TOETAV ABIMATERJAL KERLI KÕIV, HEIDI PAABORT EESTI AVATUD NOORTEKESKUSTE ÜHENDUS

Raskemates oludes noorte (NEET noorte) jaoks tugiteenuste käivitamine ja rakendamine KOVis

2020

1

SISUKORD

1. NOORED KES EI ÕPI EGA TÖÖTA 3

1.1 NEET-noore mõiste ja taust 3

1.2 Mida teame Eesti NEET-noortest? 4

2. TUGITEENUSED 6

2.1 Miks luua või arendada Eesti noorte jaoks tugiteenuseid? 6 2.2 Millega peab arvestama tugisüsteemi ja/või tugiteenuse loomisel? 10

2.3 Noore jõustamine 15

2.4 Noorsootöö kui noore toetamise valdkond 16

2.5 Motivatsiooni toetamine 19

2.6 Noor kui ennast juhtiv õppija 20

3. NOORTE TUGILA 23

3.1 Tugiteenus Noorte Tugila näitel 23

3.2 Tugiteenuse Noorte Tugila tööpõhimõtted 26 3.4 Noorte Tugila teenuse lühikirjeldus 27

4.1 Spetsialisti ettevalmistus ja koolitusvajadus 29

4.2 Spetsialisti toetavad tugitegevused 33

5. TOETAVAD TEGEVUSED 33

5.1 Eluilma mõistmine 33

5.2 Sotsiaalruumi analüüs ja tegevuskaart 34

5.3 Mobiilne noorsootöö 36

5.4 Võrgustikutöö 37

5.5 Grupitegevused 37 5.6 Individuaalne lähenemine 38

5.7 Mentor ja coach 40

5.8 Kontakti hoidmine 41

5.9 Teabevoog, analüüs ja planeerimine 41

KASUTATUD KIRJANDUS 43

2

SISSEJUHATUS

Noored, kes ei tööta ega õpi, on aina enam prioritiseeritud sihtgrupp, kellele erinevad valdkonnad

on loomas ja arendamas viimastel aastatel erinevaid spetsiifilisi toetavaid tugiteenuseid.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK), alustades antud sihtgrupiga tööd aastal 2013,

on loonud käesoleva toetava abimaterjali KOVidele, mis kirjeldab sihtgrupi olemust ja vajadusi,

tugiteenuste loogikat ja toimimiskonteksti, annab ülevaate erinevatest riiklikest tugiteenustest ning

Eesti ANK enda poolt koordineeritavast Noorte Tugila teenusest. Käesoleva dokumendi materjal

on koostatud tuginedes viimastel aastatel elluviidud fokusseeritud tegevustele mitteõppivate ja –

töötavate noorte toetamisel ning toob välja olulisemad teemad selles töös.

Eesti ANK tänab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, EL teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi Horisont 2020, Eesti Noorsootöö Keskust, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi usalduse ja toetuse eest noortele suunatud ja noorsootöö meetoditel

tuginevate uute toetavate tegevuste disainimisel, piloteerimisel ja toetava materjali loomisel.

Loodame, et antud toetav materjal aitab sihtgruppi paremini mõista, oma piirkonnas tugiteenuseid

luua ja/või arendada ning võimaldab arendustööd teha tõenduspõhisemalt. Oleme valmis

täiendavatele küsimustele vastama ja teema üle arutama. Kontaktid leiate www.ank.ee.

Head kasutamist! Noorte Tugila meeskond 2020

3

1. NOORED KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

1.1 NEET-noore mõiste ja taust NEET-noore mõiste puhul on kokku lepitud, et see tähistab 15–29-aastast mitteõppivat ja mittetöötavat noort, kes ei osale ka koolitusel (NEET – „not in education, employment or training“).1 Enamjaolt arvestatakse noori vanuses 15–24, kuid mitmes liikmesriigis, sh Eestis pakutakse toetavaid tegevusi kuni 29-aastastele. NEET-noorte mõistet nähakse teadliku vahendina, mis võimaldab paremini mõista noorte haavatavust tööturul2 ja näitlikustada selle mitmekesisust.3 Soovitatav on võimalusel sõnaühendit NEET-noor kasutada vaid ametlikes dokumentides ja mitte kasutada sildistamise süvendamiseks avalikkuse ees.

Eurofound (2018) on välja toonud seitse kategooriat, mis aitavad paremini mõista antud noorte grupi olemust. Selle jaotuse eesmärk on juhendada poliitikategijaid paremale mõistmisele sellest, kes NEET-noored on ja milliste erinevate sihtrühmadega toetusmeetmed peaksid arvestama.4 Seega põhjused, miks noored NEET-staatusesse satuvad, on erinevad. Sinna alla kuuluvad:

• lühiajalised töötud ja tööotsijad (vähesel määral haavatav grupp); • pikaajalised töötud (kõrge risk sotsiaalseks tõrjutuseks); • noored, kes vastutavad oma pere eest; • noored, kes usuvad, et ei leia enam tööd ja sellega kaasneb kõrge risk sotsiaalseks tõrjutuseks ning

pikaajaliseks töötuseks; • noored, kes on enim priviligeeritud ja noored, kes on leidnud alternatiivseid lähenemisi nagu

näiteks loominguline karjäär; • noored, kes on juba sisenenud teenusesse ja väljuvad peatselt NEET-noore staatusest; • noored, kes ei otsi tööd haiguse või erivajaduse tõttu ja vajavad erituge.5

Uuringutes ja raportites ühtib arusaam, et Euroopa noorte olukorda raskendas 2009. aastal alanud majanduslangus ja seda eelkõige tööhõivevõimaluste seisukohalt. Kui majanduskasv aeglustub, siis noorte töötus kasvab. Sel põhjusel on majanduslanguse ajal noored eriti kaitsetud: sageli väljuvad nad tööturult esimesena ja sisenevad sinna viimasena, sest peavad konkureerima suurema töökogemusega tööotsijatega turul, kus on vähem töökohti.6 Probleemidena nähakse ka kvaliteetsete (inimväärsete) töökohtade puudumist pärast kooli lõpetamist, mis vähendab noorte professionaalseid perspektiive ja seda isegi sagedamini kui sotsiaalne tõrjutus.7

1 Mascherini, M., Salvatore, L., Meierkord, A., & Jungblut, J. M. (2012). NEETs: Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 2 Mascherini, M., & Ledermaier, S. (2016). Exploring the diversity of NEETs. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 3 Kolouh-Soderlund, L. (2015). Overcoming challenges of Youth Unemployment in the Baltic Sea Region. Nordic Welfare Centre. 4 NEETs. (2018). Eurofound. https://www.eurofound.europa.eu/topic/neets 5 Mascherini, M. (2019). Origins and future of the concept of NEETs in the European Policy Agenda. Youth Labor in Transition. 6 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (2012). Noored ja NEET-noored Euroopas: esialgsed tulemused. Kokkuvõte. Luxemburg. 7 Bălan, M. (2015). Methods to estimate the structure and size of the “neet” youth. Procedia economics and finance, 32, 119-124.

4

Noorte sotsiaalse tõrjutuse uuring8 toob välja, et tõjutuseriskis noorte hulgas on valdavalt noored, kes elavad kõrge tööpuudusega piirkondades ja iseäranis väikesed on nende noorte võimalused, kes elavad väljaspool maakonnakeskuseid ning sõltuvad isikliku auto puudumise tõttu ühistranspordist. Täiendavate põhjustena tuuakse välja, uurides põhjusi otse sihtrühma noorte käest, et madala haridustaseme põhjused peituvad paljuski intervjueeritute perekondlikus taustas: probleemsetes suhetes, vanemate lahutuses, alkoholismis ja/või vaesuses. Kodused probleemid on viinud koolist väljalangemiseni, sest keskkond pole võimaldanud õppimisele keskenduda. EXCEPT uuringu9 tulemusena tuuakse välja ka seda, et kõige haavatvamad on need noored, kes on sunnitud vanematekodust väga noorena lahkuma. Nad ei suuda selles vanuses üldjuhul tulla toime töö ja õppimise või töö/õppimise ja perekonnakohustuste ühitamisega: haridustee katkeb varakult, hilisemad õpingute katsed ebaõnnestuvad. Madala haridustaseme tõttu on võimalike töökohtade valik piiratud, seda eriti maapiirkondades, aga kolimine ja toimetulek suuremates, paremate töövõimalustega asulates käib üle jõu. Madalapalgalised lihttööd ei võimalda edasist iseseisvumist. EXCEPT uuringu intervjuud näitasid selgelt kui oluline on iseseisvumise alguse ajastus ja kui riskantseks kujuneb teekonna algus juhul, kui iseseisvumisvõimekus pole veel välja kujunenud. Kõige haavatavam rühm on varajased iseseisvujad, samas on ka nende iseseisvumisele osutatav abi kõige kasinam. Erinevad sihtrühmad ja erinevad vajadusel nõuavad ka paindlikke lähenemisi ja mitmekesiseid meetodeid ja teenuseid lahenduste leidmiseks. Olukorrad, kuhu noored on sattunud ei ole alati nende isiklikest valikutest tulenevad, vaid teda ümbritsevast keskkonnast.

1.2 Mida teame Eesti NEET-noortest? 2019. aasta lõpu seisuga on Eestis Statistikaameti andmetel 20 700 NEET-noort (15-29. aastased). Sotsiaalministeerium on nimetanud, et mitteaktiivseid ja abivajajaid noori vanuses 16–24 on Eestis umbes 15 600.10 Statistiline erisus tuleneb sihtgrupi vanuselisest erisusest ja mitteaktiivsete noorte hulka ei arvestata Töötukassas registreeritud noori. Abi vajav noor on sotsiaalhoolekande seaduse 11alusel 16–26-aastane isik, kes riiklike registrite andmetel vastab kõigile järgmistele tingimustele: ei õpi, ei tööta, ei ole töötuna arvel, ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust, ei saa töötamise toetamise teenust, ei tegele ettevõtlusega, ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest, ei kanna vangistust või eelvangistust, ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. Arvuliselt on NEET-noorte seas kõige enam naisi (14 200, 69%), kelle sellise staatuse taga on suuremas osas pere eest hoolitsemine, samas on NEET-noorte juurdekasvu puhul haavatavaim (olnud eelkõige noormeeste sihtrühm. Selline profiil tuleb esile senises Noorte Tugila teenusesse kaasatud noorte seas. Noorteni jõudmine ja nende toetamine on piirkonniti erinev. Toonitatakse, et kui riskitegurid, nagu ebasoodne olukord, lõpetamata haridus, erivajadus, perekondlikud põhjused, on piiravad tegurid, siis need on seotud rohkem noore enda otsustega, maapiirkond kui 8 Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. Rasi toimetised nr 3. Tallinn: Tallinna Ülikool. 9 Helemäe, L. (2018). Tööturu ebakindlust kogevad Eesti noored: vanemate ja sotsiaalsete võrgustike toetus täiskasvanuks saamisel. RASI toimetised nr 4. Tallinn: Tallinna Ülikool. 10 Lõhmus, K. (2018). Noortele suunatud teenused ja avatud taotlusvoor “Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused. Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise seminar. Tallinn: Sotsiaalministeerium. 11 Sotsiaalhoolekande seadus (2019). Riigi Teataja I, 2019, 3, 155.

5

risk on aga struktuurne tegur ja taandub regionaalpoliitikale.12 Regiooniti (Joonis 1) on NEET-noori kõige rohkem Põhja-Eestis (6 900, 33%) sh nendest Tallinna elanikud 5000 (24,2%) noort, samas võttes aluseks NEET-noorte osatähtsuse vastavas isikurühmas, on NEET-noori kõige enam Kirde-Eestis (16%) ja Lääne-Eestis (14%). Põhja-Eestis on see näitaja kõige madalam (7%).

Joonis 1. NEET-noorte osatähtsus vastavas isikurühmas regioonide lõikes Allikas: Joonis koostatud Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetel Eesti ANK Noorte Tugila näitel võib öelda, et olukorrad, kuhu noored on sattunud, ei ole alati tingitud nende isiklikest valikutest, vaid ümbritsevast keskkonnast tulenevad. Noorte osalus tööturul on tugevalt seotud omavalitsusüksuse üldise tööturu olukorraga.13

Joonis 2. NEET-noorte arv (tuhandetes) perioodil 2000-2019 tausttunnuse lõikes Allikas: Joonis koostatud Statistikaameti andmebaasi andmetel

12 Kasearu, K., Trumm, A. (2018). Noortekeskuste logiraamatu „Noorte Tugila“ statistiliste andmete analüüsi aruanne: Programmis osalemine ja noortele suunatud tegevuste dünaamika aastatel 2016-2018. TÜ Ühiskonnateaduste Instituut. 13 Telpt, E. (2019). Noorte osalus hariduses ja tööturul. Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis. Statistikaamet, 40-57.

00

05

10

15

20

25

30

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

00 05 10 15 20 25 30 35

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

Töötud Mitteaktiivsed

..haiged või puudega ..hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest

..muul põhjusel mitteaktiivsed

6

2019. aastal oli NEET-noorte seas Eesti Statistikaameti andmetel kõige enam mitteaktiivseid noori (74%) (Joonis 2), kellest omakorda 46% hoolitsevad kodus laste ja teiste pereliikmete eest, 12% mitteaktiivsetest on haiged või puudega. Kui varasemalt on aasta-aastalt suurenenud sihtgrupp, kes kuulub muul põhjusel mitteaktiivsete alla, siis Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal sarnase määratlusega 3000 noort vähem kui 2019. aastal ehk kokku 3400 noort.

2. TUGITEENUSED

2.1 Miks luua või arendada Eesti noorte jaoks tugiteenuseid?

Võimalused mitmekülgseks arenguks ja ühistegevuseks ei ole Eestis noorte jaoks võrdsed. Viimasel kümnendil on järjest enam pööratud tähelepanu mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele ja seda ka erinevatel poliitikakujundamise tasanditel.14 Euroopa Komisjoni andmetel oli 2012. aastal Euroopas 14 miljonit 15–29-aastast NEET-noort, kes moodustasid 33% Euroopa noorte koguarvust. 2018. aastaks on töötute ja mitteaktiivsete noorte arv vähenenud vähemalt kahe miljoni võrra. Noorte jõustamine ja toetamine on oluline mitte ainult noore individuaalse eneseteostuse ja rakendamise aspektist, vaid ka kogu ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Bălan15 sõnul toob iga NEET-noore staatusesse sattuv noor ühiskonnale kaasa teatud kulud ja seetõttu ei kujuta see endast probleemi ainult isikule endale, vaid ka ühiskonnale ja majandusele tervikuna. Kulud võivad ilmneda sotsiaalabikuludes, karistusõigusega seotud kulud, iseseisva tulu mitte teenimine, kaupade ja teenuse mittetarbimine, lisaks mõju läbi rände, mõju pereloomele, vaimsed probleemid. Eurofoundi16 aruanne toob välja, et riikide võimetus integreerida NEET-noorte rühma tööturule on 162 809 miljardit eurot Euroopas tervikuna, sh näiteks Eesti kaotas 2012.aastal NEET-noorte rakendamatuse tõttu 1,2% SKP-st.

Euroopa Komisjoni Nõukogu soovitas 2012. aastal liikmesriikidel toetada noori, et vältida hilisemaid kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja koolitusest.17 2013. aastal kinnitas Euroopa Komisjon Noortegarantii (NG) loomise, mille alusel peavad liikmesriigid tagama noortele ülemineku koolist tööle ja välja töötama ning rakendama noortegarantii kavandi, mille kohaselt saavad alla 25-aastased noored nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist kvaliteetse töö, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Noortegarantii elluviimiseks tuleb luua tegevuskava, mida kohandatakse vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele oludele. 2014. aastal kinnitatud Eesti Noortegarantii tegevuskavasse koondusid erinevate valdkondade, tasandite ja tööpõhimõtetega tegevused.

14 Mascherini, M. (2019). Origins and future of the concept of NEETs in the European Policy Agenda. Youth Labor in Transition. 15 Bălan, M. (2016). Economic and Social Consequences Triggered by the Neet Youth. Knowledge Horizons / Orizonturi Ale Cunoasterii, 8(2), 80–87. 16 Eurofound. (2014). Mapping youth transition in Europe. Külastatud aadressil https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef1392en_0.pdf 17 Council of the European Union. 2013. “Council Recommendation of 22 April 2013 on Establishing a Youth Guarantee.” Official Journal of the European Union C120: 1.

7

Riiklikud strateegilised dokumendid näevad noorsootöö olulist rolli nii käesoleval hetkel kui tulevikus. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 toob välja, et võimalused mitmekülgseks arenguks ja ühistegevuseks ei ole Eestis noorte jaoks võrdsed. Vajalik on järjepidevalt pöörata tähelepanu takistustele, mis noorte ees seisavad ning kasutada rohkem noorsootöö ja noortepoliitika võimekust nende eemaldamisel.18 Perioodiks 2021-2035 koostatud Noortevaldkonna arengukava eelnõu19 on toonud tegevussuundadena välja noorte tööellu ülemineku toetamise olulisuse ning tööturutõrjutuse vähendamist toetavate meetmete arendamise läbi nooorsootöö; noorte heaks töötava tervikliku tugi- ja turvavõrgustiku toimimise tõhustamise; noorte iseseisvumisel toe pakkumise; noorte märkamise formaalharidusest eemalejäämisel ning vajadusel sekkumise haridus- ja noortevaldkonna töötajate koostöös; noorte jaoks oluliste takistuste väljaselgitamise ja kõrvaldamise; noortele vajaliku toe ja teenuste kättesaadavuse tagamise; paindlike õpiteede kujundamise; mobiilse ja erinoorsootöö rakendamise; ühiskonnas teema teadlikkuse kasvatamise.20

Vajalik on järjepidevalt pöörata tähelepanu takistustele, mis noorte ees seisavad ning kasutada rohkem noorsootöö ja noortepoliitika võimekust nende eemaldamisel.21 Noorte teistest eagruppidest nõrgem võimalus ebavõrdseid (majanduslik, geograafiline, sotsiaalne, kultuuriline, keeleline, tervisega seotud jms) olusid muuta toob kaasa vajaduse rakendada noortevaldkonna võimalused senisest enam sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele, tõrjutuseriskis noorte teadlikumale kaasamisele ning toetada juba raskustesse sattunud noori tõhusamalt. Noorte jõustamine ja toetamine on oluline mitte ainult noore individuaalse eneseteostuse ja rakendamise aspektist, vaid ka kogu ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Üldises plaanis toimib täna Eestis spetsiifiliselt NEET-noortele suunatud riiklik toetamine kolme struktuuri kaudu (Joonis 3): Noortegarantii, Noortegarantii tugisüsteem ja STEP-programm. Lisaks nimetatud struktuuridele pakutakse sihtgruppidele tuge erinevate haridusasutuste ja programmide toel.

18 Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. Haridus- ja teadusministeerium. 19 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035. Haridus- ja teadusministeerium. 20 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu. Haridus- ja Teadusministeerium. 21 Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. Haridus- ja teadusministeerium.

8

Joonis 3. NEET-noorte riikliku tasandi toetamismudel Allikas: H. Paabort (2019) 22 Kõik kolm struktuuri aitavad saavutada kindlat eesmärki ehk toetavad NEET-noorte staatusesse sattunud noori, sh on tegevussuundadega seotud kolm ministeeriumi (Haridus- ja Teadus-, Sotsiaal- ning Siseministeerium), mis võimaldab NEET-noortele pakkuda terviklikumaid ja sihtgrupi taustast lähtuvaid teenuseid.

Noortegarantii Noortegarantii tegevuste raames pakutakse NEET-noortele suunatud riikliku süsteemi kaudu kokku 12 erinevat tegevussuunda (TS). Konkreetselt NEET-noortele on suunatud nii raskemates oludes noorte (NEET- noorte) jaoks tugimeetmete käivitamine ja rakendamine tegevussund (Noorte Tgula, Hoog sisse!) kui ka Eesti Töötukassa “Minu esimene töökoht meede. Spetsiifiliselt NEET-noortele suunatud tegevussuuna eesmärk on noorsootöö asutustele tuginedes pakkuda raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge23, mis toetavad nende naasmist õpingutesse või tööle – NEET-noorte üles leidmine, motiveerimine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine ning individuaalse toe pakkumine. Tegevussuund on suunatud 15–26-aastastele noortele, kes ei õpi ega tööta. Tugiteenuse roll on rakendada noorsootöö meetodeid ja ellu viia tegevusi, mis aitaksid üles leida sihtgrupi noori, kutsuda nad osalema ühiskonnaelu tegevustes, aidata neil leida motivatsiooni ning toetada tehtud valikuid. Tugiteenuse fookuses on noore inimese jõustamine,

22 Paabort, H. (2019). NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamist Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. 23 NEET-noortele suunatud tugimeetme tegevussuund. Eesti Noorsootöö Keskuse koduleht. (i.a). Kasutatud 01.02.2019, https://entk.ee/toetused/neet-noortele-suunatud-tugimeetme-tegevussuund/

9

noore varustamine olulise informatsiooniga ning oma elu juhtimise toetamine. “Minu esimene töökoht”24 meetme eesmärk on noorte töötuse vähendamine vähese või puuduva töökogemuse ja erialase hariduseta noorte tööle aitamise kaudu. Teenus sisaldab tööandjale makstavat palgatoetust kuni 50% töötasust 12 kuu vältel varasema 24 kuu asemel kombineerituna noore väljaõppeks ja koolituseks tehtud kulude hüvitamisega tööandjale kahe esimese tööaasta jooksul. Teenuse sihtrühmaks on 16–29-aastane noor, kes on töötuna registreeritud ega ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud ning kellel puudub töökogemus või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat). Noortegarantii tugisüsteem Noortegarantii tugisüsteemi tegevussuuna eesmärk on luua elektrooniline tööriist kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada teada infot piirkonna mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ning toetada neid haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks.25 SOMi eestvedamisel.26 muudeti NGTSi kontekstis Sotsiaalhoolekande seadust, kus on täpsustatud NEET-noore kui mitteaktiivse noore mõistet NGTS kontekstis. NGTS on juhtumikorralduse mudel, milles on kindlaks määratud tegevuste kogum ja järjestus, millest juhtumikorraldaja lähtub abivajavate noorte leidmisel, nendega kontakteerumisel ja nendele abi osutamisel.27 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) loodav IT-lahendus on juhtumikorralduse mudeli vahetu osa.28 NGTS juhtumikorralduse alusel suunatakse noored peale abivajamise kinnitamist teiste piirkonnas olevate teenusepakkujate juurde. STEP-programm STEP-programmi tegevussuuna eesmärk on suurendada õigusrikkumise taustaga noorte tööhõivet ning toetada nende otsust asuda tööle või õppima ja püsida tööl või õppimas.29 Tegevussuunda viiakse ellu Harjumaal ja tegevussuunda rakendab SIMi hanke alusel SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.30 Tegevuse elluviimisega viiakse noorega läbi hindamisvestlus ja nõustamised, leitakse noorele sobiv töötamis- või õppimisvõimalus ja toetatakse noort tööle saamisel või õppima asumisel muul viisil. Noore tööle või õppima asumise järel jälgitakse noore toimetulekut, et toetada tema õppimas või tööl püsimist, vajaduse korral jätkatakse tema nõustamist. Programmi kaasatakse tööandjad, kes on valmis sihtrühma noore tööle võtma ning nõustatakse neid sihtrühma noore töölevõtmisel.31 Projekti sihtrühm on süüteo toimepanemise eest karistusõiguslikult 24 Minu esimene töökoht. (2020). Eesti Töötukassa koduleht, https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/minu-esimene-tookoht 25 Tööelu koduleht. (2020). Mis on Noortegaranatii tugisüsteem? http://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-noortegarantii-tugisysteem 26 Seletuskiri sotsaalhoolekande seaduse ja maksekorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. (Versioon 2017). Sotsiaalministeerium. 27 Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse juhise PROOVIVERSIOON. (2018). Sotsiaalministeerium, https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Juhis%20projektversioon%2006.04.2018.pdf 28 Noortegarantii Eesti tegevuskava. (2020). Sotsiaalministeerium, https://www.sm.ee/et/noortegarantii 29 STEP-programm. STEP-programmi koduleht. (i.a), http://step.ee 30 Partnerlusleping „Õigusrikkumise eest karistatud noorte (15–26. a) õppesse või tööturule kaasamine läbi sihtsuunitlusega programmi" väljatöötamiseks SIM ja SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse vahel. (2015). 31 STEP-programm. STEP-programmi koduleht. (i.a), http://step.ee

10

vastutusele võetud 15–26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta. Lisaks nõustajad, tööandjad, tööandjapoolsed mentorid, politseiametnikud ja koostööpartnerite spetsialistid.32

2.2 Millega peab arvestama tugisüsteemi ja/või tugiteenuse loomisel?

Enne kui alustada tugisüsteemi või -teenus(-t)e loomist või arendamist, oleks vajadus mõelda mitmete küsimuste üle, mis võimaldab panna paika tugiteenuse toimimiseks vajaliku raamistiku, et pakutav teenus saaks kvaliteetne ja tulemuslik. Heidi Paabort, uurides oma magistritöös NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamist Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel, on koostatud tugiteenuse toimeraamistiku loomiseks vajalikud eelküsimused ja soovitused33.

Küsimus 1: Mis on tugiteenuse eesmärk? Noorte tugiteenuse loomisel on oluline arvestada, et loodav tugisüsteem peab aitama saavutada kindlat kokkulepitud eesmärki. Noortegarantii ja Noortegarantii tugisüsteemi puhul on eesmärgiks jõuda sihtgrupi noorteni ja pakkuda neile tuge tööhõivesse või haridusse jõudmisel.

Küsimus 2: Millised teenuseid on vajadus pakkuda? NEET-noortele tuleb pakkuda ennetavaid, toetavaid ja noorte olukorda seiravaid tegevusi, kus sekkumine on erineva ulatusega. Kõige haavatavamas olukorras olevad noored vajavad spetsiaalseid neile sihitud teenuseid, mis aitavad kaasa haridusse või tööturule sisenemiseks vajalike oskuste ja teadmiste saamisele. Oluline on arvestada NEET-noortele suunatud teenuste dünaamilisusega, sest “üks teenus kõikidele” ei ole tõhus ja pigem tuleb luua hulk lahendusi, mis keskenduvad erinevatele noorterühmadele süsteemi sees.34

Küsimus 3: Milliseid valdkondi kaasata ja miks? Tugisüsteemi või -teenus(t)e raamistik peab olema kindlasti valdkonnaülene, sest selline lähenemine võimaldab NEET-noortele pakkuda terviklikumaid ja sihtgrupi taustast lähtuvaid teenuseid.35 Ühine arusaam valdkonna kaasatusest ja rollidest võimaldab tuua paremini välja osapoolte ning tegevussuundade rolli(selguse) ja mõju tulemusnäitajate saavutamisel. Koosloome põhimõttel töötamine keerukamatele sihtgruppidele nende vajadustest lähtuvate uute avaliku sektori teenuste disainimisel on vaja olla protsessis selle algusest peale. See aitab vähendada noore väljajäämise võimalust erinevatest toetussüsteemidest. Nii saab probleemi lahendamiseks lähtuda noorest tervikuna ja püüelda erinevate valdkondade ja teadmiste kasutamisel suurima ühise mõju saavutamise poole. Koosloome võimaldab teha olulisi kokkuleppeid valdkondade vahel.

Küsimus 4: Milliseid asutusi kaasata ja miks? Oluline on arvestada, et KOVil on NEET-noorte toetamisel oluline roll ja koostööd on vaja teha paljude teenuseosutajate, nagu tervishoiu-, sotsiaal- 32 Toetuse andmise tingimused õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamiseks. (01.01.2016), https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/VVO/oigusrikkumise_taustaga_noored_-_toetuse_andmise_tingimused.pdf 33 Paabort, H. (2019). NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamist Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. 34 Kolouh-Söderlund, L. (2016). Relationship between young people and welfare services. Nordic Welfare Centre. 35 Kolouh-Soderlund, L. (2013). 10 reasons for dropping-out. Nordic Welfare Centre.

11

ja tööhõiveasutuste, karjäärinõustajate, haridus- ja koolitusasutuste, kohalike tööandjate ja sotsiaalpartnerite vahel.36 Sellisel juhul kasutatakse sekkumise asemel võrgustikutöö põhimõtteid, mis on kooskõlas NEET-noorte toetamise printsiipidega.

Küsimus 5: Millised juhtimistasandid vastutavad teenuse tulemuslikkuse eest? Riik tagab oma poliitikaga keskkonna, kus kohaliku tasandi institutsioonidel peab olema võimalik pakkuda teenuseid noorte vajadustele sobival viisil37. Kui riik koostöös erinevate osapooltega tagab suuremas osas NEET-noorte teemaga seotud tegurid nagu mõisted, seadusandlus, oskusteabe tagamine, toetavad tegevused (koolitused jmt), andmete kättesaadavus, NGTS ja NG rahalised ressursid ja suunised, töömeetodid ja nende suunised jmt), siis KOV tasand vastutab eelkõige nelja teguri eest (Joonis 4).

Joonis 4. Tugiteenuse toimekeskkonna tegurid Allikas: H. Paabort, K. Kõiv (2020)

Esmalt spetsialistide töökeskkond ja -tingimused (üldine töökorraldus, tööruum, piirkonnast tulenevad ettekirjutused, töövahendid ja logistika) ning spetsialistide võimekus ja enesearenguvõimalused (koolitused, kovisioon, motivatsioonipaketid jmt). Teiseks teguriks on kohaliku tasandi võrgustumine ja koosloome sh temaatiliste strateegiliste dokumentide (nt arendukava) olemasolu ja pidev aja- ning asjakohane arendustöö. Selleks on võrgustikutöös vajadus ametlikeks kokkulepeteks, et oleks tagatud teenuse arusaadavus ja täpne roll võrgustikus. 36 Carcillo, S., & Königs, S. (2015). NEET Youth in the Aftermath of the Crisis: Challenges and Policies. 37 Henderson, J. L., Hawke, L. D., Chaim, G., & Network, N. Y. S. P. (2017). Not in employment, education or training: Mental health, substance use, and disengagement in a multi-sectoral sample of service-seeking Canadian youth. Children and Youth Services Review, 75, 138-145.

12

Kolmandaks teguriks on vajadus kokku leppida, kes juhib piirkonnas NEET-noortega seotud üldist protsessi ja millised asutused tagavad igapäevase teenuse ehk reaalse kontakti ja toe noortele. Valdkonnaülese teenuse valiku korral tuleb jälgida, millised suunised on antud, sest suuniste erisused võivad NEET-noorte toetamise puhul olla osaliselt probleem, sest heterogeense sihtrühma puhul tuleb arvestada, et tegemist on kompleksete muredega rühmaga, mis eeldab paindlikumat teenuse pakkumist koostöös teiste valdkondade ja asutustega. Seega tuleb NEET-noortele toetusmeetmeid luues arvestada olemasolevate ja planeeritud ettekirjutustega, mis oleksid kooskõlas ega välistaks üksteist. Kui seda ei ole tehtud, võib koostöö omakorda põrgata institutsionaalsete barjääride vastu, mille tagajärjel ei ole võimalik nooreni jõuda või teda ühiselt toetada.38 NEET-noorte sihtgrupi puhul võib valdkondadevahelise koostöö vältimine ja spetsialistidelt vaid oma asutusepõhiste tegemiste ja eesmärkide ning suuniste täitmise eeldamine raskendada noortel vajaliku toe saamist.39 Sekkumismeetmetest ei piisa kui ei toetata olemasolevate noorte konkreetseid esma- ja baasvajadusi. Seega tuleb juhtumite samaaegse lahendamise puhul jälgida, et suunistega ei kaasneks piirangud koostööks.40 Neljandaks teguriks on kommunikatsioon ja maine. On oluline, et noored ja noortega töötavad valdkonnad on kogukonnale kommunikeeritud positiivses võtmes.

Küsimus 6: Kas ja kuidas tööd hinnata? Oluline on kokku leppida, kuidas hinnatakse tugiteenuses osalenud osapoolte rolli ja mõju noorte toetamisel. See võimaldab märgata valdkondlikku lisaväärtust põhitulemuste kõrval ja hinnata tegevussuundi elluviivate valdkondade poliitika mõju noortele ja tugisüsteemi eesmärkide täitmisele41. Selline lähenemine võimaldab otsustustasandil paremini esile tuua erinevate valdkondadega seotud poliitikaid ja neid ka tunnustada. Ühtlasi võimaldab tegutsemispõhimõtete ühtlustamine leida rohkem kompetentseid spetsialiste sest rohkem osapooli on valmis noori toetama. See võimaldab näha üldist pilti ja teha selle alusel õigeid poliitilisi järeldusi vajalikkuse ja arendustööde osas. Küsimus 7: Kas pakutavad teenused on laiapõhjalised ja erinevate sihtgruppidega arvestavad? Mitmed uurijad on leidnud, et tänased NG sekkumised Euroopas on olnud tõhusad eelkõige aktiivsemate noorte suunas ja aidanud vähe kaasa haavatavate noorte leidmisele ja toetamisele.42 Eesti sihtgrupi olemuse täpsem määratlemine ja andmete kvaliteedi tõus võimaldab jõuda Eestis rohkem tuge vajavate noorteni. Seega on vajadus esmalt teada, kes KOV piirkonnas elavad ja millised on olnud nende takistused ja tegelikud vajadused. Selleks on täna loodud Noortegarantii tugisüsteem, mis võimaldab KOVidel kaks korda aastas osaleda seires, mille tulemus saadaks nimekiri noortest, kes ei õpi ega tööta. Küsimus 8: Kuidas luua teenuseid, mis pole liiast sildistavad? Probleemiks võib saada ka NEET-noore sildistav kuvand, mille on konstrueerinud ühiskond ja mis paneb teenusepakkujad keerulisse olukorda, sest osaliselt ei saada kontrollida, millise hoiaku noor riikliku abi osas võtab. Sotsiaalne 38 Kolouh-Soderlund, L. (2013). 10 reasons for dropping-out. Nordic Welfare Centre. 39 Beck, V. (2015). Learning providers’ work with NEET young people. Journal of Vocational Education & Training, 67(4), 482-496. 40 Mascherini, M., & Ledermaier, S. (2016). Exploring the diversity of NEETs. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 41 Petmesidou, M., & Menéndez, M. G. (2019). Policu transfer and innovation for building resilient bridges to the youth labor market. Youth Labor in Transition, 163. 42 Hämäläinen, K., Hamalainen, U., & Tuomala, J. (2014). The labour market impacts of a youth guarantee: lessons for Europe?. Government Institute for Economic Research Working Papers, (60).

13

ja kultuuriline süsteem paneb aga inimese teatud viisil käituma ja loob hoiakuid.43 Noore varasemad negatiivsed tööeluga seotud kogemused võivad mõjutada tema motivatsiooni hõivesse tagasi tulemiseks.44 Tegevussuundadele etteantud erinevate suuniste tõttu on sildistamise vältimiseks oluline jälgida ühiskonnale suunatava kommunikatsiooni ja tulemuslikkusega seotud teabevoogu, et teenuste pakkumine ise ei häbivääristaks kedagi, sest NEET-nooreks olemine ei ole negatiivne ja riigile alati probleemne. Teenuse loomisel ja kommunikeerimisel noortele peab arvestama45, et noored on NEET-staatuses erinevatel põhjustel ja enamasti ajutiselt. Kui teenuste reklaamimisel ja noortele pakkumisel teenuseid liiga palju liigitada, võib see tuua kaasa uue probleemi46, sest pakutavad teenused võivad olla limiteeritud ega pruugi sel põhjusel vastata sihtgrupi esmavajadustele. Küsimus 9: Kas pakutavad teenused on kvaliteetsed? Mis on kvaliteetne teenus? Oluline on jälgida teenuste kvaliteeti, mis avab noortele uusi võimalusi47. Teenuse kvaliteeti tõlgendatakse erinevatel tasanditel erinevalt. EK suuniste alusel on tugiteenuse kvaliteet seotud teenuse pakkumise kiirusega. Uurijad on soovitanud hinnata kvaliteeti ka selle alusel kas noortega töötavatel spetsialistidel on pakkuda teenuseid, kuhu noori suunata48. Tähelepanu osutamine teenuste olemasolule on sama oluline kui kvaliteedi üldine arendamine. Teenuste olemasolu noortevaldkonnas saab hinnata 2010. aastal loodud Noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli49 toel, mis võimaldab hinnata erinevate teenuste ligipääsetavust ja kättesaadavust lisaks ka noorte vaatest. Noortekeskuste töö hindamiseks saab kasutada Noortekeskuste Head Tava.

ÜLDISED SOOVITUSED teenuste loomisel või arendamisel (Joonis 5) 1. Mõelda läbi, kas on võimalik koostada omavalitsuses NEET-noorte strateegiline

valdkonnaülene plaan, milles on igal valdkonnal oma vastutusala. Selle järgimine toimuks ühiselt või ühiste põhimõtete alusel, et saada teemast terviklik pilt. Ühtlasi tuleks seda ühiselt kogukonnale kommunikeerida.

2. Võimalusel koordineerida KOVis NEET-noortega seotud tegevussuundi valdkondade ja rahastuste üleselt, et saada teemast tervikpilt, sh jagada avalikkusega infot ühiselt saavutatud tulemuste ja tegevuste mõju kohta.

3. Võimalusel vaadata üle seotud strateegilised dokumendid, et vältida temaatilist, keelelist või mõistelist killustatust või need kooskõlastada.

4. Koostöös partneritega määratleda, milliseid teenuseid on kindlasti vaja pakkuda valdkonnaüleselt ja millist kompetentsi nende teenustega seotud spetsialistid vajavad.

43 Ajzen, I. (1991). The Theory of Planned Behavior. Organizational Behavior and Human Decision Processes, 50, 179-211. 44 Simmons, R., Russell, L., & Thompson, R. (2013). NEET young people and the labour market: working on the margins. 45 Suttill, B. (2017). Self-identities of young people on a course for those who are not in education, employment or training (Doctoral dissertation, School of Management). 46 Passey, D., Williams, S., & Rogers, C. (2008). Assessing the potential of e-learning to support re-engagement amongst young people with Not in education, employment or training (NEET) status: An independent research and evaluation study. Overview report. Becta, Lancaster. 47 Beck, V. (2015). Learning providers’ work with NEET young people. Journal of Vocational Education & Training, 67(4), 482-496. 48 Samas. 49 Eesti Noorsootöö Keskuse koduleht. (2019). Noorsootöö kvaliteedi mudel. /

14

5. Kaasata tegevussuundade arendamisse järjepidevalt erinevaid osapooli, sh neid, mis hetkel otseselt teenuseid ei paku. Selle eesmärgiks on, et nad saaksid anda oma sisendid ja kaasata võrgustiku, mis aitavad kaasa üldiste eesmärkide täitmisele.

6. Kohalikul tasandil juhtumite kiiremaks lahendamiseks võimalusel ühtlustada valdkondadevahelisi tööpõhimõtteid ja analüüsida, kas seotud tegevuste spetsialistide töötingimused vastavad sihtgrupi vajadustele.

7. Parema arusaama tagamiseks täpsustada ja kommunikeerida selgemalt, millised tegevused on omavalitsuses NEET-noortele suunatud.

Joonis 5. Tugiteenuse vajalikud kokkulepped Allikas: H. Paabort (2019) 50 Kokkuvõtteks saab välja tuua, et teenuse pakkumise aluseks on ühine arusaam osapoolte rollist ja mõjust eesmärgi täitmisel; kvaliteetse teenuse disaini ja ühtse kuvandi loomise aluseks on ühine arusaam probleemi olemusest ja selged valdkondlikud kokkulepped selle arendamisel; tulemusliku töö aluseks on seotud osapooltele antavad selged suunised ja arendustöö aluseks on arusaam tulemuslikkusest ja selle kirjeldamisest.

50 Paabort, H. (2019). NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamist Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

15

2.3 Noore jõustamine

NEET-noortega kontakti saavutamisel on oluline luua isiklikud ja usaldavad suhted noorte ja nende nõustajate vahel, kuna see on tõhus vahend neid hõivesse saamiseks.51 Paljudele inimestele on noorukiiga väljakutseid pakkuv arenguperiood. Eelkõige kogevad noored mitmeid psühholoogilisi riskifaktoreid nagu madal enesehinnang, lootusetus, traumad, negatiivsed eakaaslaste grupid, mis võivad viia antisotsiaalse käitumiseni sh uimastite tarvitamine, vägivald, kuritegevus, varajane seksuaalelu. Noorukiiga pakub dünaamilisi arenguvõimalusi, mis suurendavad noorte tugevusi ja seeläbi suurendavad võimalusi positiivseteks väljunditeks. Sekkumised, mis suurendavad kaitsvaid faktoreid noorte hoiakutes, oskustes ja suhetes võivad olla kaugeleulatuva mõjuga noore võimekusele ületada ebaõnnestumisi ning kujundada edukas üleminek täiskasvanuellu.52 Jõustamine on protsess, milles on võimalused suurendada võimekust ja kindlust, õppida ja praktiseerida oskusi ning teha olulisi otsuseid. Jõustamise protsess aitab noortel arendada kognitiivseid ja käitumuslikke oskusi, mis on olulised neid ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõistmisel ning kujunemisel sõltumatuteks probleemide lahendajateks ning otsuste tegijateks53. Tugiteenuse keskmes peab olema noore jõustamine. Tuleb mõista, et noor ei ole noorsootöö või sotsiaaltöö objekt. Noorel on oma elu ja noorsootöö on tema ümber. Teenus on keskendunud mõistma erinevaid faktoreid noore ümber. Enne kui noorsootöötajad asuvad toetama noort tema otsuste tegemise protsessis, oma tee leidmisel, tuleb tundma õppida üheskoos noore olulisi mõjufaktoreid tema elus. Millised neist on olulised takistused ja millised on võimalused.

Noore maailm sõltub tema elu tingimustest, milleks on nii materiaalsed kui mittemateriaalsed asjaolud nt töötuse seisund, ligipääs materiaalsetele ressurssidele, elamistingimused, sotsiaalne keskkond, isiklik füüsiline olukord. Noorsootöö meetodeid ning nõustamismeetodeid (MI, coaching) rakendades aidatakse noorel leida sisemist motivatsiooni muutusteks, ressursside olemasolu, lahendusi. Noorsootöötaja peab ühenduma noore inimese reaalsusega. See annab võimaluse näha ja tunnetada maailma nagu noor inimene ja pakkuda talle sobivaid väljakutseid ja arendavaid kogemusi. Noorsootöötaja peab mõistma noore eluilma ja tema mõtteviisi ning oskama neid teadmisi edukalt ellu rakendada. Noorsootöötaja ülesanne aidata noortel leida tasakaal turvalisusetsooni ja paanikatsooni vahel ja leida õige õppimise tempo. Noorsootöötaja peaks julgustama noore uudisishimu, kuid jälgima ka liigse riskimisega seotud ohtusid ning aitama leida igaühe jaoks sobiva õppimise viisi.54 Tugiteenuse elluviimisel koostatakse piirkonna osapooltega koostöös noortele tugiteenuse käigus ja tulemusena pakutavate võimaluste pakett (individuaalne tugiteenus noore kaasamiseks ja motiveerimiseks) arvestaes, et pakkuda tuleb erineva ajalise kestvusega tegevusi.

51 Maguire, S., & Thompson, J. (2007). Young people not in education, employment or training (NEET)–Where is Government policy taking us now. Youth and Policy, 8(3), 5-18. 52 Morton, M.H., Montgomery, P. (2013). Youth Empowerment Programs for Improving Adolescents’ Self-Efficacy and Self-Esteem: A Systematic Review.Research on Social Work Practice, No 23. 53 Zimmermann, M.A. (2000). Empowerment theory: Psychological organizational and community levels of analysis. In J. Rappaport & E. Seldman (Eds.), Handbook of community psychology. New York: Plenum. 54 Coussee, F., Williamson, H. (2011). Youth worker, probably the most difficult job in the world. Children Australia Vol 36 No 4

16

2.4 Noorsootöö kui noore toetamise valdkond Noori toetavad institutsioonid peavad riigi või kohalikul tasandil pakkuma teenuseid noorte vajadustele, arengule ja soole sobival viisil.55 Noorsoopoliitika on üks võtmetähtsusega valdkondi, et tagada noorte sotsiaalne kaasatus.56 Kui riik ei paku noortele valikuid või ei aita kaasa noorte julgustamisele ja usalduse tekkimisele riigi suhtes, suurendab see noorte sotsiaalset tõrjutust.57 Eestis on noorsootöö eraldiseisev väljakujunenud suure arengupotentsiaaliga valdkond. Noorsootöö on oma eesmärgilt ja lähenemiselt sobiv tegevuskeskkond ka NEET-noorele. Noorsootöö seaduse järgi on noorsootöö tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.58 Tuginedes seaduses toodule on valdkonna väärtus ka NEET-noorte toetamisel just noorest endast lähtumine, tema motivatsiooni ja initsiatiivi toetav, võrdset partnerlust väärtustav, mis kõik toetavad just noore inimese mitmekülgset tema enda sisemisest potentsiaalist lähtuvat arengut. Ka noorte tugiteenustes noore arengule keskendumine on noorsootöö puhul olulisim väärtus, moodustades hariduse valdkonnaga koos noore õppimist ja pädevuste arengut toetava keskkonna. Rahvusvaheliselt on uuritud NEET- noortele suunatud erinevaid tugiprogramme ja - teenuseid59 ning on toodud oluliste märkamistena välja, et noore õppekeskkond peab erinema formaalsest keskkonnast ning noor peab tundma, et teda usaldatakse, respekteeritakse, antakse vabadust ja vastutust ning temasse ei suhtuta kui raskuse tekitajasse või ebaõnnestujasse. Oluline on jätkuv tugi ka peale esmast toetust. Nimetatud uuring rõhutab just õppimise olulisust ka väljaspool formaalhariduskeskkondi ning NEET-noorte puhul on just noorsootöös pakutavad võimalused need, mille kaudu omandada uusi oskusi ja pädevusi ning valmistada ette kas sobivale erialale õppima või tööle asumiseks. Noore sisemine kontroll, motivatsioon, teiste inimeste toetus ja enesetõhusus on olulised õpilaste valmisolekus juhtida oma edasiarengut ning nt enesejuhitud õppimist arendades peab tagama õppijale toe ja ressursid, milleks on nt tehnoloogilised lahendused, mentorlus, coaching või informatsioon.60

55 Henderson, J. L., Hawke, L. D., Chaim, G., & Network, N. Y. S. P. (2017). Not in employment, education or training: Mental health, substance use, and disengagement in a multi-sectoral sample of service-seeking Canadian youth. Children and Youth Services Review, 75, 138-145. 56 Barry, M. (2004). Youth policy and social inclusion: Critical debates with young people. Routledge. 57 Williamson, H. (2005). Young People and Social Inclusion–An overview of policy and practice. Youth Policy and Social Inclusion: Critical debates with young people, 11-27. 58 Noorsootöö seadus (2017). Riigi Teataja I 2017, 39. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS 59 Nelson, J. & O'Donnell, L. (2012). Approaches to Supporting Young People Not in Education, Employment or Training: a Review (NFER Research Programme: From Education to Employment). Slough: NFER. 60 Boyer, S. L., Edmondson, D. R., Artis, A. B., & Fleming, D. (2014). Self-directed learning: A tool for lifelong learning. Journal of Marketing Education, 36(1), 20-32.

17

Noorsootöö teenus on üles ehitatud madala lävepaku teenustele, kus puuduvad eeltingimused osalemiseks ja seetõttu tagab oma põhimõtetelt kättesaadavuse kõigile noortele. Noorsootöö võimaldab NEET-noortega töötamisel rakendada noortekeskset lähenemist, luua noorele mitmekesiseid võimalusi, olla paindlik ja väärindada mitteformaalset õpet. Noorsootöötajatelt oodatakse enam panustamist noorte oskuste ja teadmiste omandamisse, et olla edukas kahaneval tööturul. See ei taandu vaid õpetamise eesmärgile, pigem aitab ka noortel endil mõista ja hinnata oma olukorda ja noorsootöötajatel neid selles protsessis toetada. Noorsootöötajad loovad keskkondi, kus noortel inimestel on võimalus õppida. See ei pruugi vähemalt esmajoones puudutada mõne mõõdetava teadmise või oskuse õppimist, mitteformaalsete õppimisprotsesside puhul on rohkem keskpunktis noorte identiteedi areng, olukorra analüüs ja vajaduste defineerimine.61

Kogu noorsootöö jõud peitub selles, et see suudab luua noortele inimestele vaba ruumi, mida iseloomustavad turvalisus, kuuluvustunne, seotusetunne ja ühendustunne, vestluskunst, väljakutse, sõprus ja suhted, võimalused ja kogemused. Noorsootöö NEET-noort toetava valdkonnana eristub ka teistest valdkondadest sellega, et NEET-noori ei käsitleta teistest noortest eraldiseiva grupina, vaid noortel on võimalus noorsootöö tegevustest koos tegutseda ja sotsialiseeruda teiste noortega, olenemata nende staatusest hariduses või tööturul. Noorsootöö pakub ka turvalist noorsootöötaja poolt jõustatud proovimise, katsetamise ja eksimise võimalust noorte enda loodud tegevustes ja keskkondades. Noorsootöötaja tugi ei lõpe peale tegevuste sooritamist, vaid on jätkuv ka peale tegevusi ja erinevaid programme. Noorsootöötajad on tugiteenuses sarnaselt sotsiaaltöötajatele kohalikus omavalitsuses hoolivad spetsialistid, kes vajavad oma töö tegemiseks vabadust, et inimesi loovalt aidata, toetada ja jõustada. Spetsialisti roll on väärtustada ja hoolitseda noore arenguvõimaliste ja – valikute eest. Sooviga oma tööd hästi teha integreerib spetsialist oma väärtused töösse, püüab leida oma ameti tähendust ja olulisust. Spetsialist on oma töös nagu paljasjalgne abistaja. Paljasjalgne abistaja selles mõttes, et tema sammud oma tööd tehes oleksid pehmed, jätmata jälgi kliendi ellu, osates klienti toetada selliselt, et ta teeb ise oma valikud, toetudes spetsialisti suunistele.62

Noorsootöö rakendamine NEET-noorte toetamisel aitab kaasa ka sellele, et kesksel kohal on noore huvi äratamine, jõustamine, mitte niivõrd tegevustesse sundimine. Selline lähenemine võimaldab suunata oma tegevusi ka neile NEET-noortele, kes on selles staatuses omal valikul ning noorsootöö aitab neil leida just seda enda arengu- ja õpiteed. Noorsootöös ei käsitleta NEET-noor abivajajana, vaid noorena, kes läbi erinevate tegevuste võib otsida ja leida enda elu kutsumust ja rada, olla ennastjuhtivam, eneseteadlikum. Raskemas olukorras noorte puhul, kus takistuseks ei ole mitte ainult tahte või osksuste puudus, vaid on probleemid raskemad, siis toetatakse noort nende teenuste juurde jõudmisel, mis aitavad takistustest ülesaamist. Siinjuures on olulisel kohal koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga.

Noortele suunatud tugiteenused peavad olema suunatud kohalikule tasandile ehk noorele võimalikult lähedale ja tema igapäevaelu keskkonda, et võimaldada kiire ja noore igapäeva eluga 61 Coussee, F., Williamson, H. (2011). Youth worker, probably the most difficult job in the world. Children Australia Vol 36 No 4. 62 Hamer, M. (2006). The Barefoot Helper.Russell House Publishing.

18

võimalikult sobivad lahendused.

Noorsootöö sobilikkus NEET-noore igakülgseks toetamiseks on mõistetav ka riiklikku seadusraamistikku analüüsides (vt Tabel 1).

Sihtrühm 15 - 26 aastane NEET noor või NEET-noore staatuse riskis noor

Teenuse-pakkuja

Haridus-asutus

Töötukassa Noorsootööasutus KOV sotsiaalosakond

Teenuse seaduslik alus

Põhikooli- ja Gümnaasiumi-seadus

Tööturuteenuste ja toetuste seadus

Noorsootöö seadus Sotsiaal-hoolekande seadus

Lastekaitse-seadus

Piirang § 9 § 3 § 3 § 151, § 3

Sihtrühm Koolikohustus on kuni 17. aastaseks saamiseni.

Vastavalt teenustele on kinnitatud osalemise tingimused.

Noor vanuses 7-16 eluaastat. Abivajav 16-26-aastane, kes vastab tingimustele 1)-9)

Kuni 18-aastane laps.

Kommentaar Põhikooli ja Gümnaasiumi-seaduse § 9 Lg 2 toob välja, et isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

§ 3 toob välja, et teenused on loodud kõigile, kuid erisused ilmnevad iga teenuseliigi juures eraldi. Peamised sihtrühmad on töötud ja tööotsijad.

Noorsootöö seadus kus § 3 toob välja, et noor on 7-26 aastane füüsiline isik. Seaduse järgi on noorsootöö tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

Sotsiaalhoolekande-seadus toob § 151välja kriteeriumid, kes on abivajav noor. Lastekaitseseadus § 3 Lg 2 alusel peetakse lapseks iga alla 18-aastast isikut.

Tabel 1. NEET-noortega või NEET-noore staatuse riskis noorega töötamise seaduslikud alused. Allikas: Kõiv, 2020.63

63 Kõiv, K. (2020). NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil. Magistritöö. Tartu Ülikool.

19

Eelpool toodud tabel toob välja, et üldiselt seavad erinevate asutuste tööd reguleerivad seadused ka piirangud noortega tööks. Kõige enam on avatud erinevate noortega tööks just noortekeskus tuginedes oma töös noorsootöö seadusele. Võttes aluseks Noorte Tugila 2015-2020 kogemuse on järgmised noorsootööga seotud tegevused olnud noortele toetavateks tegevusteks: avatud noorsootöö (noortekeskuste üldine teenus), mobiilne noorsootöö, esmatasandi n(j)õustamine, huviringid, noortekoolitused, laagrid, malevad, osaluskogude tegevused, projektid, vabatatlik tegevus, õppekäigud, tööpraktika noortekeskuses, noorteüritused, lühiajalised töövõimalused, rahvusvaheline noorsootöö, jpm. Lisaks koostööpartneritega korraldatud tegevused, kus kasutatakse noorsootöö meetodeid. Noortekeskusi kui noorsootööasutusi on Eestis 288,64 moodustades üle Eesti ühtlase noorsootööd teostava asutuste võrgustiku. Eesti ANK liikmeskonda kuulub 01.06.2020 seisuga 205 noortekeskust.65 Need näitajad on kõnekad kinnitades võimalust läbi noorsootööasutuste tuua NEET-noortele suunatud tegevused võimalikult noore igapäeva tegevusruumi lähedale ning läbi noortekeskuste katusorganisastiooni spetsialiste jõustada ning teenuste kvaliteedi arengut toetada.

2.5 Motivatsiooni toetamine

Motiveeritud olemine tähendab olla liigutatud, et midagi teha. Inimene, kes ei tunne soovi midagi teha, sh õppida, on motiveerimata isik. Võimalik, et tema motivatsiooni tegevuseks, mis pole õppimine, käivitab mingi muu asjaolu. Mõni teine inimene aga tegutseb järjepidevalt tulemuste saavutamiseni, ehk on motiveeritud. Ryan ja Deci koostatud motivatsiooni skaalal on ühes otsas motiveerimatus, mis on isikupäratu, inimesel puuduvad sellega seosed ning sealt edasi on väline motivatsioon, kus inimest mõjutavad tegutsemisele välised huvid või karistused, aga inimene ise ei seosta end sellega. Skaala teises otsas on aga sisemine motivatsioon, millega kaasneb inimesele rõõm ja rahulolu.66 Noorsootöö roll on ka NEET-noorte puhul soodustada sisemise motivatsiooni arengut, mis paneb inimese edasi liikuma ning tagab rahulolu ning valmisoleku edasisteks sammudeks.

Motivatsiooni tagab noorsootöös eelkõige individuaalne lähenemine, mis aitab välja selgitada noore ootused ja vajadused. Olulisel kohal on noore enda poolt oma olukorra analüüsimine. Erinevates motivatsiooniuuringutes ning kaasagsetes õpistrateegiates tuuakse välja refleksiooni olulisus, kui sisemise motivatsiooni tõstja. Järjepidev ja läbimõeldud reflekteerimine toob kaasa motivatsiooni muutuse. Suutlikkus ise läbi analüüsi ja refleksiooni töötada välja uusi lahendusi viib meid lähemale autonoomsusele ja meist saavad õppijad, kes vastutavad ise oma õppimise eest ja ei sõltu teiste hinnangutest ning vaadetest. 67 Enesearengu eesmärk peaks olema see, et soovitakse end arendada ja edasi liikuda oma elus huvist ja uudishimust, mitte välisest survest. Käivitama panevaks jõuks ei ole noorsootöötaja või

64 Eesti Noorsootöö Keskus (2020). Avatud noorsootöö. Külastatud aadressil https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/avatud-noorsootoo/ 65 Eesti ANK. (2020). Tutvustus. Külastatud aadressil https://ank.ee/eesti-ank/tutvustus/ 66 Ryan, R. M., Deci, E. L. (2000). Intrinsic and Extrinsic Motivations: Classic Definitions and New Directions. Contemporary Educational Psychology, 25(1), 54–67. 67 Cottrell, S. (2013). Palgrave Study Skills, The Study Skills Handbook, , 4th edition, UK

20

lapsevanema heakskiit või siis hirm sanktsioonide eest, vaid arendusplaanides iseenda vajaduse ja huvi leidmine. See oleks parim lahendus ka õppimise jätkumisele läbi elu. Selles protsessi ei ole noor aga üksi, vaid iga inimene mõjutab tema ülesande sooritust ja saab pakkuda talle tuge. Noorsootöötaja tugevus selles protsessis tuge pakkuda on kindlasti noortepärane lähenemine ja mitmekesine tegevusvalik. Sügavamate väärtuste ja huvide elluäratamiseks on vajalik igale noorele läheneda individuaalselt, tema isiklikku maailma avastades ja selles teda käivitavate asjaolude ülesleidmisel toetada. Seda saavad teha nii lapsevanemad, noorsootöötajad, teised täiskasvanud. Zimmermann ja Pons uuringu tulemused on välja toonud seda, et kõrgemate õpitulemustega õpilased kasutasid rohkem erinevate sotsiaalsete allikate (õpetajad, eakaaslased, vanemad jt) abi. Madala saavutusgrupiga õpilased otsisid abi enamasti eakaaslastelt ja väga vähesed lapsevanematelt.68 Antud uuringu tulemus kinnitab seda, et iga inimene vajab ühe toetava täiskasvanu olemasolu, et leida enda motivatsioon tegutsemiseks. Koostöö erinevate osapoolte vahel ühe noore inimese ümber on õpimotivatsiooni hoidmisel olulise tähtsusega.

2.6 Noor kui ennast juhtiv õppija Pidev õppimine ja eneseareng peaksid olema iga noore elu loomulik osa, et leida rahulolu. Haridus, omandatud teadmised ja oskused võimaldavad inimesel teha endale meelepäraseid valikuid ja olla õnnelik. Pidev eneseareng on oluline ka muutunud töömaailmas, kus tööandjad ootavad töötajatelt professionaalsuse kasvu ning arvestades seda, et tänapäeval ei ole enam eluaegseid töökohti ühiskonna kiire muutumise tõttu, siis on muutunud ka ümberõpe igapäevaelu osaks. Nende ühiskondlike muutustega toimetuleks vajab inimene häid enesejuhtimis oskusi, sh enesejuhitud õppimise oskusi. Sotsaalseid ja emotsionaalseid oskusi, püsivust ehk järjekindlust, ettevõtlikkust, enesetõhusust, enesekontrolli ja enesejuhtimisoskusi nimetatakse mittekognitiivseteks oskusteks69 ning nende oskuste tase ennustab hariduse ja tööturutulemusi, tervist, kriminaalsust70, kuid uuringud toovad ka välja, et vähemalt pool inimese mittekognitiivsetest oskustest tuleneb kodu- ja õpikeskkonnast ja seetõttu saab neid muuta kogemuste ja sekkumiste abil, mis suurendavad mittekognitiivseid oskusi71. Eelpool toodut arvesse võttes on oluline suurendada noorte enesejuhitud õppimist, et nad suudaksid enda arengut juhtida läbi kogu elu ning seeläbi ennetada võimalikke tagasilööke. Seepärast pole ka ühekordsed tööle või kooli asumise lahendused ilma eelneva läbimõeldud analüüsita pikaajalise mõjuga ning kui need otsused pole tehtud sisemise motivatsiooni ja huvi ajel võivad kaasneda kiired tagasilöögid. Enesejuhitud õppimise ekspert Knowles'i (1975) definitsiooni järgi on enesejuhitud õppimine protsess, kus inimesed võtavad initsiatiivi teiste abiga või ilma oma õpivajaduste diagnoosimisel, õpieesmärkide sõnastamisel, inim- ja materiaalsete ressursside kindlakstegemisel õppimiseks, 68 Zimmerman, B. J., Pons, M. M. (1986). Development of a Structured Interview for Assessing Student Use of Self-Regulated Learning Strategies. American Educational Research Journal, 23(4), 614–28. 69 Valk, A. (2017). HTMi aasta-analüüs 2017. Eesti hariduse viis tugevust. Head oskused. Haridus- ja teadusministeerium. 70 Kautz, T., Heckman, J. J., Diris, R., ter Weel, B., & Borghans, L. (2014). Fostering and Measuring Skills: Improving Cognitive and Non-Cognitive Skills to Promote Lifetime Success. OECD. 71 OECD (2016). The NEET challenge: What can be done for jobless and disengaged youth? OECD Social Indicators. Society at a Glance 2016.

21

asjakohaste õpistrateegiate valimisel ja rakendamisel ning õpitulemuste hindamisel72. NEET-noorte tugiteenuse mõistes on siin oluline roll noorsootöötajal. Kerli Kõiv, uurides NEET-noorte enesejuhitud õppimise toetamist kohalikul tasandil on koostanud soovitusliku teenusmudeli (vt joonis 6) ning rakendamissoovitused ( vt tabel 3).

Joonis 6. NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil Allikas: K. Kõiv (2020) 73

72 Knowles, M. S. (1975) Self-Directed Learning. A guide for learners and teachers. Englewood Cliffs: Prentice Hall/Cambridge. 73 Kõiv, K. (2020). NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil. Magistritöö. Tartu Ülikool.

22

Soovitused asutustele tegevuste arendamiseks mudeli rakendamisel

Asutusteülesed tegevused

• Koostöökokkulepped tegevusteks. • Spetsialistide enesejuhitud õppimisega seotud koolitused. • Knowles’i (1975) enesejuhitud õppimise mudeli viie astme (õpivajaduste väljaselgitamine,

õpivajaduste ja eesmärkide sõnastamine, inimese enda ressursside tuvastamine, sobivate õpistrateegiate valimine ja rakendamine, õpitulemuste hindamine) tegevusjaotuse ning metoodikate kokkulepe asutuste vahel.

Haridusasutus kui noortele õppimisvõimalusi pakkuv enesejuhitud õppimist toetav asutus, kelle fookuses on eelkõige asutuses õppivad noored, kuid kes võimaldab ühistegevusi ka kogukonna noortele ning tagab enesejuhitud õppimise toe läbi partnerasutuste.

• Haridusasutuse poolne NEET-noorte kaasamine kooli tegevustesse, kool kui hariduskogukond. • Kaugõppe võimaluste laiendamine. • Haridusasutuses töötukassa ja noortekeskuste töötoad.

Töötukassa kui eelkõige töötule noorele suunatud asutus, mis pakub kursusi, koolitusi, riiklikke toetusmeemeid ja karjäärinõustamist.

• Töötukassa informatsiooni noortepärane esitamine. • Kaugõppe ja e-õppe võimaluste laiendamine. • Karjäärinõustamisteenuse arendamine NEET-noortele.

Noortekeskus kui igale noorele avatud asutus, mis pakub noortele teiste noortega koostegutsemisvõimalusi, pakub ja leiab koostöös kogukonnaga erinevaid mitteformaalõppe tegevusi vastavalt igaühe huvidele ja motivatsioonile, pakub personaalset õppecoachingut ning toetavaid programme enesejuhitud õppimise arendamiseks.

• Noorsootöö uute metoodikate väljatöötamine, koolitused ja materjalid. • Sotsiaalsete oskuste programmid, enesejuhitud õppimist toetavad metoodikad ja materjalid,

õppecoaching. • Lisaressurside leidmine täiendavaks töömahuks. • E-suhtluseks ning kaugtegevusteks digilahenduste arendamine.

KOV sotsiaalosakond kui spetsialistide meeskond, kes haldab riiklikke andmeid NEET-noorte registrite osas, tagab sotsiaalsed toetused ja nõustamisteenused, koordineerib koostööd noore perekonnaga ja lähedastega ning viib ellu sotsiaalse võrgustikuga või sotsiaalseid probkeeme ennetavaid või vähendavaid ühistegevusi ja koolitusi.

• Andmete tagamine ja noorega otsekontakttöö. • Juhtumikorraldaja ja noortekeskuse ühistegevuse ja rollijaotuse kokkuleppe sõlmimine. • Noortele ja nende lähedastele suunatud sotsiaalsed toetused ja tegevusprogrammid.

Tabel 2. Soovitused asutustele tegevuste arendamiseks mudeli rakendamisel.74 Allikas: K. Kõiv (2020)

74 Kõiv, K. (2020). NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil. Magistritöö. Tartu Ülikool.

23

Eelpoolt oodud mudeli lähenemist aluseks võttes saab kohalikul tasandil erinevate osapoolte koosloomes arendada enesejuhitud õppe toetust uuele tasemele.

3. NOORTE TUGILA

3.1 Tugiteenus Noorte Tugila näitel

Joonis 7. Noorte Tugila toimesüsteem Allikas: H. Paabort, K. Kõiv (2020)

Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast. Vajaduse 2015. aastal Noortegarantii loomiseks tingis noorte, kes ei õpi ega tööta, suur arv (1/3 noortest Euroopas), mis tõi kaasa liikmesriikidele majanduslikku kahju. Selleks, et NEET-noortest lähtuvaid tagajärgi ennetada, tekkis vajadus luua nn teadlik instrument, NEET-noorte toetussüsteem, mis aitaks kaasa noorte jõudmisel haridusse või tööturule (Joonis 7). Eestis leiti, et üheks toetussüsteemiga seotud valdkonnaks lisaks mitmele teisele on noorsootöö ja avatud noortekeskuste võrgustik. Läbi hanke leiti toetussüsteemi looja ja arendaja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, kelle ülesandeks oli luua toetussüsteemi raamistik ja kohaliku tasandi tugiteenus. Lisaks leida noortekeskused, kes soovivad olla seotud teenuse pakkumisega, kes omakorda leiavad vajalikud spetsialistid, tagavad töökeskkonna ja pakuvad reaalselt NEET-noortele teenust. Lähtuvalt instrumendi vajadustest tekkisid omakorda vastastikused eeldused, mida peab tagama, et teenus saaks kvaliteetselt toimida.

Noortekeskused alustasid Noorte Tugila teenuse pakkumist aastal 2015. Tegevuste elluviimist

24

rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Kui aastatel 2015-2018 toetati üle 6000 noore, siis 2019-2021 soovitakse jõuda veel ligi 6000 nooreni. Noorte Tugila spetsialistid asuvad 2020. aastal erinevates maakondades üle Eesti, va Hiiumaa ja Harjumaa. Käesolevat teenust teostatakse 38s, ehk 48% kohalikus omavalitsuses. Aastatel 2019-2021 teostab teenust 25 juhtivat noorsootööasutust. Tallinnas teostab noorte tugiteenust Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (Hood Sisse!). Hiiumaal on võimalus koostööks Haapsalu Noorte Tugilaga.

Arvestades NEET noorte staatuse riskifaktoreid, milleks on haridus, immigratsioon, erivajadused, vanemate lahutus, töötud vanemad, rahaliste võimaluste piirang, elukoht, siis teostajad on ette valmistunud selleks, et tööd tuleb teha suures osas noortega, kellel puudub kodune tugi ja kes elavad suurlinnadest, kus on koolid ja töökohad, eemal ning esmaseks valikuks on alati haridusvõimaluste leidmine, mis võimaldab tagada edukama liikumise tööturul. Seega on teenuse peafookuses eelkõige haavatavamas olukorras, haridusest ja tööturult kõrvalejäänud noored. Nende tagasitoomiseks kogukonna- ja ühiskonnaellu keskendutakse esmalt NEET ja tõrjutuse riskis olevate noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi võrgustiku sekkumise kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Tugiteenuses toetutakse sotsiaalpedagoogika põhimõtetele, mis toetavad laste ja noortega toimuvat noorsootöö keskkonnas viisil, mis tagab nende heaolu, vabaduse ja õnnetunde ühistegevuses. Sotsiaalpedagoogilises lähenemises on kesksel kohal suhted ning seetõttu peetakse eriti tähtsaks kuulamist ja eneseväljendamist, samuti meeskonnatööd ja toetavat võrgustikku noore eluilmas, lapse/noore loovust.75 Sel põhjusel on tegevused sellised, mis on noortele jõukohased ja huvipakkuvad, loovust arendavad ja noorte tugevusi esiletoovad; põhjalik ja jätkusuutlikkust tagav töö noorsootöö tegijate ja võrgustikuga koolituste, mentorluse, lapse eluilma tundmaõppimise teoreetilise õppetegevuse, praktiliste näidete ja eneserefleksiooni toel. Keskmes on noor tänases hetkes, tema huvid ja soovid. Tegevustes lähtutakse sellest, milliseid oskusi lapsed ja noored soovivad endas arendada. Nad osalevad ise oma tegevuste kujundamisel. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad Tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega. Noorsootöötaja on osa noore haridustee jätkamist või tööturule sisenemist soosivast võrgustikust. Iga noor osaleb teenuses oma vajadustele vastavalt kuni pool aastat. Osalusaja lõppemisel hoitakse noorega kontakti veel vähemalt kuue kuu jooksul. Ülioluline on tegeleda nii olemasolevate NEET-noortega kui ka nende kogemusi arvesse võttes ennetada uute NEET-noorte teket, aidates noortel juba varases eas avastada oma anded ning neid arendades toetada noori nende eneseleidmise ja eneseteostuse teel. Juhtumite loogika dokumenteeritakse Noortekeskuste Logiraamatus, mis annab hea ülevaate noore väljakutsest sisenemisel tööellu ja võimaldab teenust pidevalt arendada.

75 Petrie, P., 2005. Schools and support staff: applying the European pedagogic model. Support of Learning, vol. 20, no. 4.

25

Tugiteenuse lahutamatuks osaks on:

1. Eesti ANK poolt tagatav juhendajate tugi- selle tegevuse raames pakutakse tuge noortega töötavatele spetsialistidele, et vältida tööga kaasnevat stressi ja läbipõlemist. Tegevustena pakutakse töönõustamist ja juhtumite arutelu vähemalt 3 korda aastas. Tegevuskava raames tagatakse, et NEET-noortega töötavad spetsialistid osalevad vajalikus koolitustegevuses oma pädevuste suurendamiseks.

2. NEET-noortega töötavatele asutustele ja nende spetsialistidele, sh KOV spetsialistidele ja teistele teenuste pakkujatele korraldatakse infopäevi või koostööseminare.

3. Kommunikatsioonikava alusel elluviidav teavitustegevus nii noortele kui avalikkusele kohalikul ja üleriigilisel tasandil.

4. NEET-noorte olukorda mõjutavate tegevuste ja meetodite tutvustamine seminaride ja konverentsi kaudu.

5. Teenuse analüüs ja tagasiside kogumine noortelt.

Kolleegilt kolleegile toetuse pakkumiseks soodustatakse tööjälgimisprogrammi rakendamist. Töö jälgimise üheks osaks on kuni nädalane töövarjuprogramm lähipiirkonnas tegutsevas NEET-noorte teenust rakendavas keskuses ja teiseks osaks on koostöös noorsootöö spetsialistiga kogetu analüüsimine, tekkinud küsimuste, ootuste ja kahtluste arutelu ning kogemuse põhjal ettevalmistus koolitusprogrammiks ning teenuse enda rakendamiseks.

Noorte Tugila teenust ellu viivaid keskusi on teavitatud, et säilitada tuleb erinevaid audio-, foto- ja videomaterjale, mis on käesoleva tegevuse osas olulised ning koguda noorte tagasisidet. Kui NEET-noorte sihtgrupis võib esineda juhtumeid, kus noor ei soovi enda isikut avalikustada ning olla jäädvustatud audio-, foto- või videomaterjalile, siis noore sellekohase sooviga arvestatakse.

Meetme "Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu" vahehindamise raport76 toob välja, et tugiteenus Noorte Tugila on eesmärgipärane ja asjakohane tegevus. Lisaks planeeritule on Noorte Tugila tegevus mõjutatud positiivselt suurt hulka noori, kes küll ei olnud NEET staatuses, kuid kelle puhul oli suur risk sinna langeda. Seega on Noorte Tugila tegevus avaldanud positiivset mõju laiemalt ka noortele, kes ei kuulu teenuse otsese sihtrühma hulka, mistõttu on tegevust hinnatud üle ootuste eesmärgipäraseks ja asjakohaseks.

2020. aastast on Eesti ANK Noorte Tugila meeskond kaasatud kahte EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 poolt toetatud rahvusvahelisse koostöösse. Esmalt 9 riigi uurijate vaheline projekt “Urban PoLicy Innovation to address inequality with and for Future generaTions (UPLIFT)”77 (2020-2022), mille eesmärk on luua koostöös uurijatega uuenduslikud lähenemisviisid erinevate väljakutsetega noortele (nt noored, kes ei õpi ega tööta, sisserännanud, eluaseme mured, madal haridus jmt), arvestades eelkõige suurlinna teguritest lähtuvaid mõjureid. Selleks arendatakse edasi noortele suunatud tugiteenuste tegevusi sh “pehmete oskuste” 76 Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu. (2020). Haridus- ja Teadusministeerium. 77 https://ank.ee/projektid/uplift/

26

programmi noortele, kes ei õpi ega tööta. Käesolev juhend on üks osa arendustööst, mille põhjal valmib lõpuks veebipõhine tööriist institutsioonidele, kes soovivad oma töö kaudu toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Teine rahvusvaheline koostöö on osalus COST-võrgustiku “Rural NEET Youth Network: Modeling the risks underlying rural NEETs social exclusion (COST Action CA18213)”78 uurimisalgatuse töös, mis toetab uurijate ja innovaatorite võrgustikku maapiirkondade NEET-noorte tugimeetmete info ja arenduste osas. Võrgustik seob hetkel 27 riigi uurijaid, praktikuid, innovaatoreid, kes tegutsevad koos perioodil 2019-2023 ühiste eesmärkide nimel.

3.2 Tugiteenuse Noorte Tugila tööpõhimõtted

1. Madala lävepaku teenus, mis on avatud noortele vanuses 15-26 nende vaba tahte alusel; 2. Puuduvad eeltingimused osalemiseks; 3. Tagab noorte isikuandmete konfidentsiaalsuse; 4. Tugi tagatakse ka olukorras, kus noor ei soovi oma isikuandmeid avaldada; 5. Tagab toe noorele võimaluse kohtuda temale sobilikus avalikus ruumis ja kodukohale võimalikult

lähedal; 6. Põhineb noorsootöötaja ja noore vahelisel usalduslikul suhtel, kus spetsialist loob arendava keskkonna

ning määrab koos noorega selged eesmärgid ja piirid; 7. Tunnustab individuaalset või grupitööd; 8. Põhineb õpikogemusega seotud pakkumistel; 9. Võimaldab saada hinnangutevaba sotsiaalset suhtlemist; 10. Avatud uuendustele ja arvestab erinevate ühiskonnas tekkivate piirkondlike väljakutsetega (riskidega); 11. Ajas ja valikutes paindlik; 12. Ellu viidud professionaalsete noorsootöötajate poolt; 13. Vastutab vastastikusel kokkuleppel teenuses oleva noore ümber oleva tugimeeskonna juhtimise eest

kaasates sinna vajaduspõhiselt teiste valdkondade spetsialiste ja/või vabatahtlikke; 14. Sekkub olukorras, kus noor peab saama tuge tööelu või haridusega tekkinud probleemide ja raskuste

lahendamisel; 15. Kasutab mitteformaalse ja informaalse õppe meetodeid ning kohandab need vastavalt protsessis või

noortel tekkinud vajadustele; 16. Kasutab noorteni jõudmisel või toetamisel noorsootöö võimalusi; 17. Aitab kaasa noorte ande realiseerimisele arendades nende oskusi ja teadmisi pakkudes

erinevaid/mitmekülgseid tegevusi/teenuseid; 18. Soodustab noortes vastutustunde tekkimist läbi kindlate ja selgete piiride, ebaõnnestumise korral annab

tagasisidet tagajärgedest, kasutades avatud dialoogi põhimõtet; 19. Noortega seotud olukordades, kriisis, küsimustes ja/või muutustes on empaatiline, vastuvõtlik, paindlik

ja positiivne; 20. Põhineb holistilisusele ehk ühe ukse teenusele, mis on spetsialistidest koosnev võrgustik, kellel on

tagatud valmisolek olenemata esimese kontakti asukohale suunata noor sobiva teenuse juurde; 21. Tagab noortele vajadusel nn teise võimaluse ehk võimaldab koostöös partneritega keskkondi

eksperimenteerimiseks ja kasutab seda õppeprotsessides ilma inimese üle hinnangut andmata; 22. Võtab aktiivse rolli noorte vajaduste ja huvide esindamisel ja edendamisel; 23. Rõhutab tegevuste käigus tekkiva vastastikkuse aususe/austuse olulisust ning läbi dialoogi toetab noori

lugupidava suhtlemise tekkele eakaalsastega ja ühiskonnaga;

78 https://ank.ee/projektid/rural-neet-youth-network-modeling-the-risks-underlying-rural-neets-social-exclusion/

27

24. On teadlik oma positsioonist teiste noortega seotud asutuste/valdkondade seas ja tagab/säilitab aktiivse koostöö noortega tegelevate institustioonide/isikutega;

25. Väärtustab noorte ja koostööpartnerite poolt saadud tagasisidet, et jälgida/seirata ja hinnata oma tööd; 26. Kirjeldab, selgitab ja edendab oma tööd avalikkusele professionaalselt.

3.4 Noorte Tugila teenuse lühikirjeldus Noorte Tugila teenuse keskmes on noorsootöö (loe lk 16), noore jõustamine (loe lk 15), noore motivatsiooni toetamine (loe lk 19) ja noor kui ennast juhtiv õppija (loe lk 20). Teenuse loogika saab jagada üldises plaanis kuueks erinevaks etapiks, millele eelneb ka nn eeletapp- raamistiku loomine, et teenust oleks võimalik pakkuda (loe lk 10) ja põhimõtted (loe lk 26), mille alusel on disainitud lõplikud lähenemised. Siinkohal on oluline välja tuua ka sotsiaalruumi analüüs, mille väljundiks on koostöös erinevate seotud osapooltega koostada piirkonna tegevuskaart (loe lk 34). Esimene etapp on seotud noorte leidmisega. Selleks kasutatakse erinevaid võimalusi nagu mobiilne noorsootöö (loe lk 36), koostöö KOViga Noortegarantii tugisüsteemi toel (loe lk 9), erinevad noorsootöö võimalused (avatud noorsootöö, laagrid, malevad, projektid jmt) (loe lk 15), ühistegevused ja ühislahendamised võrgustikus (loe lk 37) ja teavitustöö. Teavitusöö sisaldab endas nt reklaame; trükimeedia, raadio ja televisiooni võimalusi ning osalusi messidel. Kõik võimalused va teavitustöö on aktiivsem kontaktiotsija noorega pigem spetsialist (loe lk 29), teavitustöö tulemusel jõuab noor üldises plaanis ise teenusesse. Saavutanud esmase kohtakti noorega kas siis läbi kohtumise, vestluse internetis või vahendaja kaudu saab spetsialist edasi minna juba individuaalset lähenemist rakendades ja valides edasiseks suhtluseks noorele sobivaima viisi – telefoni, sotsiaalmeedia, skype´i, kohtumised, grupikohtumised vms. NEET-noorteni jõudmise viisid on maa- ja linnakogukondades erineva efektiivsusega. Teine etapp on seotud noore tausta, takistuste ja vajaduste kaardistamisega. Selle tulemusel selgub noore enda eluilma mõistmine. Oluline on teada, kuidas nad tajuvad enda tegevuskeskkonda, võimaldades edasises töös arvestada ennekõige noort kui iseseisvat indiviidi tema kogemuste, vajaduste ja soovidega. Selgub kas noor vajab toetamiseks individuaalset (loe lk 37) või grupitegevuste võimalusi (loe lk 38). Kolmas etapp on seotud koosloomes noore ja vajadusel teiste osapooltega lahendusstrateegia loomisega. Oluline on seada kaugem eesmärk (nt tasemeõppesse jõudmine) ja selleks panna paika lühemad eesmärgid (nt arusaam, et soovitud teema huvitab), mida saab lahendada eelkõige antud teenuse kaudu (nt vabatahtlik tegevus või vastavasisulise töö jälgimine kohalikus ettevõttes). Valikute leidmiseks kasutatakse piirkonna tarbeks koostatud tegevuskaarti (loe lk 34), mis aitab noorel leida omale sobiv lahenduse ja tegevust pakkuva osapoole. Lisaks selgub noorega ajaline plaan ja töö intensiivsus ehk siis kas noor vajab nn igapäevast mentorit või pigem väikest tõuget. Neljas etapp on ühise strateegia elluviimine. Noor on teinud valiku, kelle toel ja mis tegevuse kaudu on ta soovinud tuge saada ja osaleb selles. Noorte Tugila puhul saab lahendus olla ka noorsootöö ja/või noortekeskuse sisene või koostöös teiste osapooltega nagu nt Töötukassa teenused, haridusasutuste võimalused, sotsiaalvaldkonna teenused, üldised tugiteenused (nt psühholoog jmt), tööelu tegevused (nt ettevõtete võimalused) ja erinevad programmid. Oluline on noore jaoks spetsialisti olemasolu ja/või mentorluse (loe lk 40) jätkumine ka siis, kui noor liigub toetava tegevuse kaudu noortekeskusest välja, teiste koostööpartnerite teenuste juurde.

28

Kui noor on osalenud teenuses vähemalt 4-6 kuud, tehakse vahehindamine (loe lk 41), et olla kindel valitud strateegias. Vajadusel saab koostöös ja noore nõusolekul pakkuda uusi lahendusi. Viies etapp on periood, kui noor on tugiteenusest väljunud. Noortegarantii tegevuste puhul on ette nähtud hoida kontakti (loe lk 41) või jälgida noore tegemisi vähemalt kuus kuud, et olla kindel, et noor jõuab soovitud tulemuseni. See on ka periood, kus hinnatakse, kas noor vajab teenusesse tagasi tulemist ja lisatoetust mõne lisategevuse kaudu. Enamjaolt hoitakse teatud distantsi, et noor ei jääks teenusest sõltuma vaid muutub aina enam ennast juhtivamaks (loe lk 20). Kuues etapp on periood, kui noorel on kuus kuud teenusest väljumisest, et analüüsida (loe lisa 41) ja hinnata valitud teenuse tulemuslikkust. Kuigi Noortegarantii puhul on ette antud kindlad tulemuslikkuse indikaatorid (tööl, tasemehariduses, praktikal, töökohapõhine õpe), on Noorte Tugila puhul oluline välja tuua ka tulemuslikkus, mis on seotud ebasoodsast olukorrast väljumise ja osalusega süsteemses noorsootöös. Teenus dokumenteeritakse ja kuuenda etapi raames küsitakse ka osalenud noortelt tagasiside, et selle alusel arendada teenust veelgi noortele sobilikumaks ja efektiivsemaks. Sellest tulenevalt on teenus pidevas arenemises. Noorte osalus teenuses on erineva ajalise pikkusega. Varasem Noorte Tugila kogemus perioodil 2015-2018 on näidanud, et rohkem, kui 45% noortest vajavad teenust kauem, kui 4- 6 kuud. Eelkõige on see seotud teenuse põhimõtetega, mis on suunatud keerulisemas olukorras olevate noorte toetamiseks. Seega on see tulemus eeldatav. Põhjused, miks noored vajavad kauem teenuses olemist tuleneb juhtumi regionaalsest asukohast, noore enda olukorrast ja teenuste olemasolust piirkonnas. Esmalt on tegemist erinevate juhtumitega, kus iga noore puhul on tegemist unikaalse probleemiga.

Joonis 8. Noorte Tugila teenuse loogika Allikas: H. Paabort, K. Kõiv (2020)

29

Jooniselt 8 on leitav Noorte Tugila teenuse loogika ja periood 2015-2020 juhtumite peamised märkamised protsentide lõikes. See näitab, et 8533 juhtumi alusel on enim jõutud teenusesse võrgustikutöö (43%) ja mobiilse noorsootöö (28%) kaudu, enim juhtumeid on lahendatud koostöös haridusasutuste (22%) ja Eesti Töötukassaga (17%). Suurem osa noortest on jõudnud kas tööle (41%) või haridusse (36%). Vaid 2% noorte puhul on 6 kuud hiljem hilisemast kontaktist hoidutud või ei soovita spetsialistile avaldada, milline on olnud teenuse mõju ja peamine tulemus.

Noorte Tugila töö tagamiseks on arvestatud, et 1,0 koormusega spetsialist jõuab kuus vähemalt 30 erineva intensiivsusega kontaktini. Talle on tagatud töötasu, töövahendid, tööruum, transpordi- ja telefonikulude katmine. Lisaks tagab kvaliteetsema töö kiireloomuliste ja noorte vajadustest tulenevate ettearvamatute kulude nagu nt riigilõiv, transport, tee pakkumine ja koolituste/ühistegevuste korralduskulude võimaldamine. Lisaks nimetatud kuludele on vajadus, et piirkonnas on olemas vajalikud tugi- ja teised teenused, kuhu on noort lisaks noorsootöö tegevustele võimalik suunata. Lisateenused, mida Noorte Tugila 2015-2020 perioodil on vajatud, on näiteks lapsehoid, psühholoog, võlanõustamine, info- ja karjäärinõustamine, leinanõustamine, sõltuvusainete taastusprogrammid, sotsiaalprogrammid, pereteraapia ja üldised hariduse, tööturu või sotsiaalvaldkonna toetused/ teenused. Kui teenuseid on piirkonnas vähe või need on tasulised, on vajadus rahalisteks lisaressurssideks.

4. SPETSIALIST

Tugiteenuse teostamise võtmeisikuks on noorsootöötaja ja tema pädevus ning tahe noortega töötada.

NEET-noorte tugiteenuse noorsootöötaja teadmised ja oskused peavad vastama kutsestandardi noorsootöötataja 6. tasemele.79 Töötajal peavad olema eelteadmised ja/või kogemused teenuse töö organiseerimiseks, noorteinfo vahendamiseks, noorte nõustamiseks, võrgustikutööks, suhtlemiseks avalikkusega, turvalise keskkonna arendamiseks, noortevaldkonna arendamiseks, enesearenduseks. Noorsootöö meetodite tundmine noortega kontakti leidmiseks ja kontakti hoidmiseks, noorte maailma sobituvate tegevuste organiseerimiseks on NEET-noortega töös väga olulised. Spetsialistid, kes tegelevad teistes valdkondades NEET-noortega peavad jälgima seda, kas nende ettevalmistus on vastav noorsootöötaja kutsestandardile. Vajadusel tuleb riiklikult välja töötada NEET-noore tööks sobiva osakutse.

4.1 Spetsialisti ettevalmistus ja koolitusvajadus Noorsootöö seaduse järgi on noor 7-26-aastane ning noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.80 Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega

79 Kutsestandard. SA Kutsekoda. http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452122/pdf/noorsootootaja-tase-6.4.et.pdf /13.04.2017/ 80 Noorsootöö seadus (2017). Riigi Teataja I 2017, 39. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS

30

seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.81 Sotsiaaltöötaja kutsestandardis on välja toodud, et sotsiaaltöö edendab inimeste heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni kui ühiskonna/kogukonna tasandil. Sotsiaaltöös on tähtsal kohal sotsiaalne õiglus ja inimõigused, kollektiivne vastutus ja erinevuste austamine. 82 Ühiskondlikuks diskussiooniks on olnud, et kas NEET-noorte toetamine on noortevaldkonna või sotsiaalvaldkonna ülesanne. Käesoleva juhendi autorid tuginedes NEET-noortega elluviidud töö kogemusele tuginedes saavad välja tuua, et noore mitmekülgset arengut toetavad tegevused toimivad noorsootöös, arenguks vajalike sotsiaalste takistuste ületamise abimeetmed on sotsiaaltöö osa. Järgnevalt on toodud võrdlusena noorsootöö ja sotsiaalhoolekande põhimõtted tulenevalt seadustes sätestatule:

Noorsootöö83 Sotsiaalhoolekanne84

1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;

2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;

3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;

4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise,

sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud

võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;

4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;

5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

Tabel 3. Noorsootöö ja sotsiaalhoolekande põhimõtted. Allikas: tabel autori koostatud Noorsootöö lähtub noore huvist, valmisolekust, vajadusest eesmärgiga arendada oskusi ja anda uusi teadmisi, sotsiaalhoolekanne lähtub inimese vajadustest, eesmärgiga tagada inimese heaolu, iseseisev toimetulek. Need ei ole kaks vastanduvat valdkonda, vaid teineteist täiendavad, mis 81 Sotsiaalhoolekande seadus (2019). Riigi Teataja I, 2019, 3, 155. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019155 82 SA Kutsekoda (2019). Kutsestandardid: Sotsiaaltöötaja, tase 6. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10536213 83 Noorsootöö seadus (2017). Riigi Teataja I 2017, 39. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS 84 Sotsiaalhoolekande seadus (2019). Riigi Teataja I, 2019, 3, 155. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019155

31

NEET-noore toetusprotsessi kohalikul tasandil peavad moodustama ühtse terviku, milles noorsootöö pakub noorele arendavaid tegevusim et toimuks motiveeritud edasiliikumine ning sotsiaaltöö rakendab abistavaid meetmeid inimese igapäevaelu toimetulekul ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Eelpooltoodut arvesse võttes saab vaadata ka täpsemalt spetsialistide ülesannetele ja ootustele professionaalseks tööks võttes aluseks kehtivad kutsestandardid. Kutsestandardite võrdlus töö iseloomustamisel toob esile nende erisused ning sarnasused. Erisus ilmneb eelkõige sihtrühma loetelus, kus sotsiaaltöötaja sihtrühmana pole nimetatud noori tervikuna, kuid noored võivad kuuluda teiste nimetatud sihtrühmade alla. Seega ei ole sotsiaaltöötaja töö teadlikult spetsialiseerunud noorele kui sihtrühmale, vaid kui kindlal põhjusel abivajajale. Mõlemate spetsialistide töö on inimese jõustamine ja heaolu tagamine, kuid erinevus seisneb selles, et sotsiaaltöö eesmärgiks on sotsiaalse muutuse tagamine ning noorsootöö eesmärgiks on inimese isiksuse mitmekülgne areng. Mõlema spetsialisti töös peetakse oluliseks valdkondlikku teavitustööd ja valdkonna arendamist, võrgustikutööd, meeskonnatööd.

Noorsootöötaja kutse tase 685 Sotsiaaltöötaja kutse tase 686

Töö kirjeldus ja sihtrühm

Noorsootöötaja tegeleb noorsootöö korraldamise ning noorsootöö organisatsioonide ja/või asutuste juhtimisega. Noorsootöötaja töö sisu on individuaalne töö noore ja noortegruppidega,