Reede, 17. aprill 2020 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 139 nr 140

Tsooru mõis ja Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu külad

Koroonaviirus levibeestis Kiiresti

26. veebruari õhtul avastati Eestis esimene koroona-viirusesse nakatunu, kes tuli Eestisse bussiga Riiast.12. märtsi südaööl kuulutas Eesti Valitsus seoseskoroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas javiiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisegariigis välja eriolukorra, mis esialgu kehtib 1. maini2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. Alguses elukorral-duse muutus puudutas koole, kultuurielu ja laevareise.Nüüdseks on see võtnud palju tõsisemad ja laiemadpiirangud.

Laialdane koroonaviiruse levik on pöördeliselt muutnudinimeste elutingimusi. Pildil Janika Tõntsel Antslatoidlustuskohas „Kindel koht” kliente teenindamas.

Foto: Janika Tõntseli erakogu

6. aprilli seisuga on teadaolevalt maailmas koroo-naviirusesse nakatunud 1 335570 inimest, kellestsurnud 74 142. Uus koroonaviirus levib jõudsas tem-pos. Nüüd on tavaline, et uusi nakatunuid leitakse igapäev kümnetes tuhandetes. Sama päeva seisuga onEestis 1 108 haigestunut, sealhulgas surnud 19 koroo-naviiruse tagajärjel.

Võrumaale jõudis koroonaviirus 7. märtsil, kui Naviseltsimajas pidas Urmas Tali ligikaudu 80 inimesegaerapidu, kus osales ka üks väljastpoolt Võrumaadpärit koroona viirusekandja. Üritusel osales mitmeidpiirkonna, sealhulgas avaliku sektori asutustegaseotud inimesi.

Teine viirusekolle tekkis Võrumaaga võrreldes pea-aegu samal ajal Eestimaa teises otsas, kus Hannes jaTriin Sepp korraldasid Kuressaares mitu rahvarohketüritust.

2. aprillil langes koroonaviiruse ohvriks esimeneVõrumaa elanik. Põllumajandusametis taimekaitse-inspektorina töötanud 55aastane Benno Laks (hetkelnoorim koroonaviirusest põhjustatuna surnud eest-lane) oli agar rahvatantsija ja haigestus 19. märtsil.

4. aprillil avalikustas Antsla vald ka kohapealsekriisiolukorra (https://antsla.kovtp.ee/eriolukord )

Terviseameti info põhjal viibis 3. aprilli seisugaAntsla vallas haigestumise tõttu isolatsioonis viisinimest.

Hooldekodus kehtib täielik külastuskeeld.Perearstikeskuses hambaarsti vastuvõttu ei toimu.Perearsti vastuvõtule saamiseks palume kindlastieelnevalt tohtrile helistada.

Antsla valla üldhariduskoolides ja muusikakoolistoimub distantsõpe.

Lasteaedadest tegutseb Lusti lasteaed. Kuldre koolilasteaias "Sipsik" ühtegi last ei ole.

Koolitoidust - Toidupakk on mõeldud kolme nädalajaoks, see tähendab kuni järgmise koolivaheajani.

Antsla valla raamatukogud on alates 27. märtsist kli-entidele suletud, kuni uute korralduste saamiseni.

Antsla valla jäätmejaam (Raudtee tn 42) on elanikeleavatud.

Antsla linnas asuv apteek on avatud.

Vallavalitsuse ruumides kodanike vastuvõttu ei toi-mu. Inimesi teenindatakse telefoni ja e-kanalitevahendusel https://antsla.kovtp.ee/kontaktid1

Kõik abivajajad, kes ei saa ise poest toitu või ravi-meid kätte või vajavad muud abi, saavad abi paludavalla sotsiaalosakonnast, palun võtke ühendust tele-fonil 5342 1577.

Antsla valla kriisiinfo lehel https://antsla.kovtp.ee/eriolukord

KL

roosiKu Külarahval oli mitu põhjust

taasKoKKutulemiseKs

8. märtsil tuli Roosiku külarahvas taas kokku. See-kord perekond Sloogide kodus. Kokkutulemiseks olimitu põhjust. Kõigepealt andis külavanem Ruuta Ruttas-Küttimkülarahvale edasi Antsla kultuuri- ja spordikeskusesVabariigi aastapäevapidustutel vastuvõtud „Tegusküla 2019” tiitli. Aunimetusega kaasnes tänukiri jaLauri tammepuu tükikesse löödud sepitsetud naela.

Roosiku külaelanikud on soetanud mitmed vahendeid, midavõiks vaja minna kriisiolukorras. Ettenägelikkus on endagakaasa toonud väljaspoolt mitmeid tunnustusi. Üheks neist onAntsla valla „Tegus küla 2019” tiitel.

Fotod: Kalle Nurk

Meene otsustati paigutada Rehepapi rehealusesse,kus viimasel ajal külarahvas kõige sagedamini kokkusaanud ja Tiit Tamme Tilga-Hindriku talus on ka roh-kesti avalikkusele suunatud üritusi. Ruuta Ruttas-Küttim rääkis 26.-27. veebruaril Lääne-Virumaaturvalisuse nõukogu ja Võru maakonna turvalisusenõukogu ühisõppusel "Ideed ja tegevused elanikkon-nakaitse korraldamisest kohaliku omavalitsuse jakogukonna tasandil" kuuldust, kus ta käis rääkimasRoosiku küla kriisiplaanist. Praeguste andmete koha-selt on teada, et Roosiku on küladest Eestimaal kõigekaugemale jõudnud kriisiennetuse valmisolekuga.Ruuta jutustas, et ühisõppusel mõned avaldasid kaht-lust roosikulaste isetegemises. Arvati, et kriisiplaanon lihtsalt kusagilt maha kirjutatud. Ühte-teist on kamujal siiski tehtud. Nii näiteks Lääne-Virumaal üheskülas on seltsimaja varustatud magamiskohtadega, etkriisi olukorras saaks hoonet kasutada hospitalina.Üheskoos vahetati mõtteid, milliseid kriisiolukordivõib veel ette tulla, milleks peaks valmis olema javalmistuma. Mõned kuud tagasi kogetud laialdane japikaajaline elektrikriis Eestis näitas, et tekkida võibkriisiolukordi nn seinast seina. Sel päeval ei osanudveel keegi aimatagi, et järjekordne meid puudutav

kriis, mis tänaseks halvanud kogu maakera, oli kõi-gest mõne päeva kaugusel. Teise teemana oli päevakorras Antsla vallas kavan-datav rahvamajade reform. Tõdeti, et Roosiku külaselab rohkem vanemapoolne rahvas ja Tsooru rahva-maja tegemistega puutuvad vähe kokku. Samuti onoma külas elu elavnenud, mis suurel määral rahuldabnende seltsivajadused. Rahvamaja tööga ollakse roh-kem kursis meedia vahendusel ja sellega võib igatirahul olla. Seal toimub parasjagu mitmekülgseid üri-tusi. Rahvamaja peaks ka edaspidi jääma tegutsemavalla iseseisva üksusena. Imestama pani kohalolnuidaga mõne vallaametniku negatiivne suhtumine Küla-lehesse. Leiti, et lehes kirjutatakse just nõnda, naguelu tegelikult ongi. Arvati, et kui Külalehes oleksmidagi valesti kirjutatud, ei jätaks ükski ametnik egapoliitik seda kalevi alla seisma. Külalehte loetakse jaoodatakse selle ilmumist. Ka lehest loetud teemad onigati sobilikud ning muud täiendavat keegi lisada eiosanud.

8. märtsil kattis Roosiku küla naispere uhke peolaua, et koosmeesperega ise hõrgutised ka ära süüa. Pildil vasakultSadriina Vankasteel, Hille Pütsep, Sirle Nurk, JohannaRaidma, Ainu Kööts ja Ruuta Ruttas-Küttim.

Kokkusaamise kolmandaks põhjuseks oli muidugipäev ise, 8. märts naistepäevana. Sel ajal, kui mees-pere õuel juttu ajas ja külale ostetud elektrigeneraato-rit katsetas, katsid naised toas uhke mitmete hõrgutis-tega peolaua. Ja kui käes lahkumiseaeg, oli AivarSloogil varuks üllatus. Iga õrnema soo esindaja saikoduteele kaasa nelgiõie. Oli igati tore ja meelisoo-jendav päev.

Kalle Nurk

roosiKul elavad hollandlasednaudivad siinset vaiKust ja ilu

Edward ja Sadrina Vankasteel 10. märtsil 2020 Roosikul oma kodus. Fotod: Kalle Nurk

Edward van Kasteel on sündinud 27. detsembril1956 Hollandis. Tal on üks vend. Isa suri 1970. jaema 1994. aastal. Edward on töötanud metsanduseinsenerina, uurinud jahipidamist globaalse kliimasoojenemisega, varunud palke ja istutanud metsa.Seega metsandus kogu laiemas mõttes varumisestkuni arenguplaanideni. 1994. aastal käis takolleegidega Tamperes metsanduse konverentsil janad otsustasid autoga tagasi tulla mööda maad,läbides ka Eestit. Eestist jäi tollal mälestustes meelderiik, mis väga looduslähedane. Kuigi töö oli meele-pärane, põles ta ometi 2005. aastal läbi ega jaksanudenam jätkata. Peas hakkasid keerlema mõtted, kuidaseluga edasi minna, mida teha pensionipõlves. Samasse perioodi langes ka kohtumine praeguseabikaasa Sadrinaga. Sadrina isa on olnud abieluskaks korda. Tema on sündinud isa teisest abielust. Talon veel üks vanem õde ja kaks poolvenda. Isa suri,kui Sadrina oli 23aastane. Ema veel elab ja on praegu90aastane. Oma perega suhtleb Sadrina vähe. Üldseon Sadrinal juba lapsest peale olnud probleemesuhtlemisega. See on ka üheks põhjuseks, miks tapole kunagi tööl käinud. Algul hollandlanna eiteadnud, et on autist. Autismile peetakse iseloomulikuks inimsuhetest eemaldu-mist ja nende asendamist omaloodud fantaasiamaailmaga,suhtlemishäireid ning tavalisest erinevat maailmatunne-tust. Autismile ei ole ravi. Järjekindla õpetuse ja tegelus-raviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelusvajalikke oskusi, kaasa arvatud oskust suhelda.

Edward ja Sadrina käisid koos turismireisidel.Teadlikult külastati neid riike, mis Edwardile va-rasemast ajast häid mälestusi pakkusid ja kus ta olekshea meelega peale pensionile jäämist tahtnud elada.Koht pidi olema mitte väga põhjas ja Stockholmigasamal laiuskraadil. Viimane puhkusereis oli Eestisse,mis mälestustes meeles kui ilus ja naturaalne riik.Eriti köitis Sadrina meeli Rõuge künkaline maa. Nadmõistsid, et see piirkond oli pärast okupatsioonistvabanemist kiiresti arenenud. Eestlased tundusid ole-

vat otsekohene rahvas ja sarnased sakslastele. Siinsaaks kergelt äri teha ja pole ka väga religioonne riik.Nii langeski liisk Lõuna-Eestile, mis tundus tulevikuselamiseks kõige sobivam. Alustati maja või kinnistuotsingutega, mida võiks ära osta. Nõnda nad Roosikukülas Tilga-Ivani talu leidsidki. Sadrina, kui elukutselt bioloog ja olemuselt autist,ei vaja enda ümber inimesi. Talle on vaikus väga hea.Siin on väga ilus loodus, mida just nii Edward kui kaSadrina armastavad. Kuigi koht asub riigitee ääres,sõidab siit vähe autosid mööda. Nad mõlemadoskavad hinnata siinset vaikust, sest Hollandis on lär-miga väga palju probleeme. 2013. aasta sügisel üllatasid hollandlasedroosiku-lasi, kui justkui üleöö kerkis Ivan-Tilgavanade talu-hoonete kõrvale ilus suur palkmaja.Külapeal olid sel ajal liikvel jutud, et kinnistu onmuutnud omanikku. Eks tühjaks jäänud talukohtadeomanikuvahetused ole viimastel aastatel saanudsagedaseks nähtuseks, millele järgneb kohe talumetsakapitaalne maharaie. Uskumatuna tundus toona, etuusasunikud soovivad hoopis hakata metsa kaitsmaja mõtlevad tulevikus siia isegi elama asuda.

Hollandlaste uus ja vana maja Ivan-Tilga talumaal. Pilt ontehtud 2. märtsil 2014.

Mida aastad edasi, seda sagedamini ja kauem vii-bisid niinimetatud lõunamaalased Roosikumail.2019. aasta lõpus jäi Edward pensionile ning nüüdtehakse vaid üksikuid lühiajalisi visiite hoopisHollandisse. Tegelikult kirjutas Edward ennastRoosiku küla elanike registrisse juba 22. juulil 2014.aastal. Lühikese ajaga on nad külaeluga hästi kohane-nud ja sagedased külalised ka külarahva koosviibi-mistel. Eesti keelt peavad nad ilusaks keeleks ning onotsustanud selle selgeks õppida. Eks see ole mõnesmõttes vajalikki, sest piirkonnas elavad peamiselt va-nemapoolsed inimesed, kel inglise keeles rääkimise-ga raskusi või inglisekeeleoskus üldse puudub. Õn-neks on neil vedanud naabritega, sest üheks naabrikson Sepasääre talus külavanem Ruuta Ruttas-Küttim.Ruuta abikaasa Aivar Küttim ongi tavaliselt külakogunemisaegadel neile tõlgiks.

Aivar Küttim (keskelt vasakult teine) hollandlastele, kes temaparemal käel ja sakslastele vasakul käel 8. märtsil Päka talustoimuvat küla kokkusaamist ümber tõlkimas.

10. märtsil, kui Külalehe toimetus kohtusEdwardi ja Sadrinaga nende kodus, heideti AivarKüttimi tõlkeabiga pilk eelkirjutatule ja vaadatika tulevikku. Roosikul elades on nad leidnud, et siinsed inimesedon praktilised ja maalähedased, kellega saab asju aja-da. Külaelanikud ei keeruta, vaid ütlevad otse, midateevad. Perekond van Kasteeledele meeldib suheldaselliste inimestega ja siinsed inimesed meenutavadnatuke Hollandit ja sealseid inimesi. Keelega harju-mine ja äraõppimine võtab veel aega, kuid selle ära-õppimine on võetud kindlaks sihiks. Nüüd, mil Eestis alaliselt elatakse, on Hollandisaasta jooksul kokku umbes paar nädalat viibitud. Sealpole lihtsalt aega käia, kuna siin on nii palju tegemist.Selleks pole olnud ka vajadust ja nad tunnistavad, etei igatsegi. Eestit nimetavad nad nüüd uueks kodu-maaks ja siinset kohta tunnetavad 100protsendiliseltoma koduna. Sadrinale meeldivad taimed ja liblikad. Ta pildistabneid. Edward vaatleb linde ja üldse looduse oma-vahelist mõju liikidele. Ta on üles pannud lindudele14 pesakasti, et näha, kes siia pesitsema tulevad. Va-rasemalt uuris ta lindude mune ja metsatüüpisid, nüüdjätkab sama tegevust ka siin. Sadrinaga nad täienda-vad teineteist looduse vaatlemisel. Üks vaatab mahaja teine üles. Edwardil on ka teine hobi. Nimeltkollektsioneerib ta ronge. Need on veel paraku koli-miskastidest välja võtmata. Kuigi hollandlased uskusid, et on leidnud omalekoha, kus ei toimu midagi sellist, mis tavalineHollandis, on lühikese ajaga siiski juba paar omapä-rast seika olnud. Nimelt ühel südaööl, kui nad veelpolnud magama läinud, peatus maja juures teel auto.Hollandis poleks nad sellele tähelepanu pööranud,siin aga tundus kummaline olevat. Autos istus neliinimest. Kaks neist tulid välja ja hakkasid tee pealkaklema, nii et veri lendas. Hollandlased püüdsidkaklejaid maha rahustada ning lubasid politsei kut-suda. Kismavennad aga olid teadlikud, et korravalvu-rid jõuaksid kohale alles kolmveerand tunni pärast

ning lasid kätel edasi käia. Teine üllatus tabas neid, kui avastasid oma õueltnaabermaal karjaaias olevad lehmad. Toona pidid nadveenma loomaomanikku, et neid loomi ikka nendekrundist eemal hoitaks. Vestluskaaslased on teadlikud, et Eestis on küllmingi Hollandi kogukond, aga neist nad teavad vähe.Üks elab isegi Savilöövi külas Mati Kochi naabrusesNaska talus. Korra on kohtunud ka toidupanga juhigaTallinnast, kes siitkandist läbi sõitnud. Üldiselt pea-vad nad endid väikesteks suhtlejateks ja väga oma-rahvusest inimestega kontakte ei otsi. Nad lihtsalt eiole inimeste inimesed, vaid elavad hetkel iseendile.

Kalle Nurk

Katrin martinfeld pälvis presidendi tähelepanu

24. veebruaril toimunud presidendi vastuvõtt tõiUgalasse üle 1000 külalise. Presidendile pidupäevaõnnesoovi üleandjate hulgas oli ka Antsla gümnaa-siumi direktor Katrin Martinfeld koos poegMihkliga.11. märtsil käis Külalehe toimetus koolidirektoriga vestlemas, et üht-teist rohkem teadasaada.

Vabariigi aastapäeval Antsla gümnaasiumi direktor KatrinMartinfeld koos poeg Mihkliga presidendi vastuvõtul.

Foto: Erlend Štaub

Katrin Martinfeld tegelikult konkreetselt ei teagi,miks tema kutse saajate nimekirja pandi. Igatahesumbes kuus nädalat enne vastuvõttu oli tal teada, etplaani tuleb võtta osalemine sel aastal Viljandis toi-muval Vabariigi aastapäevaüritusel. Katrin Martinfeldtunnistab, et kutse tuli väga ootamatult ja ei osanudaimatagi. Kohtumine president Kersti Kaljulaidigapolnud tal esmakordne. Eesti presidentidest on ta koh-tunud veel ka Lennart Meri ja Arnold Rüütliga. KatrinMartinfeld usub südamest, et kutse presidendi vastu-võtule on tehtud töö eest tunnustus. See tunnustus po-le niivõrd temale endale, vaid gümnaasiumile ja nen-dele inimestele, kes koolis nii usinasti toimetanud.See on suureks tunnustusavalduseks kogu koolile.Kutsujatele võis ta märgatavaks saada möödunudaasta oktoobri kuus, kui aasta õpetaja konkursiltun-nistas Haridus- ja Teadusminister Mailis RepsAntsla gümnaasiumi Aasta haridustegulaureaadiks. Tiitel pälviti hoole, pühendumuse jasuurepärase töö eest pilootkoolist mentoriks olemiseeest. Tänukirjaga koos anti üle Oskari kuju, misseisab nüüd koolimajas aukohal.

Aasta haridustegu 2019 „Oskar”, mille pälvis Antslagümnaasium. Foto: Kalle Nurk Liikuma paneva kooli väljaselgitamine on muutunudelumuutuste vajadusest. Direktor selgitab, et vaatama-ta suurtest linnadest kaugel olemisest, liiguvad lapsedvähe ning nooremate õpilaste hulgas on ülekaalulisusolemas. Kuid ka need lapsed, kes palju liiguvad, tun-nevad muret kehakaalu pärast, sest väga palju on kakoosmõjul - toitumine ja liikumine. Toituda võib eri-nevalt. Võib isegi palju süüa, aga siis peab ka paljuliikuma. Kõik peab tasakaalus olema. Nutimaailm ontoonud päevakorda, et seal on huvitav. Igal võimalu-sel istutakse maha ja vaadatakse, mis seal jälle on.Seda ei tee mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud.Inimlik suhtlemine on teisejärguline. On olukordi, kuiinterneti vahendusel vahetatakse sõnumeid kõrvalruu-mis viibides, selle asemel et minna koridori rääkima.

Kooli traditsiooniline eesmärk on olnud pakkudaakadeemilise hariduse omandamise võimalust – see-tõttu on suurem osa senistest kooliruumidest mõiste-tavalt loonud võimalusi istuvateks tegevusteks. Sa-mas on muutunud meid ümbritsev keskkond nii, etoleme jõudnud istuvasse ajastusse ning laste väheneliikumine on saanud tõsiseks väljakutseks ka haridus-asutustele. Praegu on umbes 140 kooli ühinenud lii-kuma kutsuva kooliga. Üks neist kolm aastat tagasialguse saanud liikuma kutsuva kümne kooli hulgason ka Antsla gümnaasium. Need koolid, kes on liitu-nud liikuma kutsuva kooliga, on võtnud omale ees-märgiks koolipäevas suurendada minutite arvu, millaps on koolipäva jooksul liikuvas tegevuses. Antslagümnaasiumis on liikumistegevust sõnastatud nii, etvähemalt 40 minutit oleks igas koolipäevas aktiivsetliikumist. Lisaks vahetunnile kasutatakse seda aegaka ainetundides. Õppetöö erinevad hetked tuleb jao-tada nii, et vahepeal saaks mingeid liikumistegevusiteha. Selleks tuleb õpetajal valida teistsuguseid õpe-tusmeetodeid. Katrin Martinfeld arvab, et kindlasti on neid koolerohkem, kes pööravad laste liikumisele suuremat tä-helepanu, aga pole lihtsalt liitumist välja kuulutanud.Nad toimetavad omasoodu ja kasutavad häid koge-musi. Samas aga osadel koolidel on lihtsalt teisedeesmärgid. Kõik sõltub valikute küsimuses. Midakeegi valib, mis on prioriteet. Kui ajas edasi liikuda,siis mõne aasta pärast ongi kõik liitunud. Kõik asjadvõtavad lihtsalt omajagu aega. On ju neidki, kes vaa-tavad kõrvalt ja ootavad tulemusi. Eks Antsla koolise samamoodi on jälginud mõningaid asju kõrvalt javaadanud, kuhu asi edasi jõuab. Samas toob koolijuht näitena huvitava teistmoodilähenemismuutuse. See puudutab vahetundi. On julapse loomuses, et kui on huvitav, siis ta tahab liikudaja ei olegi tarvidus lisada energiat selle sundimiseks.Nii näiteks oli mingi aeg tagasi koolis kombeks mõt-teviis koridori peal lapse jooksmist keelata. Nüüd onnii, et kui laps ei liigu, küsitakse: „Miks sa ei jook-se”. Selleks, et mõtteviisi muuta, ei ole tarvis praegu-sel hetkel rohkem tööd teha, vaid lihtsalt sa suhtudkiasjasse teisiti. Mis aga puutub õppetundidesse, siisseal on tõesti vaja olnud teha tööd uute õppemeeto-dite kasutusele võtmisel. Aga neid tuleks kasutuselevõtta ka siis, kui sa ei ole liikuma kutsuva kooli ni-mistus. Vahet pole. Me ei saa jääda seisma kohale,kus praegu oleme ja peame edasi arenema, muutuma.Minnes muutustega kaasa, pole vaja karta, et kõik onkuhugi ära läinud ja ise ollakse üksi alles jäänud.Muutused on loomulik protsess. Õpetajatel on võib-olla kõige rohkem vaja olnud tööd teha iseenese mõt-temaailma muutmise osas. Õpivad ju lapsed kõigeparemini täiskasvanute eeskujust. Kasulikkusest rää-kimisest ei piisa. Täiskasvanu peab liikumises eesku-ju näitama.

Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumitänukirjale, on Antsla gümnaasiumi märganudsotsiaalministeerium, tunnustades neid rahvater-vise parendamise eest. Direktor Katrin Martinfeldilepakub kõige rohkem rõõmu tänavu veebruaris vallapoolt tunnistatud „Aasta tegu 2019” saavutatu. Sestkui eelnevad tunnustused olid välja andnud mingidametkonnad, siis see oli hääletustulemus. Tore onsaada nii palju tunnustusi. Samas iga tunnustus teebelu mõnevõrra raskemaks. Juurde tulevad kohustusedpüsida samal tasemel. Inimestel tekivad suured ootu-sed. Kogu aeg aga pole võimalik muudkui kõrgemaleja kõrgemale edasi pürgida. Kogenud juht arvab, etpraegu peaks tundma natuke rõõmu sellest saavuta-tust. Loomulikult tuleb vaadata uusi sihte, et kuidasneidki saaks natuke paremini teha. Vaja on aega uusimõtteid koguda. Arvestada tuleb ka sellega, et kõikmeie ümber pole toetavad. Teisitiarvajad esitavadküsimusi, tembeldades tehtut mõtetuks tegevuseks.Sellest tulenevalt mõnikord juhirollis olles kummitabmõte mitte midagi teha, nii oleks lihtsam. Meid ümb-ritsev elu koosneb kahest poolusest ja sellega peab igaeluga sammu astuja arvestama. Tunnustustest ja nende tagamaadest ülevaadesaadud, liigub jututeema edasi Viljandis presidenivastuvõtul valitsenud õhkkonna kohta. Katrin Martinfeld meenutab, et Viljandisse sõidupäeval oli ta pingete- ja muretsemisvaba. Ta loodab,et siis on hästi, kui sel päeval ka temast räägiti ja rää-giti südamest. Inimesed presidendi vastuvõtul olidväga rõõmsad, elevil ja lahked. Seda ei oskagi teisitikirjeldada. Enamus inimesi, keda ta seal kohtas, olidväga enesekindlad. Kõik tundsid ennast koduselt javäga hästi. Oli ka tuttavaid, kelle hulgas näiteks meievallast Urvaste kooli direktor. Setumaa rahvast olieriti palju. Kätlemise tempo oli päris korralik. Ilmseltoli antud käsk kätlemine lõpetada enne uudistesaadetkell 21. Võib-olla esimesed külalised olid ise niivõrdauväärsed, et lasti rohkem rääkida. Aga muidu jagusaega ainult traditsiooniliseks „Head Vabariigi aasta-päeva!” soovimiseks. Esimeses osas mindi kätlemakindlas järjestuses. Katrin Martinfeld kuulus teiseossa ja neid külalisi keegi enam koridoris järjekordaei pannud. Kui olid minekuks sisemiselt valmis, võt-sid järjekorda ja läksid.

Katrin Martinfeld president Kersti Kaljulaidile head Vabariigiaastapäeva soovimas. Pilt on tehtud teleülekandest.

Foto: Kalle Nurk

Pingelisem moment oligi presidendi ees seistesVabariigi aastapäeva soovi edasi andes. Seda põhjus-tas teadmine, et seda hetke kantakse otse üle ja tun-des Eesti inimesi, ei jäeta ju pärast ühtegi asja kom-menteerimata ega arvustamata. Katrin Martinfeldlohutas end sellel ajal mõttega, et võrreldes teistega,on ta siiski piisavalt tagasihoidlik inimene, et sattudaajalehe veergudele arvustamiseks. Aga üks osa ini-mesi peavad taluma ka seda ja ta arvab, et see justkõige meeldivam pole. Vestluse lõpus põikame korraks tagasi kooli, etsaada ülevaade remonditöödest võimlas. Ehitajadpeaks lepingu järgi korras ruumid septembri kuukeskel üle andma. Tööd on kulgenud plaanipäraseltja lootust on, et juba esimeseks koolipäevaks ontöömehed lahkunud. Midagi müstilist ei toimu.Oluliselt paranevad tingimused kehalise kasvatusetundide läbiviimiseks. Ruumid saavad olema sooje-mad, parem ventilatsioon, soe vesi, saun ja dušši-ruum parema planeeringu ja väljanägemisega. Jõu-saali asukoht muutub ja pinda on rohkem. Tegeletak-se ka võimla akustikaga suuremate rahvakogunemis-te korraldamiseks. Kooli juhi sõnade kohaselt sõltub lasteva-nematest, kui palju Antsla koolis edaspidi lapsiolema saab ja kauaks on gümnaasiumi. Kõik oleneb, kuhu kooli nad lapse panevad. Direktoron seda meelt, et üks osa valib põhjendatult kutse-kooli või spetsiifilise gümnaasiumi. Aga lihtsalt min-na suvalisse teise kooli, oleneb kogukondlikust suh-tumisest. Tegelikult suudab ka Antsla anda konku-rentsivõimelist haridust. Ka selle kooli lõpetajad onsaanud kõrgkoolis jätkata. Teine edaspidise gümnaasiumi jätkamise piiriks onmajanduslik külg. 40 gümnasistiga ongi juba see lagikäes. Riigi antav raha ei võimalda täies ulatuses kol-me viimast klassi ülal pidada. Nende laste õpetami-seks osa palgarahast kaetakse põhikooli osast. Nii-kaua, kui on lapsi ja kui volikogu on otsustanud,peab koolikollektiiv vastu. Aga kõik head ideed onoodatud, kuidas lastearvu suurendada, olla ahvatle-vam kool. Tõsi, väga raske on konkureerida Tartuga,kuhu Antsla kandi lapsed peamiselt lähevad. 12. märtsil pidigi Kuldre koolimajas toimumaVõrumaa mõttetalgud „Vunki mano!”, kus KatrinMartinfeld ülesandeks juhtida töörühma teemal„Gümnaasiumihariduse jätkumine Antsla vallas”.Missuguseid uusi teid seal oleks välja mõeldud, jääbesialgu teadmata, sest Võrumaal tuli ilmsiks suur ko-roonaviiruse levimise oht ning mõttetalgud lükatiteadmata ajaks edasi.

Antsla gümnaasiumi direktoriga vestlesKalle Nurk

tsooru v-Klubi on pühendunud tantsuõhtute

Korraldamisele

2004. aasta sügisel otsustasid Rainer Hillak,Jarek Jõela ja Urmo Annus seljad kokku pannaning asutada mittetulundusühingu. Sel ajal valitsesdiskobuum ja pidudel tegid nad igasugu vempusid.Neid hakati kutsuma vembumeesteks. Ühinguleotsustati panna nimeks V-klubi (vembumeeste klubi).Registris aga oli juba selline nimi registreeritud.Tsooru lisamisel oli kõik korras. Nii registreeritigi 24.detsembril 2004 Tsooru V-klubi MTÜ. MTÜtegevusloos on kirjas, et Jarek Jõelal ja RainerHillakul selleks ajaks ettevõtluskogemus puudus,Urmo Annus alles alustas ettevõtlusega. Hiljemvahetus Urmo Annus juhatuses Robert Jõelaga. Jarek Jõela selgitab, et mittetulundusühingu asuta-misega sooviti panustada kultuuriellu ja täita rahva-maja kitsaskohti. Toonased puhkeõhtud sisustati pea-miselt oma rahvamaja bändiga. V-klubi liikmed agatahtsid kuulata ka teisi ansambleid. Nii otsustatigipuhkeõhtutele vürtsi juurde lisada kaugematest kan-tidest kohalekutsutud ansamblitega. Samuti otsustatipuhkeõhtutega rikastada suvist aega. Nimelt pealejaanipäeva järgnes suur puhkuste laine ja rahvamajategevuskavas üritused peaaegu puudusid. Uut hoo-aega alustati tavaliselt alles oktoobri kuus. MTÜTsooru V-klubi otsustaski oma tegevusega selle tühi-miku täita. Ellu kutsuti Antsla valla rattatuur, Tsoorukevadlaat ja südasuve simmann. Viie aasta pärastspetsialiseeruti peamiselt puhkeõhtute korraldamisele.

2014. aasta 21. veebruaril tunnustas Antsla vald MTÜ TsooruV-klubi tiitliga „ Antsla valla aasta tegu 2013. Antsla vallarattatuur korraldamine”. Pildil V-klubi liikmed vasakult JarekJõela, Tiit Tõnts, Rainer Hillak, Robert Jõela ja Erki Hillak.

Foto: Kalle Nurk

Südasuve simmann saigi esimeseks proovikivikskallima bändiga rahva kokku meelitamiseks.Mõtte teostus õigustas ennast ja võeti peoliste pooltsoojalt vastu. Iga-aastased kesksuvised tantsuõhtudkolhoosi kontoriesisel parklal oli üks siinse kandi

oodatumaid üritusi. Et inimesed saaksid poppan-samblite muusika saatel paremini jalga keerutada,taotles V-klubi volikogult enda haldusesse parkla, etsee katta korraliku asfaltkattega. Plats käes, hakatiVõrumaa Partnerluskogust raha taotlema selle korda-tegemiseks. Vallast aga käidi välja ulmeline mõte, etedaspidi võiks platsi kasutada ka palli mängimiseks.Rahasid V-klubi siiski ei saanud ja nii jäigi mõte ka-levi alla seisma. Nüüd on parkla taas rahvamaja hal-duses tagasi, räägib Jareks Jõela suvesimmani läbi-viimisega seotud probleemidest. Päevakorras oli kamoodulitest lava ehitamine või teha hoopis väikse-mate mõõtmetega eraldi tantsuplats. Nii mõnigi kur-tis, et tantsimisvõimaluse puudumise tõttu on simma-nist kõrvale jäänud. Uus lootussäde tärkas aasta tagasi, kui vald võttisnõuks rahvamaja juurde viiva tee kapitaalsemalt äraremontida. V-klubi juhatuse liikmed käisid vallavalit-suses läbirääkimisi pidamas, et koos teega ka parklakorraga uue asfaltkihi alla panna. Kuna aga tee re-mont seisnes kõvakattekihi paigaldamises ehk teisi-sõnu kahe ja poole kordset pindamist, ei sobinudkõvakatte kihi paigalduse lahendus parklasse tantsu-huviliste soovide rahuldamiseks. Valla ehitusspetsialist Rain Ruusa kinnitab omaltpoolt neid läbirääkimisi. Parkla asfalteerimine oleksläinud vallale liiga kalliks maksma ja sellist summatpolnud eelarves ette nähtud. Küll aga õnnestus läbi-viidud aasta teederemondi hange niivõrd, et avanesvõimalus Tsoorus ära teha enam kui rahvamaja juur-de viiv teelõik. Eduka hankega kokkuhoitud raha ot-sustaski vallavalitsus kontori esise parkla asemel pai-gutada hoopis rahvamaja esise kordategemiseks. Ma-jaesise olukorrast on olnud juttu mitmetel kordadelvarasemast ajast ja see lahendanuks korraga ära mituprobleemset küsimust. Nii on nüüd, alates möödunudaasta lõpust, Tsooru kant ühe parkla võrra rikkam,rahvamaja esine muudetud porivabaks ja siin saabvajadusel ka tantsu lüüa. V-klubi ongi võtnud nõuks kolida oma vabaõhupi-dudega kontoriesiselt platsilt rahvamaja ette. Esime-ne pidu uues kohas toimub juba suve lõpus 29.augustil. Jarek Jõela selgitab, et suvesimmani korraldamiselpeab arvestama samal ajal lähestikku jäävate pidude-ga. Nii näiteks paar aastat tagasi pidid nad kesksuvepeoks Heino Tartes ja Sõbrad ansambliga peo edasilükkama suve lõppu, sest muidu oleks pidu peetudsamal ajal Kangsti suveüritusega. Väikesele piirkon-nale üheksa kilomeetri vahega kaks pidu korraga onpalju. Eks samadel põhjustel toimunud möödunudkiaastal südasuve simmanni asemel suvelõpu pidu.Nüüd, kus rahvamaja ees korralik tantsuplats olemas,ei osanud Jarek Jõela midagi kindlat lubada järgmiseaasta suvepidude kohta.

V-klubi liikmed leiavad, et Tsoorus peaks olemavähemalt kvartalis kaks tantsuõhtut. Jarek Jõelaoma kogemustele toetudes jutustab, et tantsuõhtutekorraldamisega kaasneb mitu probleemi. Vingemaansambli leidmiseks tuleb arvestada 600-700 euroga.Et rahvast peole meelitada, lisandub kuludele veel300-400 eurot tantsuvaheaegade sisustajatele. Rahva-maja saal mahutab ligikaudu 100 inimest, aga pileti-raha maatingimustes pole kavas üle seitsme euro tõs-ta. Muidu ei tule needki kohale, kes praegu käivad.Samas peo järele nõudlust on. Seega on tarvis leidatäiendavaid sponsoreid. Antsla vald toetas sel aastalpoole puudu jäävast summast. Nüüd tuleb tõenäoliseltvaheesinejatest loobuda. Tsooru kandi pidusid mõjutab jaanipäeva ja aasta-vahetuse pidusid palju Vana-Roosa ja Varstu kanditegevus. Kobela peod Tsoorut ei mõjuta. Meie omadei käi Kobelas. Mõnest peolisest jääme küll ilma, kuisamal ajal pidutsetakse Uue-Antsla rahvamajas. Siisvõib mõnigi Antsla kandi paar liikuda vastassuunas.Mõniste rahvast konkreetselt meil ei käi. Viimasel ajalon Rõuges teised tuuled puhuma hakanud ja see ontäiendanud meie tantsupõrandat Võru peotantsijatega.Inimesed on passiivsed. Peab mõtlema suuremalt,mitte kohalikule aktiivsusele. Kui ise liigume ringi,saame kellegagi kokku, anname vihje, et näeme peol,räägib Jarek Jõela, kuidas rahvale peo infot edasi ja-gatakse. Neid on natuke rohkem ja nii suudavad niimõnegi passiivse inimese välja meelitada. Kõik eikasuta facebooki. Lähiümbruses puuduvad aga headtahvlid, kuhu kuulutus kinnitada. Tsoorus tegime iseuue ja suure, aga seegi on sageli teateid pilgeni täis.Teadetetahvleid võiks olla kauplusautode peatusko-has. Pulsti külas oli, aga mädanes ära ja kukkus maha.Nüüd kasutame majaseina. Roosikul on uus tahvel jaLitsmetsa omagi on nad kasutanud. Savilöövi külason teadete ülespanemiskohaga probleem. Kui suuda-me ümbruskandi inimesed meelitada oma peole, onvõimalik kohalikele ka head bändi pakkuda. Ja siis onnemad, V-klubi liikmed, oma ülesande täitnud. Rahvamaja peaks jätkama selliselt, nagu praegu,arvab Jarek Jõela, kuigi majas temale sobilike puhke-õhtute arv on vähenenud. Ta leiab, et Tsooru rah-vamaja peaks siiski aastas enam kui paar tantsuõhtutkorraldama. Rahvamajas on kokkukuivanud ka ringi-tegevus. Rahvamaja huviringe oleks saanud klippide-na ja naljanditega ära kasutada ürituste korraldamisel.Nii näiteks kasutasid nad aasta lõpus Tsooru külasjõulutulede süütamisel varasemate kallite kontsertesi-nejate asemel projektipõhiselt oma kodukoha lauljaid.Päris suur seltskond saadi kokku. Muidugi saab rah-vakogunemisi sisustada veel viktoriinide ja võistluste-ga. Ka külalisesinejana on täiesti taskukohane kutsudamõni näitering. Lisaks ringitegevusele ja puhkeõhtu-tele võiks tegevuskavas olla mõni kontsert, jüriööjooks, spordipäev ja võrkpallipäev.

Jarek Jõela Tsooru rahvamaja MTÜ-le üleand-mist ega ühisjuhtimise alla viimist ei poolda. Tameenutab aegu, kui Antsla kultuuri- ja spordikeskusehaldusesse anti Linda rahvamaja. Kobelas asuva rah-vamaja tööshoidmine jättis soovida. Ühisjuhtimisekorral peaks kindlasti igale majale jääma niinimeta-tud majahaldjas, kel piisavalt volitusi ja organiseeri-misvõimeid. Ta peab olema kogu aeg kohapeal, mittejuhtima maja tegevust kaugelt. Tsooru V-klubi on teiste seltsingutega suhelnudkoolimaja Aivoga, mingil määral KÕU tegijatega jaLuhametsa omadegagi. Siiski otsest suhtlust pole ol-nud. Jarek Jõela leiab, et ajab ju igaüks oma rida.V-klubil on peamiselt puhkeõhtud. Igaüks prooviboma asjade ja vahenditega hakkama saada. Ka tege-vuspiirkonnad on seltsidel erinevad. Jarek Jõela mee-nutab aasta tagasi piirkonna ja lähinaabruses tegutse-vate seltsingute aastatagust koosistumist Tsooru rah-vamaja kaminaruumis, kus selgus, et rahvamaja ruu-mide kasutamisest on huvitatud ainult V-klubi. Iga-üks võitleb oma küla huvide eest. V-klubi reklaamibTsooru küla. Omapoolset abi on nad andnud peolau-dade ja pinkide näol Luhametsa kodukandipäevale jaRoosiku südamefestivalile. Ka autoorienteerumistkavatsetakse Tsooru kandi kaardile kirjutada. Praegust veel särtsu jätkub. Eelmisel aastal korral-dati 15 üritust, sel aastal arvestatakse 5-6 ettevõtmi-sega. Lisaks on nendepoolne suur panus jääraja võist-luse korraldamisel. Möödunud aastal jäi jäärada ära,mis asendati suvel motopäevaga. Üks asendab teist.Kas motopäevi saab olema nii suvel kui ka talvel sa-mal aastal, ei julge Jarek Jõela lubada. Suvel toime-tusi rohkem. Aga kui kohalikel noortel, kellele toe-tuda, on vähegi tahtmist või viitsimist, võib teha. Külavanemaga vald kaasa ei tule, annab Tsoorukülavanem Jarek Jõela hinnangu. Ta on juba kaksja pool aastat Tsooru külavanema ametit pidanud.Kui kellelgi on mõni mure, võtab telefoni ja helistabvalda, räägib ta oma külavanema tegemistest. Põhili-sed mured, mis ette tulnud, on teedega. Pärid järeleüks kord, vajadusel teinegi kord. Aga tagasisidet, etmõni tee juba korda tehtud, vallast ei tule. Kui möö-da sõidan, näen isegi, et tee korras, aga Savilöövi võiLuhametsa mul asja pole. Ja nii ajad mõnikord liht-salt tühja taga. Seega oleks võinud vald tagasisidetjagada. Nii sain ka alles siis teada, et vallale Savilöö-vi teelõigule toetust ei eraldatud, kui teehoiukava ju-ba vastu võetud. Muidu oleks varem küsimuse ülesvõtnud. Ka Litsmatsast tuleb muresid. Kellelgi tulisoov, et peaks valla sisest bussiringi siia-sinna pooleloksutama. Aga see langes ära, sest Tsooru kandis lii-kumine pole väga suur probleem. Kamba peale võe-takse nn „takso”. Jarekil on küll mõttes olnud külava-nemad kokku võtta, aga tegudeni pole jõudnud.

Kes peaks Tsooru pargi eest hoolt kandma, ei näeJarek Jõela vahet. Täiesti piisav on, kui park jaani-päevaks ära niita. Tee ääre võiks suve jooksul veelkorra üle käia. Küll võiks praegusest veelgi rohkempalliplatsi ümbrust niita. Kulutaks vähem murutrak-torit ja plats oleks veelgi ilusam. Selle asemel võiksrahvamaja taguse hooldamisel säästa murutraktoritning selle maa-ala hooldamisel piisaks kahel kolmelkorral suure traktoriga heina purustamisest, teeksJarek Jõela haljastusel ümberkorraldusi. Enam kuikaks korda peaks kindlasti niitma järveäärset kallast.Seal puitub hein kiiresti. Jarek Jõela sõnade kohaselton ta ise seda niitnud nn oma kulude ja kirjadega jateab hästi olukorda. Vallast pole sinna jõutud, ainultpargi äärest natuke tehti. Ka sügisel peaks järveäärseveel korra üle niitma, et oleks mugavam hooldada,ilusam ja ajaliselt ning küttekulult tuleks sama kuikahel niitmise korral. Jarek Jõela arvab, et vähemaltkahel korral aastas võiks kõik Tsooru küla inimesedoma maa üle käia. Ta näeb suuremat probleemiTuuliku mäega ja vana sigala juures olevat teeäärsetmaatükki. Nii näiteks võiks rahvamaja hooldada andahoopis vana sigala juures asuva vallale kuuluva maa-lapi. Selle saaks rahvamaja eelarvest korras hoida rah-vamaja taguse ala vähema niitmise tulemusel kokku-hoitud rahaga. Inimesed on harjunud informatsiooni saamaerinevaid kanaleid pidi. Jarek Jõela arvab, et sot-siaalmeedia on hea asi. Populaarne on facebook, kuidjääma peab ka plangukuulutus. Samuti köidavad tähe-lepanu Valla Lehes avaldatu ja valla kultuurikalender.Kahjuks on mitmel korral juhtunud nii, et samas vallalehes peokuulutus ja kultuurikalender reklaamivaderinevaid kellaaegasid. Saa siis aru, kumb õige jakumb vale. Jarek Jõela ise valla kultuurikalendrit, miskodulehel, pole jälginud. Kui need enam-vähem mär-gitud, siis peaks ka tulemusi olema. Külalehtedest on Jarek Jõela enamuse läbi sirvinud.Ta ei leia, et selle toimetamine peaks kuuluma rahva-maja juhataja kohustuste hulka. Kui seda teeb üks ini-mene isiklikult omast vabast ajast oma jõu ja ressurs-sidega, lasku käia. Põhjalikumalt loeb ta läbi needlood, mis rohkem kõnetab. Kui aga lehte enam ei il-mu, siis puudust ka ei tunne. Ta võtab Külalehes kir-jutatut kui ühe inimese arvamust. Mõnikord on temalhoopis asjast teine arusaam ja teadmine, tekib kahtlustõepärasuses, kuid ei lähe seda ise oma valguses kir-jutama. Nii jääb temas aga kripeldama asjaolu, et aja-lukku talletatakse lehes kirjutatu. 100 aasta pärast leh-te lugedes tekib küsimus, kas see ikkagi nii oli?

Vallavolikogu- ja Tsooru V-klubi juhatuse liikme ning Tsooru külavanema Jarek Jõelaga

vestles Kalle Nurk

arhiteKt toomas reinpälvis elutööpreemia

Külaleht on varasemates väljaannetes mitmelgikorral teinud juttu Toomas Reinust ja tema seotustTsooru kolhoosi kontorihoonega. 21. veebruaril ilmusEesti kultuurilehes „Sirp” lugu „Laureaat - ToomasRein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi”.Nimelt pälvis sel aastal riikliku kultuuri elutööpree-mia Toomas Rein, kes on aastakümneid olnud Eestimõjukamaid arhitekte. Nagu preemiakomisjon onmärkinud, on Toomas Rein arhitekti kompromissitusotsiaalse vastutustunde eeskuju, kelle loomingukeskmes on ruumi kvaliteet. Tema looming kuulubEesti arhitektuuripärandi kullafondi.

1961. aastal läks Toomas Rein Eesti Maaehituspro-jektis töötamise kõrvalt ERKI õhtusesse õppesse.1967. aastal valminud lõputöö „250 korteriga asulaRõuges“ käis Moskvas näitusel ja sai NSVL Arhi-tektide Liidu I järgu diplomi.

Toona oli ühiskond juba stalinismist üle saamas: infohakkas liikuma, ehituskomitee raamatukogusse ilmu-sid Soome ja Taani ajakirjad, noored arhitektid vaata-sid Põhjamaade poole. Juba esimesed Toomas Reinutööd olid materjalitundlikud ja orgaanilised. Plaani-lahendustel olid niiöelda oma kohta otsivad ja loodu-sega suhestuvad, pikaks venitatud seinad, nende va-hel klaas, mis seob siseruumi väliruumiga.

Pärast ERKI lõpetamist alustas Toomas Rein töödmõne aasta eest loodud EKE Projektis. Tööd oli kuh-jaga ja järjest valmisid Sverdlovi kolhoosi peamajaTsoorus (1969–1977), Linda kol-hoosi keskusKobelas (1969–1973), Paide KEKi (1971–1974) jaRapla KEKi hooned (1971–1977) ning Kuldne KoduPärnus (1972–1987). Tulid ka mitmed auhinnad,nagu Nõukogude Eesti preemia aastal 1975 ja ENSVteenelise arhitekti aunimetus 1979. aastal.

Kõik need väljapaistvad tööd on väga eriilmelised,kuid neid seob arhitektitöö kvaliteet ja ka mingi ni-hestatus, mis alati head maja iseloomustab. Kvali-teetne ruum põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutajaei tea täpselt, kuidas see on tehtud.

Tsooru keskus, mis on paraku lagunenud, seisaboma sirge peafassaadiga maantee poole. Pargi poolejääb plastiline kobar, millele panevad siseruumispunkti alvaraaltolik saali lagi ja punane kamin.

Linda kolhoosi keskuse hoonega Kobelas keerasRein pea peale omaaegse eesti arhitektuurilemmikvõtte, laia pruuni puitkarniisi. Suurejoonelineloodusega seotud lahendus on jaapanlik ja toobmeelde Ameerika suure arhitekti F. L. Wrighti 1967.aastal lammutatud Tōkyō Imperial Hotelli.

6. märtsi Hommikuterevisioonis oli taas juttumeile jäänud kolhoosipärandist. Üles tõstatati küsi-mus, et kas inimeste arusaam on 30. aasta jooksulmuutunud. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algus-aastatel leiti, et kõik kolhoosiaegne on halb, see tulekshävitada ja lammutada. Kas nüüd on hakatud mõtle-ma hoopis mitme põlvkonna jooksul loodud väärtustesäilitamisele või taastamisele. Kui räägitakse kol-hoosiaegsest arhitektuurist, tuleb alati päevakorda niiToomas Rein kui ka Tsooru kolhoosi kontorihoone.Nõnda ka sel 6. märtsi hommikul.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm leiab, etrahvas on üle saanud kolhoosiaegsest põlgusväärsu-sest. Kõike allesolevat aga tuleks hinnata kohapeal-seid olusid arvestades. Mart Kalm arvab, et kolhoosidolid nõukogude ajal üks suhteliselt liberaalne taskunõukogude süsteemis ja nõukogude süsteemis suhte-liselt edukad.

6. märtsi hommikuterevisioonis oli juttu kolhoosiarhitektuu-rist, kus räägiti ka Tsooru kolhoosi kontorihoonest.

Mart Kalm joonistab televaatajale Tsooru kandistalljärgneva pildi: „Tsooru on Eesti kagunurgas J. M.Sverdlovi nimelise kolhoosi keskus, mis ei olnudmingi superkolhoos, pigem ka nõukogude ajal keh-vakene. Aga sinna sattus tipparhitekt Toomas Rein.See on Toomas Reinu üks uhkemaid meistriteoseid,mis jäi tühjaks, kuna selles asulas seda mitte keegienam ei vajanud. Seal on väga vähe inimesi allesjäänud. See on täiesti üleliigne arhitektuur. Mart Kalmnäitab pilti, kus kontorihoone juba 1990. aastatestvaremetes. Hoone on populaarne turismi seisukohalt.Vaadates tühjaks jäänud basseini, mis oli mõeldudlooduse ja hoone peegelpildi väljatoomiseksveepinnal. 1990. aastatel keeldus muinsuskaitse sedakaitse alla võtmast, põhjendades asjaoluga, et nad einäe kaitseperspektiivi, sest seda maja tollal mittekeegi enam ei vajanud. Ja nii ta nüüd ongi sealpopulaarne varemeromantika koht.”

Tõsi, on asju, mida tagasi pöörata pole võimalik. Küllaga on võimalik kõigest õppida ja olemasolevatnatukenegi paremas valguses näidata. Tsoorulasedaeg-ajalt ikka armastavad ennast esile tõsta, kuidasoma tegemistega kirjutavad Tsoorut maailmakaardile.

Mõnikord osutuvad kuulsust toonud teod aga nega-tiivseteks. Üks neist on Tsooru kolhoosi kontorihoo-ne muutmine varemeteks. Vähe sellest, et koht onnüüd populaarne turistidele varemeromantika poo-lest, jääme turistidele silma ka oma räpasuse ja kesk-konnareostusega.

Fredi-Armand Tomps Vabariigi aastapäeval presidendivastuvõtul. Pilt on tehtud teleülekandest 2020. aastal.

Fotod: Kalle Nurk

Veebruarikuu alguses otsustas Valitsus riigi kultuuri-preemiate komisjoni ettepanekul, et kultuuri elutöö-preemia pälvib tänavu Toomas Rein. Möödunud aas-tal anti elutööpreemia missiooniga arhitektile jamuinsuskaitsjale Fredi-Armand Tompsile, kes onprojekteerinud ka Tsooru rahvamaja. Külalehe pooltToomas Reinule ja Fredi-Armand Tompsile õnnit-lused elutöö preemia omistamise puhul.

Kalle Nurk

roosiKulase sirle nurgasalapärane reis

antholz-anterselva

Meie elus iga päev on täis üllatusi. Nii ei osanudaasta alguses roosikulane Sirle Nurk uneski aimata,et ühel päeval võtab temaga ühendust Eesti laskesuu-sakoondise peatreener Indrek Tobreluts ja kutsubkoondisega kaasa sõitma 2020. aasta laskesuusatami-se maailmameistrivõistlustele Antholz-Anterselva.

Indrek Tobreluts. Pilt on tehtud 17. septembril 2018 Eestilaskesuusatajate koondise treeninglaagrisObertilliachis. Foto: Sirle Nurk

Anterselvast Sirle saadetud pilte vaadates hak-kasid mitmed inimesed huvi tundma tema spor-disündmuste keskmes olemise põhjust.

Tõsi, et miski ikka niisama sülle ei kuku. Esimenekoostöö proovikivi koondislastega oli 2018. aastasügisel 11. - 22. septembrini, mil oldi AustriasObertilliachis, kus laskesuusatajad käisid uueks hoo-ajaks ettevalmistusi tegemas. Sirle ülesandeks oli neilpäevil toidulaud katta. Järgnes treeninglaagerRamsausse. Sama kordus 2019. aastal. Seekord oli taesimene laager Itaalias Livignos. Kuigi Sirle on isespordi ja tippspordiga seotud olnud juba lapsest pea-le, olid need laagrid midagi enamat varemkogetust. Sirle viimane tööreis koos sportlastega kujunes va-rasemast pikemaks, sest Eestist lahkuti juba 3.veebruaril. Algul peatuti nädalake Obertilliachi lähe-dal Kartitschis laagris ja 10. veebruaril sõideti sealtedasi juba mõnesaja kilomeetri kaugusel Itaalias asu-vasse San Martino külla, et sealt käia Antholz-Anterselva maailmameistrivõistlustel. Nii jõudsidkiSirle sealt saadetud mõningad fotod ja filmilõigudhetkel toimuvate sündmustega facebooki vahendusellaiemale sõprusringkonnale. See oli küll võrdlusenapiisake ookeanis, mida samal ajal televisioon koha-pealt meile tugitoolisportlastele Anterselvast edasikandis.

Sirle Nurk Antholz-Anterselvas laskesuusatamise maailma-meistrivõistlustel maskott Bumsiga.

Foto: erakogu

Terve see talv on meil olnud lumevaene ja samaolukord valitses Itaalias. Telemees Madis Kimmelkoos meeskonnaga oli otsustanud kokku panna saa-tesarja „Lund otsides”, mida Kanal 2 märtsikuu teisespooles ka näitas. 21. märtsil „Lund otsides” saatesjõudis Madis Kimmel lumeotsingutega Anterselvamaailmameistrivõistlustele. Madis Kimmel viibislaskesuusatajate juures hommikutunnil, mil naisedvalmistusid teatevõistlusele sõiduks. Sel hommikulolid nad just otsustanud teha grupipilti, mille tege-misel kasutasid nüüd ära Madis Kimmeli abi. Tollal spordimelu sees elades ja seda nautides eiteadnud Sirle, kui lähedal ta on koroonaviiruse suu-rele koldele. Sellest ei räägitud ja tuhanded inimesednautisid põnevaid võistlusi. 23. veebruaril Eestissenaastes ja tagantjärele mõeldes, jõuti koju justkui sõ-jajalust. Vanemad inimesed peavad praegust olukordaisegi sõjast hullemaks. Kui sõda puudutab mõningaid

riike, siis võitlus koroonaga on endaga kaasa haara-nud terve maakera. Seda vaenlast ka ei näe, vaidpoeb sinusse märkamatult.

Madis Kimmel Eesti laskesuusatajate naiskonna-liikmetestpilti tegemas 22. veebruari hommikul. Pildil vasakult TuuliTomingas, koondise kokk Sirle Nurk, Regina Oja, Grete Gaimja Johanna Talihärm. Foto: Kalle Nurk

Jääb loota, et igal algusel on ka lõpp ning võimali-kult kiiresti saame tagasi pöörduda oma tavapärastetegevuste juurde. Tänu Sirle vahendusele oli näiteksJohanna Talihärm lahkesti nõus tulema mai kuusTsooru tutvustama oma spordiala. See plaan lükkubnüüd küll kahjuks teadmata kaugusesse. Külalehe toimetus soovib sportlastele edu uutesportimisvõimaluste leidmisel. On ju sedagi tegevus-ala tabanud eriolukord.

Kalle Nurk

marje nurK püstitasKaKs eesti reKordit

7. märtsil 2020 püstitasMarje Nurk Eesti veteranidemeistrivõistlustel Eesti N35rekordid 60. meetri ja 200meetri jooksus.

Foto: Kalle Nurk

Eesti meistrivõistlusi kergejõustikus peetakse juba1917. aastast. Koostatud on alade ja vanusegruppidekaupa ka koondtabelid nii aastate lõikes kui ka kõigiaegade 50 parema sportlase tulemused. Roosiku külas üleskasvanud ja Lepistu koolis alg-hariduse saanud Marje Nurga sportlaskarjääri algu-seks võib lugeda 19. maid 1998. aastal, kui ta ülla-tuslikult Võru maakonna koolinoorte meistrivõist-lustel kergejõustikus saavutas tüdrukute C-vanuse-klassis esikohad 100. ja 200. meetri jooksus. Pärastseda sai ta kutse Võru spordikoolilt, millele järgnesidvõitlused Võru Kergejõustikuklubi Lõunalõvi koon-

dises. Veel tänaseni püsivad tema nimel Võrumaarekordid 13-14 aastaste vanuseklassis 1999 aasta 100 meetritõkkejooksus 15,03.15-16 aastaste vanuseklassis 2001. aastal joostud100 m 12,38; 200m 25,81 ja 100 m tõkkejooks 14,34.17-18 vanusteklassis 2002. aastal 60. meetri jooksu7,76 ja 60 meetri tõkkejooksu 8,84 aeg ning 2003.aasta 100 meetri 12,19 aeg.Jätkusid õpingud Audentese erakoolis, millega liidetiEesti spordigümnaasium (TSIK). Pärast kümne aastast tippspordiga tegelemise pausivalmistas Marje taas spordimaailmale üllatuse, kui2017. aasta juunis tuli stardijoonele ja võitis. Kuuhiljem Eesti meistrivõistlustel võitluses 100 meetrijooksus esikoha nimel Õilme Võroga saavutas ta teisekoha. Kuigi Marje võistles vähe, osati nüüd juba roh-kem jälgida tema tegemisi. Alates 2019. aasta 29. au-gustist võistleb ta N35 veteranide vanuseklassis. Mõned nädalad hiljem, 2019. aasta septembrikuus Türil võisteldes püstitas Marje Nurk käsivõtuajaga N35 vanuseklassis 100 meetri jooksus uueEesti rekordi ajaga 12,2.

Marje Nurk (vasakul) 7. märtsil 2020 Eesti veteranide meist-rivõistlustel kergejõustikus pärast 60. meetri jooksu autasus-tamisel. Tema kõrval Eesti mitmete rekordite omanik PiretGranovskaja. Foto: Kalle Nurk

Tipptulemuste lainel oli ta ka 7. märtsil 2020 toimu-nud Eesti spordiveteranide sisemeistrivõistlustel ker-gejõustikus, kus N35 vanuseklassis jooksis välja Eestikõigi aegade paremad tulemused 60. meetri jooksus7,85 ja 200 meetri jooksus 25,54. Siiski oma vanuse-klassi esikoht ja Eesti rekord ei taganud talle mõlemalkorral veel pjedestaali kõrgemat kohta. Nimelt korru-tatakse veteranide võistlustel paremusjärjestuse sel-gitamiseks vanuseklassid läbi vastava koefitsiendiga.Marje pidi leppima hõbemedalitega. Kuldmedali sai1969. aastal sündinud Piret Granovskaja, kelle nimelvõistluste päevaks olid Eesti rekordid 60 meetri jook-sus N35, N40, N45 ja N50. Sama vanuseklasside re-kordid kuulusid temale veel 100 ja 200 meetri jook-sus. Nüüd kukutas Marje tema nimel 2007. aastastolnud N35 60 meetri jooksu rekordi 0,17 sekundigaja 2006. aastal joostud 200 meetrit rekordi 0,36 se-kundiga.

Eesti veteransportlaste edetabelis on 9. kohal N40vanuseklassis roosikulane Sirle Nurk, kes 31. juulil2005 jooksis Rakveres 200 meetrit ajaga 32,3. Kas ja kui kaua jätkub Marjel tahet ning jaksu tip-ptasemel spordiga edasi tegeleda, näitab aeg.

Kalle Nurk

KriisioluKord eestis peatastegevused tsooru rahvamajas

12. märtsi südaööl Eestis väljakuulutatud kriisiolu-kord oli loomulikuks jätkuks eriolukorra lainele üle-minekul Antsla vallas. Nii peatus alates sellest ajastTsooru rahvamajas ringide tegevus ja keelu alla sat-tusid lähiajal toimuma pidanud üritused. Esimeneüritustest, mis ära jäi, oli 14. märtsile kavandatudsuur linetantsijate stiilipidu „Nõiad hoos!”. Edasilükatud on ka „Tsooru mälumängur 2020” finaaltur-niir ja lauatennise võistlused Tsooru karikale etapi-mängud. Kahjuks on teadmatus olukorra arengustniivõrd suur, et tuleb mõlemad võistlussarjad lõpe-tada selleks korraks ning teha lõppkokkuvõtted läbi-viidud etappide baasil.Seega tuli „Tsooru mälumängur 2020” võitjaks teistaastat järjest Mäha talu.

tsooru mälumängur 2020võistlustabel

lauatennise võistlused 2020 tsooru KariKale

Lauatennises jääb ära kaks etappi. Võistlejad onjagatud kolme gruppi – mehed, naised ja lapsed.Etappidel osales vahelduva eduga kokku 15 inimest.Rõõm oli tõdeda, et viimased etapid kujunesid rah-vusvahelisteks, sest meiega liituseid Kobelas elavadja Innos tööl käivad ukrainalased. Samuti on hea jäl-gida, kuidas aastatega mängijate reketi käsitlusosku-sed järjest paranevad. Ka lauatennises tuli teist aastatmeeste arvestuses Kevin Virt ja lastest Romet Reest.Naistest aga kuulub Tsooru karikas Loore Jõelale. Kalauatennis võitja arvestamisel on maha arvestatud üksväiksemate punktidega etapp.

Võistkond I II III IV V Maha Kokku1 MÄHA TALU 20 15 20 18 13 -13 732 VÕRU 16 20 16 20 15 -15 723 VELLED 18 16 18 16 16 -16 684 KOSTILISED 13 12 13 13 20 -12 595 URVASTE 14 14 14 15 15 -14 586 METSAPOOLE 9 18 16 10 8 -8 537 ROOSIKU 15 14 9 14 9 -9 528 FAASID 8 12 9 6 20 -6 499 KRAAVI 12 12 12 7 12 -7 48

10 ABC 11 12 12 10 11 -10 4611 300+ 10 9 10 11 7 -7 4012 MENDIS 7 8 7 8 11 -7 3413 TAKO-TAKO 0 0 6 13 6 0 25

Lauatennise võistluste kaks viimast etappi kujunesid rahvus-vahelisteks. Pildil on märtsikuu etapil osalejad.

Foto: Kalle Nurk

Katkestatud on tänavuse Tsooru kevadlaadaettevalmistused. Seega peavad inimesed kasutamateisi võimalusi taimedega kauplemiseks.

mäestame meie hulgast lahKunuid!

Aasta alguses on surm tsoorulaste keskelt viinud kol-me kuuga viis inimest. Nende hulgas oli ka piirkonnaelusoleva vanima inimese lippu kandnud LiidiaSamarüütel. Nädala pärast oleks ta saanud 97. aasta-seks. Tema mantlipärijaks on nüüd naabrinaine2. jaanuaril 1926 sündinud Koidu Bergmann. Mitte kõigile ei anta niipalju aastaid elamiseks.Märtsikuu 24. päeval sulgusid jäädavalt Mati Taljasilmad. Eelnimetatudega võrreldes jäi temal elamatatervelt ühe põlvkonna jagu. Iga lahkunu jätab endast maha mälestused, elutöö japalju muud. Nüüd, mil me istume koroonaviiruse tõt-tu palju aega koduseinte vahel, on sobiv aeg mõtisk-lemiseks ja elu üle järelemõtlemiseks. Facebookis onüleskutse endast postitada noorpõlve pilte, mis tekita-nud inimestest palju elevust. Mati Talja varajane lahkumine viis endagi mõttednoorusaega, kui temaga Lepistu koolis mitu aastatühes klassis sai õpitud. Mati oli vaikse iseloomuga.Ta huvitus ajaloost ja geograafiast. Need iseloomu-jooned temas säilusid kogu elu. Ene Sõmer meenutabteda kui ühte kõige sagedamat raamatukogu külasta-jat. Tema laenutatud raamatud olid peamiselt ajalooja spordisisulised. Kuid ka ilukirjandus. Mati oli lu-geja, kes mitmel korrall võttis endaga koju kaasa raa-matu „100 aastat Lepistu koolimaja Võrumaal”. Külalehe vahendusel Mati Talja mälestuseks pööra-me meiegi aja tagasi nendesse kooliaegadesse.

Lepistu kooli 1973. aasta lõpetajad. Esimeses reas Helle Must,Eve Pintman, Tiiu Koobak, õpetaja Helbe Jõevere, Küllike Pütsep, Esta Thealane ja Anne Jõevere. Teises reas Aigar Jänes, Maia Kroonmäe, Heli Maasik ja Oskar Sisas. Kolmandas reas Ülo Tammiksaare, Mati Talja, Kalle Nurk, Heino Kroonmäe ja Esper Horg.

Kalle Nurk

6.10.19 3.11.19 8.12.19 5.1.20 2.2.20 1.3.20 Maha Kokku

1 Kevin Virt 20 20 20 20 18 0 98

2 Kalle Nurk 14 18 16 16 18 14 -14 82

3 Kaimo Käärmann 16 16 16 20 13 0 81

4 Marko Tiisler 18 18 18 18 0 72

5 Orest Stanovych 16 15 0 31

6 Kalev Reest 13 16 0 29

7 Marko Petersell 20 0 20

8 Henry Zoludev 16 0 16

9 Jüri Kiidron 15 0 15

10 Ivar Kanarik 13 0 13

11 Marko Semionyk 13 0 13

1 Romet Reest 20 18 20 20 0 78

2 Kristen Käärmann 20 18 20 0 58

1 Loore Jõela 20 20 20 20 0 80

2 Sirle Nurk 18 0 18

LIIDIA SAMARÜÜTEL3.III 1923 - 26.II 2020

ELSA VÄITS7.I 1936 - 29.II 2020

MATI TALJA27.X 1956 - 24.III 2020

õnnitlememesünnipäevalapsi!

See maailm mis elab sinus

mis sinuga ühes loodi

on sama vana kui sina

ja veidi su enda moodi...

Foto: Astrid Lepik

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084

Kuulutused ja kaastööd: nurgake@hot.eeKülaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.e

Kalle Nurga filmimaterjal youtube`s: Tsooru Kant

89 PÜTSEP LILLI 30.05.1931 Roosiku

87 HORG ERIKA 11.05.1933 Savilöövi

81 TALJA ILME 11.05.1939 Tsooru

76 BERGMANN VÄINO 15.05.1944 Tsooru

73 VÕRO TOIVO 14.05.1947 Kikkaoja

73 PÄRNA MALLE 06.05.1947 Savilöövi

72 KIKAS HEINO 03.05.1948 Roosiku

72 VAAB ELMAR 16.05.1948 Tsooru

66 VEIDE MATI 05.05.1954 Tsooru

64 JÜRISOO ARNOLD 18.05.1956 Savilöövi

63 LUST MAIA 11.05.1957 Tsooru

61 SPRENK PEETER 06.05.1959 Tsooru

59 MANDEL EHA 20.05.1961 Luhametsa

59 VIIMNE ENE 09.05.1961 Tsooru

58 NIILUS ANDRUS 31.05.1962 Tsooru

58 NIILUS MART 31.05.1962 Tsooru

54 NIILUS VIRGE 21.05.1966 Tsooru

84 MÕTUS KOIDULA 20.04.1936 Tsooru

78 KASAK LEIDA 02.04.1942 Luhametsa

78 PUKSA ANNE 08.04.1942 Tsooru

75 KOIDUSAAR VIIVI-AILI 04.04.1945 Tsooru

67 VÕRO ILME 13.04.1953 Viirapalu

66 NUMMERT RAIVO 06.04.1954 Litsmetsa

65 HILLAK ALEKSANDER 29.04.1955 Tsooru

64 SISAS OSKAR 01.04.1956 Tsooru

62 NURK KALLE 27.04.1958 Roosiku

62 LINDPERE HETTI 12.04.1958 Tsooru

61 MÕTTUS SULEV 26.04.1959 Luhametsa

60 SILD TOOMAS 29.04.1960 Kikkaoja

56 KARJUS MÄRT 05.04.1964 Tsooru

54 HANSMAN ANNELY 07.04.1966 Tsooru

87 MERIRAND BENITA 24.03.1933 Roosiku

85 IIN ELFRIIDE 28.03.1935 Tsooru

81 PUKSA LEONHARD 08.03.1939 Tsooru

79 LEIMANN TIIU 15.03.1941 Tsooru

79 ANNUS VAINO 22.03.1941 Kikkaoja

78 LEIMANN AAVO 16.03.1942 Tsooru

78 MELTSAR MAIDU 29.03.1942 Tsooru

76 PUIJA LILLE 24.03.1944 Tsooru

75 LEIMAN AARNE 30.03.1945 Tsooru

74 HOMMIK TUUDO 10.03.1946 Litsmetsa

73 TAMM ARVO 14.03.1947 Tsooru

72 SAAREMÄGI HEINO 28.03.1948 Savilöövi

65 JÜRISOO BILLE 24.03.1955 Savilöövi

65 SPRENK AILI 31.03.1955 Tsooru

64 LINDPERE MATI 27.03.1956 Tsooru

62 ILVES HELLE 15.03.1958 Savilöövi

62 JÜRISOO ÜLLE 22.03.1958 Savilöövi

60 PAAL ANDRUS 06.03.1960 Viirapalu

59 KROONMÄE AARE 26.03.1961 Tsooru

57 NURK SIRLE 26.03.1963 Roosiku

57 HANSMAN AIGAR 18.03.1963 Tsooru

55 KASAK TÕNIS 26.03.1965 Luhametsa

53 KROONMÄE MÄRT 02.03.1967 Savilöövi