Nr 5 (192)

Hind 0,26 €Mai 2011

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Päikesesäras pidulik ema-depäev tõi rõõmu kõigile Mõisakülas ja Hallistes ema-depäevapeol osalenud ema-dele-vanaemadele.

Emadepäevapeol Mõi-saküla kultuurimajas istusid esireas aukohtadel emad oma pesamunadega, kes on sündi-nud eelmisest emadepäevast

tänavuseni. Soojalt kõiki ema-sid tervitanud linnapea Ervin Tamberg rõõmustas, et neid oli kokku kaheksa. Ta andis neile linna poolt kingituseks muinasjuturaamatu ja roosi. Emadele ja vanaemadele esi-nesid hingemineva kavaga lasteaia- ja koolilapsed, nende seas eraldi veel pühapäeva-koolis ja mulgi folkloori rin-

gis käijad. Kontserdi lõpetas täiskasvanute segaansambel „Kungla“ Kadi Kase juhenda-misel. Pidu lõppes koogi- ja joogilauas.

Halliste rahvamajja olid emad-vanaemad palutud emadepäevakohvikusse. Sü-damliku kavaga esinesid neile EKNK Abja-Paluoja koguduse pühapäevakooli lapsed ja

nende juhendajad. Kõneles koguduse pastor Guldar Järve. Floristi juhendamisel sai iga soovija lõpuks valmistada hii-rekõrvul kaseokstest vormitud karkassis lõhnava nartsissidest lilleseade, mis sobis kauniks emadepäevakingituseks.

Meelis sõerd

EELK Viljandi praostkonna sinod nimetas 27. aprillil Pilist-veres aasta juhatuse esimeheks Kunnar Kerese Mõisakülast ja aasta töötegijaks sama kogudu-se hingekarjase Arvo Lastingu.

Kunnar Kerese tunnustami-sel märkis sinod ära tema kui eestvõtja juhtivat osa Mõisaküla luterliku kiriku taastamisel. Möö-dunud aastal valmisid PRIA toel kiriku põrand, lagi ja torn koos soojustusega. Tänavu sai Mulgi-maa Arenduskojalt heakskiidu ca 15 000-eurone kirikukellade projekt, mis läheb edasi PRIA-sse.

„Positiivne otsus on lähe-dal,“ on Keres optimistlik. Selle tulemusel saab kirik Euroopa päritolu komplekti, kuhu kuu-luvad kellad ja kellatoolid koos juhtimissüsteemiga.

PRIA-lt ootab Kunnar Keres lähiajal heakskiitu ka projekti-le, mis võimaldaks tänavu pan-na saali üles lühtrid, ehitada valmis altari ning kiriku ees- ja tornialused ruumid. „Külade arendamise meetmesse on taotlus sisse antud,“ sõnas esimees.

Lisaks Mõisakülale ka Hel-me ja Taagepera kogudust teeniva õpetaja Arvo Lastingu

nimetamisel aasta töötegijaks tõstis sinod esile tema kohuse-tundlikkust ja oskust märgata ning toetada töökaaslasi.

„Õpetaja poolt aetavad as-jad on alati korrektselt tehtud vaatamata sellele, et kolme koguduse teenimine pole ker-ge,“ tunnustas Arvo Lastin-gut Kunnar Keres. „Püüame kogudusega teda omalt poolt toetada sellega, et majandus-asjadega teda ei koorma,“ lisas koguduse juhatuse esimees.

Meelis sõerd

Üleriigilisel „Teeme ära!“ talgupäeval 7. mail tehti Halliste vallas ja Mõisaküla linnas ära tänuväärselt palju heakorra-töid.

Indu matkarajal Halliste jõe ääres saeti võsa ja koristati oksi ning risu. Ligi paarikümnest tegijast enamus oli ELKS Kitzber-gi-nimelisest osakonnast. Ise üheks saemeheks olnud osakonna esimehe Rein Mägi sõnul sai rada tõsise töö tulemusel ilusaks puhtaks, avati ka vaade selle ääres olevale ülemöödunud sa-jandist pärit mälestuskivile. Indu talgujuht Halliste vallavanem Andres Rõigas väljendas tänu kõigile vallas talgutel kaasalöö-nuile. Esile tõstis ta Indu talgute algatajaid Rein Mägit ja Andrus Sarapuud, samuti endist Halliste pastorit Kalle Gastonit, kes koos oma perega heakorrastas Halliste paisjärve suplusranna.

Üle kümne tubli uuekaristelase eesotsas talgujuhi Anne Järvisega puhastas võsast ja risust külla viiva sissesõidutee ääri. Osaliselt eramaalt kogutud oksamaterjal jääb järve ääres lõkkekuhilas ootama jaaniõhtut. Talgupäevaks supiköögi ilme võtnud raamatukogus pakuti tööväele pärast hapukapsasuppi ja teed-kooki.

Kaarli endise raudteejaama juures lammutasid talgulised Enn Pinseli juhtimisel maha ohtliku vana kuuri ja puhastasid selle platsi. Viisteist töötegijat olid tantsurühma Turel liikmed oma sõpruskonnaga. Pärast peeti samas väike grillipiknik.

Talgujuhi Virve Kivja initsiatiivil tegi poolsada inimest 7. mail ära suure heakorratöö Õisus.

Mõisaküla suveaias pani loodetud paarikümne asemel talgu-juhi Laine Pedaja rõõmuks oma käed tööle külge üle neljakümne inimese. Ka tööd tehti ära kavandatust poole enam. Saeti põõsaid ja oksi, mis nagu ka riisutud leherisu ja ehituspraht jaanipäevaks valmiva kõlakoja ehituselt traktorikärus minema veeti. Hoolsale tööle järgnes supisöömine ja jutuajamine.

Mõisaküla noored noortejuhi Kaja Õiguse eestvedamisel siirdusid suveaiast pärast viilhalli esisele, kus istutati sinna pai-gutatud lillekastidesse lilli.

Osavõtt ja tehtud töö ületasid ootusi ka EELK Mõisaküla valmiva kiriku ümbruse heakorratöödel, kus talguid juhatas ko-guduse esimees Kunnar Keres. Kõik üle kahekümne talgulise olid pärast oodatud koguduse majja kohvilauda. Pärastlõunal toimus kirik-kontsertsaalis Aleksander Sünteri pereansambli kontsert. Ilusa muusikaelamuse organiseeris Andor-Olari Ilison.

Ligi veerandsada Mõisaküla jahiseltsi Metsis liiget Mart Menningu ja Toomas Oissariga eesotsas töötasid talgupäeval jahimaja juures Soosalu kinnistul. Oissari sõnul võeti maha mitusada meetrit vana traadist võrkaeda. Samuti saeti, lõhuti ja laoti riita umbes viisteist ruumimeetrit küttepuid. Tööle järgnes tõhus kehakinnitus.

Meelis sõerd

Töö kiidab talgulisi

Sinod tunnustas tublimaid

Linnamäel peeti nõiapiduMõisaküla noorus võttis ke-

vadet vastu lustliku volbritralliga linnamäel.

Huilgavate vilede ja trummirüt-mi saatel suundus linna keskvälja-kule kogunenud vahvates kostüü-mides ja maskides nõiaseltskond peanõid Laine Pedaja juhtimisel Linnamäele.

Mäejalamil suure lõkketule ümber loitsiti ja tralliti, näidati osavust luudade käsitsemises ja lennutamises, tehti võidujooksu mäe

otsa ja alla tagasi. Kolliplikadele ja väikestele nõidadele oli peanõial ta-

suks paunas komme. Meeleolu lõid automängijast kõlanud üldtuntud

lõbusad nõialaulud. Kultuurimaja ja linna kultuurikomisjoni korraldatud kevadises volbritrallis osales kokku nelikümmend last ja täiskasvanut.

Volbriöö tähistamine on iidne germaani rahvaste komme. Üldle-vinud uskumuse kohaselt sõitsid nõiad 1. mai öösel teatud kohta-desse kuraditega pidutsema. Selle tõkestamiseks pidi süütama tulesid ja tegema suurt müra.

Meelis sõerd

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto. „Teeme ära!“ talgulised Indu matkarada puhastamas.

Tänavusel „Teeme ära!“ talgu-päeval kaasas Kunnar Keres talgujuhina hulga inimesi taas-tatava luterliku kiriku ümbruse heakorrastamisele.

Nõiasõnu lausudes loitsis hulk nõidu volbriöö hakul Mõisaküla linnamäe jalamil ümber suure lõkketule.

Halliste rahvamajas emadepäeva kohvikus osalejad valmistasid pärast kontserti floristi juhendamisel omale ilusa lilleseade.

Emadepäev jagas päikest KODUKANDIS

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Liikumispäeval Mõisakülas osales 70 inimestTänavuse üleriigilise süda-

menädala raames 17. aprillil toimunud suurest liikumispäe-vast „sinu sammud loevad“ sai Mõisakülas nii ja teisiti osa 70 inimest lastest eakateni.

Kõige rohkem oli neid, kes alustuseks kultuurimajas oma ve-resuhkru taset ja vererõhku mõõta lasid. Osa neist läksid kultuurijuhi Laine Pedaja eestvedamisel pärast väikest soojendusvõimlemist päik-sepaistel väikesele jalgrattamatkale linna taha Läti piirini ja tagasi. Suurem hulk rahvast Merike And-ruško juhtimisel tegi ligemale 5-ki-lomeetrise kepikõnniretke mööda linnatänavaid. Kellel omal keppe polnud, sai neid kultuurimajast laenata. Iga osaleja sai täitmiseks

liikumispäeviku.„Vererõhu võttis alla,“ oli oma

elu esimese kepikõnniga rahul Arvo Pede. „Tulingi verenäitajaid siia mõõtma, aga kui juba kohal olin, võtsin ka kõnnikepid kätte,“ ei kahetsenud mees.

Pärast liikumist maitsesid kõi-gile väga hästi puuvilja toorsalat, kapsa-porgandipirukas ja tervistav tee Laane talu meega.

Tervisenädal Mõisakülas, mille korraldasid linnavolikogu sotsiaal-komisjon ja sotsiaaltöötaja Kati

Puidet, jätkus 18.-20. aprillini. Ka neil kolmel päeval sai kultuurima-jast keppe laenata ja kepikõnnile minna.

Meelis sõerd

TeadeHalliste vallavolikogu kuulutab iga-aastaselt välja kandidaatide esitamise Halliste valla aukodaniku nimetuse omistamiseks. Järjekordsed ettepanekud koos kandidaatide nimede ja põhjen-dustega palutakse esitada kirjalikult valla kantseleisse Halliste vallamajas (Viljandi mnt 20, Halliste alevik, Halliste vald, 69501 Viljandi mk) hiljemalt 15. juuniks.Vastavalt statuudile võib Halliste valla aukodaniku nimetuse omistada vallas elavale või vallaga seotud isikule, kes oma töö ja tegevusega on andnud olulise panuse valla elu edendamisse kas kultuuri, hariduse, spordi, majanduse või muul alal.

Halliste vallavalitsus

Halliste põhikooli õpilased osalesid õpetajate Inga Tiiratsi ja Jelena Heina juhendamisel lõppeva õppeaasta kestel tublilt mitmel matemaa-tikavõistlusel.

Sügisesel mõõduvõtmisel piirkonna koolidega Abjas said esikoha Ottomar Raidlepp IV ja Mikk Järvis V klassist. Võistkondlikul „Nuputa“ võistlusel jagas Mikk Järvis individuaalses peastarvutamises I-V kohta. Kolme maakonna vahelisel võistlusel „Nutikad matemaatikud“ esindas Viljandi maakonda meie VI klassi õpilane Ingmar Mürksepp. Iga-aastasel vabariiklikul matemaatikavõistlusel „Känguru“ olid edukamad Martin Kutti IV, Mikk Järvis V, Eliise Raidlepp VIII ja Gert Lees IX klassist.

MAdE KoTKAs

Halliste õpilased võistlesid tublilt matemaatikas

Jüripäeval Kalmetu kooli-majas toimunud igakevadisel Viljandimaa vokaalansamblite päeval esinesid viieteistküm-ne kollektiivi seas silma-paistvalt ka Lõuna-Mulgimaa ansamblid.

Iga ansambel esitas omal va-likul kaks laulu. Sissejuhatuseks ja häälte lahti laulmiseks kõlas ühislauluna igati ajakohane Ervin Lillepea laul „Talupoja kalender“.

Esmakordselt ansamblipäe-val kaasa teinud naisansambel Rosin Kaarli rahvamajast, mida juhendab Ruth Mõttus, vääris žürii poolt esiletõstmist palju-tõotava alguse eest. Naisansam-bel Viisivakk Abja kultuurima-jast teenis kiidusõnu oma särava ja kevadise esinemisega. Kõige

stiilsem ja kuumaverelisem oli aga aafrikalike viiside ja rütmi-kaga üllatanud Kadi Kase juhen-datava Mõisaküla kultuurimaja segaansambli Kungla esitus.

Kuulajate lemmikuks osutus hiljuti ka Uue-Kariste rahvama-jas oma head vokaali tõestanud Tänassilma meestrio Pille Sihve-ri juhendamisel.

Ansamblipäeva parima ju-hendaja tiitli omistas žürii Anne Mägile, kelle käe all harjutab lisaks Viisivakale ka segaansam-bel Pool Kuus Karkis-Nuias.

„Olete andnud oma hinge ilusale tegevusele – laulule. Laulge Eestimaa kevad veelgi kaunimaks,“ soovis lauljaile kor-raldajate nimel Allar Jakobson.

Ansamblipäeval osalenuid tervi-tas lauludega tema juhendatav Kalmetu kooli vilistlaskoor. Silmailu pakkusid vahelduseks kohaliku kooli tantsulapsed ja Tänassilma rahvamaja kõhu-tantsijad. Jalakeerutuse eest kan-dis hoolt ansambel Kontvõõras.

MEELis sõErd

HAllisTe VOliKOGU• (20. iV) otsustas müüa kirjaliku enampakkumise teel Õisu alevikus Ühisela-mu maaüksusel asuva korteriomandi reaalosaga nr 8 alghinnaga 3500 €;• otsustas taotleda valla omandisse 1) Kulla külas asuva Indu silla ja selle juurde viiva jalgtee ning nende teenindamiseks vajaliku maa ca 13 605 m², 2) Halliste aleviku ja Halliste koolimaja vahelise jalgtee ja selle teenindamiseks vajaliku maa ca 1,60 ha;• otsustas taotleda valla omandisse Pornuse külas EELK Halliste Püha Anna kogudusele kuuluva maa ca 0,05 ha seoses kergliiklustee rajamisega;• võttis teadmiseks MTÜ Mulgimaa Arenduskoja tegevjuhi Piret Leskova ja OÜ Abja Elamu tegevjuhi Peeter Mõttuse antud info;• võttis teadmiseks vallavanem Andres Rõigase antud info Halliste valla arengukava täitmisest.

HAllisTe VAllAVAliTsUs• (30. iii) kinnitas märtsi toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 3868,99 €;• määras lähiaadressi kokku 30 maaüksusele;• tegi muudatusi Halliste põhikooli võimla ja jõusaali kasutamise hindades;• kinnitas õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta 2011. aastal Halliste põhikoolis 111 € kuus ning koolieelse lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta 2011. aastal Õisu lasteaias 194 € kuus ja Halliste lasteaias „Pääsuke“ 186 € kuus;• kinnitas aprilli- ja maikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 555,89 € ja aprillikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 3910,75 €;• andis teenuste kontsessiooni jäätmeveo teenuse osutamiseks ühiselt kor-raldatud jäätmeveoks Mõisaküla linnas ning Karksi, Abja ja Halliste vallas 5 aastaks riigihanke pakkumisel edukaks osutunud AS-le Veolia Keskkon-nateenused.

MõisAKülA linnAVOliKOGU• (20. iV) suunas reservfondist kooli tegevusalasse kokku 2376 € kooli tule-tõkkeseinte ehitamiseks ja tuld tõkestavate uste paigaldamiseks;• kehtestas määrusena Mõisaküla linna kaevetööde eeskirja;• kehtestas määrusena Mõisaküla linna eelarvest tegevustoetuse andmise ning projektides osalemise ja projektitoetuste kaasfinantseerimise korra;• võttis teadmiseks Mõisaküla Tulekaitse Seltsi esimehe Roman Elblausi ülevaate seltsi tegevusest täna ja tulevikus.

MõisAKülA linnAVAliTsUs• (20. iV) kehtestas alates 1. maist 2011 Mõisaküla muuseumi teenuste uued hinnad alljärgnevalt: 1) pileti hind täiskasvanule 1,50 €, õpilasele, üliõpilasele ja pensionärile 1 €, perepilet (kuni 5 inimest) 5 €, külalisnäituse pilet 1 €; 2) pildistamine muuseumis 1 €; 3) filmimine muuseumis 1 €, 4) giiditeenus (1 tund) 6 €. Muuseumi külastamine on tasuta alla 7-aastastele lastele ja Mõisaküla kooli õpilastele;• kinnitas Mõisaküla muuseumi lahtiolekuajad alates 1. maist 2011 alljärgne-valt: T-R kl 10-16, L kl 10-15 (P ja E suletud);• andis teenuste kontsessiooni jäätmeveo teenuse osutamiseks ühiselt kor-raldatud jäätmeveoks Mõisaküla linnas ning Karksi, Abja ja Halliste vallas 5 aastaks riigihanke pakkumisel edukaks osutunud AS-le Veolia Keskkon-nateenused;• eraldas reservfondist 54 € Mõisaküla kultuurimaja laste mulgi folklooriringile sõidukulude katteks folklooripäevale Karksi-Nuia;• eraldas Mõisaküla linna eelarvelistest vahenditest 61,50 € spordiselts Ülo MTÜ-le sõidukulude katteks tõstevõistlustele Lätis Balvis;• määras ja maksis välja aprillikuu toimetulekutoetused summas 674,66 € viiele taotlejale;• (4. V) tunnistas hanke „Mõisaküla linna Pärnu tänava vee- ja kanalisat-sioonitrasside rajamise ehitustööd“ edukaks pakkumiseks OÜ Soojatehnik pakkumise hinnaga 191 912,40 €;• vabastas Ene Purju Mõisaküla kultuurimaja direktori ametikohalt;• eraldas reservfondist 202,81 € Mõisaküla muuseumile fotoaparaadi ostmiseks.

oMAVALiTsUsKrooNiKAT

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Joogivesi kättesaadavamaks

Ansamblid laulsid Tänassilmas

Arutati plaanitava turbatööstuse võimalikke keskkonnamõjusid

Päikeseline ilm meelitas tervisepäeval hulga mõisakülalasi kultuurimaja eest alanud kepikõnnile ja rattaretkele.

Mõisaküla segaansambel Kungla pälvis maakondlikul ansamblite päeval tunnustuse stiilse esituse eest.

Uue-Kariste rahvamajas toimus 12. mail piirkonda kavandatava tulevase turba-kaevanduse võimalike kesk-konnamõjude hindamise programmi koosolek.

Koosolekul vastasid eks-

pert geoloogiadoktor Mall Orru TTÜ mäeinstituudist, keskkonnaameti spetsialist Toomas Kalda ja OÜ Ideal Investments arendaja Egon Mirme rahva küsimustele. Inimestele anti lisaks või-malus esitada vajadusel val-lavalitsuse kaudu nädala jooksul kirjalikult täiendavaid küsimusi. Kõigile neile an-

nab ekspert pärast kohapeal Pale jõe, piirkonna kaevude jne täpseid mõõtmisi ja uu-ringuid objektiivse vastuse. Sellest sõltub kaevandamisloa andmine.

Arendaja taotleb Kesk-konnaametilt luba alustada Halliste valla Vabamatsi ja Niguli külade piiresse jäävast 53,58 hektari suurusest Leina-soo turbarabast kütteturba kaevandamist. Piirkonna elanikud kardavad samas, et ulatuslikud kuivendustööd võivad kaasa tuua nende kae-vude kuivamise ning marja- ja seenemetsade kadumise, kaevandamine aga müra ja

tolmu ning turbavedu Uue-Kariste – Viljandi maantee kahjustamise.

Toomas Kalda selgitas, et kaevude kuivamise põh-justamise korral on arendaja kohustatud nende endise seisundi taastama või rajama asemele puurkaevu. Uue-Ka-riste – Viljandi maantee võib kaevanduse rajamise korral saada aga loodetust varem mustkatte alla. Egon Mirme sõnul pakuks kaevandus ka uusi töökohti.

Leinasoo turbarabast plaanib arendaja 25-30 aasta jooksul kaevandada kokku 332 tuhat tonni kütteturvast.

Pärast seda on kavas raba lõunapoolsesse ossa rajada järv ja ülejäänud alale taas mets istutada.

Turbakaevandamine Lei-nasoo rabas võib Egon Mir-me hinnangul alata mitte varem kui nelja-viie aasta pärast, kui on tehtud kõik ulatuslikud kuivendus- ja muud ettevalmistustööd. Vältimaks võimalikke vee-probleeme piirkonnas, peab pöörama tähelepanu järvede taastamisele ja veetasemete tõstmisele.

MEELis sõErd

Kuni 3. juunini saab Hal-liste vallavalitsusele esitada taotlusi riiklikku toetusprog-rammi, mis võimaldab paran-dada joogivee kättesaadavust hõredalt asustatud piirkon-dades.

Hajaasustuse veeprog-rammist saab taotleda puur- ja salvkaevude ehitamist ja puhastamist ning kaevudest joogiveetorustiku ehitamist või rekonstrueerimist ning selle ühendamist hoonesisese veesüsteemiga. Samuti toeta-

takse kaevumajade ehitamist ning kaevude varustamist vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega.

Ühe majapidamise jaoks eraldatakse toetust vaid üks kord, välja arvatud juhtudel, kui varasema projekti tulemu-sena tagati küll joogivee kätte-saadavus, kuid oleks veel vaja rajada veetrass kaevust majani, soetada puuduvad elektrilised veetõsteseadmed või paigal-dada lisaseadmed joogivee

kvaliteedinõuetele vastavaks muutmiseks. Siis on võimalik vastavate tööde tegemiseks uuesti taotlus esitada.

Programmist saavad toetust taotleda füüsilised isikud, kes omavad sissekirjutust Halliste valda hiljemalt 1. jaanuarist 2010. Samuti MTÜ-d ja siht-asutused, mille põhikirjalise tegevuse hulka kuulub oma liikmete või elanike joogiveega varustamise tagamine, või mis täidavad korteri- või veeühistu ülesandeid, ning mille regist-

risse kantud asukoha aadress asub Halliste vallas hiljemalt 1. jaanuarist 2010.

Rahastamise põhimõtte järgi moodustab toetus ehk riigi ja kohaliku omavalitsuse panus kokku kuni 2/3 ning taotleja pa-nus vähemalt 1/3 kogu projekti maksumusest.

Täiendav info: mv.viljandimaa.ee, www.hal-liste.ee ja tel 502 4 315 (Anneli Pälsing).

3Abja lehekülg

15. mail toimus Abja muusi-kakoolis järjekordne lõpuaktus. Seekordses 46. lennus oli 11 lõ-petajat. Muusikakooli lõpetasid kiitusega Janne Kalda (õpetaja Ruth Mõttus), Karoliine Keres (õpetaja Ants Lääts), Kristjan Lääts (õpetaja Olev Raal), Hed-vig Ots (õpetaja Endel Purju), Mariah-Theresa Turbel (õpetaja Olev Raal). Lõputunnisuse said veel Hanna Kaari Patune (õpe-taja Helmi Värk), Gerit Põllumäe (õpetaja Ants Lääts), Carmen Raal (õpetaja Helmi Värk), Eliise Raidlepp (õpetaja Helmi Värk), Jüri Sepp (õpetaja Endel Purju) ja Andre Toom (õpetaja Olev Raal).

Pärast meeleolukat lõpe-tajate esinemist ja pidulikku lõputunnisuste kätteandmist õnnitles lõpetajaid Abja vallava-litsuse poolt vallavanem Peeter Rahnel, kes pidas lisaks Abja valla lõpetajatele meeles väike-se kingitusega ka Mõisaküla ja Halliste valla lõpetajaid.

Abja muusikakooli noorema astme lõpuaktus ja kevadkont-sert toimub Abja kultuurimajas 22 mail kell 12.00. Samuti ootab Abja muusikakool uusi õpilasi konsultatsioonidele ja vastuvõ-tukatsetele alates 23. maist.

HEiKi VUNgiAbja Muusikakooli direktor

Abja kultuurimaja väikeses saalis on üleval 16 näitusefotot Penuja kirikust.

Fotod on kogutud Penujas 2008–2010 suvistel kokkutulekutel osalenud Eesti Fotokunstiühingu liikmetelt ja harrastusfotograa-fidelt: Jaan Künnap(1 foto), Peeter Sink(1), Elle Mets(1), Heidi Tooming(1), Danel Vaik(3), Luule Põder (2); Penuja noortelt fotograafidelt: Jaanis Roots(3), Kait Pruuns(2); Lõuna-Mulgimaa toimetajalt: Meelis Sõerd(1). 1930-ndaist pärinev foto on Viljandi Muuseumi fotokogust.

Fotod kogus kokku Sirje Rist, töötles Aleksander Kaasik ning vormistas näitusefotodeks OÜ Maksifoto. Projekti toetasid Eesti Kultuurkapital, Penuja Külaarendamise Selts, MTÜ Virtuaalne Foto.

Penuja kirikust

Penuja kõikide pühakute kirik pühitseti 1875. a. Samal aastal avati kiriku kõrval õige-usu kihelkonnakool. Endises koolimajas on tänapäeval Eesti riigi ja EL vahenditega renoveeritud ja sisustatud Pe-nuja külamaja. Kirik tegutses pühakojana kuni 1964. a, mil Penuja kogudus ühines majandus-likel kaalutlustel Karksi-Nuia kogudusega. 1964–1979 oli Penuja kirik kasutusel ülempiiskop Nikolai Leismani hauakabelina. Pärast hauarüüstamist maeti Leisman ümber Penuja kalmistule. Eesti Õigeusu kirik ei soovinud maade erastamise käigus Penuja kiriku hoonet tagasi. Abja vallavalitsus kuulutas kiriku pereme-heta varaks. Alates 2008. a kuulub kirik Abja vallale.

sirJE risT

Naisansambel Viisivakk osales 23. aprillil järjekordsel maa-konna vokaalansamblite päeval Tänassilmas. Päev oli sisukas ja väga hästi organiseeritud. Päev algas ja lõppes ühislauluga, milleks oli Ervin Lillepea “Talupoja kalender”. Siis said esine-misjärje maakonna vokaalansamblid; eakate-, mees- nais- ja segaansamblid. Erinevate ansambliliikide vaheajal esinesid kohalikud taidlejad, kes pakkusid meeleolukat vaatamist ja jälgimist. Ansamblite laulu kuulas ja hindas väga kompetentne žürii, eestvedajaks Anu Sööt. Žürii kokkuvõtetest jäi kõlama positiivsus – igal ansamblil oma nägu. Ansambli Viisivakk selle hooaja näoks oli “särasilmne kevad” - nii ütlesid žürii liikmed. Päeva lõppedes tänati kõiki ansambleid ning anti välja ka mõned eripreemiad: n. emotsionaalsemale esitajale, parimale ansambli juhendajale - kelleks sai ansamblite Viisivakk ja Pool kuus juhendaja Anne Mägi.

Ansambel Viisivakk tänab oma juhendajat ning koguneb sügisel taas, et alustada 45. hooaega.

Ansambli Viisivakk nimel MAdE KoTKAs

5. mail olid vallavanema vastuvõtule kutsutud Abja gümnaasiumi õpilased, kes käesoleval õppeaastal on koo-likaaslaste hinnangul väärt tunnustust. „Hea laps“.

Abja vallamaja saalis tänas vallavanem Peeter Rahnel oma õppimise ning käitumise ja ak-tiivsusega teistele eeskujuks ole-vaid õppureid ja nende kaudu ka lapsevanemaid. Vallavanem soovis neile jätkuvat tahet olla teistele eeskujuks. Tänutäheks said kutsutud raamatu „Mulgi-maa turism“, valla logoga pas-tapliiatsi ning väikese rahalise preemia. Valiku tunnustamiseks tegid nende endi klassikaas-lased. Kaasõpilased pidasid tunnustuse vääriliseks järgmisi klassikaaslasi (igast klassist üks poiss ja üks tüdruk): 1. kl. - Kaisa

Raagmets ja Jako Jänes, 2. kl -Grete Kaljusaar ja Owe Põder, 3. kl – Krystin Jakobson ja Kevor Palulill, 4. kl – Getter Jaksur ja Robin Metste, 5. kl – Marike Kii-vit ja Karl Raagmets, 6. kl – Laura Tukk ja Janek-Jürgen Tammai,

7. kl – Mariah-Theresa Turbel ja Reimo Laugus, 8.. kl – Gete Kaasike ja Keimo Kandla, ) 9. kl – Teevi Toomsalu ja Rauno Alp, 10.a kl – Liisi Rajamäe ja Kristjan Sink, 10.b kl – Triin Kask ja Peeter Järvelaht, 11.a kl – Liis Rüütel

ja Markus Lelle, 11.b kl – Ade Aasmäe ja Eiko Engelbrecht, 12. kl – Sigrite Laidmets ja Timo Teearu.

MAiE BrATKAsotsiaal- ja noorsootöö

spetsialist

KODUKANDIS

Näitus „Teekond unustatud jumala juurde“

Viisivakk vokaalansamblite päeval

Hea lapse tunnustus

Abja muusikakooli lõpetas 11 muusikut

Aprillikuu üritused Abja lasteaias

Armas ja soe emadepäeva tähistamine

Emadepäeva pidulikule kontsert-aktusele Abja kultuu-rimajas olid palutud kõik 16 peret, kellel sündis möödunud aasta emadepäevast tänavuseni perre laps. Emasid ja teisi peolisi tervitas südamlikult Abja vallavanem Peeter Rahnel ja noorsootöötaja Maie Bratka. Värsketele lapsevanematele kingiti tänukaart ja album. Vaheldusrikka kontserdi andsid kohaletulnud emadele ja vanaemadele meie valla kõige noo-remad esinejad. Kontserdi meeleolu lõid Abja kultuurimaja nunnuklubi pisikesed koos emadega, lauluring Mudila, Abja muusikakooli eelkooli õpilased, Abja lasteaia mudilased ja Abja gümnaasiumi I–II klassi õpilaste segarahvatantsurühma noored tantsijad. Suured tänud Pille Kandlale, kes aitas teha lavakujunduse. Pärast kontserti kutsus vallavanem kõiki peotordist, morsist ja kohvist osa saama.

ÜLLE rõigAsAbja kultuurimaja

Abja lasteaias tähistati südamenädalat mitmete huvi-tavate ürituste ja tegevustega. Lapsed said teada, et terve süda annab meile hea tervise ja pika elu. südamele on kasulik tervislik toit ja liikumine.

18. aprillil toimus liikumis-mängude päev. Igast rühmast moodustati kaks võistkonda. Lapsed ergutasid oma sõpru ja elasid kaasa. 19. aprillil käisid kõik rühmad linnalähedases looduses matkamas. 20. ap-rillil toimus jüriööjooks. Ka lasteaialapsed võtsid sellest osa. Tublimad poisid olid Ai-ron Kent Lõhmus, Kristofer Voodla ja Robin Sang. Tüdru-kutest jooksid hästi Getlin Sosi, Ronja Lisette Ööpik ja Elyse Järvelaht.

Südamenädal lõppes terve kollektiivi ühise hommiku-võimlemisega.

25. aprillil oli Ülestõusmise teine püha ja ka Abja lasteaia 38. sünnipäev. Seda päeva tä-histasime lõbusa mängupeoga, kus õpetaja Aire tutvustas mei-le vanu ja uusi rahvamänge. Lapsed otsisid “tibusid”, pu-husid võidu sulgi ja muidugi koksid mune. Kõigile pakuti sünnipäeva kringlit.

28. aprilli õhtul kell 17.00

algas perepäeva orienteeru-misvõistlus. Selles osalesid terved perekonnad: emad, isad, õed ja vennad. Kaasa oli võetud isegi kõige pisemad pereliikmed. Võistlejatel tuli läbida kaheksa kontrollpunkti, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid või sooritada mõni

harjutus. Kokku võttis osa 27 peret.

29. aprillil oli Halliste kihel-konna solistide päev. Üritusel osalesid mudilased Mõisaküla, Halliste, Õisu ja Abja lasteaiast. Esitamisele olid valitud metsa-teemalised laulud, sest 2011. aasta on kuulutatud metsaa-

astaks. Abja lasteaiast esinesid Andra-Maria Bokmane, Ekke Rahu, Ella-Mari Mäger, Mia-Bri-gitta Kommer, Meril Koha, Emili Gaston, Niikas Gaston, Getlin Sosi ja Angeelika Tukk. Mõisa-küla lasteaeda esindasid Kreete Keres, Kirke Pärnat, Anna-Maria Pervušina, German Pervušin, Age Trumberg ja Cäroly Lis-ette Kadak. Halliste lasteaiast esinesid Robin Kahu, Susanna Tarkus, Kirke Murik ja Johanna Tarkus. Õisu lasteaiast esinesid Raul Pinsel ja Kedi Pilk. Lapsed laulsid kodumaast, kevadest ja ilusast loodusest. Publik elas esinejatele kaasa aplausiga. Peojuht Viive julgustas soliste esinema ja organiseeris pub-likule virgutuseks lõbusa lau-lumängu “Kui sul tuju hea...”. Kõik esinejad said mälestuseks tänukirja ja muinasjututegelaste piltidega kaisupadjad. Kingi-tused aitas sponsoreerida AS Toom Tekstiili Abja vabrik. Abja lasteaia juhataja tänas ilusate lillekimpudega õpetajaid Anu Kangurit, Kadi Kaske, Lilli Sihti ja Aire Kattaid, kes õpetasid las-tele need ilusad laulud selgeks. Pidu lõppes lõbusa ja lustaka ühistantsuga.

MAiE Mägiõpetaja

Lasteaiatüdrukute jüriööjooksu esikolmik: keskel jooksu võitja Getlin Sosi, vasakul teisena lõpetanud Ronja Lisette Ööpik ja paremal kolmanda koha omanik Elyse Järvelaht.

Abja muusikakooli lõpetajad.

Hea lapse tunnustuse osalised vallavanema vastuvõtul.

Foto Fred raagmets.

Foto Peeter rahnel.

4 Abja lehekülg

MÄLESTAME

LUULE OLTSMEIER 30.03.1976 – 01.05.2011

ABJA VALLAVALiTsUs 18.04.2011 toimunud istungil:1) kinnitati OÜ Abja Elamu ja SA Abja Haigla 2010 aasta majan-dusaasta aruanded;2) määrati maaüksusele lähiaadress ja sihtotstarve maa riigi omandisse jätmisel;3) otsustati eraisikule erastada maa ostueesõigusega vastavalt maareformi seaduse § 22 lg 1;4) muudeti jäätmekäitleja avalduse alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi;5) otsustati maksta valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepa-nekul toetust aprillikuu eest lastele ja peredele 9 taotlejale 953.80 eurot; raske- ja sügava puudega inimestele 15 taotlejale 344.87 eurot; puudega lapse toetust 4 taotlejale 205.40 eurot.6) ühele isikule eraldati Abjaku külas Jaanushansul elamispind;7) rahuldati MTÜ Kamara Külaseltsi taotlused ja eraldati Leader projekti „Kamara Külakeskuse sisustamine“ omaosaluseks 1160.12 eurot, Leader projekti „Kamara Külakeskuse köögi sisustamine“ omaosaluseks 421.87 eurot ja KOP projekti „Talveüritused Ka-maral“ kaasfinantseeringuks 65.19 eurot. Samuti eraldati MTÜ Kamara Külaseltsile projektidele „Kamara Külakeskuse sisusta-mine“ ja Kamara Külakeskuse köögi sisustamine“ pangalaenu võtmisel tekkivate täiendavate rahaliste kulude (lepingutasude ja intress) katmiseks vajalikud summad vastavalt panga poolt esitatud graafikule.8) vallavalitsus nõustus AS Eesti Post ettepanekuga Posti 3 ruumide ostmiseks.

28.04.2011 toimunud istungil: 1) võeti vastu korraldus, millega tunnistati korraldatud jäätmeveo avalikul konkursil edukamaks pakkujaks AS Veolia Keskkonna-teenused, anti teenuste kontsessioon ühiselt korraldatud jäätme-veoks, kiideti heaks Abja valla ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitava korraldatud jäätmeveo lepingu projekt ja volitati vallavanemat lepingut allkirjastama.2) anti välja ehitusluba EKNK Abja-Paluoja kogudusele Huvi-alakeskuse rekonstrueerimiseks aadressil Pärnu mnt 32 Abja-Paluoja.

ABJA VALLAVoLiKogU 28.04.2011 toimunud istungil1) kinnitati Abja vallavalitsuse konsolideeritud 2010 aasta majan-dusaasta aruanne;2) Vallavalitsusele anti volitus AS Eesti Postile kuuluvate ruumide (asukohaga Posti tn 3) ostmiseks;3) otsustati võõrandada Linaleo kinnistu ( katastritunnus 10501:002:0132 pindalaga 5,6 ha, tootmismaa) aadressiga Abja vald Abja-Vanamõisa küla, avaliku suulise enampakkumisega alghinnaga 13 000.- eurot;4) anti nõusolek Järve tn 3 katlamaja mõttelise osa müümiseks OÜ Abja Elamule 38510.64 euroga. Järve kinnistu mõttelise osa eest kuulub tasumisele 12002.61 eurot, 26508.03 eurot antakse üle mitterahalise sissemaksena OÜ Abja Elamule osakapitali suurendamiseks.

oMAVALiTsUsKrooNiKAT

Õnnitleme eakaid hällilapsiSALME-MARIE LOOPRE SELMA PUISS LINDA KIISKIMAIMU KASEANELE GALJATSKENEJUHAN OJAANTONINA ZAHAREVITŠHELJU LEHESMETSELLEN-IRENE SAAR

ELENA LUUKAENDEL ROOSIMETSENDEL ROOSMAASALME KUUSSALU-PAALMÄEMARIE TEDREMÄGILUULE PAUERTIIU LIESMENT

828181

81808070

919089878585848383

Abja kultuurimaja väikses saalis avatud MTÜ Virtuaalne Foto näitus „Penuja kirik fotodel“.24. mail kell 9.00–10.30 doonoripäev. 26. –27. mail Halliste kihelkonna laste kevadpäe-vad. 9. juunil kell 14.00–14.30 Promed Palsam näitus-müük.23. juunil Abja jaanituli. Jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakultuuri-maja.ee ja tel 436 0055 või 56983806

Abja kultuurimaja tegemised mais-juunis

Näitust vaatama!Sõidame külastama näitust „Uku ja Mulgi Ukuvakk“

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja. Buss väljub Abja vallamaja eest 27. mail kell 14.30. Sõidusoovist anda teada Abja päevakeskusesse.

PEETER NIRK 01.08.1956-14.05.2011

Mõned päevad enne jü-ripäeva, 20. aprillil toimus iga-aastane jüripäevale pühen-datud teatejooks.

Kell 18.00 alustasid lasteaia ja algklasside lapsed oma jook-su ümber Abja Kultuurimaja. Kiiremad jooksjad lasteaia tüd-rukutest olid Getlin Sosi, Ronja-Lisette Ööpik, Elyse Järvelaht, poistest Airon Kent Lõhmus, Kristofer Voodla, Robin Sang. 1.–2. klassi tüdrukutest olid parimad Kaisa Raagmets, Kar-men Kask, Maarja Peterson, poistest Jako Jänes, Egert Soa,

Ats–Rasmus Purge. Tublimad tüdrukud 3.–4. klasside arves-tuses olid Getter Jaksur, Raili Naruson, Jacline Värk ja poisid Robin Metste, Joel Jänes, Kuldar Kask. Auhinnaks 3le kiiremale oma vanuseklassis olid meda-lid, mis oli välja pannud Abja Vallavalitsus.

Kell 19.00 alustasid põhi-jooksuga kooliõpilased alates 5. klassist ja oodatud olid ka külalisvõistkonnad. Jüriööjooks algas ja lõppes kultuurimaja ees. Noorematest võitsid VII klass (Elle Agar, Andra Toom,

Ruth Rist, Jüri Sepp, Romek Tenno, Silver Kask, Jander Heil, Kevin Pallandi), VIII ja VI klassi ees. Gümnasistidest oli kiireim 12. klass (Ida Rahu, Kädy Kam-pus, Kätlin Kampus, Tavo Taim, Gert Orav, Steven Toomsoo, Timo Teearu, Hendrik Hunt), kes tulid ka absoluutvõitjateks, järgnesid IX ja XI–b klass. Ai-nus külalisvõistkond, Penuja külast, tuli üldarvestuses tublile 5. kohale. Penuja võistkonda kuulusid Liis Kommer, Reet

Paju, Tanel Paju, Jaanis Roots, Robert Vossmann, Riiko Luik, Taavi Teearu, Siiri Juninen. Medalid oma võistlusklassi 3-le parimale võistkonnale ja abso-luutvõitjatele karikad panid välja Abja gümnaasium ja Abja vallavalitsus.

Korraldajate poolt veel suu-red tänud vabatahtlikele, kes aitasid kaasa, et jooks kulgeks turvaliselt.

ÜLLE rõigAsAbja kultuurimaja

Abjas traditsiooniline jüriööjooks

Juba 37. aastat järjest toi-mus novembrist aprillini Abja mälumängu hooaeg.

Sellel hooajal oli osavõtjaid 13 võistkonda, kes kõik ka ke-nasti lõpusirgeni jõudsid.

Mälumängu viie vooru kokkuvõttes (halvim voor arvestatakse maha) kogus võit-javõistkond Abja Mulk (Peep Kotkas, Ants Karpa, Peep Läll, Rene Sang) 147 punkti. Teise koha saavutas võistkond Sa-kala (Margus Põldma, Andrus Põldma, Andres Kalbus, Mar-ko Kass, Jaanus Põldma) 139

punktiga ja kolmanda koha võistkond Spunk (Milvi Kull, Reet Soosaar, Tiiu Savi, Martin Linder) 138 punktiga.

Enne viimast vooru oli reaalne võimalus II ja III koha-le mängida ennast neljal võist-konnal. Küsimuste koostajad olid valmistanud hulgaliselt ette lisaküsimusi, et kohtade jagamisel lisaküsimuste abil selgitada välja karikaomani-kud. Viimase vooru esimese kümne küsimuse esitamise-vastamise järel ei olnud veel seis muutunud. Viimased

kümme küsimust andsid siiski selged lõpptulemused ja ilma lisaküsimusteta selgusid kari-kate omanikud.

Kõik mälumängust osavõt-nud võistkondade liikmed said mälestuseks logoga vimpli ja järjehoidja ning kolm parimat võistkonda ka karikad.

Suur tänu Abja vallava-litsuse ja Abja kultuurimaja poolt küsimuste koostajatele ja mälumängu läbiviijatele Enno Liiberile ja Rein Mägile. Pole nii lihtne midagi koostada küsimusi 65 inimese maitsele.

Hooaja lõpulauas kohvi-tassi taga olles esitas Riin Lae-neste žüriiliikmetele küsimuse, millele žürii jäi vastuse võlgu. Küsimus kõlas järgnevalt: Mis see oli, mis viis kokku ülikoo-lipäevil õppides Barak Obama vanemad. Vastus on väga hu-vitav ja otsimist väärt.

AiME HUNTAbja kultuurimaja

juhataja

Abja mälumängu võitis võistkond Abja Mulk

HANNES ENNOK 03.04.1975 – 24.04.2011

ANTS PÕDER 07.12.1940 – 13.05.2011

Tänuavaldus heakorra töödel osalenutele!27. ja 30. aprillil Abja gümnaasiumi juures toimunud heakorra töödel osalesid nii väikesed kui ka suured ja hoolekogul oli rõõm igast tulijast. Tänu töökatele kätepaaridele sai nii mõnigi paik kooli juures värskema ilme. Täname kõiki, kes leidsid aega osaleda.

Piret LeskovaAbja Gümnaasiumi hoolekogu esimees

Vanade rehvide kogumineReedeti kella 10-16 saab ära

anda mõistlikus koguses vanu reh-ve Era Auto RT OÜ territooriumil Abja-Paluojal (endise sovhoosi töö-koja juures). Mõistlikuks koguseks loetakse kaubiku või sõiduauto järelhaagise täis rehve.

Lõpuaktused Abja Gümnaasiumis

9. klassi lõpuaktus toimub 20. juunil kell 16.00 ja gümnaasiumi lõpuaktus 21. juunil kell 16.00.

Jooks läks lennates.

Jüriööjooksu 2011 võitjad: Abja Gümnaasiumi 12. klass.

Foto Fred raagmets.

Foto lauri sepp.

Abja Vallavalitsuse ja Vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Kümneid inimesi oli 21. aprillil Halliste rahvamaja saalis kuulamas, mida endine kiriku-õpetaja Kalle gaston kõneles oma vastilmunud raamatu „Ma olin pastor ehk PÜHA (T)ÖÖ“ tutvustuseks.

Lihavõttenädalal trükivalgust näinud raamat sisaldab kaheksa aastat pastoriametit pidanud Kalle Gastoni mälestusi ja loome-katkeid kirikuteelt – humoorikaid juhtumisi, pastoriks kujunemist, õnne- ja õnnetusehetki jne. Autor käsitleb avameelselt ka kiriku ja seksuaalsuse teemat.

Raamat koosneb kahest osast ja selle peatükid on paiguta-tud piiblis leiduvate raamatute raamistikku. Kõigist on autor juhuvaliku alusel võtnud salmi või paar. Pehmekaanelist 88-le-heküljelist raamatut, mille toi-metas Külliki Asu, saab osta Kalle Gastoni tasuta hingeabi jagavalt veebilehelt www.eluselu.ee.

„Minul läks küll pärast selle raamatu lugemist tuju heaks, sain sealt väga positiivseid emot-sioone,“ lausus uudisteose esit-lusel Hallistes sealse rahvamaja juhataja Laine Pedaja. Endine pastor vastas samas talle esitatud küsimustele ja soovijad said osta temalt autogrammiga raamatu.

„Mõned pastorid on mind võrrelnud juba Ervin Õunapuu ja Andrus Kivirähuga,“ möö-nis Kalle Gaston oma raamatu esitlusel Hallistes. Tema arvates peaks kirik olema eluga rohkem kontaktis. Seepärast hindab ta enda sõnul enam „südamete kirikut“, kus inimesed suuda-vad üksteisele otsa vaadata ilma võltspaatoseta.

„Midagi ei tasu uskuda sõ-na-sõnalt, aga midagi ei maksa ka täielikult eitada,“ soovitab Gaston. „Tõe saab ära tunda vaid endas, sest see on meis olemas.“

Meelis sõerd

Aktiivselt tegutsev õisu rahvaselts korraldas jürikuul südamenädala raames kaks matka, kahed heakorratalgud ning kevadlaada koos emade-päeva tähistamisega.

Mõnusal jalgsimatkal üm-ber Õisu 17. aprillil osales 13 inimest. Retk viis Piirijõe silla kaudu Õisu järve äärde. Tee-konnal jutustas Tiiu Helimets legendi Õisu järve tekkimisest. Alevikku tagasi pöördusime sepikoja teed mööda kevad-lilledes pargi servast.

Kaheksa kanget ratturit käis 23. aprillil ära Tuhalaanes. Kohalikku elu-olu ja vaata-misväärsusi tutvustasid meile külavanem Enn Sarv ja küla-maja-raamatukogu juhataja Anneli Anijärv. Pidasime maha ka toreda pikniku.

Õisu mõisaparki heakor-rastama tuli 30. aprillil kokku 30 inimest, et tänada mõisa koostöö ja abivalmiduse eest meie ürituste läbiviimisel. Mõisapark sai soovitud ulatu-ses kevadisest prahist puhtaks ning talgute lõpuks pakutud seljanka söökla ees platsil oli imemaitsev. Tundsime suurt rahuldust tehtud tööst. Tänu-sõnad talgulistele ütles Urmas

Tuuleveski. Mälestuseks pildis-tasime trepil kogu osavõtnud seltskonda.

Tänavu „Teeme ära!“ aktsiooni raames toimunud igakevadistel aleviku puha-tustalgutel said korda bussioo-tepaviljoni ümbrus ja tamme-allee. Heaks abimeheks prahi vedamisel oli meile Kristjan Tuuleveski oma auto ja järelkä-ruga. Palliplatsi postid ja põr-kelauad said uue värvi, plats umbrohust puhtaks ja üles võrk. Enam kui kuuekümne kätepaari tubli töö tulemusena sai kodualevik puhtaks.

Seekordsel kevadlaadal-emadepäeval 8. mail oli müü-jaid paarkümmend ja külas-tajaid üle paarisaja. Üle laada kajas aga pidevalt kukelaul, mis kostis Silvia Põderi auto juurest pappkastist. Hiljem sai kuke koos lauluga endale uus omanik. Palju muu laadal pakutu hulgas rõõmustasid silma Vastemõisa naiste rah-vuslikud käsitööd. Kohvik Siili Äri pakkus suppi ja pirukaid. Laadaga jäid kõik rahule.

VirVE KiVJA

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

KAArLi rAHVAMAJAs • 21. V hooaja lõpupidu. Kell 19 esinevad rahvamaja taidlejad. Kell 20 tantsuõhtu ansambli Svips saatel, pääse 4 €. Info tel 5347 1393.

KArisTE JärVE ääres • 22. VI Halliste valla jaanitu-li. Info tel 5256 049.

MõisAKÜLA KULTUUri-MAJAs • 20. V kell 20 kohvikuõhtu. Lõbusaid etteasteid Mõisaküla taidlejatelt. Tantsuks ansambel SeeMees. Avatud baar. Pääse 3 € • 9. VI kell 15.00-15.30 Promed palsami tervisetoodete müük

ja tutvustus. Info tel 5256 049.

MõisAKÜLA sUVEAiAs • 11. VI 15. maakondlik puhk-pillimuusika päev. • 23. VI kell 19 jaanisimman. Mängib ansambel Simmani-duo, disko. Kavas jaanimän-gud, konkurss Mõisaküla rammumees. Avatud puhvet. Info tel 5256 049.

UUE-KArisTE rAHVAMAJAs • 4. VI kell 11 maakondlik käsitööpäev „Mulgi mustrid ja ehted“. Info tel 435 9234 ja 5344 8905.

Kuhu minna

sport

MÄLESTAME

ASTA KÕUN 8. X 1932 – 13. IV 2011

ARVE MÄRTIN 25. I 1944 – 7. IV 2011

Mõisaküla LinnavalitsusHalliste Vallavalitsus

Eesti noorte meistrivõistlustel 16. aprillil Järvamaal Albus pälvis kõige raskemate poiste hulgas (üle 85 kg) Karl Tiit summaga 154 kg hõbemedali ja Kalvi Kris Randlepp kehakaalus -50 kg summaga 97 kg pronksi. Tubli arengu teinud Cardo Tisleril jäi kehakaalus -40 kg pronksist napilt puudu.

Rahvusvahelistel võistlustel Lätis Balvis tõstis parima tulemuse 75 kg kaaluv Reivo Keng, kes rebis 95 kg ja tõukas 115 kg. Isiklikku re-kordit parandasid ka Karl Tiit tulemusega 158 kg ja Karl Robert Karpa 59 kg.

Eestit esindas Balvis lisaks Mõisaküla Ülole Järvamaa Vargamäe klubi, kes võistkondlikult tuli teiseks. Balvi on 8000 elanikuga Läti väikelinn, kus spordikooli tõstmise osakonnas harjutab 70 last.

enn rAiesTe

Tõstmine

AINO SAIMRE 88LEIDA TEOR 81VAIKE HENSEN 81ELLA KIRBITS 75JÜRI PIHU 75MART SALU 75JAAN VILU 70Halliste vallavalitsus

Mõisaküla kultuurimajas 27. aprillil toimunud osalus-simulatsioon „Tere tulemast igaverre!“ näitas ka noore-matele noortele, mis nende ümber toimub.

Osaluss imulats iooni l

kohtusid Mõisaküla linna noored ja otsustajad. Lisaks linna noortele võtsid sellest osa linnapea Ervin Tamberg, volikogu esimees Jorma Õi-gus, volikogu ja kogukonna liikmed ning noorsootöötaja Kaja Õigus.

Seekordse osalussimulat-siooni tegi eriliseks osalenud noorte vanus, kuna kaasa lõi rohkem nooremaid noori, kes elasid oma rollidesse hästi sisse. Näiteks „Igavere“ val-

la vallavanemat mänginud Mõisaküla Kooli poiss Billy Trumberg mõjus üllatavalt eluküpselt ja tõetruult.

Järgnenud arvamustes toimunud osalussimulatsioo-ni kohta toodi välja, et kui ei

ole varem selliste mängudega kokku puutunud, siis alguses tekitab selle läbimängimine võõristust. Samas rõhutati, et sellised interaktiivsed meeto-did aitavad märksa paremini selgeks saada erinevate ühis-

konnagruppide rolle ühes kohalikus omavalitsuses.

Kogukonnaaktsioonina otsustati Mõisaküla linnas 7. mai „Teeme Ära!“ talgupäeval valmistada ette ja paigaldada noorte ja otsustajate ühistöö-na linna viilhalli ette lillekastid ja pidada pärast tööd samas maha väike grillipiknik.

Noorte ja otsustajate osa-lussimulatsioon “Tere tule-mast Igaverre!” Mõisakülas, Abjas ja mujal maakonnas on üks osa kestvast maakondli-kust noorte osalusprojektist “Eesti ja Läti noored hüppa-vad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale”.

siiri LiiVAprojektijuht

Osalussimulatsioon lähendas noori igapäevaeluga

Meeleolukas mänguhetk osalussimulatsioonil „Tere tulemast Iga-verre!“ Mõisaküla kultuurimajas. Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Meelis sõerdi foto.

Halliste rahvamajas tegut-sevad tantsurühmad tähistasid 29. aprillil oma aastapäeva hästi sujunud ühiskontserdiga.

Kontserdil esinesid juba viisteist aastat publikut rõõ-mustanud Aerodünaamilised ja Sõsare, kümme aastat tegut-senud Mamma-Miia ja viiendat aastapäeva tähistanud Omad Tüdrukud.

Algul aasta aega aeroobika-rühmana tegutsenud Aerodü-naamilised on esinenud kõigil maakondlikel loometantsupäe-vadel ja pakkunud silmarõõmu nii Mulgimaa kui koduvalla pidustustel. Vahvate ja origi-naalsete tantsude loojateks ning kostüümide autoriteks on kogu rühm eesotsas tosin aastat naisi juhendanud Laine Pedaja ja praeguse juhendaja Marina Läätsaga. Aastapäevakontserdi avatantsuna soojendati üles

ikka rahvale hästi meeldinud kõige esimesena õpitud „Russ-kaja vodka“.

Tuntud ja hinnatud Halliste kandis ja kaugemal on ka Sõsare ja Mamma-Miia. Kahe nimetuse taga on tegelikult ühed ja samad Halliste kandi tantsumemmed. „Kui rahvatantsud on tantsitud, paneme selga ulakad riided ja tantsime Mamma-Miia nime all showtantse,“ ütleb Sõsarena naistele rahvatantse õpetav Anu Kangur. Ühtlasi võtab „ulakaks“ muutunud naiste juhendamise

siis temalt üle Laine Pedaja. Nii juba kümme aastat. Oma kaunid esinemisriided on näpuosavad naised ise valmistanud.

Omad Tüdrukud tulid viis aastat tagasi kokku, et oma firma jõulupeoks väike etteaste teha. „Enam nad aga koju ei jäänud-ki,“ meenutab tantsupiigade juhendaja Laine Pedaja. Seekord olid nende kavas nii rahvuslik-nostalgilised „Kalevipoeg“ ja „Vene tants“ kui modernsed „Just nii ongi“ ja „Siibula-Karla“.

Tantsijate rõõmustava järel-

Tantsurühmad esinesid aastapäevakontserdil

Kalle Gaston esitles oma vastset raamatut

Õisu rahvaselts on aktiivne

Aastapäevapeo eeskava lõpetasid kõik sellel osalenud tantsurüh-mad ühise hoogsa twistiga.

Kalle Gastoni (vasakul) äs-jailmunud raamatu esitlusel Hallistes kasutasid inimesed võimalust osta raamat koos autori pühendusega.

kasvu olemasolust Hallistes andis kontserdil tunnistust üllatustantsuga tervitanud tüdrukute rühm Irena Merz-lova juhendamisel. Lõpuks täitsid kitsukese lava kõik rühmad koos hoogsalt twisti vihtudes.

„Ei loe vanus, riietus ega mõttelaad, kui inimesed taha-vad tantsida,“ tõdes juhenda-jaid ja tantsijaid tänades Laine Pedaja. „Kui kellelgi tuksatab sees, et tahaks ka tulla tant-sima, siis on uksed kõigile valla,“ kutsus ta.

Särtsaka kontserdi and-nud tantsunaisi õnnitlesid teiste seas Halliste vallavoli-kogu esimees Rein Tarkus ja vallavanem Andres Rõigas ning Mõisaküla linnapea Er-vin Tamberg.

Meelis sõerd

META LUITE 87MAIMU HÄMARMETS 86HILDA KALDOJA 84VELTA-SILVIJA JÄRV 83SILVIA ILVES 80LINDA KOIK 75MARE HALLISTE 70Mõisaküla linnavalitsus

Lõppenud turniiril „Mulgi karikas 2011“ sai Abja/Halliste naiskond teise koha.

Tasavägiselt kulgenud finaalis jäädi tulemusega 1:3 alla Saarepeedile. Võistkonda kuulusid Edda ja Kätti Allik, Siiri Juninen, Mari Kahu, Kädy ja Kätlin Kampus, Kätlin Metste, Kadri Reimann, Desiree Reva, Anu Saar ja Anneli Roosalu. Kokku osales neli naiskonda.

Abja/Halliste naiskond tänab toetuse eest Abja ja Halliste vallavalitsu-si, Kohaliku Omaalgatuse Programmi ja MTÜ Spordiklubi Hallistet.

Anneli rOOsAlUenn rAiesTe

Võrkpall

JELENA SOLOMON ja TANEL PAJUMÄGI – 12. IV sündis perre tütar LISETTE.

Õnnitleme!

MAIMU TINN 2. XI 1925 – 14. IV 2011

ARNOLD LEINASAAR

20. VIII 1930 – 19. IV 2011

ELFRIEDE PEDANIK

17. XI 1918 – 20. IV 2011

Mõisaküla linnavalitsus

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Eesti Erametsa OÜ ostab metsa-

kinnistuid. Tel 50 72 544,

e-post: www.erametsa.ee

Viljandimaa ohvriabikeskus ootab abivajajaidViljandimaa Ohvriabikeskusesse võivad abi saamiseks pöörduda

kõiki inimesed, kes kannatavad halva kohtlemise, vaimse-, füüsilise- või seksuaalse vägivalla all.

Ohvriabikeskusest võib nõu küsida nii telefoni teel kui ise kohale tulles, ka anonüümselt.

Ohvriabikeskus asub Viljandis Pargi 1 ja on avatud E kella 9-12 ja 13-18 ning K ja R 9-12 ja 13-16. Telefon 434 0343.

kui palju on eestis mulke?Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi ja teiste murrete oskuse. Nii saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste jt murrete kõnelejate arv. Hinnanguliselt elab Eestis näiteks võroke-si 70 000 (www.wi.ee) ja setosid 10 000, ülejäänud eesti keele murrete ja kohalike keelte kõnelejate arv on väiksem. Vastamist peaks lihtsustama ja toetama ka esimest korda kasu-tatav e-loendus, kus loendusküsimustikule saab vastata interneti teel (vt ka www.REL2011.ee).Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad 16. veebruarist kuni 31. märtsini 2011 rahvaloen-dajad.Rohkem infot REL 2011 kohta leiab www.REL2011.ee

Lõuna-Mulgimaa tellimisest

Jätkub Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna uuenenud ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimine 2011. aastaks.

Lõuna-Mulgimaa tellimusi (indeks 00927) võtavad vastu kõik Eesti postkontorid. Tellida saab lehte korraga aasta lõpuni või soovitud arvuks kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. Leht ilmub nagu varemgi kord kuus (välja arvatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot. Pdf-failina on Lõuna-Mulgimaa loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna kodulehekülgedelt www.abja.ee, www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja meelis sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja lauri sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

pottsepa-tööd:

pliidid, ahjud, kaminad ehitus ja remont. Tel 5550 6605

(Hannes)e-post: kollo12@hot.ee

VanaVara ost-müük Ostame vanu raamatuid, maale, märke, medaleid, ordeneid,

kellasid (taskukellad, seinakellad), lauanõusid, münte, paberrahasid, lampe, mööblit (riidekapid, kummutid, lauad, toolid, kirstud, riiulid jne), lauahõbedat, ehteid, portselani, taluesemeid jne. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana.

Nõukapood Viljandis Turu 13. Tulen ka ise kohale. tel 5804 6910.

Kanalisatsiooni- ja veetorustike, drenaaži ehitus. Septikute-kogumismahutite müük ja paigaldus.

Teeme teie maamajja korraliku joogi- ja reoveesüsteemi. Konsultatsioon hajaasustusprogrammi raames. Buldooseri-, ekskavaatori ja kalluritööd. Töid teostame üle Eesti. www.jyritoru.ee e-post: jyritoru@jyritoru.ee te 5814 5117 ja 5151 985.

Pangabuss peatub:Kilingi-Nõmme klubi eeskell 11.30 - 14.30 Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00 - 10.30

II kvartalis6. ja 20. aprill4. ja 18. mai8. ja 22. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finants-teenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mustla vallamaja juureskell 14.30 - 16.30

II kvartalis6. ja 20. aprill, 4. ja 18. mai1., 15. ja 29 . juuni

Mõisaküla linnavalitsuse juureskell 10.00 - 12.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15 - 17.15

II kvartalis4. ja 18. aprill2., 16. ja 30. mai13. ja 27. juuni

Tule osale tasuta arvutikoolitusel!

24. mail Arvuti algkursus kell 10.00 25.mail Arvuti kasutamine ja failihaldus kell 10.00 25.mail Informatsioon ja kommunikatsioon (info otsimine, arvutikasutamine suhtlemiseks) kell 13.00 26.mail Tekstitöötlus (Word 2007) kell 10.00 27.mail Blogi ehk veebipäeviku loomine ja kasutamine kell 10.00

Koolitused toimuvad Kaarli rahvamajas

Osalemiseks registreeri end telefonil: 56 60 87 37,

e-posti teel: kristel323@hotmail.com või Kaarli rahvamajas.

Koolitused korraldab Abja Kaugtöökeskus.

Jaak Sõggel oli oma kodukandi kultuurielu suunaja ja kandja. Ta ristis lapsi ja saatis lah-kunuid nende viimsele teekonnale – kalmis-tule. Tihti kutsuti teda mitmesugustele muu-dele tähtpäevadele ja kultuuriüritustele, kus oli vaja pidada päe-vakohane kõne. Neist tähtsaim oli Vabadus-sõjas langenud sõdurite ausamba avamine Kilingi-Nõmmel, kus ta luges ette oma luule-tuse, mis oli pühendatud kodukoha langenud kangelastele.

Jaak Sõggelilt on ilmunud jutte, luuletusi ja sõnumeid ajalehtedes „Sakala”, „Olevik”, „Uus Aeg”, „Eesti Kodu”, „Eesti Postimees” jm. Eraldi raamatutena on ilmunud proosakogud: „Jahiraamat“, „Pühade külaline“, „Mänguaed“, „Elu-toimed“ ning lastenäidendid: „Vanemuise pidu“ ja „Juta unenägu“. Suurem osa neist on ilmunud Auksaares töötamise ajal.

Raske aeg saabus peale sõda, 1945. aastal, kui Jaak Sõggeli poeg arreteeriti ja saadeti Nõukogude võimu poolt Siberisse. Sinna taheti küüditada ka tema minia koos kahe väikese lap-sega, kuid temal õnnestus end ainsa südamele kalli mälestu-sesemega vene ohvitserilt vabaks osta. See kullast mälestusese oli nüüd vene ohvitseri saak ja selle hinnaks oli kolme inimese vabadus.

Nüüd pidi äi aitama minial lapsed suureks kasvatada, samas pidi ta tegema talutööd. Mõne aasta pärast tuli anda talumaad ja loomad tasuta kolhoosi. Tuli nuputada, millest ära elada, samas korjas ta ikka rahvaluulet ja tegi kaastööd muuseumitele edasi. Seda kõike ta ka suutis, sest ta oli väsimatu töömesilane. Lastelastel: Arnoldil ja Salmel olid ja on vanaisast üksnes head mälestused. Arnold on tänaseks surnud, kuid Salme elab Ti-hemetsas ja tema võib oma vanaisast palju muudki huvitavat pajatada, mis ei mahu nende kirjaridade hulka. Salme valis oma vanaisa tee: ta oli eesti keele- ja kirjanduse õpetaja Tihemetsa Tehnikumis.

Oma eluajal jõudis Jaak Sõggel vastu võtta ka kaks suurt tunnustust: 1935 nimetati ta Eesti Rahva Muuseumi aukorres-pondendiks, 1961 pälvis ta eripreemia 70-aastase rahvaluule kogumise eest Kirjandusmuuseumile. Jaak Sõggeli elutöö on imestamapanev: 20 360 lehekülge kaastööd J. Hurdale, 1500 lehekülge M. Eisenile, 100 lehekülge Eesti Rahva Muuseumile, 2000 lehekülge Eesti rahvaluule arhiivile, 40 lehekülge Jaan Jungile ja 100 lehekülge F. Kuhlbarsile. Kokku teeb see aukartust-äratava arvu – 24 100 lehekülge kaastööd. Halliste kihelkonna rahval oleks väga huvitav selle ainulaadse varamuga tutvuda, seda enam, et need kaastööd käsitlevad suures osas Halliste kihelkonda.

Jaak Sõggel suri 8. detsembril 1963 93. eluaastal ja on maetud Saarde kalmistule. Tema kalmuküngas on alati ehitud lilledega, mida ta nii väga armastas.

salme Vainlo,MTÜ Kodukuru

Jaak Sõggel – 140 (2.) Head Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna elanikud

ja ajalehe Lõuna-Mulgimaa lugejad. Alates käesolevast lehe-numbrist tahame teile võimaluste piires tutvustada Kaitseliidu (KL) Sakala maleva Karksi malevkonna tegevust ja meiega seotud isikuid.

KL on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitse organisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhi-seaduslikku korda.

KL liikmeks võetakse laitmatu mineviku ja käitumisega riigitruid, Eesti rahvuslikke aateid, omariiklust ja Eesti põhisea-duslikku korda tunnustavaid isikuid. KL noorliikmeks saab olla vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnustab KL eesmärke. KL eriorganisatsioonid on KL juures tegutsevad Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred.

KL Karksi malevkond taastati 9. veebruaril 1990 20-me-helisena ja on tänaseks kasvanud 380 liikmeni. Malevkonna territoorium on ligemale 1425 km², hõlmates Karksi, Abja, Halliste,Tarvastu ja Paistu valda ning Mõisaküla linna ja osa Viljandi linnast. Kõigi nende omavalitsustega tahamegi edaspidi teha vastastikku kasulikku koostööd.

Karksi malevkonna pealik on leitnant Raivo Asuküla. Ta on sündinud 1948. aastal Ahja vallas Tartumaal talupidajate 5-lapse-lises peres, lõpetanud Rasina põhikooli, Tihemetsa tehnikumi, EELK Usuteaduse Instituudi ja pärast Eesti taasiseseisvumist omandanud Tallinna Ülikoolis koolijuhtimise lisaeriala. Alates 1990. aastast töötas ta kaplanina Viljandi noortevanglas, 1994-1998 koolijuhina.

Kaitseliitu astus Raivo Asuküla 1992. aastal. KL Sakala malevas on kuni käesoleva ajani olnud maleva kaplaniks. Alates 2010. aastast on leitnant Raivo Asuküla Karksi ma-levkonna pealik. Teda on autasustatud muuhulgas KL Tee-netemedali III klassi ja KL Valgeristi teenetemärgiga. 2010. aastal omistati talle Eesti Kaitseväe ohvitseri tseremoniaalmõõk. Malevkonna arengu põhiprioriteetideks peab Raivo Asu-küla liikmete arvu ja nende aktiivsuse tõstmise kõrval koostöö parandamist kohalike omavalitsustega ja KL tegevusest laiemat teavitamist. Soovime selleks talle tervist ja jõudu.

Kõik KLst huvitatud saavad teavet malevkonna pealiku abilt Ants Kalamilt tel 5645 8436 ja KL kodulehelt www.kaitse-liit.ee

ANTs KALAM

Interneti nõuandekeskuses www.vastused.ee saab küsida tasuta ja anonüümselt nõu oma ala asjatundjatelt.Kasulikke nõuandeid leiab ka küsimuste-vastuste lugemisel.

Nõu saab küsida erinevatel teemadel: tööõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, kindlustus, peresuhted, lemmikloomad, dieet, toitumine, kodu ja aed jne.

Julgustame teid oma probleemidele lahendusi otsima!

Asjatundjatelt saab tasuta nõu küsida kodust lahkumata

kl sakala malevkonna karksi malev