Rahandusministeerium
ÖKOÖKOMAKSUREFORMMAKSUREFORMI EESMÄRK JA MEETMEDI EESMÄRK JA MEETMED
Linnade ja valdade päevad * Keskkonnaseminar 16.02.2006Linnade ja valdade päevad * Keskkonnaseminar 16.02.2006Urmas Koidu ja Lauri LelumeesUrmas Koidu ja Lauri Lelumees
Rahandusministeerium
ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI MÕISTE JA EESMÄRKMÕISTE JA EESMÄRK
Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab
maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada
enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad
loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse
tööjõu maksukoormust.
Eelnevast tuleneb maksupoliitika areng tulevikus:
• tööjõumaksude vähendamine
• tarbimis- ja keskkonnamaksude kasv.
Rahandusministeerium
ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMIÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI OLULISEMATEST PÕHIMÕTETESTOLULISEMATEST PÕHIMÕTETEST
Erinevalt mõnedest arvamustest ÖMRi läbiviimisel üldine
maksukoormus ei tõuse.
Valitsusliit on kokku leppinud, et maksukoormus säilib
2003. aasta tasemel, sest ÖMRi kavandamisel tuleb
arvestada ka Maastrichti konvergentsikriteeriumite
täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga).
Rahandusministeerium
MAKSUKOORMUSMAKSUKOORMUS
32,6
33,3 33,3 33,333,232,6
31,930,7
31,7
32,9
34,135,0
33,9
35,436,4
28
30
32
34
36
38
1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008
% SKPst
Rahandusministeerium
Keskkonnamaksud ja tasud ELi riikides (% SKPst) 2003Keskkonnamaksud ja tasud ELi riikides (% SKPst) 2003
0
1
2
3
4
5
DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR
Rahandusministeerium
RIIGIEELARVE UNIVERSAALSUSE RIIGIEELARVE UNIVERSAALSUSE PRINTSIIPPRINTSIIP
Lähtutakse üldjuhul riigieelarve universaalsuse põhimõttest,
mille kohaselt ei seota omavahel kulusid ja tulusid.
Jätkatakse osaliselt keskkonnatasude sihtotstarbelist
suunamist keskkonnainvesteeringuteks ja kütuseaktsiisi
laekumisi kasutatakse teehoiu rahastamiseks.
Rahandusministeerium
ÖKOLOOGILIÖKOLOOGILINNE MAKSUREFORME MAKSUREFORM ON ON JUBA ALANUD!JUBA ALANUD!
ÖMRi üks osa Eestis on tulumaksu järk-järguline
vähendamine, millega on alustatud aastast 2004 vastavalt
tõstes maksuvaba tulu ja vähendades maksumäära.
2004. a 1. maist tõusis märkimisväärselt bensiini ja
diislikütuse aktsiis, aasta hiljem kehtestati aktsiis tahketele
kütustele nagu kivisüsi, pruunsüsi ja koks.
Järjepidevalt on tõusnud ka keskkonnatasud.
Rahandusministeerium
EL AKTSIISI ALAMMÄÄRAD MOOTORIKÜTUSTELE
ENERGIA-TOODE
Aktsiisimäärad Eestis seisuga
01.01.2006
ELi aktsiisi alamäär alates 01.01.2004
BENSIINPLIIVABA
4500 EEK/1000 l.
5620 EEK (359 EUR)/ 1000 l.
Lennuki-bensiin
1120 EEK/ 1000 l.
DIISLI-KÜTUS
3840 EEK/1000 l.
4730 EEK (302 EUR)/1000 l.
(al. 01.01.2010 330 EUR)Eriots-
tarbeline diislikütus
690 EEK/1000 l.
330 EEK (21 EUR)/1000 l.
Vedelgaas
1570 EEK/1000 kg
1960 EEK (125 EUR)/1000 kg
Petrooleum
4730 EEK/1000 l
4730 EEK (302 EUR)/1000 l.
Eestil on bensiini ja diislikütuse aktsiisi-määra tõstmiseks ülemineku-periood 31. detsembrini aastani 2009.
Eestil on bensiini ja diislikütuse aktsiisi-määra tõstmiseks ülemineku-periood 31. detsembrini aastani 2009.
Rahandusministeerium
EL ALAMMÄÄRAD KÜTTEAINENA JA ELEKTRI TOOTMISEKS
Põlevkivi tuleb maksus-tada al. 2013 (2011-50%).
PKÕ ja elekter tuleb maksus-tada aastast 2010.
Põlevkivi tuleb maksus-tada al. 2013 (2011-50%).
PKÕ ja elekter tuleb maksus-tada aastast 2010.
Kütus Aktsiisimäärad Eestis seisuga
01.01.2006
ELi aktsiisi alamäär alates 01.01.2004
äriline mitteäriline
Kerge kütteõli
690 EEK/1000 l.
21 EUR/1000 l.= 330 EEK
21 EUR/1000 l.= 330 EEK
Raske kütteõli
235 EEK/1000
kg
15 EUR/1000 kg= 235 EEK
15 EUR/1000 kg= 235 EEK
Petrool-eum
4730 EEK/1000 l
miinimummäär puudub
miinimummäär puudub
Maagaas
ei maksustata
0.15 EUR/ gigadžaul= 2.35 EEK
0.3 EUR/ gigadžaul= 4.7 EEK
Kivisüsi, pruunsüsi ja koks
4,7 EEK gigadžauli
kohta
0.15 EUR/ gigadžaul= 2.35 EEK
0.3 EUR/ gigadžaul= 4.7 EEK
Elektri-energia
ei maksustata
0.5 EUR/ MWh= 7.8 EEK
1 EUR/ MWh = 15.65 EEK
Rahandusministeerium
LÄHIAASTATE VALIKUD
MAAGAASI JA PÕLEVKIVIKÜTTEÕLI MAKSUSTAMINE AASTAST 2008 ?
Fossiilseid kütuseid tuleks kohelda võrdselt: muud kütteainena kasutatavad fossiilsed kütused, nt kerge
kütteõli, raske kütteõli ja kivisüsi on aktsiisiga maksustatud. Praegune energiatoodete aktsiisiga maksustamise süsteem eelistab põhjendamatult maagaasi ja põlevkivikütteõli teistele fossiilsete kütustele ning on tekitanud seetõttu ebavõrdse
konkurentsiolukorra.
Maagaasi ja PKÕ maksustamisega antakse võimalus taastuvate kütuste laialdasemaks kasutamiseks, mis aitab täita kütuse- ja energiamajanduse arengukavas
püstitatud eesmärke ja toetab ökoloogilise maksureformi läbiviimist.
Rahandusministeerium
ELEKTRIENERGIA MAKSUSTAMINE
AKTSIISIGA
Aktsiis tuleb kehtestada elektrile hiljemalt 2010.
aastast. Eestis on maksustatud elektri
tootmine keskkonnatasudega
(olulisim on CO2 saastetasu), kuid neid ei
saa arvestada aktsiisi hulka.
Keskkonnatasusid makstakse Eestis toodetavalt elektrilt,
aktsiis aga on tarbimismaks.
Rahandusministeerium
ELEKTRI MAKSUSTAMINE AKTSIISIGA
Elektri hinnas moodustavad kõik saastetasud (2005. a) kokku ca 4 senti KWh kohta, mis protsentuaalselt moodustab veidi üle
3% elektri hinnast lõpptarbijale. EL aktsiisi alammäär elektrienergiale on 1,56 senti KWh kohta, seega ca 3 korda
madalam kui saastetasud elektri hinnas.
Kuna eksporditavat elektrit ei saa aktsiisiga maksustada ja imporditavat elektrit ei saa keskkonnatasudega maksustada,
siis tuleks elektrienergia maksustamisel kasutada keskkonnatasude ja aktsiisi kombinatsioone.
Samuti tuleks kaaluda elektrienergiale aktsiisi kehtestamist varem kui aastast 2010 eriti arvestades elektritootmise suurt
keskkonnamõju.