5
Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 39 (140) IV aastakäik Neljapäev, 27. september 2007 Nädalaleht Möödunud nädalal istusid koos Kuressaare linnavõimu esindajad, et arutada, milli- seks võiks kujuneda praegu- se Kuressaare linnastaadioni ning seda ümbritseva ala tu- levik. Kevadel spordiinimeste ja kohalike treenerite poolt väljakäidud mõte praegu- se olemasoleva linnastaadio- ni asemel hakata rajama uut esindusstaadionit Kuressaa- re gümnaasiumi juurde, võtab järjest enam hoogu. Teatud hinnangutel mak- saks olemasoleva staadioni rekonstrueerimine ja remont umbkaudu sama palju kui uue staadioni ehitamine – 20–30 miljonit krooni. Paraku on see summa selline, mis kulub lin- nal prioriteetsemate ülesanne- te ja tegevuste rahastamiseks, nii teede korrashoiuks, laste- aedade remondiks ning mit- metele teistele valdkondade funktsioneerimiseks. Linna uue staadioni omafinantsee- ring loodetakse katta praegu- se staadioni maa müügist. Kuressaare Linnavalitsuse vanemarhitekt Tuuli Org sõ- nas reedesel arutelul, et Väi- ke-Roomassaare poolsaare näol on üldplaneeringu jär- gi tegemist puhkeotstarbelise maaga, mis eeldab avalikku kasutust ning puhkeotstarbe- list hoonestust, mitte aga era- muid. Puhkeotstarbeline maa kät- keks endas supelranna, kohvi- kute ning ka lõbustusasutus- te ehitamist. Orgi sõnul tuleb antud maa-ala puhul arvesta- da ka muinsuskaitsepiirangu- tega, mis näevad piiranguid ette eelkõige planeeringute suhtes. Kuigi alale on koostatud looduskoosluse hinnang, tuleb abilinnapea Urmas Sepa sõnul enne võimalikku arendustege- vust läbi viia keskkonnamõju- de strateegiline hindamine. Kui varem on polemiseeri- tud selle üle, et uue staadio- ni ehitamine Kuressaare güm- naasiumi vahetusse lähedusse täidab kooli huve, siis Kures- saare linnavolikogu esimees Toomas Takkis lükkas selle väite ümber. Järgneb lk 2 Väike-Roomassaare poolsaar ootab inimestelt lennukaid ideid Andi Roost

Nr 39 (140) IV aastakäik Neljapäev, 27. september 2007 … · 2011. 12. 21. · raadid, assambleed jm pidus-tused. Nagu suur eeskuju tsarin-na Katariina II kantseleitöö ja reformide

  • Upload
    others

  • View
    7

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

    Nr 39 (140) IV aastakäik Neljapäev, 27. september 2007 Nädalaleht

    Möödunud nädalal istusid koos Kuressaare linnavõimu esindajad, et arutada, milli-seks võiks kujuneda praegu-se Kuressaare linnastaadioni ning seda ümbritseva ala tu-levik.

    Kevadel spordiinimeste ja kohalike treenerite poolt väljakäidud mõte praegu-se olemasoleva linnastaadio-ni asemel hakata rajama uut esindusstaadionit Kuressaa-re gümnaasiumi juurde, võtab järjest enam hoogu.

    Teatud hinnangutel mak-saks olemasoleva staadioni rekonstrueerimine ja remont umbkaudu sama palju kui uue staadioni ehitamine – 20–30 miljonit krooni. Paraku on see summa selline, mis kulub lin-nal prioriteetsemate ülesanne-te ja tegevuste rahastamiseks, nii teede korrashoiuks, laste-aedade remondiks ning mit-metele teistele valdkondade funktsioneerimiseks. Linna uue staadioni omafinantsee-ring loodetakse katta praegu-se staadioni maa müügist.

    Kuressaare Linnavalitsuse vanemarhitekt Tuuli Org sõ-

    nas reedesel arutelul, et Väi-ke-Roomassaare poolsaare näol on üldplaneeringu jär-gi tegemist puhkeotstarbelise maaga, mis eeldab avalikku kasutust ning puhkeotstarbe-list hoonestust, mitte aga era-muid.

    Puhkeotstarbeline maa kät-keks endas supelranna, kohvi-kute ning ka lõbustusasutus-te ehitamist. Orgi sõnul tuleb antud maa-ala puhul arvesta-da ka muinsuskaitsepiirangu-tega, mis näevad piiranguid ette eelkõige planeeringute suhtes.

    Kuigi alale on koostatud looduskoosluse hinnang, tuleb abilinnapea Urmas Sepa sõnul enne võimalikku arendustege-vust läbi viia keskkonnamõju-de strateegiline hindamine.

    Kui varem on polemiseeri-tud selle üle, et uue staadio-ni ehitamine Kuressaare güm-naasiumi vahetusse lähedusse täidab kooli huve, siis Kures-saare linnavolikogu esimees Toomas Takkis lükkas selle väite ümber.

    Järgneb lk 2

    Väike-Roomassaare poolsaar ootab inimestelt lennukaid ideid

    Andi Roost

  • Neljapäev, 27. september 2007

    Ta ütles, et Kuressaare Gümnaasium ei ole mitte ku-nagi pretendeerinud esindus-staadioni kasutamisele ning edukalt saadakse hakkama plaanitavate harjutusväljaku-tega.

    Takkise sõnul on sportlaste üheks suurimaks probleemiks olnud praeguse staadioni pu-hul piirkonna haaratus tuul-test, mis segavad olulisematel võistlustel rekordite püstita-mist. Mis saab Väike-Roomassaare poolsaarest?

    Reedesel arutelul püüti jõu-da eelkõige protsessi alga-tamiseni, mille tulemusena korraldatakse Väike-Roomas-saare poolsaare arendamise ideekonkurss, mis peaks leid-ma sobivad arhitektuurilised ja arengulised funktsioonid.

    Arutelult jooksis samas läbi ka juba mitmeid erine-

    vaid mõtteid, milliseks peaks linna areng selles suunas ku-junema. Kõlasid mõtted nii pansionaadi rajamisest, ran-napromenaadi pikendamisest kui ka üleüldisema vabaaja – ja konverentsikeskuse püstita-miseni.

    Kuressaare linnapea Urve Tiidus nentis, et eelõige on tähtis mõista seda, mida see Kuressaare linna arengule kaasa toob ning kuidas plaani-tav arendus võiks linna üldist majanduselu mõjutama ha-kata, samuti kuidas see võiks turgutada meie seisu turismi-piirkonnana.

    Kuressaare linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjo-ni esimehe Toivo Aldi sõnul peavad ideekonkursi lähte-ülesanded igati arvestama Ku-ressaare eripära, samas möö-nis ta, et kindlaid daatumeid hetkel on arengu suhtes raske välja käia, kuna nii ideekon-kurss ise kui ka planeering ja

    müümisprotsess võivad oma-jagu aega võtta.Rahvusvaheline ideekonkurss

    Kõik arutelul osalenud kiit-sid ideekonkursi korraldami-se mõtte heaks. Arutelul jõu-ti kokkuleppele, et kuu aja pärast on sõnastatud Väike-Roomassaare arengut puudu-tava ideekonkursi lähteüles-anded.

    Kuna tegemist on Kures-saare jaoks äärmiselt olulise alaga, mis on kindlasti atrak-tiivne ka arendajatele, antak-se konkursile rahvusvaheline mõõde ning oodatakse päde-vaid visionääre, arendajaid ja arhitekte osalema ka väljast-poolt Eestit.

    Arutelult jäi kõlama mõte, et oodatakse lennukaid ideid ning uudseid ja huvitavaid la-hendusi, mis suudaksid hõl-mata kogu kõnealuse piirkon-na arengut. Positiivse näite ja

    argumendina Väike-Roomas-saare arendamiseks, tõid nii mõnedki Tori-Abaja piirkon-na, kus varasema tühjuse ja korralageduse asemel on ja-hisadam ja kolm spaa-hotelli.

    Samaväärselt positiivseid lahendusi oodatakse ka Väi-ke-Roomassaare poolsaare tulevaselt arendajalt – olgu selleks siis pansionaat, konve-rentsikeskus, supelranna jätk, rannapromenaad või hoopiski midagi veel põnevamat.Linnakodanike mõtted oodatud

    Kuressaare linnavalitsus ootab kõigi kodanike mõtteid ja arvamusi antud teemal ning miks mitte ka säravaid ideid selles osas, mis võiks tulevi-kus Väike-Roomassaare pool-saarel asuda. Mõtted, ideed ja arvamused on oodatud e-mai-li aadressil: [email protected]

    Lähiajal käivituv maksu- ja tolliameti e-teenus võimaldab omavalitsuse sotsiaaltöötajatel lihtsa vaevaga kontrollida toe-tusetaotlejate rahakoti paksust.

    Maksu- ja tolliameti peadi-rektori Enriko Aava kinnitu-sel on oluline, et peale aja hoi-takse kokku paberit ja raha. “Võrreldes varasema ajaga, hoiavad uue e-teenuse kasuta-jad rahaliselt kokku, sest pa-beril asjaajamine on kallim,” märkis ta.

    Kuressaare abilinnapea sot-siaal- ja tervishoiu alal Juhan Nemvalts ütles Kuressaare Sõnumitele, et linnavalitsus on süsteemiga liitumiseks mak-suametile omapoolse taotluse esitanud. “Oleme sellest või-malusest teadlikud ja hakkame kasutama,” rääkis Nemvalts.

    Linnavalitsuse ametnikud kontrollisid ka varem rahataot-lejate sissetulekuid, kuid pal-gatulu nägemiseks tuli mak-

    su- ja tolliametile saata kiri, millele tuli vastust oodata mitu päeva. Uue süsteemi puhul saab näiteks toimetulekutoetu-se või ühekordse toetuse taot-leja palgatulust ülevaate mõne arvutihiire klikiga.

    Ametnikering, kellel on lu-batud maksu- ja tolliametist inimeste palgatulu kontrolli-da, on rangelt piiratud. Kures-saare linnavalitsuses on see õi-gus ühel osakonna inimesel ja igast päringust jääb süsteemi alati jälg.

    Enriko Aava sõnul tegelevad nad pidevalt päringute kont-rollimisega. Juhul, kui tekib kahtlus, et päringu tegemine on põhjendamatu, võib tolli- ja maksuamet päringu teinud ametnikult nõuda toetust palu-nud isiku avaldust. Kasulik mõlemale poolele

    Juhan Nemvaltsi sõnul on abisaajate hulgas olnud ka ini-

    mesi, kes on üritanud petta. “Ega maailm pole oma loo-misest saadik suurt muutunud, kuid suuri probleeme pole sel-lega olnud,” tõdes ta.

    Abilinnapea hinnangul teeb uus süsteem mõlemad pooled korrektsemaks. “Kindlasti liht-sustab see ametnike tööd, sest enam ei pea korjama kokku igasuguseid tõendeid, samas on see teada ka inimesele, et ta on nähtav, ja ka tema ei pea enam pabereid tooma,” märkis abilinnapea.

    ID-kaarti omav inimene saab ka ise vaadata andmeid, mis registrites tema kohta kir-jas. Oma andmete vaatami-seks peab huviline internetis minema aadressile https://por-taal-id.riik.ee/x/kodanik/. Seal näeb ta muu hulgas sedagi, kas keegi teine on tema andmete kohta päringuid teinud.

    KS

    Omavalitsus hoiab kodanike rahakotil silma peal

    Oma 35. tegutsemishooae-ga alustav Saaremaa Mees-koor SÜM ootab 2. ok-toobril oma ridadesse uusi lauljaid.

    “Meeste põud on Saare-maal suur, veel suurem on aga laulvate meeste põud,” lausus koori dirigent Tiit Köster. Tema sõnul koos-neb meeskoor praegu paar-ikümnest lauljast, kuid ideaalis oleks vaja koori-liikmete arvu suurendada 30- 40 meheni.

    “Siis saaks korraliku koo-rimõõdu kätte,” kinnitas Tiit Köster, kelle sõnul va-jab SÜM uusi lauljaid igas-se häälerühma. Eriti tun-takse puudust esimesest tenorist.

    “Võtame kõik mehed vas-tu, peaasi, et ta viisi peaks ja tahtmist oleks,” lisas koori-juht.

    SÜM-il täitub järgmi-sel aastal tegutsemisest 35. aasta. Sügisel on kavas osa-leda Põhja- Eesti meeskoo-ride laulupäeval Haapsalus ja esineda ka Väike- Maar-jas. Kevadel plaanib SÜM välisreisi, kuid sihtkoht on veel otsustamisel.

    “Järgmisel aastal tahaks kindlasti ära käia Kihnus ja Ruhnus, kuhu me veel koo-riga sattunud ei ole. Kuigi kõik saared Läänemeres on ära käidud, pole sinna seni sattunud,” viitas Tiit Kös-ter.

    Saaremaa Meeskoori-ga SÜM saab liituda 2. ok-toobril kell 19 Kuressaare Muusikakooli hoones toi-muval kogunemisel.

    KS

    Saaremaa meeskoor otsib häälega mehi

    Laupäevane turvapäev tõi kokku päris palju huvilisi.

  • Neljapäev, 27. september 2007

    Kas see on aprillinali? 6. septembri Kuressaare Sõ-numites kuulutab Kuressaare linnavalitsus välja skulptuu-rikonkursi parun Balthasar von Campenhauseni ausam-ba kavandamiseks. Kusjuu-res oodatakse linnavalitsusse neid juba 3. septembrist kuni 2. novembrini.Mis tuli sellega takus on?

    Mitte mingit süvenemist, järelemõtlemist! Üks uisa-päisa asi 100 000 krooni ku-lutamiseks.

    Kes oli Balthasar von Campenhausen? Millega on ta pälvinud linnavalitsuse nii suure tähelepanu?

    B. von Campenhausen (1745-1800), baltisakslane, haritud, laia silmaringiga, palju reisinud Lääne-Euroo-pa maades, teeninud Sak-sa hertsogite õukondades. Ta sobis väga hästi Vene tsarin-na Katariina II valgustusliku reformimeelsusega.

    Tõenäoliselt oli B. von Campenhausen Katariina II favoriit, kes oli saadetud ta-vakohaselt Peterburist kau-gemale. 1783. aastal saadeti B. von Campenhausen Rii-ga Liivimaa asekuberneriks, edasi Saaremaale mõisnike maade reguleerimiseks. Ka-tariina II ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevda-des nende maavaldusi ja õi-gusi pärisorjadest talupoega-de üle. Saaremaal koosnesid mõisad sageli mitmesajast

    eraldiseisvast maatükist. Mõisate maade reguleeri-misel saavutati neile selge-mad piirid. Talupoegadele tõi see kaasa suuri majanduslik-ke raskusi, sest sageli tulid talupojad ka tervete külade kaupa reformi käigus ümber asustada.

    Peterburist tõi B. von Cam-penhausen Kuressaarde tsa-rinna Katariina II lõbujanu-lise õukonna seltskonnaelu: tantsuklubid, ballid, maske-raadid, assambleed jm pidus-tused.

    Nagu suur eeskuju tsarin-na Katariina II kantseleitöö ja reformide fanaatik, asus B. von Campenhausen Saare-maal põhitöö – maade regu-leerimise – kõrval tegutsema mitmes valdkonnas. Ta kor-raldas Saaremaal transporti, sidet, metsamajandust, koo-liolusid.

    14 aastat Saaremaal tuli kasuks eelkõige ülemkihtide-le, moderniseerides kohalik-ku elu ja vaimsust. Kuressaa-re linnas paranes heakord ja õiguskord, linna välisilme.

    See on väga kena, et Ku-ressaare linnavalitsusel on hea mõte väljakuulutatud B. von Campenhauseni kujuga lootes linna ilusamaks, kena-maks teha. Aga mõelge natu-ke põhjalikumalt järele, ärge nii ülepeakaela tegutsege, küsige inimeste arvamust. Me kõik tahame, et Kures-saare oleks ilus linn.

    Urve Kirss

    “Mõtle välja Campenhausen!”

    2007. aasta ülemaailmse sü-damepäeva deviis on: Terved perekonnad ja terved ühis-konnad. Päeva tunnuslause – Ühendagem jõud südame ter-vise heaks!

    Pühapäeval, 30. septembril kell 12 stardivad nii jooksjad kui matkajad IV Tervisepargi südamejooksule. Start on ter-visepargis avatud septembri-kuu viimasel päeval kell 12-14. Distantsi pikkus on oma valida, kas 500 m, 700 m, 1000 m või põhiring - 2000 m.

    Kogupereüritusele on oo-datud kõik - mudilastest va-naemade – vanaisadeni. See on unikaalne jooks, mille võib läbida ka käies. Saab tasuta tervist mõõta (vere-

    rõhk, vere kolesterool jne), tasuta pakutakse ka kuuma ja maitsvat keelekastet, ko-haletulnuid lõbustab meeldiv muusika, kõigile jagatakse päevakohased diplomid, mil-le on traditsiooniliselt kujun-danud Andrus Unger kultuu-rivarast.

    Peamiseks tasuks jääb ka-rastunud tervis, rõõm liiku-misest ja elujõulise inimese uhke tunne. Liikumisharju-mus on tugeva tervise pant ja kättesaadav igaühele.

    Loodus on liikumise ja spordi harrastamise paigana parim koht.

    Läheme jooksma. Stress madalamaks kui muru.

    Kaljo Ellik

    Kõik Terviseparki südamejooksule

    Neljapäeval kell 14 asuta-ti Kuressaare linnavalitsuses esimene Kuressaare naabri-valvesektor, mille kohta saa-vad kõik linlased teavet sa-mal õhtul kell kuus Saaremaa ühisgümnaasiumi aulas alga-val üritusel.

    “Seal tutvustatakse naabri-valvet, mis see on ja mis kasu naabrivalvest on, kuidas naab-rivalvega oma kodupiirkon-nas alustada ja kui naabrival-ve piirkond on loodud, mis

    edasi saab,” ütles Eesti naab-rivalve kontaktisik Kuressaa-res Jaan Paltser.

    Tema sõnul osaleb üritu-sel ka politseikonstaabel, kes jagab nõuandeid turvaliseks ja ohutuks eluks ning räägib koostöövõimalustest politsei-ga.

    “Kõik on oodatud, kes taha-vad uut sektorit moodustada,” ütles Jaan Paltser.

    KS

    Asutatakse Kuressaare naabrivalvesektor

  • Neljapäev, 27. september 2007

    Viimasel ajal on palju kõne-ainet andnud meie käest ära liikluskultuur. Purjuspäi sõit-mine, arulage kihutamine ja kaasliiklejate ohustamine on saanud igapäevaseks meie tä-navapildis. Enamasti on need noored, tihti lubadetagi teis-melised, kes probleeme põh-justavad. Miks küll? Kas nad ei tea millal, kus ja kuidas to-hib sõita?

    Küllap teatakse, aga tehak-se ikkagi. Sest ega olegi palju kohti, kus legaalselt ja turva-liselt saaks kultuurset liikle-mist õppida ja sõidukogemu-si omandada.

    Üks võimalus siiski on. Juba 24 aastat on autohuvili-sed poisid saanud oma tehni-kahuvi rahuldada autoringis, mis tegutses Saaremaa Poiste Majas ja käib täna koos Ku-ressaare Noorte Huvikesku-ses. Kõik need aastad on pois-tega tegelenud autoentusiast Toomas Sepp. Nende sadade poiste hulgast, kes autoringis käinud, on sirgunud arvukalt neid, kel autoasjandus ame-tiks saanud. Rääkimata tur-valisest sõiduoskusest ja liik-luskultuurist. Huviring on olnud hüppelauaks tulevase elukutse valikul.

    Tehnikaringe napibKuid tehnikaringe, mis

    teismelistele poistele aren-davat tegevust ja ajavii-det pakuks, Kuressaares napib. Põhjuski teada – teh-nikaringid on kallid. Vaja-vad spetsiaalseid ruume ja harjutamispaiku. Autode-kartide-võrride soetamine ja ülalpidamine on kallis. Fa-naatikutest juhendajaid ja õpetajaid on pakutava palga eest raske leida. Nii tegutse-vad noored mehed omapäi meie teedel-tänavatel, ohuks nii endile kui kõigile teistele kodanikele.

    Reede, 21. september oli huvikeskuse autoringi jaoks erakordne päev. Anti üle kaks Mitsubishi Colt autot. Kasutatud, kuid tehniliselt seisukorralt ja väljanägemi-selt korralikud masinad. Üks neist saab kohandatud ral-liautoks, millega paremad poisid hakkavad osalema noorterallidel, jää- ja lume-rajasõidu võistlustel.

    Teine jääb igapäevaseks sõiduoskuste ja –võtete omandamiseks. Üle kolme-kümne kohaletulnud poi-si sai kiigata autode kapoti alla ja proovida rooli taga is-

    tumist. Nagu öö ja päev, ar-vas üks eelmiselgi aastal rin-gis käinud poiss, kui võrdles seni kasutada olnud vaevu koos püsinud Ladat uute ma-sinatega.

    Tõepoolest. Veel aasta ta-gasi rippus ringi eksistents juuksekarva otsas, sest kasu-tada olnud paarikümne aas-ta vanused Moskvitš ja Lada olid nii füüsiliselt kui moraal-selt täiesti amortiseerunud. Kavas koostöö laiendamine

    Juba aastaid ei olnud pois-tel asja noorterallidele oma-vanustega mõõtu võtma. Kuid pöördumised võimali-ke toetajate poole kandsid lõ-puks vilja. Aastapäevad taga-si Kuressaares oma esinduse avanud Silberauto nõustus pikemata noorte tehnikaringi toetama.

    Firma juhataja Andres Pästlase sõnul töötab neil poisse, kes pärit Saaremaalt ja käinud autoringis. Nii toe-tabki Silberauto Kuressaare Noorte Huvikeskuse autorin-gi ühe Mitsubishi Colt auto-ga. Kuressaare linnavalitsu-se eraldatud raha eest soetati teine masin ja autohuvilised

    poisid võivad mõnda aega muretult sõitu õppida.

    Kavas on koostööd Silbe-rautoga laiendada, kui lahe-neb huvikeskuse ruumiprob-leem. Täna pole ringil kohta, kus masinaid hoida ja hool-dada. Poisid peaksid ise saa-ma võimaluse käed õliseks teha ja lihtsamaid remondi- ja hooldustöid ette võtta.

    Nii süveneb huvi ja tulevad oskused. Kasvavad asjalikud noored mehed, kes selmet linnas prügikaste kummuli keerata tegelevad neile mee-lepäraste asjadega.

    Ilus ja järgimist vääriv al-gus on tehtud. Vaid mõis-tev suhtumine ja koostöö-valmidus kõigil tasanditel on eelduseks noortega seotud probleemide lahendamisel. Selleks meile jõudu!

    Aare Martinson, Kuressaare Noorte

    Huvikeskus

    Autoringil ilus algusPoisid kiikasid ka kapoti alla ja tundsid huvi masinate võimsuse vastu.

    Erakogu

    Teie küsimusi ja ettepane-kuid ootame aadressil Komandandi 1, Kuressaare pk 247, Kuressaare 93812 või e-meili aadressil [email protected].

  • Neljapäev, 27. september 2007

    Kuressaares kui terviselinnas, on viimasel ajal väga aktuaal-seks muutunud jalgrattatee-de ehitamine. Seoses sellega muutub lähipäevadel ka Tuule tänava liikluskorraldus.

    Autoliiklus on kavanda-tud ümber korraldada ühesuu-naliseks ning edaspidi hak-kab liiklus vastavalt toimuma Staadioni tänava poolt Uus-Roomassaare tänava poole. Vabanenud teepoolel, milleks on tänava merepoolne osa, hakkab toimuma jalgrataste ja jalakäijate liiklus, mis eralda-takse ka teekattemärgistusega. AS Level, kes vastavaid töid korraldab, on lubanud betoo-nist piirdekivide paigaldamist alustada oktoobri teisel näda-lal, tööd kestavad orienteeru-valt 3-5 päeva, pärast mida on kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele avatud.

    Mootorsõidukite liikluse muudatused on piirkonnas sa-muti korraldatud vajalike liik-lusmärkidega ning kohtades, kus autoliiklust on vaja takis-tada jalgrattateele pääsemisel, paigaldatakse selleks ettenäh-tud autoliiklust tõkestavad vä-ravad.

    Tuule, Valguse ja Uus-Roo-massaare tänavate ristmik re-konstrueeritakse ning Tuule tänav ristub Valguse tänava-ga.

    Seoses Tuule tänava ühe-suunaliseks muutumisega juba 1. oktoobril, palume olla autojuhtidel uue korraga har-jumisel tähelepanelikud!

    LV

    Tuule tänav muu-tub ühesuunaliseks

    Kuni 15. oktoobrini on aega esitada Kuressaare linnava-litsusele taotlusi toetuse saa-miseks sotsiaalse suunitluse-ga, haridus ja noorsootöö-, spordi-, kultuuri ning tervise edendamise ja rahvatervise üritustele ja projektidele.

    Toetuse taotlemise õigus on igal Kuressaare linnas asuval juriidilisel isikul, linna hal-lataval asutusel, mittetulun-duslikul ühendusel või füüsi-lisest isikust ettevõtjal, seda tingimusel, et üritus või pro-jekt toimub Kuressaares või

    on muul viisil seotud Kures-saare linnaga.

    Toetuse eraldamise otsus-tab Kuressaare linnavalitsus ühe kuu jooksul pärast taot-luste esitamise tähtaega. Toe-tuste eraldamisel eelistatak-se projekte, kus on olemas ka

    teised kaasfinantseerijad ning reeglina toetatakse üritust või projekti kuni 50% ulatuses ürituse või projekti kogueel-arvest.

    Vormikohane taotlus tuleb Kuressaare linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. oktoob-

    ril 2007. Toetuse saaja kohus-tub esitama Kuressaare Lin-navalitsusele ühe kuu jooksul pärast ürituse või projekti lä-biviimist vormikohase aruan-de.

    LV

    Taas saab taotleda toetust spordi-, kultuuri-, hariduse- ja noorsootöö projektidele

    Kultuur ja linna toetus käivad käsikäes. Irina Mägi