Nr. 136 Juuni 2009

Hea talgutel

osalenu!Edastame Teile kultuuri-

ministri TÄNUKIRJA, mis on küll suunatud ümarlauale, kuid tänu ürituse õnnestu-mise eest kuulub Teile, kes te olite 16. mai MUINSUS-KAITSE TALGUPÄEVA kor-raldajad ja läbiviijad.

Hea meel on tõdeda, et

kogu Eestimaal on muin-sustest hoolivad inimesed valmis tegutsema ja mäles-tiste käekäigu eest seisma. TÄNAME TEID!

Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud

Austatud Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua esimees

Kultuuriministeeriumile veel tänaseni laekuv tagasiside äsja lõppenud muinsuskaitsekuu raames toimunud talgu-päevadest Eestimaa muististel on olnud väga positiivne.

Tahan südamest tänada Muinsuskaitse Ümarlaua pa-nust üleriigilise mälestiste korrastamispäeva organiseeri-misel. Talgud näitasid väga ilmekalt, et meie ehituspärandi korrastamine läheb korda tuhandetele vabatahtlikele.

Riigile on väga oluline, et regionaalselt laieneks muin-suskaitsjate kandepind. Mida rohkem on muinsusest hoo-livaid kaaskodanikke, seda tulemusrikkamad oleme oma muinsuste säilitamisel. Kahtlemata aitasid talgupäevad laiendada muinsuskaitsjate ringi. On väga meeldiv tõdeda, et korrastustöödega liitusid sajad mälestiste omanikud, ilma kelleta poleks talguid olnud võimalik korraldada. Koostöö ja vastastikune toetamine olid kindlasti ürituse õnnestumise aluseks.

Usun, et muinsuskaitse talgud saavad traditsiooniks, 16. mai talgupäev oli selleks väga innustav.

Koostöösoovidega/allkirjastatud digitaalselt/

Laine JänesMinister

Võib krohvist lõhnav, võib väga vana,võib puust, võib klaasist olla koolimaja.Kuid kooli nägu pole see, mis ees,vaid hoopistükkis see, mis kooli sees.

/Ave Alavainu/

Vahur AasakülaÄli BergmannJanis JaanisteKristi KimmelKaisa-Mari LehisMerilin PrantsusMihkel RohelpuuMarit TõnissonKarmen KukkAatos MattilaCarolyna PuisteSandra IlmjärvMarvin HelsteinMario Pardel

03. juunil kutsus linnapea vastuvõtule Võhma Gümnaa-siumi tublid õppurid ning kes on õppeaasta jooksul edukalt esinenud nii maakondlikel kui ka vabariiklikel olümpiaadidel. Kutsutud olid ka nende õpi-laste juhendajad olümpiaa-didel: Ellen Lints, Kairi Ibrus, Tõnis Tiit, Maila Juudas (laste ettevalmistamine laulupeoks ja lauluvõistluseks) ning kooli juhtkond.

Eliza Helene HüvilaSanna HärmAgnessa KoobasLilja MattilaKaroliine MoonesKristiina JaanusKadi RohelpuuKelli RandmäeKristjan VäljaotsAgnes AlasViktoria KirpuHanna Kata NormaNuppu MattilaEleri Roosman

Kristo PajuTeele VahtraKertu VillJaana LintsRiina AksenenkoJulia KirpuMarju LindmetsJaanus OoloJorma Vätsing

Täname Teid kõiki ning jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Linnapäevad toimuvad sel suvel viimasel juulikuu ning esimesel augustikuu päeval.

Nagu traditsiooniks olnud, on sellelgi korral laadaplatsil käsitöötelk, kus võhmakatel võimalus oma käsitööd müüa või teistele mõnd huvitavat käsitöötehnikat tutvustada.

Kuigi laadani on praegu veel parasjagu aega ja ehk juulikuu lehtki vahepeal tule-mas, tahan just praegu kä-sitöötegijate poole pöörduda palvega.

Kui vihmased ilmad nüüd pidevalt aiamaal olla ei lase,

siis võiks üle vaadata, mida isetehtust müügiks pakku-da. Ehk jõuab ka veel miskit valmistada. See oleks väga positiivne, nii saaksime ikka kohalikku käsitööd välja pan-na ja sellega näidata, et meie linnas käsitöötegijad täitsa olemas on (ise teame seda küll, aga teised võiks ka tea-da).

Kindlasti on laadapäeva-del vaja ka abi müügitöös. Loodan väga, et on vaba-tahtlikke, kes selleski asjas aitaks.

Kui sul on plaan oma käsi-tööd müüki tuua või tahaksid

olla abis käsitöö müümisel, siis võid juba praegu endast märku anda telefonil 5345 9012 või kirjutada luule@kool.vohma.ee.

Juulis saame ka kindlasti mingil ajal kokku. Selle kohta leiad siis teate infotulbalt või võtan ise ühendust, kui oled mulle endast enne teada andnud.

Toredaid ideid ja tegusat suveaega!

Luule Tiirmaalinnapäevade korral-

duskomisjoni liige (käsitöö)

Käsitöö linnapäevadel

23. juunil kell 19.00 Vohma linnaplatsil23. juunil kell 19.00 Vohma linnaplatsil

J A A N I P I D UJ A A N I P I D U� � Esinevad Võhma lauljad-tantsijad.Esinevad Võhma lauljad-tantsijad.� � Jaanituli süüdatakse võidutulest. Tervitab linnapea.Jaanituli süüdatakse võidutulest. Tervitab linnapea.� � Tantsuks mängib ansambel Energia solist Anneli, Tantsuks mängib ansambel Energia solist Anneli, ansamblist Päris Anny ansamblist Päris Anny

Pidu tasuta!

Pidu tasuta!Avatud puhvet.

Avatud puhvet. Piknikukorv võta ise kaasa, Piknikukorv võta ise kaasa, kohapeal vorstiküpsetamise kohapeal vorstiküpsetamise võimalus.võimalus.

� � Tantsuvaheaegadel rahvuslikud rammukatsumised.Tantsuvaheaegadel rahvuslikud rammukatsumised.

2 Võhma Linnaleht

Võhma Linnavolikogu is-tung toimus 21. mail 2009. a kell 17.00 Võhma Kultuu-rikeskuse konverentsisaalis. Istungit juhatas linnavolikogu esimees Leida Kuld, proto-kollis linnasekretär Siiri Voll.

Võtsid osa linnavolikogu liikmed: Kairi Ibrus, Kersten Kattai, Aleksandr Kirpu, Leida Kuld, Tiiu Nõmm, Helve-Kaja Oss, Ants Pihlak, Enna Tikas, Ago Vingissar, Jaan Voll ja Elke Klara Wüthrich.

Kutsututest osalesid: lin-navalitsuse liikmed Hannes Männik ja Tiina Ranne.

L. Kuld avas istungi ja teatas, et 1. ja 2. päevakorra-punkti ettekandjaks on Han-

nes Männik. Istungi päeva-kord kinnitati 9 poolthäälega.

Istungi päevakorras oli:1. Võhma Linnavolikogu

30. juuni 2006. a määruse nr 14 „Võhma linna põhimääru-se muutmine” II lugemine.

Otsustati: linnavalitsusel koostada uus eelnõu, järgmi-sel volikogu istungil pannak-se kõik parandusettepanekud hääletusele.

2. Võhma linna 2008.aasta majandusaasta aruan-de auditeerimiseks audiitori määramine.

Kuulati T. Ranne ettekan-net.

Võeti vastu (poolt 9, vastu ei olnud, erapooletuid 2) ot-

sus nr 8 „Võhma linna 2008. aasta majandusaasta aruan-de auditeerimiseks audiitori määramine”. Audiitoriks mää-rati Indrek Kruhberg.

3. Võhma linnapeale puh-kusetoetuse maksmine.

Kuulati H. Männiku ette-kannet.

Võeti vastu (poolt 8, vastu 3) otsus nr 9 „Võhma linna-peale puhkusetoetuse maks-mine”.

4. Eelarve- ja arenguko-misjoni töö aruanne.

Kuulati A. Vingissare et-tekannet. Eelarve- ja aren-gukomisjoni tegevusaruanne võeti teadmiseks.

Informatsioon.

H. Männik informeeris vo-likogu:

1) linnale kuuluva tuletõr-jeauto ZIL 130 paigutamisest AS Võhma ELKO garaaži, kuna Päästeamet ei soovi enam autot kasutada;

2) väljakuulutatud riigi-hangete seisust ja millal toi-muvad pakkumiste avami-sed.

Järgmine volikogu istung toimub 21. mail 2009. a kell 17.00 Võhma kultuurikesku-se konverentsisaalis.

Leida KuldLinnavolikogu esimees

Võhma Linnavolikogu istungil

Deklaratsioonid avalda-takse korruptsioonivastase seaduse § 15 lõike 3 alusel seaduse lisana kinnitatud ametiisiku MHD vormi järgi:

I. Üldandmed1. Ees- ja perekonnanimi2. Isikukood (ei kuulu

avaldamisele)3. Ametikoht4. Asutus (tööandja)5. Ametipalga aste ja

ametipalk (avaldatakse koos asutusest makstavate lisata-sudega)

II. Andmed vara kohta6. Kinnisvara (kuni kinnis-

tusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, dek-lareeritakse ka pooleliolevad

ehitused, ühis- ja kaasoman-diks oleva vara puhul näida-takse ametiisiku osa selles): otstarve, asukoha maakond, vald, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number (asukoha aadressi näitamata).

7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta.

8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: eminent, liik, kogus, nimiväärtus, kogu-väärtus.

9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv).

III. Andmed varaliste ko-hustuste kohta

10. Võlad pankadele ja

teistele eraõiguslikele isiku-tele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50000 krooni, kui ameti-kohal ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk dekla-reerimise ajal.

11. Muud varalised ko-hustused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmi-se kuue kuu ametipalga või 50000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta (liisin-gud, käenduslepingud, hüpo-teegid jms).

IV. Andmed muude tulude kohta

12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põ-hitöökohal, kui ametiisikul

puudub ametipalk, näidates nende suuruse; kompensat-sioonid, sh nõukogudest saa-davad hüvitised, nimetades nõukogu ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid; töövõtust ning teadus- ja õp-petööst saadavad tasud; au-toritasud; muud tulud või tulu-allikad, näidates ära, mis liiki tuludega on tegemist) (tulu suurust näitamata).

V. Andmed maksustatava tulu ja dividenditulu kohta (ei kuulu avaldamisele).

VI. Andmed abikaasa, va-nemate ja laste kohta (ei kuu-lu avaldamisele).

VÕHMA LINNAVOLI-KOGU LIIKMED:

1. Kairi Ibrus, 3. Linnavo-likogu liige. 4. Võhma Linna-valitsus. 5. Ei ole. 6. Korter. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 1. 10. Laen Swedbangast 114614 EEK. 11. Ei ole. 12. Töötasu Võhma Gümnaasiumist, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

2. Aleksandr Kirpu, 3. Linnavolikogu liige. 4. Võhma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Volkswagen Passat 2000. 8. Ei ole. 9. SEB pank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu Puurmani Gümnaasiumist, Puurmani vallavalitsusest, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

3. Kersten Kattai, 3. Lin-navolikogu liige. 4. Võhma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 1, Sampo pank arveldusarve 1. 10. Swedpank õppelaen 97758 EEK. 11. Ei ole. 12. Töötasu, õppetoetus, sõidu-toetus, stipendium Tallinna Ülikoolist, tasu Võhma Linna-volikogu töö eest.

4.Tiiu Nõmm, 3. Linnavo-likogu liige. 4. Võhma Linna-valitsus. 5. Ei ole. 6.Korter. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu Võh-ma Gümnaasiumist, pension, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

5. Helve-Kaja Oss, 3. Linnavolikogu liige. 4. Võh-ma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 2. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töö-tasu AS Viljandi Vana-Apteek Võhma haruapteek, pension, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

6. Ants Pihlak, 3. Lin-navolikogu liige. 4. Võhma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Aiamaa, korter. 7. Sõiduau-to Audi A4 1999. a, kaubik Jeraz 762V 1984. a. 8. Ei ole. 9. SEB pank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu FIE Perearst Marika Saritsa juurest, Võhma AMS esimehena, Võhma Ekraa-nist, tasu Võhma Linnavoli-kogu töö eest.

7. Enna Tikas, 3. Linna-volikogu liige. 4. Võhma Lin-navalitsus. 5. Ei ole. 6. Ela-mumaa. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 1, SEB pank arvelduskonto 1. 10. Swedbank õppelaen 25041 EEK, väikelaen 31394 EEK 11. Ei ole. 12. Töötasu Saarepeedi Põhikoolist, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

8. Ago Vingissar, 3. Lin-navolikogu liige. 4. Võhma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaad Viljan-di maakonnas kinnistu nr. 2495539, 40939, 2958239, 2681639. 7. Ei ole. 8. 402 OÜ Prenton osakut. 9. Swedbank arvelduskonto 1, Nordea

pank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu OÜ-st Prenton, tasu töö eest AS Võhma ELKO nõukogus, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

9. Jaan Voll. 3. Linnavoli-kogu liige. 4. Võhma Linnava-litsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa (ühisomand), korter (ühis-omand), garaaž (ühisomand). 7. Sõiduauto Audi 80 1993. a (ühisomand). 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE ettevõtlustulu, tasu Võhma Linnavolikogu töö eest.

10. Elke Klara Wüthrich, 3. Linnavolikogu liige. 4. Võh-ma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Aiamaa. 7. Sõiduauto Kia Joyce 2002. a. 8. Aktsiad Šveitsis. 9. Swedbank arvel-duskonto 3, SEB pank arvel-duskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu Gift Line OÜ-st, tasu Võhma Linnavo-likogu töö eest.

VÕHMA LINNAVALIT-SUSE LIIKMED:

1. Aare Järvik, 3. Abilin-napea. 4. Võhma Linnavalit-sus. 5. 16000 krooni. 6. Kor-ter (ühisomand), kinnistu. 7. Sõiduauto Ford Focus 2003. a. 8. Ei ole. 9. Swedbank ar-velduskonto 1, SEB pank ar-velduskonto 1. 10. Kodukapi-talilaen Swedbangast 61275 EEK, õppelaen SEB pangast 62500 EEK. 11. Ei ole 12.

Tasu töö eest AS Võhma ELKO nõukogus.

2. Hannes Männik, 3. Linnavalitsuse liige. 4. Võh-ma Linnavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa, maatulun-dusmaa. 7. Sõiduauto Opel Vectra 1998. a. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto 1. 10. Laen Swedbangast 24283 EUR. 11. Ei ole. 12. Töötasu Võhma Gümnaa-siumist, Saarepeedi vallava-litsusest, töövõtulepinguga Võhma Linnavalitsusest, tasu töö eest Võhma Linnavalitsu-se liikmena.

3. Tiina Ranne, 3. Pea-raamatupidaja. 4. Võhma Linnavalitsus. 5. 12000 kroo-ni. 6. 2 korterit, garaaž. 7. Sõiduauto Opel 1992. a. 8. Ei ole. 9. Swedbank arveldus-konto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Tasu töö eest AS Võhma ELKO nõukogus.

4. Mati Tiirmaa, 3. Linna-valitsuse liige. 4. Võhma Lin-navalitsus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. OÜ Timor 1 osa. 9. Swedbank arvelduskonto 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu OÜ-st Timor, tasu töö eest Võhma Linnavalitsu-se liikmena.

Tiiu NõmmVõhma Linnavolikogu

revisjonikomisjoni esimees

Ametiisikute majanduslike huvide

deklaratsioonid (MHD) 2009

Joobes mootorsõidukijuh-tide osalusel toimus Eestis 2008. aastal kokku 347 inim-kannatanutega liiklusõnnetust. Otseselt või kaudselt põhjus-tas alkohol kokku 54 inimese surma, neist ise sõitis ennast surnuks 19 sõiduautojuhti, 1 ATV juht, 3 jalgratturit ja 4 mopeedijuhti. 15 kaasreisijat kaotas elu joobes juhiga ühes autos istudes ja 3 hukkunut vii-bisid autos, mis põrkas kokku joobes juhi sõidukiga.

Kui linnades ja suurematel maanteedel registreeriti õnne-tusi varasemast vähem, siis väiksematel kõrvalteedel, kus liiklusjärelevalve on tagasi-hoidlikum, pole õnnetuste arv oluliselt vähenenud.

Käesoleva aasta nelja kuu jooksul on Eestis tabatud 2261 joobes sõidukijuhti. Joobes juhtide osalusel või süül on sama aja jooksul juhtunud 53 inimkannatanutega liiklusõn-netust, milles on hukkunud 6 ja vigastada saanud 85 inimest. Tuletame meelde, et joobesei-sundis sõiduki juhtimise eest võib politsei karistada raha-trahviga kuni 18000 krooni ja juhtimisõiguse peatamisega kuni üheksaks kuuks. Hetkel kehtiva seaduse alusel teist-kordse joobes juhtimise kor-ral võib asi lõppeda reaalse vanglakaristusega, siis alates 01.07.2009 kehtima hakkava liiklusseaduse alusel muudab 1,50 promilline joove autojuhti juba esimesel korra kriminaal-kurjategijaks ning rikkuja võib

saada reaalse vanglakaristu-se.

Kuidas tavakodanik saab liiklusõnnetusi vähendada?

Kõige olulisem on õigete, teisi liiklejaid austavate ning seaduskuulekate hoiakute ku-jundamine iga üksiku liikleja võimuses. Igapäevaelus saab igaüks meist liikluse turvalise-maks muutmist mõjutada, kui jälgida ennast – ei tohi ise joo-bes või jääknähtudega sõidukit juhtima asuda ega lasta seda ka teistel teha. Nii toimides näi-tame, et hoolime oma lähedas-test ja ka kõigist teistest liikle-jatest, kelle elu ja tervist joobes sõidukijuht võib ohustada.

Lisaks juba eelmisel aastal kasutatud sõnumile „Veendu, et oled kaine, enne kui rooli istud!“ on täiendav sõnum suu-natud ka kaassõitjatele „Veen-du, et juht on kaine, enne kui autosse istud!“

Kui neid soovitusi järgid, siis usun, et kõik läheb hästi ning jõuad turvaliselt sihtkohta. Ole valmis vastutama nii ise-enda kui oma sõprade eest, et jaaniöö mööduks kõigile meile lõbusalt, meeldejäävalt, kuid ilma pahanduste ja karistuste-ta. Sõitu minnes kindlasti kinni-ta ka turvavöö.

Vaid vastastikune tähele-panu ja üksteisest hoolimine aitab vältida õnnetusi.

Ohutut liiklemist ja ilusat ning teguderohket suve!

Harry AndressonSuure-Jaani KJ komissar

Kuidas suvises

liikluses ellu jääda

Enne veekogule minekut peab teadma, kuidas käituda veekogul viibides. Enda ja kaaslaste turvalisuse tagab ohutusnõuete korralik täitmi-ne.

Looduslikud veekogud on kõik erinevad ning seetõt-tu on ka veekogudega seo-tud ohud erinevad. Ohutuks ujumaskäiguks arvesta konk-reetse veekogu omadustega – sügavuse ja vee läbipaist-vusega, kallaste omapäraga, põhjasetete ning veetaimede-ga. Suurte veekogude puhul lisaohuks oleva lainetusega. Jõgedes suplemisel peab meeles pidama, et tavaliselt on seal veetemperatuur ma-dalam kui järvedes. Samuti tuleb arvestada voolu tugevu-se ja võimalike kärestike ning paisudega.

Vette mine alati rahulikult kaldast. Vette ei tohi hüpata selleks mitte ettenähtud ja tundmatutes kohtades. Tähis-tuse puhul on turvaline ujuda ainult kontrollitud ja märgista-tud ujumispiirkonnas. Soovi-tatav on ujuda piki kallast või kalda poole sellisel sügavusel, et jalad põhja ulatuvad. Tun-des külma või väsimust, tule veest viivitamatult välja.

Vees olles tuleb arvestada võimalike veealuste objektide-ga – kivide ja vesikasvudega, aga ka sinna visatud erineva-te esemetega. Meeles peab pidama, et vee temperatuur võib olla tänu hoovustele ja al-likatele muutlik. Vees olles ei

tohi nalja pärast teeselda up-pujat, võistelda hinge kinnipi-damises, vee all ujumises või kellegi vee alla surumises.

Võimalusel tuleb ujuma või paadiga sõitma minna koos kaaslasega. Üksi vet-te minnes on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada anda. Lastel peab ujumisel ja vee-kogude läheduses alati silma peal hoida.

Ujuma ei soovita minna, kui ollakse väsinud, ülekuu-menenud, halva enesetunde või liiga täis kõhuga. Äärmi-selt eluohtlik on ujuma minna joobeseisundis, sest joobest on tingitud suurem riskimine, oma võimete ülehindamine ja füüsilise võimekuse vähene-mine.

Paadi või mõne muu vee-sõidukiga veekogule minnes veendu, et päästevarustus on pardal töökorras ning pääs-tevestid paadisolijatel seljas. Paati astutakse või paadist väljutakse paadi keskosast, samuti tuleb raskus koondada paadi keskele. Paadis on kee-latud seista püsti, tõugelda või proovida kedagi vette lüka-ta. Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga. Veesõiduki kiiguta-mine lõpeb kergesti ümbermi-nekuga. Lapsi ei tohi lubada ilma täiskasvanu järelevalve-ta paadiga, parvega või muu veesõidukiga sõitma.

Päästeamet

Veekogul käitu ohtusid ja

oma võimeid arvestades

Võhma Linnaleht 3

osutus talle vanaaegne eesti keel.

„Näiteks üp-ris raske oli algul aru saada, mida t ä h e n d a v a d näiteks sellised sõnad nagu ´harjuskile kiri-ku juurde v a s t u

minna´. August Kitzbergi loo-mingust polnud ma varem kuulnud, kuid sarnaseid küla-lugusid on kirjutanud ka Šveit-si kirjanikud,” lausus ta.

Peter Wüthrich oli ka kodu-linna isetegevusliku teatrielu käima lükkajaks. Teades, et Olev Rass on õppinud mõne aja Viljandi Kultuuriakadee-mias, ergutas ta teda hakka-ma näiteringi juhendama.

Peter Wüthrich polnud aga ainus mitte-eestlasest osa-täitja. Küla jutumoori Maretit mängis küünlavabriku kunst-nik Natalia Remmer, kes pärit Kesk-Venemaalt. Saaremaa

Näitekunsti harrastami-ne linnas, alevikus või külas tõestab siinsete inimeste mängulusti, vaimuerksust ja soovi vaba aega nii enda kui ka teiste jaoks huvitavamaks muuta. Seda kõike võib nüüd öelda ka Võhma kohta, sest hiljuti loodud näiteringil sai lavaküpseks August Kitzbergi komöödia „Püve talus”.

Hiljutisel laupäeva õhtul sai Võhma kultuurikeskuse la-val kaasa elada sellele, kuidas vallavanema ametist ilma jää-nud ja samas majanduslikult keerulisse olukorda sattunud Mulgimaa taluperemees Pee-ter Püvi järjekindlalt ja taipli-kult oma tütarde Tiina, Miina ja Liina meheleminekut korral-das. Eestlase loomust piisa-valt naljakalt lahti mõtestavate ja ühtlasi üsnagi intriigideroh-kete lavapiltide vaheldumisel kõlasid akordionipalad rahva-muusikute esituses. Näidend lõppes kesksete tegelaste optimismi väljendava tantsu, publiku tugeva aplausi ja lille-de kinkimisega osatäitjatele. Miks just „Püve talus” sai kü-situd näiteringi juhilt ja lavas-tajalt Olev Rassilt, kelle põhi-tööks on küünalde valamine osaühingus Eesti Valgus.

„Arvasime, et seda rah-valikku lugu on näiteringi esi-mese lavastusena piisavalt lihtne mängida, kuid tegelikult osutus loometöö piisavalt kee-ruliseks. Väsimuse märke oli märgata ka Olev Rassi enda hääles. Lisaks lavastamisele mängis ta ju Jalaka Jaani, tub-lit töötegijat, kuid liiga aeglase mõtlemisega meest, kes kosis Peetri vanema tütre Tiina.

Peategelase Püve-Peetri osatäitja kõneviisis võis aga tunda omamoodi elegantset aktsenti. Kui lugu toimunuks tänapäeval, võinuks näiteks arvata, et Peeter on end Eu-roopa Liidu rahade eest vä-lisriigis koolitamas käinud ja pikka aega võõrkeelses kesk-konnas elanud.

Tegelikult oli põhjus selles, et Peetri osas oli OÜ Eesti Valgus omanik ja juhataja Pe-ter Wüthrich. Võhmas suure-päraselt kodunenud šveitsla-ne ütles, et kõige raskemaks

...eriti siis, kui koos pere ja sõpradega midagi toredat saab ette võtta. Juba aastaid on 1. juuni tuntud kui lastekait-sepäev. Sel aastal tähistati seda Võhma kultuurikeskuse eestvedamisel pühapäeval, 31. mail kui Pilistvere kihel-konna laste kevadpidu. Külla olid kutsutud Kõo, Kabala, Imavere ja muidugi Võhma lapsed, kuid oodatud olid ka kõik nende pered ja muidu huvilised.

Kuna Kõo lapsed olid seotud esinemisega samal päeval toimunud külalaadal, jäi nende küllatulek sel korral ära. Ka Imavere pidi kahjuks loobuma, kuid see-eest Ka-bala ja Võhma lapsi jätkus pi-kaks-pikaks rongkäiguks, mis vallatu jänkutüdruku ja kavala rebasepoisi eestvedamisel lii-kus läbi linna kultuurikeskuse

juurde. Seal ootas juba eelmi-se aasta perepäevast tuttav naerusuine Pipi, kes hõikas kohe rongkäigulisi pannkoo-ke maitsma. Pipi kärmas abi-line, keda võime vist tinglikult Tommy`ks nimetada, kuhjas kookidele maitsvat moosi ja valas topsidesse kosutavat morssi. Siinkohal tervitused ka perekond Rohelpuu virka-dele kanadele, kelle hoole ja armastusega munetud mu-nad tegid koogitaigna eriliselt kollaseks! Moos ja morss olid aga pärit Pipi enda koduaia-saadustest ning ekstra-su-permaitsvad!

Pipi pannkoogikohviku kõrval ootas hüppajaid-lusti-jaid perekond Wüthrichi ba-tuut, mis kohe rongkäigust tulnute poolt ära vallutati ja mis oli pidevas kasutuses seni, kuni viimaselgi hüppajal

jõud rauges (aga seda alles mitme-mitme tunni pärast). Ega alati ole võimalust tasu-ta batuudil karelda ja seda juhust ei saanud ometi kasu-tamata jätta.

Kui esimesed tutvumised peoplatsil olevate atraktsioo-nidega tehtud, kutsus tädi Riina lapsi pealtvaatajatele esinema. Võhma Lasteaed Mänguveski Veskisellide rühma lapsed laulsid lippude lehvides Eestimaast ja meie kolmevärvilisest lipust ning lõid ka hoogsalt tantsu. Pub-liku tugev aplaus oli lastele toredaks tänuks. Ka Kabala laste laul kõlas toredasti ja teenis pealtvaatajate heaks-kiidu. Muusikat sättis onu Mati. Aitäh talle!

Kui etteasted esitatud, täitus kõigile juba tuttav onu Peteri rong välgukiirusel rei-

sijatega. Üks asi on selle aja jooksul, mil onu Peteri rong Võhmas liikumas, küll sel-geks saanud – selle rongiga sõitmisest ei saa kunagi isu otsa! Sõida sa viiendat või viiekümnendat korda – ikka tahaks veel! Kuigi nii kaunis ja kuum suveilm tuli vist ve-durilegi üllatusena ja ta ca iga 50 m järel ohates seisma jäi, tõi onu Hubert kähku veduri-le janukustutuseks ämbritäie külma vett ja sõit jätkus.

Kohvik Võhma perenai-sed olid mõelnud eriliste maiasmokkade peale ja kos-titasid neid külm-kargete jää-tisekokteilidega. Küll maitses hästi!

Sellel toredal päeval olid isegi rebasepoiss ja jänku-tüdruk omavahel väga sõbra-likud ning esimene ei kippu-nudki teist nahka pistma (ja

vastupidi). Ehk oli põhjus ka Pipi tasuta jagatavates pann-kookides. Igatahes juhatasid rebane ja jänku lapsi pere-kond Wüthrichi minilooma-aeda, kus tädi Elke juhenda-misel sai loomi toita ja neile paigi teha.

Alati on põnev midagi otsida ja eriti vahva on, kui midagi ka leiad! Põnevuse-ihalejate jaoks oli parki ära peidetud hulk lõbusaid pe-sulõkse, mida hoolega otsi-ma asuti. Eriliselt terav silm (või hoopis tundlik nina?) on Kenertil, kes leidis enamuse lõksudest ning sai selle eest ka auhinna valida. Kenert, ehk tasuks sul edaspidi po-litseiuurija ametile mõelda! Auhinna said ka kõik teised, kes mängus osalesid. Aga üks pesulõks-kavalpea os-kas ennast nii ära peita, et on

siiani leidmata. Küll tal võib nüüd igav olla! Otsige samast kohast!

Peo lõppjärgus, kui lustli-kud pidutsejad hakkasid esi-mesi väsimusmärke ilmuta-ma, tänas tädi Riina väikeste meenetega kõiki, kes ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Siinkohal veelkord aitäh kõi-gile korraldajatele, kaasaai-tajatele, osavõtjatele! Aitäh rõõmsate nägude eest! Aitäh ilmataadile kauni päikeselise päeva eest!

Kui laps saab lustida koos oma sõprade ja perega, siis on see üks tore ja vahva päev! Ilusat suve kõigile las-tele ja lapsemeelsetele!

Tänulik üritusel osalenu

On pühapäev tore päev...

Võhma teatrielu algas

Püve Peetri riugastega

Tähelepanu!Linnaelanikel, kes on sattunud majanduslikesse raskustesse (pere-

liikmed töötud, pension väike, lapsed peres), palutakse pöörduda sot-siaalnõuniku poole. Soovi korral on võimalik saada Eesti Punase Risti kaudu tasuta jagamiseks mõeldud kuivtoiduaineid: makaronid, nisujahu, neljaviljahelbed.

Jagamine toimub neljapäeval, 25. juunil kella 13.00 – 17.00 ja reedel, 26. juunil kella 9.00 – 13.00 linnavalitsuse I korruse saalis.

Sotsiaalnõunik

TänuavaldusTeatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgus-taja, helitehnik, rätsep, riietur, jumestaja ja lavatöölised.Täname kogu Võhma kultuurikeskuse näiteringi ja kõiki, kes aitasid kaasa näidendi lavastamisel, kujundamisel,

rõivaste valimisel ja üldse etenduse õnnestumisel.Väga tore üritus!

Öeldakse, et mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. ☺ Edu ja kordaminekuid edaspidiseks!

Grupp teatrihuvilisi Võhmast

Viljandi TaaskasutuskeskusKaalu 6, Viljandi (kaubamaja hoovil), tel 5365 4912

E-R: 10 - 18, L: 10 - 15

VÕTAB TASUTA VASTU KASUTATUD:Majapidamisesemeid:• Nõusid sh üksikud esemed komplektidest/serviisidest ning kõik teised

lauanõud (noad, kahvlid, tassid, klaasid, pitsid jne)• Mänguasjad, koolitarbed• Sporditarbed – suusad, kelgud, uisud, trenažörid, ujumistarbed jne• Hobivahendid – kalastustarbed, käsitöövahendid, fototarbed, märgid,

margid, lillepotid, vaasid, margikogud, lauamängud jne• Tööriistad – kirved, saed, segumasinad jm seadmed, el. tööriistad,

koormarihmad, aiakärud jne• Laua-, seina-, põranda-, laevalgustid jms• Raamatud (v.a nõukogudeaegsed õpikud)• Puhtad ja terved tekstiilid – voodikatted, laualinad, linikud, kangad

(kangarestid) jne• Kellad, ehted ja aksessuaarid, suveniirid, maalid (seinapildid), küünlaja-

lad, taskunoad, võtmehoidjad jne• Antiikesemed (lihtsalt nostalgilised) – mööbel, kellad, kunst, raadiod,

kirjutusmasinad, arvelauad jms• Jalgrattad, võrrid, mopeedid, samuti aiatööriistad

Kasutatud mööbel:• Riide-, köögi-, elutoa-, esikukapid, sektsioonid ja kummutid• Toolid, taburetid, sauna-, õuepingid (toolid)• Kirjutus-, söögi-, diivani- jm lauad• Pehme mööbel, mis ei vaja remonti• Riiulid

Kodumasinad: (tehniliselt töökorras)• Arvutid – komplektis, printerid jne• Õmblusmasinad, overlokid jne• Mikrolaineahjud, köögikombainid, külmikud, sügavkülmikud, kohvives-

kid, triikrauad jne• Pesumasinad, elektri- ja gaasipliidid

ÜHE MEHE VANA ON TEISE MEHE UUS…Veoteenuse võimalus.

Meie koostööpartner TARTU TAASKASUTUSKESKUS, Puiestee 114, Tartu

Lavastaja Olev Rass

Priidut kehastas karmi elukoo-li läbinud võhmalane Hubert Mathiesen, jõukat talumeest Kütise Jaaku Võhma esime-ne aukodanik Ants Kirikal, keskmist tütart Miinat Võhma Gümnaasiumi õppealajuhata-ja Luule Tiirmaa ja noorimat Liinat Raily Feldman, kes ka ise näiteringi noorim liige. Har-rastusnäitlejatena tegi kaasa veel mitmed teisigi võhmalasi.

Püve Peetri riukaid (enne näidendit kirjutaski Kitzberg sellise pealkirjaga jutustuse) oli Võhma kultuurikeskuses pealt vaatamas saalitäis pub-likut.

Kas laenad raha, Jaan? Äh, põle sul seda purunatukest!

Ja ka vanuselt teine tütar Miina oma armsama käevangus.

No ja kaua see kolmaski peretütar Liina peaks ootama?

„Sain toreda teatrielamu-se ja ennekõike elasin kaasa oma tütre Raili mängule,” ütles võhmalanna Rita Feldman.

„On väga tervitatav, et Võhmas tegeldakse taas näi-temänguga. Küla- ja taluelu ainelisi näidendeid on üsnagi raske mängida, sest peab os-kama nendest iva välja tuua. Väga hästi peremehe osasse sobinud Peter Wüthrich, ka kogu harrastusteatritrupp sai aga sellega väga hästi hakka-ma,” ütles Pilistvere rahvama-ja juhataja Eda Piilmann.

„Meie näitering võiks män-gida „Püve talus” ka teistes Eestimaa paikades nii rahva-majades kui ka vabaõhula-vastustes. Mõistagi jääme ko-dulinna lavajõududelt ootama ka uusi loomingulisi üllatusi,” laususid Võhma linnapea Avo Põder ja abilinnapea Aare Järvik, kes näitetrupile tordi kinkisid.

Jaan LukasJõgevamaa ajakirjanik

4 Võhma Linnaleht

07.-10. juulini saab 2 noorkotkast ja 2 kodutütart osaleda vabariiklikus kodu-tütarde ja noorkotkaste suur-laagris, mis toimub tänavu Ida-Virumaal Remnikul. Mi-nejate nimesid veel ei tea, kuna mitu üritust kattuvad ja lapsed on raskelt kättesaa-davad meile, juhtidele.

21.-23. juulini toimub maakondlik suurlaager Ulgel. Oodatakse sinna 200 last,

Alles olid jõulud ja ukse ees on jaanipäev... Küll aeg lendab kiiresti, nii ütlevad täiskasvanud. Lapse jaoks on aga üks päevgi väga pikk, rääkimata poolest aastast.

Näärikuu on nagu ikka, pisut tagasihoidlikum kuu peale sisurikkaid jõule ja aas-tavahetust.

Küünlakuul hakkame aga taas talveunest virguma ja siis on riburadapidi mit-meid huvitavaid ettevõtmisi. Mõnedest allpool lähemalt.

● Veskisellide külaskäik küünlavabrikusse: vabriku hoone ja see mis seal sees tehakse vaadatakse üle väga põhjalikult. Igal veskisellil on võimalus oma emale ema-depäeva kingituseks küünal valmistada.

● Sõbrapäev: ollakse väga sõbralikud, selga on lei-tud midagi punast ning laul-dakse ja tantsitakse ühises ringis. “Et suureks saada, peab olema väike, et õnnelik olla, peab olema sõber.”

● Eestimaa sünnipäev: Hommikupoolikul valitseb saalis pidulik meelolu, saal on ehitud sinimustvalgesse ning kõlavad armsad laulud kodust. Pärast läheme mäe peale liugu laskma, sest sel aastal on ometi lund. Samal ajal külastab meid Stende lasteaia Saulite delegatsioon. Koos veedetakse kaks tore-dat päeva, meisterdatakse koos lastega pühadekaunis-tusi ning vahetatakse tööko-gemuslikke muljeid. Leitakse sarnasusi ja erinevusi. Ära-tundmisrõõm seikadest las-teaednike töös on igatahes mõlemapoolne.

Kevadkuu- teatrikuu:● Veskisellide rühma lap-

sed külastavad Viljandi nu-

kuteatrit. Kõikidel lastel on võimalus tutvuda Viljandi nu-kuteatri toredate eksponaati-dega ning vaadata etendust “Nukitsamees”

● Kevadluuletuste näda-lal emakeele päeva ja keva-de tuleku puhul esitavad lap-sed kodus selgeks õpetatud luuletusi kevadest. Loodame sellest ettevõtmisest toredat traditsiooni, mis tuleb kasuks kõigile – nii lastele kui nen-de pereliikmetele, tutvumaks eesti kirjandusega ning loo-tes, et järgmisel aastal on osavõtt juba elavam.

Naljakuu aprill:● Vahva naljapäev kukkus

väga naljakas välja – kohal oli igasuguseid vahvaid tegelasi alates printsessidest, lõpeta-des mereröövlitega.

● Lihavõtete ajal oli terve saal kanget kaagutamist ja siblimist täis. Kanad munesid vahetpidamata korvideviisi mune, mida lapsed pärast ära värvida said. Kriisiaega veel märgata pole, kui silmas pidada saalis valitsenud väga rõõmsat pühade meelolu ja munaderohkust.

● Südamenädalal kavas oli palju põnevat, et ennetada südamehaiguste riski. Vaa-dati, mida põske pista, kui-das liikuda, kuidas riietuda, kuidas ennast ja oma tervist hoida.

● Volbripäeva paiku te-gime muistsete eestlaste kombe kohaselt lasteaia hoo-vis koristustalgud, kogutud prahist sai pärast naabritädi ja -onu abil vägeva maitule. Sellele kõigele järgnes piknik õues.

Maikuu:● 6. mail käis Veskisellide

rühm Heimtali spordihoones spordipeol, kus osalesid koo-

lieelikud üle maakonna. Koos tehti palju põnevaid võistlus-mänge ning üldse oli ettevõt-mine väga hästi korraldatud. Pidu toimus TEL MTÜ (Tervist edendavad lasteaiad) toel.

● 7. mail tähistas laste-aed emadepäeva, mille puhul andsid lapsed oma emmede-le väikese, kuid väga südam-liku kontserdi. Kõigi rühmade lapsed olid valmistanud ema-dele õpetajate abiga väga ke-nad kingitused.

● 12. mail oli koolimineja-tele traditsiooniline väljasõit – seekord külastati Tallinna loomaaeda.

● 29. mai oli viimane las-teaiapäev kooliminejatele. Terve päev oli sagimist täis: sai sõita rongiga, mängida armsate leludega, kallista-da õpetajaid ja sõpru, istuda ühises peolauas. Lõpupeoks olid õpetajad ette valmista-nud väga toreda kava, kus aabitsast väljakukkunud tä-hed leidsid taas oma õige koha. Pidulik päev lõppes lastevanemate poolt tehtud väga ilusa üllatusega. Tä-navu saatsime kooliteele 18 last.

Peale kõige selle külastas meid igal kuul mõni teater, kes laste argipäeva toredat vaheldust tõid.

Siinkohal tänusõnad neile kolleegidele, kes erinevates ettevõtmistes nõu ja jõu-ga abiks olid, samuti tänan koostöö eest linnavalitsust, lapsevanemaid ning häid las-teaianaabreid. Kõigile kooli-minevatele lastele aga jaksu ja usinust koolis, kasvage tubliks ja suureks ning ärge unustage oma armsaid õpe-tajaid-tädisid!

Asta LaasLasteaia juhataja

24. aprillil võeti Võhma kohvikus pidulikult vastu 9 kodutütart, kes andsid pidu-liku tõotuse olla korralik ja aus, armastada ligimest ja oma kodumaad. Võhma ko-dutütarde rühma ei eksistee-rinud juba mitu aastat, nüüd on rühm jälle olemas.

26. aprillil võtsime osa Sakala Maleva staabi juures korraldatud paintballi demost. Räägiti paintballi ajaloost, tutvustati varustust ja mängiti maha ka näidissõda. Demost võttis osa ka Vabariigi Presi-dent Toomas Hendrik Ilves. Tänaseks on malev muret-senud 20 paintballi komplek-ti, mida saavad kasutada nii kaitseliitlased, naiskodukait-se, kui ka meie noored.

15.-17. maini toimus Võh-ma ja Kalmetu rühma ühine jalgrattamatk, millest võttis osa 18 kodutütart ja noor-kotkast koos juhtidega, mis sai alguse Võhmast, kulges esimesel päeval Särevereni, kus ööbisime heade inimes-te talumaadel telkides. Läbi-tud oli umbes 23 kilomeetrit. Teisel päeval külastasime Türi Ringhäälingumuuseumi, peale seda ootas ees eriti pikk matk – 70 kilomeetrit ra-

tastel. Õnneks said kõik hak-kama. Õhtuks jõudsime ma-hajäetud sõjaväepolügoni, kus saime ka ööbida. Kol-mandal päeval sõitsime läbi umbes 34 kilomeetrit Sakuni, kus sai tutvuda militaarsete paikadega, korjata vanu pad-runeid ja lihtsalt veidi puhata. Tagasi Võhmasse meil jalg-ratastega sõitu ei olnud pla-neeritud, seepärast ronisime Kiisa peatusest rongi ja sai-me õhtuks õnnelikult koju.

05.-07. juunini võtsime osa Kildu koolilõpulaagrist. Toimuma pidi laager algselt järve ääres telkides, aga ilm oli tujukas juba reedel, mis-tõttu otsustati laager läbi viia Kildu koolimajas. Otsus oli õige, sest ilm hakkas tahene-ma alles pühapäeva pärast-lõunal. Kuna Kildu noortejuhil ütles tervis üles juba reedel, oli ta sunnitud lahkuma ja kogu 3-päevase laagri kor-ralduse võttis enda peale Võhma noorkotkaste juht Kurmo Piirsalu. Suur tänu talle! Käisime õues orien-teerumas, õppisime tegema lõket, saime lasta õhupüssi, ruumis sees mängisime rah-vastepalli, tegime teatevõist-lust, samuti tutvusime uue

noorkotkaste instruktori Ain Laanega, kes on pikaaegne Suure-Jaani noorkotkaste juht. Laagris osales ühtekok-ku 60 inimest.

16.-18. juunini oodatak-se meil Läti Vabariigis, kus elavad meie maleva sõbrad – samuti noorkotkad ja ko-dutütred. Rekavas toimub 3-päevane välilaager, millest võtab osa Võhma rühmast 3 noort – Targo Tiirmaa, Dmit-

ri Savrinovich ja Anna-Liisa Hramov.

09.-15. juulini sõidame Leedu Vabariiki, kus toimub samuti noorkotkaste ja kodu-tütarde 7-päevane spordi- ja militaarlaager. Kuna üritus toi-mub sponsorite toel, saavad sellest osa võtta 5 Võhma ja 5 Kalmetu noort koos juhtide-ga. Loodame leedukatelt nii mõndagi õppida, varem nen-dega pole me suhelnud.

Noorkotkaste ja kodutütarde tegemistest

Kodutütarde pidulik vastuvõtmine. Foto autor Maire Juus.

Selle aasta tegemistest lasteaias

Kasvada on rõõm ja rikkus,kasvada on vaja.Kuid ei iial täis saa pikkus:kasvad eluaja./Leili Andre/

Kooli läksid:Raivo KasepõldKardo KaruImre KõliEgle EiertMadis MoikJan Eric VäljaotsKert KeresKairi LaarBen WüthrichSven LindauCetlin JõemaaKärt HintsaluMarkus AasMarkus OderSigrid-Annabell LiismaGrete-Liis KändmaToivo Johannes MattilaJack James Brereton

Juunis on lasteaias avatud üks suverühm. Juulis ja au-gustis on lasteaed suvepuhkusel. Lasteaiatasu võetakse vastu sel ajal Võhma linnavalitsuse raamatupidamises.

2009/2010 õppeaasta noorema rühma laste lastevane-matele antakse info juunikuu jooksul.

külas on lätlased ja meie sõbrad meremehed laevalt „Sakala“. Osalejate arvu ja nimesid oodatakse 01. juu-liks. Tähelepanuks kõigile Võhma rühma kodutütardele ja noorkotkastele! Palun and-ke teada Kurmo Piirsalule või Maire Juusile (tel 5803 2930), kui tahate osaleda! Olete kõik oodatud meie ai-nukesele suurüritusele, ärge jätke tulemata, kui olete Võh-mas.

Nagu näete, on meie töö-graafik väga tihe! Televiiso-ris öeldi, et eestlane seoses majanduslangusega oma ho-bidest küll esmajärjekorras ei loobu. Kuigi ka Kaitseliidu eelarvet on kärbitud, käib töö noortega edasi, üritused toi-muvad ja meie, juhid oleme õnnelikud, kui saame aidata veeta teie vaba aega. Teie tänu on meile kõige suurem au!

Ilusat suve Teile kõigile, puhake, päevitage ja kohtu-me jälle!

Maire JuusVõhma kodutütarde

rühmavanem

Kallid lasteaed Mänguveski Veskisellide rühma lapsed ja vanemad!

Täname Teid nende võrratute üllatuste ja emotsioonide eest, mida Te meile lasteaia lõpupeol kinkisite!

Rõõmsat kooliteed!

Teie nüüdseks juba endised õpetajad Maire, Lia, Kätlin.

Võhma Linnaleht 5

Mind loodi „Tere“ firmas. Alguses pressiti mind kuidagimoodi topsiks. Hiljem pandi ümber pildid ja sisse lasti jogurt, siis löödi kaas peale. Siis viidi mind mingisugusesse kohta, mille nimi oli „Pood“. Minuga koos olid seal veel Alma ja Lotte. Nemad olid minu sõbrad. Seal poes liikus palju inimesi. Kui me olime juba nä-dal aega seal poes olnud, hakkas Alma karjuma ning hetke pärast hai-sema. Lotte minestas ja see tema jogurt voolas välja, muide me olime maasikajogurtid. Siis tuli üks naine koos kisava paksu rätikunutsuga ja võttis minust kinni, vaatas ja pani korvi. Korraga käis minust pu-nane valgus üle, tegi piiksu ja siis visati mind kilekotti, kus oli suhteliselt pime. Leiva- ja saiakotid karjusid nagu sega-sed, et kumb on parem – leib või sai. Või ajas lihtsalt mõtte-tut juttu ja porgandid pidasid mõõgavõitlust. Lõpuks võeti meid sealt välja, mul tõmmati kaas maha ja jogurt söödi ära. Mind visati haisvasse kasti. Päev hiljem viidi mind suurde rauast kasti, kus ka haises ja kõik omavahel kaklesid, aga seal oli Lotte. Me ajasime jut-tu, aga lõpuks polnud enam millestki rääkkida. Umbes nel-

ja päeva pärast tuli suur mürin, mis valas meid veel suuremasse kasti, aga ka seal oli kitsas ja kakeldi veel rohkem kui raudkastis. Paari tun-ni pärast valati meid õnneks maha ja mina ning Lotte jäime suhteliselt peale. Seal hunnikus olime mitmeid nädalaid. Ilm oli vahel külm, vahel vihmane. Paar kuud hiljem tuli suur hulk inimesi, kes korjasid kokku kogu plastiku. Nüüd olen mina Fanta pudel, kuna käisin ümbertöötlemi-ses, aga minus on ka natuke Lottet, kellega vahel juttu ajan.

Marius Teearu8b. klass

Mudilaskoor I-V klassi lapsed

Lastekoor V-IX klassi lap-sed

Juhendaja: Maila JuudasLauldakse kolmes hääles.

Mudilaskooris 32 ja laste-kooris 28 last. Laulukooride saavutusi näeme oma linnas ja koolis toimuvatel üritus-tel – lauluga rõõmustatakse kuulajaid pidulikel aktustel ja kontsertidel. Jõulude aegu käiakse laulmas Pilistvere ki-rikus. Samuti osaletakse igal aastal Viljandi maakonna lau-lupeol. See aasta on laulukoo-ridele eriline aasta, sest tubli töö tulemusena on võimalus koos tuhandete teistega laul-da Tallinnas laulukaare all.

Meediaringi eesmärk oli tutvustada õpilastele tänapäe-va meedia erinevaid tahke ja anda välja kooli ajalehte. Ju-hendaja on Marju Roosileht. Meediaringis osales 2008/2009 õ-a vahelduva eduga kolm gümnaasiumiõpilast. Meediaringi kaudu osalesid õpilased kahes vabariiklikus meedialaagris ja maakondlikul õppepäeval Viljandis. Samas toimus koolilehtede võistlus, kus žürii andis Ko²likoormale hinnanguks „väike, aga hea“. Koolileht osales ka vabariikli-kul koolilehtede konkursil.

Meediaringis räägiti eesti ajakirjanduse ajaloost, rek-

laamist, pressifotost, uuest meediast, mehe ja naise rol-list meedias ja paljust muust-ki. Järgmisel õppeaastal võiks meediaring tegutseda ajale-hetoimetuse nime all, oodatud on ärksa mõttega koolinoored alates põhikooli vanematest klassidest.

Maadlusega tegeletak-se Võhmas alates 1986. a ja mõeldud on see kõigile julge-tele, tervetele ja tugevatele noortele poistele, kes õpivad Võhma gümnaasiumis ja siin lähikonnas. Treeningud toi-muvad igal tööpäeval ning treeninguid juhendab Peeter Püvi. Sel õppeaastal olid pa-rimateks tulemusteks Andres Kreitsmani II ja Alo Grenmani III koht Eesti õpilaste meistri-võistlustel. Vabariiklikel see-riavõistlustel Nublust Nabiks saavutas üldarvestuses Alo Grenman I koha ja Andres Kreitsman oli 11. Seeriavõist-lustel osales kokku üle 300 noormaadleja. Samuti on va-bariiklikel võistlustel hästi esi-nenud Sander Vinter, vennad Rainer, Raiko ja Rauno Valo, Karl Taskin, Ragnar Ploom jpt.

Käsipall – juhendaja Tiia Püvi

I-V klassi õpilastele (sellel õ-a)

Eesmärk on tekitada huvi käsipalli mängu vastu, aren-

dada laste põhiliikumisoskusi ja pallikäsitlemisoskust. Oluli-ne on meeskonna vaimu loo-mine. Osalesime 3.-4. kl pois-tega vabariiklikul minikäsipalli etapil.

Võrkpall – juhendaja Tiia Püvi

Ringis osalesid V-XII kl õpilased. Eesmärk – aren-dada võrkpalli mänguoskust, tehnikat. Anda lastele või-malus tegeleda spordiga. Parimateks saavutusteks sel aastal on Kooliliiga võrkpal-lis 6.-9. kl poistel maakonnas I koht ja pääs vabariiklikule finaalturniirile, Viljandi maa-konna koolide 10.-12. kl tütar-laste võrkpallis 4. koht

Kunstiring tegutseb es-maspäeval ja reedel peale 6. tundi, juhendaja Maire Morev.

Pidevalt osaleb ringi töös umbes 17 last 1.-6. klassini. Joonistame, maalime, meis-terdame.

Suurematele meeldis sel aastal nukke meisterdada ja kruuse maalida. Oleme osalenud mitmel joonistus-võistlusel, valmistanud täht-päevadeks temaatilisi kaarte, kingitusi. Meisterdasime volb-riöö ja jüripäeva üritusteks plakateid ja dekoratsioone. Joonistusi võib näha koolis ja kultuurikeskuses.

Näputööring, mida ju-

hendab Heli Lehis, tegutses lõppeval õppeaastal esmas-päeviti 6.-8. tunni ajal. Osa-lejad olid valdavalt IV–VI klassi tüdrukud, kellele käsi-töötundidest väheks jäi. Te-gevused ja teemad haakusid käsitöötundides tehtuga, sest nii sai tunnis alustatu kiiremi-ni valmis ja avanes võimalus õpitud tehnikas töömahuka-maid ja suuremaid praktilisi esemeid valmistada. Kevad-hooajal valmis meil erineva-tes tehnikates eriti palju patju ja kotte. Osa neist sai näha emadepäeval Võhma Kul-tuurikeskuses asetleidnud näitusel. Osa töid jõudis ka Viljandimaa õpilastööde näi-tusele „Pinalist meigikotini“, mis toimus Kondase Kesku-ses. Jäädvustame kõik oma valminud tööd ka digitaalselt, et neid kooli kodulehe vahen-dusel esitleda.

Suur aitäh kõigile, kes oma kodudes suurpuhastusi tehes aegade jooksul kappi kogunenud tekstiilmaterjalid ja käsitöötarbed meile kooli olete saatnud! Tänu teile jät-kub Näputööringil tegevust veel üsna mitmeks hooajaks!

Puutöö ring toimub teisi-päeval peale 8. tundi kuni 4. klassi lastele ja neljapäeval peale 6. tundi suurematele, juhendaja Toomas Israel. Nooremas grupis 6-8 last,

vanemas 10 poissi, kohati käib ka rohkem, oleneb sel-lest, kas on vaja midagi val-mis teha või mitte. Oleme oma tegevuse orienteerinud praktilisele vajadusele, alati on koduses majapidamises midagi vaja, samuti tegime igasuguseid auhindasid ja meeneid. Stokkeri korralda-tud konkurssidel me sel aas-tal ei esinenud, pidasime liiga spetsiifiliseks, kuigi nagu pä-rast selgus, oleks võinud küll. Meie tegemistest on raske terviklikku ülevaadet saada, sest kõik valmistatud asjad on läinud kohe kasutusse, kas siis kingituseks või iga-päeva tarbeesemeks.

Kergejõustik: juhendaja Hannes Männik. Tunnid toi-muvad kolm korda nädalas. Ringi töös osaleb kümme-kond noormeest vanuses 15-16 aastat. Tegevuse eesmärk on spordikasvatus, tegelemi-ne kergejõustiku aladega, üldfüüsiline harmooniline areng, milles üheks vahen-diks on ka pallimängud.

Oleme suutnud käia kooli-vaheaegadel Käärikul laagris. Võtame osa maakondlikest- ja vabariiklikest kergejõusti-kuvõistlustest. Korraldame ise grupisiseseid võistlusi.

Riine AntHuvijuht

Ko²l ikoorem Juuni 2009Ko²l ikooremKo²l ikoorem Kooli tegemised:http://www.kool.vohma.ee/

Ringidel ring peal

Lõpetajad-lõpetajad

Ja muudki

Seekord lehes:

On hommik. Kell on natuke seitse läbi. Õpi-laskodus hakkavad kõik pikkamööda tõusma. Koridoris liigub mõni üksik unise näoga tüdruk. Natukese aja pärast täitub köök näljaste inimes-tega, kes asuvad isukalt sööma. Peale sööki lä-heb igaüks oma tuppa ennast korda sättima.

Kui kell läheneb kaheksale, hakkavad õpila-sed klassidesse tundi suunduma, nagu minagi.

Õpilaskodu uks minu selja taga sulgub ning ma ei tea, mis seal vahepeal toimub. Aga ma ar-van, et kasvataja jäi meie järelt koristama.

Tagasi õpilaskodusse saabun kella kolme paiku. Sel kellaajal on siin juba palju rahvast liik-vel, nii õpilaskodu elanikud kui ka pikapäevarüh-ma omad. Poisid vaatavad telekat, väiksemad tüdrukud on arvutis ja keegi toimetab köögis. Suundun enda tuppa õppima. Raske on kesken-duda õppimisele, kui keegi koridoris karjudes ringi jookseb, aga ma üritan.

Kõik õpitud, lähen arvutituppa, seal on päris palju rahvast, aga ma ei lase ennast sellest häi-rida. Tegelen oma asjadega.

Kell on saanud viis. Rahvas liigub edasi-ta-gasi, kes tuleb ja kes läheb õpilaskodust. Pika-päevarühma poisid on vahepeal trenni läinud. Üldiselt on siin vaiksemaks jäänud, kui välja arvata see, et kaks väiksemat tüdrukut tagaaja-mist mängivad. Suundun taas oma tuppa ja jään magama.

Avan silmad ja vaatan kella. Kell hakkab pool kaheksa saama. Tunnen söögilõhna, on vist õh-tusöögiaeg. Vaatan kööki. Söögiks on kartul ja kaste. Tundub, et teistel on juba söödud, asun kiiresti laua äärde.

Kõik on kuidagi vaikseks jäänud, paar ini-mest on arvutis ja mõned vaatavad telekat. Ühi-nen telekavaatajatega. Teleris käib mingi tund-matu film. Natuke aega filmi vaadanud, otsustan magama minna. Kell on umbes pool kaksteist.

Selline oligi üks tavaline päev õpilaskodus.

Kristi Ennemuist10. klass

Ühikaelu

Paar grammi matet,veidikene estat.Doonorakseptorsidemeidja hapnikuga happeid.Mõned patareid ja füssa õpik,lisades veel mõned õpsid.Reamurit ja lämmastikku,kool siis läheb ajalukku.

Marten Rohelpuu 10. klass

Kooli valem

Ülevaade ringitegevusest

Lühidalt:

Võistlusel „Kool, kus lu-gemine loeb“ osalesid meie kooli õpilased omaloomingu ja illustratsioonidega lemmik-luuletuse juurde. Žürii märkis ära Marteni luuletuse „Kooli valem“, mille siinkohal aval-dame

LOODUSNURK

Aitan hoida Eestimaa puhtana

Mina kui prügi – mina kui jogurtitops

Kõik, mida ostame poest, on ilusti ja värviliselt pakendatud, et ainult seda kaupa ostetaks. Tihti me ei mõtle, mida selle pakendiga edasi teha. Kodus olles viska-me selle prügikasti, aga täna-val – prügikasti või halvemal juhul „kogemata“ maha. Sea-duse järgi peaksime kodus sorteerima prügi seitsmesse erinevasse prügikotti: paber, plastik, metall, klaas, orgaa-nika, ohtlik prügi ja olme. Prü-giautod viivad vastavalt siis need kas ümbertöötlusesse või prügimäele. Plastmass-pudelid sulatatakse ümber ning valmistatakse sooja fliisi ja klaas töödeldakse ümber uueks klaasiks või ehitusma-terjaliks. Loodust hoides ja mitte lastes kaevandada uusi maavarasid toormaterjalide valmistamiseks võiksime ela-da säästlikumalt. Viia prügi vastavalt märgistatud kontei-neritesse.

Prügi mis on sattunud maapinnale, on kahjulik väga paljudele loomadele ja lindudele. Paber, kilekott ja klaasvill – nendest materjali-dest ehitavad tihtilugu enda-le pesa linnud. Kevadel, kui

ilmad lähevad soojemaks, siis maha visatud tühi klaas-pudel/purk annab sooja väik-sematele putukatele või si-salikele. Roomates tahtlikult sinna sooja saama, ei oska nad sealt enam väljuda. Sa-muti õngekonksud ja jõhvid on ohtlikud veelindudele, kes takerduvad neisse. Need on osad olulised põhjused, miks ei tohiks visata prügi maha.

Üks põhjus, miks ei tohiks maha visata prügi, on selle lagunemine. Us-kumatu, aga on teada, et ajalehed lagunevad 2-4 nä-dalat, pappkastid pool aastat, banaani või apelsini koored 1-3 aastat, suitsukonid 10 kuni 12 aastat, konservikarp 100 aastat, kilepakendid 500 aastat ja klaaspudelid miljon aastat.

On aasta ilusam aeg ja käiakse palju matkal. Käitle prügi teadlikult ja ära jäta en-dast loodusesse jälgi.

Hoidkem Eestimaa puhta-na, mõeldes ka väiksematele olenditele!

Ave Leetnabioloogia ja geograafia

õpetaja

8.klasside õpilased, kelle õppekavas oli prügikäitlemine, kirjutasid lõp-penud õppeaastal jutukese, ette kujutades, kuidas oleks „elu“ pakendina. Avaldame siinjuures ühe parimatest.

Probleemid jäätmete kogumisega tekitasid 2008.a. talvel Napolis prügikatastroofi. Meie ei taha selliseid palliplatse, nagu on sellel väikesel Itaalia poisil! (Foto internetist).

6 Võhma Linnaleht

2006. aasta sügisel alustasime gümnaasiu-miteed. Endisest IX a-st oli üksteist, IX b-st neli ja mujalt tuli veel kolm õpilast – kokku kaheksateist. Nüüdseks on meid jäänud neliteist.

Esimene gümnaasiu-mikatsumus oli rebaste ris-timine. Meid piinati ja retsiti, aga sellest algas klassi üh-tekuuluvustunne. Jõulupidu ootasime väga, sest güm-nasistidele korraldati eraldi üritus, kuhu unistasid saada ka põhikooli õpilased. Meie klass jäi meelde pika „Miljoni-mänguga”. Jõulupeost alates algas ka meie videote tege-mise maania.

Üheteistkümnenda klas-si alguses imetlesime abitu-riente ning mõtlesime, et aas-ta pärast oleme meie samas rollis. See aasta on meelde jäänud tundide tiheduse, ae-roobikafestivali esikoha jaga-mise kaheteistkümnendikega ja esimese riigieksami koge-musega (kellel geograafia, kellel keemia).

Kaheteistkümnes klass ühendas meid kõige roh-kem. See oli suuresti tänu üritustele, mida pidime koos korraldama. Aasta alguses ristisime värskeid kümnen-dikke, kellest julgemaid oli

kuus. Ei läinud kaua, kui tuli õpetajate päev. Igal õpilasel oli oma roll ning kõik said suurepäraselt hakkama. Vii-masel jõulupeol olime korral-dajad ning siis kerkis ühte-kuuluvustunne eriliselt esile: istusime ühe laua taga ja dis-kol tantsisime koos. Vastla-päeval olime väga uhked poiste ja nende meisterdatud kelgu üle. Vastlaliul jäime küll teiseks, kuid üldkokkuvõttes võitsime ürituse. Järgmine proovilepanek oli võrkpallitur-niir, kus saavutasime üllatava teise koha (eelnevatel aasta-tel olime alati viimaste seas). Tutipeol saime end jälle tun-da pisikeste põnnidena, kuid see oli ainult päevaks, sest kohe-kohe oli tulemas esime-ne eksam.

Selline oligi meie klas-si lugu. Alustasime lõbu-salt rebaste ristimisega ja lõpetasime raskete proovi-lepanemiste – eksamitega. Endise füüsikaõpetaja Rihet Averi sõnad – „Läbi tähtede raskuste poole” – iseloomus-tavad väga hästi meie selts-konna arengut.

Iseloomustavad meenu-tused klassikaaslastest:

Jane – alati otsekohene, elurõõmus ja julgeb väljenda-da oma arvamust

Riina – abivalmis, vahel vaikne ja vahel naerab pisa-rateni

Liina – naerusuine, sõb-ralik ja üllatab teadmistega

Kristo – aus ja alati val-mis spordivõistlustel klassi esindama

Kätlin – südamlik, ande-kas spordis ja edasipürgija

Julia – jutukas, humoori-kas ja meeldejääva naeruga

Kadri – loomaarmastaja, suudab igaüht naerma ajada ja jutukas

Nele – vaikne, täpne korv-pallivisetes ja ilusate pikkade juustega

Marju – kõlava naeruga, aktiivne ja kaastundlik

Jaana – otsekohene, kindla arvamusega ja intelli-gentne

Elar – andekdootlik, nae-rab kõige vaiksemates olu-kordades ja tehnikahuviline

Kaia – otsustusvõimeline, tugeva meheliku ründelöögi ja ilusa naeratusega

Riko – erilise huumori-meelega, siiras ja oskab end hästi väljendada

Lidia – kindlameelne, naerutaja ja loeb hästi luule-tusi

12. klass

„Läbi tähtede raskuste poole” (Rihet Aver füüsika tunnis)

Ko²likoormat toimetasid: Olavi Koplik, Marten Rohelpuu ja Marju Roosileht

TEADE

Järgmine Ko²likoorem ilmub septembris.Toimetus soovib oma lugejatele ilusat suveaega rohke päi-kesepaiste ja magusate maasikatega!

Põhikooli lõpetavad:IXaAllik, KatiEssmann, ValdoIlmjärv, BrendaKoort, KristelKuik, KerliKundla, GeitMännik, MartinPettai, RailiPärs, ElmarRiga, ManuelTamm, LiliaVingissar, MartKlassijuhataja: Rita Säde

Ma ei tea, kas olen õige inimene tänavustest põhikoo-li lõpetajatest kirjutama, sest ma ei saa kirjeldada neid ja nende tegemisi läbi aastate. Saan vaid jagada oma mul-jeid möödunud õppeaastast.

9. klassiga koosveedetud

aeg on olnud õpetlik ja ülla-tusterohke, tegemist on sõb-ralike, aktiivsete ja ühtehoid-vate noortega.

Soovin teile, et teeksite edaspidi oma tegemistes õi-geid valikuid, et oleksite õn-nelikud!

Sisimas jään lootma, et kohtume ka järgmisel õppeaastal☺

Aitäh meeldejäävate het-kede ja koosoldud aja eest!

Riine Anthuvijuht

Üheksandikud- sellised nad on! (Foto erakogu).

LÕPETAJAD-LÕPETAJAD

Huvitav, kuid lühike aeg

Igal inimesel on oma ise-loom, mis muudab ta ainu-laadseks ja eriliseks, eristab teda teistest. Samuti on igal koolil oma miski, mis teeb ta erinevaks kõikidest teistest. Kooli näo kujundavad eelkõi-ge tema õpilased ja õpeta-jad. Ja kui meile see nägu ei meeldi, siis peame eelkõige ennast muutma.

Hiina vanasõna ütleb, et igas inimeses on peidus tema isikupära, igaüks on sündinud lõviks, ainult on vaja see lõvi enda seest üles leida.

Üks vana hiina jutustus räägib väikesest lõvist, kes kasvas üles lammaste hulgas ja arvas, et ta ongi lammas, kuni üks vana lõvi püüdis ta kinni ja taris tiigi äärde, ning näitas veepeegelduse peal lõvipojale, kes ta tegelikult on.

Paljud meist on nagu see

lõvipoeg: kujutlus meist en-dist ei teki mitte meie oma kogemustest, vaid teiste ar-vamustest. Tuleb leida aega, et vaadata oma peegeldust järvepinnal ja jõuda selguse-le, mida ma tegelikult tahan ja mida tuleks edasi teha.

Kõikidele neile, kes on õppeaasta juba lõpetanud, soovin: sul on ees terve suvi – jookse, tantsi, tee midagi meeletut, leia aega iseenda ja oma lähedaste jaoks, tee kõike, mida on vaja, et ära-tada lõvi sinu sees ja leida oma võimalused, oskused ja teadmishimu – leida oma tee. Jõudu teile selleks!

Kõikidele nendele, kellel seisab ees kooli lõpetami-ne, soovin jõudu ja rahulikku meelt eksamite sooritamisel ja mõistust oma valikute te-gemisel. Ärge unustage Goe-the sõnu:

Ei piisa vaid teadmistest – teadmisi tuleb ka rakenda-da.

Ei piisa vaid tahtmisest – tuleb ka vastavalt tegutseda.

Kohtume lõpuaktustel: põhikooli lõpuaktus toimub laupäeval, 20. juunil kell 14 ja gümnaasiumi lõpuaktus pühapäeval, 21. juunil kell 13.

Kõikide nendega, kes soovivad õpinguid jätkata meie kooli 10. klassis, koh-tume siis, kui tulete avaldusi tooma: dokumente 10. klassi astujatelt võtame vastu kooli kantseleis

22., 25. ja 26. juunil 9.00-13.00.

Ilusat suvepuhkust kõi-gile ja kohtumiseni sügi-sel!

Külli Saarnikdirektor

SuvesoovMilline on sel aastal lõ-

petav 12. klass?Minu silmade läbi on ta

väike (meid on ainult 14), sõbralik (oleme parimad sõb-rad ja head semud), huumo-rimeelne (nalja saab tunnis, vahetunnis ja peale tunde, Elar, jäta sa ka oma naljad!), üksteist toetav (Riina, aita!), kokkuhoidev (koos tehtud,

hästi tehtud, oleks veelgi või-nud teha), energiline (andke tööd!), lärmakas (valjuhääl-set juttu jätkub kauemaks, kõige kõvem hääl on vist Kad-ril), jäärapäine (me kuulame ära, mida sa räägid, ja pärast teeme ikka nii, nagu meile meeldib), mugav (teeme just nii palju kui nõutakse, mitte rohkem), optimistlik (ole-

me valmis ellu astuma, alati valmis elukestvaks õppeks!), õppiv (neli medalit pole nal-jaasi!), aktiivne (klassi aktiiv-sed eestvedajad olid Riina, Julia, Marju ja Jaana).

Soovin kõigile kuhjaga õnne ja edu edaspidiseks!

Klassijuhataja Ellen Lints

12. klass rokib tutipäeval.

IXbGrenman, AloHunt, LiisKarimov, RandarKaru, SigmarKreitsman, AndresKroonmäe, AinoMäekivi, KevynMüür, SiretOjalill, RivoPaju, KermoSoo, KennoTiitus, MagnusTõnisson, MarekKlassijuhataja: Peeter Püvi

Võhma Gümnaasiumi XIV lend

Gümnaasiumi lõpetavad:Aasmäe, JaneAksenenko, Riina (kuldmedaliga)Hunt, LiinaKalistratov, KristoKase, KätlinKirpu, Julia (kuldmedaliga)Koort, KadriKõli, Nele

Lindmets, Marju (hõbemedaliga)Lints, Jaana (kuldmedaliga)Treiman, ElarUlk, KaiaVill, RikoVolkova, LidiaKlassijuhataja: Ellen Lints

Võhma Linnaleht 7

On juuni, sirelid juba õitse-nud ja nagu vanarahvas ütleb, koosnebki aastaring kahest tähtpäevast: kui jõulud läbi, siis ootad jaane…

Aga päevakeskuse tege-mistest siis kokkuvõtlikult. Sel-jataga on palju huvitavaid koh-tumisi ja meeldejäävaid hetki.

Eredaim neist oli kohtumi-ne Viljandi Pärimusmuusika Keskuse väikeses saalis Kihnu pärli Järsumäe Virvega. Õhtut juhtis Jaak Johanson. Meie jäi-me arvamusele et tahame Vir-vet näha ja kuulda veel ja veel, huvitavad seigad isiklikust elust ja sekka mõnusad laulu-lood koos tütretütrega – aeg oli kahjuks piiritletud.

Novembris ja veebruaris pakkusid Elke ja Peter päe-vakeskuses eakatele maits-va lõunasöögi, millele pärast maitsvat kohvi ja kooki järgnes ka muusikaline meelelahutus. Suur tänu neile!

Jõulukuu oli väga sisutihe.04.12.2008. a kohtumine

kirjanik Tiit Vahemetsaga.09.12.2008. a kuulasime

Viljandi Pauluse kirikus sega-koori Suisapäisa ja lauljaid Ivo Linna, Laura Põldvere jt. Kont-serdikava oli vaheldusrikas, esitati uusvorme ning duette.

16.12.2008. a vaatasime kogu pere etendust „Püha-deks koju”, mis põhines Tove Janssoni raamatul “Hilja no-vembris“.

18.12.2008. a kuulasime Viljandi Pauluse kirikus Peter-buri Konservatooriumi vilist-lastest koosnevat kloostrikiriku meeskoori OPTIMA PUSTÕN. Kavas oli koorimuusika tipp-teoseid, rahvalaulu, kirikumuu-sikat ja laulis kontratenor.

Luuleklubilistele pakkus kahtlemata kõige suurema ela-muse märtsis toimunud kohtu-mine Viljandi luuletaja Veronika Arivaga. Saime teada, kuidas toimetab Viljandi luuleklubi ja ka seda, et nad isegi oma al-manahhi välja annavad. Koh-tumisest annab tunnistust ka artiklile lisatud foto.

Meeldejääv vestlusring oli dr Ene Adamsoniga. Vaatluse all tervislikud eluviisid, liigeste-

ja südamehaigused, samuti oli võimalus individuaalseks kon-sultatsiooniks. Täname Teid, dr Ene Adamson, kogu päeva-keskuse aktiivi poolt südamliku ja tähelepaneliku suhtumise eest, et leidsite oma igapäeva-se kiire töö kõrvalt aega meie-ga kohtumiseks 20.02.2009. a.

Meelispaigaks on meie rahvale saanud sellel hooajal Viljandi Pärimusmuusika Kes-kus. 15.04.2009. a kuulasime Eesti unikaalseimat lauljat UNO LOOPI.

Viljandi teater “Ugala“ ei ole ka külastamata jäänud. 08.04.2009. a vaatasime „AR-TURI LAULUD JA AASTAD“ näitlejate Juss Haasma ja Jüri Aarma esituses, etenduses kõlasid kõik laulud, mis Rinne kunagi kuulsaks laulis.

14.05.2009. a vaatasime teatris „Ugala“ monoetendust „KÕIK KÜÜNLAD PÕLEVAD LÕPUNI“ väikeses saalis. Osa-täitjateks olid Hannes Kaljujärv teatrist “Vanemuine“ ja Arvi Mägi ning Vilma Luik. Lugu kahe eaka mehe kohtumisest, täis traagilisi minevikuvarje sellest, mis on sõprus ja kust algab patt, tähtsal kohal oli armastus ja tõsiasi, et kunagi tuleb päev, mil seisad silmitsi kõigi oma elu küsimustega.

Sel hooajal sai hoo sisse ujumine Olustvere ujulas koos treener Helega igal neljapäe-val alates novembrist 2008. a kuni 07. maini 2009. a. Seda traditsiooni tahame sügisest kindlasti jätkata.

Hoogu võttis ka puuetega

inimeste kohtumine neljapäe-viti millest päevakeskuses annavad tunnistust kuivatatud ravimtaimed.

Ka massöör töötas meil kogu hooaja esmaspäeviti ja arvatavalt jätkab ka sügisel.

Samuti jätkub sooja suppi teisipäeviti ja neljapäeviti, mida aitab keeta MTÜ SINULE.

Endiselt on võimalik käia end pesemas ja samas lasta puhtaks pesta ka oma pesu.

Loodetavalt jätkavad sügi-sel ka toolivõimlejad igal teisi-päeval.

Ka õhtuti ei seisa päeva-keskuse ruumid tühjana – on joogavõimlejad Meeri Kreeni käe all igal teisipäeval kogu aasta jooksul.

Alates veebruarist 2009. a kostub kolmapäeva õhtuti siit rahvamuusikat. Harjuta-mine siinsetes ruumides on mõjunud soosivalt, nii on pildil olev kollektiiv arvatud pillipeo koosseisu ja 02.07.2009. a kell 20.00 võib näha-kuulata pildil olevat kollektiivi Tallinnas Rae-koja platsil.

Tahangi nüüd tervitada kogu Võhma rahvast, soovides kõigile kaunist suve, ilusat jaa-nipäeva ja meeldivat puhkust.

Annan teada, et päeva-keskuse perenaine puhkab 25.06.–08.07.2009. a.

Kohtume suurel peol!

Tervitustega Teie Mai,

päevakeskuse perenaine

31. märtsil 2009 kohtumine Veronika Arivaga.

Kui jõulud läbi, ootad jaane …

Päevakeskuses toimuvad pilliproovid.

IX Sakala mängud viidi läbi 23.-30. maini Viljandis. Seekord osalesid Võhma linna sportlased kokku 10 spordialal, millest 8 paremat läks arvesse. Võisteldi alla 3000 elanikuga omavalitsuste arvestuses.

Kõige paremini läks meie lauatennisistidel (Viktoria Kir-pu, Aleksandr Kirpu ja Tauri Tiirmaa), kes saavutasid võist-kondlikult tubli 4. koha. Tänan nende treenerit ja asjaajajat Rein Koovitit, kes on lauaten-niseelu Võhmas aastaid veda-nud.

Hästi läks ka mälumängi-jatel (Rein Alliksaar, Toomas Israel, Peeter Püvi, Ilmar Roo-sioks ja Aare Järvik), kes pin-gelises heitluses 12 võistkonna hulgas kaotasid pronksmedali vaid 1 punktiga.

Üle mitme aasta osalesid taas meie jahilaskurid Sakala mängudel, kus ilma veteranita võisteldes saavutati hinnali-ne 5. koht. Võistkond võistles koosseisus Alo Kiens, Alar Kiens, Indrek Valo ja Olev Seeman. Edu Teile järgneva-teks jõukatsumisteks!

Edu on toonud meile läbi aastate vabamaadlejad, kes ka sel aastal olid tublid, saavu-tades 4 medali kohta. Esikoha omas kaalus sai Sander Vinter, teise Peeter Püvi ja kolman-da Ragnar Ploom ja Marten Rohelpuu. Tänan Teid ja kõiki teisi, kes võtsid vaevaks oma kodulinna au eest võistelda.

Jalgpall on ikka Võhmas populaarne spordiala olnud. Seekord võistlesid noored jalg-pallurid taas edukalt, saavu-

tades väikeste omavalitsuste arvestuses tubli esimese koha. Head treenimiseindu edas-pidiseks kõigile. Tänud Toivo Klampile!

Veel läksid meil punktiar-vestusse koroona (Vello Leht-la, Ando Saar ja Aare Järvik), kergejõustiku (Hannes Männik, Mart Vingissar, Kevyn Mäeki-vi ja Rivo Ojalill) ja maletajate (Ants Pihlak, Endel Rõuk, Jaan Voll ja Teele Vahtra) tulemused. Osaleti veel meeste võrkpallis ja petankis.

Kokkuvõttes saavutati väi-keste omavalitsuste arvestu-ses igati tubli teine koht. Tänan linnavalitsuse poolt kõiki, kes osalesid mängudel ja elasid kaasa võhmakate tegemistele neil võistlustel.

Aare Järvik

SPORDIST

Sel kevadel on juba kaks korda kogunetud linnavalitsu-se juures platsil ja kuulid on seal vihisenud tunde. Võidel-dakse petangi Võhma karika-sarjas karika eest. Võistlevad kolmeliikmelised võistkonnad kaheksal etapil, millest iga võistkonna jaoks kuue pare-ma etapi tulemused lähevad lõpuks arvesse. Et osalejad on väga erinevas vanuses, on kasutusel erinevad strateegiad ja võtted.

Kahel toimunud etapil on väljas olnud viis võistkonda. Ka huvilisi, kes mänge jälgima tulnud, on mõlemal korral kül-laga olnud.

Kui esimene etapp kestis pisut üle kolme tunni, siis teisel korral kulus paremate selgita-miseks juba ligi viis tundi. Sel-le üle jääb vaid rõõmu tunda, sest see näitab, et tase ühtlus-tub ja tõuseb. Eks see ole ees-märgiks, sest tulevikus tekib vajadus Võhmat ka väljaspool

esindada ja siis parimaid tule-musi näidata.

Teisel etapil tekitas oma nimega elevust ja kohati se-gadust uustulnuk-võistkond „Meie“ (Ruve Koska, Randar Kaljula, Hillar Puskar) – nimi sobis kellele tahes platsil oli-jaist ja alati ei võinud kindel olla, kellest jutt käib. Mõlema etapi igas mängus on küün-te ja hammastega enda eest väljas ja viimast võtmas olnud võistkond „Spartak“ (Venjamin Levin, Arro Alt, Endel Aasakü-la/Toivo Priivits).

Teist etappi järjest õnnes-tus oma paremus maksma panna ja esimeseks tulla võist-konnal „Kõverkäpp“ (Raivo Ignatov, Ilmar Roosioks, Rein Alliksaar). Eks ole ka võistkon-na nimi vastase tähelepanu uinutav ja aidanud sedasi võitu võtta. Kõverkäppadega selles võistkonnas kindlasti tegemist ei ole.

Võrdse kuue punkti juures

sai teisel etapil 2. koha võist-kond „Täpsed kuulid“ (Ando Saar, Vello Lehtla/Katre Saar, Eduard Sarv), 3. koha võist-kond „Hõbemuna“ (Luule Tiir-maa, Karl Nõmm, Mati Tiirmaa) ja 4. koha võistkond „Meie“.

Võistkond „Prenton“ (An-nika Alliksaar, Ago Vingissar, Aare Järvik) teisel etapil ei võistelnud.

Järgmine petangi karika-sarja etapp toimub jaanilau-päeval, 23. juunil kell 11 linna-valitsuse juures platsil.

Sakala mängudel esinda-sid petangivõistlustel Võhma linna Annika Alliksaar, Rein Alliksaar ja Ilmar Roosioks.

27. juunil toimuvatel linna-de mängudel Jõgeval esinda-vad parimad petangimängijad Võhma linna, kuid kes need on, otsustame 23. juunil toimu-val III etapil.

Mati Tiirmaapetangi võistlussarja

läbiviija

Algselt väljakuulutatud päeval, 5. juunil, oli ilm lausa sügisene, sadas vihma ja õues oli 8 kraadi sooja ning me ot-sustasime võistlused nädala jagu edasi lükata. Teisel katsel oli ilmataat tunduvalt lahkem ja kinkis meile kena suveilma. Ilmselt ka seetõttu oli osavõt-jaid gümnaasiumi staadioni-le kogunenud päris rohkesti. Kavas oli nii meestele kui naistele neli ala: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge 4 kg kuuliga naistele ja 7 kg kuuliga meestele, 800 m jooks naiste-le ja 1500 m jooks meestele. Saavutati väga häid sportlikke

tulemusi, nii mõnigi tegi isiklik-ke rekordeid, oli pettumisi, oli võite, oli osavõturõõmu. Spor-diklubi Võhma tänab kõiki osa-võtjaid ja ka kohtunikke, kes abiks olid. Tulemused:

Naised 100 m: 1. Kristi Napritson 14,7, 2. Raily Feldman 15,6, 3. Riine Ant 16,7.

Kaugushüpe: 1. Kristi Napritson 3.88, 2. Raily Feldman 3.78, 3. Siret Müür 3.52

Kuulitõuge: 1. Riine Ant 7.13, 2. Siret Müür 6.94, 3. Raily Feldman 6.72

800 m jooks: 1. Kristi Napritson 3.07,2, 2. Siret Müür 3.20,1, 3. Riine Ant

Mehed 100 m: 1. Martin Männik 11,3, 2. Virgo Õitspuu 11,5, 3. Rein Ant 11,9

Kaugushüpe: 1. Martin Männik 5.93, 2. Hannes Män-nik 5.73, 3. Rein Ant 5.60

Kuulitõuge: 1. Hannes Männik 12.00, 2. Kevyn Mäe-kivi 10.81, 3. Randar Kaljula 10.21

1500 m jooks: 1. Sander Virgla 4.39,2, 2. Virgo Õitspuu 4.54,3, 3. Mart Vingissar 5.13,6.

Täieliku protokolli tulemus-test leiab Võhma linna kodule-helt www.vohma.ee.

Hannes Männik

9. mail toimus Eesti võist-kondlike meistrivõistluste fi-naal Tallinnas. Võhmakatest osales sel hooajal Julia Kirpu Valgu LTK Pingo koosseisus. Tema naiskond saavutas nel-janda koha. Ka sama klubi meeskond saavutas neljanda koha. Esimesed kolm nais-konda olid Narva PSK, Aseri Spordiklubi ja Maardu LTK.

Parimad meeskonnad olid Tal-linna LTK Kalev/Linnatakso, Maardu LTK ja Narva PSK.

24. mail toimusid lauaten-nise võistlused Viljandi vanas spordihoones seoses IX Sa-kala mängudega. Võhma linn saavutas kokkuvõttes neljan-da koha. Võistkonnas mängi-sid Tauri Tiirmaa, Julia Kirpu ja Viktoria Kirpu. Esimesed

kolm olid Viljandi linn, Suu-re-Jaani I ja Suure-Jaani II. Võhmakad võitsid plussringis Suure-Jaani III ning kaotasid napilt Suure-Jaani I-le seisuga 3:4. Miinusringis võitsid meie omad Viiratsi valda ja kaotasid Suure-Jaani II-le samuti seisu-ga 3:4.

Riina Aksenenko

Lauatennise hooaja lõpp

Sakala mängude spordist

Lahingud Võhmas

III Võhma lahtised meistrivõistlused kergejõustikus

68 aastat juuniküüdita-misest: mälestusteenis-tus 14. juunil Pilistvere kivikangrul koos lee-rinoortega Helsingist. Jutlustas soome pastor Matilda Hakkarainen. Soome noored esitasid ühislaulu. Foto Pille-Riin Pregel.

8 Võhma Linnaleht

Võhma Linnaleht nr.

VASTUS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

NIMI ja AADRESS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

Võhma LinnalehtTiraaž 1000

Võhma Linnalehte esindab:Angela Härm tel. 437 7228

Aadress:Tallinna 1570 603 Võhma

Küljendus ja trükk:Vali Press OÜPõltsamaa, tel. 776 8870

SURNUAIAPÜHA ARUSSAARESLaupäeval, 4. juulil kell 11.00Teenib Õigeusu Praostkonna piiskop Samuel

12. juuli, P Kuldleeripüha. Algus kell 13.00 jumalateenistusega kirikus.

26. juuli, P Surnuaiapüha:Arussaare kalmistul kell 11.00,Pilistvere kalmistul kell 13.00.Armulaua palvus kirikus kell 15.00

13.-16. august Kirikunoorte festival "Julgen olla."29. august, L Pilistvere rahvamaja 100 üritused

Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

PILISTVEREKOGUDUSETEATED

Jumalateenistused Pilistvere kirikus igal pühapäeval kell 13.00

Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud

Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 hermann.kalmus@eelk.ee

Teen pere-

ja portreefotosid

Tasu annetusena PilistvereVana-Pastoraadi remondifondi.

Pilleriin 55 646 222lilleriin@gmail.com

92 26.06 LINDA-ELFRIEDE KÕRGESAAR90 07.06 MARY TALVI89 02.06 SELMA PASTAK 03.06 AUGUST KIRSIPUU 19.06 HILDA TENNO82 25.06 ANNA-MARIA LENSMANN81 13.06 LINDA OSKAR80 10.06 LIDIA SILLAT 17.06 GEINA SÄDE75 06.06 ENNO NEEME70 01.06 HELVI MIHNO 13.06 VLADIMIR KEPTSOV65 14.06 TOIVO KLAMP 18.06 ANTS PÕDRA 26.06 LAINE TIMPS60 18.06 MATTI PLANKEN

MAREK KÄBA14.09.1970 – 29.05.2009

Mälestame

RistsõnaVastus tumedalt ääristatud ruutudes. Koostas Heino LaagusEelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Miks peab kroonilise haiguse ravimite eest maksma sajakroo-nistega”. Õigeid vastuseid laekus 16. Loosiõnn naeratas Linda Koskale. Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupongid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Võhma linnavalitsuse juurespeatub pangabuss üle nädala

esmaspäeviti kell 11.00–12.00(29. juuni, 13. ja 27. juuli, 10. ja 24. august,

7. ja 21. september, 5. ja 19. oktoober,2. ja 16. november, 14. ja 28. detsember)

Kõrbeilves

Ühtelugu

..Capono

Põllukstegema

Hiiunaise

peakate

KülaPajusivallas

USAnorm

Soomekirjanik

Euroopariik

AmperSamuti

Kaardistik

Aar

Noot

Pakend

Stepiantiloop

Lämmastik

RaadiumVooluallikas

Kelvin

Laskerada

Luuletaja

Arseen

Kaukaaslane

Sademed

Voodi Eesti kroon

Kurat

Identne

Si-bemoll

RoidedRooma 501

Klohmi Nahuta

El. 92

Pea-tuiksoon

Amper

Aktusesaal

Sinu

Umbtee

Mi

Vanakuri

Vanur

Saksa k art

KülaLaimjala

vallas

Härra

Väljendus-laad

Omaljõul

Väärikus

Valguspildid

Seleen

El 92

EgiptusejumalLaulja

Kasakapealik

Ameriitsium

Mongolikarjus

Vene lennuk

Kirjanik

Nais-helilooja

Raekoda

EksperimentIndia osariik

Gramm

Raadius

Ida-Viruvald

Honshuvulkaan

Lauseliige

Aar

Suurimväärtus

Ruumala

Nädalapäev

Kelvin

Nikkel

VäävelFosfor

Indium

Eesruum

Tarav ese

Hussaarikirves

Sülg

Narts

Euroopa riik

Valitseja

Taevasina

Laisik

Ehe

Maailma-jagu

El92

Skandinaavialaulik

Aasiariik Raadius Virisev Üllas

idee

Suisa

Liiter

Asesõna

Gaas

Heliredel

KülaKadrinavallas

Tantaal

Soomejärv

Jood

Vasem

Nais-kirjanik

Jazzkaareema

Tina

JÜRIPAET

23. juunil kell 17.00 toimub Võhma gümnaasiumi staadionil

jalgpallimatš abielunaised vs vallalised naised

Kell 17.30 samas jalgpallimatš Poissmehed vs naisemehed

Ootame rohkesti osalejaid! SK Võhma

Õnnitleme lapse sünni puhul!Kairi Leement’il ja Andres Variksoo’l sündis 29. mailpoeg MARKUS

Astuda eilsesse päeva ei saa,möödunut miski ei taasta,mõtetes ainult Sa tagasi saadkõik oma elatud aastad.

ÕNNITLEME JUUNIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI!

See, kellel ilusad mõtted on peas,

teiste jaoks ikka on parimas eas!

Õnnitleme linnapead 45. juubeli puhul!

Võhma Linnavalitsus

ja -volikogu