NOORTE HOIAKUD SIGARETIPAKKIDE PILTHOIATUSTESSE · 4 ABSTRAKT Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on 16‒24aastaste noorte hoiakud sigaretipakkidel olevate

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Ärikorralduse instituut

Cätlyn Tamm

NOORTE HOIAKUD SIGARETIPAKKIDE

PILTHOIATUSTESSE Bakalaureusetöö

Juhendaja: lektor Eliis Salm

Tallinn 2017

Olen koostanud töö iseseisvalt.

Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele,

olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud.

Cätlyn Tamm ……………………………......

(allkiri, kuupäev)

Üliõpilase kood: 142759

Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]

Juhendaja lektor Eliis Salm:

Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele ……………………………………………

(allkiri, kuupäev)

Kaitsmiskomisjoni esimees:

Lubatud kaitsmisele ………………………………………………………..

(ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)

2

SISUKORD

ABSTRAKT ............................................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5

1. HOIAKUTE TEOREETILISED ALUSED ........................................................................... 7

1.1. Hoiaku mõiste, selle komponendid ja funktsioonid ......................................................... 7

1.2. Hoiakute kujunemine ja nende muutmine ..................................................................... 10

1.3. Hoiakud ja käitumine ..................................................................................................... 12

2. ÜLEVAADE TUBAKAPOLIITIKAST JA VARASEMATEST UURINGUTEST, SUITSETAMISKÄITUMINE EESTIS ................................................................................... 16

2.1. Tubakapoliitika, tubakatoodetel olevad pilthoiatused ja nende vajalikkus ................... 16

2.2. Pilthoiatuste mõju uskumustele, emotsioonidele ja käitumisele varasemate uuringute näitel ...................................................................................................................................... 18

2.3. Tubakapoliitika ja suitsetamiskäitumine Eestis ............................................................. 22

3. UURING NOORTE HOIAKUTEST SIGARETIPAKKIDE PILTHOIATUSTESSE........ 25

3.1. Uuringu meetod ............................................................................................................. 25

3.2. Uuringu tulemused ......................................................................................................... 27

3.2.1. Vastajate profiil ....................................................................................................... 27

3.2.2. Suitsetajate arvamus suitsetamisest, sigaretipakkidel kujutatavast informatsioonist ning suitsetamise tava........................................................................................................ 29

3.2.3. Pilthoiatuste efektiivsus ja nendega kaasnevad emotsioonid, suitsetamisega seotud uskumused ......................................................................................................................... 32

3.2.4. Pilthoiatuste graafilisus ning võrdlus teksthoiatustega ........................................... 37

3.3. Järeldused ja ettepanekud .............................................................................................. 39

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 41

SUMMARY ............................................................................................................................. 44

VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................ 46

LISAD ...................................................................................................................................... 48

Lisa 1. Kasutatud küsimustik koos üldandmetega ................................................................ 48

Lisa 2. Eestis kasutusel olevad pilthoiatused ........................................................................ 54

Lisa 3. Vastajate profiil ......................................................................................................... 57

3

Lisa 4. Suitsetajate suitsetamiskäitumine 16‒24aastaste noorte seas ................................... 58

Lisa 5. Pilthoiatuste graafilisus, efektiivsus ja nendega kaasnevad emotsioonid, suitsetamisega seotud uskumused 16‒24aastaste noorte seas .............................................. 59

Lisa 6. Kirjeldava statistika koondtabel ................................................................................ 60

4

ABSTRAKT

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on 16‒24aastaste noorte

hoiakud sigaretipakkidel olevate pilthoiatuste suhtes. Pilthoiatused on Eestis kasutusel alates

20. maist 2016, seega on need tänaseks turul olnud aasta aega. Siiani pole aga uuritud, millist

mõju on pilthoiatused inimestele avaldanud ning kas graafilised kujutised teadvustavad tarbijat

terviseriskidest paremini kui teksthoiatused ja täidavad seega oma eesmärki.

Pilthoiatuste ülesanne on tarbijat tubakatoodete kasutamisega kaasnevate ohtude osas

harida. Eelkõige on uue tubakapoliitika eesmärk aga tõkestada noortel tubakatoodete

tarvitamisega alustamist ning aidata tarvitajatel lõpetada.

Töö eesmärgi täitmiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Uuringu tarbeks

koostati veebipõhine ankeetküsitlus, millele vastas 155 inimest. Huvipakkuvasse vanusegruppi

kuulus vastanute hulgast 127 inimest, kelle ankeetide põhjal teostati töös analüüsid.

Uuringust selgus, et noorte hoiakud sigaretipakkide pilthoiatustesse on pigem

negatiivsed. Vähesed on arvamusel, et pilthoiatused võiksid olla efektiivsed suitsetamisest

hoidumisel või aidata kaasa suitsetamisest loobumisele. Pilthoiatused on teksthoiatustest

efektiivsemad vaid juhul, kui sigaretipakkidel kujutatavate piltide graafiline tase on kõrge.

Võtmesõnad: hoiakud, noorte hoiakud, suitsetamine, suitsetamiskäitumine, sigareti-

pakid, tubakapakid, tubakatooted, pilthoiatused, graafilised hoiatused

5

SISSEJUHATUS

Eestis on pilthoiatustega tubakatooted kasutusel alates 20. maist 2016, seega on need

tänaseks olnud turul ühe aasta. Tubakapoliitika kujundajaks on Maailma Terviseorganisatsioon

(WHO), kes on tugevalt julgustanud pilthoiatuste kasutamist tubakapakenditel ning tänaseks on

graafilised hoiatused kasutusel juba enam kui 60 riigis üle maailma (Bigman 2016, 974). WHO

hinnangul on Euroopa regioonis 16% kõigist surmadest üle 30aastaste inimeste hulgas seotud

tubakatoodete tarbimisega, mis on võrreldes teiste regioonidega proportsionaalselt kõige

rohkem (Tobacco…).

Uue tubakapoliitika idee on eeskätt selles, et tubakapakid ei peaks olema atraktiivsed,

seda eriti alaealistele ja noortele, kuna tubakatoote pakend on väga mõjuvõimas turustusvahend

(Tubakapoliitika… 2017, 17-18). Eestis on eriti oluline keskenduda alaealistele ja noortele,

kuna Eesti kooliõpilased proovivad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega suitsu kõige

varasemas eas - keskmiselt 11,9 aastaselt ning lisaks sellele on Eesti näitaja kõrge ka vähemalt

korra nädalas suitsetavate 13aastaste kooliõpilaste osakaalu poolest. (Ibid. 5, 8)

Tervise Arengu Instituut viib igal paarisaastal läbi Eesti täiskasvanud rahvastiku

tervisekäitumise uuringut, mille järgi 2016. aastal oli 16‒24aastaste meeste seas

igapäevasuitsetajaid 21,5% ning naiste seas 16,1% (Tekkel, Veideman 2017, 78). 2014. aasta

uuringus olid samad näitajad vastavalt 20,6% ja 11,8% (Tekkel, Veideman 2015, 100), mis

tähendab, et suitsetajate arv on tõusnud ning naiste hulgas on suitsetajaid lisandunud lausa üle

4%. Seega on suitsetamine jätkuvalt probleem, millega on vajalik võidelda terve ja elujõulise

rahvastiku nimel.

Ideaalis peaksime püüdlema suitsuvaba Eesti poole ning alustama peame just noortest.

Pilthoiatuste kasutamine tubakatoodetel võib olla kasulik meede, kuid siiani ei ole uuritud,

millist mõju on need aasta jooksul suutnud noorte seas avaldada ning kas need täidavad oma

eesmärki, teadvustades tarbijat terviseriskidest paremini kui teksthoiatused. Sellest tulenevalt

on töö probleemiks puudulik teave noorte hoiakute kohta sigaretipakkidel olevate pilthoiatuste

suhtes. Tulenevalt käesoleva töö probleemist on lõputöö eesmärgiks välja selgitada, millised

on noorte hoiakud tubakatoodetel olevate pilthoiatuste suhtes. Kuigi aasta ei ole piisavat pikk

6

aeg, et teha järeldusi, kas pilthoiatused on avaldanud mingit mõju suitsetamiskäitumisele, on

see siiski piisavalt pikk aeg hoiakute kujunemiseks.

Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitati kolm uurimisküsimust. Esiteks, milliseid

negatiivseid emotsioone ja tundeid kutsuvad pilthoiatused tubakatoodetel esile? Teiseks, kui

efektiivsed on pilthoiatused noorte arvates selleks, et tõkestada noortel tubakatoodete

tarvitamisega alustamist? Kolmandaks, kui efektiivsed on pilthoiatused noorte arvates selleks,

et aidata tubakatoodete tarvitajatel lõpetada?

Bakalaureusetöö empiirilise osa koostamisel kasutati sarnaselt mitmetele varasematele

uuringutele kvantitatiivset uurimismeetodit. Uuringu läbiviimiseks koostati kahe varasema

uuringu põhjal veebipõhine ankeetküsitlus, mida jagati erinevate sotsiaalvõrgustike kaudu.

Vastuseid analüüsiti statistiliselt ning tulemuste põhjal tehti järeldusi ja ettepanekuid.

Küsimustikule vastas kokku 155 inimest, millest üks vastus osutus ebasobivaks. Küsimustik oli

avatud kõigile, kuid kuna uuritavaks vanusegrupiks olid 16‒24aastased, koostati töös esitatud

analüüsid huvipakkuvasse vanusegruppi mahtuvate inimeste ankeetidega, keda oli kokku 127.

Käesolev lõputöö on jagatud kolme ossa. Esimeses peatükis kirjeldab töö autor hoiakute

teoreetilisi aluseid, keskendudes nii hoiakute kujunemisele, nende muutmisele kui ka hoiakute

ja käitumise vahelisele seosele. Teises peatükis teeb autor ülevaate varasematest uuringutest,

kus on pilthoiatusi käsitletud, selgitab tubakapoliitikat ning kirjeldab suitsetamiskäitumist

Eestis. Töö kolmandas peatükis kirjeldab autor esmalt uuringu läbiviimiseks kasutatud

metoodikat, kirjeldab valimit ning andmekogumise ja -analüüsi protsessi. Seejärel analüüsib

töö autor läbiviidud uuringu tulemusi ning teeb järeldusi ja ettepanekuid edasiseks tegevuseks.

7

1. HOIAKUTE TEOREETILISED ALUSED

Esimeses peatükis kirjeldatakse hoiakute teoreetilisi aluseid. Selgitatakse, mida hoiak

endast kujutab, millistest komponentidest see koosneb ning millised funktsioonid hoiakul on.

Lisaks keskendutakse sellele, kuidas hoiakud kujunevad ning kas ja kuidas on neid võimalik

muuta. Viimaks analüüsitakse hoiakute ja käitumise vahelist seost, et mõista, kas inimese hoia-

kuid teades võib ennustada ette tema käitumist erinevates olukordades.

1.1. Hoiaku mõiste, selle komponendid ja funktsioonid

Sõna hoiak (ing k. attitude) pärineb ladinakeelsest sõnast aptus ning tähendab „sobiv ja

valmis tegutsemiseks“ viidates millelegi, mis on otseselt vaadeldav, käega katsutav (Hogg,

Vaughan 2008, 148). Täna ei peeta hoiakuid enam otseselt vaadeldavaks, vaid kirjeldatakse

neid kui miskit, mis eelneb käitumisele ning juhib meie valikuid ja otsuseid tegevusele (Ibid.).

Hoiakutele on antud arvukalt erinevaid definitsioone. Samuti on vaieldud, mitmest

komponendist hoiakud koosnevad.

Nii Myers (1996, 125) kui ka Philipchalk (1995, 163) on defineerinud hoiakuid väga

sarnaselt ‒ hoiak on soodne või ebasoodne hindav reaktsioon millegi või kellegi suunas, mille

me paljastame oma mõtetes, tunnetes või plaanitud tegutsemises selle inimese või asja suhtes.

Hayes (2002, 91) on aga raamatus „Sotsiaalpsühholoogia alused“ pakkunud välja mitmeid

hoiakute definitsioone:

• „Hoiakud on õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal

viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes.“

• „Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid,

emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu

tegutsemise tehnikad.“

• „Hoiakud on eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisoleku-

seisundeist sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks.“

8

Esimene definitsioon kirjeldab hoiakute kolme omadust ‒ hoiakud on õpitud ja

järjekindlad ning nad on seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega. Teine definitsioon

rõhutab, et hoiakud võiva olla nii positiivsed kui negatiivsed ning kuidas hoiakud on seoses

mingit liiki toimingutega. Viimast definitsiooni kirjeldab autor kui vaimset dispositsiooni, mille

aluseks on väärtused. (Hayes 2002, 91)

Kuigi ühest definitsiooni hoiakutele ei eksisteeri ning pole võimalik ka öelda, et üks

oleks parem või õigem kui teine, on hoiakute määratlemisel oluline meeles pidada, et need on

õpitud ja järjekindlad, positiivsed või negatiivsed ning seoses tegemisega. Sellest lähtuvalt

defineeritakse käesolevas lõputöös hoiakuid järgnevalt: hoiakud on õpitud eelsoodumused,

reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil millegi või kellegi suunas, mille me

paljastame oma mõtetes, tunnetes või plaanitud tegutsemises selle inimese, asja või sündmuse

suhtes.

Hoiakud on keerulised nähtused, mis võivad toimida paljudel erinevatel tasanditel

(Hayes 2002, 92). Hoiakuil väidetakse olevat kolm mõõdet (Ibid.), kuid läbi aegade on

vaieldud, millised komponendid on siiski tähtsad ning milline mudel on õige. Hogg ja Vaughan

(2008, 149) on välja toonud nii ühe, kahe kui ka kolme komponendiga mudelid:

• Ühe komponendiga mudeli puhul koosneb hoiak vaid mõjust või hinnangust

objektile.

• Kahe komponendiga mudeli puhul lisandub eelnevale ka vaimne valmisolek

tegutseda.

• Kolmemõõtmeline mudel koosneb aga kognitiivsest, afektiivsest ja konatiivsest

komponendist.

Kolme komponendiga mudel on kõige laialt levinum ning seda toetavad ka erinevad

sotsiaalpsühholoogia- ja turundusalased väljaanded. Kolmemõõtmeline mudel rõhutab seda, et

hoiakud on suhteliselt püsivad, ehk pelgalt hetkeline tunne ei ole veel hoiak (Hogg, Vaughan

2008, 150). Lisaks on hoiakud ka üldistatavad, mis tähendab seda, et üksainus sündmus ei ole

veel alus hoiaku kujundamiseks, ning pikaajalised, olles omandatud kogemuste teel või teistega

suheldes (Ibid.). Hoiakutel on seega tunnetuslik (kognitiivne), emotsionaalne (afektiivne) ja

käitumuslik (konatiivne) komponent (Hogg, Vaughan 2008, 149; Myers 1996, 125; Philipchalk

1995, 162) ning iga komponent annab oma panuse tervikusse (Hayes 2002, 92):

• tunnetuslik mõõde‒ seotud ideede ja uskumustega;

9

• emotsionaalne mõõde‒ seotud sellega, mida inimene objekti suhtes tunneb ehk

milliseid emotsioone see tekitab;

• käitumuslik mõõde‒ seotud inimese tendentsiga tegutseda.

Kolmemõõtmelist mudelit kutsutakse tihtilugu ka hoiakute ABC-mudeliks: affect

(emotsioon, tunded), behaviour (käitumine), cognition (tunnetus, mõtted). Näiteks, kui inimesel

on suitsetamise suhtes negatiivne hoiak, võib ta tunda vastikust suitsetamisele mõtlemisest,

käituda suitsetajate suhtes negatiivselt ning mõelda suitsetamise kahjustavatele mõjudele. Kui

aga üks komponent muutub, võib see muuta tervet hoiakut, kuna komponendid on omavahel

niivõrd tihedalt seotud. (Philipchalk 1995, 162)

Kui hoiakutel on olemas teatav struktuur, peab neil olema ka funktsioon. Olenevalt

erinevatest hoiakutest võivad ka funktsioonid erineda (Hogg, Vaughan 2008, 150). Hayes

(2002, 94) on välja toonud kolm funktsiooni, mis üksteisest selgelt eristuvad. Nendeks on

objekti väärtustamine, sotsiaalne kohanemine ja eksternaliseerimine. Objekti väärtustamine

tähendab seda, et inimene on teatava nähtuse suhtes loonud hoiaku, olgu see siis positiivne või

negatiivne, ning selle alusel ta kas puutub sellega tulevikus meeleldi kokku või väldib seda

nähtust täielikult. Sotsiaalse kohanemise funktsioon kerkib esile sotsiaalsetes gruppides

osalemisel, kus on vaja oma arvamust avaldada. Kui inimesel on sarnane arvamus mõne teise

grupiliikmega, võimaldab see grupiga samastuda ning kui inimene on teistega võrreldes

vastupidisel seisukohal, võimaldab see rõhutada tema erinevust grupist. Eksternaliseerimine on

seotud inimese alateadliku motivatsiooniga ning tähendab seda, et see, mis vahetus ümbruses

toimub, sobitatakse vastavalt seesmiste seisunditega. Seega mõjutab igasugune sisekonflikt

hoiakuid selliste väliste nähtuste suhtes, millega see konflikt haakub. (Hayes 2002, 94)

Hogg ja Vaughan (2008, 150) on aga välja toonud järgmised hoiakute funktsioonid:

• kasulikkuse pakkumine - hoiak on positiivne, kui toode või teenus on kasutoov ja

vastupidi;

• teadmiste saamine - hoiakud kujunevad läbi teadmiste ning need kujundavad meie

maailmanägemust;

• enesekindluse sisendamine - kindel hoiak kaitseb inimese ego ning aitab vältida

eneseväärikuse kahjustamist;

• väärtushinnangute väljendamine - hoiak kujuneb lähtuvalt toote või teenuse

võimest peegeldada tarbija sotsiaalset identiteeti.

10

Hoiak säästab meie energiat, kuna me ei pea hoobilt välja mõtlema, kuidas mingis olu-

korras käituda ‒ seega võimaldab hoiak meil maksimeerida positiivseid kogemusi ning

minimeerida negatiivseid (Hogg, Vaughan 2008, 150). Kui mitu funktsiooni esinevad koos,

võib see seletada, miks hoiakud on muutustele üsnagi vastupidavad ning kui need on kord juba

välja kujunenud, on neid keeruline muuta (Hayes 2002, 94).

1.2. Hoiakute kujunemine ja nende muutmine

Nagu juba eelnevas alapeatükis mainitud sai, on hoiakute üheks omaduseks see, et need

on õpitud. Hoiakute omandamine käib sellisel juhul normaalse ühiskondliku elu kaudu ‒ seda

mõjutavad perekond ning inimesed, kellega oleme seotud (Hayes 2002, 96). Hoiakud võivad

kujuneda läbi otsese kogemuse, teistega suheldes või tuleneda kognitiivsetest protsessidest

(Hogg, Vaughan 2008, 169-170). Pole kahtlustki, et kogemused vormivad meie hoiakuid, seega

on õppimisel oluline roll. Välja on pakutud kolm põhilist õppevormi, mis meie hoiakuid

kujundada võivad: klassikalised tingimised, operantne tingimine ning imitatsioon. (Philipchalk

1995, 175)

Hoiakud, mis kujunevad klassikaliste tingimiste korras, on õpitud läbi lihtsate

assotsiatsioonide, mis tähendab, et kui üks ajend eelneb usaldusväärselt teisele ning seda juhtub

korduvalt, tekib olukorra suhtes automaatne reaktsioon ning nii kujuneb välja hoiak

(Philipchalk 1995, 175-176). Korduv kooslus võib varasema neutraalse hoiaku asemel kutsuda

esile reaktsiooni, mille alusel hakkab ajend nüüd inimesele rohkem või vähem meeldima. Hoiak

olukorra suhtes muutub tugevamaks, kuna seda olukorda on korduvalt kogetud. (Hogg,

Vaughan 2008, 170)

Operantne tingimine on õppimisviis, mille käigus muutub käitumine vastavalt selle

tagajärgedele. Kui teatav käitumine toob kaasa meelepärased tagajärjed, ilmneb seda käitumist

tõenäoliselt uuesti. Kui tulemus on aga negatiivne, võib see meie hoiakud ümber kujundada.

Sellist olukorda, kus kujundame oma hoiaku vastavalt positiivsele või negatiivsele tagasisidele,

ilmneb kindlasti palju ka lapsena. Vanematel on võime luua ja muuta laste hoiakuid nende

kiitmise või karistamisega. Samuti võivad hoiakud läbi vanemate kujuneda ka iseenesest ‒

lapsed õpivad oma vanemaid imiteerima ning läbi selle kujunevad välja hoiakud. Vaatleva

õppimise käigus õpivad inimesed uutele olukordadele reageerima läbi selle, kuidas reageerivad

11

olukorra tulemusele teised, mitte aga läbi isikliku kogemuse. (Philipchalk 1995, 175-176;

Hogg, Vaughan 2008, 171-172)

Veel on väidetud, et hoiakute juured on hoopis meie sotsiaalses samastumises, kuna

inimestele on oluline grupikuuluvus ning see moodustab olulise osa meie enesehinnangust.

Hoiak võib kujuneda ka tõenäoliselt saadava tulemuse uskumustest. Hayes (2002) on toonud

näite selle kohta, kuidas hoiatused suitsetamise kahjulikkusest võivad suitsetajatele omada

vähest mõju. (Hayes 2002, 97-98)

Hoiaku kujunemisel uskumusest saab eristada kolme tasandit ning suitsetamise näitel

on need tasandid (Ibid.):

• teadvustamine‒ inimesed on suitsetamise kahjulikkusest teadlikud;

• omaksvõtt‒ inimesed usuvad, et suitsetamine on üleüldiselt kahjulik;

• isiklik omaksvõtt‒ inimesed usuvad, et suitsetamine on neile isiklikult kahjulik.

Avalike kampaaniate ebaedu tulenebki tihtilugu sellest, et enamik inimesi ei jõua isegi teise

tasandini ehk, toodud näite kohaselt, nad ei võta omaks fakti, et suitsetamine on üldse kahjulik

(Ibid.).

Hoiakute puhul on üks huvipakkuvamaid osasid see, kuidas neid muuta ehk kuidas

veenda inimesi algsest erinevale seisukohale asuma. Inimesed eelistavad tasakaalu kõiges,

kaasa arvatud hoiakutes, mis tähendab seda, et igasugune ebakõla hoiakute vahel tekitab

tasakaalutuse seisundi ja see on inimestele stressitekitav. Olukorda või oma tunnetust muutes

püütakse seda pinget vähendada. (Hayes 2002, 99)

Väidetavalt on hoiakute muutmise peamiseks allikaks just tunnetuslik ebakõla ehk

olukord, kus hoiakud satuvad üksteisega vastuollu olles tasakaalustamata või üksteisega otseses

konfliktis (Hayes 2002, 99-100). Ebakõla on võimalik vähendada muutes ühte hoiakut või

lisades täiendavaid hoiakuid, mis võimaldavad olukorda uue pilguga vaadata (Ibid.).

Tunnetuslik ebakõla tekib ka olukorras, kus tunneme ebamugavust, et meie hoiakud on

käitumisega vastuolulised (Philipchalk 1995, 187). Hoiakud võivad muutuda, kui oleme

käitunud vastupidiselt sellele, mida õigeks peame ning pinge vähendamiseks hakkame tegu

endale õigustama (Myers 1996, 149; Philipchalk 1995, 188).

Tarbijakultuuris oleme kogu aeg ümbritsetud püüetest veenda meid mingil moel

mõtlema ja tegutsema. Inimeste veenmine on keeruline ning selleks, et see oleks tõhus, peaksid

teate edastamisel olema korraga täidetud mitmed teateallika ja teate omadused. Üheks neist on

teate edastaja usaldusväärsus ning teiseks tema veetlus. Usaldusväärsemaks peetakse näiteks

12

seda, kui toodet soovitab mõni spetsialist. Teate veetleval edastajal laseme end aga üldiselt

hõlpsamini veenda, kus juures veetlev võib tähendada nii tuntud ja armastatud isikut kui ka

lihtsalt kena näolapiga naiste- või meesterahvast. (Hayes 2002, 101-104)

Teade mõjub veenvamalt, kui sõnumis sisalduv informatsioon on struktureeritud ning

sisu läbi mõeldud. Veenmisele aitab kaasa see, kui sõnumis on esitatud kindlaid argumente, ehk

teate edastamisel ei tohiks kasutada kõhklevat tooni. Oluline aspekt on ka teate emotsionaalne

mõju - kui sõnum rõhub näiteks tugevalt hirmule, on see suurema tõenäosusega tõhusam.

Vaieldav on aga, kas sõnum peaks olema enesestmõistetav või jätma ruumi ka järelduste

tegemiseks ning kas parem on esitada argumendi üks pool või mõlemad pooled, et inimest

veenda. Kokkuvõttes viitab see sellele, et juba olemasolevad hoiakud mõjutavad oluliselt

vastuvõtlikkust edasise veenmise suhtes. (Hayes 2002, 104-108)

1.3. Hoiakud ja käitumine

Ralph W. Emerson on öelnud: „Iga teo taga lasub mõte.“ („The ancestor of every action

is a thought.“) (Spiritual… 1841). Küsides, kas hoiakud määravad meie käitumise, küsime

tegelikult, milline seos on selle vahel, kes me oleme ja mida me teeme (Ibid.). Hoiakute

mõistmine võib olla oluline selleks, et ennustada inimeste käitumist ‒ kui suudame muuta

hoiakuid, peaksime olema võimelised muutma ka käitumist (Hogg, Vaughan 2008, 154).

Algselt arvati, et teades inimeste hoiakuid, on võimalik ennustada ka nende käitumist

(Myers 1996, 125). Läbi aastate on aga kümned uuringud hoiakute ja käitumise vahelise suhte

leidmisel ebaõnnestunud (Philipchalk 1995, 178). Hoiakud, mis on inimesel väidetavalt olemas,

võivad seega osutuda üsnagi erinevaiks neist hoiakuist, millistele vihjab selle inimese

käitumine (Hayes 2002, 92). Ajzen ja Fishbein (2005, 179) on toonud välja, et inimesed, kel on

kõrge enesekontroll, on eeldatavalt erinevates sotsiaalsetes olukordades väga tundlikud ning

käituvad sellele kindlale situatsioonile lähtuvalt. Madala enesekontrolliga inimeste käitumine

on aga väga väljendusrikas, kajastades nii nende hoiakuid, tundeid, iseloomujooni kui ka teisi

sisemisi seisundeid (Ibid.). Seega võib osutada, et inimeste poolt väljendatud hoiakud ei pruugi

meile inimese tegeliku käitumise kohta midagi öelda või ette ennustada. Samas usutakse, et

inimesed toimivad siiski oma hoiakutega kooskõlas, kuid kõik oleneb sellest, kuivõrd üldised

või spetsiifilised need on. (Hayes 2002, 92)

13

Üldised hoiakud ei ennusta ette inimeste käitumist spetsiifilistes olukordades: kui

soovitakse teada, kas inimestele meeldib joosta, tasub seda otse küsida, mitte uurida nende

üldist hoiakut tervislike eluviiside suhtes (Philipchalk 1995, 178). Seega on hoiakute ja

käitumise vahelise seose leidmiseks oluline küsida spetsiifilisi küsimusi ning hoiduda

üldistatavatest, kuna viimaste põhjal pole tihti võimalik mingeid järeldusi teha (Hogg, Vaughan

2008, 157). See aga ei tähenda, et üldised hoiakud oleksid ebaolulised‒ üldistavad hoiakud

võivad olla kasulikud, kui uuritakse mitut seotud käitumist, kuna need ennustavad paremini

mitut seotud tegevust kui üht ainsat tegu (Philipchalk 1995, 181; Hogg, Vaughan 2008, 157).

Inimene võib näiteks hoolida keskkonnast (üldine hoiak) ning käituda võimalikult

keskkonnasõbralikult, kuid kui küsida vaid seda, kas inimene sorteerib prügi (spetsiifiline

tegevus), ei pruugi hoiaku ja käitumise vahel mingit seost leiduda. Küsides aga erinevate

keskkonnasõbralike tegevuste (seotud käitumised) kohta, leiame kindlasti seose.

Hoiakud ja käitumine võivad minna vastuollu, kui inimene tunnetab kahe vastandliku

hoiaku vahelist konflikti (Hayes 2002, 92). Nii näiteks võib suitsetaja olla suitsetamise kahju-

likkusest teadlik ning uskuda, et suitsetamine on lastele kahjulik, kuid ei jäta suitsetamist maha,

kuna ei usu selle kahjulikkusesse talle isiklikult ning sealjuures väldib ta suitsetamist laste

läheduses. Hoiaku ‒ käitumise kooskõla võib varieeruda ka sõltuvalt sellest, kas (Hogg,

Vaughan 2008, 156):

• hoiak on pigem rohkem kui vähem kättesaadav;

• hoiakut väljendatakse avalikult, näiteks grupis, või privaatselt, näiteks

anonüümsele küsimustikule vastates;

• inimese samastumine grupiga on kõrge või madal.

Tihtilugu me moondame oma väljendatud hoiakuid ja käitumist vastavalt meid ümbrit-

sevatele tingimustele (Myers 1996, 126). Nagu on näha jooniselt 1, on nii meie hoiakud, mida

parasjagu väljendama peame, kui ka käitumine suuresti mõjutatud muudest teguritest, mistõttu

ei pruugi ka väljendatud hoiakud ennustada ette käitumist (Ibid.). Muudeks mõjuriteks võib

nimetada subjektiivseid norme‒ need on juhised, mis motiveerivad meid käituma nii, nagu

teised inimesed meilt seda tõenäoliselt ootavad (Philipchalk 1995, 183). Teisisõnu soovime me

saavutada kaaslaste heakskiidu ning mitte jääda neist eriarvamusele (Ibid.). Sotsiaalsel mõjul

võib olla niivõrd tohutu võim, et see ajendab inimesi rüvetama isegi nende kõige sügavamaid

veendumusi (Myers 1996, 127).

14

Joonis 1. Väljendatud hoiakud ei ennusta ette käitumist, kuna mõlemad on mõjutatud muudest

teguritest

Allikas: (Myers 1996, 126)

Mida tugevam on inimese hoiak, seda paremini see käitumist ette ennustab (Philipchalk

1995, 181-182). Hoiakud on seda tugevamad, mida otsesem on meie kogemus vastavas

olukorras (Ibid.). Kui hoiaku aluseks on vahetu kogemus, on sellele järgnev käitumine paremini

prognoositav, kui see on olukorras, kus hoiaku aluseks on teisene informatsioon (Ajzen,

Fishbein 2005, 180). Kui meil teatava olukorraga otsene kokkupuude puudub ning oleme

omandanud hoiaku läbi teisese informatsiooni, on see hoiak oluliselt nõrgem. Tugeva hoiaku

puhul on inimese käitumist lihtsam ette ennustada. (Philipchalk 1995, 181-182)

Tugevad hoiakud on ligipääsetavad, mis tähendab seda, et need meenuvad lihtsamini

ning neid väljendatakse kiiremini (Hogg, Vaughan 2008, 162, 165). Mida silmapaistvam on

hoiak meie mõttemaailmas, seda tõenäolisemalt mõjutab see ka meie käitumist (Philipchalk

1995, 182). Ligipääsetavad hoiakud on aga oluliselt stabiilsemad ning asjakohase teabe üle

otsustades valikulisemad, samuti on need muutustele vastupidavamad ehk neid ei ole sugugi

kerge muuta (Hogg, Vaughan 2008, 162).

Nähtavasti me mitte ainult ei käitu nii, nagu mõtleme, vaid ka mõtleme nii nagu käitume.

Teisisõnu võib ka meie käitumine mõjutada meie hoiakuid. Philipchalk (1995, 187) on välja

toonud kolm teooriat, mis selgitavad käitumise mõju hoiakutele ‒ esimene neist on tunnetuslik

ebakõla, millest oli juttu ka teises alapeatükis, kus räägiti hoiakute muutmisest. Tunnetuslikku

ebakõla kogeme siis, kui tunneme pinget ja ebamugavust, et meie hoiakud on käitumisega

15

vastuolulised (Ibid.). Kui tegu on juba tehtud ning see ei lähe kokku meie hoiakutega, hakkame

seda endale õigustama ning kokkuvõttes võime seeläbi muuta ka enda hoiakuid (Myers 1996,

149; Philipchalk 1995, 188).

Teine teooria, mis selgitab käitumise mõju hoiakutele, on enesetaju teooria, mille

kohaselt kujundame me hoiakuid iseenda käitumist jälgides (Myers 1996, 150; Philipchalk

1995, 192). Erinevalt tunnetusliku ebakõla teooriast ei muuda me iseennast jälgides oma

hoiakuid seetõttu, et vähendada pinget, vaid mõtleme oma käitumise üle järele selleks, et saada

selgust ebamääraste hoiakute osas. Kolmas käitumise põhjal hoiakute kujunemist selgitav

teooria on eneseesitluse teooria, mis eeldab, et me väljendame oma hoiakuid nii, nagu me

arvame, et see teistele meeldib, kuna tahame paista järjekindlad. Püüdes teisi oma väärades

hoiakutes veenda, veename lõpuks ka iseennast. (Philipchalk 1995, 192, 196)

Nagu näha, ei ole hoiaku ja käitumise vaheline suhe nii lihtne, kui võiks arvata. Hoiakud

ennustavad kindlasti mingil määral inimese käitumist ette, seda eriti, kui (Myers 1996, 131):

• muud mõjutajad on neutraliseeritud,

• hoiak on käitumisele väga spetsiifiline,

• hoiak on tugev ja ligipääsetav.

Sama on vastupidi‒ teatavates olukordades võib käitumine avaldada mõju hoiakutele.

Hoiakute ja käitumise vahelise seose leidmine on seega keerukas protsess, mis peab olema hästi

läbi mõeldud. Juhul, kui inimese hoiakud ei lähe tema käitumisega kokku, on väga oluline leida

üles põhjus, miks see nii võib olla.

Teises peatükis antakse ülevaade tubakapoliitikast ning varasematest uuringutest, mis

on seoses tubakatoodetel olevate pilthoiatustega läbi viidud. Analüüsitakse nii täiskasvanute

kui noorte ja laste (alaealiste) seas korraldatud uuringuid üle maailma. Lisaks kirjeldatakse

teises peatükis ka suitsetamiskäitumist ja tubakapoliitikat Eestis.

16

2. ÜLEVAADE TUBAKAPOLIITIKAST JA VARASEMATEST

UURINGUTEST, SUITSETAMISKÄITUMINE EESTIS

Töö teises peatükis antakse ülevaade tubakapoliitikast maailmas ja Eestis, tehakse

kokkuvõte varasematest uuringutest, kus on käsitletud pilthoiatuste mõju tarbijale, ning

kirjeldatakse suitsetamiskäitumist Eestis. Peatükis selgitatakse, mida pilthoiatused endast

kujutavad ning milleks on need vajalikud. Varasemate uuringute analüüsimisel kirjeldatakse

ka, millistel juhtudel ning kui hästi pilthoiatused tegelikult toimivad.

2.1. Tubakapoliitika, tubakatoodetel olevad pilthoiatused ja nende

vajalikkus

Suitsetamiskäitumisega seotud statistika on hirmuäratav ning mõtlemapanev. Aastas

sureb ligi 6 miljonit inimest tubaka tarvitamise tõttu (Süssenbach 2013, 1192; Tubaka-poliitika… 2014, 8). Enamik täiskasvanutest, kes suitsetavad, on suitsetamist alustanud juba

noorukieas ning kuna noortel kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, on neil ka suurem tõenäosus

jätkata suitsetamist täiskasvanuna (Tubakapoliitika… 2014, 8). Nähtavasti saavad 2/3

alaealistest ning noortest suitsetajatest täiskasvanuna eluaegsed suitsetajad ning pooled neist

eluaegsetest suitsetajatest surevad selle harjumuse kätte. Tõhus turundustegevus on seega

noorte suitsetajate arvu vähendamiseks täna üks tähtsamaid avaliku tervishoiu jõupingutusi.

(Andrews et al 2014, 165)

Tubakapoliitika kujundamise alusdokumendiks kogu maailmas on 2005. aastal

Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) poolt vastuvõetud „Tubaka tarbimise leviku

vähendamise raamkonventsioon“ (Tubakapoliitika… 2014, 7). WHO julgustab tugevalt suurte

hoiatuste, konkreetsemalt pilthoiatuste kasutamist tubakapakenditel ning märgib, et võrreldes

teksthoiatustega on sõnumitel, mis sisaldavad pilte, mitmeid eeliseid, sealhulgas

17

tubakatoodetest tulenevate terviseriskide parem teadvustamine tarbijatele (Netemeyer et al

2016, 125).

WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 11

(tubakatoodete pakendamine ja märgistamine) juhiste rakendamise dokumendis on välja

toodud, et pilthoiatused (Guidelines…)

• on tõenäolisemalt märgatavamad,

• on tubaka kasutajate poolt hinnatud efektiivsemaks,

• jäävad suurema tõenäosusega aja möödudes silmapaistvaks,

• tekitavad rohkem mõtteainet tubaka kasutamisest tulenevate terviseriskide osas,

• suurendavad motivatsiooni ja tahet suitsetamisest loobumiseks ning

• on seotud rohkemate katsetega suitsetamisest loobumiseks.

Dokumendis on punkt ka selle kohta, et osapooled peaksid kaaluma selliste meetmete

vastu võtmist, mis piiravad või keelavad logode, värvide, kaubamärkide ja

reklaaminformatsiooni kasutamist pakenditel. Brändi ja toote nime peaks kuvama standardse

värvi ja stiiliga, et pakend oleks tavapärane. See võib suurendada pilthoiatuste ja terviseohutuse

sõnumite paremat märgatavust ning tõhusust, aga ka takistada pakenditel neile tähelepanu

kahandamist. (Guidelines…)

Pilthoiatustel olevate inimeste pildid on näited üksikjuhtudest, mida kasutatakse

konkreetse olukorra, kogemuse või käitumise kirjeldamiseks. Pildid edastavad sõnumit kas

erinevatest suitsetamisega kaasnevatest riskidest (nt. vähk, südameinfarkt, passiivne

suitsetamine), või erinevatest inimestest, kes on suitsetamisega kaasnevate tagajärgede pärast

ohus (nt. lapsed, noored, mehed, naised). Pilthoiatused on mõeldud selleks, et hoiatada

suitsetajaid, mittesuitsetajaid ning endiseid suitsetajaid tubakatoodete tarvitamisega kaasnevate

riskide eest. Graafilised hoiatused võivad olla tõhusaks vahendiks suitsetajatele, kes soovivad

suitsetamisest loobuda ning vajavad selleks abi; noortele, kes ei ole veel suitsetama hakanud;

ning endistele suitsetajatele, tuletades neile meelde, millised ohud kaasnevad retsidiivsuse

puhul. (Bigman et al 2016, 974, 984)

Peamine põhjus sellele, et tubakatoodetel oleksid peal hoiatused, eelkõige pilthoiatused,

on see, et inimesed ei ole kas osaliselt või täielikult teadlikud tubaka tarvitamisega seotud

ohtudest‒ neid on tarvis selliste ohtude osas harida (Tubakapoliitika… 2014, 18; Süssenbach

et al 2013, 1193), mis tooks omakorda kaasa püüded suitsetamisest loobuda, või mitte-

suitsetajate, eriti noorte ja laste puhul täielikult suitsetamisest hoidumise. Enamik inimesi on

18

küll teadlikud suitsetamise kahjulikkusest, kuid alahindavad sellega kaasnevat riski.

(Süssenbach et al 2013, 1193)

Motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks seostatakse suitsetamise mahajätmise

katsetega. Mõiste motivatsioon väljendab endas nii emotsionaalset kui ratsionaalset

(kognitiivset) komponenti. Inimesed võivad olla motiveeritud nii sisemiselt‒ individuaalne

soov saavutada midagi sisemiselt, olgu selleks siis parem tervis või nautimine; kui ka väliselt‒

inimesed soovivad saada premeeritud või vältida karistusi välistest allikatest, s.h. sotsiaalsed

mõjud. (Mead et al 2015, 2)

Pilthoiatused võivad seega olla tõhus vahend suitsetamisega kaasnevate terviseriskide

paremal teadvustamisel ning olla piisavalt mõjusad ja motiveerivad, et panna suitsetajat oma

käitumise üle sügavalt järele mõtlema. Lisaks peaksid graafilised hoiatused hoidma paremini

ära suitsu proovimist noorte seas ning tekitama lastes piisavalt hirmu ja vastikustunnet, mis

hoiab neid tubakatoodetest eemal.

2.2. Pilthoiatuste mõju uskumustele, emotsioonidele ja käitumisele

varasemate uuringute näitel

Tubakapoliitika on eeskätt keskendunud noortele, kuna just noorte suitsetamisega

seotud hoiakute, suitsetamisharjumuste ja -käitumise muutmine on see, mis tagab tulevikus

suitsetajate arvu languse. USA toidu- ja ravimiameti (FDA) kaks peamist tubakapoliitika

eesmärki on (Netemeyer et al 2016, 124)

• tõkestada noortel tubakatoodete proovimist või tarvitamisega alustamist ning

• aidata tarvitajatel lõpetada.

Noorus on oluline ja unikaalne aeg suitsetamisharjumuste kujunemisel, kuna sellel ajal

leiavad aset suitsetamisega alustamine, tarbimise suurenemine ning suitsetamise mahajätmise

katsed (Macy et al 2015, 351). See on aeg riskimiseks, eksperimenteerimiseks, sensatsioonide

otsimiseks ning impulsiivsuseks‒ selle kõige tagajärg võib tihti olla sõltuvuse tekkimine

(Andrews et al 2014, 166). Inimestest, kes noorukieas suitsetamisega algust teevad, saavad

sageli täiskasvanuna regulaarsed suitsetajad (Macy et al 2015, 351). Pilthoiatused, mis on

asjakohaselt kavandatud, võivad seega olla oluliseks sidevahendiks, mis aitavad veenda ja

19

motiveerida muutusi käitumises (Andrews et al 2014, 166) ning millega noorte kalduvust

suitsetamisele vähendada (White et al 2008, 1562).

Austraalia koolides viidi kuue aasta jooksul läbi neli korduvuuringut 12‒17aastaste

noorte seas. Uuringute eesmärgiks oli välja selgitada pilthoiatuste pikaajaline mõju noortele.

Lisaks muule uuriti ka sigaretipakkide atraktiivsuse taset. Selleks paluti õpilastel Likerti skaalal

hinnata oma nõustumist või mitte nõustumist nelja positiivse (äge, hea, huvitav, põnev) ning

nelja negatiivse (kole, räpakas, labane, vastik) sigaretipakki iseloomustava sõnaga. Uuringutest

selgus, et enamik õpilasi ei hinda pilte sigaretipakkidel positiivselt, vaid kirjeldaksid neid pigem

negatiivsete omadussõnadega. Muret tekitav on aga see, et suitsetajate (antud uuringutes peeti

suitsetajateks neid, kes olid viimase seitsme päeva jooksul vähemalt ühe sigareti suitsetanud

või olid suitsetanud vähemalt 100 sigaretti kogu elu jooksul) puhul positiivne hinnang

sigaretipakkidele aastate jooksul tõusis (White et al 2015, 777-781), mis viitab sellele, et

pilthoiatustega harjutakse ajapikku ära.

Teoreetiliselt peaksid visuaalsed ja väga graafilised1 hoiatused stimuleerima

negatiivseid emotsioone, nagu näiteks hirmutunnet, ning need omakorda mõjutama uskumusi

ja käitumist. Ka teised esilekerkivad negatiivsed emotsioonid, nagu vastikustunne ja süütunne,

võivad muuta visuaalsete hoiatuste mõju tõhusamaks. Sellised emotsioonid võivad samuti

avaldada mõju uskumustele ja käitumisele sõltuvalt sellest, kas inimene puutub selle

tegevusega kokku (antud juhul, kas inimene tarbib tubakatooteid) ning kas sellel tegevusel on

inimese enda ja/ või teiste suhtes negatiivseid tagajärgi. (Netemeyer et al 2016, 125)

Kuna pilthoiatused tekitavad aga suuremat hirmutunnet, kui teksthoiatused, võib

soovitav mõju olla hoopis vastupidine (White et al 2008, 1569). Selle asemel, et mõjutada

suitsetajate suhtumist seoses suitsetamisega või selle maha jätmisega, võivad graafilised

hoiatused põhjustada suitsetajates hoopis kaitsereaktsiooni, mille tagajärjel pööravad nad

sõnumitele vähem tähelepanu (Ibid.). Suitsetajad võivad automaatselt ja alateadlikult hakata

enda kaitseks kasutama psühholoogilisi mehhanisme (Süssenbach et al 2013, 1194; Hardcastle

et al 2015, 95). See on olukord, kus suitsetaja kogeb tunnetuslikku ebakõla‒ tema käitumine ei

lähe kokku tunnetusega, ehk selle hirmutundega, mis pilthoiatused temas tekitavad. Selle

asemel aga, et mõelda suitsetamisest loobumise peale, proovib inimene neid sõnumeid

halvustada või sootuks vältida. Lisaks võib suitsetaja üritada ka enda käitumist toetada rõhudes

1 Graafilisus (graafiline tase) viitab sellele, kui erksa, võimsa ja intensiivsena tajuvad inimesed terviseriskidele viitavaid visuaalseid hoiatusi (Andrews et al 2014, 166-167).

20

teistele tunnetuslikele asjaoludele, nagu suitsetamise lõõgastavale efektile. (Süssenbach et al

2013, 1194)

Süssenbach et al (2013, 1202) tõdesid, et kooskõlas tunnetusliku ebakõla teooriaga olid

nende uuringus osalejatel pärast väga graafiliste hoiatuste nägemist suitsetamise osas

positiivsemad tunded, mis võiski olla esile kutsutud tunnetusliku ebakõla tõttu. Sarnast

olukorda kirjeldasid oma uuringus ka Hardcastle et al (2015, 97), kus suitsetajad olid

pilthoiatustel nähtavate terviseriskide osas skeptilised ning pöörasid selle enda jaoks lausa

naljaks öeldes, et sõnumid on liialdatud ning lausa melodramaatilised. Teine

toimetulekumehhanism olevat sigaretipakkidel olevate pilthoiatuste teibiga kinni katmine,

spetsiaalsete sigaretitooside kasutamine või sigarettide ümbertõstmine teise pakki (Ibid. 97-98).

Tunnetusliku ebakõla teooriale ei leidnud aga kinnitust White et al. Nende uuring näitas, et

noored, kes suitsetavad, mõtlevad hoiatustele ja räägivad nendest vähemalt sama palju, kui

mittesuitsetavad noored. (White et al 2008, 1569)

Süssenbach et al (2013, 1202) leidsid oma uuringus, et pilthoiatusi nähes kogetakse küll

suuremat vastikustunnet, kui teksthoiatusi vaadates, kuid see kehtib vaid väga graafiliste

kujutiste puhul. Hardcastle et al (2015, 97) tõdesid aga, et kuigi pilthoiatused tekitavad

esmapilgul vastikust ning panevad suitsetaja end kohutavalt tundma, harjub nende piltidega

siiski ära ning lõpuks neid enam ei märkagi. Samuti esitasid uuringus osalejad kahtlusi selle

kohta, kas pilthoiatustel nähtavad terviseriskid on ikka autentsed ning üldse suitsetamisega

seotud‒ sama täheldasid ka Bigman et al (2016, 974). Suitsetamise mahajätmise peale mõtlesid

pärast pilthoiatusi nähes vähesed. Pilthoiatuste peamine mõju, mis uuringust välja tuli, oli aga

negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonide esinemine. Uuringus osalejatele jõudsid

suitsetamise kahjulikud mõjud kohale ning nad tundsid ohtu, süütunnet ja häbi. (Hardcastle et

al 2015, 97-98)

Nagu näha, on uuringutes palju toodud välja seda, et pilthoiatused tekitavad tarbijates

negatiivseid emotsioone. Netemeyer et al (2016, 125) uurisid 13‒18aastaseid noori ning oma

uuringus soovisid nad välja selgitada just seda, milliseid negatiivseid emotsioone pilthoiatused

tekitavad ning kas need emotsioonid mängivad rolli uskumuste ja käitumise mõjutamisel.

Uuringu autorid eeldasid, et lisaks hirmutundele avaldavad vastikustunne (emotsioon, mis on

tugevalt enesekeskne) ning süütunne (emotsioon, mis on tugevalt teistele keskendunud), mis

pilthoiatusi nähes tekivad, suitsetamisega seotud uskumustele erinevat mõju ning see efekt

erineb suitsetajatel ja mittesuitsetajatel. (Ibid.)

21

Uuringu tulemused näitasid, et pilthoiatuste arvatav mõju emotsioonidele pidas suures

osas paika: suitsetajatel tekkis pilthoiatusi nähes suurem süütunne, kuid vastikustunnet tundsid

nad vähem, kui mittesuitsetajad. Samas sai tõdeda, et mida graafilisem on pilt, seda suuremat

vastikustunnet see suitsetajates tekitab, mis viitab sellele, et graafilisemad pildid aitavad ületada

tendentsi, et suitsetajatel tekib väiksem vastikustunne. Kinnitust ei saanud autorid aga sellele,

et suitsetajates tekitavad pilthoiatused suuremat hirmutunnet. Pilthoiatuste eeldatav mõju

suitsetamisega seotud kaalutlustele ja uskumustele pidas samuti paika. Uuringust selgus, et

hirm ja vastikustunne on seotud isikliku suitsetamiskaalutlusega, süütunne aga mitte. Küll aga

tekitab suitsetajates süütunnet uskumus, et suitsetamine kahjustab laste tervist. Lisaks sellele

tekitavad suitsetajates suuremat hirmutunnet teiste noorte suitsetamiskaalutlused, mis tähendab

seda, et neile läheb korda see, kuidas mõjutab suitsetamine neid ümbritsevaid inimesi. (Ibid.

133-134)

Andrews et al (2014, 170, 174) korraldasid kaks uuringut, millest ühes kuulusid

valimisse 13‒18aastased noored ning teises uuriti noori täiskasvanuid (keskmine vanus 25).

Autoreid huvitasid samuti negatiivsed emotsioonid, mis pilthoiatusi nähes tekivad, kuid nad

olid keskendunud ka pilthoiatuste graafilisele tasemele ning suitsetamise sagedusele.

Alaealistele korraldatud uuringust selgus, et suurem graafiline tase tekitab ka suuremat

hirmutunnet, kuid see pole otseselt seotud suitsetamise negatiivsete tagajärgedega. Suitsetamise

sagedus on aga otseselt seotud nii hirmutunde kui negatiivsete tagajärgedega, mis on omakorda

seotud suitsetamisest loobumise mõtetega. (Andrews et al 2014, 170-173)

Alaealistele korraldatud uuringu tulemused on küll paljulubavad, kuid see ei anna edasi

infot selle kohta, millist mõju avaldavad pilthoiatused noortele täiskasvanutele, kel on suurem

suitsetamiskogemus, kõrgem suitsetamise sagedus, tõenäolisem suitsetamissõltuvuse tekki-

mine ning paremini kinnistunud uskumused suitsetamisest (Andrews et al 2014, 173). Noortele

täiskasvanutele korraldatud uuring ei andnud aga päris samasuguseid tulemusi‒ suitsetamisest

loobumisele mõeldakse enim siis, kui suitsetamise sagedus on madal ning piltide graafiline tase

kõrge (Ibid. 175-177), mis viitab sellele, et pilthoiatused töötavad noorte puhul enim olukorras,

kus suitsetatakse juhuslikult ning nähtavad kujutised on võimsad ja intensiivsed.

22

2.3. Tubakapoliitika ja suitsetamiskäitumine Eestis

Eestis on pilthoiatustega tubakatooted kasutusel alates 20. maist 2016. WHO Euroopa

regiooni tubakavaldkonna programmijuht Kristina Mauer-Stender käis vahetult enne uue

tubakaseaduse jõustumist „Terevisioonis“ suitsetamisest rääkimas ning osutas, et kuigi 2012.

aastal oli Eestis suitsetajaid 26% rahvastikust ning 2016. aastal oli see arv 22%, ei saa siiski

veel rääkida suitsetamise vähenemisest (Täiskasvanud…). Eestis tehti 2000. aastate keskel

tubakakontrolli poliitika arendamises küll silmnähtavaid edusamme, kuid ometi pole tol ajal

tehtud edusammud suitsetamise levimusmäära oluliselt vähendada suutnud

(Tubakapoliitika…2014, 5).

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut viiakse läbi igal paarisaastal

ning äsja ilmusid andmed ka 2016. aastast. Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud värskest

uuringust selgub, et 2016. aastal oli 16‒24aastaste meeste seas igapäevasuitsetajaid 21,5% ning

naiste seas 16,1% (Tekkel, Veideman 2017, 78). Need arvud on muret tekitavad, kuna 2014.

aastal läbi viidud uuringus olid näitajad paremad. Meeste seas oli siis igapäevasuitsetajaid

20,6%, naiste seas aga vaid 11,8% (Tekkel, Veideman 2015, 100), mis tähendab, et naiste

hulgas on suitsetajaid lisandunud lausa üle 4%. Seega on Eestis jätkuvalt hädavajalik endisest

tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või alustamise edasilükkamist ning

aidata ka tarvitajatel lõpetada (Tubakapoliitika… 2014, 11).

Uue tubakapoliitika idee selles, et tubakapakid ei peaks olema atraktiivsed, seda eriti

alaealistele ja noortele täiskasvanutele, kes pole veel suitsetamisega kokku puutunud või on

suitsu küll proovinud, kuid neid ei saa nimetada igapäevasuitsetajateks (Täiskasvanud…).

Eestis on eriti oluline keskenduda alaealistele ja noortele, kuna kooliõpilased proovivad

võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega suitsu kõige varasemas eas- keskmiselt 11,9

aastaselt. Lisaks sellele on Eesti näitaja kõrge ka vähemalt korra nädalas suitsetavate 13aastaste

kooliõpilaste osakaalu poolest. (Tubakapoliitika… 2014, 5, 8)

Tubakapakid ei tohi noortele näida glamuursed, ahvatlevad ega trendikad

(Täiskasvanud…). Tubakatoodete atraktiivsuse vähendamiseks on ka Sotsiaalministeeriumi

poolt koostatud Tubakapoliitika rohelises raamatus kirjeldatud meetmeid, mis seda toetaksid-

üheks neist on pilthoiatuste kasutusele võtmine tubakatoodete märgistamisel. See meede on

vajalik, kuna tubakatoote pakend on väga mõjuvõimas turustusvahend. Tarbijaid on tarvis

harida tubakast tingitud terviseriskide osas ning parim viis selleks on pilthoiatuste

23

kasutuselevõtt, kuna kujutised tubakatoodetel on hirmu tekitavad ja tugevaid emotsioone

esilekutsuvad. Väidetavalt avaldavad pilthoiatused aga keskmist mõju suitsetajate käitumise ja

suhtumise muutmisele. (Tubakapoliitika… 2014, 17-18)

Meetmeid tubakatoodete atraktiivsuse vähendamiseks on veelgi (Tubakapoliitika…

2014, 21). Tubakatootjatele on eriti olulised silmatorkavad tubakatoodete väljapanekud, kuna

toodete reklaamimine on seadusega keelatud (Ibid.). Tubakatoodete „reklaamimine“ ehk nende

atraktiivne väljapanek müügikohas normaliseerib tubakatarvitamise ning loob soodsa

keskkonna impulssostudeks (Ibid.). Sigaretid pole aga ühelgi juhul toode, mida tarbijale

vahetult enne ostu sooritamist meelde tuletada.

Rimi Eesti AS muutis 2012. aastal oma terviseprogrammi „Sinu Tervise Heaks“ raames

sigarettide müügikorraldust, mille tulemusel tarbija enam sigarette hüpermarketites vabalt kätte

ei saa, vaid peab neid küsima infoletist (Laanemets 2012). Kassade juures olevasse valikusse

jäeti alles kümme populaarsemat sigaretikaubamärki, kuid need on kättesaadavad vaid

kassapidaja abiga (Ibid.). Selline ümberkorraldus tekitas tarbijates pahameelt, mis on aga

tegelikkuses just soovitud tulemus, sest kui miski valmistab inimestele ebamugavust või nõuab

liigset pingutust, jäetakse see suurema tõenäosusega tegemata. Rimi Eesti pressiesindaja Katrin

Bats põhjendab ümberkorraldust just sellega, et „täiskasvanutel ei peaks olema probleemi

soovitud suitsupakki teenindajalt küsida, aga nii mõnigi noor jätab ehk sellepärast paki ostmata,

et selle küsimine võib tekitada liigset tähelepanu“ (Liiva 2015).

Töö autor on arvamusel, et Rimi Eesti on sigarettide müügikorralduse muutmisega

astunud sammu õiges suunas ning sellest võiks eeskuju võtta ka teised toidupoed.

Tubakapoliitika peaks olema üles ehitatud viisil, mis on kõikehõlmav, sest osalisel piiramisel

puudub soovitav efekt. See tähendab, et tubakatoodete pakendamisel kasutatakse pilthoiatusi

või mõnda muud lahendust, müügikohtades keelatakse toodete igasugune presenteerimine

(reklaam), reguleeritakse alternatiivtooteid, piiratakse müügiedendamist- kokkuvõttes,

kasutatakse kõikvõimalikke meetmeid, et tulemus oleks terviklik. Jälgides täna sigaretipakkide

väljapanekut poodides, on selgelt näha, et see on tubakatootjate poolt hästi läbi mõeldud‒ pakid

on lapiti üksteise peal ehk tarbija poolelt on nähtav vaid pakendi avaosa, millel on peal tootja

logo ja mark. Toodete väljapanek võiks aga kas või sellisel kujul olla reguleeritud, et

pilthoiatused oleksid tarbijatele poes nähtavad.

Nagu juba eelnevalt mainitud, aitavad pilthoiatused tubakatoodete atraktiivsust olulisel

määral vähendada, tekitavad vastikustunnet ning harivad tarbijaid suitsetamisega kaasnevate

24

terviseriskide osas paremini. Kuna tubakapoliitika on eeskätt suunatud noorte suitsetamis-

käitumisele ja suitsetamisega seotud hoiakutele, keskendutakse ka käesolevas töös noortele ja

uuritakse, millised on nende hoiakud tubakatoodetel olevate pilthoiatuste suhtes. Kuigi

pilthoiatuse mõju ei ole suitsetamise levimuse muutumises võimalik otseselt mõõta

(Tubakapoliitika… 2014, 18), on aasta, mil pilthoiatused on Eestis kasutusel olnud, siiski piisav

aeg hoiakute kujunemiseks.

25

3. UURING NOORTE HOIAKUTEST SIGARETIPAKKIDE

PILTHOIATUSTESSE

Kolmandas peatükis analüüsitakse läbiviidud uuringu tulemusi ning tehakse järeldusi ja

ettepanekuid edasiseks tegevuseks. Esimeses alapeatükis selgitatakse uuringu metoodikat ning

põhjendatakse valimit, teises tuuakse välja korraldatud uuringu tulemused, kasutades selleks

statistilisi tabeleid ja jooniseid. Kolmandas peatükis tuuakse välja uuringu tulemustest selgunud

järeldused ning tehakse ettepanekuid edasiseks uurimiseks ja soovitusi tubakapoliitika

kujundamiseks.

3.1. Uuringu meetod

Antud lõputöö raames välja toodud probleemi lahendamiseks ning püstitatud ees-

märkide saavutamiseks korraldati kvantitatiivne uuring, kuna seda uurimismeetodit on sarnaste

uuringute puhul kasutatud ka varasemalt. Andmete kogumiseks koostati veebipõhine

ankeetküsitlus (vt lisa 1.), mida jagati sotsiaalvõrgustike kaudu vahemikus 20. aprill- 10. mai

2017.

Küsitluse koostamisel lähtuti Netemeyer et al (2016) ja Andrews et al (2016) poolt läbi

viidud uuringutest, mida käsitleti ka käesoleva töö teise peatüki teises alapeatükis. Nende

autorite uuringud olid väga lähedased sellele, mida ka antud lõputöös uurida sooviti ning nende

töödes olid välja toodud kasutatud küsimustikud, mida modifitseeriti vastavalt vajadusele, et

see sobituks käesoleva töö ja uuringuga.

Selleks, et selgitada välja esialgse küsitluse kitsaskohad, testiti esmalt küsimustikku,

jagades seda viie inimesega. Saadud tagasiside põhjal tehti üksikuid muudatusi, kuid suures

plaanis oli küsimustik kõigile mõistetav ning puudus vajadus suuremate muudatuste

tegemiseks.

26

Lähtudes varasematest uuringutest ning Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatava

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus kasutatavatest vanuserühmadest, valiti

uuritavaks objektiks 16‒24aastased noored. Võrdluse mõttes ja huvi pärast oli küsimustik aga

kõigile avatud. Valimimeetodina kasutati käesolevas töös mugavusvalimit ja lumepallimeetodit

kombineerituna. Valimisse sattusid need, kes olid nii-öelda õigel ajal õiges kohas ehk kes

küsimustikule sotsiaalmeedias läbi jagamiste peale sattusid ning vaevusid sellele ka vastama.

Töö autor palus samuti küsimustikku edasi jagada, et see jõuaks rohkemate inimesteni.

Demograafilised küsimused paigutati küsitluses teadlikult algusesse (esimesse

jaotisesse), et vastavalt valitud suitsetamisstaatusele suunata inimene edasi kas teise või

kolmandasse jaotisesse. Esimeses jaotises kuvati vastajatele ka kaheksat juhuslikult valitud

Eestis kasutusel olevat pilthoiatust, millesse paluti neil hetkeks süveneda. Eestis on kasutusel

14 erinevat hoiatussõnumit, iga sõnumi kohta kolm erinevat pilti, seega kokku 42 erinevat

pilthoiatust (vt lisa 2). Selline küsitluse ülesehitus aitas alustada veidi üldisemat tüüpi

küsimustega, et seejärel liikuda teemakohaste küsimuste juurde.

Lisaks pilthoiatuste üldisele kuvamisele kasutati neid ka küsitluses, kus vastajad said

hinnata, kui graafilised valitud pildid on. Esmalt jagas töö autor sigaretipakkidel kasutatavad

pildid nelja kategooriasse:

• pildid, millel on kuvatud haigestunud kehaosa;

• pildid, millel on kuvatud haige või surnud inimene;

• pildid, millel on kuvatud lapsed;

• neutraalsed või töödeldud pildid.

Üksikuid pilte võib küll paigutada mitmesse kategooriasse, kuid need neli kategooriat

katavad ära kõik pildid, mis Eestis kasutusel on. Selle jaotuse põhjal valiti välja neli pilti, mida

vastajad hindama pidid, kus juures iga pilt esindab ühte kategooriat.

Selleks, et selgitada välja vastajate suitsetamisstaatust, kasutati Eesti täiskasvanud

rahvastiku tervisekäitumise uuringu näitel nelja vastusevarianti: igapäevasuitsetaja (isik, kes

käesoleval ajal suitsetab iga päev ja viimati suitsetas eile või täna), juhusuitsetaja (isik, kes

suitsetab käesoleval ajal juhuslikult), endine suitsetaja (isik, kes käesoleval ajal ei suitseta, kuid

tegi seda varem, arvestamata aega, millal ta suitsetas viimast korda) ning mittesuitsetaja (isik,

kes ei ole kunagi suitsetanud) (Tekkel ja Veideman 2017, 78). Inimesed, kes liigitasid end

igapäeva- või juhusuitsetajaks, suunati küsitluses esmalt eraldi (teise) jaotisesse, kus nad pidid

27

vastama viiele lisaküsimusele, mis puudutasid suitsetamisega ning suitsetamisest loobumisega

seonduvat.

Ankeedi koostamisel kasutati mõõtmiseks nii kinniseid küsimusi kui skaalaküsimusi.

Struktureeritud küsimustele oli võimalik vastata ühe vastusevariandiga. Kõik küsimused olid

ankeedis ühevalikulised ning selleks, et suunata suitsetajad ja mittesuitsetajad küsitluse

erinevasse jaotisse, kasutati filterküsimust. Selleks, et mõõta inimeste suhtumist, hoiakuid,

arvamusi, kasutati intervallskaalasid, mille otspunktid olid defineeritud. Kõik skaalad olid 7-

pallised Likerti skaalad ja seega tasakaalustatud, kus „4“ oli neutraalne ning kõik, mis neljast

väiksem, tähistas väidetega (pigem) mitte nõustumist ja kõik, mis neljast suurem, kirjeldas

nendega suures osas nõustumist. Lisaks kasutati ka 7-osalist semantilist diferentsiaali.

Andmete töötlemisel kodeeriti sõnad numbrilisteks väärtusteks, et nendega erinevaid

matemaatilisi ja statistilisi operatsioone teostada. Analüüsimeetoditena kasutati käesolevas

lõputöös sagedustabeleid, aritmeetilist keskmist, standardhälvet, mediaani, moodi ning

korrelatsioonanalüüsi.

3.2. Uuringu tulemused

Järgnevalt on välja toodud käesoleva töö raames läbi viidud uuringu tulemused. Esmalt

kirjeldatakse vastajate profiili, seejärel esitletakse suitsetajatele esitatud lisaküsimuste tulemusi.

Edasi käsitletakse pilthoiatuste efektiivsust noortele, hoiatustega kaasnevaid negatiivseid

emotsioone ja tundeid ning suitsetamisega seotud uskumusi. Viimaks selgitatakse, millisel

juhul on pilthoiatused efektiivsemad kui teksthoiatused ning milliste pilthoiatuste graafiline

tase on kõrge ja millistel madal. Peatüki lõpus tehakse uuringu tulemustest lähtuvalt järeldusi

ning ettepanekuid.

3.2.1. Vastajate profiil

Joonisel 2 on välja toodud vastajate profiil. Küsitlusele vastas kokku 155 inimest. Üks

vastus tuli aga selle ebasobivuse tõttu eemaldada (vastanu oli kirjutanud oma vanuseks

„keskealine“), seega jäi lõplikuks valimiks 154. Käesolevas töös olid uuritavaks objektiks 16‒

24aastased noored, keda oli kokku 127 ning joonisel on kuvatud just selles vanusegrupis

inimeste profiil.

28

Vastanute hulgast olid 87 naised (68,5%) ning 40 mehed (31,5%). Kõige enam oli

vastanute hulgas kutse-, kesk- või keskerihariduse omandanud inimesi‒ 86 (67,7%).

Kõrgharidus oli 21% vastanutest ning põhiharidus 13 inimesel. Üks inimene vastas ka, et on

omandanud vaid alghariduse. Veel küsiti inimestelt nende keskmise netosissetuleku kohta kuus,

kus juures 47% vastas, et teenivad kuni 400 eurot kuus. Kahele järgnevale vastusevariantidele

vastati üsna võrdselt‒ 32 inimest teenib kuus 401-700 eurot ning 24 inimest 701-1000 eurot.

Ligi 9% vastanute puhul on nende netosissetulek kuus üle 1000 euro.

Vastajate suitsetamisstaatuse väljaselgitamiseks uuriti neilt, kas nad on igapäeva- või

juhusuitsetajad, endised suitsetajad või mittesuitsetajad. Kõige rohkem oli küsitlusele vastanute

seas mittesuitsetajaid‒ 62 inimest ehk ligi pooled. Igapäeva- ning juhusuitsetajaid oli kokku 53

ning nemad pidid küsitluses vastama ka viiele lisaküsimusele. Endiseid suitsetajaid oli kokku

12.

Joonis 2. Vastajate profiil (n= 127)

Allikas: (autori koostatud lisa nr 3 alusel)

62

12

24

29

11

24

32

60

27

86

13

1

49

67

11

40

87

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

MittesuitsetajaEndine suitsetaja

JuhusuitsetajaIgapäevasuitsetaja

Suitsetamise staatusÜle 1000 euro

701-1000 eurot401-700 eurotKuni 400 eurot

Keskmine netosissetulek kuusKõrgharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidusPõhiharidus

AlgharidusHaridustase

22-2419-2116-18VanusMeesNaineSugu

Vastanute arv

29

Küsitlusele vastanuid, kes olid vanuses 25 ja enam, oli kokku 27. Nende puhul paistis

enim silma kõrghariduse suurem osakaal ning kõrgemad sissetulekud. 27 inimesest 14 teenivad

väidetavalt üle 1000 euro kuus. Muul juhul oli nende vastajate profiil sarnane 16‒24aastaste

profiilile. (vt lisa 1)

3.2.2. Suitsetajate arvamus suitsetamisest, sigaretipakkidel kujutatavast

informatsioonist ning suitsetamise tava

Järgnevalt on välja toodud küsimustiku teise jaotise tulemused, millele vastasid vaid

igapäeva- või juhusuitsetajad. Esitletud tulemused kehtivad 16‒24aastaste noorte kohta, keda

oli valimis kokku 127 ning nende seas suitsetajaid 53. Vastajatelt uuriti, kui asjalik on nende

arvates sigaretipakkidel kujutatav informatsioon‒ kas see on piisavalt motiveeriv, et mõelda

suitsetamisest loobumisele ning kas sigaretipaki nägemine paneb enne suitsu süütamist noort

mõtlema. Nagu jooniselt 3 näha, ei ole pilthoiatused vastajate arvates sugugi motiveerivad või

asjakohased. Üle poole vastanutest ei leidnud, et sigaretipakid paneksid neid suitsetamise üle

järele mõtlema ning nende arvates ei ole ka pakenditel kujutatav informatsioon piisavalt

motiveeriv.

Joonis 3. Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni asjakohasus (n= 53)


1

2

2

3

3

3

6

2

4

8

10

7

27

28

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioonmotiveerib mind suitsetamist maha jätma.

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioonpaneb mind mõtlema, enne kui suitsu süütan.

Vastanute arv7- nõustun täielikult, 1- ei nõustu üldse

7 6 5 4 3 2 1

30

Suitsetajatelt uuriti veel, mida suitsetamine neile annab ning kuidas suhtuvad nad

suitsetamisest loobumisse. Vastanutelt uuriti, kuivõrd nauditavaks nad suitsetamist peavad ning

kas suitsetamise üheks põhjuseks on selle võime stressi vähendada. Jooniselt 4 võib selgelt välja

lugeda, et suitsetamist peetakse üldjoontes nauditavaks‒ neutraalselt suhtub sellesse 7 inimest

ning tervelt 35 inimese jaoks 53-st on suitsetamine nauditav tegevus. Võrdsem jaotus on

vastanute vahel suitsetamise võimes stressi vähendada, kuigi ka siin kalduvad vastused väitega

nõustumise poole.

Joonis 4. Põhjused suitsetamiseks (n= 53)


Positiivseid tulemusi näitas inimeste soov ja tahe suitsetamisest loobuda. Jooniselt 5 selgub, et

suitsetamise maha jätmine on oluline 25 inimese jaoks ning 11 vastanut suhtub sellesse

neutraalselt. Suitsetamisest loobumise peale kuigi tihti aga ei mõelda. 13. vastanu puhul jäi

arvamus kahevahele, mis viitab sellele, et aeg-ajalt nad tõesti mõtlevad suitsetamisest

loobumisele. Neid, kes mõtlevad sellele aga tihti, ja neid, kes vahel harva, oli üsna võrdselt,

vastavalt 18 ja 22 inimest.

6

7

18

8

11

13

7

8

2

8

5

4

4

5

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55

Sigarettide suitsetamine on minu jaoksnauditav.

Suitsetamine aitab mul vähendada stressi.


7 6 5 4 3 2 1

31

Joonis 5. Suitsetamisest loobumise tähtsus (n= 53)


Viimaks uuriti suitsetajatelt, kas nad suitsetavad tavaliselt pigem üksi või koos teistega.

Küsimus oli vajalik, et näha, kui palju võib inimese sotsiaalne keskkond suitsetamist mõjutada.

Nagu jooniselt 6 näha, vastasid üle poole inimestest, et suitsetavad enamasti koos teistega.

Ainult koos teistega suitsetab 7 inimest, mis võib viidata sellele, et tegu on juhusuitsetajatega.

Enamasti üksi suitsetab aga 34% vastanutest.

Joonis 6. Suitsetamise tava (n= 53)


Suitsetajate suitsetamise tavast võib välja lugeda seda, et sotsiaalne keskkond võib

olulisel määral sigarettide tarvitamist mõjutada. Nende seas, kes suitsetavad enamasti koos

5

3

4

6

16

9

11

13

8

6

4

6

5

10

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55

Kui oluline on teie jaoks suitsetamisestloobumine? (1- üldse mitte oluline, 7- väga

oluline)

Kui tihti mõtlete suitsetamisest loobumisepeale? (1- üldse mitte tihti, 7- väga tihti)

Vastanute arv

7 6 5 4 3 2 1

0

7

18

28

0 5 10 15 20 25 30

Ainult üksi

Ainult koos teistega

Enamasti üksi

Enamasti koos teistega

Vastanute arv

32

teistega, võib olla nii mõnigi selline, kes teeb suitsu ajaviiteks, kuna ka tema sõbrad või tuttavad

suitsetavad. Inimestel, kes on mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast või kes peavad end

juhusuitsetajateks, on kindlasti lihtsam suitsetamisest loobuda ning nende puhul võivad

pilthoiatused paremini toimida.

3.2.3. Pilthoiatuste efektiivsus ja nendega kaasnevad emotsioonid, suitsetamisega seotud uskumused

Järgnevalt esitletud tulemused kehtivad 16‒24aastaste noorte, nii suitsetajate kui

endiste- ja mittesuitsetajate kohta, keda oli valimis kokku 127. Hoiakute üheks komponendiks

on afektiivne ehk emotsionaalne komponent. Sellest ning varasematest uuringutest, kus on

sigaretipakkide pilthoiatusi uurides samuti palju emotsioonidele keskendutud, lähtudes sooviti

ka käesolevas töös teada, millised negatiivsed emotsioonid inimestel seoses pilthoiatustega

esinevad. Valikus oli kuus erinevat emotsiooni ning valik oli tehtud varasemate uuringute

põhjal. Varasemalt on uuringutes kõige rohkem mainitud hirmutunnet, mida pilthoiatused

inimeses tekitavad, aga ka süü- ja vastikustunnet. Veidi vähem on ära mainitud ka sellised

negatiivsed emotsioonid nagu ärritus, kurbus ja viha.

Nagu jooniselt 7 näha, võib ülekaalukalt välja tuua sellise emotsiooni, nagu

vastikustunne. Lausa 50 inimest (39%) nõustub täielikult sellega, et pilthoiatused tekitavad

vastikustunnet. Küll aga ei nõustu enamus teiste negatiivsete emotsioonidega. Viha ja süütunnet

tekitavad pilthoiatused vaid üksikutel, kuigi süütunne peaks eelkõige tekkima just suitsetajatel.

Nende kahe emotsiooni puhul on ka vastanute jaotus üsna võrdne. Kurbust ega hirmu ei koge

üldse vastavalt 44 ja 37 inimest 127-st. Ligi kolmandik vastanutest leiavad aga, et sellised

emotsioonid nagu kurbus ja hirm võivad siiski esineda. Ärritustunde esinemisel lähevad

arvamused vastakuti, kuid ka siin on rohkem neid, kelle arvates ärritust ei esine. Siiski leiab 41

vastanut, et ärritustunne võib pilthoiatusi nähes esineda ning 18 inimest suhtub sellesse

neutraalselt. Ometi on tulemuste varieeruvus üsna suur ning vaid hirmutunde puhul jääb

standardhälve alla kahe (1,82) ja vastikustunde puhul, mis paistis teiste emotsioonide seast enim

silma, on standardhälve kõige kõrgem (2,29) ehk tulemused varieeruvad enim (vt lisa 6).

33

Joonis 7. Pilthoiatuste nägemisega kaasnevad negatiivsed emotsioonid (n= 127)


Lisaks sagedustabelite analüüsile kontrolliti ka emotsioonide vahelisi seoseid.

Korrelatsioonikordajate maatriksi abil (vt tabel 1) selgitati välja, millised negatiivsed

emotsioonid on omavahel seotud. Selgus, et kõige enam on omavahel seotud süütunne ja hirm,

mis tähendab, et kui inimene tunneb hirmu, kogeb ta suure tõenäosusega ka süütunnet. Tugev

positiivne korrelatsioon on ka ärrituse ja viha, ärrituse ja vastikustunde, kurbuse ja hirmu ning

kurbuse ja vastikustunde vahel. Tugevaid seoseid esineb veel, kuid leidusid ka mõned

emotsioonide paarid, mille vahel oli üsna nõrk positiivne seos. Kõige vähem seostuvad ärritus

ja süütunne, ning viha ja süütunne, mis tähendab, et kui inimene kogeb süütunnet, siis ei esine

tal suure tõenäosusega ei viha ega ärritust. Nõrk seos on veel hirmu ja ärritustunde, hirmu ja

viha ning süü- ja vastikustunde vahel.

4

10

10

10

23

50

7

7

8

16

12

13

15

14

18

14

6

9

18

12

20

14

18

11

11

12

13

16

17

15

21

22

14

20

21

10

51

50

44

37

30

19

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

Viha

Süütunne

Kurbus

Hirm

Ärritus

Vastikustunne

Inimeste arv7- nõustun täielikult, 1- ei nõustu üldse

7 6 5 4 3 2 1

34

Hirm Süütunne Viha Kurbus Vastikustunne Ärritus

Hirm 1

Süütunne 0,701 1

Viha 0,351 0,281 1

Kurbus 0,638 0,470 0,576 1

Vastikustunne 0,559 0,383 0,495 0,625 1

Ärritus 0,310 0,247 0,668 0,554 0,648 1

Tabel 1. Pilthoiatuste nägemisega kaasnevat negatiivsete emotsioonide korrelatsioonikordajate

maatriks

Allikas: (autori koostatud)

Pilthoiatused tekitavad lisaks negatiivsetele emotsioonidele ka väga vastakaid tundeid.

Semantilist diferentsiaali kasutades uuriti inimestelt küsitluses, kuivõrd hirmuäratavad

pilthoiatused nende arvates on, kas need tekitavad närvilisust ning muudavad rahutuks.

Pilthoiatusi peetakse keskmisest veidi hirmuäratavamaks, kus juures kõige rohkem hinnati

7-palli skaalal seda tunnet viie palliga. Närvilisust ja rahutust hinnati aga neutraalselt. Pigem

kaldusid tulemused selle suunas, et pilthoiatused ei muuda eriti närviliseks ning tekitavad vaid

väheke rahutust. Närvilisuse tekkimise puhul oli aritmeetiline keskmine 3,71 ja rahutuse tekke

puhul 3,8. Tuleb aga tõdeda, et tulemuste varieeruvus on kõigi kolme variandi puhul väga

võrdne (standardhälve keskmiselt 1,94) ja küllaltki suur, mis tähendab, et suuri järeldusi nende

tulemuste põhjal teha ei saa. (vt lisa 6)

Seda, kas võikad pilthoiatused on vastanute arvates efektiivsed ja võivad noori

mõjutada, uuriti küsitluses kahe väite kaudu, mille põhjal saab välja selgitada, kui hästi töötab

sigaretipakkidel kujutatav informatsioon suitsetajate ning mittesuitsetajate puhul. Nagu selgub

jooniselt 8, ei arva vastanud, et pilthoiatused võiksid aidata noortel suitsetajatel suitsetamisest

loobuda. Sellega ei nõustu 67% vastanutest ning 22 inimest jääb neutraalseks. Veidi rõõmsam

on tulemus teise väite puhul: pilthoiatused võivad nii mõnegi jaoks olla piisavalt efektiivsed

selleks, et mittesuitsetavad noored suitsetamisest hoiduks. Ligi ¼ leiab, et sigaretipakkidel

kujutatav informatsioon võib olla tõhus, 23 vastanut jääb neutraalseks. Mõlema väite puhul jääb

aritmeetiline keskmine aga alla keskmise, vastavalt 2,92 ja 3,24 (vt lisa 6).

35

Joonis 8. Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni efektiivsus (n= 127)


Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni efektiivsust uuriti lisaks veel küsitluse teises

jaotises kahe väite kaudu, millele vastasid vaid igapäeva- ja juhusuitsetajad. Need väited olid

mõeldud selleks, et suitsetajad saaksid anda hinnangu, kas sigaretipakkidel kujutatav

informatsioon motiveerib neid suitsetamist maha jätma ning paneb neid enne suitsu süütamist

mõtlema. Vastustest selgus, et suur osa suitsetajatest ei nõustunud väidetega. (vt ptk 3.2.2. ja

joonis 3)

Kuna ankeedi mõlemas jaotises olid sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni

efektiivsust mõõtvad väited sarnased ja vahe oli vaid selles, et teises jaotises olid väited

suunatud suitsetajatele, sooviti välja selgitada, kas suitsetajad vastasid mõlemal juhul väidetele

sarnaselt. Selleks koostati korrelatsioonikordajate maatriks (vt tabel 2), kus väited on järjestatud

järgmiselt:

• väide 1‒ sigaretipakkidel kujutatav informatsioon paneb mind mõtlema, enne kui

suitsu süütan;

• väide 2‒ sigaretipakkidel kujutatav informatsioon motiveerib mind suitsetamist

maha jätma;

• väide 3‒ sigaretipakkidel kujutatav informatsioon on piisavalt efektiivne selleks, et

mittesuitsetavad noored hoiduks suitsetamisest;

2

4

11

6

17

10

23

22

28

25

25

34

21

26

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon onpiisavalt efektiivne selleks, et mittesuitsetavad

noored hoiduks suitsetamisest.

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon aitabnoortel suitsetajatel suitsetamisest loobuda.

Inimeste arv7- nõustun täielikult, 1- ei nõustu üldse

7 6 5 4 3 2 1

36

• väide 4‒ sigaretipakkidel kujutatav informatsioon aitab noortel suitsetajatel

suitsetamisest loobuda.

Tabelist 2 selgub, et kõikide väidete vahel eksisteerib tugev positiivne seos, eriti tugev

seos on aga väidete 1 ja 2 vahel, mis pole ka üllatav, kuna need on mõlemad seotud suitsetamise

maha jätmisega. Teistest tugevam seos on ka väite 2 ja väite 4 vahel, mis tähendab, et kui noor

suitsetaja leiab, et sigaretipakkidel kujutatav informatsioon aitab noortel suitsetajatel

suitsetamisest loobuda, peab ta ühtlasi silmas ka iseennast.

Väide 1 Väide 2 Väide 3 Väide 4 Väide 1 1 Väide 2 0,878 1 Väide 3 0,515 0,512 1 Väide 4 0,559 0,665 0,586 1

Tabel 2. Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni efektiivsust mõõtvate väidete

korrelatsioonikordajate maatriks


Viimaks uuriti vastanutelt nende suitsetamisega seotud uskumuste kohta, esitades neile

viis väidet. Nagu on näha jooniselt 9, olid vastajad ülekaalukalt päri sellega, et passiivne

suitsetamine on suitsetajat ümbritsevatele inimestele, eriti aga lastele kahjulik. ¾ nõustus

täielikult, et lapsed kannatavad passiivse suitsetamise all ning selle väite puhul oli ka

aritmeetiline keskmine kõige kõrgem (6,36) ja standardhälve kõige väiksem (1,3) (vt lisa 6).

Veidi vähem, 67% vastanutest leidis, et passiivne suitsetamine on üleüldiselt kahjulik. Peaaegu

võrdselt langesid arvamused kokku väidetega, et suitsetamine tekitab sõltuvust ning

suitsetajatel on suurem risk enneaegselt surra. Mõlemal juhul nõustus väidetega täielikult 58

inimest ehk ligi pooled vastanutest. Päri ei olnud väidetega vaid mõned üksikud. Sellega, et

suitsetamine põhjustab surmavaid haigusi, nõustus täielikult 52 inimest, kuid üldjoontes olid ka

teiste vastused kaldu selle poole, et suitsetamisega kaasnevad mitmed surmavad haigused.

37

Joonis 9. Suitsetamisega seotud uskumused (n= 127)


Käesoleva töö teises peatükis oli kirjeldatud, et tarbijaid on jätkuvalt tarvis harida

tubakast tingitud terviseriskide osas, kuna paljud ei teadvusta siiani endale neid riske. Uuringust

selgub aga, et tarbijad on nii aktiivse kui passiivse suitsetamisega kaasnevate riskidega väga

hästi kursis. Samas kirjeldati töö esimeses peatükis hoiakute kujunemist läbi uskumuste, millel

on kolm staadiumit. Sellest lähtuvalt võivad inimesed endale küll teadvustada, et suitsetamine

on kahjulik, kuid nad pole seda teadmist tegelikkuses isiklikult omaks võtnud.

3.2.4. Pilthoiatuste graafilisus ning võrdlus teksthoiatustega

Järgnevalt esitletud tulemused kehtivad samuti 16‒24aastaste noorte, nii suitsetajate kui

endiste- ja mittesuitsetajate kohta. Pilthoiatuste tõhususe väljaselgitamiseks paluti vastajatel

semantilist diferentsiaali kasutades pilthoiatusi teksthoiatustega võrrelda. Hinnang paluti anda

kolme vastandi skaalal. Kokkuvõttes peeti pilthoiatusi võimsamateks, intensiivsemateks ja

elavamateks, kui teksthoiatusi.

Kõigil kolmel juhul oli tulemuste aritmeetiline keskmine üle nelja. Pilthoiatuste

intensiivsust hinnati keskmiselt 4,84 palliga ning selle variandi puhul oli ka tulemuste

varieeruvus teistest väiksem (standardhälve 1,69). Sarnaselt hinnati seda, kuivõrd nõrgad või

võimsad ning kui ilmetud või elavad graafilised hoiatused on‒ aritmeetilised keskmised olid

52

58

58

85

95

28

22

22

15

9

19

18

23

12

10

16

14

8

5

4

6

7

6

5

5

5

5

6

3

4

1

3

4

2

0

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

Suitsetamine põhjustab surmavaid haigusi(kopsuvähki, südamerabandust jms).

Suitsetajatel on suurem risk enneaegselt surra.

Suitsetamine on sõltuvust tekitav.

Passiivne suitsetamine on suitsetajatümbritsevatele inimestele kahjulik.

Passiivne suitsetamine on lastele kahjulik.


7 6 5 4 3 2 1

38

vastavalt 4,72 ja 4,73, kuid tulemuste varieeruvus oli oluliselt kõrgem teise variandi puhul

(standardhälve 1,86). (vt lisa 6)

Pilthoiatuste graafilisuse (graafilise taseme) hindamiseks kasutati küsitluses nelja

graafilist kujutist (vt joonis 10), mille valik on põhjendatud töö metoodika all. Esimesel valitud

pildil on kujutatud haigestunud kehaosa, teine pilt esindab neutraalset/ töödeldud kujutist,

kolmandal on kuvatud imikut ning neljandal haiget inimest. Inimestel paluti ankeedis pilte

hinnata kas üldse mitte graafilise, vähe graafilise, graafilise või väga graafilisena. Graafilisuse

mõiste oli samuti ankeedis defineeritud (vt lisa 1).

Joonis 10. Pilthoiatuste graafilisuse hindamisel kasutatud neli pilti


Nagu jooniselt 11 näha, osutus esimene pilt ülekaalukalt kõige graafilisemaks ehk seda

hoiatust tajutakse väga erksa, võimsa ja intensiivsena. Vaid 16% kõigist vastanutest leidis, et

esimene pilt on vähe graafiline või pole üldse graafiline. Teise pildi puhul on tulemus

vastupidine‒ seda kujutist ei peeta niivõrd graafiliseks, küll aga on standardhälve 1,01, seega

on vastused selgelt varieeruvamad (vt lisa 6) ning 17 inimest peab ka seda pilti väga

graafiliseks. Kolmanda pildi osas on tulemused ligilähedased esimesele pildile. Haige imiku

kujutamist peab graafiliseks või väga graafiliseks kokku ¾ vastanutest. Neljandat pilti peetakse

samuti pigem graafiliseks, kuid ka selle pildi puhul on tulemused küllaltki varieeruvad

(standardhälve 0,98) (vt lisa 6), võrreldes esimese ja kolmanda pildiga.

39

Joonis 11. Pilthoiatuste graafilisus nelja erineva pildi põhjal (n= 127)


Väga graafiliseks peetakse seega pilte, millel on kujutatud haigestunud kehaosasid või

lapsi. Autori arvates ei ole selline tulemus üllatav, kuna haigestunud kehaosasid pole inimesed

harjunud nägema ning need on tõeliselt õõvastavad. Laste kasutamine piltidel aitab aga meelde

tuletada, et suitsetamisega ei kahjusta inimene ainult iseennast ning võib inimestes tekitada nii

süütunnet kui kurbust.

3.3. Järeldused ja ettepanekud

Uuringust selgub, et sigaretipakkidel olevatel pilthoiatustel on potentsiaali oma

eesmärki täita, teadvustades tarbijatele paremini, millised terviseriskid suitsetamisega

kaasnevad. Noorte suitsetamisega seotud uskumused on positiivsed, ehk nii aktiivse kui

passiivse suitsetamise kahjulikkusega ollakse ühtviisi kursis. Pilthoiatuste tõhususe hindamisel

on küll vastakaid arvamusi, kuid võib julgelt väita, et võikad graafilised kujutised pakuvad palju

kõneainet ning ei jäta esmapilgul kedagi külmaks.

Senisel kujul olevate pilthoiatuste efektiivsuses suuresti kaheldakse. Kujutisi ei peeta

piisavalt motiveerivaks suitsetajatele suitsetamisest loobumiseks. Selleks, et tõkestada noortel

tubakatoodete tarvitamisega alustamist, võivad pilthoiatused aga nii mõnegi arvates tõhusad

8

39

9

22

13

43

22

28

51

28

52 5355

17

44

24

0

10

20

30

40

50

60

Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4

Inim

este

arv

Üldse mitte graafiline Vähe graafiline Graafiline Väga graafiline

40

olla. Põhjus, miks pilthoiatusi kuigi efektiivseks ei peeta, võib peituda selles, et pilthoiatustel

ja teksthoiatustel ei tehta suurt vahet. Noored hindavad graafilisi kujutisi teksthoiatusest vaid

mõnevõrra võimsamaks, intensiivsemaks ja elavamaks. Lisaks sellele ei ole ka kõigi

pilthoiatuste graafiline tase kõrge. Pildid, mis on neutraalsed või selgelt töödeldud, ei kõneta

noori ning ka selliste piltide graafiline tase, kus on kujutatud haiget või surnud inimest, ei ole

nii kõrge. Viimast võib põhjendada sellega, et pilt haiglavoodis lebavast või surnud inimesest

pole otseselt suitsetamisega seotud ning sellise olukorra nägemine on kõigile meediast tuttav,

mistõttu pole selles eriti midagi šokeerivat.

Pildid, mis töötavad hästi, on seotud lastega või on neil kujutatud haigestunud

kehaosasid. Laste kujutamine hoiatustel võib töötada hästi just seetõttu, et lapsed ja

suitsetamine on vastuolulised mõisted, mida just tihti omavahel ei seostata. Laste kasutamine

piltidel aitab meelde tuletada, et suitsetamisega ei kahjusta inimene ainult iseennast.

Haigestunud kehaosasid pole aga keegi harjunud nägema, mistõttu need toimivad eriti hästi,

olles väga intrigeerivad ja õõvastavad. Seega, nagu on ka varasematest uuringutest selgunud,

on pilthoiatused teksthoiatustest efektiivsemad vaid juhul, kui kujutiste graafiline tase on kõrge.

Erinevalt varasematest uuringutest, kus on palju toodud välja hirmutunde esinemist,

tekitab pilthoiatuste nägemine noortes ülekaalukalt hoopis vastikustunnet. Vastikustundega on

veel tugevalt seotud sellised emotsioonid, nagu kurbus ja ärritus. Hirmust enam tekitavad

pilthoiatused ka ärritustunnet.

Vastikustunde esinemine on hea märk, kuna see viitab sellele, et visuaalsete hoiatuste

mõju võib olla tõhus. Negatiivsete emotsioonide esinemine võib avaldada mõju ka uskumustele

ja käitumisele, seda eriti suitsetajate puhul.

Uuringu tulemusi silmas pidades võib järeldada, et pilthoiatused vajavad veel veidi

kohendamist ning läbi mõtlemist, et nende mõju oleks maksimaalne. Graafilised kujutised

tekitavad küll negatiivseid emotsioone ja tundeid, kuid nende mõju võiks olla veelgi laiahaar-

delisem. Pilthoiatuste kasutusele võtmine oli kindlasti vajalik meede, kuid oluline on aru saada,

kas nende mõju on pikaajaline või suutsid need vaid hetkeks kõneainet tekitada. Seetõttu on

tarvilik ka edaspidi täiendavaid uuringuid läbi viia ning teha seda järjepidevalt. Töö autor

soovitab lisaks kvantitatiivsetele uuringutele korraldada ka kvalitatiivseid, eelkõige

fookusgrupi uuringuid. Varasemates uuringutes on kasutatud üsna võrdselt mõlemat uurimis-

meetodit ning Eestis oleks see samuti vajalik, kuna teema on uus ning selleks, et teaks, mida

üldse muuta on vaja, on oluline minna sügavamale‒ rohujuure tasandile.

41

KOKKUVÕTE

Graafilised kujutised kaunistavad sigaretipakke järjest enamates riikides ning Eestis on

pilthoiatused kasutusel alates 20. maist 2016. Pilthoiatuste eesmärk on teadvustada tarbijat

suitsetamisega kaasnevatest terviseriskidest, eriti aga olla noortele teejuhiks. Millist mõju on

pilthoiatused Eestis avaldada suutnud, pole aga seni uuritud. Sellest tulenevalt oli käesoleva

bakalaureusetöö eesmärgiks välja selgitada noorte hoiakud sigaretipakkide pilthoiatustesse.

Eesmärgini jõudmiseks viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas kokku 155

inimest. Ühes ankeedis esines ka vastuolu, seega oli lõplik valim 154. Kuigi käesolevas töös

keskenduti 16‒24aastastele noortele, oli küsitlus avatud kõigile. Huvipakkuvasse vanusegruppi

mahtus 127 inimest, kelle ankeetide põhjal teostati ka töös esitletud analüüsid. Inimesed, kes

liigitasid end uuringus igapäeva- või juhusuitsetajateks (suitsetajad), pidid küsitluses eraldi

jaotises vastama ka viiele lisaküsimusele ning 16‒24aastaste hulgas oli suitsetajaid kokku 53.

Uuringust selgus, et:

• Veidi üle 50% vastanutest (suitsetajate hulgast) on arvamusel, et sigaretipakkidel

kujutatav informatsioon pole nende hinnangul piisavalt efektiivne selleks, et

motiveerida neid suitsetamisest loobuma.

• Ligi poolte suitsetajate jaoks on suitsetamisest loobumine oluline ning 1/5 suhtub

sellesse neutraalselt, kuid reaalselt suitsetamisest loobumise peale mõtleb

tihedamalt 1/3 vastanutest.

• 65% suitsetajatest väidavad, et suitsetamine on nende jaoks nauditav tegevus.

Vähem põhjendatakse suitsetamist selle võimega stressi vähendada.

• Üle poole vastanutest suitsetab enamasti koos teistega, kuid neid, kes suitsetavad

ainult koos teistega on vastanute hulgas 13,2%.

• Üleüldised hoiakud sigaretipakkide pilthoiatustesse on pigem negatiivsed.

Pilthoiatuste efektiivsuses kahtlevad ligi 60% vastanutest.

• Sigaretipakkidel kujutatavat informatsiooni pilthoiatuste näol ei pea ligi 65%

vastanutest piisavalt efektiivseks selleks, et see oleks suitsetajatele abiks

suitsetamisest loobumisel.

42

• Ligi ¼ vastanutest leiab aga, et pilthoiatused võivad olla efektiivsed selleks, et

mittesuitsetavad noored hoiduks suitsetamisest.

• Pilthoiatusi peetakse teksthoiatustest tõhusamaks vaid juhul, kui piltide graafiline

tase on kõrge. Veidi üle 75% vastanutest peab väga graafiliseks pilte, millel on

kujutatud haigestunud kehaosasid või lapsi.

• Pilthoiatuste nägemisega kaasnevad mitmed negatiivsed emotsioonid. 39%

vastanutest nõustub täielikult sellega, et pilthoiatused tekitavad vastikustunnet.

Sama suur hulk inimesi ei koge aga üldse viha või süütunnet. Kurbust ja hirmu

kogeb alla poole (ca 44%) vastanutest.

• Noorte suitsetamisega seotud uskumused on väga positiivsed. Passiivse suitsetamise

kahjulikkuses on veendunud ligi 90% vastanutest ning aktiivse suitsetamise

kahjulikkusest ollakse samuti teadlikud.

Uuringu tulemuste põhjal koostati järgmised soovitused:

• Selleks, et pilthoiatused oleksid efektiivsed, vajavad need kohendamist. Uuringust

selgus, et pilthoiatused mõjuvad teksthoiatustest efektiivsemalt vaid siis, kui

sigaretipakkidel kasutatud piltide graafiline tase on kõrge. Sellest tulenevalt teeb

autor soovituse kasutada sigaretipakkidel ainult väga graafilisi hoiatusi.

• Tubakapoliitika on autori hinnangul efektiivne vaid juhul, kui korraga rakendatakse

võimalikult palju meetmeid, seega peaks see olema üles ehitatud viisil, mis on

kõikehõlmav, kuna osalisel piiramisel puudub soovitav efekt. Sellest tulenevalt

soovitab autor lisaks pilthoiatuste kasutamisele piirata või keelata toodete

presenteerimist müügikohtades, reguleerida alternatiivtooteid ning takistada

müügiedendamist.

• Täna on poodides sigaretipakkide väljapanek suitsetamist soodustav‒ pakid on

asetatud tarbijate poole nii, et näha on vaid avaosa, millel on peal tootja logo ja mark.

Soovituslik on aga presenteerida tooteid nii, et pilthoiatused oleksid tarbijatele

nähtavad.

Meetmeid, millega tubakatoodete tarbimist reguleerida, on palju, kuid oluline on, et

probleemile lähenetakse mitmest küljest korraga. Suitsetamisest hoidumist ning loobumist peab

toetama nii sotsiaalne keskkond, tervishoiusüsteem kui ka poliitika, et tulemus oleks terviklik.

Käesoleva bakalaureusetöö põhjal võib öelda, et noorte hoiakud sigaretipakkide

pilthoiatustesse on pigem negatiivsed ning vähesed leiavad, et pilthoiatused võiksid olla

43

efektiivsed suitsetamisest hoidumisel või aidata kaasa suitsetamisest loobumisele. Kindlasti on

vaja viia läbi täiendavaid uuringuid ning oluline on teha seda järjepidevalt, et jälgida, kas ja

millist mõju pilthoiatused tarbijatele avaldavad.

44

SUMMARY

ADOLESCENTS ATTITUDES TOWARD GRAPHIC HEALTH

WARNINGS ON CIGARETTE PACKAGES

Cätlyn Tamm

Graphic health warnings (GHW) on cigarette packages are reaching more and more

countries. In Estonia GHW have been in use since May 20th, 2016. Smoking is a problem that

always requires the government’s and society’s attention, especially adolescent smoking and

that is what visual warnings’ aim is‒ to help youngsters stay away from smoking. Therefore,

the purpose of this research is to find out adolescents attitudes toward GHW on cigarette

packages.

To find out adolescents attitudes, the author carried out a web-based quantitative survey

from April 20th to May 10th 2017. The total of 155 people answered the questionnaire but due

to one controversial answer the final sample was 154. The age group of interest was 16‒24 year

olds, however the survey was open to everyone. In the analysis 127 people’s answers were used,

as they fit the age group. From those 127 people 53 were considered smokers.

The research showd the following:

• Among smokers slightly over 50% of the respondents are of the opinion that GHW

are not effective enough to motivate them to quit smoking.

• Smoking cessation is important to nearly half of the smokers.

• 65% of smokers admit that smoking is an enjoyable activity for them. Less smokers

justify smoking by its ability to reduce stress.

• More than half of the respondents mostly smoke with other people, but 13,2% of

them says, they only smoke with others.

• Respondents have rather negative attitudes toward GHW on cigarette packages.

About 60% of the respondents are hesitant about the efficacy of visual warnings.

• Nearly 65% of the respondents are of the opinion that GHW are not sufficiently

effective to help smokers quit.

45

• Almost ¼ of the respondents, however, believe that GHW can be effective enough

to help adolescents to refrain from smoking.

• Pictorial warnings are considered more effective than text warnings only when the

percieved graphicness of visual warnings is high. About 75% of the respondents

consider pictures, that display children or diseased body parts, highly graphical.

• 39% of the respondents fully agree, that GHW cause such an emotion as disgust.

However, anger and guilt are not reported as frequently occurring emotions. Sadness

and fear are experienced by less than half.

• Smoking-related considerations and beliefs among adolescent are very positive.

Nearly 90% of the respondents are confident that passive smoking is harmful and

they also tend to believe in the harmful effects of active smoking.

According to the results of the survey the following recommendations were made:

• Since the study showd that GHW are only more effective than text warnings when

the graphicness level is high, it is suggested that only highly graphical pictures are

used on cigarette packages.

• In the author’s opinion the tobacco policy is only effective when different measures

are applied at the same time. It should be structured in a manner that is

comprehensive. Consequently, the author suggests that in addition to the use of

GHW, the presentation of products at selling point should be restricted or prohibited,

alternative products should be regulated and product promotion prevented.

• Today, the pictorial warnings are not visible to customers at the shop. The customers

only see the part where the manufacturer’s brand and logo is shown so it is suggested

that visual warning are made visible to everyone.

In conclusion, there are rather negative attitudes toward GHW on cigarette packages in

Estonia. People tend to think visual warnings are not as effective as they should be and the

warnings will not have a great impact in changing adolescents smoking behaviour as well as

beliefs and attitudes toward smoking. Further measures need to be considered in order to

prevent adolescents to start smoking and help current smokers quit.

46

VIIDATUD ALLIKAD

Ajzen, I., Fishbein, M. (2005). The influence of attitudes on behavior.- The handbook of attitudes. London: Lawrence Erlbaum Associates, p173-221.

Andrews, J. C., Netemeyer, R. G., Kees, J., Burton, S. (2014). How Graphic Visual Health

Warnings Affect Young Smokers’ Thoughts of Quitting.- Journal of Marketing Research (JMR). Vol. 51 Issue 2, p165-183.

Bigman, C. A., Nagler, R. H., Viswanath, K. (2016). Representation, Exemplification, and

Risk: Resonance of Tobacco Graphic Health Warnings Across Diverse Populations.- Health Communication. Vol. 31 Issue 8, p974-987.

Cameron, L., Williams, B. (2015). Which Images and Features in Graphic Cigarette Warnings

Predict Their Perceived Effectiveness? Findings from an Online Survey of Residents in the UK.- Annals of Behavioral Medicine. Vol. 49 Issue 5, p639-649.

Chassin, L., Presson, C. C., Yeung, E., Macy, J. T. (2016). Exposure to graphic warning

labels on cigarette packages: Effects on implicit and explicit attitudes towards smoking among young adults.- Psychology & Health. Vol. 31 Issue 3, p349-363.

Eestis kasutusel olevad pilthoiatused. Sotsiaalministeerium.

http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Uudised/annex_del_dir_pictures_et.pdf (20.03.2017)

Guidelines for implementation of Article 11: Packaging and labelling of tobacco products.

World Health Organization. http://www.who.int/fctc/treaty_instruments/adopted/Guidelines_Article_11_English.pdf?ua=1 (18.03.2017)

Hardcastle, S., Chan, D., Caudwell, K., Sultan, S., Cranwell, J., Chatzisarantis, N., Hagger,

M. (2016). Larger and More Prominent Graphic Health Warnings on Plain-Packaged Tobacco Products and Avoidant Responses in Current Smokers: a Qualitative Study.- International Journal of Behavioral Medicine. Vol. 23 Issue 1, p94-101.

Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim Hogg, M. A., Vaughan, G. M. (2008). Social Psychology. 5th ed. Harlow [etc.] :

Pearson/Prentice Hall Laanemets, J. (2012). Rimi teeb sigarettide ostmise keerukaks.

http://www.kaubandus.ee/uudised/2012/06/26/rimi-teeb-sigarettide-ostmise-keerukaks (16.03.2017)

47

Liiva, S. (2015). Suitsusõpra pahandab sigarettide paigutus supermarketis.

http://tarbija24.postimees.ee/3362933/suitsusopra-pahandab-sigarettide-paigutus-supermarketis (16.03.2017)

Mead, E. L., Cohen, J. E., Kennedy, C. E., Gallo, J., Latkin, C. A. (2015). The role of theory-

driven graphic warning labels in motivation to quit: a qualitative study on perceptions from low-income, urban smokers.- BMC Public Health. Vol. 15 Issue 1, p1-11.

Myers, D. G. (1996). Social Psychology. 5th ed. New York [etc.] : McGraw-Hill Netemeyer, R. G., Burton, S., Andrews, J. C., Kees, J. (2016). Graphic Health Warnings on

Cigarette Packages: The Role of Emotions in Affecting Adolescent Smoking Consideration and Secondhand Smoke Beliefs.- Journal of Public Policy & Marketing. Vol. 35 Issue 1, p124-143.

Philipchalk, R. P. (1995). Invitation to social psychology. Fort Worth (Tex.) [etc.] : Harcourt

Brace College Publishers Spiritual Laws. Essays: First Series (1841). http://emersoncentral.com/spirituallaws.htm

(16.03.2017) Süssenbach, P., Niemeier, S., Glock, S. (2013). Effects of and attention to graphic warning

labels on cigarette packages.- Psychology & Health. Vol. 28 Issue 10, p1192-1206. Tekkel, M., Veideman, T. (2015). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring,

2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Tekkel, M., Veideman, T. (2017). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring,

2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Tobacco: Data and statistics. World Health Organization.

http://www.euro.who.int/en/healthtopics/disease-prevention/tobacco/data-and-statistics (22.02.2017)

Tubakapoliitika roheline raamat, 2014. Tallinn: Sotsiaalministeerium Täiskasvanud suitsetajate arv Eestis on languses. Saatesari Terevisioon.

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/7fdc2b03-e0c9-4d62-ad06-1197197a0394/taiskasvanud-suitsetajate-arv-eestis-on-languses (22.02.2017)

White, V., Webster, B., Wakefield, M. (2008). Do graphic health warning labels have an

impact on adolescents’ smoking-related beliefs and behaviours?- Addiction. Vol. 103 Issue 9, p1562-1571.

White, V., Bariola, E., Faulkner, A., Coomber, K., Wakefield, M. (2015). Graphic Health

Warnings on Cigarette Packs: How Long Before the Effects on Adolescents Wear Out?- Nicotine & Tobacco Research. Vol. 17 Issue 7, p776-783.

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/7fdc2b03-e0c9-4d62-ad06-1197197a0394/taiskasvanud-suitsetajate-arv-eestis-on-languses

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/7fdc2b03-e0c9-4d62-ad06-1197197a0394/taiskasvanud-suitsetajate-arv-eestis-on-languses

48

LISAD

Lisa 1. Kasutatud küsimustik koos üldandmetega

Lugupeetud vastajad Vajan teie abi bakalaureuseastme lõputöö uuringu läbiviimisel! Käesolev küsimustik on koostatud eesmärgiga uurida noorte hoiakuid sigaretipakkidel olevate pilthoiatuste kohta. Lõputöös keskendun küll kindlale vanusegrupile, kuid võrdluse mõttes ja huvi pärast ootan vastuseid kõigilt! Küsimustiku täitmine võtab orienteeruvalt aega 510 minutit. Küsimustik on anonüümne, tulemusi kasutatakse üldistatud kujul. Tänan teid abi eest uuringu läbiviimisel! Headega, Cätlyn Tamm Majandusteaduskond Tallinna Tehnikaülikool [email protected] 1. Sugu (n= 154) Naine 67% Mees 33%

2. Vanus (n= 154) 16-18 7% 19-21 44% 22-24 32% 25+ 18%

3. Haridustase (n= 154)

Algharidus 1% Põhiharidus 10% Kutse-, kesk- või keskeriharidus 62% Kõrgharidus 27%

mailto:[email protected]

49

Lisa 1. järg

4. Keskmine netosissetulek kuus (n= 154)

Kuni 400 eurot 40% 401-700 eurot 24% 701-1000 eurot 19% Üle 1000 euro 16%

5. Milline on teie suitsetamise staatus? (n= 154)

Kui endine suitsetaja või mittesuitsetaja, siis edasi küsimuse 11 juurde.

Igapäevasuitsetaja 23% Juhusuitsetaja 17% Endine suitsetaja 11% Mittesuitsetaja 49%

Allpool on kuvatud kaheksa juhuslikult valitud Eestis kasutusel olevat pilthoiatust. Süvenege hetkeks piltidesse ning seejärel vastake järgnevatele küsimustele. 6. Milline reaktsioon teil sigaretipakke nähes tekib? Andke oma hinnang 7palli skaalal (1 ei nõustu üldse, 7 nõustun täielikult). (n= 62)

1 2 3 4 5 6 7 Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon paneb mind mõtlema, enne kui suitsu süütan.

56,5% 11,3% 12,9% 4,8% 6,5% 4,8% 3,2%

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon motiveerib mind suitsetamist maha jätma.

54,8% 16,1% 6,5% 9,7% 8,1% 3,2% 1,6%

50

Lisa 1. järg

7. Kui oluline on teie jaoks suitsetamisest loobumine? Hinnake seda 7palli skaalal. (n= 62)

1 2 3 4 5 6 7 11,3% 6,5% 12,9% 17,7% 32,3% 8,1% 11,3%

8. Kui tihti mõtlete suitsetamisest loobumise peale? Hinnake seda 7palli skaalal. (n= 62)

1 2 3 4 5 6 7 19,4% 9,7% 9,7% 21,0% 19,4% 12,9% 8,1%

9. Hinnake oma nõustumist järgnevate väidetega 7palli skaalal (1 ei nõustu üldse, 7 nõustun täielikult). (n= 62)

1 2 3 4 5 6 7 Suitsetamine aitab mul vähendada stressi.

9,7% 8,1% 14,5% 16,1% 22,6% 12,9% 16,1%

Sigarettide suitsetamine on minu jaoks nauditav.

8,1% 9,7% 4,8% 12,9% 19,4% 30,6% 14,5%

10. Kui suitsetate, siis kas suitsetate (n= 62)

Ainult üksi 1,6% Ainult koos teistega 11,3% Enamasti üksi 38,7% Enamasti koos teistega 48,4%

11. Järgnevalt on välja toodud mõned emotsioonid, mida sigaretipakkidel olevate pilthoiatuste nägemine esile võib kutsuda. Andke oma hinnang neile 7palli skaalal (1 ei nõustu üldse, 7 nõustun täielikult). (n= 154)

1 2 3 4 5 6 7 Viha 39,0% 17,5% 9,1% 14,3% 10,4% 4,5% 5,2% Süütunne 42,2% 15,6% 9,1% 7,8% 10,4% 7,8% 7,1% Kurbus 33,1% 11,0% 10,4% 16,9% 14,9% 5,2% 8,4% Hirm 30,5% 14,9% 13,0% 11,0% 9,7% 13,0% 7,8% Ärritus 24,0% 14,3% 13,6% 13,6% 6,5% 9,1% 18,8% Vastikustunne 14,3% 7,1% 11,0% 7,8% 8,4% 9,7% 41,6%

Kui mõtlete pilthoiatustele vs teksthoiatustele, siis kas pilthoiatused on (7palli skaalal)

12. 1- väga nõrgad, 7- väga võimsad (= 154)

1 2 3 4 5 6 7 5,2% 9,7% 9,1% 14,9% 25,3% 17,5% 18,2%

51

Lisa 1. järg

13. 1- üldse mitte intensiivsed, 7- väga intensiivsed (= 154)

1 2 3 4 5 6 7 5,8% 9,1% 7,1% 14,9% 22,7% 20,1% 20,1%

14. 1- väga ilmetud, 7- väga elavad (= 154)

1 2 3 4 5 6 7 8,4% 5,8% 9,7% 19,5% 14,9% 19,5% 22,1%

Vaadake nelja alltoodud hoiatust ning hinnake neid graafilisuse põhjal.

*graafilisus (graafiline tase) viitab sellele, kui erksa, võimsa ja intensiivsena tajutakse terviseriskidele viitavaid visuaalseid hoiatusi

15. (n= 154)

Üldse mitte graafiline 6,5% Vähe graafiline 13,0% Graafiline 35,7% Väga graafiline 44,8%

16. (n= 154)


52

Lisa 1. järg

17. (n= 154)


18. (n= 154)


Kirjeldage 7palli skaalal, milliseid tundeid pilthoiatused teis tekitasid.

19. 1- üldse mitte hirmuäratav, 7- väga hirmuäratav (n= 154)

1 2 3 4 5 6 7 15,6% 9,1% 8,4% 14,3% 24,7% 14,3% 13,6%

20. 1- üldse mitte närviline, 7- väga närviline (n= 154)

1 2 3 4 5 6 7 20,8% 10,4% 10,4% 17,5% 23,4% 6,5% 11,0%

21. 1- väga rahulik, 7- väga rahutu (n= 154)

1 2 3 4 5 6 7 18,8% 10,4% 11,7% 17,5% 19,5% 13,6% 8,4%

53

Lisa 1. järg

22. Hinnake oma nõustumist järgnevate väidetega 7palli skaalal (1 ei nõustu üldse, 7 nõustun täielikult). (n= 154)

1 2 3 4 5 6 7

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon on piisavalt efektiivne selleks, et mittesuitsetavad noored hoiduks suitsetamisest.

20,1% 19,5% 18,8% 16,9% 14,3% 7,8% 2,6%

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon aitab noortel suitsetajatel suitsetamisest loobuda.

23,4% 26,0% 18,2% 16,9% 8,4% 4,5% 2,6%

23. Järgnevad väited on seotud teie suitsetamisega seotud uskumuste kohta. Hinnake väiteid 7palli skaalal (1 ei nõustu üldse, 7 nõustun täielikult). (n= 154)

1 2 3 4 5 6 7 Suitsetamine põhjustab surmavaid haigusi (kopsuvähki, südamerabandust jms).

1,9% 3,9% 4,5% 11,7% 14,9% 20,8% 42,2%

Suitsetajatel on suurem risk enneaegselt surra.

3,2% 3,9% 4,5% 11,0% 13,0% 16,9% 47,4%

Suitsetamine on sõltuvust tekitav.

3,2% 4,5% 4,5% 5,8% 16,9% 16,9% 48,1%

Passiivne suitsetamine on suitsetajat ümbritsevatele inimestele kahjulik.

1,9% 1,9% 3,2% 3,9% 9,1% 11,7% 68,2%

Passiivne suitsetamine on lastele kahjulik.

0,6% 2,6% 3,2% 2,6% 8,4% 7,8% 74,7%

Tänan väga teie panuse eest!

Allikas: (autori uuring)

54

Lisa 2. Eestis kasutusel olevad pilthoiatused

55

Lisa 2. järg

56

Lisa 2. järg

Allikas: (Eestis…)

57

Lisa 3. Vastajate profiil

Naised Mehed Kokku arv % arv % arv % Vastajad 87 68,5 40 31,5 127 100 Vanus 16-18 9 7,1 2 1,6 11 8,7 19-21 41 32,3 26 20,5 67 52,8 22-24 30 23,6 19 15,0 49 38,6 Haridustase Algharidus 1 0,8 0 0,0 1 0,8 Põhiharidus 9 7,1 4 3,1 13 10,2 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 56 44,1 30 23,6 86 67,7 Kõrgharidus 21 16,5 6 4,7 27 21,3 Keskmine netosissetulek kuus Kuni 400 eurot 44 34,6 16 12,6 60 47,2 401-700 eurot 22 17,3 10 7,9 32 25,2 701-1000 eurot 16 12,6 8 6,3 24 18,9 Üle 1000 euro 5 3,9 6 4,7 11 8,7 Suitsetamise staatus Igapäevasuitsetaja 19 15,0 10 7,9 29 22,8 Juhusuitsetaja 16 12,6 8 6,3 24 18,9 Endine suitsetaja 7 5,5 5 3,9 12 9,4 Mittesuitsetaja 45 35,4 17 13,4 62 48,8


58

Lisa 4. Suitsetajate suitsetamiskäitumine 16‒24aastaste noorte seas

1- ei nõustu

üldse

2 3 4 5 6 7- nõustun täielikult

Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni asjakohasus Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon paneb mind mõtlema, enne kui suitsu süütan.

52,8% 13,2% 15,1% 3,8% 5,7% 5,7% 3,8%

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon motiveerib mind suitsetamist maha jätma.

50,9% 18,9% 7,5% 11,3% 5,7% 3,8% 1,9%

Suitsetamisest loobumise tähtsus Kui oluline on teie jaoks suitsetamisest loobumine? (1- üldse mitte oluline, 7- väga oluline)

9,4% 7,5% 15,1% 20,8% 30,2% 7,5% 9,4%

Kui tihti mõtlete suitsetamisest loobumise peale? (1- üldse mitte tihti, 7- väga tihti)

18,9% 11,3% 11,3% 24,5% 17,0% 11,3% 5,7%

Suitsetamise põhjused Suitsetamine aitab mul vähendada stressi. 9,4% 7,5% 15,1% 15,1% 24,5% 15,1% 13,2%

Sigarettide suitsetamine on minu jaoks nauditav. 7,5% 9,4% 3,8% 13,2% 20,8% 34,0% 11,3%

Suitsetamise tava Ainult üksi 0,0% Ainult koos teistega 13,2% Enamasti üksi 34,0% Enamasti koos teistega 52,8%

n= 53 Allikas: (autori koostatud)

59

Lisa 5. Pilthoiatuste graafilisus, efektiivsus ja nendega kaasnevad

emotsioonid, suitsetamisega seotud uskumused 16‒24aastaste noorte seas

1- ei nõustu

üldse 2 3 4 5 6

7- nõustun täielikult

Pilthoiatuste nägemisega kaasnevad negatiivsed emotsioonid Viha 40,2% 16,5% 8,7% 14,2% 11,8% 5,5% 3,1% Süütunne 39,4% 17,3% 9,4% 9,4% 11,0% 5,5% 7,9% Kurbus 34,6% 11,0% 10,2% 15,7% 14,2% 6,3% 7,9% Hirm 29,1% 15,7% 12,6% 11,0% 11,0% 12,6% 7,9% Ärritus 23,6% 16,5% 13,4% 14,2% 4,7% 9,4% 18,1% Vastikustunne 15,0% 7,9% 11,8% 8,7% 7,1% 10,2% 39,4% Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni efektiivsus Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon on piisavalt efektiivne selleks, et mittesuitsetavad noored hoiduks suitsetamisest.

16,5% 19,7% 22,0% 18,1% 13,4% 8,7% 1,6%

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon aitab noortel suitsetajatel suitsetamisest loobuda.

20,5% 26,8% 19,7% 17,3% 7,9% 4,7% 3,1%

Suitsetamisega seotud uskumused Suitsetamine põhjustab surmavaid haigusi (kopsuvähki, südamerabandust jms).

0,8% 3,9% 4,7% 12,6% 15,0% 22,0% 40,9%

Suitsetajatel on suurem risk enneaegselt surra. 2,4% 3,9% 5,5% 11,0% 14,2% 17,3% 45,7%

Suitsetamine on sõltuvust tekitav. 3,1% 4,7% 4,7% 6,3% 18,1% 17,3% 45,7%

Passiivne suitsetamine on suitsetajat ümbritsevatele inimestele kahjulik.

1,6% 2,4% 3,9% 3,9% 9,4% 11,8% 66,9%

Passiivne suitsetamine on lastele kahjulik. 0,0% 3,1% 3,9% 3,1% 7,9% 7,1% 74,8%

Pilthoiatuste graafiline tase nelja pildi põhjal Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Üldse mitte graafiline 6,3% 30,7% 7,1% 17,3% Vähe graafiline 10,2% 33,9% 17,3% 22,0% Graafiline 40,2% 22,0% 40,9% 41,7% Väga graafiline 43,3% 13,4% 34,6% 18,9%

n= 127 Allikas: (autori koostatud)

60

Lisa 6. Kirjeldava statistika koondtabel

Tabelis kuvatud tulemused kehtivad 16‒24aastaste noorte seas.

Aritmeetiline

keskmine Mediaan

Mood Standard-

hälve Negatiivsete emotsioonide esinemine Hirm 3,28 3 1 2,05 Süütunne 2,83 2 1 2,00 Viha 2,70 2 1 1,82 Kurbus 3,14 3 1 2,01 Vastikustunne 4,73 5 7 2,29 Ärritus 3,61 3 1 2,20 Pilthoiatused vs teksthoiatused Pilthoiatuste võimsus võrreldes teksthoiatustega 4,72 5 5 1,72 Pilthoiatuste intensiivsus võrreldes teksthoiatustega 4,84 5 5 1,69 Pilthoiatuste ilmekus võrreldes teksthoiatustega 4,73 5 7 1,86 Sigaretipakkidel kujutatava informatsiooni efektiivsus Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon on piisavalt efektiivne selleks, et mittesuitsetavad noored hoiduks suitsetamisest.

3,24 3,00 3,00 1,60

Sigaretipakkidel kujutatav informatsioon aitab noortel suitsetajatel suitsetamisest loobuda. 2,92 3,00 2,00 1,58

Suitsetamisega seotud uskumused

Suitsetamine on sõltuvust tekitav. 5,66 6,00 7,00 1,66 Suitsetamine põhjustab surmavaid haigusi (kopsuvähki, südamerabandust jms). 5,67 6,00 7,00 1,49

Suitsetajatel on suurem risk enneaegselt surra. 5,65 6,00 7,00 1,62 Passiivne suitsetamine on lastele kahjulik. 6,36 7,00 7,00 1,30 Passiivne suitsetamine on suitsetajat ümbritsevatele inimestele kahjulik. 6,20 7,00 7,00 1,42

Pilthoiatuste poolt esile kutsutud tunded Pilthoiatused on hirmuäratavad 4,24 5 5 1,95 Pilthoiatused muudavad närviliseks 3,71 4 5 1,94 Pilthoiatused tekitavad rahutust 3,80 4 1 1,94 Pilthoiatuste graafilisus nelja pildi näitel Pilt 1 3,20 3,00 4,00 0,86 Pilt 2 2,18 2,00 2,00 1,01 Pilt 3 3,03 3,00 3,00 0,90 Pilt 4 2,62 3,00 3,00 0,98

n= 127


Documents

NOORTE HOIAKUD SIGARETIPAKKIDE PILTHOIATUSTESSE · 4 ABSTRAKT Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on 16‒24aastaste noorte hoiakud sigaretipakkidel olevate