Laupäev, 15. veebruar 2020 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 139 nr 139

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

AntslA vAllAvAlitsus vAlmistub rAhvAmAjAde reformimiseks Antsla vallavalitsusel on plaanis rahvamajasid reformida. Selleks telliti 2018. aasta lõpus uuring ja 2019.aasta lõpus viidi läbi rahvaküsitlus ning läbi on viidud piirkondlikud koosolekudki. Märtsi-aprilli kuus peaksvallavalitsus tulema volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ette vallaedaspidist kultuurielu puudutava viie aasta visiooniga. Sellest tulenevalt peatume Külalehes sellel teemal kapikemalt.

Mis on visioon?

Visioon – soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada viie, kümne jne aastaga. Visioonvõib olla üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest, milliseks planeeritav objekt konkreetse aja jooksul võikssaada. Visioon keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal inimestel tegevuse lõppeesmärgist ühte-moodi aru saada, luua eeldus teadlikele juhtimisotsustele ja võimaldab juhil teha otsust, kas mingi tegevus onsihipärane või mitte. KL

AntslA vAllA rAhvAmAjAdläbi suurendusklAAsi

vAAdAtunA

Uuringuliselt on Antsla vald jagatud kolme ossa:põhja-, kesk- ja lõunaosa. Lõuna ossa jääb Kaika jaTsooru kant. Silma torkab see, et lõuna osas paiknebAntsla valla avalikest teenustest ainult raamatukoguja rahvamaja. Valla rahvamajade teeninduspiirkonnakaardilt koorub välja Tsooru kandi kaheksa küla ja415 elaniku eraldatus. Tsooru on justkui väike pla-neet päikese kõrval. Tõenäoliselt kõige valusamaltpuudutab just neid inimesi küsitluses väljatoodudpõhjus kultuuriteenuste kättesaamise raskendatudolukord. 30% vastanutest kurdab transpordi puuduseüle ja 50% arvamusavaldajatele ei sobi kultuuriteenu-se pakkumise aeg.

Võib öelda, et Antsla vald on kultuurisõbralik, sestvalla eelarves on kolm rahvamaja: Antsla kultuuri- jaspordikeskus, Uue-Antsla ja Tsooru rahvamajad. Sa-muti on seltsimajad Kaikal ja Urvastes. Lahendamataon Linda rahvamaja edaspidine käekäik. Kas seemuutub seltsimajaks või hakkab toimima ka edaspidirahvamajana. Antsla valla ja Urvaste valla ühinemis-leping näeb ette, järgmised neli aastat toimub rahva-majades kultuurielu samadel alustel. Muidugi ühte asja nii polegi võimalik teha, et kõigilesobiks ja meeldiks, kuid poole elanikkonnast seetõttukõrvalejäämine on murettekitav. Ainuüksi sellepõhjuse sügavuti selgekstegemine ja lahendusteleidmine vajaks uut mahukamat uurimust. Kuidas edasi minna 2022. aastal pärast uusi koha-likke omavalitsuste valimisi, tuleb põhjalikult läbianalüüsida. Kas ja millisteks muutusteks peavad val-laelanikud valmis olema? Ettevalmistustöödega onalustatud. 2018. aasta lõpus valmis uuring, mille ees-märgiks anda kultuurielule hinnang majanduslikustseisukohast. 2019. aasta lõpus viidi läbi elanikkonnaküsitlus, et saada teada inimeste kultuuriline huvita-tus. Eelolevatest uuringutest on raske lõpplahendustleida, sest:1. Teame, et kultuur on valdkond, millele tuleb pealemaksta ja ainult majanduslikust seisukohast otsustetegemisest ei piisa.2. Rahva arvamuse küsitluse osaluse protsent oli kõi-gest 1,8%, mis on väga väike, et teha konkreetseidotsuseid. Analüüsides mõlemat uuringut läbi „suurendus-klaasi”, tegin omapoolse kokkuvõtte kolme rahva-maja olukorrast ja inimeste kaasatusest. Võrdlusta-belis on palju kasutatud rahvamajade rolli teenindus-piirkonna elanike arvust lähtudes.

Kalle Nurk

rAhvAmAjAde juhidtutvustAsid

viie AAstA visiooni

Möödunud aasta oktoobris-novembris korraldasAntsla vallavalitsus rahvaküsitluse sooviga välja sel-gitada, mis on valla rahvamajade ülesandeks, millistrolli mängib rahvamaja kogukonna sidumisel ja mil-liseid uuendusi võiks sisse viia, et rahvamaja toimikska muutuvas ajas olulise kogukonna keskusena. 30. jaanuaril toimus esimene rahvakoosolek AntslaKultuuri- ja Spordikeskuses (Antsla KSK). Koosole-kute jada lõppes 12. veebruaril Linda rahvamajas.Kultuurispetsialist Merle Tombak tutvustas küsitlustekokkuvõtet, majade haldajad andsid edasi oma visi-ooni, millisena näevad maja tegutsemas viie aastapärast. Eelnimetatud teemadel toimus samas ka ko-halolijate vaheline arutelu.

Tsooru rahvamaja piirkonna visioonikoosolek. Esindatud oli ka piirkonna kuue seltsingu liikmed ja kaks külavanemat.

Foto: Kalle Nurk Nii nagu küsitlusankeedi täitjatest, jäi väikesearvu-liseks ka koosolekutel osalejate arv. Kuigi kolm piir-konda on erineva suurusega, olid kõigis rahvamaja-des kohal paarkümmend inimest. Enamiku neistmoodustasid rahvamaja-, vallavalitsuse- ja volikoguesindajad. Tavakodanikke esindas Antsla KSK-s kakskuni kolm inimest, Uue-Antslas kümmekond jaTsoorus natuke alla kümne. Koosolekuid juhtis vallakultuuri- ja noorsoojuht Merle Tombak. Kuigi juhtoli sama, toimus koosolekute kulg erinevalt. Erine-valt lähenesid ka rahvamajade juhid oma visioonitu-tvustusele.

Tsooru rahvamaja viie aasta visiooni elluviimine toe-tub väga suurel määral külade ja seltsingute tegevu-sele. Seepärast on vaja kõigepealt teada saada seltsin-gute ja mittetulundusühingute ühised kokkupuuteko-had rahvamajaga ning külaelu rikastamisvõimalusedkoos rahvamajaga. Ettekandja püstitas visiooni ellu-viimiseks kuus punkti, mida seltsingud omakeskis jakülavanemad külakoosolekutel peaksid kõigepealtläbi arutama:

Võrdlustegur Antsla Uue-Antsla TsooruElanike arv teeninduspiirkonnas 2680 1235 415Teeninduspiirkond 60% 27% 9%Rahvamaja ülalpidamiskulu kogu kultuurifondist 37% 12% 10%Elanikkonna keskmine vanus 43 43 50Rahvamaja kaugus keskusest 0 7 15Küsitlusel osales 1,5% 1,4% 2,7%Piirkonna visioonikoosolekul osales 0,7% 1,6% 4,8%Huviringe võiks olla 24 10 7Olemasolevatest huviringidest võiks veel olla juures 8 0 0Huviringides osalemine 6% 9% 11%

1. Kas Tsooru peab säilitama oma identiteedi ja kuidas onsee võimalik?2. Kui vajalikud on seltsingud meie kultuurielus ka viieaasta pärast ja mis oleks vaja, et neil jätkuks energiat jatahet ka sel ajal tegutseda?3. Kas ja kui suurt rolli mängib külavanem Tsooru kandikultuurielus ja mis on vajalik teha, et saaksime vallaskülavanemate liikumise „lapsekingadest” välja?4. Kas Tsooru park peaks kuuluma Tsooru rahvamajahaldusesse ja kas Tsooru küla on huvitatud mingi pargiosakorrashoidmisest?5. Millist tähtsust omab Tsooru kandi koduleht ja Külaleht.Mis võiks olla alternatiiviks nende ärajäämise korral?

Kalle Nurk

kultuurikohtumisedAntslA vAllAs

6. veebruaril toimus Tsoorus vallavalitsuse juhtimisel kultuuri-kohtumine Tsooru piirkonna rahvaga. Pildil vallavolikogu lii-ge Raivo Vallner (vasakult), vallavanem Avo Kirsbaum, vallakultuuri- ja noorsoospetsialist Merle Tombaks ja Uue-Antslarahvamaja juhataja Kati Velner.

Foto: Kalle Nurk

Antsla vallavolikogu soovil oleme korraldanud kü-sitlused ja rahvakohtumised valla raamatukogudes.Nüüd on järjekord rahvamajade käes. Küsitluse koos-tas ja kokkuvõtted tegi Roosiku külavanem ja aktiivnekogukonna liige Ruuta Ruttas-Küttim ja suur tänu tal-le selle eest! Küsitlusele vastas 84 inimest. Piirkonnainimestega on osad kokkusaamised toimunud ja naguoligi ja on arvata, on igas piirkonnas omad problee-mid ja kitsaskohad, mis vajavad lahendamist. Samution hea meel, et on ka rõõme jagamiseks. Kokkuvõtte kirjutamise hetkeks on toimunud nelikohtumist, kus iga asutuse juht on tutvustanud omaasutuse lähiaastate visiooni. Toon siinkohal väljamõningad mõtted ja ettepanekud, mis maja juht jarahvas kohtumistel välja tõid. Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse kõige suuremprobleem on hoone tehniline seisukord - sademetevesisööb maja vundamenti, ruumides on toimunud juba

lagede sissekukkumisi. Lisaks soovivad inimesed, etsobilikke sündmusi ja tegevusi oleks igalesihtrühmale. Praegu tundub osadele Antsla inimes-tele, et sündmused on liialt suunatud kitsalehuvigrupile, liiga palju pakutakse kohalike arvatesnäiteks džässmuusikat ja soovitakse rohkem „rahva-likke” sündmusi. Uue-Antsla rahvamaja tegevusega on kohalikudväga rahul. Sündmused on eriilmelised, toimub mõ-nus ja toetav koostöö rahvamaja ja kogukonna vahel. Probleemina nähti ümber maja kõnniteede ja liiku-misradade puudumist. Liiklemine külavahel onohtlik. Kaika Seltsimaja on üks imeliselt eriline koht.Väi-kese piirkonna huvitegevuses osaleb üle 50inimese. Tegutseb segakoor, pasunakoor, lastepilliõppe- ja kunstitunnid. 2019 taotleti rahastust ca20 projektile. Murekohaks on kütja ja koristajapuudumine. Palgalist inimest ei ole, kuigi tegevusmajas on väga aktiivne. Lisaks puudub hoone teiselkorrusel kasutusluba. Kogukond hoolitseb, et majaoleks soe, seda igas mõttes. Ja seal on tõesti alati heaolla. Tsooru Rahvamaja juhataja oli teinud põhjalikukokkuvõtte ja märkis, et Tsooru kant on eriline, sestkogukond asub keskusest kaugemal „metsade taga”ja tegutseb paljuski omaette. Kuna kohal olid mitmedpiirkonna mtü-de esindajad, siis hakati lisaks visiooniesitamisele ka tegevusi ning lahendusi välja pakku-ma. Tsooru kandis nähtakse ühe võimalusena tiheda-mat koostööd rahvamaja ja kogukonna vahel. Ehk onmõistlik vaadata üheskoos rahvamaja eelarve üle jakoos otsustada, kuidas ja mil moel võiks raha kasu-tada. Ma olen nõus, et Tsooru Rahvamaja 2020.a.sündmuste eelarve ei ole väga suur, 4225 eurot (sisal-dab 1225 eurot rahvamaja omatulu piletimüügist),kuid siiski proportsionaalselt paigas võrreldes teistevalla kultuuriasutuste sündmuste eelarvega. Lisakson veel teised eelarveread, mida saaks ehk veel pare-mini rakendada piirkonna elanike hüvanguks. Nõus-tuti, et mitmed tegevused ei nõua palju raha, vaidpealehakkamist ja läbirääkimist. Olen tänulik Kalle Nurgale põhjaliku ettekandeeest, kus toodi välja kuus punkti, millega tuleks edasitegutseda. Aitäh Ruutale, kes aitas koosolekut omatasakaalukal ja professionaalsel moel juhtida ningmõtted paberile koondada. Koosolekul lepiti kokku,et Tsooru rahvamaja juhataja kutsub järgmise sam-muna kokku piirkonna mtü-d, külavanemad, jt. ko-gukonna liikmed ning üheskoos vaadatakse rahvama-ja lähiaastate visioon üle. Ettepanekud Tsooru rahva-maja edasiseks toimimiseks kogukonna pilgu läbiesitatakse vallavalitsusele. Üheskoos mõeldakse eda-si, kuidas soovitut ellu viima hakatakse. Siiani on kokkusaamistelt kõlama jäänud, et taolisikogukonna kogunemisi on väga vaja ja kokkusaami-se algatajateks võiks olla lisaks vallavalitsusele kul-

tuuriasutus ja kogukond ise - see loob kogukonnassuuremat ühtekuuluvust ja „Meie” tunnet. Rahvamajaarenguks ja toimimiseks on väga vajalik kogukonnaarvamus ja kaasatus - see tähendab rohkem ideid,ressurssi, jõudu ja rõõmu - et väikese rahvamaja kol-lektiivil oleks tugi tegevuste elluviimiseks ja arenda-miseks. Ees ootavad kohtumised veel Urvaste Seltsimajas jaLinda Rahvamajas.

Merle Tombak, kultuuri-ja noorsootööspetsialist

tsooru rAhvAmAjAtuleviku kAvAndAmisest

Ruuta Ruttas-Küttim on Tsooru kandi üks pärl, kes oskab olu-kordi väga hästi analüüsida, edasi anda ja tagajärgi pikalt ettenäha. Tema väljaütlemisi tasuks tähele panna nii Tsooru kandirahval, vallavalitsusel kui ka volikogu liikmetel. Pilt on tehtud6. veebruaril kultuurikohtumisel Tsoorus, kus Ruuta Ruttas-Küttim (vasakul) rahvast innustamas arutlusele, mis tõstatatudvisiooniettekandes. Paremal seisab valla kultuuri- ja noorsoo-spetsialist Merle Tombak.

Foto: Kalle Nurk

Antsla vallas on käsil rahvamajade tuleviku kavan-damine ja 6. veebruaril koguneti arutama Tsoorurahvamaja visiooni. Võrreldes teiste rahva- ja seltsi-majadega asub Tsooru üsna üksi, teispool Mustjõeluhta. Samas on piirkonnas suhteliselt palju aktiivseidMTÜ-sid, kes koostöös rahvamajaga piirkonna kul-tuuuri- ja huvitegevust arendavad. Küsimus on selles,kuidas piirkonna kultuurielu üheskoos veel pareminiarendada ja kuidas see tänapäeva kiire elukorralduseja huvide mitmekesisuse juures kõige mõistlikumoleks.

Üldiselt on näha, et inimesed ei saa või ei viitsienam käia iga nädal natuke midagi tegemas. Pigemtullakse kohale huvitava ja erakordse teema ja tege-vuse pärast või siis mingiks sündmuseks või täht-päevaks valmistumiseks. Näiteks leidsid kohalviibi-jad, et iganädalase kokandusringi asemel oleks vahvakord aastas metsseaprae küpsetamist (vmt) õppida,

kevadel uusi ja huvitavaid taimekasvatuse võtteidõppida, enne jõulu laulusid õppida jne.

Kui on olemas võimalus kiiresti reageerida kodani-kelt tulevate huvitavate ideede elluviimisele, siissaaks tegevused oluliselt mitmekesisemaks. Et muutarahvamajas toimuva huvitegevuse rahastamine paind-likumaks võiks teatud osa rahvamaja eelarvest ollaootamatute ideede elluviimiseks (huvitegevuse ju-hendaja tasuks, transpordiks jmt).

Teine võimalus piirkonna elanike huvisid rohkemarvestava eelarve kujundamiseks on anda kultuuri- jahuvitegevuseks mõeldud summade üle otsustamineselle piirkonna MTÜde ja elanike esindajate (seltsin-gute) kätte. Kord või paar aastas (enne valla eelarvekoostamist) toimuks siis Tsooru kandi MTÜde jaseltsingute ümarlaud, kus suuremad plaanid omava-hel läbi arutatakse ja valla poolt Tsooru kandile eral-datud summa ära jagatakse. Jagamisel võib kasutadaka kaasava eelarve taolist hääletamist, mis annaksjust rahvamajas toimuvate ürituste toetamisele kaalu.

Tsooru kandi MTÜde koostöö hoogustamine võiksolla üks rahvamaja juhi ülesandeid. Tema teine olu-line roll on rahvamaja hoone, selle sisustuse ja ümb-ruse hoidmine ja arendamine nii, et inimestel oleksilus ja tore seal viibida ja vaba aega veeta. Maja japarkla on juba väga ilusad. Järgmine samm võiks ollateise korruse kaminasaali sisustuse uuendamine japargi arendamine puhkealaks. Mugav istumisnurkkaminasaalis võiks tuua kokku näiteks Vanameesteklubi, kes pallimängust ei hooli, aga arutaks ilmaeluja mängiks lauamänge, välijõusaal ja kiiged pargispakuks tegevust noorematele.

Ära ei tohi unustada ka rahvamaja võimalikku rollivalla teenuskeskuse ja evakuatsioonikohana kriisiolu-korras. Teenuskeskusena võiks rahvamaja kasutadajust seetõttu, et Tsooru asub Antslast 15 km kauguselja mingi väikese asja järele minek on isegi siis spet-siaalne ettevõtmine, kui inimesel on auto kasutamisevõimalus. Alustada võiks kasvõi selliste väikeste as-jadega nagu toidupakkide või valla eakatele jõulu-pakkide jagamine. Evakuatsioonikohana 30-le inime-sele on Tsooru rahvamaja määratud Antsla valla eva-kuatsioonikohtade plaanis ja veidi arendamist vajabka see valdkond – tagavara väljapääsud, köök, küte jaWC, mis töötavad ka juhul kui ei ole elektrit jne.

Lõpetuseks kutsun Tsooru kandi kõigi külade rah-vast üles üheskoos arutama, mida ja kuidas võiksteha! Vallavalitsus lubas esitada oma visiooni rahva-majade arengust hiljemalt aprillikuus. Siis oleks heapõhjus ka siin kandis kokku tulla ja vaadata, kuidasneed plaanid meie kandile sobivad ja anda arengusseoma panus.

Ruuta Ruttas-Küttim,

Roosiku külavanem, mtü Vingerpuss liige

igA kAnt peAks säilitAmAomA identiteedi

Vallas on kolm rahvamaja ja lisaks mitmed mitte-tulundusühingud, kus tegeldakse rahvakultuuri eden-damisega. Volikogu soovis välja selgitada, millisedvõiks olla valla rahvamajade ülesanded lähitulevikus,millist rolli mängib rahvamaja kogukonna sidumiselja milliseid uuendusi võiks sisse viia, et rahvamajatoimiks ka muutuvas ajas ja toimiks kogukonna tõm-bekeskusena. Selleks viis möödunud aasta lõpus val-lavalitsus rahva seas läbi sellekohase küsitluse. Küsit-lusele vastanute protsent võrreldes valla rahvaarvugaoli tagasihoidlik. Põhjapanevaid järeldusi teha sellebaasil on raske. Näiteks Tsooru kandis oli vastajaidkümmekond, Kaikamäel vaid üks. Minule isiklikult teeb eelkõige muret valla rah-vaarvu vähenemine, millega tuleb meil üheskoostõsiselt tegelda. Kui 2015. aasta 1. jaanuari seisuga oliAntsla valda registreeritud 4640 elanikku, siis 2017aastal 4546 ja käesoleva aasta alguses 4493. Peaksi-me tegelema ja rakendama meetmeid, et rahvaarvpöörduks kasvule. Võrreldes kohtumisi Tsoorus ja Kaikamäel, leianet iga kant peaks säilitama oma identiteedi. Eel-kõige rahvamaja peaks olema see koht, kus inimesedsaavad koos käia ja harrastada ühistegevust. Rahva-maja peaks olema kogukonna keskus ja toimetamavastavalt kogukonna vajadustele, olles samas kultuurikandja ja hoidja rollis. Arvan, et kõik valla rahvamajad on heal tasemel jajuhatajad teevad oma tööd südamega. Kultuuriga onvallas asjad korras. Kui Tsooru kandis toimib seitsemittetulundusühingut ja seltsingut, siis tegevustoetuston saanud ainult kaks. Vald peaks rohkem soosimaühistegevust ja seda võimalusel toetama. Kahju, et kohapealsetel kohtumistel oli saalis roh-kem vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmeid kui ko-halikke kultuuriedendajaid. Kuna kultuurikohtumisedpole veel kõigis kohtades toimunud, siis oleks minulennatlik mingeid järeldusi sellest teha. Vallavalitsuseltootaks eelkõige peale rahvaküsitlust ja kohapealseidkohtumisi kohaliku rahvaga selget visiooni, kuidasedasi! Kuna omavalitsuse üheks ülesandeks on korraldadavallas kultuuri-, spordi –ja noorsootööd, siis see peaksleidma otsest kajastamist ka valla arengukavas ja val-la eelarvestrateegias. Paeks koostama valdkondlikuarengukava, mis kajastaks erinevaid arengusuundi jakavandatavaid tegevusi. Näiteks „Antsla valla kultuu-ri ja spordi arengukava aastani 2030“. Tänan Kalle Nurka põhjaliku ettekande eest, millekaudu soovis ta saada visiooniarutelul vastust viieleküsimusele, et minna visiooni koostamisega edasi.Kas Tsooru peab säilitama oma identiteedi, kui vaja-

likud on seltsingud meie kultuurielus ka viie aastapärast, külavanema roll Tsooru kandi kultuurielus,millist tähtsust omab Tsooru kandi kodu ja külaleht? Tahan avaldada tunnustust ja tänada Külalehe toi-metajaid, kes on loonud internetipõhise Tsooru kanditeabelehe, mis ilmunud kunagi ka paberkandjal jamille 138. number ilmus 16. detsembril 2019. Nad onsuutnud seda toimetada oma vabast ajast ja ilma kõr-valise rahalise toetuseta alates 2006. aastast. Veel-kord tänud kogukonna kursis hoidmisel Tsooru kandi- ja valla sündmustega!

Edu Tsoorukandi rahvale nende ettevõtmistes!

Raivo Vallner,

vallavolikogu liige

rAivo vAllnerile meeldib susside lohistAmise Asemel

midAgi kordA sAAtA

Raivo Vallner 21. jaanuaril 2020 Tsooru rahvamajas sealsekultuurieluga tutvumas.

Foto: Kalle Nurk Jaanuari lõpus algavad kogukondade koosolekud,kus teemaks Antsla valla rahva- ja seltsimajade viieaasta visioon. Vallavolinik Raivo Vallner on 45 aastattööalaselt seotud maa –ja geomaatika küsimusteganing enda arvates teab vähe kultuuri valdkonnast. Seeajendas teda 22. jaanuaril külastama Tsooru rahvama-ja, et koguda teavet selle piirkonna kultuurielu kohta.

Raivo Vallner on sündinud 25. aprillil 1949. aastalja üles kasvanud Rimmi külas. Vanavanaisa ostis ras-ket mõisatööd tehes ja raha kogudes Rimmi külla 18.detsembril 1869. aastal talukoha, kus järgnevad põlv-konnad on elanud tänaseni ja rabanud maatööd teha.Raivo Vallneri haridustee algas Reidle 7. klassilisesalgkoolis, kust suundus edasi õppima Antsla kesk-kooli 6. klassi. Keskkooli lõpetas 1967. aastal. Jätku-sid õpingud Eesti Põllumajanduse Akadeemias, millelõpetas 1972. aastal maakorralduse insenerina. On

ennast täiendanud paljudel kursustel ja HelsingiTehnikaülikoolis. 1982. aastal algas justkui uus elujärk, asudes töö-le oma õpitud erialal tollases Põllumajandusminis-teeriumi Maakorraldusvalitsuses juhatajana, samastäites Maa Kasutamise ja Kaitse Riikliku Peainspek-tori kohuseid. Maa-ameti eesotsas on ta olnud alates1990. aasta jaanuarist, kui see amet loodi. Maa-ametKeskkonnaministeeriumi valitsemisalas on ainukeasutus, mis püsinud juba Eesti taasiseseisvumisajalrajatud vundamendil, ja seda suuresti tänu RaivoVallnerile. 1. juulil 2016 algas Raivo Vallneri elus uus pea-tükk. Ta jäi pensionile. Keskkonnaminister MarkoPomerants on Maa-ametit pikka aega peadirektori võipeadirektori esimese asetäitjana juhtinud RaivoVallnerit iseloomustanud: "Ma ei tea meil teist niistaažikat ja visa kõrget riigiametnikku, kes läbi kee-ruliste aegade ja 16 erineva ministri alluvuses tööta-des on üht valdkonda nii kindlalt hoidnud ja arenda-nud. See on suur ja austusväärne panus Eesti riigiarengusse.“ Pensionile suundunud Raivo Vallneri kohta on kii-dusõnu lausunud ka Maa-ameti tänane peadirektorTambet Tiits: „Raivo Vallner pani Maa-ametile aluse,oli ameti suuna määraja ja hoidja. See on olnud vägasuur ja väga tänuväärne töö. Kuid lisaks sellele panita aluse ka kogu Eesti maamõõdistamisele.” Raivo Vallner võtab aga oma tööaastad lühidaltkokku: „Maaga seonduv oli ja on valdkond, mispuudutab ja on puudutanud meid kõiki läbi aegade,seega on korrastatud maasuhted väga olulised igariigikorra puhul. Mul on olnud erakordne võimalusosaleda Maa-ameti ülesehitamisel ja selle kaudumaareformi läbiviimisel ja maainfo andmebaasideloomisel ning arendamisel. Maa-ametist on saanudtunnustatud riiklik kompetentsikeskus nii maaküsi-mustes kui geomaatikas, maaga seonduvate andmete(näiteks ruumiandmed) tootmises ja jagamisel ningmis on aluseks paljude erinevatele infosüsteemidetoimimisele. Kõike saavutatut ma küll enda arvele eikirjutaks, seda kõike on aidanud saavutada minu headkolleegid Maa-ametist, muudest organisatsioonidestja kolleegid välisriikidest. Minu südamlik tänu ja sü-gav kummardus neile kõigile.” Raivo Vallner leiab, et tagantjärele maareformi kul-gemisele hinnangut anda on raske, sest on ise olnudselle reformiga tihedalt seotud. Samuti ei taha anda kapoliitilist hinnangut omandireformile, mille üheksosaks on maareform, kuna see ei kuulu Maa-ametijuhi pädevusse. Raivo Vallner jätkab oma mõtetega: „Jah, eks kõikme oleme elus vigu teinud. Ma ei võta kritiseerimistenda kanda. Vaadates tagasi aastasse 1991, kui 1. no-vembril käivitus Eesti üks keerukam ja pea igaühtpuudutav maareform, oli vaja kiiresti tekitada maatsiviilkäive ja kõik protsessid said korraga alguse.

Arhiivides sobramine võttis aega. Väga raske olivõrdsust tekitada. Tänase kõige parema teadmisejuures oleks võinud teha teisiti, aga nende teadmis-tega pole võimalik midagi teha, sest aega tagasi kee-rata ei saa. Üldsuundumus minu arvates on õige ol-nud. Jah, täna on etteheiteid, et piirid ei klapi, pinnadei klapi, aga mis oli selle põhjuseks? Kui alustasimeMaareformiga, alustasime korraliku kaardimaterjaliasemel skemaatilise materjaliga, heal juhul oli abiks50 meetriline mõõdulint kinnistu piiride mõõdistami-sel. Puudus ka õpetatud maamõõtjate kaader. Igaüksvõis end nimetada maamõõtjaks ja maahindajaks.Kõik tahtsid kiirelt saada maad tagasi, et saaks pan-kadelt laenu või see kiirelt peenrahaks vahetada! Ta-han märkida, et käesoleva aasta alguseks oli maaka-tastris registreeritud umbes 719 000 maakatastriük-sust, mis moodustab 99.4 % maafondist.” Kodukandiga on Raivo Vallner olnud seotud ko-gu aeg. Kodus vanemaid aidates sai siin tehtud hei-na- ja põllutöid, kasvatatud teravilja, kartulit ja kap-sast! Käsi on kogu aeg mullas olnud. Ka traktoriroolikeeramine pole võõras, kuna sain keskkoolist kaasatraktoristiload. Teisiti lihtsalt ei olnud võimalik äraelada. Ta on südamest tänulik oma vanematele, kesteda julgustanud ja palju toetanud haridust omanda-des. Kui hakati maid tagastama, oli Raivo Vallneril kin-del seisukoht säilitada esivanemate pärand. Ei tulnudmõttessegi see „peenrahaks“ vahetada. Veelgi enam,ta on palju ka omalt poolt sellesse kinnisvarasse in-vesteerinud. „Mul on hea meel, et lapsed ja lapselap-sed ning nende sõbrad tahavad siin käia. Usun, etsuudame hoida järjepidevust. Kuigi põllumajanduse-ga praegu ei tegele, on pojad ja ka ma ise maad juur-de ostnud ning metsa juurde istutanud”, jutustabVallner helget kiirt järeltulijates nähes. Seda valguskiirt aga ei paista metsade tagant. „Lap-sepõlveaegsest kultuurisündmuste poolest rikkalikustRimmi külast on vähe järel, mis teeb mind ülimaltnukraks. Ühtne kogukond on lagunenud. Ma ei tearetsepti, kuidas antud olukorda tagasi endiseks pööra-ta?” Veetes viimastel aastatel suurema aja maakodus,ei oska ta sussi lohistada. Olles kogu elu olnud ak-tiivses liikumises, püüab siingi midagi ära teha. „Etaga midagi ära teha, pead olema kuskil asjade juures,kus asju otsustatakse, et saaks seal sõna kaasa ütel-da.” selgitab Vallner poliitikasse tuleku põhjust.„Nõnda see välja kujunes. Esialgu mul küll plaani eiolnud kohalikku poliitikasse minna, aga nägin, et onmingi karjuv vajadus, et anda edasi oma teadmisi jaoskusi kogukonna arendamisel. Mis pahasti, võid kri-tiseerida kodus ja sõprade juures, aga õigem on kaasaaidata ja ise midagi ära teha. Kodune kritiseerimineei vii edasi.” Nii kanditeeriski Raivo Vallner Antslavallavolikokku, sai rahvalt sellesse otsemandaadi jaon volikogus üks enim kaasarääkijaid.

Jaanuari kuu volikogu istungil oli Raivo Vallnerüks kaheksast, kes toetas päevakorrapunkti „Val-lavara tasuta kasutusse andmine” välja jätmist.Väliselt vaadates justkui negatiivne otsus, aga RaivoVallneril on selleks kindel ja argumenteeritud põhjus.„Jutt käib mittetulundusühing (MTÜ) Antsla Tervise-keskusest ja perearstikeskusest „Tervisekeskus”. Pere-arstikeskuse ehitamist Antslasse rahastati euroopastruktuurfondidest („Ühtekuuluvuspoliitika fondiderakenduskava 2014-2020) umbes 700 000 euroga.Selle omandivormiks on munitsipaalomand ja oma-nikuks Antsla vallavalitsus. Kooskõlas „Ühtekuulu-vuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020”,toetati esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuriehitamist tõmbekeskustes, tagamaks kättesaadavad jamitmekülgsed esmatasandi tervishoiu teenused. Ühtemoodi on hea, et esmatasandi tervisekeskuseehitamise investeering meile vallale tuli. Selle eesttahaks tänada 2016. aastal koostatud esmatasanditervisekeskuse arengukava koostajat, tänast valla-vanemat Avo Kirsbaumi. Arengukava oli üks inves-teeringute kava taotluse kohustuslikest lisadokumen-tidest. Investeeringu eelduseks oli, et maa, millele ter-visekeskus ehitatakse, kuulub vallale. Selle tarbeksseadis MTÜ Antsla Tervisekeskus Antsla valla kasukshoonestusõiguse 50 aastaks, mille eest maksab valdiga-aastaselt, seda 50 aastat järgemööda, hoonestus-õiguse tasu MTÜ Antsla Tervisekeskusele. Näen, et tegevus ja rahastamine peaks olema sel-gem. Eelnõu kohaselt kohustuks vald maksma 30aasta jooksul kõik kulud, mida MTÜ Antsla Tervise-keskus ei suuda katta. Keegi ei oska ette kujutadagi,kas omavalitsusele saab sedasi edaspidi aastas olemakohustus maksta oma pingelisest eelarvest 10 000, 20000 või koguni 100 000 eurot. Volinikel enne otsusta-mist peaks olema selge, millised kulud kaetakse hai-gekassa poolt ja millised valla poolt ning mis ulatu-ses! Volikogu toimumise päevaks oli ettevalmistusvallale kuuluva vastvalminud tervisekeskuse tasutaüleandmine mittetulundusühingule Antsla Tervise-keskus tehtud läbimõtlematult ja on ka läbipaistmatu.Seda kõike saaks palju korrektsemalt ja tavakodani-kule arusaadavamalt teha.

Minu jaoks on segane ka 2000. aastal Antsla vallaja Urvaste valla poolt endise Antsla Haigla majasloo-dud üldhooldekodu teenuse pakkumiseks loodudMTÜ Antsla Tervisekeskuse eksistents. Mittetulundusühingute seaduse kohaselt võivadmittetulundusühingu asutada vähemalt kaks isikut.Mittetulundusühingu tegevus lõpetatakse mittetulun-dusühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe liik-me. Kuna Urvaste vald liitus Antsla vallaga, kadusteine osapool ära. Nüüd on kunstlikult toodud MTÜAntsla Tervisekeskuse liikmeks osaühing UrvasteValla Veevärk. OÜ Urvaste Valla Veevärk peaks omapõhikirjalise tegevuse uuesti läbi vaatama, kuna eitegele enam vee ega muu teenuse osutamisega ela-nikkonnale või vastasel juhul kuuluma likvideerimi-sele. Praegu kuuluvad MTÜ Antsla Tervisekeskus ju-hatusse vallavolikogu liige Lea Jõevere, valla sotsi-aalnõunik Agnes Kirsbaum ja perearst MargetMoppel. Leian, et selliste vastuolude vältimisekstuleks luua uus vorm, mis oleks selgem ja läbipaist-vam. Selleks võiks olla sihtasutus, nagu näiteks ASLõuna-Eesti Haigla, SA Võru Kannel ja paljud teised.Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei oleliikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja ka-sutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.Sihtasutusel on järelevalvefunktsiooniga nõukogu,kes seda asja ohjab, juhatus ja audiitor. Siis oleks sel-ge arusaam ja nägemus, millega seal tegeletakse jakuidas vahendeid kasutatakse, milline on teenusekvaliteet. Aeg pöörleb teljel ja toimuvad arengud. Kameil tuleks aja ja arenguga kaasa minna. Eriti veelkui selleks kaasatakse maksumaksja raha.”

Raivo Vallneriga vestlesKalle Nurk

tiit tAmm soovib roosiku külAs

AvAdA suusAmuuseumi

Tiit Tammel möödub peagi 60 aastat, mil paniesimest korda suusad alla. Tema suusamaailm saialguse, kui Tallinnas Nõmmel elades naabriposs AntsLaurand laenas suusad. Rajada suusamuuseumRoosiku külas Rehepapi rehealusesse tuli siis kui tasiia elama asus. Rehealust prügist tühjaks tehes tulimõnigi suusapaar lagedale. Neid minema ei visatudvaid pandi kõrvale. 1999. aastal kutsus tütar oma pul-ma 120 külalist. Pulmalised olid esimesed muuseumi-külalised, kes said tutvust teha esimeste muuseumi-eksponaatidega, mis hoiukohast välja võetud ja rehe-seinale paigutatud. Sealt kulges muuseumiareng vaik-selt oma rada edasi. Külalised tõid suuski juurde.Mustamäelt tõi Tiit Tamm oma vanad suusadki siia.Täiendust saadi treeneriaegsest laoruumist.Mustamäele jäi veel palju hüppesuuski tollest ajast,kui ta veel ise võistles ja treener oli. Neist võiks tehatoreda muuseumi, mida kusagil pole. Kahjuks seisa-vad suusad praegu kasutult nurgas. Eestis pole korralikku suusamuuseumi. 1913.aastal arutlesid Tallinnas tegutsevad Kalevi seltsi liik-med spordiasjade muuseumi rajamisest. See oli äär-miselt uuenduslik idee, millist maailmas ei tuntud.1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan EestiSpordi Keskliidu tegevuste hulka ja maadleja TõnuVõimula võttis selle südameasjaks. Pärast sõda võttistema pärandi üle Tartu Riiklikus Ülikoolis spordiaja-lugu õpetanud Aksel Tiik.

28. jaanuaril 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja-organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muu-seumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Seda päeva pee-taksegi Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. 2016.aastast kannab muuseum, mis asub Tartus Rüütli 15,Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum. 2011. aastal avatiTehvandi staadionikompleksis Otepää talispordimuu-seum. Ekspositsiooni kroonijuveelideks on Eesti tali-sportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamän-gudelt ning teistelt suurvõistlustelt, talisportlastevõistlusvahendid ja -riietus. 55 aastat tagasi hakatiMustamäele spordimaja ehitama ja ehitatakse tänasepäevani. Võib-olla Mustamäe hüppemäele saab tule-vikus olema korralik suusamuuseum. Suuski on siin-seal vaatamiseks välja pandud mujalgi. NäiteksKuutsemäel seina peale taotud. Otepääl suusatreenerSilver Eljandil oli keskkooli ruumides välja pandudajalooline valik suusasaapaid ja suuski. Nüüd on needruumid ära võetud ja näitusvarustust enam üles polepannud. Muuseumide teke jääb toppama ruumide javõimaluste taha.

Tiit Tamm on nõuks võtnud avada Roosiku kü-las suusamuuseum. Siinse muuseumi kõige väärtus-likumaks eksponaadiks võib lugeda teda ennast ise.On ta ju alates aastast 1960 läbi teinud pika suuskadearengu ajaetapid. Roosiku külas Rehepapi talus rehe-aluse sein on täis laotud suuski ja esemeid, mis kuu-luvad suusatamise juurde. Enne reheruumi sisenemistpõleb maja ees justkui igavene lõke. Lõkke mõte tuliVaabinas metsade sees elanud nõelravitsejalt, kes olisuusakoondise arstiks ja kelle juures käies nägi TiitTamm arsti lõkke ääres ravitsemas. Roosikusse tullesleidis Tiit, et just see on sobilik koht lõkkele. Tegi tu-le üles ja siin see nüüd põleb juba ligikaudu veerand-sada aastat. Tulel on nii ravimis- kui ka rahustamis-omadused.

Tiit Tamm muuseumi esise lõkke ääres üle 100 aasta vanustsuuska puhastamas. Pildil on ka üks Popa suusk, mille PeeterLasting muuseumile annetas. Foto: Kalle Nurk

Suuski on küll parasjagu üles pandud, aga teha onveel palju. Tiit Tammel pole olnud mahti läbi lugedaoma märkmeid, mis ajavahemikus 1968-1998 kirjapandud. Päevikus on igapäevaselt kirjas enam-vähem kõik mis toimus ja juhtus. Kuidas arenes suu-savarustus ja mis tehnikat kasutati hüpates ning suu-satades. Tiit Tamm teab väga põhjalikult rääkida, mi-tu kätetiiru algul hüppamise ajal tehti ja kuidas hil-jem kätetiirude asemel sirutati hoopis käed ette jne.Muutusid ka hüpete ajal suuskade asendid. Nii näi-teks Matti Nykänen viis hüppe ajal suusad kehastkõrval, mida keegi ei osanud selgeks õppida. Samutisellest, kuidas ohutust suusatõrvamisest on saanudmürgine ja eluohtlik suusamäärimise kunst. 1990.aastatel sai temagi rumalusest sügava mürgituse,millel olid rasked tagajärjed.

Mööda seinaäärt kõndides õhkab igast suusa-paarist ajalugu. Nii näiteks vanimad suusad, millelpuudusid tollal sidemed, meenutavad Tiit Tammele,kuidas ta kingad naeltega suusa külge lõi ja naela alt-poolt teistpidi keeras. Nael hoidis ühtlasi ära ka taga-si libisemise. Hüppamise ajal tulid kingad jalast ära.Saabas löödi lumest puhtaks ja pandi jälle jalga.Suusatrenni läks Tiit Tamm 5. klassis. Toona tootis

puusuuski Dünamo vabrik. Algul oli Tiit Tamm lastespordikoolis. Seda, kuidas ta sattus Dünamo alla, eiteagi. Igatahes oli Eestis kolm suurt spordikoondist -Dünamo, Kalev ja Jõud. Puusuusad olid ka siis veelkasutusel, kui Tiit Tamm suundus tippspordilt tree-neriks. Algul kuulus treeningrühma 120 last. Kõiginende suusad tuli tõrvata, määre alla panna ja sellekõigega pidi hakkama saama. Dünamo suusavabrikustoodeti ka 1960. aastate alguses lastele punast värviPioneer suuski. 1970. aastate alguses hakkas Dünamotootma esimesi poolplastiksuuski. Nimelt kleebitipuusuuskadele plastik alla. Tiidust sai Dünamosuusavabriku katsesuusataja. Ta meenutab, kuidastoona mai kuus koondis hooaja pikendamiseksElbrusel suusatas ja seal ta need esimesed poolplas-tikud ka ära katsetas. Et Dünamu koondisele võrd-väärne olla, hakati Pärnus Kalevile Visu suuski toot-ma. Visu suusaga sõitis ka Ruth Rehemaa. Roosikusuusamuuseumis on üks Visu suusapaar, mille TiitTamm sai 1989. aastal Eesti-Soome ühissuusasemi-nar, kus Visu suusavabrik need igale osalejale kinkis.

Hüppesuuski tootsid algul ainult Eesti ja Norra.Hiljem hakkas Lvovi tehas tegema esimesi poolplasti-kuid, mida kutsuti seebikarpideks. Järgnesid SoomeFinn, Saksa DV Popa, Austria Kulm. Kulm on metall-kantidega hüppesuusad, millega Uno Kajak hüppasesimesena 100,5 meetrit. Need suusad on Otepääl tali-spordimuuseumis. Popa oli Saksa DV hüppesuusk jaomal ajal kõva sõna, millega hüppasid ainul sotsrii-gid. Soomlastele Popa suuskade üleandmine oli kar-milt keelatud. Selle eest võis saada seitse aastat vang-lakaristust. See oli suurem kuritegu kui valuuta üle-toomine. Ime kombel hakati Soomest saama maailmatasemel Järvinen ja Karhu suuski ning vastu anti siisPopa hüppesuuska. Siis said ka soomlased plastmass-suusaga hüppama hakata.

Iga aasta anti koondisele teatud kogus hüppe- jamurdmaasuuski. Peeter Lasting oli 1970ndate alguseskoondise arstiks ja Tiit Tamm andis ka talle ühe paariJärvineni suuski. 5-6 aastat tagasi, kui Tiit Tamm lõp-likult oli otsustanud Roosiku külla elama jääda, tõiPeeter Lasting need hästihoitud suusad tagasi muuse-umile. Möödunud aastal läbisid samad Järvineni suu-sad Tartu maratoni. Siin on ka teine paar PeeterLastingu käest saadud poolplastiksuuski, millele polepeale pandud suusaklambreid. Alles on klambrikarp-ki, mis nende suuskadega komplektis oli. JärgnesKarhu suusk, mis veelgi vingem värk. SeejärelFischer, Kneissl. Iga suusavabrik leidis endale ka suu-samehe. Näiteks Allar Levandi sõitis Fischeriga jaAgo Markvardt Atomic suuskadega. Tiit Tamm iseaga sai Kneissl suusad. Suuskade valimine käib nõn-da, et kes maailmas esisõitja, läheb esimesena tehase-uksest sisse ja valib omale tuhandete suuskade hulgastsuusad. Siis läheb järgmine ja nõnda edasi. See mispoes, on ülejääk.

Plastiksuuskade määrimiseks valmistas suusavabrikomad pukid. Hiljem hakkasid määrdevalmistajadkioma firma nime kandvaidtegid pukkisid valmistama.Roosikul muuseumis ongi nii esimesed Atomicu te-hases valmistatud suusamäärdepukk kui ka suusa-määrde Start määrdepukk. Start määrdepukil määri-sid Tiit Tamme koondispoisid ka Lillehammerisolümpial. Tiit Tamm meenutab, kuidas õues oli 20külmakraadi ja tema juurde tuli Starti mees ning käs-kinud alla panna sulamääret +/-3 ja öelnud, et see onõige. Nii tehtigi. Ja tõesti oligi üle kõige määre.

Tiit Tamm võib jäädagi rääkima lugusid. Kõigehinnalisemaks peab ta siiski muuseumis Kadi NooreSänna Kultuurimõisast toodud suuski, mille vanuseksta hindab üle 100 aasta. Need on suusad, millel poleall soont ning ninasse puuritud auk. 8. veebruarilkorraldas Tiit Tamm Rehepapi talus suusatõrvamiseõppepäeva, kus need vanad puusuusad ära tõrvati jamille tõrvamisest tehti ka õppefilm. Õppefilm on ülespandud ka internetis https://youtu.be/XlJ48iYZWGA.

Roosiku suusamuuseumi külastas ja Tiit Tammega vestles

Kalle Nurk

roosikul tõrvAti suuski

Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesseaegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta päri-nevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlanePlinius Vanem, kes elas I sajandil, kirjutas, et tökatitja puupiiritust tundsid juba vanad egiptlased, kes ka-sutasid neid aineid muuhulgas surnukehade palsa-meerimiseks. Kreeka filosoof Theophrastos kirjeldaboma teoses “Historia Plantarum” üksikasjalikult ma-kedoonlaste ja süürlaste tõrvavalmistamismeetodit.

Kännu juurimine tali abil. (Foto: J. Vali kogust)

Meie aladele jõudis tõrvapõletamise oskus ilmseltbalti hõimude kaudu ja seda arvatavasti juba muinas-ajal. Ka sõna „tõrv” on balti laen (läti darva, leeduderva). Teadaolevalt oli eestlastel muinasaja lõpularvukalt laevu, millest võib järeldada, et vajati ka

suuremas koguses tõrva. Erinevalt nt Soomest jaRootsist, kus tõrvapõletamine oli tähtis elatusala jaalates 16. saj. lõpust ka oluline ekspordiartikkel,põletati Eestis tõrva peamiselt oma tarbeks ningvähesel määral ka kohalikuks müügiks – eelkõigevahetuskaubaks. Koduse tõrvapõletamise oskuste hääbumist võib agaseostada II maailmasõja lõpu ja 1940. aastatega, milmuutus radikaalselt kogu senine ühiskondlik elukor-raldus. 1950 aastatel tõrjus puutõrva lõplikult väljapõlevkivitõrv. Tõrvapõletamisoskuste taaselustaminealgas 1990ndate alguses. Tõrva on aetud nii okas- (mänd, kuusk, kadakas)kui lehtpuust (saar, kask) ning selle kasutusala on ol-nud lai. Kõige rohkem on tõrva aetud siiski männi-puust. Vanasti tunti tõrva ka kui ravimit mitmesugustetõbede vastu – naha- ja kõhuhädad, hambavalu, ra-bandus.

8. veebruaril toimus Roosikul Rehepapi talus suusatõrvamiseõppepäev. Pildil Tiit Tamm ja Ainu Kööts tõrvavad enam kuisaja aasta vanust suuska. Foto: Kalle Nurk

Suuskade eest hoolitsemisel tuleb suuremat tähele-panu panna suusa tallale. See peab olema hästi tõrva-tud, vastasel korral võtab suusk vett sisse, mis ta ras-keks teeb ja libisemist takistab. Tõrvamiseks on soo-vitav männitõrv. Valgeks kulunud suusk tuleb asetadatallapoolse pinnaga maha tehtud tulelõkkele. Lõkkeltuleb suusa pinda ühetasaselt soendada. Tuleb kasoendada tõrva, mis imbub puule siis paremini sisse.Soendatud tõrva määritakse pintsliga suusatallaleühetasaselt. Peale määrimist soendatakse suuska niikaua, kui pealemääritud tõrv keema hakkab ja valgetvahtu sünnitab. Hästitõrvatud suusk libiseb nobedastilumepinnal. Kõiki neid suusatõrvamise nippe ja veel paljutkimuud jagas Tiit Tamm 8. veebruaril Rehepapi talussuusatõrvamise õppepäeval. Suusatõrvamise päevaleon tulemas ka järg, kus õpetatakse suuskade määri-mist ja suusatamist. Jälgige reklaami.

Kalle Nurk

kAhevõistlejAd jAsuusAhüppAjAd

väisAsid roosiku külA

13. juulil 2019 aastal Rehepapi talus kahevõistlejate ja suusa-hüppajate kokkutulekul osalenute ühispilt.

Fotod: Kalle Nurk

Kokkutuleku avamine

Roosiku küla tuntus võtab üha laiemaid piire. Sel-les külla on koondunud inimesed, kel jääb mahtimõelda teistele ja soovivad omalt poolt pakkuda se-da, mida oskavad ja milleks võimelised. Nii kutsusTiit Tamm möödunud aastal 13. juulil Rehepapi tallusuusakahevõistlejad, suusahüppajad ja teised koon-

dislased alates ajast, mil ta ise võistles NõukogudeLiidu koondisdressis. Ilus looduslik koht, päikese-paisteline ilm ja pererahva soe vastuvõtt tekitas mõ-nusa meeleolu. Kohale saabus üle Eesti ligikaudupoolsada endist tippsportlast ja nende võistlusaeg-seisd abilisi. Meenutati möödunut ja huvitavaid sei-kasid. Teemaks tuli isegi kahevõistlejate ajalugu raa-matukaante vahele panna. Sellega ärksamad mõtlejadon hakanud juba materjali koguma. Võib-olla saabselles raamatus olema ka täheldus Roosiku külas toi-munud kokkutulekust.

Kalle Nurk

roosiku külAl on otsesidelAskesuusAtAmise mmkohAgA AnterselvAs

Vanem põlvkond mäletab, kuidas sai istutud must-valge televiisori taga ning talispordialadest põnevu-sega jälgitud iluuisutamist. Et asi oleks veelgi ilusam,kirjeldasid reporterid, mis värvi riideid sõitjad kanna-vad. 1988. aasta südaööl pigistati pöidlaküüned peo-pessa, jälgides Allar Levandi olümpiavõistlustCalgarys, kus ta saavutas kolmanda koha. Lugejaleteadmiseks, et 2019. aasta suvel viibis Allar Levandika Roosiku külas Rehepapi talus. Hiljem asendusidteleviisori vahendusel kahevõistlejate otseülekandedpikemaks ajaks murdmaasuusatajatega. Eestis on alatiolnud suuri sporditähti.

Sirle Nurk (pildil) Eesti laskesuusatajate koondisega maailma-meistrivõistlustel Anterselvas. Pilt on tehtud 13. veebruarilhetk enne avavõistlust.

Vahemikus 13. - 23. veebruar kannab ERR otseüle-kandeid Itaaliast Anterselvast, kus toimuvad laske-suusatamise maailmameistrivõistlused. Kuigi kaame-ramehed püüavad oma fookusesse peamiseltsportlasi, on õnnestunud mõnel korral telepilti jäädaka Eesti koondise taustajõududel. Nii näiteks võisEurospordi vahendusel avatseremoonial näha rahvaeest läbi kõndimas lisaks Eesti sportlastest TuuliTominga, Raido Ränkeli ja koondise peatreeneriIndrek Tobrelutsu kõrval määrdemees KaarelKuusikut, arst Liisbet Harakut ja roosikulast SirleNurka.

Kalev Ermits enne võistlustulle minekut ERRile intervjuudandmas.

Teist korda jäi Sirle koos Eesti laskesuusatamisekoondise füsioterapeudi Keio Kitse ja arst LiisbetHarakuga telepilti, kui enne avavõistlust määrde-meeste boksiukse taga koridoris Alvar Tiisler tegiintervjuud Eesti ankrumehena rajale mineva KalevErmitsaga.

Kalle Nurk

4. jaanuaril kogunesid Roosiku küla elanikud vanas koolihoones asuvasse kohvikusse, kus külavanem Ruuta Ruttas-Küttim võttis kokku möödunud aasta külas toimunu. Üheskoos arutati, mida ette võtta algaval aastal. Kui möödunud aastal kasutati valla poolt külale eraldatud 150 eurot bussijaama ilusamaks tegemisele, siis tänavune rahaeraldus paigutatakse külale infostendi tegemiseks.

KL

tsooru täikA AvAb uksed Rahvamajade küsitluselmitmed pidasid vajalik-kuseks laatade olemasolu.Inimestel on kodudes asju,mis ootavad uut omanikku.Vesteldes inimestega, koo-ruski välja mõte hakatarahvamajas korraldamatäikat. Idee autor Riinapakkus välja, et

„Tsooru täika” avapauk antakse

18. aprillil algusega kell 11.

Ootame kõiki müüma ja ostma!

Kohamaksuks saab olema 2 eurot.

Tsooru külateater on valmis saand uue lavastusega „Oi, kala kalake!” ja ootab kõiki esietendusele.

õnnitleme sünnipäevAlApsi !

mälestAme

Ei tulek ega minek ole meie endi teha,

vaid see, mis sinna vahele jääb.

Ja see on elavate mäletada…

Tsooru kandi rahva teabeleht

Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084Kuulutused ja kaastööd: nurgake@hot.ee

Külaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.eKalle Nurga filmimaterjal youtube`s: Tsooru Kant

94 BERGMANN KOIDU 02.01.1926 Tsooru

87 KASAK LEONHARD 05.01.1933 Luhametsa

84 THEALANE JOHANNA 20.01.1936 Roosiku

84 VÄITS ELSA 07.01.1936 Tsooru

83 TAMMEMÄGI MARIA 15.01.1937 Roosiku

82 REILJAN ÜLO 21.01.1938 Litsmetsa

81 PALM HELI 10.01.1939 Tsooru

80 KUZMIN ANATOLI 15.01.1940 Roosiku

74 TIGANE KALJU 06.01.1946 Kikkaoja

71 TARNASTE MARJE 22.01.1949 Luhametsa

71 KÖÖTS AINU 26.01.1949 Roosiku

71 JÜRISOO VELLO 28.01. 1949 Savilöövi

69 SÕMER ENE 14.01.1951 Tsooru

67 VELLAK TOOMAS 26.01.1953 Luhametsa

62 VÄITS HELDUR 31.01.1958 Kikkaoja

61 VIIMNE URMAS 21.01.1959 Tsooru

60 SISASK ALBERT 12.01.1960 Tsooru

58 HORG URMAS 06.01.1962 Tsooru

57 NEEDO ANU 13.01.1963 Roosiku

56 VÄITS HEINAR 26.01.1964 Tsooru

55 SIBUL PRIIT 11.01.1965 Tsooru

81 RAIDMA HILI 08.02.1939 Tsooru

76 PÜTSEP HILLI 19.02.1944 Roosiku

75 PÜTSEP KALJU 19.02.1945 Roosiku

74 TAMM AILI 06.02.1946 Tsooru

72 KALDA UNO 11.02.1948 Piisi

72 SISAS ESTA 15.02.1948 Tsooru

68 SAAREMÄGI HELGE 12.02. 1952 Savilöövi

67 KEEROV LAINE 02.02. 1953 Savilöövi

67 PÄRN TAIVO 17.02.1953 Tsooru

64 ILVES MATI 22.02.1956 Kikkaoja

64 JALAK JAAN 20.02.1956 Roosiku

62 KROONMÄE HEINO 21.02.1958 Tsooru

61 PALM HERENE 24.02.1959 Tsooru

61 TALJA MART 04.02.1959 Tsooru

56 JÄRVPÕLD ANDRES 17.02.1964 Roosiku

HARALD MÕTTUS9. IV 1927 - 7.II 2020

HELGI JÕGEVA3.III 1938 - 20.I 2020