Üleriigiline planeering

Eesti 2030+

Tavo Kikas

Siseministeerium, Planeeringute osakond

23.11.2011

Täna

Trendid ja poliitikad

Üleriigiline planeering

Visioon

Asustus

Transport

Energeetika

Rohevõrk

Elluviimine

Maailma ja Euroopa trendid

Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse

Üleminek teadmispõhisele majandusele

Rahvastiku vananemine

Linnastumine

Ilmastu (kliima) muutumine

Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv

Üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele

„Rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv

Euroopa Liidu poliitikad

Keskkonnapoliitika

Süsihappegaasi emissioonikvootidega kauplemine

Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020

Rohelise taristu strateegia (2012)

Energiapoliitika

Varustuskindlus, ühtne elektri- ja loodusliku gaasi turg, ühtsed energiavõrgud

Madal süsinikuemissioon, energiatõhusus, energiasääst, taastuvenergia osakaalu

suurendamine

Transpordipoliitika

Toimiv, turvaline, konkurentsivõimeline ühtne transpordisüsteem

Kasvuhoonegaase (uued tehnoloogiad, logistika) - 60% aastaks 2050

Põllumajanduspoliitika

Maaelu areng

Keskkonnaeesmärkide integreerimine

Välispoliitika

Suhted kolmandate riikidega

VISIOON

Ruumilise arengu visioon

Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise

elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud

riik. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja

majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt loodus-

lähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik

Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed

linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad,

väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise.

Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis

pakutavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, linlik ja

liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab

võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus

Eesti 2030+ arengueesmärgid

Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil

Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas

Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine;

Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika

Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine;

Liikumisvõimaluste loomine

Head ja mugavad liikumisvõimalused

Siseriiklikud – võimalused

Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime

Varustatus elutähtsate võrkudega

Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem

Korras tehnilised taristud

Kestlik ühistranspordisüsteem

ASUSTUS

Asustuse valdkonna peamised eesmärgid

Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva

mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva

elukeskkonna kujundamine

Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade

kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade

sisemise sidustamise

Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva

elukeskkonna kujundamine

Säilitada olemasolev asustusstruktuur

Head elutingimused

Asulatevahelised horisontaalsed sidemed

Ruumiliste barjääride vähendamine

Parem liikuvus soodustab võrgustumist

Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva

elukeskkonna kujundamine

Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus

Läänemereregioonis

Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö

piirkondliku potentsiaal ärakasutamiseks

Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs

Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis

Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel

asustuse säilitamine

Toimepiirkonnad

Trendid:

Industrialiseerumine ja linnastumine (60-70)

Tertsiariseerumine – teenused vähemalt 70%, suurte

linnade tõus, rahvusvaheline majandus

Glokaliseerumine – teadmispõhine heal asendil

põhinev areng

Liikuvuse kasv – 120000 (2000) – 160000 (2010) +

30%

Erineva suurusega linnapiirkondade gravitatsioon on

erinev

Liikumine elukoha ja tööaja ankurpunktide vahel

Toimepiirkonnad hajalinnastunud ruumis

Tulevik:

Teenuste kontsentreerumine – kasvab ca 10%

Majanduse tertsiariseerumine

Töökohtade vähenemine keskustest väljaspool

Kvalifitseeritum tööjõud on liikuvam, töökohad on

spetsiifilisemad, haridustase tõuseb (kõrgharidus)

I variant:

Kaugus 40 km linnulennult

Eeldatavasti 30 min autosõitu (va linnasõit, ummikud jms)

Keskmine liikumiskiirus 80 km/h

Vähemalt 15% töötajatest võiks tulevikus liikuda areaalides

Linn = linnaregioon (kuni 50% liikumist)

Toime-

piir-

konnad

2030

Toime-

piir-

konnad

2030

Teenuste ja töökohtade kättesaadavus

toimepiirkondades

Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamine:

töö- ja elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja

teenuste järele

Keskuste tugevdamine – töövõimaluste avardamine

(spetsialiseerumine), teenuste kvaliteet

Parem linnapiirkondade ja tagamaa sidustamine –

ühistransport või muud lahendused

Tööjõuareaalide omavaheline sidumine

Linnapiirkonnad – linnaliiklus ja kergliiklusteede võrk

TRANSPORT

Transpordi valdkonna peamised eesmärgid

Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade

kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade

sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike

transpordiliikide abil

Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad

ühendused välismaailmaga

Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide

kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega

Toimepiirkondade ühistranspordikorraldus

Ühistranspordi eelistamine autotranspordile

Regionaalsed reisirongiühendused

Elektriraudtee

Linnadevahelised bussiliinid

Praamiliiklus

Toimepiirkondi kattev bussiliiklus

Bussiliikluse korraldus: liinivõrk, graafikud, piletisüsteem jm

Paindlikud lahendused haja-asustuses

Linnaliiklus ja linnalähine liiklus

Kergliiklus

Aegruumilised vahemaad

1993 2020

Kiired ja mugavad ühendused välismaailmaga

Aeg-ruumiliste vahemaade oluline vähendamine

Kiire, mugav ja sagedane reisirongiliiklus

Rail Baltic kiirraudtee (200 km/h)

Tallinn-Tartu-Koidula(-Pihkva), Tartu-Valga-(Riia), Tallinn-

Narva-(Sankt-Peterburg), Tallinn-Pärnu kuni 160 km/h

Tallinna lennujaam ja selle ligipääsetavus

Teised lennuväljad

Maanteede ohutus (sh TEN-T võrgustik)

Rahvusvaheline reisilaevaühendus Tallinnast

Teised laevaliinid: Pärnu, Kuressaare, Kunda-Kotka, Tartu-

Pihkva

Rongid,

laevad ja

lennukid

Eesti TEN-T põhivõrgustik

Rail Baltic Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi

otsemarsruut (perspektiivne kiirraudtee koridor)

Tallinn-Tartu-Koidula/Luhamaa multimodaalne

transpordikoridor:

Tallinna ja lähipiirkonna TEN-T üldvõrgustiku sadamad,

lennujaam, maantee- ning raudteesõlmed ja –trassid

Tallinn-Tapa-Tartu-Koidula raudteetrass koos Koidula

raudtee-piirijaamaga ning Koidula maantee-piirijaamaga

Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee koos Luhamaa maantee-

piirijaamaga

Paljus veel alles lahtine!

TEN-T

võrgustik

Eestis

Transpordiliikide omavaheline ladus

sidustamine

Ühisveondusterminalid

Tallinn (Ülemiste)

Vanasadama ühendused

Tartus?, Pärnus?, Jõhvis?, mujal?

Kergliiklusteede võrgustik

Sadamate maismaaühendused

jne

ENERGEETIKA

Energeetika valdkonna peamised eesmärgid

Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda

Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmis-

võimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja

kestlikult

Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi

välisühenduste loomise Läänemereregiooni

energiavõrkudega

Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada

taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses ja tagada

energiasäästlike meetmete rakendamine ning

energiatootmise keskkonnamõju vähendamine

Eesti varustatus energiaga ja isevarustusvõime

Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga

(põlevkivi 61%)

Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud

ressursid)

Koostootmisjaamad

Tuulepargid

Salvestusvõimalused, smart-grid

Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal)

Tuumajaam

Soojusenergeetika (kohalik kütus)

Mootorikütused

Energia välisühendused

Energiajulgeolek ja soodsama hinnaga elekter

Ühinemine Kesk-Euroopa sünkroonalaga

Konverterjaamad Venemaa piiril

Alalisvooluühendused Soomega (EstLink 1, EstLink 2),

Lätiga, Rootsiga

Kõrgepingevõrgud kogu riigis

Saarte ringliin

Eesti-Soome maagaasijuhe (BalticConnector)

Energeetika

Suurem taastuvenergia osakaal ja

energiasäästlikud lahendused

Kohalike ja taastuvate ressursside

laiem kasutamine

Päike

Biokütused

Maasoojus

Tuul

Biomass

Energiasääst

Planeerimine

Energiatõhusus

Ühistransport

Kergliiklus

ROHEVÕRK JA MEREALAD

Kaitsealad

(EELIS)

Rohevõrk

maakonna-

planee-

ringutes

Rohevõrgustik ja merealad

Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on

lahendatud maakonnaplaneeringutes ja

üldplaneeringutes

Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad

Roheline taristu

Merealad

Tuuleenergeetika merealadel

Elektrikaablid ja gaasitorud

Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega)

Riigikaitse seisukohalt olulised alad

Eesti

rohevõrk

2030+

ELLUVIIMINE

Planeeringu elluviimine

Tegevuskava

Sisend harukondlikesse arengukavadesse

Olulised arengud on võimalik saavutada ainult

harukondlike poliitikate koordineerimisel ja suunamisel

Sisend uude regionaalarengu strateegiasse

Ülesanded maakonnaplaneeringutele

Suunised maakonna ja kohaliku omavalitsuse

planeeringute koostamiseks

Maakonnaplaneeringute puhul peab teatud juhtudel

olema algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku

seisukohalt olulised asjad), osade puhul jääb initsiatiiv

maavanematele