Juuni2011

Nr. 2 (23)

Eurojooks – Eesti 2011Euroopa Keskpank ja Eesti Pank korraldasid 14. veebruarist kuni 30.

aprillini Eesti osalejatele arvutimängu „Eurojooks“ võistluse reaalajas 9–12-aastastele õpilastele. Võistluse eesmärgiks oli suurendada õpilaste teadlik-kust euro pangatähtedest ja müntidest. Meie koolist osalesid 6. klassideõpilased, kes harjutasid hoolega veebruarist aprilli lõpuni euroga seotudmänge „Kus on mündi kodu“, „Leia turvaelemendid“, Reisile euroga“ jt. Kõigeenam mängiti võistlusmängu „Eurojooks – Eesti 2011“.

Paari tuhande õpilase seas saavutas teise koha Kadri Kuusk ja 13. kohaRoman Kaasik. Tänu Kadri osavale mängule oli 6.a klass kutsutud 17. mailEesti Panka Eurojooks-Eesti finaalvõistlusele, kus osalesid Eesti Vabariigi neljaparema tulemuse saavutanud koolide neljaliikmelised võistkonnad. Eurojooksuvõistlust juhtis näitleja Veiko Täär, võistlust jälgisid Euroopa Keskpanga jaEesti Panga esindajad. Võistlus oli pingeline, kõik koolid olid hoolega harjutanud.Igal võistkonnal oli oma puutetundliku ekraaniga mänguterminal, kus võistlejadmängisid tuttavat „Eurojooksu“ mängu.

Ülenurme Gümnaasiumi 6.a klassi võistkond saavutas Eurojooksu finaal-võistlusel 2. koha. Parimaid tulemusi saavutanud võistkondi premeeriti EuroopaKeskpanga meenete ja Eesti Panga aukirjadega. Nelja kooli võistlusele pääse-nud klasse pildistati, kõigile õpilastele kingiti särgid, mütsid, võtmehoidjad jamuid euroga seotud meeneid.

Pärast võistlust olid lühikesed sõnavõtud, õnnitleti võitjaid ja pildistati võist-kondi. Seejärel oli lõunasöök samas Eesti Panga Iseseisvussaalis. Kell 14.00juhatati õpilased AHHAA keskusesse, kus oli poolteisetunnine tasuta prog-ramm. Ürituse lõpus said kõik õpilased väikse ampsu ja kingikoti pankadepoolt. Kell 16.00 läksid õpilased bussi ja algaski kojusõit. Kõik lapsed olidrõõmsad õnnestunud ja vahva ettevõtmise üle. See oli erakordne kogemus,mis jääb kindlasti pikaks ajaks meelde.

MILVI TISLERFotod: Milvi Tisler

6. a klass Eurojooksu finaalvõistlusel Eesti Pangas Mängus Eurojooks II koha saavutanud võistkonna liikmed: KadriKuusk, Carol Kottisse, Martin Vool ja Roman Kaasik

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Eesti Vabariigi Presidendi auhindadeletoimunud õpilaste ajalooalaste uurimistööde võist-lusel teemal „Kakskümmend aastat Eesti ajaloos(1991–2011)“ osalesid õpilased Sander Pruel jaVillu Sarv. Töid hinnati kolmes voorus. S. Pruelija V. Sarve töö „Muutused kodukoha ajaloos“ pää-ses teise vooru. Poisid said Eesti Vabariigi Hari-dus- ja teadusministeeriumi suures saalis toimu-nud ajalooalaste uurimistööde võistluse lõpeta-

Õpilaste uurimistöödmise pidulikul üritusel 7. mail põhikooli arvestusesVabariigi Presidendi aukirja ja raamatupreemia.Kokku oli põhikoolist esitatud 49 tööd, meie õpila-sed olid 17 õpilase hulgas, kes said auhinnad heatöö eest. Nimetatud kodu-uurimuslikku tööd saablugeda koolis ja vallas.

Õpilane Kätlin Peetsalu osales 2011. aastaluurimistööde konkursil „Rahavahetused Eestiajaloos“ uurimistööga „Erinevad rahad eestimaa-

Kätlin Peetsalu uurimistööde “Rahavahetu-sed Eesti ajaloos” autasustamisel

Kätlin Peetsalu ja õpetaja Omar Saksing arvu-tist Brüsseli vaateid otsimas

Ajaloo-uurijad Sander Pruel ja Villu Sarv

lase pihus“ ja oli kutsutud autasustamisele 12. mailTallinna Euroopa Liidu Majja. Kätlini töö hinnatiýürii poolt põhikooli osas I koha vääriliseks. Tedaautasustati Eesti Panga ja Haridusministeeriumimeenetega ja lisaks saab ta sügisel preemiareisiBrüsselisse.

MILVI TISLERFotod Milvi Tisler

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 2 -- 2 -- 2 -- 2 -- 2 - kooli lEHT

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

MEIE KLASSI LUGUEsimene Kristel reas,laskmisreeglid on tal peas.Robinil on suusad all,orienteerumine meeldib tal.Kaidil hobiks raamatud,ta ei ole saamatu.Hendrikule meeldib rula,talle ei meeldi mula.Marta osav jalgpallis,kõikidele on ta kallis.Kermo tuntud terves koolis,käitumisest ta ei hooli.Madli oskab lahutada,teisi maha jahutada.Merilinil huumor hea,tarkust täis on tema pea.Tauri laulab laulukooris,tihti käib lauluproovis.Kaisa ratsutamas käib,klassis väga vaikne näib.Üks Mikk on kossumees,teine aga mundri sees.Jürgenil läheb hästi loodusaines,hoiab kõrgel oma mainet.Keidil pliiatsid on käes,asju omamoodi näeb.Allan õppis saksofoni,tunnis näpib telefoni.Jonna palli pillub korvi,nii ta hoiab enda vormi.Sven oskab rolleriga sõita,koju kõiki viia võib ta.Pille-Riinil hinded head,tarkusega vaevab oma pead.Laura klaverit hästi mängib,vahepeal väljas ringi hängib.Oliver on jooksus kiire,staadionil tal pole piire.Age alati aitab kõiki,inglise keeles ei vaja tõlki.Margo pigem ratast sõidab,õpetajalt paid ei võida.Maik, tal pole kindlat hobi,kaardimängus teeb ta sobi.Berit kuulab muusikat,ei armasta ta füüsikat.Elari meil on muhe mees,teistest rattaga on ees.Tanel sõbralik ja lahke,hinnetes ei salli kahte.Esta meie klassiema,ta on tore, tark ja kena.

• Seitsmenda klassi kevadekskursioonil ööbisimetelkidega Peipsi järve ääres. Kõik olid ülemeelikud,kuna tegemist oli meie esimese kahepäevase rei-siga, õhtu jooksul sai nii mõnigi rühm oma telki mitukorda üles panna, sest ulakamad leidsid, et telkidelvaiade väljatõmbamine oleks huvitav. Hommikulmärkasid ühe telgi elanikud, et nende telgis on ülla-tavalt külm ja kahtlaselt palju valgust. Kiire silma-pilgu järel selgus, et telgil oli kate pealt lennanudning telgi elanikud olid öö veetnud praktiliselt lagedataeva all.

• 2008. aasta sügisel korraldasime metsikuklassiõhtu, mis tõi endaga kaasa halenaljaka juh-tumi. Nimelt otsustasime mängida pätti ja politseid,mis tähendas koolimajas jooksmist ning iga nurgataha peitmist. Üks grupp tüdrukuid leidis tol hetkelsuurepäraselt sobiva peidupaiga, milleks oli väikekinnine koridor, mis asus poiste tööõpetuse klassikõrval. Kui tüdrukud end juba pikalt peitnud olid,avastasid poisid lõpuks siiski nende peidukoha ningüritasid ust avada, et tüdrukuid kätte saada. Tüdru-kud aga surusid teiselt poolt vastu, sest kellelgi pol-nud soovi politsei meelevalda sattuda. Asja tule-museks oli see, et poisid tüdinesid ning lahkusid,seejärel üritasid tüdrukudki ruumist välja tulla, kuidsee ei õnnestunud. Selgus, et suure surumise taga-järjel oli uks kinni kiilunud ning neiud olid luku taga.Tüdrukuid valdas paanika, kuid paari kiire telefoni-kõne tagajärjel saabus kaitseinglist majahoidja, kesnad päästis.

• Algkooli viimaste aastate jooksul asutasid 5–6tüdrukut meelelahutusliku showgrupi nimega Pen-sionääääärid. Tüdrukud esinesid erinevatel täht-päevadel peamiselt oma klassile, kuid nende tipp-

9.a klass meenutab möödunuthetkeks oli esinemine terve kooli ees nende tollaseklassijuhataja õpetaja Heiki Sarapuu auks.

• Meie klassi ühtsust näitab viiendas klassis olnudjuhtum, mille käigus muusikaklassil uks hingedeltmaha tuli. Keegi ei tahtnud, et õpetaja asjast teadasaaks, ja asuti koos tegutsema. Terve klass üritasõpetaja eest katkist ust varjata ning samas asjaparandada. Lõpuks õpetaja siiski märkas, läkspoistele appi ning ühise töö tulemusena saadi ukstaas hingedele.

• Meeldejäävad on ka viiendas klassis õpetajateadmata korraldatud leinaseisakud hamstritemälestuseks, keda tegelikult ei eksisteerinudki,sünnipäevaõnnitlused ja -laul õpetajale, kelleltegelikult sünnipäeva ei olnudki, ning tunni ajalkokku lepitud järsud püstitõusmised ja laulmahakkamised.

• 8. kl kevadekskursiooni ajal tekkis poistel omaväikeste ulakuste õigustuseks tegelane SlavaKäsi, mille kuulmine klassijuhatajal juba närvidpüsti ajas, sest lõpuks oli kõiges süüdi ja pidipahandusi likvideerima vaid Slava Käsi …

• Umbes viiendas klassis olla õpetaja ToomasLaan lubanud poistele linaõli muretseda, poisidaga siiani ootel.

• Kõige eredamalt on meeles ekskursioon Lätti,mille käigus said poisid ja tüdrukud vabaaja-keskuses GoPlanet kardirajal üksteiselt mõõtuvõtta. Oli see vast adrenaliinilaks! Kahjuks saidsel ekskursioonil vähesed osaleda, kuid need, kesosalesid, räägivad sellest veel kaua.

Pea neli aastat on möödas sellest päevast, kuiminu kõrval seisid vahvad 6.a klassi kasvandikud,kellest juba toona mõned minust pikemad… Nüüd-seks on enamus neist minust mööda kasvanud –kasvanud nii kehalt kui hingelt. Mul on olnud ülimrõõm olla kaaslaseks ja juhiks nii vahvatele ja aktiiv-setele lastele, kellele saab alati kindel olla.

Kuna tegemist tõesti väga aktiivsete lastega,on meil koos seljataga palju seiklusi-käimisi-võit-lusi. Meenuvad sügis- ja kevadekskursioonid jmväljasõidud, mille käigus sai vallutatud nii Maa(rabamatk, golfi-, kardi-, suve-ja talvetuubingu-rajad), Õhk (Lendorava rada) kui Vesi (veekesku-sed, kanuumatk). Muidugi ei saa unustada ka iga-aastaseid klassiõhtuid. Kõige eredamalt meenub7. klassis peetud stiilikas, mille käigus poisid-tüd-rukud rollid vahetasid. Selliste aktivistidega eiolnud ka ime, et sai kaks aastat klassidevahelinevõistlus „kinni pandud” ja kooliolümpiamängudekarikaski koju toodud. Uhkust olen tõesti saanudnende üle palju tunda. On raske kirjeldada emot-sioone, mis mind valdasid, kui esitusele tuli järje-

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

“Õpetaja, kas Teil lapsi on?” –„Jah, 27 tükki!” – „Oot, mis mõttes?...”

ehk 9.a klassijuhataja meenutusi

kordne jõulu- või liikumiskava, sest need on kõiksündinud küll raskelt, kuid südamest ja tõelisepühendumusega.

Kõige rohkem ongi mind hämmastanud klassikokkuhoidvus ja pühendumus ettevõtmistes, mison üks tähtsamaid elus edasiviivaid omadusi. Klasson alati vastu võtnud ka uued õpilased. Samas onnad kokkuhoidvad ka oma põikpäisuses ja õiglus-janus, mille tõttu oleme suuremaid-väiksemaidvõitlusi üsna palju maha pidanud, kuid lõppudelõpuks on ju mõlemad osapooled loost võitjana väljatulnud.

Sellele, et mul on olnud kasvatada nii elu-targad, aktiivsed ja südamlikud lapsed, võlgnensuure tänu lapsevanematele ja eelnevatele klassi-juhatajatele Kalli Irdile ja Heiki Sarapuule, kes mulle(juurde)ehitamiseks suurepärase vundamendi lõid.Iga lõpp on millegi uue algus ja see polegi tingi-mata kurb. Ees ootavad uued seiklusi täis aastadja teades „oma” lapsi, on mu süda rahul – nemadsaavad hakkama.

ESTA TOOMSOO

9.a klassAltsaar KristelDubolazov TanelHelimets TauriHurt KaisaJõesaar OliverJärvemägi KeidiKaljusaar LauraKallas MaikKolsar KaidiKulberg KermoKõiv SvenKöbas MartaLaan Merilin

Margus AllanMarjapuu MargoMõttus Robin MoosesNõmmeots HendrikOtsar MikkPaavel BeritRebane MikkRohusalu Age-MidritRuut JürgenSarapuu ElariSild JonnaUrbanik MadliVare Pille-Riin

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik- 3 -- 3 -- 3 -- 3 -- 3 -kooli LEHT

Peets RainerPeramets KarlPärn LauraPärtel TaaviRoosiorg HenriRosenthal ElisSarv Mari-LiisSerg EliisabetSild ArturTerras MeritUri Mari-LiisVaher JaneVärä Sander

9.b klassAnissimova KristiEnnok AlariIvanov LiisaKaha MaarjaKont KristjanKruus SanderKuldsepp UkuKumpel EvelinLuik KennethMetsküla JaanNormann KermoNõmmemaa MarielPaur Kaspar

Tere!

Minu nimi on e-e-e-e… Tegelikult mul polegiainult ühte nime ning ma võin seda teile koheselgitada.

Kogu see suur segadus algas 1. septembril2002. aastal, s.t. minu sündimise päeval. Vane-madolid mulle nimeks valinud küll Kristi, küll Liisa, siisveel Maarja ja Evelin, väga sobilikud tundusid neileka Mariel, Laura ja Elis. Hullem oli aga see, et nadei teadnud, kas on tegemist tüdruku või poisiga javalisid veel poiste nimed kah. Nii ilmusid nimekirjaka Alari, Kristjan, Uku, Kenneth, Kermo, Taavi,Henri, Sander. Mis oli aga kõige-kõige-kõigehullem, nad otsustasid hiljem mulle üha uusi nime-sid juurde lisada. Ja nad ei piirdunud ainult ühelisanimega, vaid panid neid igal aastal vähemaltühe juurde! Nii on mul veel sellised nimed naguMari-Liis, Kaspar, Rainer, Karl, Jaan, Eliisabet,Merit, Artur, Jane. Vanematel läksid vist endal kanimed juba segamini nagu puder ja kapsad, sestäkki olin veel kord Mari-Liisiks ja Sandriks saanud.Katsu mind siis kuidagi kutsuda, kui mul on nii pikkeesnimi.

Nimi nimeks, aga mul on iga nime taga justkuioma isiksus. Ja see on teinekord päris õudne! Maei jõua iseendaga kunagi kokkuleppele, sest kuiüks pool minust on nõus, siis teine pool pole seda.Tahaks hommikul natuke kauem tududa või pärast-lõunal varakult loodust nautima minna, aga kus sasaad! Kui sul on ikka kakskümmend kuus jalapaari,siis mõni neist otsustab ikka vastassuunas plagamapista. Või tahab enamus minust tahvli juurde reakt-sioone tasakaalustama minna, kuid siis otsustab

üks, et ta „ei viitsi“. See paljupealisus ja -jalgsusmuudab mu väga püsimatuks olevuseks.

Osa minust käitub alati nii, nagu oodatakse, jaosake teeb seda, mis parajasti pähe tuleb. Ma võinolla nii vaenulik kui ka väga sõbralik, ettevõtlik võilaisk, vaikne või jutukas, ilus või väga ilus ning tarkvõi väga tark. Ja nii on neid erinevaid (kas siisvastanduvaid või vastuolulisi) omadusi mul ikkapäris palju. Mõnikord mõtlen, kuidas see paljususühes mind hulluks ei ole ajanud ja kuidas küll minuston saanud nii tore ja viks ja kena …….

Kui ma tunnen, et minuga on ebaõiglaseltkäitutud, hakkan otsekohe oma õiguste eest võit-lema. Üks tõeline võitlus käib aga tõeotsingute jasuure kaasaelamisega, mis mõnedele tundub külllihtsalt lärmina. Ei tea küll, miks?

Minu kõikidel eraldiseisvatel isiksustel on kaühiseid jooni, nagu näiteks hea huumorimeel.Naljasoon on mul tõepoolest nii eriline, et kõrval-seisjale võivad minu vürtsikad lood arusaamatuksjääda. See pole aga minu probleem.

Mul on ka palju unistusi, sest iga isiksus mi-nus unistab millestki. Meie ühiseks suurimakssooviks aga on sõita kunagi laevaga Stockholmi...

Nüüdseks olen saanud juba üheksa-aastaseksja minu õpetajad on minuga kõvasti vaeva näinud,et mu erinevaid külgi tublisti tasa-kaalus hoida. Agakujutage nüüd ette, kui igav ma oleksin, kui ma koguaeg ainult ühetaoline oleksin. Ja mõelge vaid, kuilihtne oleks selle üheksa aasta jooksul õpetajatetöö olnud! Ega nemadki mulle seda üheksat aastatlihtsaks ole teinud!

Lugupidamisega Teie 9.b

9.b LUGU○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

UNESCO ühendkoolide võrgustiku, Maailmahariduse keskuse ning Eesti ÜROAssotsiatsiooni koostöös toimus 6.–8. mail Tartus Raatuse Gümnaasiumi ruumesesimest korda üleriigiline ÜRO simulatsioon. Ürituse peateemaks oli ÜRO aasta-tuhande arengueesmärgid. Simulatsiooni käigus üritati leida võimalikult realistlikkening elluviidavaid lahendusi, mis tagaksid erinevate arengueesmärkide elluviimiseaastaks 2015. Simulatsioon viidi läbi kahes järgus. ÜRO simulatsiooni esimeneosa toimus eelnevatel ühepäevastel koolitustel Viimsi ja Ülenurme Gümnaasiumis,kus õpilastele anti eelteadmiseid käsitletavatest teemadest ning tutvustati ÜROistungite toimimise põhimõtteid ning etiketti. Simulatsiooni teine osa toimus jubaürituses osalevate koolide esindajate kokkusaamisel Tartu Raatuse Gümnaasiumisüle-riikliku näidisistungi raames.

ÜRO simulatsioonil osales 70 õpilast 19 koolist üle kogu Eesti, kaasates güm-naasiume Tallinnast ja Narvast kuni Valgani välja. Eelnevalt olid simulatsiooni korral-dajad omalt poolt käinud välja problemaatika, mis töögruppides ning läbimängitavalÜRO näidisistungil käsitlemisele tulid. Noortel tuli arutleda sellistel keeruliste tee-madel nagu HIV ja malaaria levik, arengumaade tüdrukute haridusprobleemid ningmassivägistamised kodusõjajärgses Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Ürituse kor-raldajad jagasid õpilased loosi teel ära erinevate maailma riikide vahel.

Ülenurme Gümnaasiumi 10. klasside õpilased esindasid simulatsioonil kolmeerinevat riiki: Hiina Rahvavabariiki (Kerli Kõiv, Rine Pent, Sten Mirski), Suur-britanniat (Laura Freivald, Katren Robam, Marek Uri) ja Kongo DemokraatlikkuVabariiki (Kristi Keedus, Sigrid Savva, Jaan Hämarik). Simulatsioonil osalejad pididendale eelnevalt kodutööna oma õpetajate abiga selgeks tegema erinevate riikideseisukohad ja süüvima ette antud teemade üksikasjadesse. ÜRO simulatsioonandis kindlasti kõigile osalenud noorele väga ägeda elukogemuse, mis võimaldabneil aru saada ÜRO kui rahvusvahelise organisatsiooni toimimispõhimõtetest jamaailma erinevate riikide välispoliitikast. Õpilased said kolme päeva jooksul tundaennast noorte tipppoliitikutena, väidelda, harjutada kõnepidamis- ning koos-tööoskust ja koostada resolutsioone. Samas oli kogu üritus ka piisavalt mängulineja õpilasi kaasakiskuv, sest nende suust ei olnud mingit nurinat kuulda ka siis, kui

koju jõuti alles pärast südaööd. Kuigi simulatsiooni korraldajad ürituse lõpuks mingitosalejate paremuse pingerida ei koostanud, märgiti tänukirjaga ühena neljastdelegatsioonist ära meie kooli õpilased, kes esindasid Kongo riiki. Kõik ürituselosalenud Ülenurme gümnaasiumi õpilased jäid nähtu ja kogetuga väga rahulening leidsid, et see oli arendav, mõtlemapanev ning uusi teadmiseid pakkuv. Iga-tahes on nad kõik taas nõus osalema järgmisel aastal toimuval uuel ÜRO simulat-sioonil.

Simulatsioonil osalejate nimelPEEP REIMER, Ülenurme Gümnaasiumi ajalooõpetaja

Üleriigiline ÜRO simulatsioon

Tulevased rahvusvaheliste suhete spetsialistid Foto Peep Reimer

– Ma ei saa teile seda kodust tööd näidata, õpe-taja, mu koer sõi selle ära!

– Kes ei jõudnud, see jäi hiljaks.– Vabaduse hind on surm.– Koolis käies järgisin põhimõtet: tuleb käia täp-

selt nii palju, kui on vaja, ja nii vähe, kui on või-malik. Või natuke vähem…

– Palun vabandust, et hilinesin, mul oli organismisbioloogiline rike!

– Meie klassis käisid asjad nõnda: vaja õpilastkaitsta, siis üks kõigi, kõik ühe eest, vaja õpeta-jat terroriseerida, siis kõik kõigi ja kõik ühe vas-tu.

– Kõige rohkem nalja sai keemiatundides: õpe-taja oli küll range, aga siiski mõistis nalja.

– Klassivendadel on huvitav hobi küsida klassi-õdedelt pastakaid (mida tavaliselt tagasi oodatapole mõtet), nätsu, kätekreemi.

– Meie klass on väga kokkuhoidev. Tüdrukuid onvähe ning poisid hoiavad neid. Õpetajatele ole-

12.b klassiVABANDUSED, ÜTLUSED, MÕTTED

me küll palju peavalu põhjustanud, kuid samaska südamesse pugenud.

– 12. klassi lõpuks sain selgeks, et koolipäevadon liialt lühikesed ja koolitoit maitseb sageliparemini kui kodutoit.

Õpetaja ütleb 12.b klassile– Jah, väga tubli oled … ma panen sulle kahe!– Kas sa tõesti arvad, et olen nii vana, et olen

sinu isa õpetanud?– Minu matemaatikaõpetaja ikka ütles, et kui

edasiarengut ei ole, siis on taandareng – nii kateie klassil!

– Sellist tundi ei ole meil veel kunagi olnud …Mis teil täna viga on?

– Mõnel sureb vanaema neljandat korda, sul onvähemalt iga kord uus jutt!

– Kõik omal ajal või natuke hiljem!– Ülenurme Gümnaasiumis käivad potisanga-

dega tüdrukud.

Õpilane – õpetaja– Õpilane: „Ega jah, õpetaja, umbrohi ju ei hävi-

negi!“ Õpetaja: „Tõsi, aga mina ei ole umbrohi,mina olen kanep – kultuurtaim!“

– Õpetaja: „Vaatame kodused tööd üle!“Õpilased: „… eeee?“ Õpetaja: „Teadsin, et tenii reageerite, oeh!“

* * *– Pärast seitsmeaastast vastasseisu manitsen

viimast korda ja soovin ….– Kergem on minna läbi elu, kui sul on midagi

kindlat, millest huvituda ja mis aitab iseendaksjääda. Otsige ja leidke see!

– Kõik teavad, et maailmas on seitse maailma-imet. Kuid igaühel võiks olla veel oma, 8.maa-ilmaime – keegi, kes toetab ja kelle peale saabkindel olla. Otsige ja leidke ta!

LINDA LAASIK, 12. b klassijuhataja

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 4 -- 4 -- 4 -- 4 -- 4 - kooli lEHT

KRISTEN KULBERG

12.b klassAbras HannoAlliksaar KaisaAltement TanelAnni HeiliEnnok Rauno-SanderIlves KristiJaakson ErikaKalmus BirjeKeedus KarmenKulberg KristenKõre AndreasMarfeldtLaur ImreLeiman MärtPaide KardoPeda Gerda

Pleksner RasmusPrants HelenPungar KadriRaig ErgoRammul AnneliRaup MeelikaSild StenStrelovskaja ValerijaTamm KristjanTikk MartinTomberg MartinTubin AleksandrVaher KristjanVellak Priit

UUS JA ILUS

Mulle meeldib meie kool,sellel puudub pahem pool.Nüüd see suur ja ilus ka!Mis sa hing veel tahta saad?

Uus on söökla, uued klassid,uued on ka meie kapid.Uusim ventilatsioon,õnneks sama lastekoor.

Kõik on rahul, kõik on hästi,ehitis on nagu kästi.Ootan juba homset päeva,et saaks rohkem koolis käia.

KRISTEL ALTSAAR,9.a klass

Jaanus – sõbralik ning lahe, meie klassi naljaninaAnti – tore ja igati normaalne sõber, tuleb alatiappi, kui on vajaKristiin – hästi humoorikas ja lõbus tüdrukSven – hästi jutukas ja naljakas ning rõõmsa-meelneChristy – temaga võib kõigest rääkida, äärmiseltrõõmsameelne ja positiivse suhtumisegaKätty – elurõõmus ja tore tüdrukKristiin – rõõmsameelne ja abivalmis, tal on kau-nis naeratus ja säravad silmadSheila – äärmiselt sõbralik, rõõmsameelne ningabivalmis, armastab ta palju vett juuaKristjen – väga heasüdamlik, tegutseb uisapäisa,kuid saavutab oma eesmärgiKalle – ei näita oma iseloomu välja, sõbralik, vaik-ne pidutseja ning naistemagnet

12.c klassMaido – vahva poiss, aga vahel liiga vaikneTaavi-Peeter – hea jutukaaslane, heasüdamlik,tal on kindel arvamus, mis on väga positiivneLaura – ilus, armas, heasüdamlik ja hoolitsevVeikko – vaikne poiss, tagasihoidlik, naeratabmuhedaltGelvin – väga elava fantaasiaga, tohutult abi-valmis ning väga sõbralikJannely – hästi tore ja hullult sõbralik tüdruk, saabkõigiga hästi läbi, räägib iseendagaMari – Lead´i fänn, annaks ta kõik, rõõmsameelnening tal on alati midagi öeldaRaili – vahel nähvab korralikult, kuid on rahulik jasõbralik, heasüdamlik ning abivalmisSiim – koolis küllaltki vaikne, see-eest pidudelpaneb hoogsalt tantsu, on sõbralik, abivalmis

Sten – muhe klassikaaslane, kõrvaklapid kaasas,musikaalne, tark, sõnaosav ning ka nupukasOliver – kohati lapsik, teisalt mõistlik ja abivalmis,hea huumorisoonega ning lõbus sellKerli – asjalik ja ettevõtlik tütarlaps, kellel on alatioma arvamus, on optimist ja aktivistJan – meie klassi punapea, ju ta on siis meistkõigist targem ka, teeb vahel poppi ja on laheAnni – vahel jonnipunn, järgmine hetk rõõmurull,tal on naerukajaka naerRomet – muhe mees, väga sõbralik, otsekoheneja julge, mõistab nalja ja elava fantaasiagaEster Sädemets – püüab meile rohkelt entusiasmisisse sööta, aga tihtilugu me ei võta vedu

12.c klassAavik JaanusAduson AntiHingla KristiinIlves SvenKask ChristyKupri KättyKuusenõmm KristiinKõivsaar SheilaKäärik KristjenLalin MaidoLasting KalleLiiv Taavi-PeeterLuik Laura

Mänd VeikkoPalk GelvinPunnisson JannelyPõldma MariRandla RailiSaarela SiimSarapson StenSirge OliverSosnovski KerliŠinkejev JanTopoleva AnniVillemson Romet

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik- 5 -- 5 -- 5 -- 5 -- 5 -kooli LEHT

Kõige rikkam on see, kes oskab tulevikule silma vaadata.Tehke oma valikud südamega ja jääge alati iseendaks!

Ester Sädemets

STEN SARAPSON

KOOL MEIE ELUS

Kool on väga tähtis elus,tarkus kaua püsib mälus.Suurena ju teadmist vaja,kui sa plaanid teha maja.

Koolis saad veel sõbrad uued,osad vanad, osad noored.Vahet sel ju üldse pole,ükski sõber pole kole.

Ka õpetajad jäävad meelde,nende tarkus tuleb keelde.Alati ma tänan neid.Kool on väga tähtis leid.

MARTA KÖBAS,9.a klass

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 projekti„Täna teeme ooperit“ raames kehastusid 12.–13.märtsil 2011 Eesti eri paigust 300 noort lauljateks,tantsijateks, näitlejateks, pillimeesteks, kunstnikeks,dekoraatoriteks, õmblejateks, lavameistriteks,dramaturgideks – esindatud oli enamik ooperimajaametitest.

Ülenurme Gümnaasiumist osales 20 6.–8.klasside õpilast näitlejate, pillimeeste, lavameistriteja tantsijatena. Pillimeestele-viiuldajatele (LiisbetRannast ja Kadri Irdt) saadeti tutvumiseks hulknoote Tšaikovski, Mozarti, Puccini, Bizet’, Wagneri,tuntud ooperi- ja balletiheliloojate teostest, kuidkohapeal selgus, et tuleb käigupealt omandada veelhulk lugusid. Näitlejatel, tantsijatel ja lavameistritelpolnud aimugi, mis toimuma hakkab. Aga algus olivägev, nimelt „Estonia“ uksel tervitas kõiki saabu-nud lapsi ja juhendajaid teatridirektor Aivar Mäeisiklikult. Seejärel jaotati kätte kaelakaardid nimedeja ametitega ning suunduti 5. korruse kammersaali,kus oli ürituse avamine, kus toimusid tantsijate-näitlejate proovid ning kus me ka ööbisime.

Kell üksteist algas tööpäev, mis oli lasteletõeliselt vaevarikas ja ennastületav, siis väikelõunapaus ning tööpäev jätkus õhtul kella seitsme-kaheksani. Kuid noored polnudki nii väsinud, sestdisko ja tantsimine kestis kella üheni. Siis natukemagamist ning kell 9 hommikul pidid lavameistridjuba kohal olema. Näitlejad-tantsijad-lauljad võisidkella kümnese suure lava proovini veel viivitada.Algas jälle tihe ja tõsine töö. Enne peaproovijaotati näitlejatele kätte kostüümid ja tehti grimm(kostümeerijad-grimeerijad olid samuti Eestimaanoored eri paigust) ning algaski peaproov koostantsunumbrite ja ooperisolistidega. Kõik oli nagupäris teatris!

Sellele pöörasele avantüürile pealkirjaga„Armastus salakaubaks“ pandi punkt kaheetendusega. Olin ju ise jälginud proove ja noortetegemisi mõlema päeva vältel ja nüüd astusid kõikneed 300 noort publiku ette. Kas läheb kõik nii,nagu plaanitud? Ootusärevus oli suur. Ka orkestridirigent oli koolipoiss, kes aga sai pillimeestehaldamisega pärisetendustel fantastil iselthakkama. Tulemus oli aga meeliülendav javõimas.

Lapsed-noored andsid endast parima ja kõikoli suurepärane. Tänu Ülenurme poistest lava-meistritele (Roman Kaasik, Karl-Erik Sild, AleksandrGruško, Kaspar Leppik, Sander Mõisa, JürgenKukk) liikusid kõik dekoratsioonid õigeaegselt jatäpselt omale kohale. Teiste koolide noored lava-meistrid tegid endale kuskil mujal head äraolemist,seepärast polnudki neid vist etendustel näha.Projekt oligi ju vabatahtlik, ainult teisi alt vedadapole ka ilus.

Samuti meie näitlejad-tantsijad (Eleri Anni,Grete Urmet, Mersedes Tuulik, Alexandra Ratma-nova, Anete Allik, Kätlin Peetsalu, Lea Lopp, Pille-riin Vesi, Carol Kottisse, Joann-Carl Rätsep)andsid endast parima ja suutsid pikad ja vaeva-rikkad proovid kaasa teha. Taustaliikumise ilu javõlu peituski ühtses liikumises, erinevateskombinatsioonides ning massi jõus.

Suur tänu tahaks siinkohal öelda „Estonia“noorte töö juht Mailis Kuurile, kes suutis kõik needõpilased Tallinnasse meelitada, aga samuti tegidvägeva töö ära dirigent Priit Aimla, lavastaja IvoEensalu, koreograaf Lemme Saarma, kunstnik

TÄNA TEEME OOPERIT

Jane Kaas ning tantsujuhid, kes panid nooredteatrit tegema. Suur kummardus teile! Etendus oliju seda väärt!

Kindlasti jääb ooperiprojekt kõikidele osale-jatele alatiseks meelde – said ju noored ise tehaooperit Estonias! Ootame uusi projekte ja olemekindlasti jälle nõus osa võtma.

Tänutäheks „Estonia“ teatri poolt said osa-võtjad DVD etendusest ning võimaluse külastadasoodushinnaga „Pipi Pikksuka“ etendust sügisel.

Vt pilte :http://www.flickr.com/photos/madliKARIN PEDA, Ülenurme Gümnaasiumi õpetaja

Märtsi teisel nädalal käisime Estonias. Sealoli väga tore. Mina mängisin seal puud. See eiolnud küll kõige tähtsam osa, aga seda oli toremängida. Olime seal 2 päeva. Nende kahe päevajooksul valmistasime ette näidendi ,,Armastussalakaubaks“. Me esitasime seda kaks korda.

PILLERIIN

Mina mängisin orkestris. Seal oli palju lugusid,mis oli vaja selgeks õppida. Õnneks saime loodvarem kätte ja saime harjutada, sest mõned olidpäris rasked lood. Me ööbisime Estonia teatripööningul. Proove oli peaaegu terve päev, sestoli vaja harjutada. Mulle seal meeldis ning oli tore.

LIISBET

Mina olin Estonia teatris lavatehnik. Me pidimePipi Pikksuka etenduse dekoratsioonid maha võtmaja siis teise etenduse lava üles panema. Mulle eimeeldinud Estonias see, et maja oli nii suur ja maei leidnud mõnda kohta kohe üles. Mulle meeldissee, et sain dekoratsioone lavale lükata. See oliminu esimene etendus suurel laval.

ROMAN

Näitlejad koos Ivo Eensaluga tööhoos Foto Karin Peda

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 6 -- 6 -- 6 -- 6 -- 6 - kooli lEHT

MUUSIKAPIDUMis on see, mis ärkvel hoiab hinge? Nii küsib luuletaja Doris Kareva ühes luuletuses. Iga inimene leiab

sellele küsimusele oma vastuse: sport, kunst, töö, perekond, kirjandus, hobid jne. Meie kooli laululapsed-neiud-noormehed tõestasid, et kindlasti on selleks muusika. Sel korral oli kooli aulas kõlanud laulude valiklaulupeokeskne ja nauditav oma mitmekesisuses. Hästi õpetatud, hästi esitatud!

PIRET RANNAST, kuulaja-nautija

Ja saigi lõpuks tõeks meie kauaoodatud reissõprade juurde Taani Kopenhaageni lähistele.Tutvus-sõprus taanlastega algas juba mitu aastattagasi Comenius-projekti kohtumiselt, millest pidivälja arenema kaheaastane koostööprojekt.Kahjuks ei eraldanud Eesti Comeniuse büroo meileraha ja nii ei saanudki meie kool projektist osa võtta.Aga Taani kool oli väga huvitatud Eestimaast jaeelmise aasta aprillis olidki 40 õpilast ja 4 Taaniõpetajat meie kooli külalisteks. Tutvustasime neileTallinnat ja Tartut – ega pooleteise päevaga rohkemjõuagi. Saime vastukülaskäigukutse 2011. aastaaprillikuuks Herlevisse, kusjuures reisikulud lubasidtaanlased tasuda.

Algul tundus Taani sõit vägagi roosiline, agamida reisile lähemale, seda õhemaks muutus taan-laste rahakott – ju siis MASU tegi ka Taanis omatööd. Tänu aga lapsevanemate ja Ülenurme ningKambja vallavalitsuste mõistvale suhtumisele sai-me reisiraha lõpuks kokku. Samuti oli reisibürooväga vastutulelik, et lubas meil paindlikult rahasidmaksta. Suur tänu teile toetuse ja mõistva suhtu-mise eest!

Aga meie seltskond ja bussijuht Üllar olidsamuti fantastilised. Ja ega see nii väga lõbureisolnudki, nagu paljud arvasid. Kuna Taanis saidpärast 2-aastase projekti läbiviimist veel viimasekskohtumiseks kokku Soome, Saksa ja Taani kool,siis meie olime projektiväliselt külla kutsutud, agapidime ja tahtsime ka ise nende poolt korraldatudspordivõistlustest osa võtta. Teiste riikide lapsedolid ju treenitud ja välja valitud, meil olid kaasas21 täiesti tavalist 8. ja 9. klassi last, kes aga eijäänud põrmugi alla teistele võistlejatele.

Esimene võitlemine oli korvpallis ning meievõistkond tunnistati parimaks, sest sakslastel jataanlastel polnud meie 18 ja 22 punkti vastumidagi panna. Soomlased said küll 2 punkti, agameie seevastu 15. Teised spordialad küll niisuurepäraste tulemustega ei lõppenud, kuid olimelõppude lõpuks ikkagi I kohal sulgpalli paaris-mängus ja III kohal käsipallis, kuigi neid mängepraktiliselt esimest korda elus võistlustel mängi-sime. Jalgpall on ja jääb sakslaste pärusmaaksning ujumine on neil kooliprogrammis kohustuslikala. Võistlesime veel orienteerumises ja pendel-teatejooksus, mis oli võistluste viimane ala. Pen-

UNISTUSTE TAANI

delteatejooksuvõit kuulus samuti ülenurmekatevõistkonnale, nii et võitluste tulemused olid igatihead. Suur tänu õpetaja Ester Sädemetsale, keskogu võistluste aja juhendas ning õpetas meievõistlejaid, aga noored ise olid ka väga tublid.

Elamiseks ja söömiseks saime kasutadaHerlevi kooli puhkeruume ja õppekööki ning Kopen-haageniga tutvumiseks jäi samuti aega. Nägimeära igapäevased kuningalossi vahimehed, jaluta-sime mööda jalakäijate tänavat ning taanlasedkorraldasid kogu seltskonnale kanalisõidu, kus giidjagas infot ajaloo kohta. Kahjuks ei vedanud meilsel päeval ilmaga, sest sadas väga tihedat vihmaning vaateväli oli vihmaste laevaakende tõttu piira-tud, kuid Väikese Merineitsi kuju nägime siiski.

Ja oligi käes viimane õhtu, kus koolid tutvus-tasid ennast ja oma kodulinna ning anti kätte võitja-medalid. Tore, et iga maa valis oma võistlejatehulgast välja FairPlay sportlase, kelleks osutusmeie võistlejatest Oliver Jõesaar.

Tagasitee ei tundunudki enam nii pikk ja lumioli ka Eestimaal peaaegu kadunud. Aga Taani nart-sissidest ja soojast ilmast jäime küll puudust tund-ma. Enne kooliaasta lõppu kulus selline turgutusreisigati kõigile ära ning keegi meie seltskonnast eikahetse, et ta kaasa tuli.

KARIN PEDA, 8.a klassi juhatajaFotod Mikk Otsar, Omar Saksing

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik- 7 -- 7 -- 7 -- 7 -- 7 -kooli LEHT

Kaspar Leppik punkte teenimas

Ülenurmekad koos taanlaste, sakslaste ja soomlastega

Veel on vara mõelda, et "oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled..." Ilusat suvevaheaega!Koolilehe toimetus

14.-15. märtsil toimus Soomes Jakomäekoolis kirjanduskonverents, millega tähistasime niiEesti kui Soome riigi jaoks tähtsaid päevi: 28.veebruari, mis on ,,Kalevala” ja soome kultuuripäev, ning 14. märtsi kui K. J. Petersoni sünni-aastapäeva ja emakeelepäeva.

Üritusel osalesid Ülenurme Gümnaasiumi 8.aklassi õpilased Kadri Irdt, Eleri Anni, HenriMaalmann ja 9.a klassi õpilased Kaidi Kolsar,Jonna Sild, Kristel Altsaar, Age-Midrit Rohusalu,Mikk Otsar ning Oliver Jõesaar.

See oli juba teine meie õpilaste kirjanduslikkohtumine Soome õpilastega. Pärast eelmiselaastal Eesti Rahvusraamatukogus toimunudüritust, kus naaberriikide õpilased tutvustasidüksteisele proosakirjanikke, kutsuti Ülenurmeõpilased märtsis Helsingisse, kus teemaks oli,,Lüürika ja kuulsad luuletajad Soomes ja Eestis”.

Õpilased nii siin- kui sealpool Soome lahteolid jagunenud rühmadesse ning meie õpilasedtutvustasid slaidiesitlustega eesti kuulsaid luule-tajaid L. Koidulat, A. Haavat, P.-E. Rummot, D.Vaarandit, E. Niitu, L. Tungalt, D. Karevat, O.Arderit, J. Tättet. Iga autori eluloost ja loomingustoli välja toodud huvitavaid seiku ning valitud kaüks luuletus, mis omal maal on tuntud lauluna.On ju muusika kõigile arusaadav ning muu tekstsai mõistetavaks tõlke abil.

Õpetaja sissejuhatavas ettekandes oli tehtudülevaade ka vanematest eesti kirjanikest, kesminevikus olid seotud Soomega, nüüdisaegsestkirjanduse soomendamisest ja eestindamisestning Helsingi raamatumessidest. On ju 2011. aHelsingi raamatumessi peakülaliseks Eesti.

Õhtul tutvustati õpilasi ka Helsingi vaatamis-väärsustega ning võimalik oli vaadata filmi,,Kuninga kõne”.

Sellise huvitava ürituse õnnestumisele aitasidkaasa Ülenurme Vallavalitsus, Ülenurme Güm-naasiumi juhtkond , reisifirma Expressreisid ningmuidugi mõlema kooli õpilased ja õpetajad NiinaUtso, Vappu Laine, Marit Rauk ja Ive Porkon.

IVE PORKON

Veerandi viimase nädala algul käisime megrupi õpilastega Soomes. Kuna laev väljus A-terminalist kell 8.00, siis startisime Ülenurmestjuba 4.30.

Sõpruskooliga tutvumise ja lõunasöögi järelalgas kirjanduskonverents, mis oli meie reisi põhi-eesmärk. Esitlused läksid kõigil kenasti ja koguüritus oli meeldejääv. Pärast aeganõudvat konve-rentsi toimus Helsingi linnas ekskursioon ja pidulikõhtusöök. Meil, 9.a klassi tüdrukutel, oli võimalusööbida Helsingi hotellis ,,Arthur” tõelises luksus-toas.

KRISTEL ALTSAAR

Minu jaoks oli sõit sellise suure laevagaesmakordne ja mul oli hea meel, kui turvaliseltHelsingisse jõudsime. Jakomäe koolis tutvustatimeile koolimaja, näidati klassiruume ja õpikuid.Muusikaklassi seintel rippusid omavalmistatudelektrikitarrid, millega tunnis mängiti klaveri jatrummide saatel. Puutööklassis valmistasid poisid

kõlareid ja kokanduse klassis küpsetasid poisidja tüdrukud koos šokolaadikooki. Kirjanduskon-verentsil oli huvitav kuulata soomekeelseidesitlusi. Pärast ekskursiooni õhtustasime resto-ranis, mille toidud olid isuäratavad. Õhtusöögi käi-gus vestlesime Jakomäe õpilastega, jagasimemuljeid ja mõtisklesime tulevikust.

KAIDI KOLSAR

Ootused olid meil väga kõrged. Laevasõit läkskenasti, kahjuks kestis sõit ainult kaks ja pool tundi.Helsingisse jõudes läksime esmalt hotelli ,,Arthur”,mis asub kesklinnas. Sealt sõitsime edasi metroogakooli juurde. Kool tundus väga teistsugune, sestseal õppis paljudest rahvustest inimesi. Kirjandus-konverentsil läks meil hästi.

Olen käiguga väga rahul.

MIKK OTSAR

Sellel õppeveerandil meeldis mulle kõigerohkem reis Soome, sest ma polnud seda riikivarem külastanud. Tundus, nagu oleksime sealolnud kõvasti kauem kui kaks päeva. Ühe päeva-ga jõudis nii kohutavalt palju teha: kirjanduskonve-rents, ekskursioonid koolimajas ja Helsingis, kinosja restoraniskäik, sõidud laevade, trammide, met-rooga. Metroo tekitas minus algul külmavärinaid,kuid kohanesin kiiresti. Mulje on väga positiivne.

AGE-MIDRIT ROHUSALU

Õpilaskonverents oli meie käigu tähtsaim osa.Mõlema kooli õpilased olid enne kokkusaamistette valmistanud slaidiesitluse oma maaluuletajatest, kelle luulet on viisistatud. Soomlasteloli meile vastu pakkuda huvitavat Eino Leinost(esitlesid Jin-Long Huynh, Johny Chen ja DatHoang), Aulikki Oksanenist (Sadije Thaqi), JuiceLeskinenist (Jarno Männikkö), Ismo Alankost (JyriOrre ja Niklas Pajunen) ning täpsemalt lauludest,,Rappiolla”, ,,Peltirumpu” ja ,,Levottomat jalat”rääkisid meile Ronja Väänänen, Ada Eskelinenja Sanna Männikkö. Pärast powerpointide esitlustjagati kõigile kätte osavõtutunnistused ning tänatika konverentsi läbiviijat Niina Utsot ja mõlemakooli emakeeleõpetajaid. Meie kooli õpilastel olivaruks ka kingitused Jakomäe õpilastele, milleksolid igasugused Eestit iseloomustavad tooted.

Arvata on, et iga osaleja sai soome–eestikirjanduskonverentsilt kaasa positiivsed emot-sioonid ja nii mõnedki uued teadmised soomeluulest.

HENRI MAALMANN

Soomes on inimesed tolerantsed. Jakomäekoolis on 30% õpilastest teistest rahvustest, kohta-sime ka mitmeid eestlasi. Hüvastijätt oli tore, kunaühiselt veedetud päev jättis rõõmsad emotsioonid.Tänu kõikvõimsale internetile suudame hoidaühendust ning mul on hea meel, et oleme kohtu-nud nii toredate ja huvitavate inimestega.

JONNA SILD

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 8 -- 8 -- 8 -- 8 -- 8 - kooli lEHT

KIRJANDUSKONVERENTS SOOMES○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

7. aprill toimus Alatskivil Juhan Liivi kodu-muuseumis temanimeline luulekonkurss. Seetoimub igal aastal ja osalejaid on Tartust ja Tartu-maalt. Võidu korral läheb üks esineja Tartu linnastja teine Tartumaalt edasi vabariiklikule konkursile.Mina esindasin Ülenurme Gümnaasiumi ja olinesineja Tartumaalt. Minu valitud luuletused olidJ.Liivi „Mine, mine, lumekene“ ja E. Niidu „Veelolen laps“. Võistlusel oli tugevaid esitajaid niigümnaasiumidest kui algkoolidest.

Päev algas luuletuste esitamisega. Seetoimus ühes väikses toakeses, kus oli ka luuletajaja tema laureaatide ning teiste võitjate pilte,lugusid jm. Pärast seda käisime kalmistul ningsüütasime kirjaniku haual ühe valge küünla jalugesime ette mälestussambale raiutud luuletuse.

Sealsamas lähedal asus üks kõrts, kus kosti-tati meid maitsva kartuli, imelise kastme ja mõnu-sate lihapallidega. Pärast lõunasööki pakuti veelmagusat ja eestilikku kooki. Lisaks oli kõrtsiga ühesmajas veel pood, kuhu sisse me kahjuks ei läinud.

Veidi maad eemal oli Alatskivi loss, mida kameie külastasime. Kui olime juba fuajees, tervitasmeid selle lossi perenaine ehk hooldaja, kes tegimeile suurepärase ekskursiooni ja saime teadaväga palju, mida me enne ei teadnud. See ehitiserines teistest lossidest, kuna magamistoad olidallkorrusel ja igasuguste salakäikudega. Toad olidpõnevad uued, sest lossile tuuakse uus mööbelja kardinad. Samuti parandatakse katused japõrandad ära. Kui te juba seal käinud olete, siisminge kindlasti veel.

Ja oligi käes võitjate väljakuulutamine. Antivälja eripreemiaid ja kiituskirju ning loomulikultesikoha tiitel. Ka juhendajad said tänukirju. Minujuhendajaks oli Ülenurme Gümnaasiumi eestikeele õpetaja Ive Porkon. Võitjat minust ei tulnud,aga põnev oli see käik ikkagi.

CAROL KOTTISSE,6.a klass

JUHAN LIIVILUULEKONKURSS

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KOOL ON TÄHTISKoolis käima Sina pead,siis Sa peagi palju tead.Õpi selgeks kõik, mis vaja,nii leiad elus õige raja.

Koolis käia kerge pole,kuid vahel on seal täitsa tore.Seal sõpru kohtad uusi, häid,koos täiendate oma päid.

Kui Sul käes on haridus,siis peagi asuma pead tööle.Seal veelgi karmim on kordkuid nii see elu käib.

MADLI URBANIK,9.a klass