ELANIKKONNA TEADLIKKUS, SUHTUMINE JA HOIAKUD VAIMSE … · 2017-01-19 · Elanikkonna teadlikkus, suhtumine ja hoiakud vaimse tervise teemal 2016 3 1 UURINGU TAUST Uuringu eesmärk

Sügis 2016

ELANIKKONNA TEADLIKKUS, SUHTUMINE JA HOIAKUD VAIMSE TERVISE TEEMAL

ELANIKKONNA KÜSITLUS

TELLIJA: Sotsiaalministeerium

TEOSTAJA: Faktum & Ariko

Elanikkonna teadlikkus, suhtumine ja hoiakud vaimse tervise teemal 2016 2

SISUKORD 1 UURINGU TAUST ............................................................................................................... 3 2 VALIM JA METOODIKA ...................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE TULEMUSTEST .................................................................................................. 6 SUMMARY ................................................................................................................................. 8 3 TULEMUSED .................................................................................................................... 10

3.1 Vaimse tervise defineerimine ............................................................................................... 10 3.2 Hinnang enda heaolule ja vaimsele tervisele ...................................................................... 12 3.3 Eneseabi oskus .................................................................................................................... 17 3.4 Vaimse tervise teenused ...................................................................................................... 22 3.5 Informatsioon vaimse tervise kohta ..................................................................................... 30 3.6 Hoiakud vaimse tervise teemal ............................................................................................ 33

4 LISA 1 – KÜSIMUSTIK ...................................................................................................... 44


1 UURINGU TAUST Uuringu eesmärk oli kaardistada elanikkonna teadlikkust, suhtumist ja hoiakuid vaimse tervise teemal. Küsitlus on vajalik, et selgitada välja eri rahvusest soost ja vanusest elanike teadmised, suhtumine ja hoiakud seonduvalt vaimse tervisega. Tulemused annavad tagasisidet ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest vaimsesse tervisesse üldiselt. Uuring kuulub Norra toetuste poolt finantseeritud programmi „Rahvatervis“. Tulemused on esitatud 6 peatükina:

1. Vaimse tervise defineerimine – kuidas Eesti ühiskonnas spontaanselt defineeritakse vaimset tervist ja heaolu ning millised seosed sellega tekivad?

2. Hinnangud enda vaimsele tervisele ja heaolule 3. Eneseabi oskused – milliseid positiivseid eneseabi teguviise nimetatakse, kuivõrd ollakse

oma eluviise muutnud vaimse tervise ja heaolu eesmärgil ning kuidas? 4. Vaimse tervise teenused – milliseid viise Eesti ühiskonnas seostatakse abisaamisega

vaimse tervise probleemide korral ning kas need teenused peaksid paiknema kodu lähedal või eemal?

5. Informatsioon vaimse tervise kohta – millistest kanalitest soovitakse sel teemal informatsiooni saada?

6. Hoiakud vaimse tervise teemadel – kas ja kuivõrd on levinud stereotüüpsed stigmad vaimse tervise probleemidega inimeste kohta Eesti ühiskonnas?

Uuringu meeskond: Projektijuht: Kalev Petti Andmetöötleja: Alise Udam Aruanne: Liina Märtin


2 VALIM JA METOODIKA Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74. Uuringus osales 1000 vastajat, neist 806 interneti- ja 194 telefoniküsitluse käigus. Valim on esinduslik Eesti elanikkonna hulgas vanuses 15–74 ning kihitatud vanuse, soo, rahvuse/ emakeele ja piirkonna järgi.

Telefoniküsitlus viidi läbi perioodil 6.–16. september 2016. aastal. Selle käigus tegid küsitlejad kokku 3631 kontaktivõtu katset (sh on ka nii vastatud kui vastamata tagasihelistamised). Uuringus osalemisest keeldus 956 inimest ning 863 ei sobinud uuringusse antud sihtrühma kvootide täitumise tõttu. Edukaid intnervjuusid toimus selle tulemusena 201 ning nende sotsiaaldemograafiline jaotus on näha tabelis 1. Internetiküsitlus leidis aset 9.–20. septembril 2016. aastal ning vastamise määr oli 48%1 ning nende sotsiaaldemograafiline jaotus on näha samuti tabelis 1.

Analüüsi teostamisel on kokku pandud nii interneti- kui telefoniküsitluse käigus kogutud andmed üheks tervikuks ning vastavalt vajadusele on neid osaliselt ka kaalutud (vt tabel 1).

Küsimustik on lisatud aruande peatükki LISA 1.

Tabel 1. – Vastanute arv valimis ja kaalutud valimis sotsiaaldemograafilistes lõigetes ja küsitlusmeetodi lõikes.

1 Vastamise määr (IR) näitab, kui palju uuringukutse saanud inimestest uuringus osales.


Valim % Kaalutud % CATI % CAWI %

Vene 338 34% 31% 20% 34%

Eesti 662 66% 69% 80% 66%

Mees 470 47% 47% 37% 50%

Naine 530 53% 53% 63% 50%

15-29 238 24% 24% 0% 30%

30-44 281 28% 28% 4% 34%

45-59 263 26% 27% 23% 28%

60-74 218 22% 22% 74% 9%

Tallinn 315 32% 33% 17% 37%

Muu linn 402 40% 39% 43% 38%

Maa-asula (alev, alevik, küla) 283 28% 28% 40% 25%

Põhiharidus või alla selle (sh kutseharidus põhihariduse baasil)

74 7% 7% 14% 6%

Keskharidus või kutseharidus (koos keskharidusega või keskhariduse järel)

496 50% 49% 61% 46%

Kõrgharidus (sh rakenduskõrgharidus)

430 43% 44% 25% 48%

Kuni 199 EUR 63 6% 6% 9% 6%

200 - 399 EUR 248 25% 24% 53% 17%

400-599 EUR 196 20% 19% 21% 19%

600-799 EUR 157 16% 16% 10% 17%

800- 1099 EUR 149 15% 15% 3% 18%

1100-1299 EUR 54 5% 6% 1% 7%

Üle 1300 EUR 87 9% 9% 1% 11%

Sissetulek puudub 46 5% 4% 2% 5%

Jah 934 93% 94% 94% 93%

Ei 66 7% 6% 6% 7%

Milline on Teie leibkonna netosissetulek (pärast riigimakse) leibkonna liikme kohta kuus?

Kas Teil on olemas ravikindlustus?

Keel

Sugu

Vanusegrupp

Mis tüüpi asulas Te elate?

Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?


KOKKUVÕTE TULEMUSTEST Uuringufirma Faktum & Ariko viis läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse”. Uuringu tellis Sotsiaalministeerium ja see on osa projektist „Rahvatervis”, mida finantseeritakse Norra toetustega.

Eesti ühiskonnas seostatakse vaimse tervise ja heaolu teemadega paljusid erinevaid elu tahke. Kõige sagedamini seostatakse spontaanselt seda temaatikat heaolu, rahu ja tasakaalukusega (41% elanikkonnal on just sellised spontaansed seosed).

Eesti elanikkonnast 52% peab enda heaolu ja vaimset tervist heaks (12% ütles, et nende tervis on väga hea ning 40%, et nende tervis on enam-vähem hea), 37% keskmiseks ja 8% halvaks (7% ütles, et nende tervis on pigem halb ning 1%, et nende tervis on väga halb). Hinnangu aluseks on võetud WHO (World Health Organization) vaimse tervise definitsioon. Väga selgelt hindavad vaimset tervist positiivsemalt kõrgharidusega, kõrgema sissetulekuga ja linnas, eriti Tallinnas, elavad Eesti elanikud.

Eesti elanikkonna seas mainitakse kõige sagedamini sotsiaalset võrgustikku (48% populatsioonist) ja hobisid/meeldivaid tegevusi (41%) kui asju, mis mõjutavad positiivselt vaimset tervist ja heaolu. Sageduselt kolmandana nimetatakse siinkohal enese hoiakute ja sisemaailmaga tegelemist (26%).

Otseselt probleeme vaimse tervisega on olnud kas endal või lähedasel 35% Eesti elanikest, 49% hinnangul selliseid probleeme ei ole olnud ning 16% ei oska öelda.

Vaimse tervise parandamise eesmärgil on oma elustiili viimase aasta jooksul muutnud kas oluliselt või veidi 56% Eesti elanikest (42% on seda muutnud veidi ja 14% palju). Ülejäänud 44% ei ole seda teinud. Väga selgelt joonistub välja muster – mida noorem on inimene, seda sagedamini ta nimetab elustiili muutusi.

Kõige mainitum muudatus elustiilis on mõtteviisi muutmine (37%) ning treenimise/liikumise alustamine või koormuse tõstmine (28%).

Kui inimesel endal või ta lähedasel oleks vaimse tervise probleem, siis nimetatakse abisaamise eelistusena pöördumist pere/lähedase, psühholoogi/terapeudi ja/või perearsti poole. Hoiakuid mõjutab väga selgelt rahvus: eestlased usuvad rohkem perearsti abisse, mitte-eestlased pere ja lähedaste toele või proovivad probleemiga iseseisvalt hakkama saada. Perearst kui esmane viis abi saamiseks vaimse tervise probleemi korral on väga selgelt eelistatud 60-74 aastaste hulgas.

Eesti elanikest 79% leiab, et nõustamisteenused/psühholoogiline abi peaksid olema kodu lähedal ning 21% leiab, et kodust eemal. Kodu lähedale soovivad seda keskmisest enam naised (82%) ja eestlased (83%) ning kodust kaugemale soovivad seda keskmisest enam mehed (24%) ja mitte-eestlased (28%). Kodu lähedal asetsemist põhjendatakse enim teenuse kättesaadavusega kusjuures sagedasti (91%) nimetavad seda mitte-eestlased ja sagedamini ka naised (47%). Kodust eemal asetsemist põhjendatakse enim vajadusega anonüümsuse järele ja see on olulisem eestlaste (57%) ja maa-asulates elavate elanike jaoks (51%).

Kasulikku ja usaldusväärset informatsiooni vaimse tervise kohta eelistatakse saada enim meediakanalite vahendusel. Kõige sagedamini nimetatakse selleks kanaliks internetis olevaid teemakohaseid lehti (46%), televisiooni (45%) ja ajalehti/ajakirju (39%).

Suurem osa Eesti elanikkonnast nõustuvad väidetega, et vaimse tervise probleeme võib kogeda igaüks (89% nõustub või pigem nõustub), vaimse tervise probleemiga inimene on kogukonna/ühiskonna liige (87%), psüühikahäire on haigus nagu iga teinegi (81%), vaimse tervise probleemidest on võimalik taastuda (80%), vaimse tervise probleeme on


võimalik ennetada (74%). Samas, kui endal oleks vaimse tervise probleem, siis 62% Eesti elanikkonnast ei sooviks, et teised isikud sellest teaksid. Väitega, et vaimse tervise probleemiga inimesed on enamasti ohtlikud, nõustub 21% ning sellega, et vaimse tervise probleemiga inimesed peaksid olema eraldatud tervetest, nõustub 11%. Eesti elanikkonnast 35% nõustub väitega nagu oleks psüühikahäirete üheks peamiseks tekkepõhjuseks inimese enda enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine.


SUMMARY

Research agency Faktum & Ariko conducted a survey called "Awareness, stances and attitudes on mental health". The survey was ordered by the Ministry of Social Affairs and it is part of the project "Public Health Initiatives” which is financed by Norway Grants.

Estonian people associate mental health with very many different aspects of life. Most commonly spontaneous association is made with well-being, peace and steadiness (41% of the population have this kind of spontaneous associations).

By rating their situation based on WHO’s definition of mental health, 52% of Estonian population states that their well-being and mental health is good (12% that it is very good and 40% that it is more or less good), 37% that it is average and 8% that it is bad (7% that it is more or less bad and 1% that it is very bad). The basis of the evaluation was the mental health definition of WHO (World Health Organization). Estonian people with higher education and income, also those who live in cities, especially in Tallinn, rate their mental health more highly than others.

Estonian people spontaneously name social network (48% of the population) and hobbies/leisure activities (41% of the population) as the factors that positively influence their mental health and well-being. Third thing mentioned, is dealing with one's personal values and internal feelings (26%).

35% of Estonian population state that they or their close ones have had issues with mental health, while 49% state the opposite and16% are unsure.

56% of people have changed their lifestyle during the last year with the purpose of bettering their mental health (42% have changed it a bit and 14% to a great degree). The rest, 44%, have not changed their lifestyle. There is a clear pattern – when a person is younger, they are more likely to mention lifestyle changes.

The most widely mentioned lifestyle changes are changes in the way of thinking (37%) and the beginning/increasing of training/moving activities (28%).

If a person themselves or their loved ones would have a mental health problem, then in conclusion the most widely preferred activity would be to go to a family member/close friend, psychologist/therapist and/or GP (General Practitioner). The attitudes are clearly influenced by the nationality: Estonians believe more in getting help from the GP than non-Estonians, while non-Estonians tend more to lean on their family/loved ones or deal with the problem on their own. GP as the initial contact for help regarding mental health problems is clearly preferred among people in the age group of 60-74 years.

79% of Estonians find that counselling services (psychological help) need to be close to home and 21% that they need to be far away. Women (82%) and Estonians (83%), above average want these services to be close to home. Men (24%) and non-Estonians (28%) want these services to be away from home, more than average. Proximity necessity is explained by saying it is good for the availability of the service, interestingly most mentioned by non-Estonians (91%) and women (47%). The distance preference is explained as good for the possibility to be anonymous, and it is most important to Estonians (57%) and those living in rural areas (51%).

People prefer to receive useful and reliable information about mental health via media channels. The most commonly named channels are the topical pages on the Internet (46%), television (45%), as well as newspapers/magazines (39%).


The majority of the Estonian people agree with the statement that everybody can experience mental health problems (89% agrees + more or less agrees), person with mental health problem is a part of the community/society (87%), mental disorder is a disease like every other (81%), it is possible to recuperate from mental health issues (80%), mental health problems can be prevented (74%). At the same time, when a person themselves would have a mental health problem, then 62% would not want others to know about it. 21% agree that people with mental health issues are dangerous. 11% state that people with mental health issues should be separated from healthy people. 35% of Estonian population agree with the statement that one of the main reasons of the development of mental health issues is the lack of self-discipline and willpower.


3 TULEMUSED

3.1 Vaimse tervise defineerimine

Inimesed defineerivad vaimset tervist erinevalt ning selgemate arusaamade väljaselgitamiseks küsiti inimeste käest vaimse tervise tähendust nende jaoks avatud küsimuse vormis. Iga inimene sai defineerida vaimset tervist läbi mitmete aspektide, mistõttu vastuste jaotuste summa ei ole 100%. Avatud vastuste rühmitamise tulemusena saab öelda, et Eesti ühiskonnas on enamlevinud vaimse tervise defineerimine läbi heaolu, rahu ja tasakaalukuse (41% seostab neid asju vaimse tervise teemaga) kusjuures selline defineerimine väheneb oluliselt vanuse kasvuga (15–29 aastastest defineerib vaimset tervist selliselt 60% ning 60–74 aastastest 11%). Samuti, mida kõrgem on haridustase, seda enam seostatakse vaimset tervist heaolu, rahu ja tasakaalukusega (põhiharidusega elanike seas 19%, keskharidusega 38%, kõrgharidusega 49%). Veidi sagedamini esineb selline defineerimine mitte-eestlaste seas (56%) võrreldes eestlastega (34%) ning naiste seas (48%) võrreldes meestega (34%). Mõned tüüpilised näited, kuidas inimesed defineerivad vaimset tervist läbi heaolu, rahu ja tasakaalukuse on järgnevad:

„Tasakaalustatud meel“

„Meelerahu“

„Tasakaal“

Sageduselt teisena seostatakse vaimset tervist korras mõistustusega (25%). Seda nimetasid rohkem eestlased (34%) võrreldes mitte-eestlastega (7%). Lisaks on 60–74 aastaste elanike seas just selline definitsioon kõige sagedasem (32% sihtrühmast). Ka 45–59 aastased nimetavad seda noorematest sagedamini (31%). Vaimse tervise seostamine korras mõistusega tähendab näiteks vastuseid:

„Selge mõistus“

„Kui oled pädev infot vastu võtma ja seda endast läbi laskma“

„Terav mõistus“

„Siis, kui mõistus on korras, on ka vaimne tervis korras“

Vaimset tervist seostatakse ka erinevate stressi- ja närvisüsteemi olukordadega (22%), kusjuures eestlastel (31%) esineb seda seost märkimisväärselt sagedamini kui mitte-eestlastel (4%). Noorimas vanuserühmas nimetatakse seda seost hoopis sagedamini (31%) kui vanimas vanuserühmas (11%). Ka kõrgharidusega elanikud nimetavad seda seost veidi sagedamini (29%) kui madalama haridustasemega elanikud (nii põhi -, kui keskharidusega vastajate seas 16%).


Näited selle kohta on:

„Terve närvikava“

„On inimese närvisüsteemi seisukord“

„Stress“

Eesti elanikkonnast 22% seostab vaimset tervist mõne konkreetse rahuldust pakkuva tegevusega, keskkonnaga või olukorraga. Sihtrühmade lõikes on osakaalud üsna sarnased.

„Teatri külastamine“

„Ristsõnade lahendamine“

„Võimalus jalutada looduses“

„Naturaalne toitumine“

„Rahulik elustiil“

„Huvi tundmine uue vastu“

Vaimset tervist kui meeleolu ja/või tundeid kõrvutab 19% Eesti elanikkonnast.

„Rõõmsameelne vaim“

„Tasakaalukus emotsioonides“

„Suhtumine ellu“

„Puuduvad meeleolu muutused“

„Ei ole negatiivse mõtlemisega“

Ülejäänud vastuste kategooriad saab vaadata jooniselt 1. Lisaks aga tooks välja väga selge erinevuse religiooni seostamisel vaimse tervisega, mis on küllalt omane mitte-eestlastele (23%), kuid väga võõras eestlastele (1%).


Joonis 1. - Mis on Teie jaoks vaimne tervis? Millised on esimesed märksõnad või mõtted, mis Teil seostuvad vaimse tervisega? (Avatud küsimus)

3.2 Hinnang enda heaolule ja vaimsele tervisele

Eesti elanikkonnast 52% hindab oma heaolu ja vaimset tervist heaks (sh 12% hindab seda väga ning 40% pigem heaks), 37% keskmiseks ja 8% halvaks (sh 7% pigem ning 1% väga halvaks). Antud hinnangute aluseks oli vastajatele ette antud ka WHO definitsioon aastast 1999, mille järgi „vaimne tervis on heaolu seisund, mis võimaldab inimesel maksimaalselt realiseerida oma võimeid, tulla toime pingetega elus, tegutseda tulemustlikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu“. Nii soo kui rahvuse lõikes on vastuste jaotus üsna sarnane, kuigi mitte-eestlaste seas on veidi sagedamini hinnatud seda halvaks (pigem halb või väga halb 11%, eestlaste seas 7%). Vanuserühmadest on enim häid hinnanguid noorimas (60%) ja vanimas (53%) vanuserühmas2. Samas eristuvad 60–74 aastased statistiliselt olulisel määral ka hinnangute „pigem halb“ suurema osakaaluga (43%).

2 60–74 aastaste seas on ka „nii ja naa, keskmine“ vastuste osakaal võrdlemisi suur (43%), mistõttu negatiivseid hinnanguid enda heaolule ja vaimsele tervisele esineb vanusegruppide lõikes vähim.

Muu

See on psühholoogia, psüühika

See on asjadega, enesega toimetulek

See on hea tervis, enesetunne

See on seostatav religiooniga

See on seotud heade iseloomuomadustega

ei oska öelda, mitte midagi

See tähendab normaalne/adekvaatne olemist

See on meeleolu, tunnetega seonduv

See on seotud konkreetse rahuldust pakkuva tegevusega,keskkonnaga, olukorraga

See on seotud stressiga, närvisüsteemiga

See tähendab korras mõistust

See on seotud heaoluga, rahuga, tasakaalukusega

53

5

7

7

8

9

9

10

19

22

22

25

41

Mis on teie jaoks vaimne tervis?(N=1000)

AVATUD KÜSIMUS (% elanikkonnast)


Väga selgelt mõjutab hinnanguid enda heaolule ja vaimsele tervisele nii haridus- kui sissetulekutaseme tõus, samuti elamine linnas ja eriti Tallinnas:

1. Vaimset tervist hindab heaks 60% kõrgharidusega elanikest, keskmiseks 31% ja halvaks 7%. Kesk- või kutseharidusega elanike seas on vastavad osakaalud 48%, 41% ja 9% ning põhiharidusega (või alla selle, sh kutseharidus põhihariduse baasil) elanike seas 32%, 51% ja 13%. Erinevused on statistiliselt olulised ka võrreldes keskmisega.

2. Tallinna elanikud hindavad heaolu ja vaimset tervist sagedamini (58%) heaks kui muu linna (51%) ja maa-asula (46%) elanikud. Keskmisest statistiliselt oluliselt enam on Tallinna elanike seas hinnanguid „väga hea“.

3. Koos sissetulekute tõusuga ühe leibkonnaliikme kohta kasvab ka enda heaolu ja vaimset tervist heaks pidavate elanike osakaal3. Nende osakaal on kõrgeim (68%) elanike seas, kelle netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on üle 1300 EUR ning madalaim (41%) elanike seas, kelle netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 199 EUR. Eesti keskmisest eristub statistiliselt olulisel määral sissetulekurühmas üle 1300 EUR suurem vastuste „väga hea“ (23%) ja „pigem halb“ (20%) osakaal.

Ravikindlustust omavad elanikud hindavad heaolu ja vaimset tervist veidi sagemini (52%) heaks kui seda mitteomavad elanikud (45%), kuid keskmisest statistiliselt olulisel määral eristuvad ilma ravikindlustuseta elanikud kõrgema (11%) ja ravikindlustusega elanikud madalama (2%) „ei oska öelda“ vastuste osakaaluga. Tulemused joonisel 2.

3 Positiivsete hinnangute tõus korrelatsioonis sissetulekurühmade tõusuga on ilmne, kuid ainsa kõrvalekaldena on see madalam sissetulekurühmas 1100–1299 EUR.


Joonis 2. Kuidas hindate hetkel oma heaolu ja vaimset tervist? Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus

Keskharidus või kutseharidus

Põhiharidus või alla selle

Maa-asula (alev, alevik, küla)

Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusK

ind

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liikm

e k

oh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Van

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

8

12

4

20

11

15

15

10

9

11

15

10

5

10

11

16

12

11

10

15

12

12

13

11

12

38

40

39

48

39

42

39

43

36

30

45

37

27

36

40

42

41

36

38

45

38

40

41

38

40

32

38

37

23

37

34

38

41

42

33

31

41

51

41

38

33

43

41

36

30

34

39

37

38

37

11

7

4

7

7

5

5

4

10

16

6

7

12

8

7

5

4

8

9

6

9

6

6

8

7

2

1

2

1

1

1

3

3

1

2

1

2

1

1

2

2

2

1

2

1

1

11

2

15

2

4

2

3

1

1

6

2

3

3

3

2

3

2

5

3

4

2

2

3

3

Kuidas hindate oma heaolu ja vaimset tervist?(N=1000)

Väga hea

Pigem hea

Nii ja naa, keskmine

Pigem halb

Väga halb

Ei oska öelda


Eesti elanikkonnast 35% hinnangul on neil endil või nende lähedasel olnud probleeme vaimse tervisega, 49% hinnangul selliseid probleeme ei ole olnud ning 16% ei oska öelda. Vaimse tervise probleeme on nimetanud statistiliselt keskmisest oluliselt sagedamini eestlased (38%) ja oluliselt vähem mitte-eestlased (29%); samuti statistiliselt oluliselt sagedamini naised (38%) ja oluliselt vähemsagedasti mehed (31%). Samuti nimetavad enda või lähedase kokkupuudet vaimse tervise probleemiga sagedamini ravimindlustust omavad elanikud (36%), kes eristuvad sellega ka Eesti keskmisest statistiliselt olulisel määral. Samas nimetavad kokkupuudet statistiliselt oluliselt vähem ravikindlustuseta elanikud (15%). Nii nagu ka ilma ravikindlustuseta inimeste hulgas on oluliselt enam neid, kes ei oska hinnata enda vaimse tervise seisukorda niisamuti on ka keskmisest statistiliselt olulisel määral enam neid, kes ei oska hinnata enda või lähedase kokkupuudet vaimse tervise probleemiga (26%). Vastuste jaotuses on statistiliselt olulisi erinevusi ka vanuse lõikes. Enda või lähedase kokkupuudet vaimse tervise probleemiga on nimetatud küll vanuserühmade lõikes sarnasel määral, kuid erinevused ilmnevad hoopis probleemide eitamises versus „ei oska öelda“ vastustes. Nimelt, statistiliselt olulisel määral eristuvad kaks nooremat vanuserühma sagedasema „ei oska öelda“ vastuste osakaaluga (15–29 aastaste seas 21% ning 30–44 aastaste seas 25%) ning samal ajal esineb neid vastuseid olulisel määral vähem nii 45–59 aastaste (12%) kui 60–74 aastaste seas (5%). Vanimas vanuserühmas omakorda on statistiliselt olulisel määral enam eitavaid vastuseid (64%)4 Täpsemalt vt tulemusi jooniselt 3.

4 Vastuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta vaimse tervise probleemi defineerimise erinevusi selles vanuserühmas ning võimalikke hoiakute erinevusi selles temaatikas ja probleemide tunnistamises.


Joonis 3. Kas Teil või Teie lähedasel on olnud vaimse tervisega probleeme? Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Mees

Naine

Üldjaotus

Kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

relii

kme

ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

an

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

15

36

13

41

41

39

31

33

38

29

38

33

30

32

35

37

32

37

34

35

29

38

31

38

35

59

48

48

41

41

43

54

50

52

59

47

50

57

50

51

46

63

51

41

44

51

48

48

50

49

26

16

39

17

19

18

15

17

10

13

16

17

14

18

14

17

5

12

25

21

20

14

21

12

16

Kas teil või Teie lähedasel on olnud vaimse tervisega probleeme?(N=1000)

Jah

Ei

EI OSKA ÖELDA


3.3 Eneseabi oskus

Spontaanselt nimetavad inimesed enim kahte peamist asja, mis nende vaimset tervist ja heaolu positiivselt mõjutavad. Nendeks on sotsiaalne võrgustik (48% elanikkonnast nimetab seda) ning hobid ja meeldivad tegevused (41%). Sotsiaalse võrgustiku all on mõeldud suhteid nii pere, sõprade, tuttavate, sugulaste, töökaaslaste ja koduloomadega. Hobide ja meeldivate tegevuste hulka kuuluvad nii sport, lugemine, jalutamine, maalimine, teatris käimine, looduses viibimine või midagi üldisemat nagu „võimalus teha, mida tahaks“. Sotsiaalse võrgustiku positiivset mõju on sagedamini nimetatud naiste (55%) kui meeste poolt5 (39%); kõrgharidusega inimeste (62%) kui kesk- või põhiharidusega inimeste poolt (vastavalt 37% ja 34%). Hobid ja meeldivad tegevused on olnud sagedamini positiivse mõju avaldajad eestlastele (45%) kui mitte-eestlastele (33%)6; naistele (48%) kui meestele (33%). Samuti kasvab hobide ja meeldivate tegevuste nimetamine koos hariduse kasvuga7. Sageduselt kolmandana on nimetatud enese hoiakutega ja sisemaailmaga tegelemist (16%). Seda on veidi enam nimetanud naised (31%) kui mehed (20%). Näiteks:

„Selgus oluliste eesmärkide suhtes“

„Usk oma võimetesse“

„Mitte kadestada kedagi või midagi“

„Vältida suhtlemist inimestega, kes ei ole sinuga ühel lainel“

Ülejäänud vastuseid vt jooniselt 4. Religiooni suurem roll mitte-eestlaste seas paistab välja ka siinkohal. Nimelt nimetavad mitte-eestlased eestlastest sagedamini religiooni kui positiivset mõju avaldanud tegurit (vastavalt 12% ja 1% sihtrühmast).

5 Naiste seas on ka tervikuna erinevate positiivsete mõjutegurite hulk suurem võrreldes meestega. 6 Eestlaste seas on ka tervikuna erinevate positiivsete mõjutegurite hulk suurem võrreldes mitte-eestlastega. 7 Koos hariduse kasvuga kasvab ka tervikuna erinevate positiivsete mõjutegurite hulk.


Joonis 4. - Mis mõjutab positiivselt Teie vaimset tervist ja heaolu? Nimetage vabas vormis peamised tegurid või abinõud, mida saate ise mõjutada või kasutada. (Avatud küsimus).

Viimase aasta jooksul on muutnud elustiili eesmärgiga parandada oma vaimset tervist 56% (sh 42% on muutnud seda veidi ning 14% oluliselt). Ülejäänud 44% ei ole muutnud oma elustiili viimase aasta jooksul eesmärgiga parandada vaimset tervist8. Kõige selgemini on näha seos vanusega, mille kasvades väheneb elustiilimuutuste nimetamine. Enim on nimetanud oma elustiili muutmist vaimse tervise parandamise eesmärgil 15–29 aastased (68% - sealjuures on olulist muutust nimetatud 19%) ja kõige harvem 60–74-aastased (41%). Keskmisest eristuvad statistiliselt olulisel määral kõige selgemalt 15–29 aastased, kes on enam nimetanud nii olulisi kui mõningasi muutusi ning vähem nimetanud, et nad ei ole muutnud elustiili vaimse tervise parandamise eesmärgil. 8 Tulemusi tuleb tõlgendada paralleelselt hinnangutega oma heaolule ja vaimsele tervisele, kuivõrd eluviiside muutmine eesmärgiga parandada vaimset tervist eeldab ka seda, et inimene üldse tunneb vajadust selle parandamise järele. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et küsitud on eluviisi muutmist just eesmärgiga parandada vaimset tervist. See ei ole üldistatav eluviiside muutmisele tervikuna.

Ei oska öelda

Muu

Enesetäiendus

Uni

Religioon

Keskkond

Lähedaste tervis ja heaolu

Tervis

Materiaalne heaolu

Rahu(lolu), tasakaal

Puhkamine, ajakasutus (piisavalt aega)

Rahuldustpakkuv töö/tingimused

Treeningaktiivsus

Enese hoiakute, sisemaailmaga tegelemine

Hobid, meeldivad tegevused

Sotsiaalne võrgustik

7

46

4

5

5

5

6

8

10

12

13

14

15

26

41

48

Mis mõjutab positiivselt teie vaimset tervist ja heaolu?(N=1000)


Naised on keskmisest statistiliselt oluliselt enam (16%) nimetanud olulisi elustiilimuutusi ja mehed on seda teinud olulisel määral vähem (11%). Veidi sagedamini on nimetanud elustiilimuutust mitte-eestlased (62%) võrreldes eestlastega (55%) sealjuures olulist muutust on täheldatud mõlemas rühmas täpselt sama sageli (14%), kuid mitte-eestlased on nimetanud just sagedamini (47%) mõningast muutust (eestlaste hulgas see 40%). Mõningase muutuse nimetamise erinevused rahvusgrupiti on ka statistiliselt olulisel määral erinevad keskmisest. Kõrgharidusega elanikud on muutusi nimetanud veidi sagedamini (60%) kui teised haridusrühmad, sealjuures põhiharidusega9 elanikud nimetavad jällegi sagedamini (23%) olulisi elustiilimuutusi võrreldes teiste rühmadega – antud osakaal eristub ka Eesti keskmisest statistiliselt olulisem määral. Täpsemalt vaata vastuste jaotusi jooniselt 5.

9 Täpne kategooria on „põhiharidusega või alla selle (sh kutseharidus põhihariduse baasil)“


Joonis 5. Kas Te olete viimase aasta jooksul muutnud oma eluviisi eesmärgiga parendada oma vaimset tervist? Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

reli

ikm

e ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

anu

s

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

8

14

7

17

2

14

15

17

13

16

15

12

23

15

15

12

12

13

12

19

14

14

16

11

14

39

43

46

39

56

48

42

41

40

33

45

42

32

38

43

45

29

40

49

48

47

40

41

44

42

53

43

48

44

43

38

43

42

46

51

40

46

45

47

43

43

59

47

38

32

38

47

43

45

44

Kas te olete viimase aasta jooksul muutnud oma elustiili eesmärgiga parandada oma vaimset tervist?

(N=1000)

Jah, oluliselt

Jah, veidi

Ei ole


Kõigi elustiili kas oluliselt või veidi muutnud inimestest10 37% nimetas muutuste sisuks ellusuhtumise muutmist ning 28% trenni ja liikumisaktiivsust. Noorimas vanuserühmas nimetatakse ellusuhtumise muutust võrreldes teiste vanuserühmadega kõige sagedamini (39%). Ühtlasi on ellusuhtumise muutmine selles vanuserühmas kõige sagedamini nimetatud elustiilimuutus. Mida kõrgem vanus, seda harvemini on nimetatud ellusuhtumise muutmist ning vähim tehti seda 60–74 aastaste elanike seas (11%). Selles vanuserühmas aga nimetati kõige sagedamini elustiilimuutusena treeninguid ja liikumisaktiivsuse tõstmist (31%). Ellusuhtumise muutmine tähendab näiteks:

„Muutnud oma suhtumist ellu positiivsemaks, püüdnud vähem muretseda asjade pärast, mis mind

väga ei puuduta ja mida ise muuta ei saa“

„Sain vaadata elule positiivselt, vähem hakkasin mõtlema halba“

„Teen rohkem tegevusi oma soovide järgi“

„Püüdnud järjestada oma prioriteedid ja muuta neid tegureid, mis teevad õnnetuks või ärritavad

liialt“

Ülejäänud vastuseid vt jooniselt 6.

10 N=562


Joonis 6. Mida olete oma eluviisis muutnud? (Avatud küsimus).

3.4 Vaimse tervise teenused

Kui inimesel endal või ta lähedasel oleks vaimse tervise probleem, siis sage muster on see, et abi saamiseks või abi saamise soovituseks oleks esimene eelistus pere/lähedane sõber ja kui see ei ole piisav, siis psühholoog/terapeut. Siiski on nii esimese kui teise viisina abi saada nimetatud sageli ka perearstile pöördumist. Esimese abisaamise võimalusena nimetatakse enim (35%) pöördumist pere/lähedase sõbra poole, sageduselt järgmisena nimetatakse pöördumist perearsti/pereõe (23%) ja seejärel terapeudi/psühholoogi (20%) poole. Oluliselt vähem nimetati sel puhul psühhiaatrit (6%), töökaaslast (1%) või sotsiaaltöötajat (1%). Lisaks etteantud loetelule täiendati võimalikke abi saamise allikaid sagedamini ka religiooniga (kokku Eesti elanikkonnast 1%) nimetades täpsemalt „Jumalat“, „kirikut“ või „kirikuõpetajat“. Veel 7% nimetas esmase eelistusena nii enda kui lähedasele soovitamise puhul probleemi/murega ise hakkama saamist (vt täpsemalt jooniselt 5).

Muu

Looduses, värskes õhus olemine

Enesetäiendus

Puhkus, aeg iseendale

(Uute) hobidega tegelemine

Suitsetamisest/alkoholist loobumine, selle vähendamine

Rohkem aega perega, muutused suhetes

Tööalased muutused

Muutused toitumises

Trenn, liikumisaktiivsus

Ellusuhtumise muutmine

22

5

5

10

10

10

11

11

13

28

37

Mida olete oma eluviisis muutnud?(N=562)

AVATUD KÜSIMUS (% viimase aasta jooksul oluliselt või veidi elustiili vaimse

tervise parandamise eesmärgil muutnud elanikest)


Teise abisaamise allikana on nimetatud kõige sagedamini terapeuti/psühholoogi (31%), seejärel psühhiaatrit (19%) ja perearsti/pereõde (19%). Teisi allikaid nimetati vähem (vt jooniselt 5). Eestlaste ja mitte-eestlaste nägemus lahkneb kohati väga olulisel määral. Eestlaste usk perearsti kui abi saamise viisi on oluliselt suurem kui mitte-eestlastel, samas kui mitte-eestlased eelistavad oluliselt sagedamini toetuda perele/lähedasele sõbrale või ka ise probleemiga hakkama saada. Täpsemalt:

1. Perearst/pereõde mängib eestlaste seas vaimse tervise puhul üsna olulist rolli (esmane abisaamise allikas 30%, teine valik 19%) võrreldes mitte-eestlastega (esmane abisaamise allikas 10% ja teine valik 13%)11. See erinevus joonistub välja ka statistiliselt olulisel määral võrreldes Eesti keskmisega.

2. Perearsti/pereõe asemel nimetavad mitte-eestlased oluliselt sagedamini esimese väljundina just abisaamist pere/lähedase sõbra käest (49% vs eestlastest 32%). See on statistiliselt oluline erinevus keskmisega võrreldes.

3. Mitte-eestlased eelistavad sagedamini ise hakkamasaamist (11% nimetas seda esimeseks, 13% teiseks valikuks) kui eestlased (vastavalt 5% ja 4%). See on statistiliselt oluline erinevus keskmisega võrreldes.

4. Mitte-eestlaste jaoks on psühhiaater mõnevõrra võõram kui eestlaste jaoks (vastavalt 4% ja 8%). Need erinevused on ka statistiliselt olulised.

Perearst kui esmane viis abi saamiseks vaimse tervise probleemi korral on väga selgelt eelistatud 60–74 aastaste hulgas. Vanuserühmas 60–74 nimetatakse esmase abi saamise eelistusena palju sagedamini ja ka statistiliselt olulisel määral (45%) perearsti/pereõde. Seevastu 15–29 ja 30–44-aastaste seas on pere/lähedase sõbra nimetamine sellises olukorras oluliselt sagedasem (vastavalt 47% ja 45%). Vanuserühmas 30–44 aastat on see ka võrreldes Eesti keskmisega statistiliselt oluline erinevus. Üksikuid erinevusi on muudeski sotsiaaldemograafilistes rühmades kusjuures need on ka Eesti keskmisega võrreldes statistiliselt olulised erinevused:

1. Psühholoog/terapeut kui esmane abisaamise viis vaimse tervise probleemi korral on vanemaealiste jaoks oluliselt võõram (60–74 aastaste seas esimene valik 10%) kui kõigis nooremates vanuserühmades (enim nimetatud esimese valikuna 15–29 aastaste seas – 26%). Samas on psühhiaater jällegi noorte jaoks võõram (15–29 aastaste seas esimene valik 2% ja näiteks 45–59 aastaste seas 10%)

2. Meeste esmaseks valikuks on veidi sagedamini ise hakkamasaamine (10%) kui naistel (5%).

3. Maa-asulate elanikud nimetavad perearsti/pereõde oluliselt sagedamini esimese abisaamise viisina (30%) kui Tallinna elanikud (17%) ja samal ajal Tallinna elanike puhul on psühholoog/terapeut nimetatud sel puhul märkimisväärselt sagedamini (24%) kui maa-asulates (16%)12.

4. Suurtes leibkondades nimetatakse vaimse probleemi puhul esimese valikuna sagedamini pere/lähedase sõbra poole pöördumist. Nimelt – 5-liikmelistest leibkondadest nimetavad seda valikut esimesena 51%13 ning üksinda elavate inimestega leibkondades 30%.

5. Ravikindlustuseta elanikud nimetavad sagedamini probleemiga ise hakkamasaamist (14%) kui ravikindlustusega (7%).

11 Psühholoogi/terapeudi nimetamise osas rahvuste lõikes märkimisväärseid erinevusi ei ole. 12 Seda tulemust tuleb tõlgendada käsikäes nimetatud instantside kättesaadavusega erinevates piirkondades. 13 Vastajad 6-ja enamaliikmelistes leibkondades nimetavad seda vastust vähem (23%), kuid valimi suurus antud sihtrühmas ei ole piisav statistiliselt oluliste järelduste tegemiseks.


Lisaks, statistiliselt olulisem määral kipuvad eristuma elanikud, kes on nimetanud vaimse tervise probleemidega kokkupuudet kas läbi enda või lähedase ja kes hindavad enda vaimse tervise seisundit pigem halvaks sellega, et nende esimeseks eelistuseks oma probleemiga ise hakkamasaamine ja/või selle soovitamine lähedasele (vt vastanute osakaalu jooniselt). Täpsemaid tulemusi vt jooniselt 7 (esmane pöördumine) ning 8 (pöördumine järgmisena).


Joonis 7. Kui Teil või Teie lähedasel oleks vaimse tervisega seotud probleem/mure, kelle poole Te esmaselt pöörduksite või soovitaks pöörduda? Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

na

ng

en

da

vaim

sele

te

rvis

ele

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/l

äh

ed

ase

lK

ind

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liikm

e k

oh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Va

nu

s

Pe

amin

esu

htl

usk

ee

lSu

gu

16

25

23

18

27

22

14

24

15

18

17

20

24

21

29

27

20

26

27

30

24

17

45

21

15

14

10

30

24

22

23

35

36

42

39

36

39

48

37

39

45

35

45

39

30

34

46

37

39

35

33

40

39

26

32

45

47

49

32

35

40

38

3

1

1

1

1

2

4

1

3

2

1

1

1

1

1

1

2

1

1

1

27

12

21

22

20

21

14

21

15

22

30

21

22

25

17

8

26

16

14

16

20

24

10

24

20

26

18

21

24

16

20

15

5

7

7

5

8

6

6

9

8

6

4

3

11

7

2

7

6

7

8

6

5

8

10

6

2

4

8

6

7

6

1

1

1

1

2

1

2

2

1

1

2

2

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

4

3

8

3

5

3

4

1

3

3

4

6

5

2

4

5

4

3

3

4

4

3

3

5

3

4

3

4

7

14

4

7

6

4

14

7

17

6

7

5

8

8

7

8

7

7

9

7

6

10

6

8

9

7

11

5

5

10

7

Kui teil või teie lähedasel oleks vaimse tervisega seotud probleem/mure, kelle poole te esmalt pöörduks, soovitaks pöörduda?

(N=1000)

Perearst/pereõde

Pere/Lähedanesõber

Töökaaslane

Terapeut/

Psühholoog

Psühhiaater

Sotsiaaltöötaja

Muu

Ma eipöörduks/soovitaks pöörduda kellegipoole.Püüan/soovitanomal käel hakkama

saada.


Joonis 8. Kui esmane allikas ei ole piisav, kelle poole pöörduksite/soovitaksite pöörduda järgmisena? Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

ang

en

da

vaim

sele

te

rvis

ele

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lK

ind

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liikm

e ko

hta

Har

idu

sA

sula

tü

üp

Van

us

Pe

amin

esu

htl

usk

ee

lSu

gu

14

17

16

21

19

15

14

17

16

20

12

18

22

9

19

19

20

26

27

18

17

15

20

20

13

15

13

19

15

19

17

7

20

14

5

14

13

11

15

16

12

14

14

10

15

16

19

37

39

35

16

14

14

15

14

14

16

18

13

15

14

14

4

2

4

3

2

3

3

4

8

4

3

3

3

2

1

2

3

5

4

4

5

7

2

3

4

3

18

24

35

34

30

32

26

32

26

33

20

37

28

35

30

28

26

16

14

30

31

32

29

26

35

34

28

33

33

29

31

29

19

19

19

16

23

25

19

16

21

34

14

22

24

16

12

7

6

7

20

18

21

18

21

20

18

14

22

20

19

19

15

7

3

3

3

5

5

3

5

2

4

3

5

4

2

1

1

4

4

1

3

5

2

4

4

3

4

3

3

8

3

4

9

5

4

4

4

3

2

2

4

4

3

6

10

2

4

5

4

4

5

7

5

3

2

5

4

4

5

4

8

10

6

8

9

5

14

7

16

9

8

4

8

6

7

10

7

7

9

6

9

6

8

6

9

6

13

4

6

9

7

Kui esmane allikas ei ole piisav, kelle poole pöörduksite/soovitaksite pöörduda järgmisena?

(N=926)

Perearst/pereõde

Pere/Lähedane sõber

Töökaaslane

Terapeut/ Psühholoog

Psühhiaater

Sotsiaaltöötaja

Muu

Ma eipöörduks/soovitakspöörduda kellegi poole.Püüan/soovitan omalkäel hakkama saada.


Eesti elanikest 79% leiab, et nõustamisteenused (psühholoogiline abi) peaksid olema kodu lähedal ning 21% leiab, et kodust eemal. Sotsiaaldemograafilistes lõigetes esinevad vaid mõned statistiliselt olulised erinevused. Kodu lähedal võiksid need olla veidi sagedamini naiste (82%) kui meeste arvates (76%), samuti veidi sagedamini eestlaste (83%) kui mitte-eestlaste arvates (72%). Vanuse kasvades suureneb eelistus teenuste paiknemisele kodu lähedal, kuigi erinevused on väikesed. Enim eelistavad teenuste paiknemist kodu lähedal 60–74 aastased (85%) ning see on ka statistiliselt oluline erinevus võrreldes keskmisega. Asula tüübi lõikes eelistavad statistiliselt olulisel määral sagedamini teenuste paiknemist kodu lähedal muude linnade (v.a Tallinn) elanikud – 85%. Ravikindlustusega elanikud eelistavad ilma ravikindlustuseta elanikest sagedamini teenuste paiknemist kodu lähedal (vastavalt 80% ja 67% sihtrühmast). Need erinevused on statistiliselt olulised. Antud küsimuses ei ole statistiliselt olulisi seoseid elanike hinnanguga enda vaimsele tervisele ega kokkupuudetele vaimse tervise probleemidega kas enda või lähedase näol. Vaata täpsemalt jooniselt 9.


Joonis 9. Kas (nõustamis)teenused/psühholoogiline abi peaksid Teie arvates olema kodu lähedal või pigem kodust kaugel? Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

an

g e

nd

ava

imse

le t

erv

ise

le

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lK

ind

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liik

me

ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

an

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

86

74

78

82

78

83

67

80

63

72

78

81

82

83

79

83

80

79

81

75

82

79

85

80

76

76

72

83

82

76

79

14

26

22

18

22

17

33

20

37

28

22

19

18

17

21

17

20

21

19

25

18

21

15

20

24

24

28

17

18

24

21

Kas (nõustamis) teenused/psühholoogiline abi peaks teie arvates olema kodu lähedal või pigem kodust kaugel?

(N=1000)

Kodu lähedal

Pigem kodust kaugel


Eelistust, et psühholoogilise abi/nõustamisteenused paikneksid kodu lähedal, põhjendatakse valdavalt abi kättesaadavusega, kuna sel viisil on see lihtsam ja mugavam (44% nimetab seda põhjendust)14. Seda põhjendust on väga sageli (91%) maininud mitte-eestlased15 (eestlased 44%)16 ja sagedamini naised (47%, mehed 23%)17. Näited:

„Kättesaadav ja palju rohkem inimesi on teenusest informeeritud“

„Ei näe mingit põhjust, miks see peaks kodust kaugel olema. Lähedal käia on vähemalt mugavam“

„Inimene peab saama abi seal, kus ta elab“

„Annab mul ikka maalt linna sõita“

Lisaks sellele põhjendatakse teenuste vajadust kodu lähedal abi saamise kiirusega (14%), vähemate võimalustega tuua ettekäändeid ravist loobumiseks (8%), transpordiprobleemide vähendamist nii kulu kui aja näol (8%) kui ka sellega, et just abivajajal on raskem minna kodust kaugele (5%). Kusjuures transpordiprobleemide vähendamist mainitakse peamiselt just muu linna elanike poolt (68%).

Joonis 10. Miks (nõustamis)teenused/psühholoogiline abi peaksid Teie arvates olema kodu lähedal? (Avatud küsimus)

14 Kuna põhjendusi sai anda mitu, siis vastuste summa ei võrdu 100% 15 % nendest elanikest sihtrühmas, kes ühtlasi pooldavad ka teenuste paiknemist kodu lähedal. 16 Mitte-eestlased on ka tervikuna erinevaid põhjendusi maininud rohkem kui eestlased. 17 Naised on ka tervikuna erinevaid põhjendusi maininud rohkem kui mehed.

Ei tea

Muu

Abivajaval inimesel on raske minna kaugele

Vähendab transpordiprobleeme (kulu,transpordivahend)

Vähem ettekäändeid loobumiseks, tüütu minnakaugele

Abi saab kiiremini

Abi kättesaadavus, lihtsus, mugavus

5

17

5

8

8

14

44

Miks peaksid nõustamisteenused/psühholoogiline abi asuma kodule lähedal?

N=840AVATUD KÜSIMUS (% elanikest, kelle arvates peaksid

teenused asuma kodule lähedal)


Need, kes eelistavad psühholoogilise abi/nõustamisteenuste paiknemist kodust kaugemal, põhjendavad seda valdavalt vajadusega anonüümsuse järele (43%) kusjuures anonüümsus on olulisem eestlaste (57%) kui mitte-eestlaste (27%) jaoks. Samuti on see olulisem maa-asulates (51%).

„Et ei satuks oma tuttava juurde“

„Mõnikord võib koha lähedus segadusse ajada, et äkki keegi näeb, kui sa külastad seda kohta“

„Tegemist on abiga, mille puhul inimene vajab privaatsust“

Lisaks põhjendatakse seda vajadusega saada oma keskkonnast eemale ja tegeleda abisaamisega sihilikult erinevas keskkonnas (9%). Samuti nimetati kodunt eemal nõustamist kui võimalust ennast emotsionaalselt ette valmistada pikema teekonna vältel (6%). Muid vastuseid vt jooniselt 11.

Joonis 11. Miks (nõustamis)teenused/psühholoogiline abi peaksid Teie arvates olema pigem kodust kaugel? (Avatud küsimus)

3.5 Informatsioon vaimse tervise kohta

Kasulikku ja usaldusväärset informatsiooni vaimse tervise kohta eelistatakse saada enim meediakanalite vahendusel. Kõige sagedamini nimetatakse selleks kanaliks internetis olevaid teemakohaseid lehti (46%) ja televisiooni (45%), samuti ka ajalehti/ajakirju (39%). Raadio on meediakanalitest nimetatud veidi harvem (26%) ja sellest enam on nimetatud

Ei tea

Muu

Aeg enda ettevalmistamiseks

Pole tähtsust

Erinev keskkond

Anonüümsus

9

26

6

7

9

43

Miks peaksid nõustamisteenused/psühholoogiline abi asuma kodust kaugemal?

N=205AVATUD KÜSIMUS (% elanikest, kelle arvates peaksid

teenused asuma kodust kaugemal)


spetsialisti (33%) ning peret/lähedasi sõpru (29%)18. Elanikest 7% vastas, et neid ei huvita see info mistõttu nad ei soovigi seda ning 6% teab enda sõnul teemast piisavalt ja seetõttu ei soovi lisainfot. Eestlaste huvi teema vastu on mõnevõrra suurem, kuna erinevaid kanaleid kokku on nimetatud rohkem ning samuti on vähem vastatud, et ei soovi lisainfot (ei huvita + tean piisavalt 10%, mitte-eestlastel 21%). Kanalite eelistuse osas on erinevuseks ajaleht või ajakiri, kust eestlased soovivad saada märkimisväärselt enam infot (44%) kui mitte-eestlased (27%) ning vastupidine seos on pere/lähedase sõbra käest info saamiselt (mitte-eestlased 37%, eestlased 26%). Need erinevused joonistuvad välja ka statistiliselt olulisel määral võrreldes Eesti keskmisega. Samuti on tervikuna teemakohase info vastu huvi mõnevõrra suurem naistel kui meestel. Ka on naiste valmisolek hankida infot paljudest erinevatest kanalitest suurem, mistõttu kõiki võimalikke info hankimise kanaleid on naised nimetatud rohkem kui mehed. Kõige suurem erinevus, mis on ühtlasi ka statistiliselt oluline erinevus võrreldes Eesti keskmisega, ilmneb ajalehe/ajakirja nimetamisel, kust info hankimist eelistavad mehed (30%) naistest (46%) märkimisväärseimalt vähem. Vanusegruppide lõikes on huvi selleteemalise info hankimise vastu väikseim rühmas 30–44 aastat (infot ei soovi 20% sihtrühmast) ning muud vanuselised erinevused tulenevad kanalite eelistuste erinevustest. Vanuse kasvades sageneb eelistus hankida selleteemalist infot televisioonist, ajalehest/ajakirjast ja/või raadiost. Vanuse kasvades väheneb eelistus hankida selleteemalist infot internetist, spetsialistilt ja/või pere/lähedase sõbra käest19. Asula tüübi lõikes ei ole väga selgeid erinevusi peale selle, et Tallinna elanikud nimetavad tervikuna erinevaid kanaleid sagedamini, mistõttu nende kanalite eelistuste valik on mitmekülgsem. Huvi vaimse tervise teemalise info vastu suureneb selgelt koos hariduse tõusuga – nii üldine huvi kui huvi seda hankida kõikidest erinevatest kanalitest20. Ravikindlustuse olemasolu mõjutab samuti tervikuna huvi teema vastu (ravikindlustust omavatest elanikest ei tunne huvi 11% ja seda mitteomavatest 23%). Seoseid sissetulekurühmadega ja täpsemaid vastuste jaotusi vt jooniselt 12. Üsna mitmetes vastustes eristuvad siinkohal ka interneti- ja telefoniküsitluses osalenud. Telefoniküsitluses vastanud eristuvad statistiliselt olulisel määral televisiooni (64%), raadio (47%) ja ajalehe/ajakirja (48%) eelistamisega ning internetiküsitluses vastanud internetilehekülgede (52%) ja spetsialistide (37%) eelistamisega informatsiooni hankimisel vaimse tervise teemadel.

19 Tulemused on võrreldavad vanusest tulenevate üldiste meediatarbimisharjumuste erinevustega. 20 Tulemused ei ole teemaspetsiifilised, vaid kõrgharidusega elanike huvi on paljude üldharivate teemade vastu suurem.


Joonis 12. Milliste kanalite kaudu soovite saada kasulikku ja usaldusväärset infot vaimse tervise kohta?21 Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

21 Üks vastaja sai valida mitu vastust mistõttu vastuste summa ei võrdu 100%

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

na

ng

en

da

vaim

sele

terv

ise

le

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

id

en

da

l/l

äh

ed

as

el

Rav

ikin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k p

ere

liik

me

koh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Va

nu

s

Pe

am

in

esu

htl

us

kee

lSu

gu

37

50

52

46

40

55

34

47

32

53

51

54

54

46

41

26

57

39

35

44

44

51

29

47

50

57

42

48

50

42

46

36

43

46

44

48

44

36

46

34

35

45

46

37

53

50

43

48

43

47

49

39

50

56

51

37

40

42

47

51

39

45

24

30

41

38

38

42

28

39

19

32

30

41

39

46

42

26

47

33

29

42

36

39

50

42

29

35

27

44

46

30

39

43

33

35

24

26

40

26

34

25

39

32

34

32

43

28

24

39

29

29

32

34

33

17

37

34

42

29

35

36

29

33

28

28

29

25

26

33

22

30

25

27

22

28

28

32

31

30

31

27

30

25

31

30

19

25

34

37

37

26

31

28

29

16

19

28

24

27

27

23

26

19

17

16

27

19

31

32

29

27

26

19

26

24

29

43

28

17

20

23

27

29

23

26

2

3

6

2

6

4

4

2

4

6

4

2

5

2

1

3

4

3

8

2

2

4

2

4

4

3

3

6

6

5

12

9

411

7

22

7

8

5

8

7

511

510

1

5

8

8

5

6

10

8

12 5

4

11

7

7

6

7

7

5

6

12

6

15

7

7

7

4

5

5

8

4

7

7

4

6

7

7

2

10

5

9

5

6

6

6

Milliste kanalite kaudu sooviksite saada kasulikku ja usaldusväärset infot vaimse tervise kohta?

(N=1000)

Teemakohastelt lehekülgedelt internetisTelevisioonistAjalehest/ajakirjastSpetsilistiltPerelt/sõbraltRaadiostMuust allikastEI SOOVI INFOT, SEST SEE EI HUVITA MINDEi SOOVI LISAINFOT, KUNA TEAN VAIMSE TERVISE KOHTA PIISAVALT


3.6 Hoiakud vaimse tervise teemal

Vaimse tervise probleemidega inimeste ja selle temaatika suhtes on suurem osa Eesti elanikkonnast pigem tolerantne, kuigi mitte kõik ei ole sallivad. Suurem osa Eesti elanikkonnast nõustub, et:

1. Vaimse tervise probleeme võib kogeda igaüks (89% nõustub või pigem nõustub) 2. Vaimse tervise probleemiga inimene on kogukonna/ühiskonna liige (87%) 3. Psüühikahäire on haigus nagu iga teinegi (81%). Selle väitega nõustumine kasvab

koos elanike vanuse kasvuga (15–29 aastastest nõustub 73%; 60–74 aastastest 90%). 4. Vaimse tervise probleemidest on võimalik taastuda (80%) 5. Vaimse tervise probleeme on võimalik ennetada (74%).

Samas vaatamata üldisele sallivusele ei olda siiski nii avatud selles osas, et enda vaimsetest probleemidest tahetaks teistele rääkida (62% ei sooviks, et teised teaksid tema vaimse probleemi olemasolust, kui tal see oleks). Samuti arvatakse ka üsna sageli, et vaimse tervise probleemiga inimesi on üsna lihtne teiste seast ära tunda (42% nõustub selle väitega). Antud väitega nõustuvad statistiliselt oluliselt rohkem mitte-eestlased (51%) kui eestlased (38%). Samuti on selgelt enam ja (seda ka statistiliselt olulisel määral) sellisel arvamusel elanikud vanuserühmas 60–74 aastat (56%). Mida kõrgema haridustasemega on inimene, seda harvemini ta selle väitega nõustub (põhiharidusega22 nõustujaid on sihtrühmas 65%, kõrgharidusega 36%). Suurem osa elanikkonnast ei nõustu, et:

1. Vaimse tervise probleemiga inimesed peaksid olema eraldatud tervetest (75% ei nõustu või pigem ei nõustu). Vanuserühmas 60–74 aastat esineb rohkem poolehoidu nende eraldamiseks tervetest inimestest (20% nõustub sellega, mis on statistiliselt oluline erinevus elanikkonna keskmisest). Haridustaseme kasvuga selline arvamus väheneb (põhiharidusega nõustujaid sihtrühmas 24%, kõrgharidusega 8%).

2. Vaimse tervise probleemiga inimesed on enamasti ohtlikud (63% ei ole selle väitega nõus; samas siiski tervelt 21% arvab, et nad on ohtlikud). Statistiliselt olulisel määral eristuvad mitte-eestlased selle väite nõustumisega (27%) võrreldes eestlastega (19%). Haridustaseme kasvuga selline arvamus väheneb (põhiharidusega nõustujaid sihtrühmas 31%, kõrgharidusega 17%).

Psüühikahäirete tekkepõhjuse osas selget ühist veendumust ühiskonnas ei ole – 49% ei nõustu väitega nagu oleks selle põhjuseks inimese enda enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine, 35% aga nõustub sellega ning veel 15% ei oska vastata. Mitte-eestlaste seas on statistiliselt olulisel määral rohkem levinud arusaam, et tekkepõhjuseks on enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine (47%) kui eestlaste seas (29%), samuti on statistiliselt olulisel määral sellisel arvamusel sagedamini mehed (40%) kui naised (30%). Mida kõrgem on haridustase, seda harvemini nõustutakse enesedistsipliini ja tahtejõu puudumise kui põhjusega psüühihäire tekkeks (põhiharidusega nõustujaid sihtrühmas 58%, kõrgharidusega 28%). Täpsemalt nõustumisi iga väitega sotsiaaldemograafilistes lõigetes vt joonistelt 13–22.

22 Rühma kuuluvad põhiharidusega või alla selle (sh kutseharidus põhihariduse baasil)


Joonis 13. Väide: vaimse tervise probleeme on võimalik ennetada. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

na

ng

en

da

vaim

sele

te

rvis

ele

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

reli

ikm

e k

oh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Van

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

22

27

37

43

37

31

33

33

17

28

28

28

36

36

39

32

30

35

41

36

33

30

45

31

26

33

33

33

34

32

33

22

37

42

42

38

45

41

40

35

46

50

50

44

40

31

32

47

34

41

36

39

45

23

41

48

46

41

40

38

43

40

14

14

11

3

11

10

5

11

13

8

9

9

8

11

15

14

10

13

4

10

12

10

17

10

10

9

10

11

12

10

11

22

9

3

5

5

6

2

5

7

4

1

3

5

8

5

4

5

5

7

4

4

8

7

3

1

4

5

6

4

5

20

12

7

7

10

9

20

10

35

11

9

11

9

8

8

17

9

13

9

11

11

10

7

11

13

11

12

10

11

11

11

Väide 1: Vaimse tervise probleeme on võimalik ennetada(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


. Joonis 14. Väide 2: vaimse tervise probleemiga inimesi on lihtne teiste seast ära tunda. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

ang

en

da

vaim

sele

terv

ise

le

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/l

äh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

relii

kme

koh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Van

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

20

16

12

16

14

12

15

12

9

8

11

9

10

11

18

19

9

13

30

15

12

11

26

10

9

8

15

11

13

12

13

22

22

32

31

30

30

27

30

22

25

26

31

35

28

33

21

27

31

35

32

27

31

30

24

35

29

36

27

28

32

30

30

22

35

23

29

32

18

31

30

34

41

34

32

35

23

21

37

28

12

27

32

32

21

37

31

32

25

34

32

29

31

16

28

15

21

14

20

11

17

4

22

15

17

15

15

19

16

19

14

14

15

18

15

16

17

14

19

12

19

17

16

16

13

13

7

9

13

6

29

10

35

10

7

9

8

11

8

24

8

14

9

11

12

10

7

12

13

12

13

10

10

12

11

Väide 2: Vaimse tervise probleemiga inimesi on lihtne teiste seast ära tunda

(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 15. Väide 3: Vaimse tervise probleemist on võimalik taastuda. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

nan

g e

nd

a

vaim

sele

terv

ise

le

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

id

en

da

l/lä

he

da

sel

Ra

viki

nd

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liik

me

ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

an

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

7

28

29

38

30

27

27

27

17

25

30

26

28

29

29

27

24

29

35

24

26

32

30

24

27

28

36

23

27

28

27

30

42

55

47

50

55

44

53

46

59

56

60

51

56

48

43

59

48

46

53

55

49

44

54

55

56

47

55

52

54

53

21

18

6

9

7

10

6

8

7

7

9

6

10

6

12

5

8

8

8

8

6

11

13

8

6

6

6

9

8

8

8

7

1

2

2

3

2

2

4

3

1

2

4

3

2

3

3

3

3

1

6

1

1

2

1

3

3

1

2

34

11

8

4

11

6

23

9

30

9

2

5

10

9

7

22

8

11

8

11

10

8

7

12

11

8

9

10

11

8

10

Väide 3: Vaimse tervise probleemist on võimalik taastuda(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 16. Väide 4: Vaimse tervise probleemiga inimesed on enamasti ohtlikud. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

an

g e

nd

ava

imse

lete

rvis

ele

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sset

ule

k ü

he

pe

reli

ikm

e k

oh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Va

nu

s

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

7

8

5

7

8

4

9

6

4

5

13

4

3

3

9

13

3

7

15

7

6

5

10

5

5

4

6

6

6

6

6

16

15

13

15

14

14

14

16

7

15

19

18

15

15

17

13

13

17

16

14

16

17

17

16

15

16

20

13

12

19

16

29

28

45

33

37

42

30

40

35

38

33

38

46

45

37

32

43

37

35

43

40

36

38

40

39

42

35

42

40

39

40

14

35

27

30

21

32

21

24

17

25

24

28

24

25

23

13

28

20

23

21

24

26

22

26

23

23

21

25

26

21

24

35

13

11

16

21

8

26

15

37

17

11

13

11

12

15

30

12

19

11

15

15

17

13

14

18

16

17

14

16

15

15

Väide 4: Vaimse tervise probleemiga inimesed on enamasti ohtlikud(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 17. Väide 5: Vaimse tervise probleeme võib kogeda igaüks. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

na

ng

en

da

vaim

sele

te

rvis

ele

Vai

mse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/l

äh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

relii

kme

ko

hta

Har

idu

sA

sula

tü

üp

Va

nu

s

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

66

58

53

53

50

63

55

53

22

47

59

53

51

57

58

49

53

52

57

53

52

53

56

52

51

53

56

51

57

48

53

7

29

38

36

34

33

24

37

37

44

26

39

43

35

31

32

39

34

31

35

37

36

32

38

39

33

32

38

34

38

36

7

3

5

3

5

3

3

4

13

1

15

3

1

4

3

5

3

4

3

2

4

5

5

3

2

5

4

4

3

5

4

3

1

2

3

1

2

1

1

2

1

2

2

1

2

3

2

1

2

3

3

1

2

2

1

2

20

7

3

7

9

2

17

5

28

7

3

4

3

6

14

4

8

7

8

5

5

4

6

7

7

7

6

5

7

6

Väide 5: Vaimse tervise probleeme võib kogeda iga üks(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 18. Väide 6: Vaimse tervise probleemidega inimesed peaksid olema eraldatud tervetest. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

an

g e

nd

ava

imse

lete

rvis

ele

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lR

avik

ind

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liik

me

koh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Van

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

7

1

2

4

5

2

3

2

2

6

1

1

3

7

2

1

4

9

3

3

3

9

2

1

2

5

2

4

2

3

9

9

11

12

4

17

8

4

3

17

9

11

9

10

3

7

10

15

8

8

9

11

7

7

10

8

9

6

11

9

53

27

31

31

30

32

26

32

26

31

24

29

33

35

33

35

30

34

32

36

31

29

32

31

36

28

27

35

31

33

32

21

47

48

43

38

53

33

44

24

51

48

51

45

44

39

35

51

37

38

40

45

44

35

49

41

47

45

42

46

40

43

20

16

10

11

15

9

24

12

43

13

6

10

11

9

12

25

11

16

5

12

12

15

13

11

15

13

15

12

12

14

13

Väide 6: Vaimse tervise probleemidega inimesed peaksid olema eraldatud tervetest(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 19. Väide 7: Kui mul oleks vaimse tervise probleem siis ma ei sooviks, et teised sellest teaksid. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

ang

en

da

vaim

sele

terv

ise

le

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

relii

kme

ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

anu

s

Pe

amin

esu

htl

usk

ee

lSu

gu

35

20

21

24

26

20

21

22

22

15

20

17

22

26

27

19

21

24

22

20

24

22

35

21

16

18

25

21

25

19

22

17

37

43

36

37

41

29

40

24

52

41

43

43

40

34

33

42

37

41

41

40

38

31

41

42

42

38

40

36

43

39

22

14

17

21

19

17

18

18

11

14

22

20

19

16

19

13

19

17

12

18

16

20

14

19

20

16

17

18

17

18

18

7

13

6

7

7

10

6

7

2

2

11

7

6

7

12

3

7

7

11

7

7

7

14

5

5

6

7

8

8

6

7

20

16

13

13

12

13

26

13

41

17

6

13

10

12

8

32

11

16

15

14

13

14

6

13

16

17

14

13

13

15

14

Väide 7: Kui mul oleks vaimse tervise probleem siis ma ei sooviks, et teised sellest teaksid

(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 20. Väide 8: Vaimse tervise probleemiga inimene on ühiskonna/kogukonna liige nagu iga teine. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

nan

g e

nd

ava

imse

le

terv

ise

le

Vai

mse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/l

ä

he

da

sel

Ra

viki

nd

lust

us

Siss

etu

lek

üh

e p

ere

liik

me

ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

anu

s

Pe

am

ine

suh

tlu

sk

ee

lSu

gu

64

50

53

66

53

59

42

53

22

53

50

47

49

53

66

41

55

50

54

54

53

50

68

51

44

49

51

53

58

46

52

16

29

36

27

30

34

29

34

33

33

39

42

42

37

23

30

35

34

27

29

36

36

22

36

42

34

33

34

30

39

34

9

5

2

6

3

12

4

7

1

9

3

5

5

4

10

4

5

7

6

4

5

6

5

3

6

5

5

5

5

5

3

2

1

2

1

1

2

2

2

2

2

2

1

2

4

2

1

1

1

2

3

1

2

1

1

1

20

9

4

4

9

3

17

7

37

10

2

7

2

4

5

17

5

9

8

9

5

8

3

6

11

8

9

6

6

8

7

Väide 8: Vaimse tervise probleemiga inimene on ühiskonna/kogukonna liige nagu iga teine

(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 21. Väide 9: Psüühikahäire on haigus nagu iga teinegi. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

ÜldjaotusH

inn

an

g e

nd

ava

imse

lete

rvis

ele

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/l

äh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

reli

ikm

e k

oh

taH

ari

du

sA

sula

tü

üp

Va

nu

s

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

71

46

47

50

47

54

35

47

9

46

50

37

42

48

59

48

48

46

38

47

47

45

67

49

38

34

43

48

52

39

46

9

32

37

33

33

33

30

35

43

37

30

42

42

35

27

24

35

34

38

31

37

36

24

35

40

39

36

34

31

39

35

10

9

7

7

6

9

8

9

7

13

8

9

8

6

8

8

7

8

8

7

8

5

5

9

12

9

7

7

9

8

3

2

2

3

2

3

2

2

4

3

2

3

5

1

3

7

4

2

2

3

3

2

2

2

3

2

3

3

20

9

6

8

9

5

23

8

37

10

7

9

4

8

5

16

7

11

9

10

8

9

2

8

12

13

10

8

8

10

9

Väide 9: Psüühikahäire on haigus nagu iga teinegi(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


Joonis 22. Väide 10: Psüühikahäirete üks peamisi tekke põhjuseks on inimese enda enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine. Sinine värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest kõrgem ja punane värv tähistab, et statistiline erinevus on keskmisest madalam.

Väga halb

Pigem halb

Pigem hea

Väga hea

Ei

Jah

Ei

Jah

Sissetulek puudub

Üle 1300 EUR

1100-1299 EUR

800- 1099 EUR

600-799 EUR

400-599 EUR

200 - 399 EUR

Kuni 199 EUR

Kõrgharidus




Muu linn

Tallinn

60-74

45-59

30-44

15-29

Vene

Eesti

Naine

Mees

Üldjaotus

Hin

na

ng

en

da

vaim

sele

terv

ise

le

Va

imse

terv

ise

pro

ble

em

ide

nd

al/

läh

ed

ase

lR

avi

kin

dlu

stu

sSi

sse

tule

k ü

he

pe

reli

ikm

e ko

hta

Ha

rid

us

Asu

la t

üü

pV

an

us

Pe

am

ine

suh

tlu

ske

el

Sugu

13

14

11

14

13

11

14

12

11

9

9

7

9

11

17

16

8

14

22

13

11

11

20

8

10

11

16

10

11

12

12

17

26

22

24

18

20

23

26

18

17

25

27

26

21

21

20

25

30

20

24

24

17

20

28

26

31

19

19

28

23

22

29

25

25

28

17

25

11

38

28

24

30

24

22

16

28

23

23

23

25

27

22

28

23

26

22

27

25

24

25

44

31

21

27

20

31

17

24

4

13

35

27

20

29

26

17

31

20

8

27

22

23

29

30

19

17

15

28

28

18

24

43

17

13

12

18

12

33

15

48

22

11

17

14

10

14

30

13

19

18

16

18

15

11

14

19

21

17

17

16

17

17

Väide 10: Psüühikahäirete üks peamisi tekke põhjuseks on inimese enda enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine

(N=1000)

Nõustun

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA


4 LISA 1 – KÜSIMUSTIK Tere, minu nimi on…………………….ja helistan uuringufirma Faktum & Ariko nimel. Oleme sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viimas terviseteemalist küsitlust. Olete küsitletavaks sattunud juhuvaliku teel ning mõistagi on küsitlus anonüümne. Vastamiseks kulub 7-10 minutit Alustame K1. Mis on Teie jaoks vaimne tervis? Millised on esimesed märksõnad või mõtted, mis teil seostuvad vaimse tervisega? KUI VASTAJA ON ESMASE VASTUSE ANDNUD, KÜSI KAS ON VEEL MIDAGI LISADA KIRJUTA____________________________________________________________________ K2. Mis mõjutab positiivselt Teie vaimset tervist ja heaolu? Nimetage vabas vormis peamised tegurid või abinõud, mida saate ise mõjutada või kasutada.

KIRJUTA____________________________________________________________________ K3. Kas Te olete viimase aasta jooksul muutnud oma eluviisi eesmärgiga parendada oma vaimset tervist? 1. Jah, oluliselt 2. Jah, veidi 3. Ei ole � jätka K4

K3A. Mida olete oma eluviisis muutnud? Nimetage oma sõnadega.

KIRJUTA____________________________________________________________________

K4. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO definitsiooni järgi on vaimne tervis heaolu seisund, mis võimaldab inimesel maksimaalselt realiseerida oma võimeid, tulla toime pingetega elus, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu (WHO, 1999). Kuidas hindate selle definitsiooni järgi hetkel oma vaimset tervist? 1. Väga hea 2. Pigem hea 3. Nii ja naa, keskmine 4. Pigem halb 5. Väga halb 6. Ei oska öelda K5. Milliste kanalite kaudu sooviksite saada kasulikku ja usaldusväärset infot vaimse tervise kohta? LOE ESMALT KOGU LOETELU ETTE JA KÜSI SEEJÄREL. VÕIB OLLA MITU VASTUST 1. Televisioonist 2. Raadiost 3. Ajalehest/ajakirjast 4. Teemakohastelt lehekülgedelt internetis 5. Perelt/sõbralt 6. Spetsilistilt 7. Muust allikast, millisest? KIRJUTA_______________________________________ 8. EI SOOVI INFOT SEST SEE EI HUVITA MIND 9. Ei SOOVI LISAINFOT, KUNA TEAN VAIMSE TERVISE KOHTA PIISAVALT


K6. Kui Teil või Teie lähedasel oleks vaimse tervisega seotud probleem/mure, kelle poole Ta esmaselt pöörduksite või soovitaks pöörduda? LOE ESMALT KOGU LOETELU ETTE JA KÜSI 1. Perearst/pereõde 2. Pere/Lähedane sõber 3. Töökaaslane 4. Terapeut/ Psühholoog 5. Psühhiaater 6. Sotsiaaltöötaja 7. Muu, kelle: KIRJUTA_________________________________________ 8. Ma ei pöörduks/soovitaks pöörduda kellegi poole. Püüan/soovitan omal käel hakkama saada.�

Miks? KIRJUTA _______________________________________ Jätka K7

K6A. Kui esmane allikas ei ole piisav, kelle poole pöörduksite/soovitaksite pöörduda järgmisena Sama loetelu Nr____ K7. Kas (nõustamis)teenused/psühholoogiline abi peaksid Teie arvates olema kodu lähedal või pigem kodust kaugel?

1. Kodu lähedal 2. Pigem kodust kaugel

K7A. Miks? KIRJUTA____________________________________________________________ K8. Nüüd loen Teile ette loetelu mõnedest väidetest ja palun iga väite puhul vastata, kas te nõustute sellega või mitte. Nõustun Pigem

nõustun Pigem ei nõustu

Ei nõustu

RASKE ÖELDA

a. Vaimse tervise probleeme on võimalik ennetada 1 2 3 4 5 b. Vaimse tervise probleemiga inimesi on lihtne

teiste seast ära tunda 1 2 3 4 5

c. Vaimse tervise probleemist on võimalik taastuda 1 2 3 4 5 d. Vaimse tervise probleemiga inimesed on

enamasti ohtlikud 1 2 3 4 5

e. Vaimse tervise probleeme võib kogeda iga üks 1 2 3 4 5 f. Vaimse tervise probleemidega inimesed peaksid

olema eraldatud tervetest 1 2 3 4 5

g. Kui mul oleks vaimse tervise probleem siis ma ei sooviks, et teised sellest teaksid

1 2 3 4 5

h. Vaimse tervise probleemiga inimene on ühiskonna/kogukonna liige nagu iga teine

1 2 3 4 5

i. Psüühikahäire on haigus nagu iga teinegi 1 2 3 4 5 j. Psüühikahäirete üks peamisi tekke põhjuseks on

inimese enda enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine

1 2 3 4 5

K9. KUI VASTJA KASUTAS ÜHES VÕI ENAMAS KOHAS VARIANTI „raske öelda“, KÜSI…. Te vastasite mõnes (ühes) kohas „raske öelda“. Täpsustage palun, mida te silmas pidasite, miks ei saa neis väidetes anda ühest vastust?


KIRJUTA_________________________________________________________________________ K10. Kas Teil või Teie lähedasel on olnud vaimse tervisega probleeme? 1. Jah 2. Ei 3. EI OSKA ÖELDA Lõpuks veel mõned üldisemad taustandmed Teie kohta: Vanus: _____________ aastat Peamine suhtluskeel: 1. eesti 2. vene 3.muu Elukoht: Tallinn ja 15 maakonda Asumi tüüp: 1. Tallinn 2. Muu linn 3. Maa-asula (alev, alevik, küla) Sugu: 1. M 2. N Haridus: 1. Tase – põhiharidus või alla selle (sh kutseharidus põhihariduse baasil) 2. Tase – keskharidus või kutseharidus koos keskharidusega või keskhariduse järel 3. Tase – lõpetatud kõrgem haridus Mitu inimest on leibkonnas (k.a vastaja ise): 1 2 3 4 5 … Perekonnaseis: 1. abielus 2. vabaabielus 3. vallaline 4. lesk/lahutatud Alla 18 aastaste laste arv leibkonnas: 1 2 3 …. Leibkonna kuu netosissetulek (pärast riigimakse) ühe leibkonna liikme kohta 1. Kuni 199 2. 200-399 EUR 3. 400-599 EUR 4. 600-799 EUR 5. 800-1099 EUR 6. 1100-1299 EUR 7. Üle 1300 EUR 8. Sissetulek puudub Ravikindlustuse olemasolu: 1. jah 2. ei

Documents

ELANIKKONNA TEADLIKKUS, SUHTUMINE JA HOIAKUD VAIMSE … · 2017-01-19 · Elanikkonna teadlikkus, suhtumine ja hoiakud vaimse tervise teemal 2016 3 1 UURINGU TAUST Uuringu eesmärk