Urmas Sukles kandideerib taas Haapsalu linnapeaks.

SCANPIX: ÕHTULEHT, TAIVO LUTTER

LÄÄNEMAA REFORMIERAKONNA AJALEHT I SEPTEMBER 2009

Tõnu Parbus: Reformierakond teeb Läänemaa paremaks

Läänemaal on Reformi-erakonnal moodusta-tud 11 piirkondlikku or-ganisatsiooni. Piirkonnad on Haapsalus, Ridalas, Taeblas, Orul, Kullamaal, Martnas, Li-hulas, Ristil, Nõval, Noarootsis ning Hanilas. Läänemaa tosi-nast omavalitsusest puudub piirkond ainult Vormsil, kuid lähiajal on erakonnakaaslas-tel ka seal plaanis koondu-da. Arendusjuhi sõnul alustati tööd nimekirjadega juba kaks aastat tagasi. „Inimesi, kelle-ga sai võimalikust kandidee-rimisest Reformierakonna ni-mekirjas räägitud, oli ikka vä-ga palju. Ka kandi-deerima tulnuid on nimekirju vaadates vä-ga palju,“ üt-leb ta.

Tahe kindel, plaanid selgedHaapsalus on Refor-mierakonna linnapeakandidaat Urmas Sukles, kes meeri ame-tit pidanud varemgi. Urmast oodatakse tagasi, kuna linn on

praegu aastaid olnud pereme-heta. Tänavad on aukus ja üles kaevatud. Linnavalitsus on aga rahvast kaugenenud.

Ridalas on vallavanemakan-didaat ning esinumber väga võimekas noor tegija Reimo Nebokat, kes varem pidanud arendusjuhi ametit, olnud sot-siaalministeeriumis nõunik ning praegu aitab piirkondi va-limistel, olles tööl Reformiera-konna kontoris piirkondade di-visjonis.Lihulas juhib Reformi-erakonna vägesid Tiina Lobja, kellel võidu puhul tuleb Lihu-la vald välja juhtida pankroti-kursilt ning kultuurielu koo-

mast välja tuua. „Õnneks on meil Lihulas koos

väga hea ja tugev tiim, kes suudab kohaliku elu taas rööpasse seada,“ ütleb Tõnu Par-bus.

Investeeringud aitavad kõiki

Ka kõigis teistes omavalitsus-tes ollakse täis tahet ja soovi kohalikku elu paremaks muu-ta. Praegu ei ole Reformiera-

„Elu koosneb pisiasjadest ja ka minu soov veel kord Haapsalu linnapeana töötada sai tuge just paljudest esmapilgul väi-kestest situatsioonidest,“ ütleb Reformierakonna nimekirjas taas Haapsalu linnapea kohale kandideeriv Urmas Sukles.

Mulle sai paar kuud tagasi selgeks, et sõ-nadel kus viga näed laita, seal tule ja aita “ on mi-nu jaoks väga suur tähendus. Ma võin küll volikogus teha arupärimisi, juhtida tähele-panu ebakohtadele linna juh-

timises, aga kui nendest aru-pärimistest väljagi ei tehta, siis tuleb ju ise püüda linna juhtimine oma kätesse võtta ja ebakohad parandada.

Palju olen ma kuulnud oma valijate käest, et linnaametni-ke suhtumine linnaelanike ja ka ettevõtjate probleemidesse on väga pikaldane, kohati eba-viisakas. Kiiret ja kodanikke ar-vestavat tegutsemist ma tahan-gi linnavalitsusse tagasi! Lin-navalitsemine peab muutuma efektiivsemaks.

Ma olen mitmes oma esine-mises üles tõstnud meid kõiki

häiriva Haapsalu tänavate prob-leemi. Lehise tänavale tehtud kraav on asfalteerimata juba kuid. Väga imelik, sest Jalakal asfalt taastati!? Kastani tänava maja 32/34 esine tee sai esime-se asfaltkatte kihi ka-heksa aastat tagasi. Ma tahan sealsed pori-lombid nii kiiresti kui võimalik likvideerida, sest see on minu seit-se aastat tagasi pooleli jäänud töö. Muusikakooli ees on pikka aega songermaa, Kalda tänaval bassein jne.

Linnas kehtivad seadused,

millede abil ehitaja peab täna-vad taastama kiirelt ja korrali-kult. Miks neid seadusi ei jär-gita? Mul on selline arvamus,

et linnavalitsejad ei ole oma kabinetist eu-

roprojektide kir-jutamise tuhi-nas välja saa-nud. Haapsalu linnavalitsus

on täna kauge-nenud linnaela-

nikust.Kaugenemise ilmekas näi-

de on linnaelanike ja külaliste pääs Haapsalu linnavalitsuse

hoonesse. Ma saan aru, et uk-sed peavad olema töövälisel ajal suletud, aga miks peab lin-navalitsuse hoones olema ka töö ajal selline suletud uste süs-teem? Keda te kardate?

Minu esmased tegemised, kui valituks osutun, on järgmised: Haapsalu linnavalitsus hak-kab töötama efektiivselt lin-naelanike jaoks. Haapsalu linnavalitsusest saab taas avatud ustega asutus! Nendest kahest nn pisiasjast saavad alguse suured asjad.

Teie Urmas Sukles

Urmas Sukles: Haapsalu tänavad korda ja linnavalitsuse uksed avatuks

Läänemaal kandideerib oktoobris toimuvatel kohali-ke omavalitsuste valimistel Reformierakonna nime-kirjas kokku 122 inimest. "Hea meel on tõdeda, et asjalikke inimesi, kes soovivad oma kodukoha aren-gule kaasa aidata, on nõnda palju," ütleb erakonna Läänemaa arendusjuht Tõnu Parbus.

Haapsalu piiskopilinnuse sisehoov.

halike liikmete abiga Läänemaa-le toodud investeeringud,“ ütleb Tõnu Parbus tõdedes, et tehtust on osa saanud kõik elanikud, igas vanuses inimesed. Nimekirja võib alustada laste mänguväljakutega ning lõpetada eakate koosviibi-

miste korraldamise ning Riigi-kogu külastustega. Kõigil pea-

vad Läänemaal olema võrd-sed võimalused, on Refor-mierakonna üks põhiideid

nendel kohalikel valimistel.

Kõigil peavad Lääne-maal olema võrdsed võimalused, on Reformierakonna üks põhiideid nendel kohalikel vali-mistel.

SCANPIX: POSTIMEES, MARINA PUŠKAR

kond üheski omavalitsuses või-mul. See on andnud hea või-maluse näha, kus teistel on va-litsemises vajakajäämisi ning koostada selged kavad, kuidas vead parandada.

„Reformierakonna mees-konnad erinevates omavalit-sustes käivad regulaarselt koos juba viimased poolteist aastat. Arutletakse probleemide üle ning püütakse neile lahendusi leida ka võimu juures olemata. Heaks näiteks on erakonna ko-

2 LÄÄNEMAA

Koluvere hooldekodu jääb

Kui hooldekodu kaob, tä-hendab see, et 60 Kulla-maa valla inimest jääks tööta. Väheneks vallale lae-kuv tulumaks, inimesed koli-vad sinna, kus on tööd, valla elanikkond väheneks veelgi. Praegu on vallas umbes 1100 elanikku. Kui kaotada hoolde-kodu, võib elanikkond vähe-neda 300 inimese võrra.

Tänane vallavõim ei ole vä-hematki teinud, et Koluvere hooldekodu jääks alles. Meie oleme selle nimel palju tööd teinud, et valla suurim tööand-ja säiliks ning inimesed saak-sid kodu lähedal tööl käia. Kor-duvad küsimised vallavanemalt volikogus hooldekodu tulevi-ku kohta on jäänud vastuseta.

2009. aasta juulis käis Lää-nemaal visiidil sotsiaalminis-ter Hanno Pevkur. Visiidi käi-gus külastasime ka Koluvere

hooldekodu. Arutasime täna-seid ja homseid probleeme. Mi-nistrile jäi väga hea mulje nii hooldekodust kui töötajatest. Ministri seisukoht oli, et Kolu-vere hooldekodu jääb alles ja inimesed saavad jätkuvalt tööd ning abivajajad abi. Minister toetas meie seisukohta, et ei ole mõtet hooldekodu mujale kolida, kuna olemas on infra-struktuur, välja õppinud kaa-der ning klientidel armastus kodukoha vastu.

Hea on kogeda, et kohalike reformikate töö on kandnud vilja ning minister ja Hoolekan-deteenuste AS on seda meelt, et Koluveres tuleb säilitada hool-dekodu. Seisame jätkuvalt sel-le eest, et Kullamaa valla suu-rim tööandja Koluvere hoolde-kodu jääks alles.

Marek Topper

Läänemaalt Riigikogusse valitud Lauri Luik kinni-tab, et kuurortlinna arengul tuleb pidurid pealt võtta.

Milline on Sinu nägemus Haapsalust ning kas see langeb kokku linna praeguse seisuga?Minu nägemus on kujundada Haapsalust euroopalik esikuu-rort, mis on armsaks ja turva-liseks koduks meie inimestele ning atraktiivseks suvepealin-naks turistidele. Linn on tege-likult arenenud suhteliselt häs-ti. Eeskujuks on esinduslik lin-nus, uus staadionikompleks, ilusad laste mänguväljakud, Väike Viik jne. Meele teeb rõõm-saks ka see, et Haapsallu on tul-nud üksjagu euroraha– ranna-promenaadi remondiks, kul-tuurikeskuse renoveerimiseks ja uue universaalse spordihal-li kavandamiseks. Siiski ei pii-sa vaid rahast. Selleks, et Haap-salu kujuneks Eesti parimaks kuurordiks, on tarvis lisaks in-vesteeringutele ka hingesta-tust, mis looks kuurordile oma-se hõngu. Just sellest kuurort-likust hõngust tunnen täna haapsallasena kõige enam puu-dust. Seetõttu leian, et linna-juhtimine vajab värskendust ning uut hingamist.

Missugused võiksid olla eeskujud maailmas, kellelt eeskuju võtta?Minu nägemuses on Haapsalu Põhjamaade Veneetsia. Seisan selle eest, et Haapsalu kujuneks

euroopalikuks kuurordiks ühes uue promenaadi ja rannama-jakeste, kultuurikeskuse, endis-aegsete ja tänapäevaste skulp-tuuride, kirevate lillepeenarde ning aktiivse aastaringse kul-tuuri- ja seltsieluga.

Kohalik majanduskeskkond tuleb ettevõtjatele atraktiivse-maks muuta, et Haapsallu loo-daks uusi töökohti. Tervislike eluviiside ja spordi propagee-

Lauri Luik: Haapsalu võiks olla Põhjamaade Veneetsia

rimine aitavad luua kuurort-linnale vajalik-ku hõngu. Üheks prioriteediks peab saama tervisespordi aren-damine läbi rahvaspordiüritus-te ning uute spordirajatiste (uni-versaalhall, terviserajad jm) ehi-tamise.

Miks Sinu arust ei ole praegu-

ne linnavalitsus pööranud tähelepanu eelmainitud murekohtadele?Nagu mainisin, on linn are-nenud suhteliselt hästi. Ei ütle midagi halba. Küll aga ei ole linnal viimastel aasta-tel olnud peremeest. Asja-ajamine on kaootiline, lin-navalitsus viskleb ühelt kül-jelt teisele, omamata pike-mat visiooni. Rahvast ollak-se kaugenenud.

Mida ise oled Riigikogusse valimise järel teinud?Lisaks suhtlemisele valijate-ga ja seismisele Läänemaa investeeringute eest olen te-gelenud Riigikogu liikmena loomulikult igapäevase sea-dusloomega, mille viljad puu-dutavad ka kohalikke inime-si Läänemaal. Nii näiteks ole-me välja töötanud hästitoi-miva vanemahüvitise süs-teemi (sündivus on märga-tavalt tõusnud) ning seisa-

me selle eest, et seda süs-teemi ei muudetaks.

Lisaks tõstsime pensione ning seisame selle eest, et pensio-nid vaatamata maailmama-

janduse raskele seisule ei vähe-

neks.Igapäevastest tegemis-

test ja toimetustest saab kõi-ge parema ülevaate, kui lu-geda mu veebilehekülge www.lauriluik.ee. Seal kirju-tan igal nädalal oma tegemistest.

Reformierakonna nimekiri Risti vallas läheb välja esmakordselt. Juba esimesel korral on põhjust loota valijate toetusele.

Piirkonnaorganisatsioon on Ristil toimetanud mõned aastad. Selle aja jooksul on suudetud nii mõn-dagi muuta, et Risti vallas oleks veel parem elada. Tänu kohali-kele reformikatele on alustatud Ristile jalgpalliväljaku rajamist ja kultuuriministeeriumist saa-dud rahaga tehti korda lasteaia mänguväljak.

Areng ja vallaelaniku väär-tustamine peab Ristil edaspidi olema esmaseks prioriteediks. Valla elanikel peab olema või-malus viia oma lapsi las-teaeda ning kooli-lastel peab olema kool, kus käia. Risti kooli säili-tamine ning lasteaiale teise korruse ehitami-ne on lähitulevi-ku teema.

Reformierakond soo-vib Risti vallas sisse viia tasuta lasteaialõuna, mis oleks abiks

vähekindlustatud peredele ja ka kõigile teistele, kel lapsed lasteaias käivad.

Just nagu lapsed on meie tu-levik, ei saa me ka ilma vana-emade-vanaisadeta. Valitsus on otsustanud, et pensione ei kärbita. Seda hoolimata maa-ilmamajanduse kehvast hetke-seisust. Ka kohalikud Reformi-erakonnas kandideerijad pea-vad tähtsaks, et eakatel oleks sama palju võimalusi kui noor-tel. Selleks tuleb Risti vallas ava-da eakate päevakeskus, mis koondaks kõik eakad ning pa-kuks neile võimaluse aktiivselt aega veeta. Võimalik on korral-dada väljasõite, koolitusi ning muud põnevat ajaviitmist.

Samuti on kohalikud re-formikad selle poolt, et

praegust kultuurika-lendrit tuleb aktivi-seerida. Üritusi, mis mõeldud val-larahvale, on prae-

gu liiga vähe. Nen-de korraldamisel on

võimalik kasutada ka vallarahva abi.

Ene Peettamm

Reformierakond loodab Ristil valijate toetusele

Uuemõisa lasteaed väikestele lossipreilidele ja lossihärradele!Uuemõisa alevikus elab 1050 inimest. Selles keskuses on kolmandik valla elanikest. Kuid tänaseni puudub vanematel kindlustunne, et nende lapsed saavad lasteaiakoha.

Alternatiiviks on olnud Haapsalu linna laste-aiad, kuid juba kaks aastat tagasi võttis linnavalit-sus vastu otsuse, millega Ri-dala valla lapsi üldjärjekor-ra alusel lasteaeda enam ei võeta. Aga ka Haapsalu laste-aiakoht ei tohi olla lahendus. Lapsel peab olema võimalus omandada alusharidus kodu-koha lähedal!

Tänane olukord on nii ja-bur, et saamaks lasteaiakohta, tuleb vallas elavates perekon-dades ühel vanemal ja lasteaia-kohta vajaval lapsel määratle-da enda fiktiivseks elukohaks Haapsalu linn. 2009. aasta ke-

vade seisuga käib Haapsalu lin-na lasteaedades 57 valla last.

Lasteaia rajamiseks Ridala valda on kõige sobilikum va-riant Uuemõisa mõisahoone, mille läänetiiba rajatavad ruu-mid lahendaksid laste päeva-hoiu probleemi Ridala vallas. Laste päevahoius võiks olla kaks vanuserühma: lapsed vanuses 3-5 ja eelkooliealised lapsed vanuses 6-7. aastat. Mõ-lemasse rüh-ma tuleks ku-ni 20 uut koh-ta. Selle tule-musena tekib mõisahoonesse kompleksne hari-duskeskus, kus on võima-lik omandada nii eel- kui alg-haridust.

Kasutades lasteasutustele mõeldud viimistlusvahendeid ja järgides tervisekaitsenõudeid

saab nendesse ruu-midesse kujundada

väikestele „lossipreilide-le ja lossihärradele” omanäoli-sed ja lapsesõbralikud ruumid.

Uuemõisa lastepäevahoiu rajamiseks kulub kokku 8,79 miljonit. Juhul kui selle rajami-seks lisatoetusi saada pole või-

malik, tuleb kogu vajaminev raha tuleb leida Ridala val-la eelarvest. Uuemõisa las-tepäevahoid on Ridala val-las Reformierakonna prio-riteet number üks!

Reimo Nebokat,Reformierakonna kandidaat

Ridala vallavolikogusse

Lauri Luik Haapsalu ajaloolise jaamahoone perroonil.

Reimo Nebokat Uuemõisa mõisahoone ees, kuhu plaanitav lastepäevahoid on väga hea idee.

Aastaid on käinud tants aurukatla ümber, on arutatud, kas Koluvere hooldekodu jääb või kaob. Ka Reformierakonna Kullamaa piirkonna inimesed olid selle pärast väga mures, kuna Koluvere hooldekodu annab tööd ligi sajale inimesele, neist 60 inimesele Kullamaa vallast.

Sotsiaalmi-nister Han-no Pevkur visiidil Kolu-vere hoolde-kodus.

ERAKOGU

ERAKOGU

ERAKOGU

3LÄÄNEMAA

Ma armastan Lihu-lat niivõrd, et mind ei jäta siin külmaks ükski sündmus, juhtum ega inimene. Olen alati huvitu-nud ja soovinud kaasa lüüa Lihula arendamisel. Pean tähtsaks iga valla elanikku, olgu ta noor või vana – kõigil peab olema siin hea, huvitav ja turvaline elada.

Lihula on räämasPraegused võimul olijad said küll võimu, aga ei osanud sel-lega midagi peale hakata. Siia-ni puudub neil nägemus ja koa-litsioonilepe ning ongi tulemus käes – meie vald on pank-rotis. Kuid ebamajan-duslikud lepingud kestavad edasi ja olemasolevat ra-ha kasutatakse nahaalselt reklaa-miobjektide ehi-tuseks. Lihula on aga räämas ja korrast ära. Oleme vaesed, aga oleme vähemalt puhtad, seda ei ole palju palutud. Tegelikult ei huvita neid Lihula üldse. Va-

limiseelsed lubadused – Lihu-la tolmuvabaks, Lihulasse bus-

sijaam – on unustatud.Ma ei saa anda suu-

ri lubadusi, sest kõi-gepealt tuleb Li-hula vald kaosest välja tuua. Meil tuleb vastu võtta

hulk ebapopulaar-seid otsuseid, et viia

valla eelarve tasakaa-lu, tuleb rakendada ran-

get kokkuhoiupoliitikat, valla ja sihtasutuste laenud tuleb saada kontrolli alla, peame vä-

Tiina Lobja: Lihula vallas on tähtis iga inimene

hendama valitsemiskulusid ja tegema palju muud.

Stabiilne arengKuid ma luban, et mina ja mi-nu meeskond teevad koostööd kõigiga, kes on huvitatud Lihu-la valla stabiilsest arengust ja kriisist väljatulekust ning ellu jäämisest. Me toetame valla et-tevõtlikke inimesi, anname või-malusi eneseteostuseks ja kar-jääriks, teeme koostööd valla ettevõtete ja firmadega, aitame luua uusi töökohti, toetame omaalgatuslikke projekte ja

programme, tagame valla-asutuste töö vastavalt valla-arengukavale ja asutuste põ-himäärustele.

Me otsime võimalusi osa-lemaks uutes arenguprojek-tides, teeme Lihula valla kor-da, viime meie algatatud ja käimas olevad projektid lõ-puni. Me armastame sind, Lihula! Tule kindlasti vali-ma, sellega sa saad muuta tekkinud olukorda ja valla tuleviku osas kaasa rääkida.

Tiina Lobja ja tema meeskond

Tiina Lobja meeskond tahab teha volikogus koostööd kõigiga, kellel südamel Lihula tulevik.

„Probleeme, mida Kullamaa vallas la-hendada, on palju. Oleme kaasa aidanud täien-dava riigi investeeringuraha eraldamisele Kullamaa valda. 675 000 krooni eest on uue mänguväl-jaku saanud Ko-luvere küla, Liivi küla ning Kulla-maa mänguväl-jakut on täien-datud mitme at-raktsiooniga. Häid tulemusi on andnud kohtumised sotsiaalministri-ga. Oleme saavutanud selle, et Kullamaa valla suurim töö-andja Koluvere hooldekodu jääb alles,“ ütleb Marek Top-per.

Marek Topper: Kullamaa vald elamisväärseks

Järgneva valimisperioodi jooksul soovib mees, et taas-avataks apteek ja seista selle eest, et Kullamaale jääks alles kool. Kuna turvalisuse küsimus on maapiirkondades väga olu-

line, tuleks luua abite-lefon ja abipolitsei

ning laiendada naabrivalve piir-kondi. „Maaini-mesele on oluli-ne, et oleks tööd,

pood, arstipunkt, apteek, kool, teed

korras ning bussiühen-dus suuremate keskustega,“ räägib Topper, kes tahab järg-mise nelja aasta jooksul tööta-da selle nimel, et Kullamaa vald saaks turvaliseks ja elamisväärseks.

Minu käest ei peaks küsi-ma, miks ma kandideerin vallavolikogusse, sest vas-tus on kõigile selge. Ma armastan Lihulat. Lihulas olen ma sündinud, kasva-nud ja koolis käinud – siin on minu kodu ja pere, sõbrad ja tuttavad.

Suve jooksul käisid vä-hem või rohkem polii-tilised kommentaatorid üksteise järel välja kuupäe-vi, mil valitsus hakkab pen-sione kärpima. Nagu näeme: midagi sellist pole juhtunud. Nende praegune „kindel“ et-tekuulutus on, et pensio-ne võetakse vähemaks järg-misel päeval pärast kohalik-ke valimisi, sest enne ei julge-ta. Samuti ollakse veendunud vanemahüvitise kärpimise möödapääsmatuses.

Plaan on olemasTõde on, et Andrus Ansipi ju-hitud valitsus ei kärbi ei pen-sione ega vanemahüvitist. Sel-le valitsuse eesmärk on majan-dusarengu ja kõigi eestimaa-laste hea käekäigu huvides üle-minek eurole ja valitsusel on plaan: see eesmärk on saavu-

tatav pensione ja vanemahü-vitist puutumata. Valitsus on töötanud kindla plaani järgi ja saanud selle eest ka selliste sõl-tumatute organisatsioonide na-gu Euroopa Komisjon ja Eesti Pank tunnustuse osaliseks.

Otsustavust jätkubRiigieelarves on tulnud teha va-lusaid kärpeid, sest kulutada saab vaid seda raha, mis reaal-selt olemas on. Eesti valitsus on sellel aastal parandanud va-litsussektori eelarvepositsioo-ni rohkem kui 16 miljardi kroo-ni ulatuses. Riigi rahanduse ter-vise huvides on neid otsuseid tehtud operatiivselt. Kindlasti kavatseb Eesti valitsus range eelarvepoliitikaga ka jätkata. Kõiki, kes nende valusate, aga vajalike otsuste pärast on pida-nud midagi ohverdama, tuleb tänada kannatlikkuse eest.

Majanduskriis mõjutab pä-ris kindlasti meie rahva kind-lustunnet ja tekitab nii psüh-holoogilisi ning sotsiaalseid pingeid. Et neid võimalikult lee-

vendada, sest kõiki vältida po-le kahjuks võimalik, on peami-nister ja tema juhitav Reformi-erakond kindlalt otsustanud, et ühiskonna haavatavamate

osade, pensionäride ning noor-te perede sissetulekute kallale minna ei tohi.

Kindlustunne tulevikuksSelle asemel püüab valitsus saa-da roolijoodikutelt kätte riigile võlgu olevad trahvid summas 1,2 miljardit krooni, suurenda-da euroraha kasutamist, võtta välja kasumlikelt ettevõtetelt (Tallinna Sadam, Eesti Energia) dividende ja müüa saastekvoo-

Tähtsaim on rahva kindlustunnete (võimalik tulu 6,7 miljardit krooni).

Kuigi pensionid on viimas-tel aastatel kahekordistunud, ei saa küll öelda, et pensionärid oleksid jõukad. Lapse planee-rimine on aga pikaajaline ot-sus, mis ei tohi olla poliitiliste tõmbetuulte vallas. Vanemahü-vitis ei ole sotsiaaltoetus, vaid seotud varem teenitud palga-ga. Vanemahüvitise süsteem on praegu üles ehitatud nii, et sel-le ülempiir tõuseb ja väheneb koos keskmise palgaga. Seepä-rast langeb vanemahüvitise ülempiir järgmisel aastal nii või teisiti. Ja seda isegi siis, kui rii-gi majandus pöördub kasvule.

Ühiskonna sidusus on suur väärtus, eriti rasketel aegadel. Tehes sellele haiget, on tagajär-jed rasked. Praeguse valitsuse prioriteet on eakad ja lapsed. Esimestele kuulub tänu tehtud tööde eest ja teised on meie rii-gi tulevik. Rahulikku ja kainet meelt kõigile ning kokkuhoidmist ras-ketel aegadel.

Valitsusel on plaan. Eesti üleminek eurole õnnestub pensione alandamata ja va-nemahüvitist kärpimata.

Peaminister ja tema juhitav Reformiera-kond on kindlalt otsustanud, et pensio-näride ning noorte perede sissetulekute kallale minna ei tohi.

Rasketel aegadel peavad ühiskonna nõrgemad end eelarveotsuste eest kaitstuna tundma.

SHUTTERSTOCK

Marek Topper (38) on elupõline kullamaalane. 1987. aastal sai ta Kullamaa keskkoolis põhihariduse, sama aasta sügisel asus Tallin-nas elektrikuks õppima. On töötanud elektriku ja konstaablina. Omavalitsustööga on Marek Topper seotud varsti juba kümme aastat. Olnud ehitus- ja kommunaalnõunik Kullamaa ja Risti vallas. 2005. aasta oktoobrist Kullamaa volikogu liige.

SCANPIX: POSTIMEES, TOOMAS HUIK

ERAKOGU

4 LÄÄNEMAA

Pikalt räägiti sellest, et Haapsalu algkooli ta-gune laste mänguväljak oli ajast ja arust. Tänu Refor-mierakonna kohalike liikme-te lobitööle sai väljak rahasta-tud 1,1 miljoni krooniga ning uhked atraktsioonid leiavad igapäevast kasutust, et aren-dada laste mõtlemist ja koor-dinatsiooni. Laste mänguväl-jakutest oli puudus ka Kulla-maal, Liivil ja Koluveres. Kok-ku tõime Kullamaale pea 700 000 krooni.

Külaplatsid ja laste mänguväljakudLaste kõrval on olulised ka ko-gukondade omavahelised suh-ted. Häid suhteid ning ühtekuu-luvust suurendavaid üritusi saab korraldada külaplatsidel, mille rahastuseks kohalikud reformi-kad samuti vaeva on näinud. Nõval asuvas Variku külas oli suur puudus külaplatsist. Ko-halike oravate aktiivsel toime-tamisel leidis 700 000 krooni oma tee Varikule ning 2008. aas-ta jaanipäevaks valmis tasemel külaplats kiige, kuivkäimla, la-va, tantsuplatsi, aia, lõkkease-me ja laste atraktsioonidega. Selle valmimise tähistamiseks peeti maha ka suur simman koos ansambliga Kukerpillid.

Variku külaplatsi kõrval sai mitusada tuhat krooni ka Ri-dalas asuv Valgevälja külaplats. Kiige, katusealuse ja korvpalli-platsiga varustatud väljakul peeti esimene pidu maha sa-

Läänemaa areneb riigi investeeringute toel

muti 2008. aastal.Oma osa sai ka Kuliste aas

Paliveres, kus oli probleeme parkimise ning tualetiga. Raja-ti parkla mitmekümnele auto-le ning kahekohaline kuivkäim-la. Investeering oli kokku üle 300 000 krooni.

Kultuurimajad ja festivalidSelleks, et kultuurielamused oleksid tasemel ka Lõuna-Lää-nemaal, investeerisime 250 000 krooni Virtsu kõlakoja renovee-rimisse. Iga aasta leiab kõlako-da ohtrasti kasutust.

Samuti ei saa mainimata jät-ta Lihula kultuurimaja katuse osalist vahetust. Vana katus oli väga kehvas seisus ning valla-valitsuse prioriteedid sel het-kel hoopis teised. Investeerisi-

me veerand miljonit krooni ka-tuse remonti, et inimestel oleks koht, kus koos käia ning kul-tuurielamusi nautida.

Teades, et Lihula on tuntud ka filmipäevade poolest, inves-

teerisime kinoseadmete kaas-ajastamisse. Uuendasime nii projektorit, tausta kui heli. Pro-jekti maksumus oli pea miljon krooni.

Reformierakondlased pea-vad lugu tervislikest eluviisi-dest ning spordist. Tänu selle-le on leidnud Läänemaale tee ka spordiga seotud rahastused.

Investeeritud on Noarootsi staadionisse ja Haapsalu spordihoone ventilatsiooni. Oru vallas Linnamäel valmi-sid 2009. aasta kevadel korv-palli- ja võrkpalliplats. Möö-dunud aasta suurim spor-diinvesteering Läänemaal oli Risti jalgpallistaadion 700 000 krooniga. Reformikate ning tublide kohalike inimeste abi-ga sai väljakult talgukorras võsa raiutud ja põletatud.

Spordihoone ja lipuvarrasReformierakonna abiga on Ristile rajatud ka spordihoo-ne, mis leiab igapäevast ka-sutust kehalise kasvatuse tun-dide ning erinevate trenni-dega.

Oru vallas Linnamäel oli varem probleem: kool, las-teaed ja vallamaja on olemas, aga ühegi juures pole lipu-varrast. Pole kohta, kus va-bariigi tähtpäeva ajal meie trikoloori lehvima panna. Oru piirkonna abiga rajati Linnamäele kooli, lasteaia ja vallamaja ette kokku kolm li-pumasti. Samuti tõime in-vesteeringud Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiu-misse, et teha hädapärased remonditööd.

Need ja ka paljud muud investeeringud ei jää Lääne-maale kindlasti viimaseks. Reformierakonnale ning meie kõigile kohalikele liikmetele on ääretult oluline, et Lääne-maa oleks pidevas arengus ning muutuks järjest pare-maks paigaks, kus elada ja kuhu tulla turistina. Selleks tuleb aga teha kõvasti tööd. Meil on inimesed, kes saa-vad sellega hakkama!

Vähem kui kuu aja pä-rast toimuvad kohali-ke omavalitsuste vali-mised ning selgub, kes hakka-vad omavalitsusi juhtima järg-neval neljal aastal. Kohalikke valimisi võetakse üldjuhul tõ-sisemalt kui teisi valimisi, ku-na valijaid puudutab koha-lik teema rohkem kui Riigiko-gu või europarlamendi valimi-ne. Selle pärast ongi oluline, et kohalik omavalitsuste voliko-gudesse valitaks inimesed, kes on aktiivsed ning suudavad kohalikku elu edendada.

Enne valimisi ärkavad ka ini-mesed, kes nelja aasta eest kan-dideerisid, aga vahepeal koha-likus elus väga kaasa pole löö-nud. Need inimesed on tavali-

selt erakondliku kuuluvuseta. Aktiviseeruvad nad iga nelja aasta tagant ning valimistele lähevad valimisliiduga või ük-siküritajatena.

Üksi ei tee volikogus midagiTavakodanikule võib tunduda täiesti ükskõik, kas kandidee-ritakse valimisliidu nimekirjas, ollakse üksikkandidaat või hoo-pis mõne erakonna nimekirjas. Loeb vaid see, et näiteks naab-rimees kandideerib. Tegelik-kuses aga on vahe väga suur, keda valida.

Kui valija otsustab oma hää-le anda üksikkandidaadile, võib ta arvestada sellega, et on oma hääle tühja lasknud. Nimelt ki-

pub lugu olema selline, et suur osa üksikkandidaate ei suuda ületada valimiskünnist ning on mängust väljas. Kui peaks aga juhtuma, et üksikkandidaat saab volikokku, on järgmine probleem: nimelt ühe häälega ei suuda mitte keegi isegi kõi-ge väiksemas volikogus oma valimislubadusi täita. Võima-lik on muidugi olla kaalukee-leks. Üldiselt üksikkandidaa-did midagi korda saata ei suu-da.

Valimisliidud tulevad ja lähevadValija, kes hääletab valimislii-du poolt, võib arvestada järg-miste nüanssidega. Valimislii-dus välja läinud inimesed on

aktiveerunud täpselt enne ko-halikke valimisi ning siis tun-dub, et neile läheb kõik kodu-kohaga seotu korda. Aasta või poolteist tagasi polnud neist inimestest midagi kuulda. Sa-muti puuduvad valimisliitudel programmid, mis tähendab, et valija ei tea, mida ta n-ö ostab. Valimisliitudes tegutsetakse hetkeajendil ning pikka ette-mõtlemist ei ole. Meeskond kui selline on kokku pandud enne valimisi ning ainult valimiste jaoks. Selline tiim kipub aga la-gunema. Lagunedes ei võta ka valimisliidu nimekiri mingisu-

peale valimisi. Erakonna nime-kirjades kandideerivad inime-sed, kes julgevad võtta vastu-tuse ja on aktiivsed ka valimis-te vahelisel ajal.

Hea valija, julgen öelda, et kui valid sügisel oma koduko-ha volikokku inimese Reformi-erakonna nimekirjast, võid kin-del olla, et ta annab endast kõik kohaliku omavalitsuse aren-guks ning hätta jäädes on ta sel-ja taga tegus meeskond, kes ai-tab nõu ja jõuga, et muuta just Sinu kodukoht paremaks.

Tõnu Parbus, Reformierakonna

arendusjuht Läänemaal

Reformierakonna abiga on viimastel aastatel Lää-nemaale toodud ligi seit-se miljonit krooni inves-teeringuid. Seda tehes on iga piirkonna huvide-ga personaalselt arvesta-tud.

Mariliis Vahtra: noored maale tagasi

Tulemas on kohalikud valimised. Loodan, et need valimised toovad Läänemaale tuuli, et maaelu veelgi paremaks muuta. Minu eesmärk on tuua noored maa-le tagasi. Õpinguid jätkatak-se linnakoolides ja selle vas-tu ei saa keegi, isegi olen neli aastat Tallinnas eriala oman-danud. Aga õpitud oskuste-ga on maale tagasi oodatud kõik noored, et maaelu pare-maks muuta. Noored on meie tulevik. Kui nemad lahkuvad maalt, sureb maaelu välja. See ongi üks põhjus, miks mina otsustasin kandidaadina ko-halikest valimis-test osa võtta.

Tuleb leida eri-nevaid võimalusi, et noorte elu maal põnevaks muuta. Lei-da neile vahendid, et har-rastad hobisid, leida koht, kus noored saaksid koos käia. Aga kõike seda tuleb teha noorte-ga koos, et nad õpiksid hoidma neile mõeldud asju. Austan noo-ri, kes hingega püüavad mi-dagi korda saata, olgu see siis mingi üritus, pidu või talgud. Koostööd tehes saa-vutatakse võit. Vald on territoriaalselt suur. Ühe piirkonna noored ei tunne val-la teise piirkonna noori. Sel-leks, et läbisaa-

mine kõigi vahel paremaks muuta, tuleb teha suurt tööd.

Igas külaseltsis on olemas aktiivsed inimesed, kes mida-gi korda saadavad. Aga tihti on kuulda pahameelt, et keegi ei toeta neid. Aktiivsetest inimes-test tuleb kümne küünega kin-ni hoida ja nende tööd väärtus-tada. Nendega tuleb teha koos-tööd, tuleb aidata neid nende muredes. Leida erinevaid või-malusi oma unistuste elluvii-miseks. Oskus asju ajada on kunst, seda oskust ei ole kõigil.

Valla keskuseks on Martna küla, mis oleks armas,

kui see oleks vaid korras. Lagunevad majad, lõhutud korteriaknad, prügikonteinerid

kõigile silmapaist-vas kohas jne. Kes-

kus peaks olema meie valla visiitkaart. Kohalike-

le on see harjumuseks saanud ja nad ei oska vaadata selle pil-guga, et võõrastele tundub see koht kui hüljatud paik. Võitle-me oma keskuse eest ühiselt,

muutes ka enda ole-mist maal pare-

maks!Mariliis Vahtra

Keda valimistel toetada?

Riigi investeeringute keskmes Läänemaal on olnud noorte vaba aja veetmise võimaluste parandamine.

Teeme üheskoos Läänemaa paremaks!

Olen noor Martna valla elanik, kes on truuks jäänud maaelule. Kuigi töö tõttu viibin enamuse ajast Haapsalus, on kodu siiski Martnas. Maal on tore – elukeskkond on rahulik võrreldes suurte linnadega. Ei teki stressi ja sa ei pea muretsema selle üle, et jõuaksid kõike jälgida.

ERAKOGU

Hea Haapsalu inimene,meil on linnas palju valupunkte, mille lahendamine nõuab vähe aega ja raha, kuid piisavalt hoolimist.Kaardistame need valupunktid ja asume neid ka kohe likvideerima! Andke neist meile palun teada.

Urmas SuklesTel: 502 4529urmassukles@framare.ee

Eesti ReformierakondTõnismägi 9, 10119 Tallinn

Toimetusega saab tööpäevadel 10-14 ühendust telefonil 5850 1122 ja meiliaadressil: teataja@reform.ee

gust vastutust, kuna puudub kõik eespool mainitu.

Erakonda valides vastutus ei hajuInimene, kes hääletab erakon-na nimekirja poolt, saab olla kindel, et tema poolt valitav maailmavaade saab esindatud volikogus. Programm on era-konna nimekirjal olemas ning üldjuhul need inimesed, kes lä-hevad valimistel välja erakon-na nimekirjas, on aktiivselt ko-dukoha heaolu eest juba või-delnud ning ei kao kuhugi ka