kes sealt pärit oli. Sama-moodi Lõuna-Ameerika ja teiste pai-kadega. Võib-olla suhtlesin seal umbes 250 inimesega, aga siiani olen kontak-tis 20–30 inimesega ning pean neid päriselt oma sõpradeks.»

väärtus pole rahas mÕÕdetav

Vabatahtlikkusel põhinevates noorte-organisatsioonides nagu AIESEC saa-dud kogemust hindavad kõrgelt ka tööpakkujad. Sageli on nii, et kahe võrdse kandidaadi puhul vaadatakse CVst seda, millega noored kooli kõr-val veel on tegelenud.

«Olen AIESECis teinud palju eri-

nevaid asju, aga enamik on seotud müügikogemusega. Sain hiljuti tööle Estonian Airi müüki tegema. Võib-ol-la oleks seda kohta ka ilma AIESECita pakutud, aga teine asi on see, kas olek-sin selle vastu võtnud. Ilma kogemuse-ta poleks ma teadnud, kas see töö üle-üldse istub mulle,» kiidab Karu AIE-SECist saadud praktilist kogemust.

Sellistes noorteühendustes tööta-mine võtab kindlasti lõivu koolitööde-le kuluvast ajast. Ent kui noor inimene on endale selgeks teinud, milliseid perspektiive ta elus taotleb, ei näe Ka-ru ega Niggulis kumbki selles mingit probleemi.

«See, mida sa teed, peab olema to-re ja lõbus. AIESECi üheks väärtuseks on samuti osavõtmise nautimine. Kui ühes MTÜs nii kaua olla, siis hakkab as-ju teise nurga alt nägema. Näiteks pole palga suurus minu jaoks nii määrav,» sõnab Karu. «Raha on vaja ja tore, kui saab osta vahvaid asju ja minna reisile, aga see, kuidas kellelegi head teha ja ise pingutada, et teised sellest kasu saaksid, kui keegi selle eest ei maksa, on väär-tus, mida ei saa rahas mõõta.»

«Ei saa olla läbinisti viieline ja lõ-

petada cum laude ning samal ajal oma-da suurt organisatsioonis töötamise kogemust,» arvab Niggulis. «Ideaalis peaks olema tasakaal kooli, töö ja or-ganisatsiooni vahel, kuid kõik oleneb inimesest. Tuleb ise aru saada, milline kogemus sulle endale kõige rohkem annab.»

AIESECi eripäraks on see, et kui ühel päeval on ülikool läbi ning aktiiv-ne organisatsioonikarjäär samuti, ei lööda endisi liikmeid siiski AIESECi juurest minema. Aastate jooksul on AIESECis tegutsenud märgataval hul-gal nüüdseks edukaid inimesi eri elu-aladelt (vt infokasti).

Kuidas saada AIESECi tegemistest osa? Meeskonda otsitakse uusi liik-meid harilikult sügiseti ja kevaditi, vä-lislähetusele saadetakse tudengeid mi-tu korda aastas. Hoia silmad lahti!

Kõrgharidus välismaalt! lIIna lIIv

Rahvusvaheline kogemus, sõbrad maailma eri paikadest, tipptasemel õppejõud, praktilised ja huvitavad õp-pekavad – see võiks olla noore inime-se unistus. Sven Helistvee (23) on Võ-ru poiss, kellel on juba kaheksa kuud möödunud ajast, kui ta seadis sam-mud Taani poole ja asus õppima Ros-kilde Business College’is arvutitea-dust.

Sveni sõnul on Eesti tänapäeva inimese jaoks liiga väike ja selleks, et rahvusvahelisel tasemel läbi lüüa, peab enne maailma nägema. «Välis-maal õppimise kogemus annab noo-rele kindlasti konkurentsieelise nii Eestis kui mujal,» arvab Sven. Ta li-sab, et muidugi mängivad rolli ka ha-riduse kvaliteet, rahvusvaheline õpi-keskkond ja tutvused üle maailma. Noormees leiab, et väliskogemus on tänapäeva haridustee juures üha loo-mulikum ja olulisem osa.

Taani õppima jõudis Sven Dream Foundationi kaudu. Kuigi kandidee-rimisprotsessi ajal oli noor maailma-rändur Austraalias, sujus kõik prob-leemideta. Tema sõnul oli Dream Foundation suureks abiks kooli vali-kul, vastuvõtutingimuste täitmisel, vajalike dokumentide koostamisel ja inglise keele testi sooritamisel.

Dream Foundation on rahvusva-heline organisatsioon, mille eesmär-giks on noortele tutvustada õppimis-võimalusi välismaa kõrgkoolides ning seeläbi toetada nende unistuste ellu-viimist. Dream Foundationi kandidee-rimissüsteemis on ligi 4000 õppeprog-rammi rohkem kui 55 kõrgkoolis ja 19 riigis üle kogu maailma. Lisaks korral-dab Dream Foundation inglise keele tasemeteste ning alates 2011. aastast on Dream Foundation ametlik Camb-ridge ESOL eksamikeskus.

• välismaale ülikooli! – www.dreamfoundation.eu

• certificate of advanced english – www.cae.ee

Suurim tudengite juhitav organisatsioon viib Eestist 110 riiki üle kogu maailma

IC toimub igal aastal erinevas riigis, sel aastal näiteks Venemaal Moskvas. Foto: erakogu

kuulsaid aieseCi vilistlasi

• Helmut Kohl, Saksamaa liidukantsler 1982–1998

• Bill Clinton, USA president 1993–2001

• Aleksander Kwasniewski, Poola presi-dent 1995–2005

• Martti Athisaari, Soome president 1994–2000

• Junichiro Koizumi, Jaapani peaminister 2001–2006

• Mario Monti, Itaalia peaminister 2011–…

eestis• Peep Laja, internetiturundaja

• Anti Orav, Põltsamaa Felixi tegevjuht

• Andres Pärloja, Koger ja Partnerid eks-juht

• Vahur Karniol, endine Eesti Raudtee ju-hatuse liige

• Mairi Jüriska, endine Terve Eesti SA eestvedaja

KrIsTIn rammusEesti Inimõiguste Keskuse kommunikatsioonispetsialist

Kuus aastat tagasi lõpetas Tal-linna Pedagoogilise Seminari mõnikümmend verivärsket noorsootöötajat. Kuus aastat tagasi ei räägitud neile mõne-

kümnele noorsootöötajale midagi inim-õigustest ja inimõiguste vajalikkusest nende tulevases igapäevatöös. Milleks? Polnud ju põhjustki – oldi seni ka ilma hakkama saadud.

Mida aga aasta edasi, seda enam on aktualiseerunud inimõiguste kaitse kü-simus, aga ka diskrimineerimise mär-kamise ja õigeaegse reageerimise tee-ma. Siiski näib, et noorsootöö puhul on see valdkond jäänud eeskätt ainult rah-vusliku integratsiooni tasandile. Noor-sootöö projekte lugedes näib alati olu-line ära märkida, et tegu on integrat-siooniprojektiga. Ka «pisipedasse» on õppeaine nimetusega «Inimõigused ja integratsioon» sisse toodud, küll 2 EA-Pd, aga siiski midagi.

Sellegipoolest tundub mulle, et noorsootöötajad peavad inimõigusi nä-gema laiemalt kui vaid eesti ja vene keelt kõnelevate noorte kooseksistee-rimist, mis on ka vaieldamatult oluline teema, sest meedias kajastatu ja avalik-ku arutelu tekitanud teemad võivad igal ajal tõstatuda ka noorsootöötaja igapäevases töös. Olgu selleks siis soo-

neutraalsed lasteaiad või kultuuriliselt mitmekesine ühiskond.

teadmatus on karuteene

Ehkki inimõigused peaksid olema kaits-tud igal inimesel võrdselt või vähemalt peaks igal inimesel olema võrdsed õigu-sed oma inimõigustest kinnipidamist nõuda, kuulub suur osa noori paratama-tult sihtrühma, kes ei tea, millal või kel-le poole pöörduda, kui nad tunnevad, et neile on liiga tehtud. Olgu selleks näi-teks koolikiusamine seetõttu, et noor on teistest mõnel põhjusel erinev, või eba-võrdne kohtlemine tööle või kooli kan-dideerimisel. Lisaks on noori, kes tea-vad, et neil on õigused, ent ei mõista, et õigustega kaasnevad ka kohustused.

Paratamatult on paljudele neile ebavõrdselt koheldud noortele just noorsootöötaja see usaldusisik, kellele rääkida ja kellelt ehk ka tuge leida. Kui noorsootöötaja sel puhul aga reageeri-da ei oska või vastab noorele sootuks midagi kohatut, võib ta sellega noore-le hoopis karuteene teha. Noor, kes ot-sib enda jaoks vastuseid mõnele küsi-musele, olles ise diskrimineeritav (või ka diskrimineerija), vajab usaldatud täiskasvanu käest konkreetsust.

Kui paljudel juhtudel on noorsoo-töötaja roll omada pigem neutraalset seisukohta, siis inimõiguste kaitse eest seismine peaks olema iga noorsootöö-taja kohustus. Inimõigused on väärtu-sed, mida noorsootöötajad kui omaette arvamusliidrid peaksid edasi kandma. Inimõigused ei saa olla teema, mille pu-hul «valesid vastuseid» ei eksisteeri. Ek-sisteerib küll. Igasugune diskrimineeri-mine ja ebavõrdse kohtlemise märkami-sel mitte välja astumine on vale.

noorsootöötaja on ka inimene

Paratamatult peegeldub neis noorsoo-töötajais, kes siiski on ka inimõiguste teemal valinud «valesid vastuseid ei

ole» lähenemise, üldine ühiskondlik pilt inimestest, kes näevad ülekohtust ja vale käitumist, aga ei reageeri. Osalt ehk hirmust seista vastu näilisele ühis-konna enamusele, kes inimõiguste kait-set marginaalseks vajaduseks peavad, teisalt aga ehk ka teadmatusest, mida üldse sellises olukorras ette võtta.

Kivi ei saa siinkohal aga pelgalt (noorsootöötajate) hariduse lünklik-kuse kapsaaeda visata. Siin on küsimus pigem laiemas ühiskondlikus mentali-teedis, mis inimõiguste kaitse vajadust näeb kui midagi, mida lääneriigid pea-le suruvad. Võib-olla on just selline ükskõikne mentaliteet põhjuseks, miks noored välismaale õppima/töötama minnes enam kodumaale naasta ei soovi.

Siiski ei saa hetkepilti vaadata pel-galt tumedates toonides, sest vaadates kas või tagasi kuue aasta tagusesse aega, mil minust sai paberitega noor-sootöötaja, on areng silmaga nähtav. Erinevatest võrdse kohtlemise valdkon-dadest räägitakse, mitte ei peideta pead liiva alla. Just seetõttu vajavad noorsoo-töötajad rohkem taustinformatsiooni, millistel juhtudel mismoodi reageerida, sest on ju teemasid, mille puhul on olu-line jätta noortele ruumi ise oma seisu-kohti kujundada, ent ka sel puhul on noorsootöötajal oma oluline roll. Kui noor on küsija rollis, peaks noorsootöö-taja omalt poolt olema pädev andma objektiivseid, neutraalseid ja informa-tiivseid vastuseid, mitte takerduma oma isiklikesse seisukohtadesse.

seaduslik-väärtuslik ühiskondlik alustala

Ilmselt on igal noorsootöötajal meeles vähemalt kaks lauset noorsootöö sea-dusest, vähemalt 2006. aasta n-ö välja-lasked mäletavad neid hästi: «Noorsoo-töö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tase-mekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodus-tab noorte vaimset ja füüsilist arengut.»

Teisisõnu on noorsootöö üks oluli-semaid mitteformaalse hariduse alli-kaid ja noorsootöötaja roll noore ini-mese arengule kaasaaitamisel sealjuu-res väga suur. Teisalt, jättes kõrvale seadusliku poole – nii noorsootöös kui ka inimõigustes –, on inimõiguste eest seismine oluline väärtushinnangu kü-simus. Inimõigused on väärtused, mil-lel demokraatlik kodanikuühiskond püsti püsib.

Praegused noored on suuresti üles kasvanud juba vabas, avatud riigipiiri-dega Eestis. Nad on juba noores eas märksa teadlikumad sotsiaalsetest tee-madest ja avatumad kultuurilisele, aga ka üleüldisele mitmekesisusele. Seega ei tohiks ei formaalne ega mittefor-maalne haridus saada nende avatust pärssivaks teguriks.

Noorsootöötaja roll on märgata ja reageerida. Ebaõiglust või alandamist nähes reageerida konkreetselt ja sellist käitumist taunivalt. Nähes vägivalda või seaduse rikkumist, astuda ka selles suhtes vajalikke samme. Seega peaks ametiga kaasas käima avatud suhtumi-ne ja lai silmaring, aga ka julgus abi kü-sida ja ise vajadusel uurida.

eesti inimÕiguste keskus

lisainfo: www.inimoigused.ee

Kontakt: 644 5148, info@inimoigused.ee

Kontrolli, kas sind on ebavõrdselt kohel­dud: www.erinevusrikastab.ee/kompass

PeeTer TaImEesti Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse esimees

Selle aasta 9. ja 10. märtsil kor-raldas Eesti Noorsootöötajate Ühendus talvised mõttetalgud

teemal «Noorteorganisatsioonid ja teised osalusvormid – sündimas, elus või hingusel? Mida on noorsoo-töötajatel öelda ja anda?». Mõttetal-gute peamiseks eesmärgiks oli sel-geks rääkida, milline on noorsootöö-tajate roll noorte osaluskogude tek-kimisel ja nende jätkusuutlikkuse ta-gamisel.

Mõttetalgud leidsid aset Viljandi-maal Männiku metsatalus. Selleks et nii tähtsal teemal mitte omaette aru pidada, kutsus ENÜ külla ka partner-institutsioonid ja -organisatsioonid, kellel on oluline kaal ja mõju Eesti noortepoliitika kujundamisel. Nen-deks olid Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühen-dus, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Huvijuhtide Liit. Mõttetalgud olid korraldatud nii, et kõik osalejad said välja öelda omad mõtted ja iga partnerorganisatsioon sõnastas oma nägemuse, millised on ülesanded noorsootöötajatel osaluskogude loo-mise ja toimimise protsessis. Allpool lühike kokkuvõte mõttetalgutel kirja-pandud mõtetest.

entk

Sel aastal eraldatud 173 000 eurot on oodatud juba pikka aega. Alles nüüd, kui riigikogu lõpuks selle rahaeraldi-se kinnitas, on võimalik tõsiselt tege-lema hakata noorte osaluskogude loomisega. ENTK põhiliseks partne-riks osaluskogude loomise protsessis on ENL. Samas näeb ENTK meeleldi ka noorsootöötajaid esindavaid orga-nisatsioone ja katusorganisatsioone partneritena selles protsessis.

enl

Sel aastal eraldas riik märkimisväär-se toetuse osaluskogude loomiseks ja olemasolevate arendamiseks. Kuidas noortekogusid ja volikogusid luua? Selleks viib muu hulgas ENL läbi tea-vituskampaaniaid kohtadel. Teavitus-kampaaniate läbiviimisel võiksid olla peamisteks abilisteks kohalikud noorsootöötajad. ENL kutsub noor-sootöötajaid osalema osaluskogude kevadseminaril, kus teema ette võe-takse.

ehjl

Huvijuhid näevad selgelt, et kõik as-jad (ka noorte osaluskogud/õpilas-esindused) koolides saavad toimuda vaid siis, kui nendel on täiskasvanud (ehk siis huvijuht/noorsootöötaja) eestvedaja või toetajaliige. See tagab järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse, ku-na õpilased vahetuvad. Huvijuhid ise ja ka koolid näevad õpilasesindusi va-jalikuna, sest need on esmase tasan-di noorte osaluskogud ja ka esmane demokraatiakool.

Tõstatus küsimus selle kohta, et kui õpilasesindused on niinimetatud heade ja tublide noorte tegevuse tan-der, siis kus oleks kaasamise koht mit-tetublidele noortele. Näitena toodi esile, et kui poliitik ei saa olla pätt, vaid ainult puhta renomeega isik, siis juhul kui õpilasesindus on esmane demokraatiakool ja õpilasesindajad justkui algajad poliitikud, siis «pahad» poisid ja tüdrukud ei saaks osaleda õpilasesinduse valimistel ja hiljem te-gevuses. Õpilasesindusse kuulumine eeldab ikkagi vähemalt rahuldavat õppeedukust ja kooli kodukorra täit-mist.

Õpilasesindus on aga hea plat-vorm edasiseks kuulumiseks noorte osaluskogudesse ja ka teistesse noor-teorganisatsioonidesse. Kuidas aga

siis kaasata probleemset noort? Ühe võimalusena leiti printsiip nimega «kaasatu kaasab», mis tähendab, et kaasatud ehk aktiivsed ja head noo-red õpilasesindusest panustaksid probleemsemate ja tõrjutute kaasa-misse.

eesti ank

Eeskujulik noortekeskus toimib kasu-tades oma töös kolme tasandit. I ta-sand: ahvatlus, peibutus, vaba aja veetmine – noor tuleb keskusesse ae-ga veetma, noorsootöötaja suhtleb noorega ja teeb analüüsi keskuses käi-vate noorte kohta. II tasand: kaasami-ne – sealtsamast mängude juurest saab noorsootöötaja noorega suhel-des välja pakkuda erinevaid osalemi-se võimalusi: avatud ringid, projektid, seminarid jms ettevõtmised. III ta-sand: noore aktiivsus ja vabatahtlik-kus – noor tuleb noorsootöötaja juur-de oma ideega midagi teha, sellel ta-semel on noorsootöötaja juba men-tor, jälgija, mitte enam eestvedaja. III tasandi toetavaks tegevuseks on ESFi hankes osalevatel noortekeskustel noortekeskuse kogukonna arengut toetavate noortealgatuste fond ehk NAF. Lisaks noorsootöötajale kui füüsilisele subjektile võiksid suurt rol-li noorte kaasamisel osaluskogudesse etendada juriidilise subjektina noor-tekeskused. Noorte osaluskogud võiksid baseeruda kohalikes noorte-keskustes.

eneb

Noorsootöötajal on KOV-tasandil noorte osaluse soodustamisel, sh osa-luskogude loomise protsessis väga suur roll. Lisaks osaluskogu tekke toe-tamisele võiks noorsootöötaja hea seista ka selle eest, et loodud osalus-kogud oleksid jätkusuutlikud. Lisaks riigi toele võiksid ja peaksid noorsoo-töötajad kohtadel innustama noori korraldama ENEBi toel kohalikke ja rahvusvahelisi noorteseminare, noor-te demokraatiaprojekte ja noortealga-tusi, mille käigus omandataks päde-vusi nii osaluskogude loomisest konk-reetsemalt kui üleüldisemalt sellest, kuidas noored saavad panustada ko-haliku kogukonna arengusse.

Eelmainitud projektide raames (mida programmi «Euroopa noored» raames rahastatakse) on noortel või-malik kogukonna arengut ja noorte osalust soodustavaid tegevusi kavan-dada ja ellu viia. Lisaks nimetatud projektitüüpide toetamisele (noorte-seminarid, noortealgatused ja noorte demokraatiaprojektid) korraldab ENEB nii noortele kui noorsootööta-jatele ka noorte osalust käsitlevaid rahvusvahelisi ja siseriiklikke koolitu-si, vahendab noortejuhte ja noorsoo-töötajaid erinevatele väliskoolitustele ja rahastab koolitustegevusi, mida or-ganisatsioonid ise selleks ette võta-vad. Noorsootöötajad on siinkohal jällegi need isikud, kes peaksid aita-ma loodavatel ja juba tegutsevatel osaluskogudel organiseerida koolitu-si, kus oleks võimalik omandada lisa-teadmisi välisriikide ekspertidelt ja eakaaslastelt selle kohta, kuidas eden-dada noorte osalust.

Partnerite eeltoodud seisukohad on innustavaks tõestuseks, et noor-sootöötajal on oluline roll abistamaks noori kohalike osaluskogude loomi-sel ja elushoidmisel, kuid samas peab see roll jääma vaid suunavaks ja toe-tavaks, mitte domineerivaks.

enÜ tänab kõiki partner organisat­sioonide esindajaid, kes panustasid mõttetalgutesse! sel aastal on enÜ­l kavas korraldada veel kahed mõttetalgud noortepoliitika jaoks olulistel teemadel. mõttetalgute korraldamist toetab hasart­mängumaksu nõukogu.

6LK

iNimõigusEd

Inimõigustest ja noorsootöö(tajate)st

Tallinna linn otsib suurI TeGusId suunatud noortele või noori, kes on teinud suurI TeGusId linna jaoks.

OOtame sinu vihjeid!lIsaInfo:

www.tallinn.ee/suuredteodtelefon: 640 4647

ENÜ talvised mõttetalgud noorte osaluskogude teemal

TerJe bernadT PIreT veIGel

Tsirkus on mitmekülgselt arendav harrastus, kus leiavad tegevust nii keha, vaim kui ka hing.

Kaasaegne tsirkus on arenenud pil-kuköitvast kehalisest tegevusest haara-vaks kunstivormiks, mis ühendab füü-sise ja muusika, tantsu ja teatrilavastu-se ning tänavakunsti. Tsirkusetrenn on tore ja kasulik, sest siin on kõik võima-lik! Käeline ja kehaline pool arendab keha ja ajutegevust, etenduste lavastus-lik külg aga lubab end emotsionaalselt ja hingeliselt välja elada.

Tsirkusestuudio Folie pakub huvi-haridust nii lastele kui ka täiskasvanu-tele. Õpitakse akrobaatikat ja õhuakro-baatikat, žongleerimist, monorattasõi-tu jt tsirkusealasid. Tsirkust saab har-

rastada lihtsalt oma rõõmuks, kuid sel-lest võib kujuneda ka elukutse.

mida tsirkusetrenn arendab ja pakub?

Žongleerimine näiteks on oluline va-heldus arvutitööle, selle kasulikkus on teaduslikult tõestatud. Oxfordi ülikoo-lis uuriti žongleerimise mõju ajutege-vusele ja leiti, et see arendab kaht aju-poolkera, ühendades tähelepanu- ja keskendumisvõimet.

Akrobaatika omakorda arendab painduvust ja koordinatsiooni, ruumi-taju, tunnetust, tasakaalu, jõudu ja kii-rust. Paljude spordialade alustalaga soovitatakse alustada juba väga noorelt.

Tsirkus on ennekõike aga etendus-kunst. Igal aastal toob Folie lavale uue etenduse. Kaasaegse tsirkusekunsti

valdkonnas loomi ei kaasata, iga eten-dus kannab oma sõnumit. Lavastus-protsessis osalemine ja esinemine on köitev kogemus!

Folie alustas ka sotsiaalse tsirkuse elustamist – eesmärgiks pole meister-likkus, vaid protsess, et parandada tsir-kusetegevuse abil osaleja elukvaliteeti. Tulemusena kasvavad julgus ja enese-usk, meeskonnatööoskused ja enese-teostus. Iga inimene vajab kas või na-tuke esinemisjulgust ja eneseväljendus-oskust ning seda tsirkus pakubki!

Tsirkusestuudio Folie tunnid toi-muvad Tallinnas Nõmme ja Salme kul-tuurikeskuses, sügisest ka Kanutiaia noortemajas. Sügisel avatakse ka vane-ma ja väikelapse tsirkusetrenn.

www.tsirkus.ee, www.facebook.com/tsirkusestuudiofolie

7LKTaNTsuTEaTEr

Jane mIller­PärnamäGIEesti Tantsuagentuuri tegevjuht

Noorte Tantsuteater hakkas tegutsema 2009. aastal, mil E.T.A. tantsukooli õpilasi kutsuti esinema ülemaailm-sele tantsuharidusliku orga-

nisatsiooni daCi konverentsile Ja-maicasse. Koreograaf Elo Undi käe all loodi konverentsi teemale vastav eten-dus «Eestlase neli O-d», millesse kaa-sati kuus tantsukoolis õppivat noort tantsijat. Tantsijatega koos arutati la-vastuse temaatikat ning neist mõtte-arendustest sündiski esimene Noorte Tantsuteatri looming, mis pälvis palju positiivset tagasisidet.

Üks tantsijatest, Ingmar Jõela, kir-jeldab tollast tööprotsessi järgmiselt:

«Etenduse valmimist innustas lisaks konverentsile ka 2009. aasta suvel toi-munud laulu- ja tantsupidu. Etendust hakati looma ühest tantsunumbrist, mis oli eelnenud aastal valminud Koo-litantsu festivali tarbeks. Tants «Puu ta-ga...», millega E.T.A. tantsukool pälvis 2009. aasta Koolitantsu festivalil vaba-tantsu kategoorias vanema vanuseast-me laureaadi tiitli, oli olulisim materjal, millest etenduse tuum alguse sai.

Teine huvitav materjal, mis meie mõttetööd arendas, oli tsitaat Eesti kir-janikult Mihkel Mutilt ajalehes Posti-mees, millest jätkus meie mõtete aren-dus, kes me eestlased siis oleme ja miks me just sellised oleme.»

Esimesest õnnestunud noorteeten-dusest saimegi innustust, et pakkuda veel rohkematele tantsu õppivatele noortele võimalusi end professionaal-sel tasemel proovile panna ning Noor-te Tantsuteater oligi loodud.

täiskäigul edasi

Etendus «Eestlase neli O-d» sai hoo sisse ka Eestimaal ja tantsutuuri «Kaks ühes» raames külastati 15 esinemispaika.

Nüüdseks on traditsiooniks saanud, et igal aastal luuakse tantsuteatris vä-hemalt kaks kaasaegse tantsu etendust, mida esitletakse tantsutuurina üle Ees-ti ning võimalusel ka välismaal.

2010. aasta lavastuste loojateks olid tunnustatud koreograafid Kaarel Väli ja Raido Mägi, kellega koostöös valmi-sid «Days in Darkness» ja «... ääres», mis taas said mitmeid küllakutseid Ees-tist ning rahvusvaheliselt tantsufestiva-lilt Kajaani Dance Soomest.

Viimased 2011. aastal valminud etendused «Tüdrukurüblik» (koreo-graafid Laura Kvelstein ja Mihkel Ernits) ja «Exitus» (koreograaf Teet Kask) eten-dusid muu hulgas festivalil Hommik,

Tartus Genialistide Klubis, Pärnu tant-sufestivalil, tantsunädala raames Suure-Jaani gümnaasiumis, Saaremaa mini-teatripäevadel, Jõhvi balletifestivali raa-mes Rakvere teatris ning festivalil Treff.

uued väljakutsed

Suvine periood ei ole Noorte Tantsu-teatrile ainult puhkuse aeg, vaid ette-valmistus uute etenduste loomiseks. Protsessi vedajateks on noorte tantsi-jate seas väga hinnatud tantsuõpetaja-koreograaf Krista Köster ning mitme-te Vanemuise teatri populaarseimate tantsuetenduste koreograaf Ruslan Ste-panov. Etendused valmivad 2012. ok-toobris, millele järgneb taas tantsutuur, et rõõmustada tantsusõpru nii Eesti-maal kui kaugemal.

Lisaks saavad mitmed E.T.A. tant-sukooli õpilased ja vilistlased tantsu-teatri kogemuse ka päris teatrilaval. Rahvusooper Estonia on kutsunud Noorte Tantsuteatrit oma koosööpart-neriks, mille raames noored tantsijad osalevad tantsijatena etendustes «Pipi Pikksukk» ning 2013. aasta algul esi-etenduvas lavastuses «Prints ja kerjus». Sügishooaja alguses toimuvad katsed

nendes projektis osaleda soovivatele noortele tantsijatele.

Kuna professionaalsete koreograa-fidega töötamine eeldab ka elemen-taarseid tantsualaseid baasoskusi ja head treenitust, on Noorte Tantsuteat-ris osalemine mõeldud eelkõige E.T.A. tantsukooli õpilastele või vilistlastele, kes igapäevase õppetöö või treeningu-tega end pidevalt vormis hoiavad. E.T.A. tantsukooli noortestuudios toi-mub tantsijakoolitus, kus põhiainete (klassikalise, kaasaegse ja jazztantsu) ja lisaainete (karaktertants, akrobaatika, improvisatsioon, tantsuline treening, tänavatants jm) baasil omandatakse va-jalik kehakool. Lisanduvad loengud: ke-hatöö (anatoomia + keha tervis, toitu-mine), tantsuajalugu ja kompositsioon. Peamiselt keskendutakse kaasaegsete tantsutehniliste oskuste omandamise-le ehk etendamisele suunatud õppele. Lisanduvad veel loominguline tegevus ja üldkultuursusele suunatud õpe. Soo-vime lisaks õpilaste üldfüüsiliste oskus-te parandamisele kaasa aidata ka isik-suse arendamisele, loomingulise po-tentsiaali suurendamisele ning mõtle-mise ja analüüsi oskusele.

«Kui keegi küsiks minult, miks va-

lisin just tantsu oma huviks ja hobiks, on sellele raske lihtsalt vastata, põhju-seid on miljoneid. On miljon head emotsiooni esinedes publikule, mis korvab raske proovi- ja treeningpe-rioodi enne seda. Miljon uut liigutust, hüpet või piruetti, mida õpid ja sel-geks saad, mis kindlasti tasub end ära mõne asja kõrval, mis võib-olla välja ei tule. Miljoneid kohti, kuhu sattuda, miljoneid võimalusi, väljakutseid, proovilepanekuid higi, valu ja pisara-te arvelt. Poolt- ja vastuargumente on miljoneid, kuid hea võidab halva mui-dugi miljon korda üle,» kirjutas Ing-mar oma tagasisides tantsija koolitu-se ja Noorte Tantsuteatris osalemise kogemusest.

E.T.A. tantsukooli Noorte Tantsu-teater on just neile, kellele tants on rohkem kui hobi ning kellel on soov jõuda lavale!

2012/13. õppeaasta vastuvõtukat-sed noortestuudiosse toimuvad 27.–28. augustil!

Kooli õppetööst, 2012/13. õppeaas-ta õpilaseks registreerumisest, Noorte Tantsuteatri uutest ja vanadest projek-tidest saad lugeda meie kodulehekül-jelt kool.tantsuagentuur.ee.

Käputäis olemisi. Foto: Jaan Künnap

www.taninfo.ee

Tallinna Noorsootöö Keskus ja Solaris kutsuvad

NOorte VAba Aeg TAllinnas

VABA AJA INFOMESSILE

Solaris Keskuses30.08–01.09

www.taninfo.ee& facebook.com/novaata

Tsirkuses on kõik võimalik!

«Exitus» mullu festivalil Hommik. Foto: Rünno Lahesoo

Eesti Tantsuagentuuri Noorte Tantsuteater rikastab osalejaid ja vaatajaid

8LK laagrisuvi

Ranna noortekeskus läheb rändama

väljaandja: tallinna spordi- ja noorsooametPeatoimetaja Haide Kuivashaide.kuivas@tallinnlv.ee

täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

noortekeskuste linnalaagridlinnalaager

Korraldaja: Mustamäe avatud noortekeskusaeg: 4.–15.06, 6.–17.08Koht: Tallinnsihtrühm: 7–11a mustamäelasedInfo: mank@mank.ee, 654 7216, www.mank.ee

Invainfo:

meediateemalised linnalaagrid «laagrihunt» ja «vaata, mida näidatakse»

Korraldaja: Järve noortekeskusaeg: 11.–15.06, 18.–22.06Koht: Tallinnsihtrühm: 7–13aInfo: jarve@taninfo.ee, 650 6131, www.taninfo.ee/jarve

Invainfo:

ekstreemspordi - teemaline linnalaager «tÕuks in da house»

Korraldaja: Pääsküla noortekeskusaeg: 11.–15.06Koht: Tallinnsihtrühm: 9–12aInfo: paaskyla@taninfo.ee, 677 5232, www.taninfo.ee/paaskyla

Invainfo:

suvine kunstinädal

Korraldaja: Männiku noortekeskusaeg: 11.–15.06Koht: Tallinnsihtrühm: 9–14aInfo: manniku@taninfo.ee, 639 5559, www.taninfo.ee/ manniku

Invainfo:

linnalaager «multifunktsionaalne keelekümbluslaager»

Korraldaja: Kopli noortekeskusaeg: 11.–15.06Koht: Tallinnsihtrühm: 7–13aInfo: katri@taninfo.ee, roman.hmelevskoi@taninfo.ee, 653 1447, www.taninfo.ee/kopli

Invainfo:

linnalaager «mäng on väikese inimese töö»

Korraldaja: Lasnamäe noorte-keskusaeg: 11.–15.06Koht: Tallinnsihtrühm: 7–13aInfo: lasnamae@taninfo.ee, 632 8814, www.taninfo.ee/ lasnamae

Invainfo:

linnalaager «linnaseiklus»

Korraldaja: Kristiine noortekes-kusaeg: 11.–15.06, 18.–22.06Koht: Tallinnsihtrühm: 10–14aInfo: kristiine@taninfo.ee, 656 6802, www.taninfo.ee/ kristiine

Invainfo:

linnalaager

Korraldaja: Kesklinna noorte-keskusaeg: 11.–15.06, 18.–22.06Koht: Tallinnsihtrühm: 8–13aInfo: kesklinn@taninfo.ee, 641 0021, www.taninfo.ee/ kesklinn

Invainfo:

merelaager

Korraldaja: Pirita vaba aja kes-kusaeg: 11.–15.06Koht: Tallinnsihtrühm: 8–13aInfo: piritavak@piritavak.ee, 645 7625, www.piritavak.ee

Invainfo:

linnalaager

Korraldaja: Haabersti avatud noortekeskus aeg: 11.–15.06, 18.–22.06, 6.–10.08Koht: TallinnInfo: info@haabersti.ee, 674 0058, www.haabersti.ee

linnalaager «teater, film, televisioon»

Korraldaja: Pääsküla noorte-keskusaeg: 18.–22.06Koht: Tallinnsihtrühm: 8–11aInfo: www.taninfo.ee/paaskyla, paaskyla@taninfo.ee, 677 5232

Invainfo:

linnalaager «männiku suveseiklus»

Korraldaja: Männiku noortekes-kus aeg: 18.–22.06Koht: Tallinnsihtrühm: 7–14aInfo: manniku@taninfo.ee, malle@taninfo.ee, 639 5559, www.taninfo.ee/manniku

Invainfo:

linnalaager «lÕbus suvi sportides!»

Korraldaja: Kopli noortekes-kusaeg: 18.–22.06Koht: Tallinnsihtrühm: 7–13aInfo: liis@taninfo.ee, 653 1447, www.taninfo.ee/kopli

Invainfo:

linnalaager «meri»

Korraldaja: Lasnamäe noorte-keskusaeg: 18.–22.06, 27.–31.08Koht: Tallinnsihtrühm: 7–13aInfo: lasnamae@taninfo.ee, 632 8814, www.taninfo.ee/ lasnamae

Invainfo:

lastelaager «koos on lÕbusam»

Korraldaja: Pirita vaba aja kes-kusaeg: 16.–20.07 Koht: Tallinnsihtrühm: 7–12aInfo: piritavak@piritavak.ee, 645 7625, www.piritavak.ee

Invainfo:

linnalaagridtsirkuselaager

Korraldaja: OMAtsirkusaeg: 4.–8.06, 11.–15.06, 13.–17.08Koht: TallinnInfo: laager@omatsirkus.ee, 515 2159, www.omatsirkus.ee

suvised algklassilaste linna-laagrid «ruumiline maailm»

Korraldaja: Vivendi koolituskeskusaeg: 4.06–24.08 Koht: Tallinnsihtrühm: algklassilapsedInfo: info@vivendi.ee, 600 2244, 5346 7809, www.vivendi.ee

ejli jalgpalli suvelaagrid

Korraldaja: Eesti Jalgpalli Liitaeg: 4.–8.06, 13.–17.08 Koht: Tallinnsihtrühm: 6–11aInfo: Teet Allas, 5558 5495, teet.allas@jalgpall.ee, www.jalgpall.ee (rahvajalgpall)

arsise kellade kooli linnalaager

Korraldaja: Arsise Kellade Koolaeg: 7.–13.06, 22.–28.08 Koht: TallinnInfo: info@arsis.ee, 662 1855, www.arsis.ee

lastelaager «putukate imeline maailm»

Korraldaja: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio aeg: 11.–13.06, 13.–15.08, 21.–23.08Koht: Tallinnsihtrühm: 6–14aInfo: klaasjasavi@gmail.com, 5663 3773, www.klaasjasavi.ee

arabella linnalaager

Korraldaja: Agentuur Evitaaeg: 11.–15.06, 6.–10.08Koht: Tallinnsihtrühm: 6–13 aInfo: info@agentuurevita.ee, 5830 3538, www.arabella.ucoz.net

lasteklubi väike päike linnalaagrid

aeg: 25.–29.06, 2.–6.07, 9.–13.07 Koht: Väikese Päikese kesklinna majas Info: kesklinn@lasteklubi.ee, 5689 7123 (kesklinna maja), www.lasteklubi.eeaeg: 11.–15.06, 18.–22.06, 25.–29.06, 2.–6.07, 9.–13.07, 16.–20.07 Koht: Väikese Päikese Laagri majas Info: lasteklubi@lasteklubi.ee, 5843 9889 (Laagri maja)

noortelaagrid üle eestitaevaskoja noortelaager

Korraldaja: Taevaskoja Puhkekes-kusaeg: 12.–19.06, 21.–28.06, 7.–14.07, 22.–28.07, 5.–13.08, 15.–22.08Koht: Taevaskoja Info: laager@taevaskoja.ee, 5307 4155, http://www.taevaskoja.ee/noortelaager

suvelaager hiiumaa paradiisirannal

Korraldaja: MTÜ Elukaaraeg: 14.–22.06, 25.06–3.07, 22.–29.08Koht: Hiiumaasihtrühm: 12–18aInfo: elukaar@gmail.com, 5344 1458, www.noortelaager. edicypages.com

spordi ja ujumise lastelaager

Koht: TaimAUT MTÜaeg: 16.–21.06Koht: Kloogarannasihtrühm: 7–17aInfo: Taigur Tooming, 520 4057, info@taimaut.ee, www.taimaut.ee

tantsuklubi agneta suvelaager

Korraldaja: Tantsuklubi Agnetaaeg: 27.06–6.07Koht: Illuste mõissihtrühm: 6–18aInfo: info@agneta.ee, 5544458, www.agneta.ee

fän Clab noortelaager – seiklus- ja teaduslaager läänemaal

Korraldaja: MTÜ Fän Clabaeg: 2.–13.07, 2.–8.07, 8.–13.07Koht: Tuksi tervise- ja spordikeskussihtrühm: 10–17aInfo: info@seiklusmaailm.ee, 513 7685, www.seiklusmaailm.ee

rahvusvaheline noorte laager-seminar «puudutus»

Korraldaja: MaxModaaeg: 2.–7.07Koht: Jõgeva MK Palamuse vald, Luuasihtrühm: 7–26aInfo: 554 5341 (e.k), 5194 6066 (v.k), info@maxmoda.ee

remniku suvelaagri vahetused

Korraldaja: Lastekaitse Liidu Las-telaagrite OÜaeg: 3.–10.07, 1.–8.08, 11.–18.08Koht: Remnikusihtrühm: 7–14a Info: remniku@lastekaitseliit.ee, 522 1065, www.lastelaagrid.eu

arabella noortelaager «mets Õpetab»

Korraldaja: Agentuur Evitaaeg: 8.–13.07Koht: Nelijärve puhkekeskusInfo: www.arabella.ucoz.net, info@agentuurevita.ee, 5830 3538

stassi suvelaager järvamaal

Korraldaja: MTÜ Tallinna Tantsu-koolaeg: 10.–13.07, 14.–20.07, 22.–25.07, 27.–29.07 Koht: Väätsa alevik, Järvamaasihtrühm: 5–16aInfo: suvelaager@stassi.ee, 666 1646, http://www.stassi.ee/ suvelaager/2012/registreeru/

noortelaager Cohh (Camp of hip-hop) käsmus

Korraldaja: MTÜ Urban Styleaeg: 15.–21.07 Koht: Käsmu, Lainela puhkekülasihtrühm: 7–13aInfo: kids@campofhiphop.com, 5370 6001, http://campofhiphop.com

puhke-, spordi- ja kergejÕustiku lastelaager

Korraldaja: TaimAUT MTÜaeg: 16.–22.07Koht: Karksi-Nuiasihtrühm: 7–17aInfo: Taigur Tooming, 520 4057, info@taimaut.ee, www.taimaut.ee

fän Clab noortelaager-looduslaager

Korraldaja: MTÜ Fän Clabaeg: 29.07–3.08 Koht: Käsmu, Lainela puhkekes-kus, Käsmusuhtgrupp: 6–12a Info: info@seiklusmaailm.ee, 513 7685, www.seiklusmaailm.ee

pivarootsi Õppe- ja puhkekeskus

Korraldaja: Lastekaitse Liitaeg: 29.07–3.08Koht: Pivarootsi õppe- ja puhkekes-kusInfo: pivarootsi@lastekaitseliit.ee, 507 6021, www.lastelaagrid.eu,

seikluslik ja meelelahutuslik suvine lastelaager

Korraldaja: TaimAUT MTÜaeg: 1.–7.08Koht: Karepa Info: Taigur Tooming, 5204057, info@taimaut.ee, www.taimaut.ee

PeeTer TaImTallinna Noorsootöö KeskuseLasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator

2007. aastast alates on Tallinna Noor-sootöö Keskus (TAN) pakkunud pealin-na noortele võimalust suviti juulis oma aega sisustada Ranna noortekeskuses.

Kuna noortekeskuste külastatavus langeb suvel märgatavalt, on noorte-keskused viinud oma tegevused randa, mis on noorte seas üks populaarsemaid vaba aja veetmise kohti.

Eelmisel viiel suvel oli Ranna noor-tekeskuse asukohaks Stroomi rand ning kogu projekti jooksul osalesid sa-jad noored erinevates tegevustes ja ka-sutasid neid teenuseid, mida noorte-keskuste noorsootöötajad neile ja ka nende pereliikmetele pakkusid.

2012. aasta talvel jõudsid TANi töötajad ühise arusaamani, et tradit-siooniline Ranna noortekeskus Stroo-mi rannas vajab uut lähenemist.

Arutelud noorsootöötajate vahel viisid mõtteni, et «rannakas» on ühelt poolt mobiilse noorsootöö põhimõttel töötav tegevuste väljund ning sellega tuleb jõuda erinevate piirkondade noorteni.

Harju maavalitsuse avatud noorte-keskuste projektikonkursi rahast eral-datud toetusega saabki teoks järjekord-ne Ranna noortekeskus, mis selle aas-ta juulis rändab mööda erinevaid pai-ku Tallinna linnas.

Tänavune Ranna noortekeskus on saanud mõjutust ja innustust Tallinnas juba teist aastat käivast mobiilse noor-sootöö projektist. Ka otsivaks ja täna-

vanoorsootööks nimetatud projekti põhiideeks on see, et noorsootöötajad mitte ei oota noori noortekeskustes või muudes noorsootöö asutustes, vaid lä-hevad ise sinna, kus asuvad noored. Ehk siis tänavatele, kaubanduskeskus-tesse ja muudesse võimalikesse noorte kogunemiskohtadesse.

stroomi rand, lasnamäe seli asum ja pirita rand

2. juulil alustab Ranna noortekeskus oma tegevustega Stroomi rannas. Kõik noored saavad lisaks rannamõnude nautimisele osaleda ka erinevates aren-davates tegevustes, mida korraldavad TANi noorsootöötajad. Tegevused on jagunenud kolme teemavaldkonda, milleks on sport, kunst ja meedia.

Teisel nädalal kolib «rannakas» esi-mest korda ajaloos Lasnamäele Seli asumisse, kus paiknevad Raadiku täna-va munitsipaalelamud. Mahtra güm-naasiumi kõrval asuvale haljasalale te-kib välinoortekeskus, kus noored saa-vad osa suurest hulgast arendavatest tegevustest otse kodu läheduses.

Nii mõnigi tähelepanelik leheluge-ja võib küsida, kus on Lasnamäel rand ja miks Ranna noortekeskuse nime kandev tegevus peaks sellises kohas aset leidma? Vastuseks võiks olla – aga miks ka mitte? Selles kandis on teada-olevalt mitu tuhat noort, kes ka suvisel ajal ei liigu oma elukohast eriti kauge-le. Sellepärast viibki Ranna noortekes-kus nendele noortele suve ja ranna hõngu otse koju, Lasnamäe paneelela-mute vahele.

Juuli kaheks viimaseks nädalaks rändab Ranna noortekeskus Tallinna suve kõige kuumemasse kohta nii sel-le sõna otseses kui kaudses mõttes – Pirita randa.

Kõigis kolmes Ranna noortekesku-se toimumiskohas on tegevused, mida noortele pakutakse, planeeritud just lähtudes konkreetsest asukohast ja seal asuva sihtgrupi eripärast.

Tallinna eri paikades rändav Ranna noortekeskus ootab tuhandeid noori osa saama suvistest arendavatest tege-vustest ning ütleb kõigile noortele: tul-ge ja leidke meid üles!

lisainfot ranna noortekeskusest ja toimuvaid tegemisi saab jälgida facebookist ja blogist http://www.rannanoortekeskus.blogspot.com.

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

www.humanrights.ee

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

www.humanrights.ee

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКАwww.humanrights.ee

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКАwww.humanrights.ee

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

INIMÕIGUSTE KESKUSHUMAN RIGHTS CENTREЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА