ESMASPÄEV, 18. OKTOOBER 2010 - European Parliament2010)10-18_E… · A7-0264/2010 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel ebakindlates ... Vananemine ja sellele

ESMASPÄEV, 18. OKTOOBER 2010

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEKpresident

(Istung algas kell 17.05)

1. Istungjärgu jätkamine

President. – Kuulutan 7. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa Parlamendi istungjärgutaasavatuks.

2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

3. Presidentuuri teadaanded

President. – Alustuseks tahaksin teid lühidalt teavitada neljast asjaolust. Ma olin vägarahul, kui sain teada, et Liu Xiaobole on antud Nobeli rahupreemia. See inimõiguste eestvõitleja on ikka veel vangis rahumeelse tegevuse eest sõnavabaduse nimel Hiinas. Mehindame Hiina võimude viimaseid pingutusi vaba maailma poliitiliste, majanduslike jasotsiaalsete standardite saavutamise teel. Neist siiski ei piisa ja seega mitmekordistame omaüleskutseid vabastada vanglast Liu Xiaobo, Sahharovi auhinna võitja Hu Jia ja teisedinimõiguste kaitsjad. Euroopa Parlament on inimõiguste toetamisel võimas tugipunkt.

Teiseks: sellel nädalal korraldab Euroopa Parlament eilse rahvusvahelise vaesuse kaotamisepäevaga seotud ürituste sarja. Paljud meist kannavad vastavat märki. Lisaks sellele teemalepühendatud plenaararuteludele tahaksin teid kutsuda osalema homme kell 14.45 BronisławGeremek Agoraas toimuval tseremoonial, millest võtab osa ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon.

Kolmandaks: täna peame neljandat korda inimkaubandusevastast Euroopa päeva. Mesuhtume sellesse probleemi väga tõsiselt. Peame praegu läbirääkimisi ettepaneku üle võttavastu direktiiv inimolenditega kaubitsemise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta.

Neljandaks ja viimaseks tahaksin teid kutsuda kolmapäeval kell 12 kuulama minuvahekokkuvõtet presidendi ametisoleku aja kohta. Selles teen peamiselt kokkuvõtte EuroopaParlamendi edusammudest ja eriti sellest, mida te selle aja jooksul saavutanud olete, samutiminu isiklikest ettepanekutest ning sellest, kus me oleme ja kus me end muutunud EuroopaLiidus leiame, sellest, millisena paistab välja Euroopa Parlament, ja koostööst teisteinstitutsioonidega. Usun, et teil on õigus saada seda teavet nüüd, kui mu ametiaeg on poolepeal.

4. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine (vt protokoll)

5. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

6. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

7. Petitsioonid (vt protokoll)

8. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vtprotokoll)

1Euroopa Parlamendi aruteludET18-10-2010

9. Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)

10. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vtprotokoll)

11. Tööplaan

President. – Laiali on jagatud päevakorra projekti lõplik versioon, mille koostaspresidentide konverents oma 14. oktoobri 2010 kohtumisel kooskõlas kodukorraartiklitega 130 ja 131. Esitatud on järgmised muudatusettepanekud.

Esmaspäev

Muudatusi ei ole.

Teisipäev

Muudatusi ei ole.

Kolmapäev

Ma olen saanud taotluse Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonilt lükata 2012. aastaosaistungjärkude kalendri üle hääletamine edasi mõnele järgnevale parlamendiosaistungijärgule. Nad tahavad hääletada, kuid hilisemal kuupäeval. Ettepaneku esitabroheliste fraktsiooni esindaja. Kas keegi on valmis sõna võtma?

Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, palunvabandust! Sain just raporti Belgia olukorrast ega saanud päris hästi aru.

Kui ma õigesti aru sain, on jutt 2012. aasta kalendri üle hääletamisest. Austatud president,meie fraktsioonis nagu teisteski arutletakse – ma kordan – 2012. aasta kalendri üle.

Kuna tegemist ei ole õigusakti tekstiga, siis arutelu ja muudatusettepanekuid ei ole. Melihtsalt hääletame kalendri üle. Palume, et see hääletus lükataks ühe osaistungjärgu võrraedasi ja teha see seega järgmisel kuul Strasbourgis, et meil oleks võimalik võtta ühendustteiste fraktsioonidega ja vaadata, ega me ei saaks kalendri ümberkujundamiseks astudaesialgseid samme.

Francesco Enrico Speroni, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud president! See onesimene kord, kui parlament hääletab kalendri üle nii varakult. See ei ole aga kuigi tavatu,sest kalender kajastab tegelikult seda, mida oleme alati teinud; erilisi muutusi ei ole.

Vastupidiselt Daniel Cohn-Benditi öeldule on muudatusettepanekuid võimalik esitada jatõesti – e-kirja järgi – kavatsevad mõned parlamendiliikmed seda teha. Ma ei näe mingitpõhjust hääletusega venitada, sest kui vastab tõele, et kalender hakkab kehtima 2012. aastal,on meil ikkagi volitused ja võimalus seda vajaduse korral muuta.

(Parlament lükkas taotluse tagasi)

Neljapäev

Muudatusi ei ole.

(Tööplaan kehtestati)

12. Euroopa Parlamendi osaistungjärkude ajakava aastal 2012

18-10-2010Euroopa Parlamendi aruteludET2

13. Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse jatöötervishoiu parandamine – Ebakindlates töösuhetes naised (arutelu)

President. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

– Edite Estrela raport A7-0032/2010 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoninimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millegamuudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvatetöötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta(KOM(2008)0637 – C6-0340/2008 – 2008/0193(COD)), ja Britta Thomseni raportA7-0264/2010 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel ebakindlatestöösuhetes naiste kohta (2010/2018(INI)).

Edite Estrela, raportöör. – (PT) Tahaksin kõigepealt tänada variraportööri ning tööhõive-ja sotsiaalkomisjoni arvamuse raportööri koostöö eest ja koos saavutatud tulemuse eest!Tänusõnad kuuluvad ka paljudele valitsusvälistele organisatsioonidele ja liitudele ningasjatundjatele, kes osalesid finantsmõju uuringu esitamise töökojas, naiste ja soolisevõrdõiguslikkuse komisjoni ja minu fraktsiooni sekretariaatidele, Euroopa Parlamendipoliitikaosakonnale ja minu assistentidele. Kõik nad olid väsimatud ja näitasid ülesprofessionaalsust ja suurt võimekust.

Käsitletav direktiiv on juba 18 aastat vana ja iganenud. Selle läbivaatamine on olud pikkja probleemiderohke protsess. Parlamendil on nüüd aeg viitmata otsustada vastata Euroopaperede ootustele ja vajadustele.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vastu võetud ettepanekud tagavadõigusliku aluse laiendamisest tuleneva kaksikeesmärgi: rasedate, hiljuti sünnitanud jarinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamine ning soolisevõrdõiguslikkuse edendamine ning töö- ja pereelu ühitamine. Samal ajal aitab see peatadaviimaste aastakümnete demograafilise languse.

100 aastat tagasi moodustas Euroopa elanikkond 15% maailma rahvastikust. Arvatakse,et 2050. aastaks ei ole see rohkem kui 5%. Vananemine ja sellele järgnev aktiivseelanikkonna vähenemine õõnestavad sotsiaalkindlustussüsteemide ja majanduskasvujätkusuutlikkust. Seega ei tohi emadusse suhtuda kui haigusesse või majanduslikkukoormasse, vaid pigem kui ühiskonna teenimisse.

Rasedus- ja sünnituspuhkus 27 liikmesriigis varieerub 14 ja 52 nädala vahel ning kapuhkusetasu on väga erinev, kusjuures 13 riigis makstakse 100% töötasust. Ma saan aru,et praegune majanduskliima ei soodusta sotsiaalkulude tõstmist, kuid tegemist on heainvesteeringuga meie ühisesse tulevikku ja see ei ole nii kulukas, nagu mõned väidavad.Finantsmõju uuringus järeldatakse, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniettepaneku kulud kaetakse täielikult, kui see aitab tõsta naiste tööturul osalemist vaid 1%.Need on tasakaalustatud ja teostatavad ettepanekud, mis on kooskõlas RahvusvaheliseTööorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustega.

20 nädalat on piisav aeg, et naine saaks sünnitusest kosuda, ergutada rinnaga toitmist ningvõimaldada kindlate sidemete tekkimist ema ja lapse vahel. Pikem periood võib mõjutadanaiste tööturule tagasi integreerimist. 100% maksmine töötasust on õiglane, sest peresidei tohiks rahaliselt karistada soovitud laste saamise eest ning pealegi vajab Euroopa lapsi,et leida lahendus demograafilisele katsumusele.


Õigust isapuhkusele tunnustatakse juba 19 liikmesriigis, kusjuures isadele makstakse 80%või 100% keskmisest töötasust. Isa kaasamine lapse ellu aitab kaasa tervele füüsilisele japsühholoogilisele arengule. See on isade ja laste õigus.

Kogu protsessi kestel olen väljendanud oma täielikku avatust laialdasema konsensusesaavutamiseks ning loodan, et need, kes hoolivad naiste, perede ja laste heaolust, toetavadraportit. Arvestades Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, ei ole põhjendatud, et pärast2020. aastat ei ole rasedus- ja sünnituspuhkus 20 nädalat, mille eest täielikult tasustatakse.Ma kutsun seega teid tungivalt toetama muudatusettepanekuid nr 126, 127 ja 128. Samalpõhjusel ei saa ma toetada muudatusettepanekuid, millega skandaalselt soovitaksevähendada perede õigusi.

Britta Thomsen, raportöör. – (DA) Austatud president! Me arutame täna naistetöötingimusi, sest naised ja mehed kogevad tööturul erinevaid tingimusi. Naised jäävadmeestest kaugele maha, kui jutt on palkadest, pensionitest, tippametitest ja juhikohtadest.Peame seega rohkem kui kunagi varem alustama ELis tööga, mis parandab naiste olukordatööturul, nii et saaksime Euroopa viia Lissaboni lepinguga rohkem kooskõlla. Peametagama, et naistele – olgu nad siis Portugalist või Poolast, Belgiast või Bulgaariast – tagataksetööturul võrdsus.

Uus ja ajakohane ELi õigusakt rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta on suur ning tähtis sammtäieliku võrdsuse suunas. On palju häid põhjuseid, miks meil peaks Euroopas olema uusõigusakt rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta. Esiteks ja kõigepealt on oht, et varsti seisabEL silmitsi demograafilise kriisiga – kriisiga, mis võib olla vähemalt sama tõsine kuimajanduskriis, milles me ikka oleme. ELis naised lihtsalt ei sünnita piisavalt lapsi. Kuitahame tulevikus säilitada oma konkurentsivõime ja luua kasvu, mis on vajalik meie heaolutaseme säilitamiseks, peab ELis sündima rohkem lapsi. Vajame seega rasedus- jasünnituspuhkuse seadust, mis motiveerib peresid lapsi saama.

Tõhusa siseturu loomiseks on hädavajalik rasedus- ja sünnituspuhkuse ühine kõrge standard.Siseturg ei tohiks tähendada ainult odavat kaupa – täpselt sama tähtis on tagada töötajatelekõrged sotsiaalsed standardid. Meil ei tohi olla kardinaalselt erinevaid konkurentsitingimusi,kus võib osutuda kasulikuks alandada tingimusi naistele, kellest saavad siis sotsiaalsedumpingu ohvrid.

Ka isadel peab olema õigus täielikult tasustatud kahenädalasele isapuhkusele. Kui tahameluua meesteja naistevahelist võrdsust, siis peame aru saama, et ka mehed mängivadisapuhkuse puhul olulist rolli. Sellel on soodne mõju võrdsusele, lastele ja – mittevähemtähtsana – isadele endile.

Kuuleme kutseorganisatsioonide lobistidelt, et seda teha on hullumeelsus ja et me ei saaendale lubada paremat rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni. Julgen väita, et tõde onvastupidine. Me ei saa endale lubada mitte tagada, et meil on uus ajakohane rasedus- jasünnituspuhkuse õigusakt. See on ELi naiste ja laste tervise ja ohutuse küsimus, mistõttuei saa sellega mängida.

Peame suurendama naiste tööturul osalemist kogu ELis. ELi 2020. aasta strateegia eesmärkon saada 75% naistest tööturule. Kuna teame, et praegu töötab ainult 60% naistest, siis onsee paras proovikivi. Peame siiski edu saavutama ja ei ole kahtlust, et head lastehooldusasutused on tee edasi. Teine ning võrdselt tähtis ettepanek on aga rasedus- jasünnituspuhkuse ajal täies ulatuses palga säilitamine. Ainult naistevastast diskrimineerimistennetades saame tööturule rohkem naisi.


Veel üks tähtis samm suurema võrdsuse suunas tööturul on raport ebakindlates töösuhetesnaiste kohta, mille raportöör ma olin. Kahjuks on olukord selline, et naised on sellisteltöökohtadel märkimisväärselt üleesindatud. Erakodudes töötavatel naistel on eritiebakindlad töösuhted, mida iseloomustab muu seas vähene või üldse puuduv töökohasäilimise turvalisus, sotsiaalkindlustuse puudumine, diskrimineerimise suur oht ja viletstöökeskkond. Me ei tohi lasta naistel nii viletsates tingimustes töötada. EL peaks seetõttutoetama liikmesriike, et oleks võimalik asendada ebakindlad töösuhted korralike töökohtadeja normaalsete töötingimustega. Me oleme need haavatavas olukorras olevad naised kauaaega ilma tähelepanuta jätnud ja loodan, et komisjon suhtub raportisse tõsiselt ja aitabhoolt kanda ELi kõige haavatavamas olukorras kodanike eest.

Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident . – Austatud president! Ma olen väga rõõmus, etsaan asendada asepresidenti Redingit tänases väga olulises arutelus, sest arutame kahteväga päevakajalist raportit, mis on põhiõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse keskmes. Matahan komisjoni nimel soojalt tänada kahte raportööri, Britta Thomsenit ja Edite Estrelat,kes mõlemad on ära teinud tohutu töö.

Need kaks raportit käsitlevad naiste sageli probleemset olukorda ELi tööturul. Naiste osaluson ülimalt oluline, kui tahame 2020. aastaks saavutada oma kaugeleulatuva eesmärgi:75% tööhõive, kuid seda ei saa teha ilma naistöötajate põhiõiguste tagamiseta. Sedaarutamegi täna.

Lubage mul alustada ebakindlates töösuhetes naistöötajatest. Me oleme viimastel aastatelsaavutanud suuri edusamme naiste tööturule integreerimisega. Nagu teame, on naistelmeestega võrreldes ebakindlamad töösuhted. Teatavad naiste tehtavad ebakindlatetöösuhetega tööd, nagu tasu eest töötavad koduabilised ja hooldajad, ei ole tööturul lihtsaltnähtavad. Kui naistel ei ole normaalset tööd, ei saa nad nautida majanduslikku sõltumatust– mis on oma elu üle otsustamise eeltingimus.

Peame leidma lahendused sellele, miks naistel on suurema tõenäosusega ebakindlatetöösuhetega ametid: stereotüübid, pere ja majapidamisega seotud kohustuste ebavõrdnejaotumine ning naiste domineeritud ametite alaväärtustamine. Me peame ka tagama, etkasvav sisserändajatest naiste tööjõud, mida sageli kasutatakse ära nn hallis majanduses,integreeritakse tööturule. Meie uues võrdsuse strateegias on kõik need küsimused käsitlemistleidnud ja peame kasutusele võtma kõik olemasolevad vahendid, et nende rakendamisegaedusamme teha.

Kui lubate, siis lisan paar märkust rasedate töötajate direktiivi kohta.

On üsna selge, et ema ja lapse tervise ja ohutuse tagamiseks on kriitilise tähtsusegatõhusamad rasedus- ja sünnituspuhkuse normid, kuid ka naiste suurenev osalemine tööturul,muutuvad peremudelid ja demograafilise survega tegelemine.

Komisjoni ettepaneku põhipunktide seas on rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamineneli nädalat, et saavutada kooskõla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitustega;suurema toetuse andmise julgustamine; suurem paindlikkus võimaldada naistel töötada,kuni sünnituseni on jäänud vähe aega; ja õigus nõuda paindlikku tööaega.

Sellega tahab komisjon kaitsta naiste tööõigusi, anda naistele piisavalt aega sünnitusestkosuda ja lapsega side luua ning võimaldada naistel olla rasedus- ja sünnituspuhkuse ajalrahaliselt kindlustatud.


Tahaksin seetõttu tunnustada Edite Estrelat tema töö eest selle tervikliku raportiga, mistäiendab komisjoni esialgset ettepanekut mitmel moel.

Esiteks nõustub komisjon täielikult rõhuasetusega isade rollile. Varem sellel aastal vastuvõetud uue direktiiviga lapsehoolduspuhkuse tugevdamine on tähtis samm edasi.Lapsehoolduspuhkuse kasutuselevõtt rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivis ei ole siiskikooskõlas meie üldise eesmärgiga ega ka õigusliku alusega, millel ettepanek põhineb.Ettepanek põhineb rasedate naiste tervist ja ohutust töökohal käsitleval artiklil 153 jaartiklil 157, mis lubab ELil sekkuda meeste ja naiste võrdse tasu valdkonnas.

Olles seda öelnud, tahaksin toonitada, et komisjon kaalub seda küsimust edaspidi. Hetkelteostab komisjon põhjalikku selleteemalist kulu-tulu-uuringut, arvestades võimalikkueritööd selles valdkonnas. Sarnaselt ei saa komisjon nõustuda naise õiguse keelduda öötööstnõrgendamisega.

Mis puutub puhkuse pikkusesse ja naiste sellel perioodil saadavasse tasusse, tahan öeldajärgmist. Asepresident Reding on viimastel kuudel kohtunud paljude ministritega ja nadon selgitanud, et riigisisene puhkusesüsteem toimib hästi ning praeguseid finantspiiranguidarvestades ei ole võimalik suurendada puhkuse pikkust ega tasu, kuid komisjon tegi selgeks,et ei ole valmis vähendama selle ettepaneku kaugeleulatuvust.

Nii see on ja ma tahaksin rõhutada, et komisjoni eesmärk on kehtestada minimaalne kaitse,milles võetakse arvesse erinevaid ühitamise ja perega seotud puhkuse mudeleidliikmesriikides. Komisjon usub, et tema ettepanek on hea alus parlamendi ja nõukogukokkuleppele. Komisjon tahab ühtlasi tänada parlamenti mitmete sellistemuudatusettepanekute esitlemise eest, mis tõhustavad või selgitavad ettepanekuid.

Kokkuvõttes peaks ettepaneku eesmärk olema tõhustada naiste tervist ja ohutust,suurendada nende tööleidmise väljavaateid ning aidata leida lahendus demograafiliselevananemisele. Ma ootan teie toetust ja ettepanekuid nende mõlema väga tähtsa küsimusekohta.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLIasepresident

Rovana Plumb, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse raportöör. – (RO) Lugupeetudvolinik! Head kolleegid! Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse raportöörina soovinteile öelda, et meie kavatsus oli aidata raportis sätestatud paranduste abil kaasa meetmetele,mis võimaldavad saavutada tööhõivemäära suurendamise ning tervise ja ohutuse tingimustetööl parandamise eesmärgile.

Rääkides aga ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidest, peame mõtlema inimestele ja seadmanad esikohale – selles kontekstis mõeldakse naisi. Uus käsitusviis, mille võtame vastu, onsee, et emaduse eest karistamine tuleb lõpetada, eriti arvestades sündivuse langust jamainimata elanikkonna vananemist ja vaesumist, mis tekitab pakilise probleemisotsiaalkindlustusskeemide jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Kõigi meie esitatud meetmetega kaitstakse naisi tööl nii raseduse ajal kui ka pärast sünnitust.Raportis esitatud meetmed on ka investeering Euroopa tulevikku. Me tahame garanteeritudtäielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust. Mõelgem vajadusele lõpetada EuroopaLiidus 21. sajandil emaduse eest karistamine ning tagada, et naised saaksid kasutadanormaalse töökoha väärilisi tingimusi!


Thomas Händel, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse raportöör. – (DE) Austatud juhataja!Head kolleegid! Kahtlemata oleme teinud viimastel aastatel meeste ja naiste võrdsuseküsimuses edusamme, kuid siiski on palju naisi, kes on sunnitud tegema madalalttasustatavat tööd. See ei käi ainult tööde kohta, mida traditsiooniliselt tehakse perekonnas.Viimastel aastatel toimunud dereguleerimise tulemus on sageli tööl selline, et kohustusliksotsiaalkindlustus asendatakse töötingimustega, mis on ebatüüpilised ja ebakindlad. Seeon tabanud eriti just naisi. 2000.–2010. aasta Euroopa tööhõivetrend on selline, et 60%uutest ebakindlatest ja ebatüüpilistest tööliikidest – põhimõtteliselt kaks kolmandikku –on naiste kanda. Sageli takistatakse naistel demokraatlikku osalemist organisatsioonides,kuna nad on tööl poole kohaga ja nende töösuhted on ebakindlad. Ometigi on naisedpraegu palju pühendunumad ja parema väljaõppega kui mis tahes eelmises põlvkonnas.Sellegipoolest teenivad nad keskmiselt 25% vähem kui mehed.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on küsimust aktiivselt uurinud ja välja töötanud headettepanekud naiste tööhõive kohta: kaasatus sotsiaalkindlustussüsteemidesse vaatamatatööseisundile; lastehooldusasutuste rajamine; pensionide ja sotsiaalsüsteemide iseseisvaeluga kooskõlla viimine; töö korraldamine nn heade tööpõhimõtete kohaselt. Kõike sedasisaldab raport ebakindlates töösuhetes naiste kohta. Tööhõivekomisjon on selle töötulemustega rahul ja kutsub täiskogu tungivalt üles hääletama esitatud raporti poolt.

Anna Záborská, fraktsiooni PPE nimel. − (SK) Raport on juba teine katse sõnastadaparlamendi seisukoht emade miinimumkaitse standardite kohta Euroopas.

Peaaegu kõigi seitsme fraktsiooni 27 delegatsiooni arvamused on erinevad. See käibühevõrra ka minu enda kristlike demokraatide fraktsiooni kohta. Kuni tänaseni ei tea paljudEuroopa Parlamendi liikmed, millised on hääletuse tagajärjed nende riigisiseselemajandusele, kuna eespool mainitud uuringus arvestati ainult kümmet liikmesriiki. Maolen poliitikas olnud 20 aastat ja nii keerulist olukorda on tulnud ette väga harva. Inimelusaab alguse ema kehas ja seetõttu peame kaitsma ema tervist nii enne kui ka pärast sünnitust.Ema kaitsmine kui sotsiaalkulutuslik tegur ei tohiks saada takistuseks tema töötamisele.Ema ei tohi vastanduda naistöötajale. Kui soovitame noortele haritud naistele, et nadpeaksid lapsi sünnitama, kuid samal ajal keeldume tunnustamast nende emadust ja ei annaneile võimalust hoolitseda oma laste eest, ei suuda me kunagi demograafilisi arenguidtagasi pöörata.

Ema kaitsmist tuleb kaaluda seoses hoolitseva isa, perekonna loomuliku raamistiku ningemaarmastuse vajadusega vastsündinu vastu. Lapsed on midagi enamat kui tulevasedmaksumaksjad. Ma isiklikult nõustun raportis esitatud maksimaalsete nõuetega. Samalajal toetan ma sätteid, millega toetatakse emade taasintegreerimist, kui nad peaksidotsustama tööturule naasta. Emade kaitsest on paraku keeruline rääkida koos võrdsetevõimalustega. Isiklikult eelistaksin, kui komisjon esitaks ettepaneku, milles rasedusse,sünnitusse ja järgnevasse tervishoidu suhtutakse terviklikult. Direktiiv võib olla jõus kaksaastakümmet; praegu oleme alles pika ja keerulise otsustamisprotsessi alguses. Ma küsin,kas kavatseme hinnata tuleviku sotsiaalset ja majanduslikku arengut üksnes meie praegusefinantsolukorra põhjal. Kõik see on täna kaalul.

Marc Tarabella, fraktsiooni S&D nimel. − (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik!Head kolleegid! Ehkki volinik võttis sõna Viviane Redingi ja komisjoni nimel, et väljendadakomisjoni kõhklusi isapuhkuse teksti lisamise kohta, tahaksin eelkõige täna võtta sõnakõigi Euroopa isade nimel, kellel siiani puudub õigus isapuhkusele.


Loodus ei ole andnud meile õigust sünnitada lapsi, kuid kas ühiskond võib meilt ära võttaõiguse jagada oma laste elu esimesi hetki? Ärgem unustagem, et ka isad on lapsevanemad!Ühiskond peab võimaldama meil oma poegi ja tütreid parimal võimalikul moel kasvatada,et saaksime nendega alates nende sünnist vormida erilise sideme.

Seepärast kutsun kaasparlamendiliikmeid hääletama ülekaalukalt Euroopa Liiduskahenädalase täielikult tasustatud isapuhkuse kasutuselevõtu poolt. Kui ma kord juba sellelteemal räägin, siis kutsun Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles meid toetama − ja ma kordan:kuidas saate olla meie palve vastu kehtestada Euroopa tasandil isade jaoks uus õigus?

Ma kutsun ka kõiki oma kaasparlamendiliikmeid toetama täies ulatuses Estrela raportit.Mis puutub nendesse, kes tuginevad majanduskriisile kui argumendile, miks keelata naistelevastuvõetavam rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus ning − enamgi veel − piisav tasu jameestele isapuhkus, siis küsin ma neilt otse: miks taganete majanduskriisi ajal alatisotsiaalõigustikust?

Kas te ei mõista, et kõik majanduskulud tasub ära naiste suurem osalemine tööturul,diskrimineerimise vähenemine, sooline võrdõiguslikkus, parem töö ja eraelu tasakaal ningseega pikas perspektiivis majanduskasu?

Viimaseks kordan neile, kes soovivad ohverdada isad ja emad majanduskriisi altarile, et:me ei saa põhiõiguste puhul lühimat teed kasutada. See võitlus on ka humaansemaühiskonna eest ja kriisi ajal on perekond aina enam meie viimane tugipunkt eluraskustevastu.

Siiri Oviir, fraktsiooni ALDE nimel. – (ET) Lugupeetud kolleegid, lugupeetud volinik!Euroopa Parlament on aastate vältel järjekindlalt taotlenud rasedate töötajate kaitse jasünnituspuhkuse andmisega seotud kehtivate õigusaktide ajakohastamist. Nimelt kehtibseda valdkonda käsitlev direktiiv juba 18 aastat. Euroopa demograafiline tulevik ei olerõõmustav ja arutades nimetatud olukorda, võtsime siin saalis juba 2008. aastal vasturesolutsiooni, mis kutsus võtma meetmeid seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuse jakaitsega, olles veendunud, et asjakohase poliitikaga on võimalik mõjutada sündivusekõverat, luues materiaalselt ja psühholoogiliselt soodsa keskkonna perekonna jaoks.

Euroopa Liidu toimimise leping annab meile siin parlamendis õigusliku aluse arutatavadirektiivi vastuvõtmiseks. Me oleme palju rääkinud meeste ja naiste võrdsetest võimalustest,võrdsetest õigustest tööturul ja on selge, et pikem sünnituspuhkus – ja ka isapuhkussealhulgas – loob selleks parema aluse. On fakt, et rasedus ja sünnitus on koormus naiseorganismile. Direktiiv ongi suunatud naise tervise kaitsele. Seetõttu on olulinepuhkuseperiood, mis võimaldaks tervise taastumist ja mitte ainult seda, vaid võimaldakska lapse tervise ja arengu nimel emal last rinnaga toita.

Mõni sõna isapuhkusest. Kes siis veel kui mitte lapse isa peaks olema sel ajal vastsünnitanuletoeks. Toetan isapuhkuse sisseviimist, tasustades selle puhkuse analoogselt emapuhkusega.Meie kodanikud heidavad meile tihti ette, et Euroopa Liidu õigusloome on keeruline, kasme ei saa sellest aru. Ärgem siis tehkem olukorda veelgi keerulisemaks, vaid lisagem puhkus,mis käsitleb sama ajaperioodi kui sünnituspuhkus, reguleeritavasse direktiivi. Kulu – olememajanduskriisis või õigemini küll sellest väljumas, kuid see ei ole põhjus, miks me täna niikiivalt ei taha tasustada sünnituspuhkust nii, nagu see oleks 21. sajandile kohane. Analüüsnäitas, et meil on vaja ainult 1% võrra tõsta naiste tööhõivet ja kuludega ollakse tasakaalus.

Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Praegu eiole hea aeg emaduseks, veel vähem isaduseks.


Seda seetõttu, et mõned poliitilised jõud ja ärirühmitused on ikka veel kinni vanamoelisesarusaamas, et lastesaamine on üksnes naiste asi.

Nojah, head kolleegid, nii see ei ole! Mitte kuidagi! See on sotsiaalne vastutus, mida tulekskogu ühiskonnal ühiselt kanda. See on see, millest täna räägime. See on see, mida arutame:kes peab kandma lastesaamise vastutuse ja kulud? Nendest lastest peab saama ka meietulevik.

On ilmselge, et ainult naised saavad rasestuda ja sünnitada. Mitte keegi ei vaidle sellelevastu. Me räägime siin sellest, et naised on ainsad, kes peavad kandma neile tööelus tekkinudkulu ja võtma vastutuse eraelus.

Eelmise parlamendikoosseisu ametiaja lõpus oli meil võimalik teha selles küsimuses Euroopatasandil tohutu hüpe edasi ja me ei saanud seda teha, sest suur osa täiskogust − kõigekonservatiivsem osa täiskogust: Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonija Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni rühmitused, mõned, kuid mittekõik delegatsioonid takistasid seda. See takistas seda, et emadel oleks täna rohkem õigusi.Me ei tohi seda unustada.

See, mis meile täna on esitatud, on uus võimalus parandada osa probleemist. Naiste õigusteja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis juba vastu võetud Estrela raport on hea võimaluskompromissiks ja konsensuseks ning usun, et me peaksime kolmapäevasel hääletusel sedatoetama.

Selles antakse Euroopa töötavatele rasedatele rohkem õigusi, tagatakse nende palga säilimineja kohustatakse ühtlasi isasid võtma oma osa vastutusest ning ka tagatakse, et ühest EuroopaLiidu riigist teise liikudes ei kaota rasedad oma õigusi. See kõik on tähtis ja me ei tohiksmitte mingil tingimusel seda unustada.

Kui jätame kolmapäevasel hääletusel välja mõned neist põhjapaneva tähtsusega punktidest,siis arvan, et nii meil kui ka Euroopa lapsevanematel peab olema selge, et see ei juhtunudjuhuslikult ning et majanduskriisi argumenti ei saa kasutada niivõrd olulises kontekstis.

Kriis on ilmselgelt olemas ja me peame selle eest vastutuse võtma. Emad aga ei pea selleeest vastutama. See on arusaadav, kui mõistame, et me ei räägi mitte kulust, vaidinvesteeringust. Tegemist on investeeringuga tulevikku ja märksa tervemasse ühiskonda.

See on arutelu, mis meil on kolmapäevase hääletuse ajal. Ma pooldan Estrela raportitoetamist ja seda, et enamik täiskogust teeks täpselt sama, sest kui seda ei tehta, seame ohtumitte ainult töötavate emade tervise, vaid ka heaoluriigi, mille saavutamiseks olemeEuroopas nii kaua tööd teinud.

Marina Yannakoudakis, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Üks tuntud ärimeesütles kunagi, et kui võrdsuse reguleerimisega liiga kaugele minnakse, siis tegelikult naisteväljavaated tööd leida vähenevad.

Äriühingutel ei lubata naistelt küsida, kas nad kavatsevad lapsi saada, nii et asi on lihtne:neid lihtsalt ei võeta tööle. Ja kahjuks on see selles raportis sisalduva täies ulatuses säilitatavatöötasuga kohustusliku rasedus- ja sünnituspuhkuse sünge reaalsus.

Lisage sellele majanduslikud mõjud VKEdele − 2,6 miljardit naela Ühendkuningriigis,1,7 miljardit eurot Saksamaal − ja see raport on tänases majanduskliimas kindlasti ohtlik.


Kui rasedus- ja sünnituspuhkuse aegset tasu käsitlev klausel välja jätta, siis oleks raportilhoopis teistsugune mõju. Raportis keskendutaks esialgsele ülesandele, milleks on rasedateja hiljuti sünnitanud töötajate tervis ja ohutus.

Ma palun kolleegidel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist naastapõhitõdede juurde ja teha seda, mis on naiste suhtes õige. Naistel peab olema võimalikvalida. Neil peavad olema vahendid valikute tegemiseks. Tööandjatel peab olema võimaliktoetada naisi, ilma et see tähendaks seda, et nad ei ole enam majanduslikult elujõulised.Liikmesriigid peavad ühtlasi tugevdama oma majandust, millega nad loovad võimalusi.

ECR esitas muudatusettepaneku, milles käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkusekskohustusliku töötasu täieliku säilitamisega seotud paljusid küsimusi, ning ma palunkolleegidel seda muudatusettepanekut toetada ning muuta see raport teostatavaks.

EL ei ole loodud selle jaoks, et see saaks oma poliitikaga inimestega manipuleerida. Naiivneon mõte, et tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkus paneb naised lapsi saama. Lapsed oneluks ajaks. Kulud on eluks ajaks. Nii et palun ärge öelge mulle, et andes 20 nädalat palgatäieliku säilimisega rasedus- ja sünnituspuhkust, suurendame elanikkonda.

Raportis on palju nõrku kohti. ECR palutud mõjuhinnang tõestas seda. Küsimus on nüüdselles, kas tõhustame seda praeguses faasis või saadame selle tagasi koostajatele.

Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (SV) Arutelus, mis käsitleb rasedus-ja sünnituspuhkuse direktiivi ning omaalgatuslikku raportit ebakindlas töösuhetes naistekohta, puudutatakse kõige tähtsamat põhjust, et edendada kõigis töökohtades võrdsust.Naiste võimalused ja eeltingimused pidada end üleval moodustab võrdsuse aluse kõigispoliitikavaldkondades. Saabuval kolmapäeval saame anda naistele võimaluse täielikulttööturul osaleda.

Kahetsen asjaolu, et 2010. aastal räägime ikka veel rasedus- ja sünnituspuhkusest, mittelapsehoolduspuhkusest. Minu jaoks on ilmne, et lastel on õigus mõlemale vanemale, jama arvan, et peaksime antud juhul heitma pilgu ka lapse õiguste konventsioonile. Mearutame ema ja isa õigusi, kuid peame arutama ka lapse õigust − tingimusteta õigust − luualähedased suhted mõlema vanemaga.

Me oleme rääkinud valjult selle puhkusega seotud kuludest ja teinud seda hoopis teistsuguseltoonil, kui siis, kui arutasime miljonite eurode eraldamist muu hulgas pankade jaautotööstuse toetuseks. Ma küsin mõnikord endalt, kas kuludega on lihtsam leppidatraditsioonilistes meeste valdkondades kui võrdsuse ja lapse õigusega omada mõlematvanemat seotud küsimustes.

Ma arvan ka, et kulusid on arutatud, võtmata arvesse kasu, mida see ettepanek toob niiüksikisikule kui ka sotsiomajanduslike tingimuste mõttes. Paljud on rääkinuddemograafilisest tulevikust; sellest, et sünnib liiga vähe lapsi. Praegu on meil aga võimaluspüüda tagada, et on võimalik saada rohkem lapsi.

Toetan koos Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolseteliitfraktsiooniga Edite Estrela ja Britta Thomseni ettepanekuid, mille üle hääletasime naisteõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis, kus me suurendasime võimalusi.

Ma näen siiski mitmeid probleeme nende liikmesriikide jaoks, kus praegu on oluliseltparemad lapsehoolduspuhkuse tingimused. Tahaksin, et see akt annaks õigusi, mitte eipaneks ühele lapsevanemale kohustuse. Sooviksin ka seda, et lapse õiguste konventsioonja lapse õigus mõlemale vanemale oleksid märksa silmanähtavamad.


Probleeme on ka tasustamismääradega teatavates liikmesriikides. Keegi mainis arutelukäigus, et tööandjad pärivad lapsesaamiseas naistelt, kas nad kavatsevad saada lapsi. Loodanseetõttu, et tulevikus, väga varsti esitame sama küsimuse isadele, sest lapsed − veel kord −on mõlema lapsevanema mure. Me peame sellesse väga tõsiselt suhtuma.

Mara Bizzotto, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Teenaistesõbraliku Euroopani on ikka veel pikk ja vaevaline. Statistika on üsna selge: tööturguon tabanud globaalne kriis, mis on pannud naiste tööhõive – mis langes 2008. aastal veel0,7 protsendipunkti – raske katsumuse ette. Vaatamata provokatsioonidele, mis toidavadvõrdsete võimaluste ja tööhõivega küsimuses korrapäraselt europropagandat, mille toetuson hääbumas, ei ole siiani võetud konkreetseid meetmeid, et tagada naistele tõelineeneseteostus nii töötajate kui ka naistena.

Tuleviku Euroopa peab põhjalikult läbi mõtlema oma heaolumudeli, mitte lihtsalt aeg-ajaltn-ö silti vahetama. Direktiiv, millega kohandatakse Euroopas rasedus- ja sünnituspuhkuseinstituuti, on seega hea, kuid otsus samas raportis käsitleda põgusalt täiendavat ja samatähtsat isapuhkuse küsimust ei vii kuhugi.

Naiste suurem integreerimine ei ole üksnes moraalne väärtus, vaid ka strateegiline eesmärkpaljuräägitud Euroopa sotsiaalse jätkusuutlikkuse säilitamiseks, mis tulemuste puudumiselmind ikka veel ei veena.

Edit Bauer (PPE). − (HU) Rasedus- ja sünnituspuhkuse ettepanek on loomupäraselttervise ja ohutusega seotud norm ning peamine põhjus, miks 1992. aasta direktiivi tulebemade elutingimuste seisukohalt muuta, on see, et 2000. aastal võttis RahvusvahelineTööorganisatsioon vastu rahvusvahelise konventsiooni, milles kehtestas rasedus- jasünnituspuhkuse minimaalseks pikkuseks 18 nädalat. Vahepeal oleme olnud tunnistajaksniivõrd mitmekesisele arengule − rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuse, toetuste rahastamiseja määra osas − eri tervishoiusüsteemides rasedus- ja sünnituspuhkuse ninglapsehoolduspuhkuse kombineerimise tõttu, et praegu ei ole praktiliselt ühist nimetajatvõimalik leida. Hoolimata meie kõigi − oleme siin täiskogul paremal või vasakul pool −headest kavatsustest, ei suuda me vastu võtta otsust, millesse iga liikmesriik pooldavaltsuhtuks ja mille see heaks kiidaks.

Hea lahendus oleks olnud jääda ettepanekus tervise ja ohutuse pinnale ning tugevdadavõrdseid võimalusi erinevas normis. Kui esitasin täiskogule raporti sugudevahelisepalgaerinevuse kohta, osutasin pärast esimese lapse sündi tööturule naasvate emadeebasoodsale olukorrale. Seega on olemas ka võrdsete võimalustega seotud probleemid jame peame selle küsimuse lahendama. Seni aga, kui isa ja ema ei saa täita sünnitamise puhulsama ülesannet, st isa ei saa sünnitada, peame arvatavasti lahendama võrdsete võimalusteküsimuse muudes valdkonnas. Võrdsete võimaluste küsimus tuleb lahendada ja me peameka selles tegema edusamme, kuid mitte praeguses direktiivis. Me oleme käest lasknudvõimaluse ajakohastada rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkusekombinatsiooni.

Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma usun, et parlamendilon täna suurepärane võimalus korrata, et emadus on sotsiaalne väärtus, et ema ja lapsetervise kaitsmist on vaja tõhustada, et naistöötajat ei tohi töö saamisel ja selle säilitamiseldiskrimineerida põhjusel, et ta on ema, ja et lapsehooldust tuleks jagada isaga.

Praegusele kriisile vaatamata − nagu seda juba rõhutati − peame täheldama sama, midakõige eesrindlikumad majandusteadlased: tehtud mõjuuuring näitab vajadust


kaugemaleulatuvama ja terviklikuma käsitluse järele. Tänased kulud, mida on võimalikhajutada, on sotsiaalne ja majanduslik investeering laste suuremasse heaollu, haigustevähenemisse ning naiste suuremasse tööturul osalemisesse.

Paljud väidavad, et ilma uue hoolekandesüsteemita ja uute võimalusteta saavutada töö jaelu vahel tasakaal ei suurene asjakohase väljaõppe saanud kvalifitseeritud naistööjõu hulk:nõustun täielikult ja tänan raportööre Edite Estrelat ja Rovana Plumbi tehtud terviklikutöö eest ning ka kõiki parlamendiliikmeid, kes on püüelnud teineteisemõistmise poole.

Nõustun ka võimalusega, mida usun, et paljud meist tahtsid ja mis annab puuetega lasteemadele ning lapsendamise ja mitmikute sünni puhul suuremad võimalused paindlikutööajaga töötamiseks, tõendamiskohustuse ümberpööramiseks seaduse rikkumise korralning parema kaitse vallandamise eest. Koos teiste parlamendiliikmetega tegin ka ettepaneku,et sünnitusele järgneva kohustusliku kuuenädalase puhkuse puhul lisatakse kaitseklauselnendele riikidele, mille õigusaktides on ette nähtud kohustuslik puhkus ka enne sünnitamist.

Lõpetuseks loodan, et nüüd, nende kahe päeva jooksul oleme valmis jõudma üksmeelele,et me ei laseks käest võimalust võtta direktiiv vastu selle koosseisu ametiajal.

Antonyia Parvanova (ALDE). – Austatud juhataja! Perekohustuste meeste ja naistevahel võrdsest jagamisest rääkides − et liikuda lõppkokkuvõttes selles suunas, et saavutadavõrdsem ühiskond, kus pere- ja tööelu ühitamise meetmetega edendatakse lapse parimaidhuvisid − ei tohi me unustada, et esindame täiskogul inimesi ja mitte nõukogu seisukohti.Olen viimasel ajal tähele pannud, et liiga palju inimesi alalistest esindustest käib ringi japüüab veenda Euroopa Parlamendi liikmeid, mis minu arvates ei ole meie eeskirjade jasõltumatult valitud Euroopa Parlamendi liikmete põhimõttega kooskõlas.

Väidetakse, et rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamine toob majanduskriisi ajal era- jariigisektorile kaasa suuremad kulud, kuid need on vaid 0,01% SKTst ja räägime umbeskahest miljardist eurost. Samal ajal võrdlesin mainitud riikide sõjalist eelarvet. See on üheaastaga suurenenud tegelikult kolm miljardit eurot ja seda ei ole kahtluse alla seatud ei siintäiskogul ega nende riikide parlamentides.

Kasvava majandusliku ebakindluse ajal ja seni kui seisame silmitsi demograafilistemuutustega, on elutähtis toetada paindlikke puhkusemeetmeid, mis võivad aidata pöörataümber praegused demograafilised trendid. Peaksime võtma ühiselt kohustuse tagada, etnaised kogu Euroopas muutuksid tööturu osaks ja et nende elulistesse valikutesse suhtutakstõsiselt, milleks tuleb suurendada naiste osalust tööturul, väärtustada rohkem lapsepõlvening pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsust.

Lõpetuseks rõhutan tungivalt, et direktiivis sätestatud Euroopa hooldekandesüsteem ja-meetmed on Euroopa turu jaoks väärtus ja mitte koorem.

Marije Cornelissen (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Mõnede − õnneks mitte kõigi −kolleegide ALDEst, PPEst ja ECRist esitatud muudatusettepanekute põhjal on täiesti selge,et nad on müünud oma hinge lühinägelikele ärihuvidele ja lobistidele liikmesriikidest, kesei hooli naiste õigustest. Värskete emade ja isade elu ei parane, kui needmuudatusettepanekud vastu võetakse.

Kui puhkuse eest ei tasustata korralikult, võtavad sünnitamise ette ainult naised, kelle jaoksei ole töökoht oluline. Teie, mu kallid parempoolsed kolleegid, põlistate traditsiooni, millesmees on leivateenija, kelle jala all on kenasti tema väike naisuke ja tema väike tööots. Sellisenaise jaoks ei ole hüvituse suurus tõepoolest oluline. Iseseisev naine, kes tegelikult toetab


rahaliselt oma pere, peab aga kuue kohustusliku nädala lõppedes tööle naasma − kunaülejäänu eest makstakse viletsalt − vaatamata sellele, et ta ikka veel veritseb; ja ta peabunustama võimaluse anda oma lapse elule hea algus teda rinnaga toites.

Ma loodan südamest, et selle hääletuse võidavad need, kes tõesti tahavad parandada värsketeemade ja isade elu. Direktiivist peab saama vananeva ühiskonna ajaga kaasakäivatööturupoliitika nurgakivi. Tulevikus on vaja poliitikuid, kes on piisavalt julged, et omadaarvamust, kes suudavad vaadata natuke kaugemale ja kellel on nägemus ühiskonnast, kuson palju rohkem töötavaid emasid ja palju rohkem hoolitsevaid isasid. Tulevikus ei olekindlasti vaja neid, kes küürutavad kohe, kui firmajuhid, kellel on silme ees ainult järgminefinantsaruanne, ja ministrid, kes mõtlevad üksnes järgmistele valimistele, alustavad omalobitööd.

Tadeusz Cymański (ECR). − (PL) See direktiiv tähendab midagi rohkemat kui naistevõrdsuse probleem ja naiste abistamine raseduspuhkuse ajal. Me peame vaatama sedalaiemal taustal, mitte ainult sotsiaalsel, vaid ka majanduslikul taustal ning seda pika perioodijooksul. Selles on teatav paradoks, et üritades kaitsta praeguseid finants- ja juhtimistavasid,mis on mõistetav ja loogiline, võime kaotada tulevaste põlvkondade arvelt palju niimajanduslikult kui ka rahaliselt.

Paljud eksperdid usuvad, et Euroopa üks suuremaid probleeme, mis võib-olla on kõigesuurem probleem üldse, on demograafiline krahh. Meditsiini edusammud, paremadelutingimused ja loomuliku rahvastikukasvu vähenemine tähendavad tulevikus väga vanaja väga kulukat Euroopat. Isegi praegu on eakate hooldamise kulud hinnanguliselt peaaegu2% Euroopa SKTst. Rahvastikukasvu vähenemise põhjused on väga keerulised ja ületavadsotsiaalküsimused ja materiaalse kindlustatuse. Ei ole aga kahtlust, et direktiivis sisalduvaduued ettepanekud loovad olulise stiimuli, mis aitab paljudel Euroopa naistel võtta vastuotsus saada lapsi.

Austatud juhataja! Rasedate töötajate toetamine on Euroopa riikides väga erineval tasemel.Selle direktiivi olulisust tunnetatakse eriti nendes riikides, kus kaitsemäär on väga madalning toetus peredele väike või isegi olematu, sealhulgas vanemate laste eest hoolt kandmisepuhul. Seepärast tahaksin tänada kõiki, kes selle direktiiviga töötasid, eriti nendekaasaelamise eest teistes riikides elavatele naistele, kes nüüd saavad vaadata tulevikkusuurema lootusega. Mis puutub lastesse, siis loomulikult tahavad nad õnnelikku ema, kesei karda kaotada tööd ega seda, et ei suuda lapsi toita või üles kasvatada. Tänan teid veelkord ja ma loodan kolmapäevasel hääletusel kompromissile. Suur tänu teile!

Jacky Hénin (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja! Raportid on koostatud õiges suunasja on väärt, et neid laiemalt avalikkuse ette tuuakse. Naised teevad 85% mittevabatahtlikustosaajatööst ja 80% madalalt tasustatud tööst. Naiste töötasu on meeste omast 27% väiksem.50% naiste pension on alla 600 euro. Enamik võltsitud deklaratsioonide või deklareerimatatöö juhtumitest on seotud naistega. Isegi nüüd, 21. sajandil leiame Euroopast ikka veelorjapidamise juhtumeid ja viimne kui üks neist on seotud naistega.

Jah, tuleb teha kõik mis võimalik, et lõpetada edukalt naisi hõlmavad skandaalsed tavadtöökohal ja ühiskonnas. Selleks on siiski vaja enamat kui head tahet. Loodetav tulu on niisuur ja rakendatavad trahvid nii väikesed, et on olemas − otse öeldes − värdjaid, kes eikõhkle inimolendit kurnamast, otsekui oleks tegemist kariloomaga. Peame kõige kiiremaskorras panema liikmesriigid täitma oma kohustusi ja nõudma kõige karmimaid karistusineile, kes arvavad, et on seadusest kõrgemal.


Giancarlo Scottà (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahaksin juhtida teietähelepanu sektorile, milles naistöötajate töösuhted on jätkuvalt ebakindlad. Rääginpõllumajandussektorist − sektorist, milles naised keskenduvad uuendustele ja samal ajaltraditsioonide elustamisele ja põllumajanduspärandi säilitamisele, hoides maakohad elus.Naistöötajate töötegevuses on aga mitmeid takistusi, kui nad peavad ühitama oma tööelupereeluga.

Britta Thomsen esitab oma raportis ühe arvu, mis peaks meid mõtlema panema:põllumajandussektoris töötab 86% naistöötajatest osalise tööajaga. Lisaks on noorte naistesektorisse sisenemine seotud raskustega ning seetõttu juhivad põllumajandusettevõtteidsageli üle 65aastased naised. Teisest küljest asuvad mõned naised oma partneri toetajakohale või pigem aitavad oma abikaasa ettevõtet ilma õigusliku seisundi ja kohase tasuta.

Ma väidan seetõttu, et naisi ja nende tööhõivet tuleb kaitsta sektoris, kus naised sagelitöötavad ajutiselt ja hooajaliselt, toetada neid tervise ja ohutuse valdkonnas ning tagada,et neile makstakse õiglast tasu ja nad saavad oma töö eest asjakohast tunnustust.

Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Töö- ja pereelu ühitamisesträäkides peame silmas tegevusi, mis perede ja töötajate vajadusi arvesse võttes võimaldavadsaavutada töö- ja pereelu tasakaalu. Räägime seega toetusmehhanismidest, ilma milletaseisab naine – kes töötab, sest talle meeldib enda töö, et teha karjääri või eelkõige vajadusetõttu – silmitsi dilemmaga ning kõige rängem ja peaaegu alati lõplik otsus on töölt lahkuda.Kord tööturult lahkununa on tagasitulek seda raskem. Selline olukord toob kaasa ühestküljest pingeseisundi ja teisest küljest olulised majanduslikud ohverdused.

Täna aruteldavas tekstis tehakse ettepanek mitmete naistöötajaid toetavate mehhanismidekohta, millega luuakse õiguskindluse alus, mis annab naistele valikuvabaduse ja selletagajärjel tõelise töö ja eraelu tasakaalu. Tahaksin ka rõhutada veel ühte tahku, mis onseotud ebakindlas töösuhetes naistega: nagu öeldi kannatavad naised liiga sageli jätkuvaltebavõrdsust töö leidmise võimaluste, töö kvaliteedi ja tasustamise puhul. Mis puutub töökvaliteeti, tuleks märkida, et väga sageli ei teata naised väärkohtlemisest ning on sunnitudnõustuma seaduslikkuse piiril balansseeriva töökohaga, et teenida oma pere toetamisekspiisavat sissetulekut. On aeg sellele lõpp teha!

Seepärast on vaja teostada järelevalvet tööandjate üleastumiste üle naistöötajate suhtes.Mis tahes rikkumist tuleb uurida ja karistada ilma erandita. Meie pühendumus peab jätkuvaltolema suunatud sotsiaalpoliitikale, mis on aina rohkem õiglane ja tõhus.

Zita Gurmai (S&D). – Austatud juhataja! Raport, mida praegu arutame, on kriitilisetähtsusega Euroopa lapsevanematele ja lastele ja ka Euroopa kui kogukonna jaoks. Selleakti sätted aitavad kaasa sellele, et tagatakse, et kõigil lapse saada otsustanud naistel Euroopason ühesugused minimaalsed õigused ja minimaalne abi. Nendega tagatakse ühtlasi see, etlapse saada otsustanud naist ei karistata rahaliselt tema otsuse eest saada emaks ja ühendadasee oma karjääriga.

Väga oluline tegur on Euroopa demograafiline katsumus. Vähenev sündimus ja vananevelanikkond ning seeläbi tööjõu vähenemine on tekitanud suuri pingeid, kuidas säilitadamajanduskasvu, eriti kriisi ajal.

Kas lahendus on julgustada naisi lapsi mitte saama või järgida Ameerika mudelit, kus naisitoetatakse vähe või üldse mitte ja nad peavad tööle naasma enne, kui nad on sünnitusestisegi kosunud? Kui nii, siis mina ütlen ei. Lapsi mitte saada on ühiskonnale pikasperspektiivis kallim. Naistel on vaja sünnitamisest kosuda, enne kui nad on valmis tööturule


uuesti sisenema. Neile 18 nädala võimaldamine on minimaalne ning neid ei tohiks karistadaotseste või kaudsete kärbetega.

24 liikmesriigis 27st tasuvad rasedus- ja sünnituspuhkuse eest valitsused, mitte ettevõtjad.Kas ettevõtjad ei taha investeerida noortesse naistesse, kelle nad on tööle võtnud ja väljaõpetanud? Meil peaks olema sotsiaalne vastutus. Teades, et EL ja selle liikmesriigid onkulutanud tohutuid summasid pankade päästmiseks, peame küsima, miks hoitakse alatiraha kokku naiste arvelt. Ka isadel peaks olema võimalik võtta puhkust, et olla omavastsündinud lapsega.

Me räägime kogu aeg jagatud vastutusest ja nüüd saame selles suhtes midagi ära teha.Mõned siin arvavad, et see ei ole vastuvõetav. Loodetavasti näitab volinik Šefčovič meile,et on selles küsimuses väga selgesõnaline ja edumeelne.

Elizabeth Lynne (ALDE). – Austatud juhataja! Direktiiviga taheti alati üsna õigestikehtestada miinimumnormid, et kaitsta rasedaid töötajaid ja rinnaga toitvaid naisi. Maleian siiski, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning tööhõive- jasotsiaalkomisjoni mõned muudatusettepanekud lähevad liiga kaugele.

Nendes ei võeta arvesse eri liikmesriikide erinevaid traditsioone. Mõnedes riikides onrasedus- ja sünnituspuhkus, mõnedes ka isapuhkus ja veel mõnedes lapsehoolduspuhkus.Nende eest tasutakse täiesti erineval viisil ja erineva määraga − mõnedes riikidessotsiaalkindlustussüsteemi, mõnedes ettevõtjate poolt ja mõnedes riikides on tegu seguga.Me ei tohi hävitada mõnda väga head süsteemi.

Oma muudatusettepanekutes üritasin käsitleda seda, kui raske on saavutada midagi, missobib kõigile liikmesriikidele. Töötasu täielik säilitamine takistaks minu arvates paljudenoorte inimeste − või konkreetselt noorte naiste − võimalust tööd leida. Mul on hea meel,et teine mõjuhinnang oli vähemalt üksikasjalikum kui esimene. Nagu teate, väideti selles,et töötasu täieliku säilimise korral läheks see kümnele liikmesriigile maksma üleseitsme miljardi euro aastas. Selles isegi ei arvestatud ülejäänud 17 liikmesriiki ning maeeldan, et töötasu täielik säilitamine on ka nende jaoks problemaatiline.

Mis puudutab kohustuslikku puhkust, olen alati uskunud, et ema ise otsustab, kui kaua tapuhkab ja millal. 1960ndatel ja 70ndatel võitlesime naiste võrdsete õiguste eest − mitteselle eest, et neid ette kirjutatakse − ja tundub, et läheme edasimineku asemel hoopis tagasi.

Andrea Češková (ECR). – (CS) Mul on tõsine mure, et naiste kaitse puhul aetakse segikaks üsna erinevat asja: naistöötajate töötingimused ja füüsilisest isikust ettevõtjatest võiettevõtjatest naised. Naistöötajate puhul saame üldjuhul rääkida kaitsest tööõiguse alusel,eriti raseduse ajal ja pärast sünnitust. Füüsilisest isikust ettevõtjatest naisi ei saa tööõigusealusel kaitsta, sest üldjuhul seda nende suhtes ei kohaldata. Teisest küljest annavad sellisednaisettevõtjad ka tööd meestele ja naistele nii, et mind kohutas asjaolu, et direktiivi, midaalgselt pidi kohaldatama ainult rasedate ja hiljuti sünnitanud töötajate suhtes, hakataksemuudatusettepanekute kohaselt kohaldatama ka ettevõtjatele. See on võimatu mitte ainultpraktikas, vaid ka õiguslikust vaatenurgast. Ma loodan siiralt, et parlament ei võta vastumuudatusettepanekuid, mis kahjuks suures osas läbisid naiste õiguste ja soolisevõrdõiguslikkuse komisjoni, sest neil ei ole minu arvates mingit seost selle direktiiviga,sest neid ei saa kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Estrela raportiga soovitakse parandadarasedate ja hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate naiste töötingimusi ning see on eesmärk,mida me otsustavalt toetame.


Praegu, Euroopa ja maailma kapitalismi terava kriisi taustal, tuleb tõsiselt muret tunda, eteriti haavatavas olukorras töötajad langevad ohvriks teatavatele ettevõtjatele, kes soovivadsäilitada kasumeid, ja valitsustele, kes on asunud sotsiaalkulude ja avalike teenuste kärpimiseteele.

Paljud töölisklassi naised kannatavad märkimisväärse ekspluateerimise all, sest nendepalgatase on näiteks võrreldes meestega märksa madalam ja ka ebakindlate töösuhete tõttu.On olemas reaalne oht, et rasedad või hiljuti sünnitanud naised, kes on haavatavamasolukorras, kannatavad praegustel oludel diskrimineerimist. Nõustume kindlalt sõnaselgenaiste õiguse kehtestamisega naasta samale töökohale, 20nädalase rasedus- jasünnituspuhkuse ja mõistliku isapuhkusega. Peaksime ka toetama sissetuleku 100%säilitamist.

Me ei saa siiski toetuda ainult seadusele. Igas töökohas peaks olema tugev ametiühing, missuudab konkreetselt garanteerida naiste õiguse naasta pärast sünnitust töölediskrimineerimist kartmata.

Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Headkolleegid! Ma olen seda küsimust ühtemoodi nii tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis kui kanaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis väga hoolikalt jälginud. See on teineüritus kehtestada minimaalsed eeskirjad Euroopa Liidus ja nüüdseks olen oma tööelus40 aastat võidelnud meeste ja naiste võrdsuse eest, noorte naiste integreerimise eestväljaõppekavade kaudu ning nende integreerimise eest ühiskonda nende tööturguintegreerimise teel. Me räägime siinkohal võrdsusest: meeste ja naiste võrdsusest.

Selles Estrela raportis − piisab kui kuulata tänaseid sõnavõtte − on aga käsitlemist leidnudiga võimalik küsimus. Igaüks tuleb ja annab oma väikse osa, tahtes lisada mõnele lõikeleveel ühe lõike. Lõpuks on meil kasutu lapitekk, kuid peaksime keskenduma rasedate naistetervisele ja ohutusele töökohal samamoodi, nagu peame iseendastmõistetavalt keskendumasoolisele võrdõiguslikkusele palga maksmisel.

Lapsepuhkus on vist ainus asi, mida raportis ei käsitleta. Ma tahaksin teile öelda ühte: tänatäielikult säilitatava palgaga 20nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse poolt hääletada onvastutustundetu ning demagoogiline. Ma nõuan, et võetaks tõhusaid meetmeid, et sellelei oleks naistele tagasilööke. Mida rohkem pikendame rasedus- ja sünnituspuhkust ilmarõhutamata naiste töölenaasmist ning nende vajadust luua töö ja eraelu tasakaal ning midarohkem pikendame rasedus- ja sünnituspuhkust ilma võtmata meetmeid naiste kaitsmisekstöökohal, seda enam töötame nende vastu.

Tõde on selles, et poliitika kujundamisel on meie ülesanne olla julge ja vastutustundlikning rääkida tõtt. Kes maksab? Milline meie liikmesriikidest suudab selle suurenemise eestmaksta? Milline ettevõtja maksab? Lõppkokkuvõttes leiavad naised, et on sattunud lõksuteksti tõttu, millel on lastud igas punktis vabalt triivida ja mis annab neile tagasilöögi. Makutsun teid üles vastutustundlikkusele! Meil on raske koorem tulevikuks.

(Aplaus)

(Sõnavõtja nõustus vastama Marije Cornelisseni ja Anneli Jäätteenmäki sinise kaardi küsimustelevastavalt kodukorra artikli 149 lõikele 8)

Marije Cornelissen (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Elisabeth Morin-Chartier ei oleainus, kes seda on öelnud. Mitu sõnavõtjat ütles, et 20nädalane rasedus- ja sünnituspuhkusvõib kahjustada naiste võimalusi tööturul.


Tahaksin küsida, kust selline mõte tuleb, sest kui vaadata uuringuid ja ka seda, mis toimubRootsis, Norras, Islandil või Bulgaarias, siis on väga selgelt näha, et naiste väga suur osalustööturul ja kohaselt pikk rasedus- ja sünnituspuhkus on võimalikud.

Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin vastuseks sellelemärkusele öelda kahte asja.

Esiteks puudub matemaatiline seos rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuse ning sündimusevahel ning selle tõestuseks pruugib mul ainult mainida olukorda Prantsusmaal, sestPrantsusmaa on riik, mis võimaldab 14 nädalat rasedus- ja sünnituspuhkust ja kus tänaon üks kõrgemaid sündimusi Euroopas.

Teine punkt minu vastusest on see, et on leitud, et iga sünniga laieneb naiste ja meestetööelu lõhe. Iga sünnitusega, iga rasedus- ja sünnituspuhkusega vähendavad naisedkõigepealt oma kutsekohustusi − kui ettepanek ei tule just ettevõtjalt või avalikult sektorilt.Pärast teist sünnitust vähendavad nad oma tööaega ja iga sünnitusega vähendavad nadseda aina rohkem samal ajal – teisest küljest – kui mehed suurendavad oma kutsekohustusiiga sünni järel. Kutsealasest vaatevinklist laieneb seega lõhe kogu nende karjääri jooksul.

Ma palun teid seega tungivalt: pöörake natuke tähelepanu sellele, mis tegelikult toimubühtemoodi nii avalikus kui ka erasektoris!

Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Elisabeth Morin-Chartier! Kas aktsepteeritetopeltstandardit, mille kohaselt kõigil Euroopa Liidu töötajatel, komisjoni, nõukogu,parlamendi ja parlamendi fraktsioonide töötajatel on töötasu täieliku säilimisega 20nädalanerasedus- ja sünnituspuhkus, samal ajal kui nad teevad ettepaneku, et teiste naiste puhul seenii ei oleks? Ma arvan, et kogu Euroopas tuleks emasid võrdsetel alustel kohelda ja me eitohiks aktsepteerida topeltstandardeid ega kahepalgelisust.

Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Me ei öelnud, et pooldametopeltstandardeid. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku 18 nädala kohta. Meie teemeettepaneku võtta kasutusele sillaklausel. Põhimõtteliselt on see täiesti võimalik, kuid onerinevus selle vahel, mis on võimalik, ja utoopialiku mõtte vahel teha ettepanek täielikulttasustatava 20 nädala kohta; selle vahel, mis on teostatav, ja selle vahel, mis lubadusi võibanda parlamendis, kui nendega ei nõustu ei nõukogu ega liikmesriikide parlamendid.

Kui hääletame kolmapäeval Estrela raporti ja 20 nädala poolt, siis öeldakse EuroopaParlamendist kolmekordselt lahti. Esiteks teeb seda nõukogu, mis ei saa anda oma toetust:liikmesriigid ei saa anda oma toetust; teiseks liikmesriikide parlamendid: liikmesriigid omariigieelarvetega ei saa anda oma toetust ning kolmandaks naised, kui nad saavad aru, et meoleme töötanud nende vastu.

Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Me peame aitama emasid ja isasidnende elu kõige kiiremal ajal. Neile tuleb võimaldada rahu ja vaikust, et nad saaksid täielikultosaleda oma lapse varases elus; et rinnaga toita ja sünnitusest täielikult kosuda; et nadsaaksid pärast puhkust oma käised jälle üles käärida ning täiel määral tööelus osaleda.Emad, isad, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid − seda tahavad kõik.

Vastased panevad naistele ebaõiglaselt hinnasildi: ei saa lisada kulusid aina vananevaleEuroopa ühiskonnale. Peame siiski investeerima praegu naistesse kui töötajatesse, etparandada töö ja eraelu tasakaalu, nii et meie ühiskond jääks tulevikus taskukohaseks.Loomulikult on tähtis, et rasedus- ja sünnituspuhkus oleks täielikult tasustatud. Miks


peaksid naised seetõttu, et neil on bioloogiliselt võimalik lapsi saada, puhkuse ajaksnõustuma palgavähendusega?

Me räägime, et peame oluliseks, et mehed ja naised tunneksid tervet töö ja eraelu tasakaalu,et naistel oleksid võrdsed võimalused töökohal, ning seega peame lõpetama nääklused javõtma ühise vastutuse. Me ei tohi lasta emadel ja isadel olla need, kes kannatavad!

Nadja Hirsch (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Küsimus, mille peame endale esitama,on selline: mida peaks selle direktiiviga saavutama? On olemas suhteliselt kindel kokkulepe,et tulevaste emade ja värskete emade jaoks peaks olema tervisekaitse. Suur arutelu puudutabvaldkondi, kuhu tuleb lisada ka võrdsuse aspekt. Teisest küljest peame EuroopaParlamendina olema teadlikud ka sellest, et oleme vastu võtmas direktiivi, mis ei ole jõusmitte ainult viis aastat, vaid arvatavasti järgnevad 20 või 25 aastat. Ma loodan siiski, etselleks ajaks on naiste töötingimused olulised paremad ja ettevõtjad tahavad võtta töölenoori emasid − mitte ainult oskustööjõu puudumise tõttu − ning eelkõige kujundavadselleks asjakohase infrastruktuuri. Me peame silmas pidama ka seda väljavaadet.

Sellele vaatamata saan aru, et hetkel puudub meil enamus, kes oleks valmis selle väljavaateomaks võtma. Seetõttu jõuame arvatavasti punkti, kus nõustume kompromissiga, nagu18 nädalat, kõrgem seadusjärgse tasu määr või 75% töötasu maksmise jätkamine, mistõepoolest parandab olukorda konkreetselt mõnedes Euroopa riikides.

Palju olulisem asjaolu, mis on väljaspool rasedus- ja sünnituspuhkust, on noori peresidümbritsevad raamtingimused. See tähendab lapsehooldusasutusi; näiteks Saksamaal ei oleneid piisavalt. See oleks tõeline võrdsuspoliitika, mis annab naistele võimalus naasta tööle.

Julie Girling (ECR). – Austatud juhataja! Kui tüüpiline rohelistele irvitada nende üle, kesjulgevad mitte nõustuda! Me julgeme mitte nõustuda väikse osaga nendest ettepanekutest,mistõttu tuleb meid välja naerda. Kiidan teie pühendumust nendele ettepanekutele −tegelikult nõustun suure osaga neist −, kuid on paar kohta, millega ma nõus ei ole. Niisiissaan kiita teie pühendumust, kuid mitte teie sallivust. Tulge tagasi 30 aasta pärast ja jutustagemulle naiste õiguste edendamisest, kui olete teinud nii palju tööd nagu mina.

Ma ei luba ennast tagurlikuks sildistada! Nende ettepanekute mõned tahud on tagurlikud:idee, et Euroopa naised peaksid saama rohkem Euroopa lapsi ülerahvastatud maailmas onsotsiaalselt tagurlik. Ühendkuningriigis 20nädalase palga täieliku säilitamisega rasedus- jasünnituspuhkuse kehtestamine − ma ei suuda siinkohal meie süsteemi piisavalt kiirestiselgitada − on rahaliselt tagurlik. Ebaproportsionaalselt väike arv kõrgemalt tasustatudnaisi Ühendkuningriigis saab suure osa lisaks eraldatud kahest miljardist naelast. See eilähe mitte madalamalt tasustatud naistele, keda ma usun, et tahaksime kõige rohkem aidata.

Kus on siis edasiminek? Liikmesriigid saavad kõige paremini otsustada nende üksikasjadeüle; kohaldada tuleks subsidiaarsuse põhimõtteid.

(Aplaus)

Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Emad vajavad erilistkaitset. Sellega nõustuvad siin istungisaalis kõik. Lapse saamine on füüsiliselt jaemotsionaalselt kurnav ning see on tähendusrikas kogemus igale naisele. Füüsilisedmuutused, uue eluga seotud olukord ning eelkõige taastumise ja kosumise periood − kõikneed asjaolud teevad piisava raseduse kaitse hädavajalikuks. See on midagi, mida ühiskondpeab pakkuma. Seega põhimõtte asjus lahkarvamusi ei ole. Arutelu käib selle kohta, kuidasseda teha, ja tingimuste kohta, mille kohaselt seda teha. Sel puhul ei tohiks me unustada,


et EL kehtestab minimaalse normi ning liikmesriikide asi on rakendada, korraldada ningtasuda rasedus- ja sünnituspuhkuse klausli eest. Me ei alusta mitte millestki.

Liikmesriigid on korraldanud oma rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni erinevalt,täiendades mõnel juhul isade kaasamiseks seda isapuhkusega. Isad tuleb kaasataperekohustustesse − ja me ei räägi siinkohal ainult puhkusest, vaid vastutuse võtmisestoma laste üleskasvatamise ja pereelu eest. Isapuhkus ei ole siiski osa rasedus- jasünnituspuhkuse regulatsioonist; pigem peab see alati olema osa lapsehoolduspuhkusest.Isad ei jää sünnituse tagajärjel ka haigeks. Ma kiidan kõiki liikmesriike, kes on kehtestanudisapuhkuse; samamoodi – lugupeetud volinik – on mul hea meel kuulda äsja teatavakstehtud komisjoni ettepanekut. Me ei saa olulist rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooniteemat nõrgestada isapuhkuse lisamisega. Rasedus- ja sünnituspuhkus on seotud tervisega.Ükski ema ei ole haige 20 nädalat; haiged ei ole ka rinnaga toitvad emad.

Meil on kohustus tööelus osalevate emade ees, et muuta rasedus- ja sünnituspuhkuseregulatsioon põhjendatuks. Meie ettepanek on kokku 18 nädalaks, kusjuures viimasedneli nädalat võivad rahalise toetuse poolest riigiti erineda. See on sätestatudmuudatusettepanekutes 115 ja 116, mida me tungivalt kutsume parlamendiliikmeidtoetama.

Lisaks kutsun liikmesriike üles kasutama oma võimalusi, et pakkuda peredele ja emadelerohkem makseid, mida on võimalik vastu võtta vabatahtlikkuse alusel. Emad ehitavadtulevikku ja nad vajavad meie igakülgset toetust.

Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Estrela raportipoolt hääletades vastame sisuliselt miljonite naiste nõudmisele kaitsta paremini rasedaid,hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvaid töötajaid ja nende imikuid. Rasedus- jasünnituspuhkuse pikendamisega 20 nädalani ja isapuhkuse pikendamisega kahe nädalanikoos palga täieliku säilitamisega toetame Euroopa Liidus taastumist rahvusvahelisest kriisistja majanduskasvu, sest aitame ühitada pereelu ja tööd. Kaitstes töötavaid naisi vallandamiseeest raseduse ajal ja kuus kuud pärast seda, anname stiimuli täita ELi strateegia eesmärk jasaavutada 2020. aastaks 75% naiste tööturul osaluse määr.

Thomseni raporti poolt hääletades püüame kaitsta töötavaid naisi ebakindlate töösuhetegatöökohtade eest, mis põlistavad sugudevahelist palgalõhet, õõnestavad kutsearengut jasuurendavad ohtu, et naised kaotavad kõik sotsiaalsed, pensioni- ja ametiühingute õigusevormid.

Positiivne hääletus mõlema raporti poolt on positiivne hääletus tasakaalustatuma,detsentraliseeritud, sotsiaalse Euroopa ja soolise võrdõiguslikkuse poolt.

Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Me räägime tänanaiste töötingimustest, mida Euroopas parandada tahame. Käsitlen konkreetselt Thomseniraportit, mille variraportöör ma olin; teiste sõnadega on teema ebakindlates töösuhetesnaised.

See aasta on Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta. On tõestatud,et vaesus tabab ebaproportsionaalselt naisi. Loomulikult ei saa me mingil juhul lasta sellelolukorral püsida. Naiste vaesus võib olla eri tegurite tulemus. Selle põhjuseks võib ollaasjaolu, et naistele ei maksta nii hästi kui meestele. Loomulikult ei ole see ainus põhjus.Naised teevad ka oma karjääris sagedamini pause, näiteks kui saavad lapse ja võtavad ajamaha, et ta üles kasvatada. Naised teevad ka vähem oskusi nõudvaid töid. Olukord on erititõsine naiste puhul, kelle töösuhted on ebakindlad, sest mõnedel juhtudel ei tarvitse neil


isegi olla töölepingut või on nende tööleping eeskirjadevastane; neil ei pruugi ollamingisugust kaitset ning nende juurdepääs teabele võib olla piiratud. Olukord on eriti halbsisserändaja taustaga naiste jaoks. See võib viia vaesuse kestmisele, nii et nad jäävad vaesekska vanemas eas.

Me peame välja murdma sellest ringist, mis mõjutab naisi rohkem kui mehi. Üks viis sedateha oleks hariduse ja väljaõppe kaudu. Igal naisel − igal tüdrukul − peab taustast hoolimataolema kvalifikatsioon ja neil on vaja võimalust töötada ametis, mis tõepoolest tagab neilenormaalse äraelamise. Ka naiste jaoks peab üldjuhul olema võimalik elukestev õpe. Mepeame ühtlasi tagama, et meil on rohkem naisi ja tüdrukuid, kes hakkavad tööle pareminitasustatud ametites. Sageli on sellisteks ametiteks need, kus peamiselt domineerivad mehed.

Teiste sõnadega: igal juhul juurdepääs haridusele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele −niimoodi saame saavutada naiste jaoks olukorra paranemist.

Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). − (PL) Euroopa praeguses majandus- jasotsiaalkliimas on keeruline kehtestada miinimumnorme rasedus- ja sünnituspuhkusepikkuse ja tasustamise kohta. Mõnedes riikides on esitatud miinimum kõrgemkaitsetasemest, mida riigisiseste õigusaktidega praegu rasedatele pakutakse. Teisest küljestvõitleme ikka veel kriisi tagajärgedega: riikide valitsused tõstavad makse ja võtavadkasutusele karme kulude kärpeid ning meil on ikka veel kõrge tööpuuduse määr. Teiseltpoolt peame tegelema langeva sündimuse, negatiivse loomuliku kasvu ja sellest tulenevavananeva rahvastiku probleemidega. Mitte kuigi kauges tulevikus ähvardab meidpensionisüsteemide läbikukkumine või isegi nende totaalne krahh.

Sellises olukorras ei ole tasuta ja lihtsaid lahendusi. Peame siiski aru saama, et naistesseinvesteerides ja nende jaoks soodsate tingimuste loomisega julgustame neid langetamaotsust saada lapsi. Loomulikult ei piisa üksnes täielikult tasustatud ning pikemast rasedus-ja sünnituspuhkusest. Meil on vaja ka peredele soodsaid lahendusi ja stabiilset tööhõivet.Siin ei ole meil alternatiivi. Kui me praegu peredesse ei investeeri, siis muul viisil ei olevõimalik suurendada eurooplaste arvu, kes on järgneval 30 aastal tööalaselt aktiivsed.Seepärast vajame õiglast ja minimaalset standardit rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuseja tasustamise kohta Euroopas. Me anname naistele võimaluse valida ja otsustada emadusekasuks.

Jutta Steinruck (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tunnen, et meiearutelust on puudu vajalik vahetegemine liikmesriikide riigisisese ülevõtmise ja Euroopatasandil olevate ülesannete vahel. Me kõik saame aru, et peame arvesse võtma üksikuteriikide konkreetseid tingimusi. Saksamaa puhul pean aga näiteks ütlema, et näen kindlastiviisi, kuidas Saksamaa saaks seda raportit ellu viia. Mis meile siinkohal muret teeb, onmiinimumnormide kehtestamine ELi tasandil, et luua naiste jaoks sotsiaalse raamistikutingimused. Me oleme alati agarad viitama ILO-le, kui jutt käib heast tööst, töö- jatervisekaitsest, nii et ma küsin endalt: miks me seda praegusel juhul ei tee?

Mis puutub arutelusse kulude üle, siis tahaksin kõigile siin täiskogul meenutada, etSaksamaal − nagu mõnedes teisteski Euroopa riikides − tõi diskrimineerimisvastane direktiivkaasa tohutu ettevõtjate lobi. Räägiti meeletutest kuludest, ettevõtjate pankrotistumisest,koormatest majandusele ja töötajatele endile. Tagasi vaadates: kui palju sellest tõeks sai?Mitte midagi! Mulle meenutab see arutelu, see lobi väga toonast aega. Ma palun teid tungivaltheita majandus kõrvale ja võtta inimesed oma südameasjaks.


Ma ei ole üks neist, kes siin lihtsalt loengut peab. Ma olen öelnud, et toetan sotsiaalsetEuroopat. Minu jaoks kuuluvad sinna ka naised. Praeguses olukorras vajavad naised meieabi.

Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Oma hääletuses võttis naiste õiguste jasoolise võrdõiguslikkuse komisjon vastu mitmeid muudatusettepanekuid komisjoniesialgsele ettepanekule võtta vastu direktiiv.

Kahjuks eiras komisjon oma muudatusettepanekutes täielikult kulude jaotumise puhulsubsidiaarsuse põhimõtet. Püüded ühtlustada rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni27 eri liikmesriigis on andnud tulemuseks laialivalguva ettepaneku. Lisaks on kõigegasegatud ettepanek isapuhkuse kohta, mis õiguslikult isegi ei kuulu direktiivireguleerimisalasse, nagu volinik kohe alguses selgelt ütles. Isapuhkust tuleb reguleeridaseoses lapsehoolduspuhkuse süsteemi, mitte puhkusega, mis on mõeldud rasedusest jasünnitusest kosumiseks.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esitatud ettepanekutes eiratakse ühtlasieesrindlikke rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse skeeme teistes riikides,sealhulgas Põhjamaades. Komisjoni ettepanekutes on segi aetud need lapsehoolduspuhkusesüsteemid, mis võimaldavad riigisisesel tasandil valikuvabadust, ning mõnel puhul needisegi kahandavad ema ja lapse heaolu. Näiteks: komisjoni ettepaneku kohaselt, kui naiselalgab kohustuslik kuuenädalane rasedus- ja sünnituspuhkus pärast sünnitust, suurendabsee ohtu peagi sünnitavatele rasedatele nende töökohal ning ka nende lastele. Peagisünnitavad emad ei pea vastu kaheksatunnise tööpäeva lõpuni ja selle ettepaneku tulemuselvõetakse enne sünnitust rohkem haiguslehti.

Komisjoni ettepanekus eiratakse hüvitusena riigisiseseid süsteeme, mille kohaselt rasedus-ja sünnituspuhkus on tihedalt seotud märksa pikema lapsehoolduspuhkusega, sest selleeest ei maksta täistasu. Näiteks Soomes võivad vanemad oma last kodus hooldada keskmiseltkuni tema 18kuuseks saamiseni ja me saame seda lubada, sest eri etappides jagavad kulusidka tööandjad, töötajad ja maksumaksjad. Kui tööandjad oleksid koormatud täissummaga,siis ei ole kahtlustki, et see vähendaks naiste töö leidmise väljavaateid ja oleks karuteeneksnaistele kui töötajatele.

Olle Ludvigsson (S&D). − (SV) Praegu on oluline, et leiaksime paindlikud lahenduseddirektiivis sisalduvatele vastuolulistele detailidele. Meil on samal ajal vaja ka üldisematarusaamist. Missugust olukorda võrdsuse seisukohalt tahame Euroopas kümne aasta pärast?Kui sellele mõelda, siis on täiesti selge, et esitatud regulatsioon toob kaasa soolise võrdkonnavaldkonnas edusammud.

Soolist võrdõiguslikkust ja soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi oleks edendatud. Oleksvõimalik täita ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärk suurendada naiste tööhõivemäär75%ni. Rohkem töötavaid naisi oleks kindlasti ühiskonnale kasuks. Oleksid paremadstiimulid laste saamiseks ja pere loomiseks, mis oleks positiivne vastujõud vananevaleEuroopa rahvastikule.

Seega ärgem unustagem oma aruteludes üldisemat pilti!

Astrid Lulling (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Üldiselt tuleb tarkus ajaga. Kahjuks eikehti see teise raporti kohta, mille naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonienamus vastu võttis ja mida arutame siin parlamendis 17 kuud pärast esimest raportit.Praegusel kujul on see teine raport täpselt sama laialivalguv, edasiliikumist takistav ja täisteksti, mis ei kuulu õigusakti nagu see raport, mis 2009. aasta mais komisjoni tagasi saadeti.


Me oleme raisanud juba kaks aastat rasedus- ja sünnituspuhkuse kaitsmise parandamisele.Kui hääletame raporti poolt selle praegusel kujul, siis raiskame jälle vähemalt sama paljuaega arutades seda nõukoguga kaasotsustamismenetluse käigus, samal ajal kui komisjonialgne, 2008. aasta ettepanek oli mõistlik. See tagas olulise edasimineku liikmesriikides,kus rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus ning vastav tasu on ikka veel allpool mõnede teisteriikide taset; riigi hüvitatavat täistasu ja hüvitise ülempiirita 20nädalast puhkustvõimaldatakse harva.

Ärgem unustagem, et antud juhul on eesmärk kehtestada alamkünnised ja et me ei saa27 riigile peale suruda radikaalseid lahendusi. Tegelikult on selleks, et julgustada töötavaidja eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga naisi lapsi saama, tähtsam see, et tal oleks õiguslühemale, kuid palga täieliku säilimisega puhkusele kui 20- või 30nädalasele või pikemalegipuhkusele ilma palga täieliku säilimise tagatiseta. Estrela raportis sisalduvad ettepanekudei ole mitte üksnes naiste töövalmiduses edasiliikumist takistavad; neid on teatavatesliikmesriikides valitsustel ja ettevõtjatel keeruline rahastada. Praegu on targem astuda üksreaalne samm õiges suunas, kui anda tulevikku suunatud lubadus, mis täidetakse kümneaasta pärast.

Mina isiklikult ei hääleta raporti poolt selle praegusel kujul ja kutsun kõikikaasparlamendiliikmeid lükkama tagasi muudatusettepanekud, millel ei ole emadusekaitsega mingit pistmist, nagu füüsilisest isikust ettevõtjaid käsitlevad sätted. Hääletasimesiin täiskogul vaid neli kuud tagasi füüsilisest isikust ettevõtjate rasedus- ja sünnituspuhkustkäsitleva direktiivi poolt.

Sama kehtib ka isapuhkuse kohta, Marc Tarabella, ja mina olen poolt. Belglased saaksidpalga täieliku säilimisega 20nädalase isapuhkuse homme kasutusele võtta, kui neil onolemas valitsus; mitte miski ei takista neil seda tegemast. Samamoodi − kuna see on veelüks kaalumist vajav punkt − arutavad sotsiaalpartnerid praegu isapuhkuse direktiivi üle.Oodakem neid järele ja selles küsimuses võetakse meetmed, nagu tehti lapsehoolduspuhkuseküsimuses: nii on õige edasi minna.

Ma kutsun kaasparlamendiliikmeid üles hääletama muudatusettepanekute poolt, mispiiravad puhkuse 18 nädalaga, ja kaalumise all olnud muudatusettepanekute poolt, austatudjuhataja, mille esitas teie ja minu fraktsioon.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele lähtuvalt kodukorra artikli 149 lõikest 8)

Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). − (RO) Diskrimineerimise mis tahes vormidelikvideerimine kõigis ühiskonna- ja majanduselu valdkondades on inimõiguste kaitsmisening iga kodaniku heaolu elutähtis eeltingimus. Meeste ja naiste võrdsete võimalustepõhimõtte edendamine paralleelselt naiste kui täieõiguslike osalejate suurema kaasamisegamajandus- ja ühiskonnaellu peab alati tähelepanu all olema. Ma usun, et see arusaam peabkajastuma ühises põllumajanduspoliitikas, et tagada sugupoolte õiglane ja võrdne esindatus.Teisest küljest saab sellise arusaama abil tagada, et Euroopa tasandil viiakse eripoliitikasuunad tõhusalt ellu igas töösektoris, kuid eelkõige just põllumajanduses.

Pidades silmas, et Euroopa õigusaktides edendatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetja et see on Euroopa 2020. aasta strateegia üks põhilistest nõuetest, leian, et oleks asjakohanearutada seda teemat ka põllumajanduse puhul, mis tähendaks selle põhimõtte edendamiseksuute juriidiliste dokumentide kasutamist. Ma toetan nii Edite Estrela kui ka Britta Thomseniraportit, milles seatakse esiplaanile naiste küsimused nii emaduse kui ka nende töötingimuste


kohta, mis on olulised iga naise elus ja ka nende jaoks meie seast, kes peaksid olema naisteganendes küsimustes solidaarsed.

Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Ma tänan Astrid Lullingit, et ta nõustusminu väikese vahelesegamisega! Tahaksin lihtsalt osutada sellele, et Belgias saavad isadjuba kümme päeva tasustatud puhkust. Sama tava kehtib 19s 27st Euroopa Liidu riigist,kusjuures õigus tasule on erinev.

Tahtsin lihtsalt teada, kas olete Euroopa tasandil suurema ühtlustamise poolt või vastu.Tõsi, kaks nädalat ei ole just palju, kuid see on mõistlik: kaks nädalat kõigile isadeleEuroopas, et nad saaksid jagada ülesandeid, mis on seotud vastsündinu peressevastuvõtmisega. Ma tahtsin teada, kas olete säärase ühtlustamise poolt või vastu. Ma tänanteid vastuse eest, Astrid Lulling!

Astrid Lulling (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Loomulikult olen ma selle poolt, MarcTarabella. Olen Euroopa Liidu direktiivi poolt, kuid ma ei poolda selle küsimust lahendamistdirektiiviga, milles käsitletakse naiste ja laste kaitset. Nagu ütlesin, peavad sotsiaalpartneridpraegu läbirääkimisi isapuhkuse direktiivi üle.

Ma usun, et me peame ootama ära tulemused. Siis on meil olemas usaldatav ettepanek,täpselt nagu meil oli lapsehoolduspuhkuse kohta, mida me muide just tõhustasime, ehkkisee ei ole täiuslik. Arvan, et nii on õige edasi minna. Ma usun, et sotsiaalpartneritele tuleksusaldada ka ülesanne esitada selles valdkonnas ettepanekuid, sest nemad on selleks kõigeparemas positsioonis. Seega olen ma poolt. Ma rõõmustan teie pärast: teil on võimalikolukorda Belgias parandada.

Tahtsin lihtsalt öelda teile ja kõigile naistele, kes ei ole aru saanud, et Euroopa Liidu direktiivon miinimum- ja mitte maksimumeeskirjade kogum, et kõigil on võimalik minnakaugemale, kuid tuleb anda kohandamisvõimalus riikidele, milles on kasutusel vähem −kõvasti vähem − kui 18 nädalat.

Usun pealegi, et kui teie ja mina oleksime pidanud selle raporti koostama, siis oleksimevõtnud kaasotsustusmenetluses nõukoguga siin täiskogul juba ammu vastu õiged meetmed.

Thomas Mann (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Nüüd ma siis tean, kuidas omasõnavõtuaega muuta ja pikemaks teha! Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on kutsunud üles18nädalasele rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis on neli nädalat pikem kui see, millesSaksamaal sõbralikult kokku lepiti. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonon üles kutsunud palga täieliku säilimisega 20nädalasele rasedus- ja sünnituspuhkuselepluss kaks nädalat isapuhkust pluss pikendus füüsilisest isikust ettevõtjatele. Täiestitagaplaanile on jäänud asjaolu, et vastavalt komisjoni avaldustele läheb 20 nädalatPrantsusmaale igal aastal lisaks maksma kaks miljardit eurot ja Ühendkuningriigile veel2,85 miljardit eurot. Saksamaa jaoks on hinnanguline kulu umbes 1,7 miljardit eurot.Mõnikord peab kuludele mõtlema.

Hiljuti tehti meil tööhõive- ja naiste õiguste komisjonide ühisuuring, mis sisaldas arvukaltvigu. Ei olnud arvestatud selliseid makseid nagu ematoetus Saksamaal. Saksamaalapsehooldustoetuse võrdlusraamistik oli esitatud valesti. Piisavalt ei olnud arvesse võetudmõnede liikmesriikide teatatud kuluhinnanguid. Sellisel alusel ei saa teha vastutustundlikkupoliitikat. Saksamaa on eesrindlik: lapsehoolduspuhkuse ajal makstakse kuni 14 kuujooksul kaks kolmandikku palgast. Sellega on 14nädalane rasedus- ja sünnituspuhkuseregulatsioon pikendatud kuni 170 nädalani. Seega on Saksamaa Euroopas imikute kaitselesirinnas ja sellele tuleks järelikult praeguse direktiivi kohapealt erand teha.


Seepärast esitasin koos 50 kaasparlamendiliikmega Euroopa Rahvapartei (kristlikedemokraatide) fraktsioonist muudatusettepaneku, mida toetavad Euroopa Konservatiividja Reformistid ning suur osa Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist. Meieeesmärk on, et liikmesriikide süsteeme võetaks piisavalt arvesse. Me loodame, et selletäiskogu enamus toetab meie üleskutset, et kolmapäevasel hääletuse võidaks mõistus. Metahame, et naised tunneksid, et on piisavalt kaitstud, kuid kui selle kaitsega minnakse liigakaugele ja just ideoloogilistel põhjustel, siis saab sellest oluline takistus naiste tööhõivele− mis on midagi, millest peame lahti saama ja mida ei tohi julgusta.

Anna Hedh (S&D). − (SV) Paljudes liikmesriikides on raportile teravalt reageeritud ningpaljud poliitikud on üritanud teenida punkte ELi ettepaneku materdamisega. Inimesed onära unustanud, et tegemist on kehtiva direktiivi läbivaatamisega. Inimesed võivad mõelda,mida tahavad, selle kohta, mida ELi tasandil reguleerida, kuid – nagu ma ütlesin – olemason direktiiv, mida meil on võimalus parandada.

Soolise võrdõiguslikkuse küsimusele on Lissaboni lepingu jõustumisega pööratud rohkemtähelepanu ja me oleme kohustatud sellega edasi tegelema. Näeme praegu, et riikides, kuson olemas toimivad rasedus- ja sünnituspuhkuse eeskirjad, on ka naiste tööhõive tasekõrge. Sellest eristub olukord nendes riikides, kus eeskirjad on viletsamad võivähemtoimivad.

Kui see direktiiv läbi läheb, siis on meil ka parem võimalus saavutada ELi 2020. aastastrateegias seatud eesmärk. Ma nõustun, et ettepanekus on mõned vastuolulised üksikasjad,kuid tähtis on, et me saame seda parandada. Kriitikud väidavad, et ettepanek on liigakulukas, kuid olen veendunud, et suurem võrdsus tuleb ühiskonnale kasuks.

Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid!Täna otsustas täiskogu − mis esindab kõiki 27 riiki − julgelt ja jonnakalt jälle kord püüdaleida lahendus meie riikide sotsiaalkasvuks vajalikule delikaatsele, kuid samal ajalpäevakajalisele küsimusele. Me arutame raportit, mis mõjutab meie riikide sotsiaal-,tööhõive- ja majanduspoliitikat, kuid mis puudutab ka tervet Euroopat, mis soovib kasvadaüheskoos.

Arutluse all olnud ja muudetud Estrela raportis püüeldakse meelekindlalt era- ja tööeluühitamise ning võrdsete võimaluste põhimõtete suunas ja seega ka terve ningtasakaalustatud edasimineku suunas. Et tagada eespool mainitud põhimõtete kaitseminimaalne künnis kogu Euroopas tähendab mitte ainult meie naiste, vaid ka meie peredeelukvaliteedi parandamist ja seega ka meie elukvaliteedi parandamist; see on see, millegaseisame silmitsi meelekindlalt ja asjakohaste kompromissidega.

Lõpuks on vaja tasakaalu nii eesmärkides kui ka valitud meetodites ning on vaja kaitsta niinaiste seisundit tööturul kui ka riikide eesõigusi oma poliitikate elluviimisel. Jean Monnetõpetas meid kasvama väikeste sammude haaval. Astugem alustuseks need väikesed sammud,kartmata, kas teised nende jälgedes tulevad!

Vilija Blinkevičiūtė (S&D). − (LT) Praegu on tõesti väga tähtis ühitada paremini töö-ning pereelu, et püüelda majanduskasvu, heaolu ja konkurentsivõimelisuse suunas soolisevõrdõiguslikkuse valdkonnas. Kuna peaaegu kõigis liikmesriikides on sündimus järsultlangenud, peame võtma meetmeid, et luua emadele parimad tingimused laste kasvatamiseksja tõelised võimalused tööturule naasta. Kutsun ühtlasi liikmesriike ja Euroopa Parlamendiliikmeid üles leida võimalus ning koordineerida sünnitus- ja lapsehooldustoetusi, et tagada,et naised ei oleks meestega võrreldes kulukam tööjõud. Perekohustuste jagamine ja võimalus


anda meestele õigus kahenädalasele isapuhkusele suurendaks naiste võimalusi naastatööturule ning tugevdaks peresidemeid. Seetõttu olen veendunud, et pikem rasedus- jasünnituspuhkus aitaks parandada sündimuse näitajaid, eriti arvestades, et meie ühiskondvananeb kiiresti.

Anne Delvaux (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Minu arust on perepuhkuse pikendamisevajadus ilmselge: rasedus- ja sünnituspuhkuse miinimumkünnise tõstmine on samm edasi,eelis ja ei tohiks minna nii demagoogiliseks, et võrrelda majanduslikku mõju kvalitatiivseeelisega, mida ei saa arvudes väljendada.

Probleemil on põhimõtteliselt kaks külge: esiteks majandustaust − see on tõsi −, kuid seeei ole piisav põhjus, et jätta miljonid pered veel aastakümneid ebasoodsasse olukorda;teiseks on raportis sisalduvad seadusaugud, sest tekst hõlmab mitut perepuhkuse liiki,mille õiguslik alus on ühitamatu. Võtame näiteks lapsendamispuhkuse, mis on tekstiskõrvuti rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkusega.

Lapsendanud emana tunnustan isiklikult ja kõigi naiste nimel, keda ma esindan,valmisolekut anda meile samad õigused, mis on bioloogilisel emal. Tegelikult olen see,millele Elisabeth Morin-Chartier viitas kui Estrela raportile lisatavale väikesele paketile.

Kuigi eesmärk on tõepoolest parandada naiste − kõigi naiste − tervist ja õigusi tööturul,on adoptiivemadel, kes on saanud emaks nagu teisedki, õigus samadele õigustele jasamasugusele kaitsele töökohas. Nagu teisedki on nad otseselt emad ja see kehtib sedaenam sõltumata sellest, kas lapsendatav laps on noorem või vanem kui 12 kuud; mepeaksime vältima sedalaadi diskrimineerimist, nagu siin tekstis on tehtud.

Mis puudutab lapsendamist, on mul kahju, et tekstis sellest nii vähe räägitakse. Selles ei oleisegi ühtegi Rambolli mõjuhinnangu järeldust. Seda ei ole üheski punktis hästi käsitletud,mis on selgelt nõrk koht. Sellest reservatsioonist hoolimata toetan aga Estrela raportit, sestlükates kõrvale majanduslikud kaalutlused, ei ole mitte ainult olemas mehed ja naised, kespeavad oma vanemakohustusi täitma paremini ühiskonnas, mis aina enam loovutab omavastutust noorte inimeste kasvatamise eest, vaid on ka meie kohus tagada, et inimesed eipea tegema valikut ohverdada oma lapsed töö nimel või oma töö laste nimel.

Viimaseks: me ei ole mitte nõukogu, vaid parlamendi liikmed. Kui meie otsevalitud esindajadei ole edasipüüdlikud, siis öelge mulle: kes on.

Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Öeldud on palju,eriti just äsja. Mitmesugused arengud ja vastuolud Estrela raporti ümber näitavad ühte:täna on ikka veel raske rahulikult käsitada soolise võrdõiguslikkuse küsimust ja eritiküsimust paremast töö- ja eraelu tasakaalust.

Sellel õigustekstil on − palun vabandust väljendi pärast − olnud keeruline sündimise protsessja seda peamiselt seetõttu, et selles valdkonnas peab suhtumine tõsiselt muutuma.Kahtlemata on mõjuhinnangud vajalikud, et tagada, et kaalul oleval küsimusest saadakselaialdaselt aru. Mõjuhinnanguid tuleb aga võtta nii, nagu need on, ja teha seda ettevaatlikult.Võiksin lisada, et nende vastuolulised järeldused tõestavad seda ilmselgelt.

Loomulikult oleks rumal mitte tõstatada küsimust teatavate muudatusettepanekutevõimalikust kulust. Täpselt sama rumal oleks aga keelduda kaalumast emade ning imikutetervise või tööturul meeste ja naiste võrdsusega seotud sotsiomajanduslikke eeliseidkeskmises ja pikas perspektiivis. Lisaks on minu arvates meie arutelu väärt rohkem kuikarikatuurid ja stereotüübid, mida meile ikka veel maalitakse.


ISTUNGI JUHATAJA: Silvana KOCH-MEHRINasepresident

Regina Bastos (PPE). − (PT) Euroopa vananeb ja on väga madala sündimusega. Needtegurid seavad Euroopa Liidu ette suuri katsumusi ja me peame neile vastama konkreetsetelahendustega. Oleme arutelu käigus selle tähelepanekuga nõustunud hoolimata erinevatestvaadetest, mis on arutelus ilmnenud.

Portugalis näiteks ei ole sündimus piisavalt kõrge, et tagada põlvkondade asendumine, jasee seab ohtu tuleviku. See juhtub minu kodumaal nagu ka enamikus ELi liikmesriikides.Ma olen kindel, et paindlikum rasedus- ja sünnituspuhkuse poliitika võib aidata sellesuundumuse ümber pöörata. Peame peredele konkreetse meetmetega ametialase, era- japereelu paremaks ühitamiseks järjekindlalt märku andma, et toetame emadust. Naisi tulebkaitsta, et nad saaksid langetada valiku laste saamise kasuks ilma vajaduseta tööturultlahkuda. Selle probleemi lahendamine on elutähtis, kui tahame saavutada Euroopa2020. aasta strateegias seatud eesmärgid ja võidelda demograafilise vananemise vastu.

Portugalis näiteks juba makstakse rasedus- ja sünnituspuhkuse 120 päeva jooksul 100%teenitud tulust, et võidelda madala sündimuse vastu, mis meil on. Väidaksin seega, etrasedus- ja sünnituspuhkuse ajal tuleks tagada naiste palk arutluse all olevas raportiskirjeldatud viisil. Mõistlik tundub olevat lubada igal liikmesriigil kujundada tingimused,millega tagatakse 2020. aastaks eesmärk säilitada täielikult töötasu rasedus- jasünnituspuhkuse ajaks.

Tahaksin lõpetuseks tänada raportöör Estrelat tema püsivuse eest kaitsta meetmeid, mison suunatud perede hüvanguks, võideldes samal ajal rahvastiku vananemise vastu.

Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Usun, et oleme kõik teadlikudvastutusest, mis on parlamendil täna naiste töötingimuste direktiivi läbivaatamisega;direktiivi, mida oleme arutanud eelmisest ametiajast saadik ning millega me ei ole edasiliikunud arvamuste ja raskuste arvukuse tõttu.

Seepärast ütlen, et peame täna võtma vastutuse, arvestades meie võimalikke eri vaatenurki,et saaksime meesteja naistevahelise võrdõiguslikkuse suhtes edasi liikuda ning tööturulosalevate naiste elutingimusi parandada.

Direktiiv on millestki rohkemast kui rasedus- ja sünnituspuhkuseks antavate nädalatearvust, sest olen kindel, et oleme kõik nõus, et 14 nädalast ei piisa ja puhkust on vajapikendada. Lisaks nädalate arvule räägime aga sellest, et emaks saanud naiste vallandamissetuleks suhtuda kui ebaõiglasesse vallandamisse, või sellest, et töötava ema tervise huvidestuleks lubada anda isapuhkust.

Ma ei mõista, miks mõned ütlevad, et isapuhkusest ei ole töötavate naiste tervisele abi.Loomulikult on! Võimaldada emal ja isal esimestel päevadel pärast lapse sündi jagada temaeest hoolitsemise tööd on meesteja naistevahelise võrdsuse seisukohalt edusammudetegemiseks hädavajalik ja põhjapaneva tähtsusega. Mõned riigid, nagu Hispaania, jubarakendavad sõltumatut ja ülekantavat isapuhkust.

Peame laskma meestel võtta koos naistega vastutuse, kui tahame saavutada edu teel, mison meile ettepanekus esitatud. Ma arvan, et see on tähtis.

Tahaksin tänada raportöör Estrelat tehtud töö eest ja tema vastutustunde eest parlamendiees...


(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

Godfrey Bloom (EFD). – Austatud juhataja! Umbes viis ja pool aastat tagasi põhjustasinfuroori, kui väitsin, et iga vähegi mõistuse juures ärimees oleks hull, kui võtaks töölelapsesaamiseas naise.

Sellest ajast saadik on olukord muutunud hullemaks, sest tasakaal töötajate ja tööandjatevahel esimeste kasuks on täiesti kontrolli alt väljunud. Üks minu Yorki valijatest kirjutasmulle eelmisel aastal, et tühja lapsesaamiseas naiste töölevõtmisest: väikeettevõtja, kesüldse kellegi tööle võtab, peab olema hulluks läinud.

Meil on siin päris erakordne olukord, kas pole? Meil on noored naised, kes tahavadmeeleheitlikult tööd leida, kes tahavad meeleheitlikult töötada ettevõtjate heaks, eritiväikeettevõtjate − mis on Ühendkuningriigi majanduse taganttõukav jõud − heaks, ja meilon tööandjad, kes kardavad neid tööle võtta. Vaat see on meie probleem! Muudame − siinparlamendis, kus meie liikmetel on nii vähe ärikogemusi − väikeettevõtjatele peaaeguvõimatuks võtta tööle noori naisi, ehkki nad tahaksid seda teha.

Varem mõtlesin, et tegemist on mingi hiinlaste salaplaaniga, kui see koht siin muutisEuroopa majanduse toimimise peaaegu võimatuks, ja et kulisside taga ajavad hiinlasedasjad nii hulluks, et lõpuks peame absoluutselt kõik Hiinast sisse vedama. Noh, mul onnüüd veel üks teooria, nimelt et võib-olla naised, kes komisjonides, Euroopa Komisjonisja siin parlamendis teevad väikeettevõtjatele nii keeruliseks võtta tööle noori naisi, võitlevadtegelikult omaenda huvide eest.

Ma oletan, et kui valijaskond täiesti õigustatult uuriks neid naisi lähemalt ja neile nendeebapädevuse ja rumaluse tõttu paari aasta pärast kinga annaks, siis on neil võimalik töödsaada pelgalt selle tõttu, et nad on keskealised või hilises keskeas. Mäng saab neile siisselgeks. See on minu hüpotees. Ma ei suuda leida ühtegi muud mõistlikku seletust, mikson vaja end nii naeruväärselt segada töötaja ja tööandja vahele. Kui teile tundub see teooriaveider, siis kui arvestada, et talute viisi, kuidas räägite kliimamuutusest, võite mind uskuda:selle istungisaali jaoks ei ole midagi liiga rumal.

Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Ei ole kahtlust, et tuleb rõõmustadaselle õigusakti eelnõu parlamendile aruteluks esitamise üle pärast 18 kuud kestnud tõsisttööd. On selge, et sedalaadi projektiga on seotud mitmed tundlikud küsimused, arvestades,et liikmesriikide võrreldavad seadused on väga erinevad. Igal juhul on selle meetmeuuenduslikkus tulemus, mis peaks saama väga hea vastuvõtu osaliseks, nagu peaks saamaka kinnitus, mis on antud perekesksuse põhimõttele, naiste ja erilises seisundis, näitekslast ootavate naiste suurema sotsiaalse kaitstuse tagamisele.

Samamoodi tuleb tagada järjekindlus sünnitavate naiste kaitse tagamise puhul − ja maütlen seda hoolimata asjaolust, et minu arust on meetme reguleerimisala algselt visandatugavõrreldes avaram − kuivõrd tuleb esile tõsta, et Euroopas ja paljudes liikmesriikides onikka veel märkimisväärsed erinevused kaitses, mida pakutakse sünnitamise ja sündimatalaste puhul.

Meede tuleb kahtlemata viia kooskõlla vajadusega likvideerida tööandjate kuritarvitusedning peame piirama muudatusettepanekute reguleerimisala − millest mõned minu arustmuudavad akti üldjuhul liiga jäigaks −, et see vastaks meetmele, mille eesmärk onesmajoones kaitsta naisi.


Kahtlemata on vaja arvesse võtta sisserännanutest ja koduabilistest töötajate probleemi,mis on veel üks selle − õigusakti eelnõu ebakindlates töösuhetes naiste kohta − komponentpaindlikul turul, kus naistesse tuleb eriti praegusel ajal suhtuda kui kogukonna käsutusesolevasse ressurssi.

Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Ühendkuningriigi töötajad ja valitsus nõuavad,et brittidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletaksid vastu ettepanekutele pikendadatöötasu täieliku säilimisega rasedus- ja sünnituspuhkust 14-lt 20 nädalale − kuigi minuarvates on see jäme silmakirjalikkus konservatiivide poolt, kes esitasid komisjonismuudatusettepaneku 24 tasustatud nädala kohta. Nagu ma ikka ütlen: tundub, etsilmakirjalikkus ei tunne piire.

Briti Väikeettevõtjate Föderatsioon on teatanud, et sellised kavad ei ole jõukohased jalähevad Briti ettevõtjatele maksma üle 2,5 miljardi naela aastas. Selle vastu on isegiÜhendkuningriigi koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad ka liberaaldemokraadid. Ettepandudmuudatused lähevad Ühendkuningriigile maksma kuni kaks miljardit naela ajal, milkoondatakse töötajaid riigi- ja erasektoris, et hoida kokku märksa väiksemaid summasid.

Muudatused võivad olla ka ennasthävitavad, sest Ühendkuningriigi valitsuse sõnade kohaseltvõidavad nendest kõige rohkem kõrgepalgalised ja kõige vähem madalapalgalised.Kõnealused muudatused − mis siis, et tehtud heade kavatsustega − viivad tegelikulttöötavatele emadele võrdsuse saavutamise protsessi tagasi. Samuti juhtub, et nendemuudatuste tulemusel eelistavad tööandjad naistele meeskandidaate.

Austatud juhataja! Imetavate emade õiguste tõhustamiseks on muid võimalusi, näitekspaindlikumad puhkusesüsteemid. Peame ka austama eri liikmesriikide mitmekesiseidsotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi. Üks suurus ei sobi lihtsalt kõigile. Töötavad pered, kestuginevad meile, et me seadused korda teeksime, et elada, töötada ja lapsi kasvatada, asuvadreaalses maailmas, mitte mingis ideoloogilises Eurodisney-maailmas.

Need muudatusettepanekud esitatakse valel ajal ja neist saavad kasu valed inimesed. Ajalmil valitsused kogu ELis tahavad kärpida avalikke kulusid, tahate teie suurendadatööjõukulusid, mis tabab sektorit, milles naiste esindatus on ebaproportsionaalne ningseega on nende tõenäosus tööst ilma jääda suurem. Ühendkuningriigis on juba olemasrasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse kõige paremad, ausamad ja suuremeelsemadnormid. Praegu saavad Briti emad kuus nädalat rasedus- ja sünnituspuhkust 90% palgaga,millele järgneb riiklik lapsehooldustoetus 125 naela nädalas.

Ma hääletan Briti rahva huvides. Ma järgin Tema Majesteedi valitsuse nõuannet ja hääletanlapsehooldustoetuse muudatusettepanekute vastu.

Ria Oomen-Ruijten (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Olles kuulanud ära kõik, mis siinistungjärgul öeldud, olen kindel, et meeste ja naiste võrdne kohtlemine − mis tõepooleston nõudnud julgust ja jõupingutusi ning ka suuri rahasummasid − on jäänud saavutamata.Ma ei ütle seda mitte ainult oma kolleegidele omaenda fraktsioonist − kes muide onistungisaalist lahkunud −, vaid ka teistele. See oli minu esimene märkus.

Minu teine märkus puudutab selle ühiskonna vananemist. See on Euroopas ülimalt tähtisteema, mistõttu on ülimalt tähtis lihtsustada laste saamist. Ma näiteks hindan väga Prantsuserahandusminister Christine Lagarde’i intervjuud naiste seisundi kohta töökohal − see olitäiuslik. Ma tõesti loodan, et me järgime seda.


Minu kolmas märkus on see, et võrdne kohtlemine tähendab pühendumust sotsiaalseleEuroopale. Me oleme öelnud, et sotsiaalses Euroopas peavad meestel ja naistel olematööturul võrdsed võimalused ning samuti peab neil olema võimalik saada lapsi. Hetkel onmeie kõigi siht 18 nädalat ja oleme nüüd nendes 18 nädalas enam-vähem kokku leppinud,kuid me ei tea veel, kuidas seda endale lubada.

Mul ei ole vastuväiteid omaenda fraktsiooni esitatud kompromissile kehtestada nendeksneljaks nädalaks maksimaalselt 75% töötasust. Millele ma vastu väidan, on see, et kõnealuseskompromissis seotakse see ka tervishoiukuludega. Siin on minu peamine vastuväide, sestsellega antakse sellistele riikidele nagu Ühendkuningriik ja Iirimaa − Prantsusmaal onsellised kulud samuti intensiivselt subsideeritud − võimalus vältida kohustusliku 75%maksmist. Ma mõtlen seega, et järsku saaks selle osa kompromissist maha hääletada. Seetähendaks ka, et saame siin esitada konsolideeritud arvamuse, mille kohta võib oodata, etsee saavutab nõukogus enamuse.

Pascale Gruny (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Meilon vaja Euroopa Liidu õigusakte, milles kaitstakse rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnagatoitvate naiste tervist ning peame leidma lahenduse demograafilisele proovikivile, millegasilmitsi seisame, ja stimuleerima sündimuse suurenemist Euroopas. Edasiminekust ei tohisaada siiski takistus naiste töölevõtmisele.

Rõhutaksin kolme asjaolu. Esiteks pooldan Euroopa Komisjoni ettepanekut rasedate, hiljutisünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kohta. Ma tõepoolestrõhutaksin pealkirja, mis on kõnealuse direktiivi õiguslikuks raamistikuks, sest liigagi sageliunustame, millest täpselt see tekst räägib. Me räägime naistest, sest seni kui ei ole vastupidisttõestatud, ei saa mehed sünnitada.

Viited isa- või lapsehoolduspuhkusele muudavad selle arutelu laialivalguvaks. Lahendagemkõigepealt naiste ees seisvad probleemid, keskendudes nende tervisele lapse ilmaletoomiseajal! Me peame rakendama tööturul selliste naiste tervise kaitseks tõelisi tagatisi. Isa- jalapsepuhkust käsitletakse mõnes muus direktiivis.

Teiseks keerleb arutelu nädalate arvu ümber. Keskmiselt on puhkuse pikkus praegukehtestatud 14 nädalat. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku 18 nädala ja raportis onettepanek 20 nädala kohta. Naise ja kolme lapse emana tahan loomulikult, et emadel oleksvõimalik oma beebidega võimalikult kaua koos olla. See tõstatab aga küsimuse: kes maksabpuhkuse pikendamise eest 14-lt 20 nädalale? Riik? Ettevõtjad?

Ma olen kindel, et keskmine pikendamine 14-lt 18 nädalale on Euroopas suur edasiminekja meie majanduse reaalne investeering Euroopas sündimuse suurendamisse. 20 nädalaloleks kindlasti negatiivne mõju naiste tööhõivele: see pärsiks nende töölevõtmist. Ettevõtjadja meie riigid ei saa kriisi ajal sellist tohutut rahalist lisakoormat toetada.

Kolmandaks tuleb rohkem esikohale seada lapsehooldusteenuste parandamine, et emadeloleks võimalik saavutada töö- ja eraelu tasakaal. Hoolimata meie parlamendi korduvatestüleskutsetest on selles valdkonnas vähe saavutatud. Ärgem seega takistagem edasiliikumistning ärgem saatkem naisi koju tagasi!

Elena Băsescu (PPE). − (RO) Soovin kasutada võimalust ja avaldada kaastunnetMaricica Hăhăianu perekonnale. 32aastane Rumeenia meditsiiniõde läks Itaaliasse, et leidaendale parem töö. Eelmisel nädalal kaotas ta oma elu, kui teda Rooma metroos ründas üksItaalia noormees.


Ma usun, et Euroopa peab hakkama tundma muret ebakindlate töösuhete pärast. Naistekätte koonduvad madalalt tasustatud töökohad ning nad moodustavad enamiku osaajagatöötajatest Euroopa Liidus. On siiski juhtumeid, kus kriisi mõju tööturul osalevatele naisteleon piiratud. Rumeenias jätkus näiteks 2009. aastal töö leidnud naiste osakaalu kasv.

Ma pean rõhutama ränka olukorda, milles on välismaal töötavad naised. Nad töötavadsageli ebaseaduslikult ja sageli puuduvad neil igasugused õigused...


Rovana Plumb (S&D). − (RO) Ma pean veel kord osutama rasedus- ja sünnituspuhkusedirektiivile. Jälgisin tänaõhtust arutelu väga hoolikalt ja tahaksin öelda, et eelnõuvastased− ma pean silmas rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist ja töötasu täielikku säilitamist− suudavad esitada ainult ühe vastuargumendi: majandusliku. See on siiski liiga lihtsustatud,sest kui vaadata kaugemale eelarvepuudujääkidest, siis tegeleme inimestega. Nad eiravadasjaolu, et raportist tõuseb nii töötajale kui ka tööandjale rohkem tulu kui kulu. Ja ma tõestipean silmas ka tööandjaid tulevikku investeerimise mõttes.

Oponendid ei suuda lisaks aru saada, et emaduse eest karistamine ja mõte sellest, ajal milsündimus väheneb, rääkimata sellest, et elanikkond muutub vanemaks ja vaesemaks,mõjutab sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust.

Frédérique Ries (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Ka mina kuulasin väga hoolikaltkõike siiani räägitut ning pean täheldama, et kui kõike on liiga palju, siis võivad asjadhalvemaks minna − nagu sageli juhtub. Selle supersünnituspuhkuse − 20 nädalat, millestkuus tuleb võtta enne lapse sündi ja kaks pärast, koos palga täieliku säilimisega −õigustamiseks esitatud argumendid ei ole veenvad. Euroopa ei suuda kindlasti keerulisidemograafilisi ja naiste tööhõive probleeme lahendada sedalaadi isoleeritud meetme abil.

Kas keegi tõesti arvab tõsiselt, et mõni inimene otsustab saada lapse, beebi selleks, et nelja-ja poole kuu asemel kasutada ära viis kuud puhkust? Teisest küljest ei usu ma, et naistelevalikuvabaduse keelamine olukorda parandaks. Lisaks ärgem palun unustagem meie võetudotsuste mõjusid, nendega kaasnevaid kahjusid! Naiste kaitsmine tähendab eeskätt seda, etme ei lähe oma nõudmistega liiale, millega sillutaksime teed uutele naistevastastelediskrimineerimise vormidele, kui nad on tööle võetud ja siis tööle ei naase, mida võivadkinnitada näiteks kõik OECDi ja Keskklasside Liidu asjatundjad.

Pooldan seetõttu selgelt 18nädalast puhkust, isapuhkuse põhimõtet ja loomulikult ruumiliikmesriikidele minna kaugemale.

Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Ma tahaksin tehalühidalt ühe märkuse lapsehoolduspuhkuse pikkuse tunnistamise kohta eri riikides. ThomasMann ja tema kolleegid esitasid sel teemal samuti muudatusettepanekud, sealhulgasmuudatusettepaneku 115, mille esimene osa käsitleb seda, kas esimesed neli nädalat peaksidvõi ei peaks arvesse minema.

Kahjuks on see seotud muudatusettepaneku teise poolega − ja ma loen selle ette, et asioleks täiesti selge −, asjaoluga, et see tasu võib olla sama suur kui rasedus- jasünnituspuhkuse ajal 18 nädala jooksul makstav hüvitis, mis moodustab vähemalt 75%viimasest kuupalgast või siseriiklike õigusaktidega kindlaks määratud keskmisest kuupalgast,seejuures jääb liikmesriigile õigus kehtestada ülemmäär. Tegelikult tähendab see seda, etme loobume Euroopa Liidus selle valdkonna rahastamise ja puhkuse ajal naistele makstavahüvitise ühtlustamisest. See ei ole vastuvõetav! Minu arust oleks väga kahju, kui see


hääletusel läbi läheks, sest lõppkokkuvõttes me ei loobu ühtlustamisest Euroopa tasandil,vaid pigem tahame seda suurendada, et parandada kõigi meeste ja naiste olukorda.

Cornelia Ernst (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Peaksime endaltküsima, mida tegelikult kogu selle aruteluga saavutada tahame. Kas tahame natukesuurendada võrdsust ja toetada natuke peresid, tehes seda võimalikult odavalt? Loomulikultmaksab pereelu tööga ühitamine raha. Tahaksin lihtsalt küsida oma Saksakaasparlamendiliikmetelt: mis on miljardi eurone kulu Saksamaale, kui samal ajal jagamepangatagatistena välja 450 miljardit eurot? Mida me tegelikult selles valdkonnas tahame?Palga täieliku säilimisega isapuhkus on õige. Mida muud saaks see olla? Tegemist ei olevaba ajaga, puhkusega; tegemist on tööga.

Loomulikult tahaksime pikendada seda perioodi 20 nädalani, sest usume, et ainult nii onvõimalik leida võimalus see töö ära teha.

Lisaks ei taha me tööelu ainult pisut võrdsemaks muuta. Tahame naistele ja meesteletäielikku võrdsust. Me peame astuma jõuliseid samme, kui me tahame seda saavutada,näiteks kehtestades kõigis liikmesriikides kohustusliku miinimumpalga.

Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Euroopa kultuuriliste erinevustetõttu peaks raseduse ja sünnituse kaitse jääma liikmesriikide otsustada. Austrias on16nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus. Selle pikendamine maksaks aastas 17,4 miljoniteurot iga lisanädala eest. 20nädalase puhkuse kohustuslikuks muutmine läheks Austrialemaksma üle 60 miljoni euro. Kui me igale isale annaksime veel kaks nädalat tasustatudisapuhkust, siis oleksid lisanduvad kulud veelgi suuremad.

Olgem oma kaalutlustes selged: esiteks on tegemist lapsevanemate absoluutselt isiklikuotsusega ja teiseks näen ma selles ohtu lapsesaamiseas naiste edasiseks diskrimineerimiseks.See võib soodustada ebakindlaid töösuhteid, milles on juba praegu 31,5% tasustatudnaistest. Küsimus on selles, kas me tõesti tahame seda.

Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Meil on täna õhtul olnud suurepärane aruteluja üldjuhul tehti siin istungisaalis palju õigeid märkuseid. Tõstatatud küsimused olididealistlikud, kuid Edite Estrela väärib kiitust nende küsimuste tõstatamise eest. Peamesiiski samal ajal jääma praktiliseks ja realistlikuks. Mul on mõned kahtlused. Kui me kõiginende ettepanekutega nõustume, siis on võimalik, et eelkõige noored naised ei leia tööd.Ma räägin kui lapsevanem. Mul on kaks tütart ja ma tahan, et neil oleksid samasugusedväljavaated leida tööd nagu poistel. See on kõige tähtsam! Iirimaal on meil praegu rahadegakitsas käes. 20% noortest on ilma tööta. Iga päev suletakse neli ettevõtet väikese ja keskmisesuurusega ettevõtete sektoris ning mitte kunagi ei ole me nii halva eelarvega silmitsi seisnud.Seepärast, ehkki raportis on palju häid ettepanekuid, on need võib-olla hiljem paremad.Ma arvan, et praeguses olukorras ei ole need praktilised.

Marita Ulvskog (S&D). − (SV) On olnud väga põnev arutelu! Ma arvan, et see näitab, etmeil on võimalik leida kompromiss ja me saame selles küsimuses vastu võtta otsuse.

Ma usun, et oleks väga hea, kui saaksime seda teha, ning loomulikult peame lähtumaasjaolust, et meie süsteemid on erinevad. Eri liikmesriikides on tehtud erinevaid edusamme.

Olen pärit Rootsist, kus lapsehoolduspuhkus kestab üle aasta, on kõrge tasumääraga jakus isa on kohustatud võtma osa lapsehoolduspuhkusest.


Ma arvan, et ELi tasandil ei ole võimalik saavutada midagi, mis on olnud nii hea meestele,naistele ja lastele kui ka naiste tööturul osalemise määrale. Kandkem siiski hoolt selle eest,et meil oleks miinimumdirektiiv, mis võimaldab meil kokkuleppele jõuda!

Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE). − (PL) Naiste kutsetegevuse teema juurdepöördudes tahaksin arutada kahe vanuserühma üle: esimene rühm, mida täna on jubapikalt arutatud, on noored naised, kellel on väga hea haridus ja kes ei suuda leida tööd, sesttööandjad kardavad sageli rasedus- ja sünnituspuhkusega kaasnevaid kulusid.

Teise rühma kuuluvad üle 50aastased naised, keda peetakse vähemtootlikuks ja-loominguliseks. Statistika kohaselt on 59−60aastaste naiste osakaal selles vanuserühmasainult 25%. Üle 60aastaste töötavate naiste osakaal on veelgi väiksem. Seepärast peaksimearutledes ebakindlates töösuhetes naiste üle arvesse võtma mõlemat rühma ning tegemakõik, et aidata naistel leida esimene töökoht, naasta pärast rasedus- ja sünnituspuhkusttööle ning tõsta oma kvalifikatsiooni.


Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Ettepaneku eesmärgid onparandada rasedate või sünnitanud naiste töötervishoidu ja tööohutust ning kohaldadameetmeid pere- ja tööelu tasakaalustamiseks.

Praegu on naised suunanud pilgu Euroopa Parlamendi poole ja ootavad meilt, et merakendaksime nüüdisaegseid meetmeid, mida 21. sajand nõuab. Peame seepärast rääkima20nädalase puhkuse võimalusest, säilitades 100% ema töötasust, sealhulgas füüsilisestisikust ettevõtjatele, võimalusest isal võtta pärast lapse sündi puhkust ning meeste ja naistevõrdõiguslikkusest selle puhkuse võtmise puhul. See ei puuduta üksnes naisi.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse kulust rääkimine ei ole ainult veel üks naiste karistamine; seenäitab vastutustundetust, Euroopas hetkel valitseva sündimuse kriisi ja elanikkonnavananemise mittearvestamist, mis ühtlasi mõjutab majanduskriisi kulgu.

Kas teil on tulnud pähe küsida näiteks, mis on töölt kõrvalejäämise hind Euroopas? Ma eiole selle kohta sõnakestki kuulnud. Meil on võimalus saavutada edu meeste ja naistevõrdõiguslikkuses, nii et ärgem valmistagem Euroopa inimestele pettumust!

Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada kõiki austatudparlamendiliikmeid, kes osalesid selles tähtsas ergutavas ja – ütleksin – ka väga kirglikusarutelus.

Kuigi vaatame neile asjadele eri nurga alt, on enamik meist mitmes küsimuses samal meelel.Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest ei tohiks karistada; peame palgavõrdsuse saavutamisekstegema tõsist tööd ja peame väga hoolikalt kaaluma siin võetavate otsuste majanduslikketagajärgi.

Mitmed teist mainisid isa- või lapsehoolduspuhkust. Tahaksin teile lihtsalt meenutada, etuues isapuhkuse direktiivis tagatakse lapsevanematele minimaalselt kaheksa kuud puhkustlapse kohta. Esimest korda on meil ELi tasandil õiguslik stiimul võtta puhkust.

Kui isa oma vastutust ei taha võtta, siis läheb kaotsi tervelt üks kuu puhkust. See direktiivjõustub peagi ja me jätkame edusamme ning uurime hoolikalt edasisi ettepanekuidlapsehoolduspuhkuse kohta.


Nagu ma oma avasõnades ütlesin, uurime praegu olukorda ja tuleme oma tulemustegaväga varsti teie ette tagasi.

Lubage mul isikliku märkusega rõhutada, kui oluline on julgustada isasid osalema lapseeest hoolitsemises. Mul oli õnn olla kohal kahe oma kolmest lapsest sünni juures.Loomulikult haiglas olles ei saanud ma teha enamat kui üritada vaprat nägu teha ja teeselda,et ma ei muretse ega karda, ning proovida olla oma naisele moraalseks toeks. Mõnikordpidid aga mu naine ja lahked õed minu eest hoolitsema, et suudaksin seda moraalset tugepakkuda. Ma ei unusta mitte kunagi neid üliolulisi hetki pärast sündi ja esimesi päevi, kuisain oma naist vastsündinud imiku eest hoolitsemisel abistada.

On täiesti selge, et mitte ainult emal ei ole vaja luua side vastsündinuga. Ka isa peab sedategema ja me peaksime isasid julgustama ning muutma isaduse mudelit ning loomatingimused, kus ka isa saab oma vastsündinud lapsega sideme luua.

Tulles tagasi täna arutluse all olevate raportite juurde, tahaksin Britta Thomseni raportikohta ebakindlatest töösuhetest öelda, et olen hoolikalt jälginud kõike räägitut. Võin teilekinnitada, et komisjon toetab meetmeid parandamaks ebakindlates töösuhetes naistetöötingimusi, teostades järelevalvet riigisiseste tööhõivepoliitikate üle ning – konkreetsemalt– andes struktuurifondidest toetust.

Mis puutub Edite Estrela ulatuslikusse töösse komisjoni ettepanekuga võtta vastu tõhusamrasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv, siis üritame tõepoolest saavutada väga keerulisttasakaalu. Peame tagama naistöötajate põhiõigused, kuid me ei tohi anda liikmesriikideleettekäänet peatada need väga tähtsad läbirääkimised. Peame uurima mudeleid, mis tagaksidüheaegselt kõrge tööhõive määra ja kõrge sündimuse.

Samas vaimus pooldab komisjon muudatusettepanekuid, mille eesmärk on säilitada18nädalane miinimumpuhkus, kehtestada alternatiivne tasustamise määr, jätta sisse viidehaiguspuhkusele ning lubada rasedus- ja sünnituspuhkuseks lubada muid puhkuse vorme.

Kõik see tingimusel, et olemasolev kaitse ei muutu nõrgemaks. Selles valdkonnas ei saatagasiminek olla Euroopa Liidu jaoks valikuvõimalus.

Ma loodan väga, et parlament ja nõukogu suudavad kompromissile jõuda. Komisjoniseisukoha eesmärk on ületada kahe institutsiooni seisukohtade lõhe ning saavutada tugevalus edasisteks aruteludeks.

Meie lõppeesmärk peab olema parandada naiste olukorda Euroopas. Naiste osatähtsusühiskonnas on väga suur ja ühiskond peab leidma viisi, kuidas neile tasuda.

Miroslav Mikolášik (PPE). – Austatud juhataja! Kardan, et paljudele kolleegidele on jubaantud sõna ja nad kindlasti olid pärast mind ja minu kolleegi. Palusime sõna juba siis, kuipresident Buzek selle teemaga täna alustas, nii et ma protesteerin ebaõigluse vastu sõnaandmisel eelneva registreerimiseta sõnavõttude ajal.

Juhataja. − Suur tänu sõnavõtutaotluse eest! Nagu mainisin, soovis sõna palju rohkeminimesi, kui tegelikult võimaldada saime. Vaid viieminutilises ajavahemikus tahtis sõnasaada 19 inimest. Proovisin seega anda võimaluse inimestele, kes on mul siin nimekirjades.

Teie märkus kantakse loomulikult protokolli. Püüame järgnevatel aruteludel tõesti tehanii, et kõik oleks võimalikult aus.


Edite Estrela, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tänan teidtundlikkuse eest, mida näitasite üles oma avamärkustes ning lõpukõnes, ja teie isiklikuavalduse eest! Arvan, et on väga tähtis, et see seostuks teiste inimeste, nagu teiste siin arutelulsõna võtnud Euroopa Parlamendi liikmete avaldustega, sest see aitab kindlasti muutateatavaid eelarvamusi ja stereotüüpe, mis meie ühiskonnas ikka veel olemas on.

Seetõttu on tähtis, et lisaksime teksti ka isapuhkuse, kasutades maksimaalselt ära direktiivi,millega soovitakse edendada soolist võrdõiguslikkust ning pere- ja isikliku elu ühitamist,kahte õiguslikku alust, sest üks levinumatest stereotüüpidest meie ühiskonnas on see, etnaisi seostatakse soo jätkumisega, mehi aga tootmisega. Mehed on täpselt sama palju isad,kui naised on emad, lisaks on nad mõlemad töötajad ja neil on õigus nii kutsealastelesaavutustele kui ka õigus kasvatada oma lapsi alates nende sünnist. Ühendkuningriigistpärit parlamendiliiget, kes sõna võttis, ei ole kohal. Ma oleksin tahtnud temalt küsida, kasDavid Cameron on parem teistest eurooplastest, kes samuti tahaksid isapuhkust võtta,kuid keda diskrimineeritakse vähemalt kaheksas liikmesriigis.

Me oleme ikka alles esimese lugemise staadiumis, nii et meil on võimalus koos komisjonija nõukoguga neid ettepanekuid täiendada. Tahaksin ühtlasi tänada omakaasparlamendiliikmeid nende osavõtu eest! Usun, et laiapõhjaline konsensus on vägatähtis.

Kindlasti on meil praegu rasked ajad, kuid just sellistel aegadel on ühiskonnal vaja julgeidotsuste langetajaid, sest nagu ütles tuhat aastat tagasi Rooma poeet Horatius: see, kes kardabraskusi, lõpetab roomates.

Britta Thomsen, raportöör. – (DA) Austatud juhataja! Tahaksin omakaasparlamendiliikmeid tänada kommentaaride eest minu raportile ebakindlates töösuhetesnaiste kohta ning komisjoni valmisoleku eest alustada tööd ja parandada olukorda.

Nagu mitmed parlamendiliikmed osutasid, moodustavad naised väga suure enamuse neist,kes töötavad väga viletsates tingimustes ja madala palga eest. See ei tähenda mitte ainultseda, et Euroopa naised teenivad meestest vähem, vaid ka seda, et naiste pension on meesteomast väiksem ning et tulevikus näeme Euroopas palju rohkem vaeseid naisi, sest abieluei taga enam automaatselt materiaalset kindlustatust vanas eas.

Naissoost sisserändajad on kõige haavatavam grupp Euroopa tööturul. Selles grupis olemetunnistajaks märkimisväärsele ekspluateerimisele, eriti 11 miljoni naise seas, kes töötavadkoduabilistena. Siia gruppi kuuluvad ka au pair’id. Au pair tähendab „võrdsetel tingimustel”,kuid paljud Filipiinidelt ja endisest Nõukogude Liidust pärit au pair’ina töötavad naised eitee seda kultuurivahetuse pärast. Nad teevad seda, et teenida raha, ja seda skeemi kasutataksemitmel pool Euroopas odava tööjõu hankimiseks. Kutsun komisjoni üles seda olukordauurima! Me ei tohiks lubada, et selline ekspluateerimise vorm on Euroopas seaduslik.Seetõttu peame me au pair’ide skeemide puhul olema rangemad.

Komisjoni enda statistika kohaselt saavad sugudevahelised palgaerinevused alguse lapsesaamisega. Kui tahame saavutada tööturul meeste ja naiste täielikku võrdõiguslikkust, siistuleb naistele tagada rasedus- ja sünnituspuhkuse täielik hüvitamine ning mehed tulebkaasata laste eest hoolitsemisse ja seega tuleb neile võimaldada isapuhkust.

Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus Estrela raporti üle toimub kolmapäeval, 20. oktoobril.

Hääletus Thomseni raporti üle toimub teisipäeval, 19. oktoobril.


Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks EuroopaLiidu aluspõhimõtetest. See on määratletud juba Maastrichti lepingus 1992. aastal, mõnedaastat hiljem Amsterdami lepingus (1997. aastal) ja praegu ELi 2010.−2015. aastastrateegias. Euroopa Liidu sotsiaalmeetmete kava prioriteetide seas on vajadus edendadameetmeid, mille eesmärk on toetada naiste töö-, era- ja pereelu ühildamist. Arvan, et kuimeie eesmärk on tagada sotsiaalne stabiilsus, siis selles küsimuses on emadus ülimalt vajalikpõhiõigus.

Hetkel seisab Euroopa Liit silmitsi demograafilise katsumusega, mis tuleneb madalastsündimusest ja eakamate inimeste osakaalu suurenemisest. Usun, et naiste töö- ja eraeluedendamiseks mõeldud meetmete parandamine on osa vastusest demograafiliseleallakäigule. Tunnistan, et on tähtis võtta kasutusele tõhusamad kaitseabinõud, et kaitstanaist vallandamise eest perioodil raseduse algusest kuni rasedus- ja sünnituspuhkuselevahetult järgnevate kuudeni.

Toetan seega sellel eesmärgil esitatud muudatusettepanekuid, sealhulgas eriti naiste õigustnaasta oma töökohale või saada määratud samaväärsele töökohale.

Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. − (CS) Raporti põhieesmärk on parandadarasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu.Isiklikult pean kõige olulisemaks ettepanekut pikendada rasedus- ja sünnituspuhkuseminimaalset pikkust 14 nädalalt 20 nädalale, mis aitab kaasa ema paremale tervisele japsühholoogilisele seisundile ning seega suudab ema paremini oma lapse eest hoolitseda.Rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalse pikkuse pikendamine julgustab ka rinnagatoitmist, millel on tõestatud positiivne toime lapse ja ema tervisele. Täpselt sama tähtis onminu arvates ettepanek, et rasedus- ja sünnituspuhkust tuleks hüvitada töötaja palga − stkeskmise kuupalga − täieliku või siis vähemalt 85% ulatuses säilitamisega. Need meetmedon piisavad, et tagada, et pered, eriti üksikvanemaga pered on kaitstud alla vaesuspiirilangemise ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Osa raportist on pühendatud naiste traditsiooniliseleseisundile. Erinevalt meestest vastutavad naised siiani põhiliselt lapse ja teiste ülalpeetavadhooldamise eest ning on sageli sunnitud valima emaduse ja kutsealase arenemise vahel.Seetõttu on eriti tähtis, et uued lapsehoolduspuhkuse vormid ei peegeldaks ega tugevdaksolemasolevaid sotsiaalseid stereotüüpe. Ettepanek mõjutab Tšehhi Vabariiki üksnes rasedus-ja sünnitustoetuse ning mitte rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuse suhtes.

Corina Creţu (S&D), kirjalikult. − (RO) Naised on majanduslanguse levinumaid ohvrid,sest koondamised tabavad peamiselt ebakindlate töösuhetega töökohti. Kõige enam tabavadkoondamised, palgakärped ja tööandjate kuritarvitused naisi, kes töötavad tasustatudkoduabilistena, hooldajatena või ajutise lepingu alusel. Koduabiliste osakaal on arenenudriikides peaaegu 1/10 kõigist töökohtadest, mis tähendab, et suur hulk kodanikke, eritinaisi on haavatavas olukorras. See soodustab tööandjate poolset väärkohtlemist, eriti kuitöötaja on sisserändaja kas mõnest uuest Euroopa Liidu liikmesriigist, nagu Rumeenia, võikolmandatest riikidest.

Usun, et tööhõive piirangute tühistamine rumeenlaste ja bulgaarlaste suhtes peab olemaesimene samm, et likvideerida diskrimineeriv käitumine, mille kohaselt ikka veel nähakseenamikus vanades liikmesriikides rumeenlastes ja bulgaarlastes madalama sordi, ebakindlatetöösuhetega inimesi. Traagiline juhtum, kus hiljuti tapeti Itaalias metroojaamas möödujateükskõiksete pilkude all Rumeeniast pärit meditsiiniõde, peab panema häirekellad helisemakollektiivse diskrimineerimise ja häbimärgistamise ohtudest, millel võivad olla


ettenägematud ja ülitõsised tagajärjed, nagu kirjeldatud juhtumi puhul. Ühtlasi paluntungivalt pikendada rasedus- ja sünnituspuhkuse minimaalset perioodi 20 nädalani, etnaistel oleks aega, mida nad vajavad, et oma laste eest hoolitseda.

Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Toetan raportit, millega soovitakse pikendadaELis rasedus- ja sünnituspuhkus 20 nädalani koos palga täieliku säilimisega ning võttakasutusele kahenädalane tasustatud isapuhkus. Elutähtis on, et valitsused toetaksid EuroopaParlamendi soovitusi 2. detsembril ELi sotsiaalasjade nõukogus. Sellele meetmelevastuseismise tulemusena tõrjutakse paljud naised tööjõu seast, mistõttu kaotameväärtuslikke ressursse. EL peab naisi toetama ja aitama neil paremini leida töö- ja pereelutasakaalu, mitte karistama neid laste saamise eest. Parem rasedus- ja sünnituspuhkus oninvesteering meie ühiskonna heasse tervisesse tulevikus. Vastsündinu elu esimesed nädaladon hindamatud, et areneksid välja usaldus, sensoorsed ja kognitiivsed oskused ja sidemõlema vanemaga. Uuringutest nähtub ka, et sellised sotsiaalsed meetmed nagu rasedus-ja sünnituspuhkus aitavad tõsta naiste tööhõivet 3−4%. Parema rasedus- ja sünnituspuhkusetagamine ning tasustatud isapuhkuse kasutuselevõtt on mõistlik investeering. Selle meetmemõjuhinnangust nähtub, et vaid natuke rohkema kui 1% naiste tööturul osalemisesuurenemisega kaetakse 20nädalase tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ningkahenädalase tasustatud isapuhkuse kulud.

Jim Higgins (PPE), kirjalikult. − Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa naised teinud vägasuure edasimineku soolise võrdõiguslikkuse poole. Üks tähtsamatest saavutatudeesmärkidest on naiste sisenemine tööturule. Naiste kasvav üleesindatus n-ö ebatüüpilisestööhõives on väga murettekitav ja ma tahaksin korrata raportis komisjonile esitatudüleskutset julgustada liikmesriike vahetama parimaid tavasid ning kasutama täielikultstruktuurifondide pakutavaid kaasrahastamisvõimalusi, tagada laialdasem juurdepäästaskukohastele kvaliteetsetele lapsehooldusasutustele ja eakate eest hoolitsemise asutustele,et naised ei oleks sunnitud võtma neid kohustusi mitteametlikul alusel. Rõhutatakse kavajadust tagada, et ebakindlate töösuhetega koduabilise töökohad muudetakse võimalusekorral ümber korralikeks pikaajalisteks töökohtadeks. Ebakindlate töösuhetega töökohadon ammu muret põhjustanud, kuid praegune majandus- ja finantskriis on ebakindlatetöösuhetega töökohtade ning eriti ebakindlates töösuhetes naiste küsimuse lahendamisemuutnud edasilükkamatuks ja ma palun komisjoni tungivalt tegutseda, et kaitsta haavatavasolukorras naisi, kes töötavad ebakindlate töösuhetega töökohtadel.

Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Põhisõnavõttudes seatakse esikohalevajadus edendada perede rolli. Võrdsuse edendamine on tööhõivestrateegiate prioriteet.Mis puudutab peresid: aeg on tegutseda! Pered vajavad konkreetseid tegusid ning paremattöö- ja pereelu ühitamist. Naiste tööhõive ja sündimus on kõrgem riikides, kus on headperepuhkuse ja lapsehooldusteenuste süsteemid, mis aitavad lastega kaasnevat koormatkergendada. Head näited on Rootsi, Taani, Island ja Soome. Seega on võimalik ühendadanaiste tööturul osalemist ja kõrget sündimust ning EL peaks seda toetama. Toetan naisteõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ettepanekut, et palga täieliku säilimisegarasedus- ja sünnituspuhkus kestaks 20 nädalat. Naisi ja peresid ei tohiks karistada lastesaamise pärast. Ettepanekus direktiivi kohta nõutakse lisaks palga täielikule säilitamiseleka seda, et rasedus- ja sünnituspuhkust tuleks pensioni arvestamisel lugeda töötatud ajaks.See küsimus on seotud ELi üleskutsega võrdseteks palkadeks. Direktiivi vastuvõtmiselvähenevad naiste ja meeste vahelised palgaerinevused. Direktiiviga parandatakse ka mitmikeja adoptiivperede ning puuetega lastega perede olukorda. Tõepoolest on raske leida põhjustmitte toetada ettepandud direktiivi koos sellele naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse


komisjoni esitatud muudatusettepanekuga. Pere- ja tööelu parem ühitamine aitab kaasaperede heaolule, tööhõivele ning majandusarengule.

Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. − (FI) Me oleme ühel meelel selles, et rasedad jahiljuti sünnitanud naised vajavad ühiskonnas ning tööturul erilist kaitset. Tegemist onlõpuks ühiskonna algrakukesega, perekonna staatuse tugevdamisega. Me oleme siiskierimeelel selles osas, missugune see õigusakt tegelikult olema peab, et see eesmärkliikmesriikides täita. Toetan komisjoni seisukohta, et rasedus- ja sünnituspuhkusemiinimumperioodi tuleb kogu liidus pikendada praeguselt 14 nädalalt 18 nädalale, maksteshüvitist vähemalt haiguse korral makstavas ulatuses. See oleks Euroopas oluline edusamm.Kui peame lisaks meeles eelmisel aastal tehtud muudatusi lapsehoolduspuhkuses, siis saameöelda, et perekonna kaitse ELis paraneb. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonon siiski vastu võtnud muudatusettepanekuid, milles ei austata riigisisest süsteemideerinevusi ega majanduslikku reaalsust. Liikmesriikides on väga erinevad rasedus- jasünnituspuhkuse süsteemid. Kui need kõik suruda ühte paketti, oleks tulemuseks viletsõigusakt ja subsidiaarsuspõhimõtte eiramine. Soomes näiteks moodustab rasedus- jasünnituspuhkus koos isapuhkusega ning pikk, üle poole aasta kestev lapsehoolduspuhkusulatusliku süsteemi, mille kulud on jaotatud eri osapoolte vahel. Süsteem pakub veel ühtevõimalust: lapse hooldamiseks võetav puhkus, mille jooksul töösuhe ei katke. Nüüdkavandatud palga täieliku säilimisega 20nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse kuludsuureneksid Soomes praeguselt 30 miljonilt eurolt 80 miljoni euroni. Paljudesliikmesriikides tekitaks see veelgi suuremaid kulutusi. Praeguses majandusolukorras saabsellist ettepanekut esitada ainult ilma igasuguste eelarvekohustusteta. Võrdõiguslikkuseseisukohast pean murettekitavaks kardetud stsenaariumi, et naiste töövõimalused võivadtegelikult väheneda, kui tööandjaid koormatakse kulude olulise kasvamisega.

Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Pekingi tegevusplatvormi vastuvõtmiseston möödunud 15 aastat. Dokumendis tehakse kokkuvõte naiste staatusest maailmas ningettepanekud selle parandamiseks. Selles rõhutatakse naiste töötingimusi, eriti majanduse,tervishoiu ja hariduse seisukohalt. Euroopa Parlament ja nõukogu on nimetatud soovitusterakendamiseks vastu võtnud mitu direktiivi. Üldjoones heade tulemuste põhjal võeti meesteja naiste võrdõiguslikkuse teekaardis perioodiks 2006−2010 lisaks uusi ülesandeid, misesitati liikmesriikidele täitmiseks. Euroopa Parlamendi veebruarikuises aastaaruandesmeeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta 2009. aastal on öeldud, et ELi riikide majanduskriisija eelarvekärbete tulemusel on kadunud töökohti ja seda eelkõige naiste seas. Naisedannavad sageli järgi tööandjate survele, mis on eriti soodne rahvusvahelistele jaekettidele.Töökoormusel on kahjulik mõju naiste tervisele, perele, seaduslikule tööajale ja väljaõppele.Vähesed tööandjad on valmis looma oma töötajatele soodsaid tingimusi töö- ja pereeluühitamiseks. Kõige raskemad on töötingimused naissoost sisserändajatel. Takistuseks onkeelebarjäär, harjumatu töökeskkond, pere- või kultuurilised traditsioonid jne. Kriis ontakistanud mitmete seatud eesmärkide saavutamist. Euroopa Soolise VõrdõiguslikkuseInstituut peaks kohe hetkeolukorda hindama ning Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlamentpeaksid võtma tõhusaid meetmeid, et peatada naiste olukorra halvenemine.

Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. − (IT) Direktiivi ettepaneku pika sündimise aja (antudjuhul paslik sõnavalik) taga on konflikt nende vahel, kes tahtsid sellesse lisada teostamatudeesmärgid, et anda dokumendile sümboolne kvaliteet, ja nende vahel, kelle ainus eesmärkoli arendada meie ühiskonda teatavate õiguste praktikas edendamise teel. Lõppkokkuvõttesei vasta kompromiss täielikult visandatud kaitseabinõudele: rasedate tervise kaitse,naistöötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamine ja


lapsehoolduskohustuste suurem jagamine lapsevanemate vahel. Seevastu esitatud uuedpõhimõtted − rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamine 18 nädalale ning kohustuslik6nädalane puhkus pärast sünnitust, hüvitisena naise varasema teenistuse täielik säilitamine,suurem kaitse koondamise vastu ja õigus nõuda paindlikku tööaega, ilma kahjustamataliikmesriikide õigust kehtestada teistsuguseid piirmäärasid ning säilitada soodsamadtingimused − näitavad, et oleme tõepoolest astunud sammu edasi. Hääletasin resolutsioonipoolt, ehkki paljude muudatusettepanekute puhul erineb minu arvamus isegi mu omafraktsiooni arvamusest, soovides rõhutada töötervishoiu ja töökaitsega seotud meetmetetähtsust.

Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Sooline ebavõrdsus tööturul on pikka aega olnudEL jaoks väga oluline teema, juba aastaid on sellele püütud leida lahendust. Vaatamatasellele ei saa me ka täna raporteerida positiivsetest arengutest selles vallas. Nii on näiteksEurostati andmetele tuginedes ebakindlas töösuhtes olevate naiste (st osaajalise tööajagatöötavate naiste) arv märgatavalt suurenenud, olles saavutanud 31,4% taseme, samas kuimehi puudutav sama näitaja on 8,3%. Eks siin tasu põhjust otsida ka praeguses majandus-ja finantskriisis, mis on süvendanud ebakindlates töösuhetes naiste probleeme veelgi. Leian,et ebakindel töö ei ole mitte üksnes naiste ja meeste vahelise palgaerinevuse üks põhjus,vaid ka takistus karjäärivõimalustele. Kuna naiste osakaal on ebakindlas töös täna liigasuur ning seetõttu on eespool mainitud kahjulikel tagajärgedel ebaproportsionaalne mõjujust ebakindlates töösuhtes naiste olukorrale, siis eelnevast tulenevalt leian, et EL peakstõhustama tähtajalise, osalise tööaja ja renditöö õiguslikke regulatsioone. Nii ehk jõuameühel heal päeval ka olukorrani, kus saame rääkida sellest, et ELs on kindlustatud meeste janaiste võrdõiguslikkus ja kaotatud sooline vahetegemine tööturul.

Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. − (FI) Head kolleegid! Tahaksin Edite Estrelat tänadatema kiiduväärt raporti eest nõukogu direktiivi muudatuseteepaneku kohta, et julgustadaparandama rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate rasedate töötajate tööohutustja töötervishoidu! Raportis sätestatud reformid on olulised, et parandada ELi kodanikeõigusi ja heaolu ning kujundada siseturul tervem konkurents. Euroopa Liidul on vajajärjekindlat sotsiaalpoliitikat. Rasedus- ja sünnituspuhkuste süsteemi ühtlustamine onoluline samm sotsiaalsema Euroopa suunas. Raportis tehakse ettepanek palga täielikusäilimisega 20nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta. Seeläbi suureneksid paljudesELi riikides rasedus- ja sünnitustoetused. On tõestatud, et pikal ja korralikult hüvitatudrasedus- ja sünnituspuhkusel on soodne mõju naiste tööturul osalemisele. Naiste suuremosalus tööturul kataks kiiresti reformi kulud, mis paljude arvates on ületamatud. Paremadrasedus- ja sünnitustoetused suurendavad ka sündimust. Vananev Euroopa vajabmaksumaksjaid, et säilitada tulevikus teenuste osutamise kindlus. Ka üleskutse säilitadarasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks täielik töötasu on oluline samm selles suunas, etvähendada naiste ja meeste sissetulekuerinevusi. Rasedus- ja sünnituspuhkus ei tähendaksnaiste jaoks enam väiksemat sissetulekut ning pealegi suurendaks palga täielik säilitaminerasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks naiste kogutavat pensioni. Tänapäeva Euroopas elavadjust vanemad naised kõige tõenäolisemalt vaesuses.

Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − (RO) Naised on alati täitnud enamikuebakindlate töösuhetega töökohtadest. Pikka aega on räägitud naiste töötingimusteparandamisest, kuid kahjuks ei ole midagi muutunud. Sooviksin sellel taustal juhtida teietähelepanu Hispaanias maasikaid korjavate hooajatöötajate olukorrale. Mulle on nendeolukord tuttav mitte ainult Rumeenia töötajate või ametiühingute loendamatute kaebustetõttu, vaid ka vahetust kohapealsest kogemusest. Igal aastal suundub tuhandeid Rumeenia


naisi Hispaaniasse kolmeks kuni viieks kuuks, et korjata maasikaid. Mõned neist langevadsageli tööandjate väärkohtlemise ohvriks. Algsed lepingud vahetatakse väljahispaaniakeelsete lepingutega, millest nad aru ei saa. Sageli puudub neil tervisekindlustusja neid isegi sunnitakse selle eest oma taskust tasuma. Mõnikord nõuab nende töö, et nadkorjaksid ilma igasuguse kaitsevarustuseta pestitsiididega pritsitud maasikaid. Nad ei julgesiiski kaevata, sest nad kardavad lahtilaskmist ja kojusaatmist. Olen nende olukorralejuhtinud Euroopa Komisjoni tähelepanu küsimuste kaudu, mis on esitatud, et nõudadirektiivi vastuvõtmist Euroopa Liidus hooajatööliste õiguste reguleerimiseks. Mulle onaga vastatud, et see küsimus ei ole prioriteetide seas. Seepärast kutsun komisjoni veel kordüles esitama sellel teemal õigusakti ettepanek.

Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. − (CS) Nüüdisaja üks suurimaid proovikivisid on,kuidas toetada naisi nende töö- ja pereelu ühitamises. Rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkusei ole kindlasti määrav otsuses luua perekond või saada laps. Tingimused, milles sellineotsus tehakse, on siiski olulised. Jutt on kindlustundest, mis naistel on sellel hetkel selles,kas nad saavad ennast pühendada emadusele, teha seda esimestel nädalatel ja kuudel rahusja ilma kartuseta. Samuti väljendub selles see, kui suurt tähtsust ühiskond sellistele naisteleomistab. Jutt on sellest, kas peame emadust põhimõtteliselt vaid kahetsusväärsekstakistuseks naiste tööelule, kes on jäetud tööturu karmide tingimuste meelevalda, või sellest,kas ühiskond suudab naistele tagada vajaliku kaitse. Kui naiste suurem kaitse tööturulsünnitamise ja emaduse kontekstis tähendab põhiliselt majanduslikku koormat, midaEuroopa ühiskond ei taha kanda, siis peame mõtlema järele meie ühiskonna väärtuste üle.Küsimus on ühiskonna prioriteetide kohta.

Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. − Mitmed sõnavõtjad on mõistetavalt osutanudrasedus- ja sünnituspuhkuse 14 nädalalt 20 nädalale pikendamise majanduslikule mõjule.Kahjuks kerkib kulude küsimus sageli esile, sest need on hõlpsasti mõõdetavad. Kuid katulusid saab mõõta. Tegelikkuses on üks teema, mida on kvantitatiivselt palju uuritud,tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse mõju parimas eas naiste tööjõus osalemise määrale.Ühest kõige usaldusväärsemast ökonomeetrilisest uuringust, mille tegi EKP, nähtub, etparimas eas naiste tööjõus osalemise määr suureneb alati kuni 43 nädalani tasustatudrasedus- ja sünnituspuhkusest. Alles pärast seda punkti hakkab määrale avalduma aktiivnemõju. Tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamine on majanduslikult kasulikmitmetele liikmesriikidele, kus rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus on seadusliku alampiirilähedal ning seega on naiste osalus väike. Selliste liikmesriikide jaoks on rasedus- jasünnituspuhkuse pikendamise kulu hea investeering, mitte koorem.

14. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmine− Euroopa Parlamendi kodukorra kohandamine Euroopa Parlamendi ja komisjonisuhete muudetud raamkokkuleppega (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel:

– Paulo Rangeli põhiseaduskomisjoni nimel koostatud raport Euroopa Parlamendi jaEuroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta (2010/2118(ACI))(A7-0279/2010);

– Paulo Rangeli põhiseaduskomisjoni nimel koostatud raport Euroopa Parlamendikodukorra kohandamise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete muudetudraamkokkuleppega (2010/2127(REG)) (A7-0278/2010).


Paulo Rangel, raportöör. − (PT) Mis puutub neisse kahte raportisse, tahaksin kõigepealttunnustada ja avalikult ära märkida – nagu ma seda tegin põhiseaduskomisjonis –suurepärast tööd, mida tegid kolleegid Klaus-Heiner Lehne, Hannes Swoboda, DagmarRoth-Behrendt, Diana Wallis ja Rebecca Harms, kes moodustasid täiskogu liikmetemeeskonna, mis pidas komisjoniga raamlepingu üle läbirääkimisi.

Tahaksin ära märkida komisjoni presidendi ja pärast uue komisjoni ametisseasumist volinikŠefčoviči ülimat avatust ning väga tähelepanuväärset koostöövaimu. Ma usun, et saavutatudon suurepärane tulemus ning see on viinud ajaloolise kokkuleppeni, mis kujutab endastesimest raamlepingut pärast Lissaboni lepingu allakirjutamist, ja esimest raamlepingut,mis põhineb vahetult ning sõnaselgelt aluslepingutel, konkreetselt Euroopa Liidu toimimiselepingu artiklil 295.

Tegelikult tahaksin öelda, et selle lepinguga luuakse väga läbipaistev, dünaamiline ningülilähedane parlamendi ja komisjoni ühendus, ning seda, et põhiolemuselt on tegemistkompromissiga: tasakaaluga kahe institutsiooni nägemuse vahel uue rolli kohta, mis langebnende osaks pärast Lissaboni lepingut.

Usun, et meie meeskonnatöö oli tegelikult väga tulemuslik, sest raamlepingus olemesuutnud väljendada Lissaboni lepingust tõusetuvaid uusi pädevusi ja tõhustada sellesttulenevaid volitusi. See kehtib õigusloomega seotud menetluse ja kavandamise võiplaneerimise kohta, eriti mis puudutab − kui esitada vaid kaks näidet − parlamendi kaasamistkomisjoni tööprogrammi koostamisse või näiteks küsimusi, kus komisjon kasutabparlamendi õigusloomevolituste puhul nn pehmet õigust.

Teiseks: väga oluline tahk on parlamendi suuremad kontrolli- ja järelevalvevolitused kaskomisjoni presidendi ja komisjoni kui organi valimiseeskirjade üksikasjade täpsustamisekohta või näiteks siis, kui need on seotud parlamendi kaasamisega sellistesse küsimustessenagu volinike väljavahetamine või ka tagasikutsumine või − kui esitada veel üks näide −reguleerivate ametite direktorite ärakuulamine või isegi rahvusvaheliste läbirääkimistejärelevalve. Kõigis neis valdkondades on Lissaboni lepingust tulenevad volitused kinnitustsaanud.

Ka juurdepääs teabele on väga tähtis, eriti kui tegemist on salastatud teabega ja teabe endaning seisukohtade vahetamisega parlamendi ja komisjoni juhtide vahel. Teame näiteks, etpraegu on juba võimalik põhiseadusküsimuste eest vastutaval volinikul ja komisjonipresidendil võtta osa presidentide konverentsi asjakohastest osadest või et on olemas eriotsedialoogi platvormid presidentide konverentsi, komisjonide eesistujate konverentsi,parlamendi presidendi, komisjoni presidendi ja volinike kolleegiumi vahel. Isegi komisjonikohalolekut parlamendis on tõhustatud, eriti infotunni abil – mitte ainult komisjonipresidendile, vaid ka volinikele.

Tahaksin kõige selle valguses öelda, et sügava austusega Lissaboni lepingu ja volituste uuetasakaalu vastu ja ühtlasi sügava austusega võimude lahususe idee vastu, et meil on nüüdolemas selgitav leping, mis teeb Lissaboni lepingust kehtiva aktiivse ja kohaldatava lepingu.

Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel ühinedateie aruteluga meie kahe institutsiooni vahelisi suhteid käsitleva muudetud raamlepinguüle. Ma olen väga rahul, et kolmapäeval hääletusele tulevas resolutsioonis soovitatakseparlamendil raamlepingut toetada. Sellega lõpetatakse edukalt protsess, mis sai Lissabonilepingu jõustumisega alguse peaaegu aasta tagasi.


Sel puhul tahaksin siiralt tänada Klaus-Heiner Lehnet ning kogu töörühma: Diana Wallis,Dagmar Roth-Behrendt, Rebecca Harms, Hannes Swoboda ja loomulikult meie raportöörPaulo Rangel. Me töötasime suurepärases õhkkonnas ja väga intensiivselt ning meie aruteludolid väga tõhusad, kuid samal ajal ka väga otsekohesed.

Parlamendi suuremad õigused ja pädevused uue lepingu alusel mõjutavad ilmselt meieinstitutsioonidevahelisi töösuhteid mitmel moel. Seda peegeldas parlamendi 9. veebruari2010. aasta resolutsioon ja sellega seotud president Barroso avaldus samal päeval. Seetõttuon väga tähtis, et tänu muudetud raamlepingule on meie institutsioonidel tugev javormiliselt kokkulepitud vastastikuste suhete alus ning on võimalik hakata igapäevaseltellu viima kõiki kokkuleppe punkte. Muudetud raamleping tugineb kehtivale 2005. aastaraamlepingule, mis on olnud meie institutsioonidevaheliste suhete reguleerimisel vägatõhus akt.

Alustasime märtsis läbirääkimisi raamlepingu muutmiseks eduka koostöö vaimus. Usun,et me kõik peaksime tulemusega väga rahul olema. Arvan nagu raportöör Rangelgi, etlepingu muutmine on oluline saavutus, mis süvendab meie institutsioonidevahelisi suhteidning võimaldab leida praktilised lahendused kooskõlas parlamendile Lissaboni lepingujõustumise järel antud suuremate pädevustega. Nii paneme tegelikkuses toimima komisjonija Euroopa Parlamendi erilise partnerluse.

Lubage mul välja tuua mõned punktid, mis kujutavad endast tõelist edasiminekut! Lepingussätestatakse eeskirjad ja ajakava meie institutsioonidevaheliseks intensiivseks jastruktureeritud dialoogiks, mis võimaldab parlamendil anda oma osa komisjoni koostatudtööprogrammi ja liidu programmide kavandamisse.

Selles kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, kuidas komisjon teavitab parlamentirahvusvaheliste lepingute üle peetavatest läbirääkimistest ja nende sõlmimisest. Sellegaviiakse parlamendile salastatud teabe andmise eeskirjad vastavusse rahvusvahelistestandarditega, mis teeb seega võimalikuks anda parlamendile teavet näiteks rahvusvahelisteläbirääkimiste kohta.

Selles kehtestatakse ka eeskirjad, et parandada parlamendile komisjoni nõustavate ekspertidetöö kohta antavat teavet.

Usun, et sellega paraneb meie dialoog ja koostöö parlamendi osaistungjärkude kavandamiselning volinike kohalviibimise tagamisel.

Kuigi leping ei ole veel jõustunud, oleme juba rakendanud selle olulisi sätteid. Lubage mulmainida vaid paari näidet komisjoni 2011. aasta tööprogrammi ettevalmistamise kohta!7. septembril pidas president Barroso parlamendis kõne liidu olukorra kohta ja ma osalesinpresidentide konverentsil teabega komisjoni töökava koostamise edusammude kohta.

7. oktoobril kohtusid Berlaymont’is komisjonide eesistujate kolleegium ja konverents.President Barroso kohtub kolmapäeval parlamendi presidentide konverentsiga uuesti.

Kõige selle eesmärk on süvendada meie institutsioonidevahelist poliitilist dialoogi ja minuarust oleme oma raamlepingus selleks välja töötanud õiged vahendid.

Nagu te kõik teate, olid läbirääkimised muudetud raamlepingu üle pikad ning oli vajamõlema institutsiooni suuri jõupingutusi, et jõuda tekstini, milles võetakse arvesse meiemõlema institutsiooni huvisid ja muresid.


Me teame ka seda, et peame meie suhete mitmete tahkude tõttu − näiteks Lissabonilepinguga kasutusele võetud liidu programmide kavandamine − kaasama ka nõukogu.

Kuna nõukogu otsustas raamlepingu muutmise läbirääkimistes mitte osaleda, siis kandsimehoolt, et mitte ette ära otsustada küsimusi, milleks on vajalik nõukogu nõusolek.

Mõlema poole läbirääkijad tegid seega siiraid jõupingutusi, et täiel määral austadainstitutsioonide tasakaalu, nagu see on aluslepingutes määratletud, ja pühendumust nendelojaalsele koostööle.

Sellele viidatakse lepingus korduvalt ja komisjon usub kindlalt, et tekstis, millele jõudsimepärast mõnikord raskeid läbirääkimisi, tõepoolest austatakse iga ELi institutsiooni õigusija pädevusi ning et see läbib õigusliku kontrolli.

Mõned on siiski väljendanud arvamust, et raamlepingus minnakse liiga kaugele ning ei saavälistada, et leping või selle rakendamise konkreetsed juhtumid võidakse kohtus vaidlustada.

Selle taustal märgib komisjon, et ettepanekus võtta vastu resolutsioon muudetudraamlepingu vastuvõtmise kohta sätestatakse ametlikult parlamendi enda tõlgenduskokkulepitud teksti kohta.

Mõnedes olulistes küsimustes minnakse tõlgenduses kaugemale tekstist, milles lepiti kokkupärast delikaatseid arutelusid. Eriti puudutab see sätteid, mis käsitlevad parlamenditeavitamist rahvusvaheliste lepingute üle peetavatest läbirääkimistest ning EuroopaParlamendi liikmete kaasamist vaatlejatena liidu delegatsioonidesse rahvusvahelistelkonverentsil ning ka pehme õiguse kohaldamise määratlusi ja tingimusi.

Kui komisjon esitas selle arusaama kohta põhiseaduskomisjonis küsimuse, siis oli vastus,et nende tõlgenduste eesmärk oli parlamendi esialgsete vastuväidete talletamine ning ainultraamlepingu tekstil kui sellisel on õiguslik väärtus.

Mitmetimõistetavuse vältimiseks saab komisjon parlamendi tekstitõlgendustest aruviimatinimetatud mõttes.

Komisjon peab kindlalt kinni kõigist lubadustest, mis ta lepingus on andnud, ning kavatseblepingut kohaldada kooskõlas kokkulepitud tekstiga. Lubage mul selgelt öelda, et komisjonei loe endale siduvaks ühtegi raamlepingu ühepoolset tõlgendust! Läbiräägitud raamlepingannab meile praktikas kõik võimalused, mis on vajalikud, et leida nii parlamendi kui kakomisjoni huvidele vastavad lahendused ilma teiste institutsioonide õigusi ja huvisideiramata.

Selles vaimus viime edaspidi ellu meie kahe institutsiooni erilist partnerlust ning teemesamal ajal lojaalselt koostööd kõigi teiste institutsioonidega.

Ma ootan lepingu allakirjutamist ja selle edukat rakendamist!

Íñigo Méndez de Vigo, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Ma liitusinparlamendiga 18 aastat tagasi. Toona oli Euroopa Parlament konsulteeriv organ. See oliparlament ilma igasuguse võimuta.

18 aasta jooksul oleme olnud tunnistajaks parlamendi muutumisele konsulteerivast organisttäielikult kaasseadusandlikuks organiks. Meie hea sõber Francisco Lucas Pires, kes oli selleprotsessi tunnistajaks, on öelnud, et arutavast parlamendist sai seadusi andev parlament.


Seetõttu on kolmapäeval vastu võetav tekst komisjoni ja parlamendi raamlepingu ülepeetud läbirääkimiste haripunkt.

Ma tunnistan, et kui ütlesin oma perele, et lähen Strasbourgi, et osaleda parlamendi jakomisjoni vahelise raamlepingu arutelus, pidin neile asja päris pikalt selgitama. Seda selletõttu, et riikide parlamendis ja riigisisesel tasandil asjad nii ei käi ja inimesed ei saa aru,miks peavad komisjon ja parlament jõudma aluslepingutes öeldu rakendamisekskokkuleppele.

See on aga vajalik. See on vajalik väga lihtsal põhjusel, mida Paulo Rangel ja Maroš Šefčovičjuba mainisid: me tahame olla tõhusad.

Põhimõtteliselt tahetakse raamlepinguga lahendada kõik praktilised takistused, mis võivadtekkida õigusloome, parlamentaarse kontrolli ja eetikakoodeksi seisukohalt.

Ma usun, et tegemist on hea seguga Euroopa demokraatiast. See on pigem konsensuslikdemokraatia ja mitte niivõrd konfliktne demokraatia nagu meie riikides.

Konsensuslikus demokraatias on arukas leida tekkivatele probleemidele lahendused.Seetõttu on raamlepingu kujul tegemist vahendiga, millega ennetada tulevikus probleemeja viia aluslepingutes öeldu ellu. Kuna meil on nüüd uus alusleping, Lissaboni leping, siistundub mõttekas seda ellu viia.

Tahaksin tunnustada Paulo Rangelit ning tema juhitud meeskonda ja Euroopa Komisjoni,sest ma usun, et nad jõudsid väga mõistlikule kokkuleppele. Lepingut lugedes üllatavadmõnede liikmesriikide parlamentides kostuvad hääled, mis kahtlevad, kas leping ei olemitte ohuks nõukogu volitustele.

Jumal hoidku! Nõukogu on tõepoolest kaasseadusandja. Me tõesti tahame seadusi anda,me teemegi seda suurel määral ja edukalt koos ministrite nõukoguga. Me olemekaasseadusandjad võrdsetel alustel. Me ei vaja mingit eelist. Me tahame olla tõhusad jausun, et see leping aitab meil seda saavutada.

Lubage mul öelda, volinik Šefčovič, et te haarasite härja sarvist − minu kodumaal seostubsee vägagi härjavõitlusega −, kui ütlesite, et resolutsiooni artiklite 6 ja 7 tõlgendus onparlamendi tõlgendus rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste konverentside kohta.Ma ei usu, et selles on midagi imelikku. Me räägime siin parlamendi kursis hoidmisest jaosalusest komisjoni ja läbirääkimiste kaudu, ei millestki enam. Mis on eesmärk? Eesmärkon, et me teaksime parlamendis vastuvõtmise üle otsustamisel, mida komisjon on teinud.

Seetõttu − ma kohe lõpetan, austatud juhataja − kiidusõnad teile mõlemale. Ma arvan, etsee on hea enne ehk nagu öeldi filmis „Casablanca”: see on ilusa sõpruse algus.

Ramón Jáuregui Atondo, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! Tahaksinkorrata, mida kõik sõnavõtjad on arutelus siiani öelnud.

Tähtsam kui tehnilised raskused, mida kõnealune leping võib kaasa tuua, on usutavastisee, et räägime millestki tähtsast; millestki, millega peame Lissaboni lepingu jõustumisejärel arvestama kõrvuti kodukorra reformiga, mille tegime paar kuud tagasi. Raamlepingja uus kodukord on uue ELi demokraatliku struktuuri kaks olulist koostisosa.

Ma olen veendunud, et reformitud kodukorra ja raamlepingu abil saab parlamendi uus,seadusandliku täiskogu roll, mille see endale Lissaboni lepingu alusel on võtmas, aluse,vundamendi, mille alusel mõistlikult tegutseda. Seda seepärast − ja seda on juba öeldud −,


et tähtis on see, et täiskogul on nüüd oluline roll arutada komisjoniga läbi uued EuroopaLiidu seadused ja nendele oma nõusolek anda.

Selleks on meil olemas uus kodukord ja raamleping, milles sätestatakse kõik meievahelisesuhte koostisosad. Tahaksin sel puhul rõhutada näiteks seda, kui tähtis on kontroll, midatäiskogu teostab komisjoni üle.

Maroš Šefčovič, ma usun, et lõppkokkuvõttes peaksime kaaluma mehhanismi, mis hõlmabkomisjoni kohaolekut siin täiskogul kooskõlas raamlepinguga. See võiks näiteks tähendada,et kõik volinikud on kohal, et vastata vahetult esitatavatele küsimustele. Seda peaksimetegema, et reageerida viivitamata ja vahetult poliitilisele suhtele, mis meie vahel on.

Mis puutub teie tõlgendusse lõigete 7 ja 8 kohta, siis tahan öelda, et ma mõistan seda. Mamõistan seda, sest on tõsi, et täiskogu ei pea rangelt võttes olema läbirääkimiste pool, kuidka teie peate mõistma, et meie oleme parlamendina väljendanud soovi, esialgset ja tulevikuseisukohta selle kohta, kuidas täiskogu peaks olema seotud rahvusvaheliste läbirääkimistega.

Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Me kuulasime huviga volinikkuŠefčovičit, kes tundus olevat rohkem huvitatud nõukogu rahustamisest kui parlamendiseisukoha tõsisest ründamisest. Arvan, et ta tegi üsna õigesti, sest kui nõukogu − milleesindaja, nagu ma näen, ei ole täna õhtul veel siia jõudnud − oleks olnud tõsiselt huvitatudraamlepingu osaliseks olemisest, oleks ta seda saanud teha.

Parlamendina teame, et Lissaboni lepingu elluviimisel peame teostama oma uusi volitusiotsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult. Oleme ka pühendunud liidu võimu toetamiselerahvusvahelistes läbirääkimistes komisjoni tõhusa toimimise kaudu. Kas ma tohin eritirõhutada vajadust, et president Barroso vaataks läbi volinike eetikakoodeksi, eritifinantsdeklaratsioonid. Me oleme teadlikud kindlatest probleemidest, mis said teatavaks,kui parlament kinnitas Barroso teise ametiaja komisjoni koosseisu.

Ryszard Czarnecki , fraktsiooni ECR nimel. − (PL) Meie hispaanlasest kaasparlamendiliigeÍñigo Méndez de Vigo ütles, et tal oli probleeme perele selgitamisega Euroopa Liidu organiteväga spetsiifilisi õiguslikke ja menetluslikke suhteid. Tal on rohkem kannatust kui minul.Ma isegi ei ürita seda oma naisega arutada, sest see on liiga keeruline. Ma arvan, et Lissabonilepingust on saanud mingit sorti pimekohting, mis tähendab, et ei ole hea ega korrektne,et me alles nüüd hakkame määratleme liidu üksikute organite pädevusi. On küll hilja, aganagu ameerika filmis öeldakse: parem hilja kui mitte kunagi. Ärgem rääkigem sõprusest,nagu tegi ettepaneku Íñigo Méndez de Vigo! Räägime parem praktilisematest suhetest jaselgematest kontaktidest komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. See on paljuparem, kui sõprusest rääkida. Suur tänu teile!

Morten Messerschmidt, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Ka minatahaksin kasutada võimalust, et tunnustada Paulo Rangeli head tööd raporti mitmeteosadega. Asjaolu, et hakkame komisjonilt rohkem teavet saama, on kindlasti edasiminek.Asjaolu, et rõhutatakse vajadust parlamentaarse kontrolli järele ning ka vajadust paremavastastikuse koostöö järele, on samuti selge edasiminek.

Ühes valdkonnas − selles, mis on osutunud nii täna kui ka eelmises arutelus kõigetähtsamaks − on aga põhjust väljendada pettumust. See on loomulikult ühine välispoliitika,mille puhul ei saa midagi ette heita Paulo Rangelile, kuid on põhjust kritiseerida suunda,mis selles valdkonnas on alates Lissaboni lepingu jõustumisest võetud. Ma olin Folkenting’i,Taani parlamendi liige, kui Taanilt meelitati välja jah-sõna Lissaboni lepingule, tingimuselet see ei vii suveräänsuse loovutamiseni. Kõik ametlikud ELi ametiasutused andsid meile


sõna, et mingit võimu loovutamist ei toimu, ja nüüd näeme, et Euroopa Parlament võtabüsna selgelt endale võimu, mida algselt välispoliitika valdkonnas ei olnud kavandatud. Seeon väga kahetsusväärne, sest väga paljud eurooplased, kindlasti prantslased, hollandlasedja iirlased, kellel oli mingil ajal võimalus öelda ei, nõustusid selle koostööga lootusega, etnad säilitavad välispoliitika valdkonnas oma suveräänsuse. Nüüd näeme, et komisjon jaEuroopa Parlament otsustavad kõik omavahel ja nõukogu jäetakse täielikult kõrvale. Seeon väga kahetsusväärne.

Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Ma seisan vastu ahvatluselelükata automaatselt tagasi see leping kui salakaval ja väärtusetu leping, mille on sõlminudkaks nõndanimetatud suurprojekti pooldajat. Ma üritan seda hinnata seda selle heade jahalbade külgede põhjal.

Parlamendi meeskonna missioon oli suurendada parlamendi volitusi ja mõjuvõimu jateatud määral see neil õnnestus. Vale oleks seda eitada. Neil õnnestus saavutada parlamendija nõukogu võrdne kohtlemine, komisjoni suurem kohustus arvestada parlamendiõigusloomega seotud algatusi, infotund kõrge esindajaga, kaasamine rahvusvahelistesseläbirääkimistesse jpm.

Mündil on aga ka teine külg. Parlamendi ja nõukogu võrdsus tähendab, et selle organi, misesindab rahvusriikide huvisid − ükskõik kui halvasti ta seda ka minu kodumaa puhul teeb−, volitused suhteliselt vähenevad. Pealegi teostavad parlamendi teostatavat võimuebaproportsionaalselt suurte fraktsioonide juhid ja komisjonide eesistujad. Fraktsioonidelihtliikmetele ei ole rohkem iseseisvat võimu kui neil meie seast, kes on fraktsioonilisekuuluvuseta parlamendiliikmed.

Lubadus kaasata parlament rahvusvahelistesse läbirääkimistesse oli ka 2005. aasta lepingus,kuid parlamenti on koheldud üleolevalt. Meile ei öeldud, kes on Ameerika Ühendriikidegasõlmitud finantsandmete edastamise lepingu järelevaataja, ja kui kodanikuvabaduste,justiits- ja siseasjade komisjoni liikmed küsisid, miks on seda vaja saladuses hoida, siiskeeldus Euroopa Komisjoni esindaja vastamast ja kas ei saanud küsimusest aru või teeskles,et ei saanud.

Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin läbirääkijaidsaavutatud, pealegi mõistlikult lühikese ajaga saavutatud hea tulemuse eest tunnustada.See leping on tõend ja käegakatsutav kinnitus tõhusast institutsioonidevahelisest dialoogistja me loodame, et see võetakse kolmapäeval vastu ja ratifitseeritakse viivitamata.

Lepinguga tõhustatakse kindlasti Euroopa Parlamendi keskset rolli, mis oli sellele Lissabonilepingus selgelt ette nähtud, ja selle lepinguga luuakse tihe institutsioonide koostöö.Läbirääkijate intensiivne töö on kindlasti olnud selles suunas. Ei ole kahtlust, et parlamentusaldab komisjoni ja kindlasti peab ta hindama pidevat kontrolli teostades tegevusi, miskaasnevad heakskiidetud programmide ja saavutatud reaalsete tulemustega. Volinikeeetikakoodeks ning ka teabe, sealhulgas konfidentsiaalse teabe andmise nõue on teretulnud.

Ma ei nõustu mõnede muudatusettepanekutega, milles minu arvates ei minda vastassuunas,isegi kui nad on üldiselt teatud määral kooskõlas kokkulepitud teksti eesmärgiga. Olen kaveendunud, et selle raporti abil on võimalik anda paremaid seadusi ja koostada paremaidmõjuhinnanguid eri õigusakti ettepanekute kohta. Samal ajal tuleks parandada suhteidliikmesriikide parlamentidega, milles need tegevused peegelduvad.

Asutustega tehtav töö on teretulnud ja ma olen veendunud, et poliitika primaarsus sõltubka komisjoni peadirektoraatide suuremast valmisolekust teha parlamendiga koostööd.


Lõpetuseks loodan, et kui leping on lõplikult vormistatud, hakkab komisjon seda ilmabürokraatiata rakendama.

Zita Gurmai (S&D). – Austatud juhataja! Olen rõõmus, et uus raamleping kujutab endastmärkimisväärset edasiminekut suhetes komisjoniga ja nende suhete süvendamist ning seeeriline partnerlus peegeldab Euroopa Parlamendile Lissaboni lepinguga antud uusi volitusi.Komisjoni ja töörühma suurepärase töö tulemusel parandatakse esitatud muudetudlepinguga oluliselt õigusloomega seotud menetlusi ja planeerimist, parlamentaarsetkontrolli, teabe andmise kohustust ning komisjoni kohalolekut parlamendis. VolinikŠefčovič, tere tulemast!

Lubage mul juhtida teie tähelepanu eelkõige kahele asjaolule! Pean parlamendi kaasamistrahvusvahelistesse läbirääkimistesse väga suureks sammuks edasi, mis lihtsustab parlamendinõusoleku andmist ning muudab menetluse ettearvatumaks. Minu arvates on üks kõigeolulisemaid punkte parlamendi esitatud õigusloomega seotud algatuse taotlustejärelmeetmed. Kiidan heaks tulemuse, et komisjon võttis kohustuse anda aru mis tahesõigusloomega seotud algatuse taotluse konkreetsete järelmeetmete kohta kolme kuujooksul alates selle vastuvõtmisest; komisjon peab esitama õigusakti ettepaneku hiljemaltühe aasta pärast või lisama ettepaneku järgmise aasta tööprogrammi. Kui komisjonettepanekut ei esita, siis peab ta parlamendile üksikasjalikult selgitama selle põhjuseid.

Euroopa kodanikualgatuste raportöörina loodan, et ka kodanike taotluste järelmeetmetesnäidatakse üles samasugust austust. Mulle tegi rõõmu, et raportit komisjonis nii laialdaselttoetati. Usun, et istungjärgul järgitakse komisjoni ja Euroopa Parlamendi kokkulepitudliini. Tubli töö ja suur tänu teile!

Trevor Colman (EFD). – Austatud juhataja! Lissaboni lepingust − tegelikult ELipõhiseadusest − tulenev leping komisjoni ja selle täiskogu vaheliste suhete kohta tagabväidetavalt demokraatlikuma valitsemisprotsessi. Kui tõtt öelda, siis ei ole see midagi muudkui pettekujutlus demokraatiast seal, kus seda üldse ei ole.

Olulised on järgmised asjaolud. Lissaboni lepingul puudub Ühendkuningriigis demokraatlikja moraalne kaal, sest valitsev poliitiline klass jättis petlikult Briti rahva ilma võimalusestselle lepingu üle otsustada. Nende niinimetatud lepingumuudatustega ei kärbita kuidagiselle järeleandliku täiskogu toetatava komisjoni, mis ei ole valitud ega aruandekohustuslik,võimu ega tegevust. Tegelikkuses aetakse ELi asju nii, nagu seda alati on tehtud:tagaruumides ja suletud uste taga.

Aja jooksul soovitatakse kindlalt nende ettepanekute vastu hääletada, sest me ei tunnistanüüd ega edaspidi Lissaboni lepingut seni, kuni see esitatakse Briti rahvale, et see saaksoma otsuse teha. See on tõeline demokraatia.

Monika Flašíková Beňová (S&D). − (SK) Mul on väga hea meel, et saame tänaselkoosolekul arutada muudetud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suheteraamkokkulepet. Muudatustega kinnitatakse Euroopa Parlamendi tugevamat positsioonipärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist ning antakse sellele käegakatsutav vorm. Tahaksintäna isiklikult tõsta esile komisjoni ja Euroopa Parlamendi raamlepingu töörühma vahelsõlmitud lepingut ning tänada teid, austatud asepresident, teie isikliku osaluse eest!

Lubage mul teha raamlepingu kohta mõned märkused! Euroopa Parlamendi tugevampositsioon tähendab demokraatlikumat Euroopa Liitu. Liikmesriikide kodanike valitudesindajatena osaleme Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmises ja meil saab olema komisjoniüle suurem kontroll. Komisjon peab näiteks esitama meile aruanded iga õigusloomega


seotud algatuse taotluse kohta vastuvõetud konkreetsete järelmeetmete kohta. Ka komisjonilon samasugune kohustus hankida meie heakskiit, kui ta soovib muuta volinikeeetikakoodeksit. Kindlasti toetame ka asjaolu, et kooskõlas Lissaboni lepinguga teavitatakseEuroopa Parlamenti paremini ja läbipaistvamalt rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest.Eespool mainitud sätted ei ole ainukesed; muudetud raamleping sisaldab palju muidsarnaseid sätteid ja ma usun kindlalt, et tänu neile kõigile saab meil olema tõhusam jatihedam koostöö mõlema institutsiooni vahel ning et nende kujul on tegemist Lissabonilepingu järjekindla rakendamisega.

Lõpetuseks tahaksin esile tõsta põhivaldkonda: parlamendiga tehtav õigeaegne koostööEuroopa kodanikualgatuse raames esitatud taotlustega on oluline säte, mis lepingu kohaselttagab Euroopa Parlamendi ja kodanike tihedad kontaktid.

Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt tänada kolleegiRangelit tema raporti eest ja loomulikult ka Maroš Šefčovičit läbirääkimiste eest, mis meilolnud on! Ta ei olnud lihtne läbirääkimiste partner, kuid ta oli õiglane. Ma usun, et mesaavutasime hea tulemuse. Loomulikult saab konkreetsest tulemusest meie koostöö alusja kuigi Paulo Rangeli tõlgendus on võib-olla liiga lai, võimaldab see meil keskenduda meieeesmärkidele.

Nüüd jääb mitte ainult meie kahe organi avatus ja läbipaistvus, vaid ka vajadus veendanõukogu − mille esindajat ei ole kohal − selles, et meie hea koostöö ei ole tingimata nõukoguarvelt. Kahjuks käitub nõukogu teinekord nagu laps, kellelt on mänguasi ära võetud ningkes nüüd on endast väljas ja solvunud. Solvumise ja edasikaebamisega ähvardamise asemelpeaks nõukogu töötama koos meiega, et saavutada see, mis on parim meie mandrikodanikele. Kui tahame, et välismaailm näeks meid tugevana − ja ühine välispoliitika,ühised kaubanduslepingud jne on oluline osa sellest −, siis on kõige parem, kui me töötamekoos.

Kader Arif (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu me kõik teame ja nagujust öeldi, suurendab Lissaboni leping parlamendi volitusi. Vähesed meist on aga teadlikudradikaalsest muutusest, mis see kaasa toob, eriti kaubanduspoliitikas, millel ma hoolikaltsilma peal hoian.

Lissaboni lepingu kohaselt ratifitseerib parlament kõik rahvusvahelised kaubanduslepingud.See tekitab juba praegu ärevust ning arutelud võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTAja Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu üle on vaid esimene märk sellest.Kaubanduskomisjonis olevad sotsialistid ja demokraadid tahtsid aga lepingus lubatustkaugemale minna. Ma olen nende esindaja ja vaatamata mõnede skeptilisusele ning teistevastuseisule edastasin selge sõnumi: kui tahetakse, et parlament ratifitseerib mõnekaubanduslepingu, peab ta olema kaasatud protsessi algusest peale. Mis vanasti tundusidealistlik, on nüüd meie ja komisjoni suhete tuum, kuna meiega tulebläbirääkimismandaatide puhul täies ulatuses konsulteerida. Mul on selle üle hea meel.

Kutsun seega komisjoni ja nõukogu üles jätkuvalt austama ühenduse vaimu ningdemokraatlikku tahet, mis on Lissaboni lepingu keskmes. Ühtlasi kutsunkaasparlamendiliikmeid üles − kuna mis puutub komisjoni ja nõukogusse, kannatameotsekui Stockholmi sündroomi all − kasutama kõiki oma õigusi, sest need on meiekaaskodanike õigused!

Guido Milana (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Parlamendi ja komisjoni vahelise lepingumuutmine loob aluse kahe institutsiooni paremaks koostööks. Menetluste, õigusloome


kavandamise, parlamentaarse kontrolli, teabe esitamise nõuete ja komisjoni parlamendiskohaolemise suhtes on tehtud suuri edusamme. Asjaolu, mida kõige rohkem tahan agaesile tõsta, on edusammud, mis on seotud rahvusvaheliste suhete institutsioonidevaheliseküljega.

Parlamendile antud rolli ei tohiks pidada tugevdatuks: see on nõue. Me loodame, et mittekeegi ei sea kahtluse alla, et Euroopa Parlamendi vaatlejate lubamine mitme- jakahepoolsetele konverentsidele ei ole midagi muud kui vastutustundlik tegu. EuroopaParlamendi liikmetele vaatleja staatuse keelamine kahepoolsetes lepingutes, näitekskalanduskokkulepetes, takistaks tegelikult täieliku teabe omamist läbiräägitava valdkonnakohta, mille kohta parlamendilt hiljem nõutakse arvamuse avaldamist.

Usun, et ilma selliste eeltingimusteta ei ole võimalik tegutseda, sest vastasel juhul lükkaksparlament tagasi kahepoolsed lepingud, mida määratluse järgi ei saa muuta ning mispartnerluse puudumise korral muudaks hääletuse pelgalt formaalsuseks.

Zuzana Roithová (PPE). − (CS) Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon tunnistab,et liidu eduka tuleviku huvides on väga oluline, et otsuste langetamine oleksdemokraatlikum. Seega on jutt Euroopa Parlamendi rolli tõhustamisest. Tunnustan asjaolu,et komisjoniga sõlmitava uue koostöölepinguga suurendatakse parlamendi tähtsust, misläheb kaugemale sellest, mis on ette nähtud Lissaboni lepingus. Rõõmustan asjaolu üle, etlepinguga võimaldatakse üksikasjalikumaid mõju-uuringuid ja komisjoni paremat vastamistEuroopa Parlamendi poliitilistele nõudmistele. Komisjoni jaoks on eriti tähtis parandadategelikkuses parlamendiliikmete juurdepääsu dokumentidele, sealhulgas rahvusvahelistelepingute ettepanekutele. Seda on siin juba öeldud. Nende ratifitseerimine ei saa olla pelgaltformaalsus, nagu on sageli tavaks liikmeriikide parlamentides. Peame asjakohase teabesaama varakult, et saaksime dokumentide sisu töö käigus mõjutada. Solvunud nõukogupeab harjuma tõsiasjaga, et tulevikus peab ta Euroopa Parlamendiga märksa parematkoostööd tegema.

Jaroslav Paška (EFD). − (SK) Lissaboni lepingus pannakse nii Euroopa Parlamendile kuika Euroopa Komisjonile uusi ülesandeid ja kohustusi.

On kiiduväärt, et vähem kui aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist on meie ees muudetudraamleping, mis käsitleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi koostöö parandamistühiste ülesannete täitmisel. Ühiseid menetlusi käsitlev vastastikune leping aitab kindlastiennetada võimalikke arusaamatusi otsuste tegemisel. Euroopa Liit on siiski rajatudrahvusriikide kokkuleppe alusel, mis andsid meile − Euroopa Parlamendile ja ka EuroopaLiidule − üle osa oma pädevustest. Seega on teatud küsimustes Lissaboni leping toonudkaasa kohustuse teha liikmesriikide parlamentidega koostööd. Selle koostöö korrektnevorm peaks olema järgmine samm Euroopa Liidu sisese koostöö määratlemisel. See onsee, mida tahaksin paluda, lugupeetud volinik!

Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! ELis tegutsevad parlament ja nõukoguseadusandjatena ning neil on demokraatlikud volitused − Euroopa Parlamendi puhulvahetult ja nõukogu puhul vähemalt kaudselt. Komisjon, millel ei ole mingeiddemokraatlikke volitusi, on aga ainus organ, mis saab teha ettepanekuid ELi õigusaktidekohta ja seda hoolimata Lissaboni lepingust. Seetõttu tundub mulle, et selles suhtes onikka veel väga suur vajakajäämine.


Selleks et Euroopa Parlament saaks oma algatusõigust tõhusalt teostada, tuleb vastavaltlaiendada ka teabeandmise kohustust. Kodanikualgatuse uus võimalus peaks hõlmamaparlamenti kui kodanikke esindavat organit õigusloomeprotsessi kõige varasemas etapis.

Vaja on tõhustada ka teabevoolu rahvusvaheliste suhete valdkonnas ühest küljest komisjonija teisest küljest parlamendi vahel. ELi välispoliitika ei tohi jääda bürokraatliku Euroopavälisteenistuse, mis jääb kodanikele suhteliselt kaugeks, ainupädevusse.

Elena Băsescu (PPE). − (RO) Ma usun, et uus leping parandab 2010.−2015. aastalmärkimisväärselt parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhteid.

Selle koostöö õigusliku aluse läbivaatamise ajastus on sobiv − vaid lühikest aega pärastLissaboni lepingu jõustumist. Uutes eeskirjades määratletakse selgelt mõlema institutsioonipoliitiline vastutus ja tõhustatakse volitusi, mis Euroopa Parlamendile otsuste langetamiseprotsessis on hiljuti antud.

Euroopa Parlament hakkab võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes õiguslikele jaeelarvedokumentidele juurdepääsu seisukohalt teostama samu õigusi mis nõukogugi.Lisaks parandab parlamendi väljapaistev roll ELi iga-aastase tööprogrammi väljatöötamiselkodanike kaasamist Euroopa poliitikate prioriteetide kehtestamisse.

Krisztina Morvai (NI). − (HU) Piibli järgi kannavad head puud häid vilju ja halvad puudhalbu vilju. Lissaboni leping allkirjastati diktaatorlikel tingimustel, mis tähendab, et sellelei saa olla demokraatlikke tagajärgi. See suruti rahvusriikidele peale – vähemalt oli see niiminu kodumaal Ungaris – ja seda tehti selgelt diktaatorlikel ja ebademokraatlikeltingimustel, sest tegemist on lepinguga, mis jättis inimesed ilma mitmetest otsustusõigustestnende oma saatuse üle ja need õigused anti üle Brüsselile. Seda kõike tehti inimeste seljataga ja neist mööda minnes. Loodusseaduste järgi on Lissaboni leping loomulikult kehtetuvähemalt Ungari suhtes, sest esiteks seda väga olulist lepingut ei arutatud ega kooskõlastatudrahva, üldsuse ja eri kodanikuühendustega ning teiseks seetõttu, et leping võeti vastu nii,et puudus igasugune ülevaade selle sisust. Niipalju siis selle diktaatorliku lepingudemokraatlikest tagajärgedest!

Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänadakõiki sõnavõtjaid, eelkõige neid, kes väljendasid toetust raamlepingule, sest ma usun, ettegemist on tõesti väga tähtsa käsiraamatuga selle kohta, kuidas saaksime tulevikus pareminikoostööd teha ja koos töötada.

Tahaksin veel kord rõhutada oma tänulikkust töörühmale ja Euroopa Parlamendimeeskonnale, sest me veetsime koos palju aega. Meil oli 11 väga intensiivsetläbirääkimisvooru, kuid kogu see raske töö tasus ära ja usun, et täna saame tõesti tähistadasuurepärast lepingut.

Loomulikult kuulasin väga tähelepanelikult austatud parlamendiliikmete märkuseid jaküsimusi, millest mõnedes väljendati muret saavutatud kokkuleppe üle.

Peaksin seepärast kõigepealt rõhutama, et komisjon peab tähtsaks põhimõtet, et meieinstitutsioonidevahelised juurdunud ja edukad koostöö tavad tuleb säilitada. See tähendab,et muudetud raamlepinguga ei tohiks kaasneda tagasiminekut edukaks osutunud tavadesuhtes. Tegelikult ootan, et raamlepingu kohaldamisega paranevad kõik valdkonnad.

Olles seda öelnud, siis läbirääkimiste ajal tunnistasid mõlemad pooled, et tõlgendamisegavõib tulla raskusi, kuid nad väljendasid ka valmisolekut rakendada muudetud raamlepingut


kõige tõhusamal viisil ja ma võin teile kinnitada, et komisjon on endale võtnud kohustuseseda teha.

Ma olen veendunud, et praktika näitab, et paljud täna väljendatud mured ei saa reaalsuseks.Tuleb ka korrigeerida mõnda ootust, mis lähevad kaugemale pädevustest, mis onaluslepingutega igale institutsioonile antud. Lubage mul vastuseks ühe sõnavõtja palveleminu avaldusega eetikakoodeksi kohta, teile ühtlasi kinnitada, et komisjon esitab peagiettepaneku muudetud eetikakoodeksi kohta ning kooskõlas raamlepinguga palub komisjonaegsasti parlamendilt selle arvamust, nagu läbirääkimiste ajal sai lubatud.

Lõpetuseks lubage mul rõhutada, et probleemide tekkimise korral istume taas koos mahaja otsime lahendusi. Tegelikult oleme juba ette näinud raamlepingu läbivaatamise2011. aasta lõpus, mis annab meile piisavalt võimalusi parandada võimalikud vead.

Selles mõttes ootan tõesti muudetud raamlepingu alusel teiega koostööd ning loodan jaootan, et te kolmapäeval lepingut toetate.

Ma usun ja loodan, et see mõnus õhkkond jääb püsima ka Euroopa Liidu kõigiinstitutsioonide vahelises üldises suhtluses, sest kodanikud ootavad meilt seda ja me peameseda kohustust täitma.

Paulo Rangel, raportöör. − (PT) Tahaksin oma lõpusõnavõtus lähtuda sellest, mida siinarutelu ajal räägiti. Tahaksin lõpetuseks teha järgmised märkused. Raamlepingu ükspõhieesmärke oli see, et nõukogu ja parlament oleksid tavapärastes õigusloome ja eelarvegaseotud küsimustes võrdsed, see tähendab, et nad asuksid kõrvuti positsioonidel. Teisteküsimuste suhtes oli eesmärk austada Lissaboni lepingust tulenevat võimude tasakaaluning võimude lahususe põhimõtet, et parlamendil oleks võimalik paremini teostadapoliitilist kontrolli küsimustes, mis jäävad väljapoole eelarve ja tavaõiguse valdkonda.

Ma usun, et tänu raamlepingule selginenud olukord on hea mõlemale institutsioonile. Seemuudab nende suhted selgemaks ja läbipaistvamaks.

See on hea aga ka teistele institutsioonidele, eriti nõukogule, sest nüüd on neil selge alus,selge arusaam ning nägemus, kuidas parlamendi ja komisjoniga Lissaboni lepingu järgsetetäienduste valguses suhelda. Ükskõik kui emotsionaalselt nõukogu reageerib võiraamlepingut otseselt kritiseerib, on tõde selles, et kord saabub aeg kui nõukogu meenutab,et tegemist oli hea sammuga kõigi institutsioonide jaoks, ja aeg, kui meil on raamlepingmitte ainult kahele, vaid viimaks vastavalt Euroopa üldsuse soovile kolmele institutsioonile,mis kõik väljendavad oma vaateid Lissaboni lepingus kirjapandu vaimus.

Tunnustan komisjoni avatust kogu selle protsessi jooksul!


Hääletamine toimub kolmapäeval, 20. oktoobril.


Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. − (PL) Kui alustasime aasta tagasi arutelusid uueinstitutsioonidevahelise lepingu üle, siis rõhutasime asjaolu, et arvestades parlamenditugevdamist kooskõlas Lissaboni lepinguga, on saabunud aeg uueks kvaliteediks meiekoostöös komisjoniga. Ma ise ütlesin toona, et loomulikult on parlament Lissabonistkomisjoni arvelt võitnud, kuid otsustavaks on üksikasjad ja see, kui edukalt suudavad meieläbirääkijad muuta lepingus kirjapandu raamlepingu konkreetseteks säteteks, sõltub nendest


üksikasjadest. Praegu on meil need sätted olemas ja meil on õnnestunud lisada klauslid,mis sisaldusid veebruari istungjärgul tehtud resolutsioonis, ja selle eest tuleb tänada meieläbirääkijaid ja põhiseaduskomisjoni raportööri Paulo Rangelit! Loodame, et vaatamatameie ja komisjoni esialgsele huvide vastuolule läbiräägitud sätete tõlgendamise puhul aitableping kaasa mõjusamale ja tõhusamale koostööle meie institutsioonide vahel.

15. Andmete edastamine liikmesriikide poolt Ameerika Ühendriikidele vastastikusemõistmise memorandumite alusel (arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile Sophia in ’t Veld ja Alexander AlvaroEuroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel ning Birgit SippelSotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis nimel: andmeteedastamine liikmesriikide poolt Ameerika Ühendriikidele vastastikuse mõistmisememorandumite alusel (O-0149/2010 – B7-0555/2010);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile Rui Tavares ja Marie-ChristineVergiat Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolseteliitfraktsiooni nimel: andmete edastamine liikmesriikide poolt Ameerika Ühendriikidelevastastikuse mõistmise memorandumite alusel (O-0160/2010 – B7-0558/2010);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas komisjonile Jan Philipp Euroopa ÜhendatudVasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel: andmeteedastamine liikmesriikide poolt Ameerika Ühendriikidele vastastikuse mõistmisememorandumite alusel (O-0168/2010 – B7-0561/2010).

Sophia in 't Veld, autor. – Austatud juhataja! Ma teen üsna lühidalt. Ma usun, et suuliseltvastatav küsimus oli väga selge. Me töötame praegu PNR-paketiga. Komisjon on valmistanudette kolm volituste projekti Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraaliaga läbirääkimisteks.Vahepeal peavad liikmesriigid siiski kahepoolseid läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidegaisikuandmete edastamise üle ehk pigem Ameerika Ühendriikidele Euroopa andmebaasidele,sealhulgas reisijaandmetele juurdepääsu andmise üle.

Enne kui täiskogu saab võtta seisukoha mis tahes PNR-ettepaneku või PNR-lepingu kohta,peame teadma, milline olukord on. Kui liikmesriigid lepivad Ameerika Ühendriikidegakahepoolselt kokku PNR-andmeid edastada, siis tahan teada, mida me siin täiskogul teeme.

Mulle on ka öeldud − kuid seda ei saa kuidagi tõestada, sest kahepoolsed lepingud jakahepoolsed läbirääkimised on salajased −, et see võib puudutada väljaspool ELi asuvatekodanike või ELi kodanike PNR-andmeid lendude kohta, mille sihtpunkt ei ole AmeerikaÜhendriigid ja seega võimalik ELi-USA vaheline leping ei hõlma neid. Me peame selle kohtaselgust saama enne, kui jätkame kõnelusi PNRi üle.

Lõpetuseks, lugupeetud volinik, eelmisel nädalavahetusel sattusin veel ühe asjaolu peale,millest meid ei ole teavitatud ja mis võib selles arutelus oluline olla. See on programmnimega „Ühekordne kontrollimine”, mille üle komisjon peab praegu ilmselt läbirääkimisiAmeerika Ühendriikide transpordijulgeoleku ametiga. Selle kohaselt tühistataksejulgeolekukontroll USA reisijatele, kes saabuvad Euroopasse, ja vastupidi.

Mulle tundub suhteliselt kummaline, et Ameerika Ühendriikidesse reisivate Euroopakodanike julgeolekukontroll muutub aina karmimaks ja karmimaks − peame isegi maksma


elektroonilise reisiloa süsteemi ESTA kasutamise eest − ja samal ajal peab Euroopa Komisjonläbirääkimisi siia saabuvate ameeriklaste julgestuskontrolli tühistamise üle.

On aeg, et Euroopa Komisjon teavitaks meid täielikult sellest programmist ja läbirääkimisteseisust, ning tahaksin teada − ja ma lõpetan sellega −, kas tõepoolest on AmeerikaÜhendriigid kehtestanud julgeolekunormid, mis teevad selle programmi võimalikuks.

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDISasepresident

Birgit Sippel , autor. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna on palju kordi mainitudLissaboni lepingut. Tahaksin selle kohta kordki midagi positiivset öelda. Enamik meiekodanikest arvab, et on tore, et Euroopas saab piirideta reisida, et me saame Euroopasvabalt liikuda hariduse, töö ja vaba aja eesmärkidel. Seda tehes jääb meist aga loomulikultmaha andmete jälg. Juba pikka aega ei säilitata meie andmeid enam ühes liikmesriigis, vaidneed on levinud üle kogu Euroopa Liidu. Just seetõttu on hea, et meil on Euroopa tasandilselles valdkonnas suuremad volitused − mis puudutab Euroopa kodanike andmete kaitset−, sest meie kodanikud eeldavad täiesti õigustatult, et nende andmeid kaitstakse kõikjalEuroopas hästi, ja nad ei oota, et suuri andmehulkasid edastatakse vajaduseta, võimalik,et isegi kolmandatele riikidele.

Kuidas peaksime meie Euroopa Liiduna − ja ma ütlen seda täiesti selgelt: Euroopa Parlamendija nõukoguna, teiste sõnadega koos teiste liikmesriikidega − tagama sellise kaitse, kui peamesamal ajal kolmandate riikidega läbirääkimisi andmete edastamise üle; selle üle, missuguseidandmeid tegelikult nõutakse, nende kasutamise eesmärgi ja kaitseabinõude üle, mis onvajalikud andmete kaitsmiseks; kui samal ajal peavad üksikud liikmesriigid kolmandateriikidega andmete üle läbirääkimisi? Eriti kuna me isegi ei tea seda, mis andmetest jutt käib,missuguseid julgeolekunorme rakendatakse, kas võib-olla edastatakse dubleeritud andmeid,ega isegi seda, kas edastatakse andmeid, mida Euroopa tasandil ei lubata edastada.

On veel üks tahk, millega liikmesriigid võib-olla piisavalt ei arvesta. Kui liikmesriik peabläbirääkimisi kolmanda riigiga, siis kuidas saan tagada − kuidas saab individuaalneliikmesriik tagada ja kuidas see tagab −, et tegelikult edastatakse ainult oma riigi kodanikeandmeid, kui andmeid üldse edastatakse? Meil on nüüd Euroopa Liidus andmebaasid, kuhukogutakse keskselt andmeid igasuguste kodanike kohta ja millele on juurdepääs mitmeteEuroopa riikide ametiasutustel. Teiste sõnadega: kui minu andmeid säilitatakse kuskil riigisA ja riik A otsustab andmed edastada, kas minu andmed edastatakse ka kolmandale riigile?See ei saa olla lisandväärtus Euroopa Liidu jaoks, mida kavatseti, kui me headel põhjustelpidasime läbirääkimisi Lissaboni lepingu üle. Ka liikmesriigid peavad tähele panema uutinstitutsioonidevahelist võimude tasakaalu, tegutsema vastavalt ja pidama kinni eeskirjadest,milles sedastatakse, et andmekaitse on Euroopa Liidu asi. Me peame Euroopa tasandiltagama selle, et edastatakse võimalikult vähe andmeid ja ainult kitsalt määratletud eesmärgilning et seda kõike ei õõnestataks kahepoolsete ettepanekutega.

Rui Tavares, autor. – (PT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Me oleme viimase aastajooksul korduvalt arutanud eri andmekaitse ja Euroopa kodanike eraeluga seotud küsimusining oleme öelnud, et inimeste, kes näiteks reisivad lennukiga, füüsilise turvalisusetagamiseks peaksime kaitsma Euroopa kodanike isikuandmeid. See on mõttevahetus, millelon nii juriidilised kui ka poliitilised tagajärjed, mida parlament peaks hoolikalt kaaluma.

Me teame, et see on nagu maja ehitamisel katusest alustada: iga kord, kui meil on probleem,proovime seda probleemi lahendada. Kõigepealt oli meil pangatehingute kohta teabe


edastamiseks kasutatav sõnumiedastussüsteem Secure Widespread Identies for FederatedTelecommunications (SWIFT) ja broneeringuinfo (Passenger Name Record, PNR). Me ei suudaehitada maja vundamendist üles välja. Teiste sõnadega: me ei saa kõigepealt kindlaks teha,kuidas Euroopas andmekaitsesse üldiselt suhtutakse ja siis seda teavet rakendada üldiseltiga asja ja iga rahvusvahelise partneri puhul, olgu selleks praegu Ameerika Ühendriigid võitulevikus Hiina, Lõuna-Korea või Saudi Araabia – ükskõik milline rahvusvaheline partner,kes sedalaadi andmeid küsib.

Samal ajal kui töötame sellega killustunult ja tükkhaaval, on meil loomulikult juba tegemistväga keerulise raamistikuga ning parlament on üritanud sellest aru saada. Me kõik teamesiiski, et asjad peaksid olema üsna teistsugused. Kui olukord on juba halb, siis muutub seeveelgi halvemaks, kui saavad kinnitust teated, et mõned liikmesriigid on pidanud USAgaläbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumite üle, milles lubatakse vahetult edastadaandmeid reisijate kohta, kes reisivad sellest liikmesriigist USAsse.

Tahan selgelt välja öelda, et minu kaebused ei ole seotud USAga. USA on üks meierahvusvahelistest partneritest; tegemist on riigiga, kus on palju imetlusväärset ja millegaon meil ühised huvid. Ma kaeban aga liikmesriikide üle, kes peavad läbirääkimisi, midapeaksime pidama Euroopa tasandil. See näitab nende liikmesriikide ebalojaalsust ja sellegaei kahjustata mitte ainult käimasolevaid läbirääkimisi USAga, vaid ka institutsioonidevahelistmõistmist ELis endas. Sellega tehakse kahju ka võimalusele, et võime jõuda hiljem USAgakokkuleppele − andmekaitse raamlepingu puhul, mille raportöör on Jan Philipp Albrecht.

Tegemist on ka sedalaadi suhtumisega, millel võivad olla ettearvamatud tagajärjed, sestkui USA peab praegu läbirääkimisi üksikute liikmesriikidega, siis mis takistab teda hiljemvahetamast kodanike andmeid üksikute lennuliinidega või tegemast seda isegi vahetult,käsitades neid individuaalselt pileti ostmise ajal?

Keegi peab püsti tõusma ja kaitsma 500 miljoni Euroopa kodaniku õigusi. Parlament onseda sellel tasandil teinud. Tähtis on, et komisjon, liikmesriigid ja USA teaksid, et PNRpuhul on parlamendi sõrm nupul. Pealegi näitas parlament juba SWIFTi juhtumi puhul,et ei karda kasutada oma eesõiguseid kas siis selleks, et sekkuda vahelepingu sõlmimissevõi lükata tagasi alaline leping, mis ei vasta andmekaitse ja Euroopa kodanike julgeolekutagatistele.

Jan Philipp Albrecht , autor. – (DE) Austatud juhataja! Komisjoni esindajad, palun teidtungivalt suhtuda väga tõsiselt küsimusse, mille teile esitasime, sest meile teeb muretpõhimõttelise tähtsusega küsimus − nagu siin just öeldi −, kas on mõtet töötada väljaandmekaitsenormid, kui samal ajal peetakse Euroopa Parlamendi ja võib-olla isegiliikmesriikide selja taga läbirääkimisi, mis kahjustavad neid standardeid.

Tihe Atlandi-ülene koostöö julgeolekuküsimustes − kogu Atlandi-ülene koostöö − on vägatähtis, eriti vabadusel ja õigusel põhineva ala loomise puhul. Me ei tohi lasta aga juhtudasellel, et tagatakse kollektiivsed julgeolekuhuvid, samal ajal kui üksikisiku vabadused japõhiõigused jäävad tagaplaanile. See kehtib eelkõige andmekaitse suhtes rahvusvaheliseskoostöös.

Parlamendina oleme korduvalt paljude aastate jooksul selgitanud, et peame kõigi nendemeetmete puhul − olgu siis tegemist PNR-andmete edastamise või SWIFTi pangaandmetelejuurdepääsuga − oluliseks seda, et on olemas üldiselt kohaldatavad andmekaitsepõhimõtted,mida on võimalik rakendada ka üksikisiku tasandil. See on midagi, mida pidevalt eiratakse.Seetõttu oleme parlamendina ka selgitanud, et tahame üldiseid norme, mida kohaldatakse


kogu ELis ja milles seejärel USAga kokku lepitakse. Ma olin ELi ja USA raamlepinguraportöör ning pean vajalikuks öelda, et on väga tähtis, et liikmesriigid ei kohaldaks sedamitte ainult ELi lepingute suhtes, vaid ka liikmesriikide lepingute suhtes. On ilmne, et seeon valdkond, milles volitused on jagatud; teiste sõnadega on alati olemas liikmesriikidekahepoolsed lepingud USAga. See ei ole vale, tingimusel et selliste lepingutega esiteks eivähendata ega kahjustata Euroopa tasandil ühiselt kokkulepitud norme − selle üle käibarutelu − ja teiseks, et need jääksid kehtiva õigusraamistiku piiridesse.

Nüüd, pärast Lissaboni lepingu jõustumist, ei ole meil mitte ainult olukord, kus EuroopaParlament on täiesti õigustatult nendesse asjadesse kaasatud, vaid meil on ka õigusraamistik,mille kohaselt volitusi jagatakse. Kui ELi tasandil on regulatsioon vastu võetud − näiteksPNR-andmete kohta −, siis on see valdkond seega väljaspool liikmesriikide ulatust. Minuarust ei tohi liikmesriikidel lubada alustada USAga oma läbirääkimisi, sest sellega lihtsaltkahjustatakse andmekaitse puhul meie läbirääkimispositsiooni.

Palun seega teid kui Euroopa Komisjoni tungivalt sekkuda, kui asi puudutab liikmesriike,ning teha nõukogu eesistujariigile selgeks, et sellised läbirääkimised tuleb peatada ning eteelkõige tuleb selgeks rääkida Lissaboni lepingu järgselt kohaldatav õiguslik alus. Meilekui parlamendile on selge, et EL peab läbirääkimistel kõnelema ühel häälel ja et komisjonile− mille ettepanekuid ma pean paljudel juhtudel õigeks − tuleks öelda, et igal juhul peabkehtima järgmine selge põhimõte: peame rääkima läbi üksnes ühel häälel ja mitte pidevaltpidama uusi läbirääkimisi kahepoolsel baasil.

Maria Damanaki, komisjoni liige. − Mul on väga hea meel parlamendiliikmete küsimusteüle. Tahaksin kohe alguses teatada, et komisjon jagab tundlikku suhtumist meie kodanikeandmete kaitse küsimusse.

Lubage mul sellele küsimusele viidata kohe alguses! Te arvatavasti teate, et tegemist ei oleuue probleemiga. 2007. aasta augustis nüüdisajastasid Ameerika Ühendriigid omaviisatühistamise programmi, lisades teatavad tingimused turvalisuse parandamise eesmärgil.Peame tunnistama, et need tingimused mõjutavad kõiki ELi liikmesriike sõltumata sellest,kas nad on viisatühistamise programmis osalised või mitte. Nende tingimuste kohaseltpeab riik viisatühistamise programmiga liitumiseks või selles jätkamiseks nõustuma tegemaAmeerika Ühendriikidega õiguskaitse valdkonnas koostööd. Eriti peab riik vahetama teavetõiguskaitse kohta.

Selle uue seaduse tulemusel hakkas EL rakendama paralleelset käsitusviisi, nagu te jubamainisite. Rääkides EList, alustati ELi ja Ameerika Ühendriikide läbirääkimisi teatavate ELipädevuses olevate tingimuste üle, et saada juurdepääs USA viisatühistamise programmile.ELi puhul käsitleti kõigi kodanike tagasisaatmispoliitikat, reisidokumentide turvalisust jalennujaamade turvalisust. Need küsimused on meie pädevuses.

Siiani on USA ja üksikute liikmesriikide vahel eksisteerivat kahepoolset suunda kasutatud,et täita Ameerika Ühendriikide koostöönõuet terrorismivastaste ideede ja teabejagamisekohta. Viisatühistamise programmiga mitte veel liitunud liikmesriikide jaoks on nendesküsimustes lepingute sõlmimine viisatühistamise programmi riigiks saamise eeltingimus.Me peame selle eest hoolt kandma!

Viisatühistamise programmiga liitunud liikmesriikide puhul toimuvad läbirääkimisedhilisemas staadiumis, nii et nende jaoks on see palju lihtsam. Komisjoniliikmesriikideltkogutud teabe kohaselt on see ainus viis küsimus lahendada. Kaheksa liikmesriiki kirjutasidalla vastastikuse mõistmise memorandumitele Ameerika Ühendriikidega, sedastades, et


nad on nõus Ameerika Ühendriikidega nendes küsimustes koostööd tegema. Need riigidon Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Läti, Leedu, Ungari, Malta ja Slovakkia. See oli probleem,mida nad püüdsid lahendada. Nii oli neil kaheksal liikmesriigil võimalik liitudaviisatühistamise programmiga ja see on põhjus, miks nad seda tegid.

Komisjon saab aru, et vastastikuse mõistmise memorandumid ei olnud iseenesestkavandatud olema Ameerika Ühendriikide ja asjaomaste liikmesriikide vahel andmetevahetamise õiguslikuks aluseks. Memorandumites lihtsalt väljendati kahe poole kavatsustleppida kokku konkreetses korras ja lepingutes, millest juhindutakse andmete vahetamisel.Sellest käib jutt.

Pean rõhutama, et vastastikuse mõistmise memorandumite täpset sisu teavad liikmesriigidise. See hõlmab andmeliike, mida memorandumis käsitletakse. Seega, kui Euroopa Parlamenttahab lisateavet, peate seda küsima asjaomastelt liikmesriikidelt.

Komisjon on siiski − ja ma tulen nüüd meie vastutuse juurde − taganud, et AmeerikaÜhendriigid ei nõua liikmesriikidelt kahepoolseid kokkuleppeid PNR-andmete vahetamisekohta, sest see küsimus on kooskõlas asjaomase ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisePNR-lepinguga ELi pädevuses. See on see, mida teinud oleme.

Lõpetuseks: ELi-USA lepingu läbirääkimiste käigus vahetati kirju, milles fikseeriti, et USAjuriidilised nõudmised viisatühistamise programmis osalemise jätkamiseks on ELi pädevussekuuluvates punktides rahuldatud. Sellel taustal tegi komisjon selgeks, et käimasolevateläbirääkimiste osaks oleva kirjavahetusega ei saa anda juurdepääsu ELi andmebaasidele.

Carlos Coelho, fraktsiooni PPE nimel. – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Headkolleegid! Kuulasin teie vastuseid ja pean tunnistama, et olen segaduses, sest ühest küljestütleb komisjon, et kui tahame teavet juurde saada, siis peame koputama liikmesriikideuksele. Seda saab tõlgendada üheselt: komisjon väidab, et ei saa liikmesriikidele survetavaldada ega sellesse küsimusse sekkuda. Teisest küljest väidab komisjon aga, et on palunudUSA valitsuselt, et see ei nõuaks andmeid, millega kahjustatakse juurdepääsu Euroopaandmebaasidele. Ma ei saa aru, miks komisjon arvab, et liikmesriikide ja ELi liikmesriikidevalitsustega kontaktide loomise asemel on lihtsam pöörduda USA valitsuse poole.

Pean tunnistama, et mulle tundub, et sellele on ainult üks selgitus: see näitab, et komisjonon nõrgas positsioonis ja see tähendab, et parlamendi väljendatud mure küsimuses ontäiesti asjakohane. Meile teeb peamiselt muret asjaolu, et USA on kasutanudjaga-ja-valitse-strateegiat – ilmselt karistamatult. Teiseks teeb meile muret asjaolu, et mitmedliikmesriigid otsustasid minna kahepoolsete suhete ja läbirääkimiste teed mööda, näidatesüles Euroopa solidaarsuse puudumist. Veel teeb meile muret Euroopa institutsioonideresigneerumine ja nende vastutuse kokkukuivamine, mis ei anna meile läbirääkimisteljõudu juurde.

Euroopa peab end selles küsimuses kuuldavaks tegema. Peame tagama, et kahepoolsetelepingutega ei anta juurdepääsu andmebaasidele. Pealegi on peamised meile muretvalmistavad põhjused järgmised: läbirääkimisi ümbritsev saladuseloor; asjaolu, etliikmesriikide või nende parlamentide teatavad esindajad on avalikustanud vastastikusemõistmise memorandumite sisu; ja asjaolu, et parlamendil puudub jätkuvalt teave selleküsimuse kohta ning komisjoni esindaja äsja antud vastused ei ole neid probleemelahendanud.

Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin väljendadaoma suurt tänu lugupeetud volinikule, kes vastab esitatud küsimusele oma kolleegi Cecilia


Malmströmi nimel! Me kiidame teie tegevuse tõesti heaks. Kui aga aus olla, siis arvan, etme ei lähtu samadest faktidest. Asja tuum ei ole ainult DNA-andmebaaside kasutamine.Minu kaasparlamendiliikmed on hoidunud sõnaselgelt välja ütlemast järgmist:DNA-andmete nõudmine, sõrmejälgede nõudmine, andmete nõudmine kriminaalkaristustekohta − kõike seda süsteemi kaudu, mille rajasime Prümi konventsiooni alusel. Kui asipuutub sellesse, siis räägime Euroopa poliitika elementaarsest osast.

Kui päris aus olla, siis siinkohal ei tee see mulle tegelikult muret. Me saame sellest rääkida,mõtteid vahetada, me saame leida viise ja vahendeid ning arutada nende üle, kui seda õigekspeame. Mis mind häirib, on see, et ei nõukogul ega komisjonil ei ole piisavalt selgroogu,et öelda USA-le, et tolle käitumine on vastuvõetamatu. Viisatühistamise programmi ei saakasutada väljapressimiseks liikmesriikide vastu − antud juhul Austria vastu, mis ei olesugugi uus liikmesriik −, ähvardades lõpetada viisatühistamise programm, kui te ei olevalmis meile andmeid andma. Huvitav on, et Euroopa Liidu liikmesriik ei saa ühepoolseltloobuda USA viisatühistamisest − nii-öelda vastulöögiks −, sest meie lepingus on sätestatud,et viisatühistamise annab EL kui tervik. Mind häirib praegune toon ja see, et mitte kellelgiei ole selgroogu end sirgu ajada ja öelda, et ehkki me tahame koos teiega töötada jaAtlandi-ülest partnerlust, siis selle toimimiseks peavad igas heas suhtes − nagu heas abieluski− olema head kombed ja austus. Täpselt seda me ootame meie suhetest USA rahva ja USApoliitikaga ning tahame, et komisjon ja nõukogu paneksid sellele suuremat rõhku.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kohe kui SWIFTi lepingus oli kokkulepitud, sai selgeks, et andmekaitse sildi all tõmmati eurooplastele häbiväärselt kott silmile.Nüüd on minu arvamus saanud ametlikuks: ELi enda järelevalvesüsteem ei osutunud −nagu kahtlustasingi − platseeboks, rahustiks kriitikutele mitte mõne aasta jooksul, vaidpigem mõne kuu jooksul.

On selge, et USA vilistab lepingutele. Taas kord on USA näidanud, et ei ole huvitatudpartneritest, vaid parimal juhul üksnes riikidest, mis ütlevad jah ning aamen kõigevägevamaUSA mis tahes kõikvõimsale teole. Me oleme pidanud hambaid kiristama ja tunnistama,et USA on aastaid innukalt kasutanud Euroopa pangaandmeid, ning kui nõudsime lepingusEuroopa andmekaitsenorme ja panime paika ELi järelevalvesüsteemi, siis oli USA sellegarõõmsasti nõus, sest tal on kahepoolsete lepingute tagatrepi kaudu ikkagi takistamatujuurdepääs andmetele.

Minu arvates ei peaks me ära ootama järgmiseid Atlandi-üleseid kõnelusi, vaid peaksimesellele luupainajale kohe lõpu tegema.

Ernst Strasser (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid!Tahaksin toetada ühe eelneva sõnavõtja öeldut. Me hindame kõrgelt, et tulite isiklikult siiaja esinesite avaldusega. Ma saan aru, et see ei ole teie spetsialiseerumisala. Tunnen aga, etpean ütlema, et komisjoni avaldus ei ole üldse rahuldav. Siin leidis aset midagi, millele peantõesti teie tähelepanu juhtima.

Täiskogu kõik peamised fraktsioonid tahavad arutada põhimõtet. Meid kohutab, pehmeltöeldes, et komisjon ei tegutse. SWIFTiga oli sama lugu. Viimasel istungjärgul pidimekomisjoni teavitama 14dollarilisest sisenemistasust. Täna küsis minu kaasparlamendiliigetäiesti õigustatult, et mida komisjon teeb? Mida teevad liikmesriigid? Nüüd kuulsin, et isegiarutatakse ameeriklaste eeliskohtlemist võrreldes eurooplastega!

Peame selgelt välja ütlema, et tahame komisjoniga väga tõsiselt aluspõhimõtteid arutada.Aluspõhimõtted peavad sisaldama vähemalt võrdväärset vastastikust kohtlemist. See


tähendab, et Euroopa andmetele juurdepääsu lubamise alusel tuleb andmed välja võttakooskõlas push-meetodiga. Need põhimõtted on praegu veelgi rohkem õigustatud; samutikodanike õigused − nimelt, et kodanikul on õigus teada missuguseid andmeid kus ja kuidaskasutatakse, ning loomulikult peab selle aluseks olema Euroopa kontseptsioon. Tänakuulsime siin, et komisjon tegelikult nõrgendab meie läbirääkimispositsiooni USAga, kunaei pöördu liikmesriikide poole ja ei koordineeri seda, ning teiseks seeläbi, et ei võta isemeetmeid.

Millal läbirääkimised algavad? Kuna võetakse meetmeid? SWIFTi puhul oli parlamendiavaldatud surve tulemus see, et kõik sai järsku ühe kuuga tehtud. Meil on vaja samasuguseidmeetmeid PNRi ja andmete puhul üldiselt.

Zuzana Roithová (PPE). − (CS) Kuigi terrorismi vastu on vaja võidelda jõuliselt ja kõigivahenditega, siis ei ole selle valdkonna rahvusvahelise koostöö taustal võimalik kõrvalehiilida demokraatlikest normidest, mis toimivad Atlandi-ülese ala riikides. Olen seetõttuväga pettunud, et liidu ja USA hiljutiste kahepoolsete lepingulistega suhete puhul ei olekomisjon ja liikmesriigid õppinud mineviku vigadest ning sõlmivad kokkuleppeid EuroopaParlamendi ja liikmesriikide parlamentide selja taga. Kiirkorras koostatud lepingus, mistundub olevat koostatud Ameerika valimiseelse kampaania vajadusi silmas pidades, onkahtluse alla seatud seaduslikkus, läbipaistvus ja demokraatlik kontroll. Pealegi toimubsee ajal, mil USA on kehtestanud viisatühistamise tasu liidule, milles lepiti kokku Euroopaüldsuse arvamuse põhjal. Minul isiklikult ei ole probleemi valitud isikuandmete edastamisegaEuroopa kodanike kohta – näiteks lennureisijate kohta – demokraatlikele riikidele, kuidsee peab toimuma kooskõlas kõigi seadussätetega ja nii, et seda saaks kontrollida sõltumatuorgan, näiteks parlamendiliikmed või kohtunikud.

Monika Flašíková Beňová (S&D). − (SK) Kodanike isikuandmete edastamine on alatiolnud tundlik teema, ükskõik kas kodanikuõiguste või inimõiguste vaatenurgast lähtudes.

Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike andmete edastamine on Ameerika Ühendriikidepuhul õigustatud eriti meie terrorismivastase võitluse ja meie ühise huviga tagada meiekodanike turvalisus. Kindlasti on see õilis eesmärk, kuid mõnikord tunnen, etterrorismivastase sõja nimel jätame aina enam oma kodanikud ilma privaatsusest. Ma eitaha sugugi vähendada Euroopa Liidu ja USA läbirääkimiste tähtsust ning olen jätkuvaltveendunud, et USA on meie lähim liitlane. Teisest küljest räägib aga iseenda eest asjaolu,et USA peab üksikult ja kahepoolselt läbirääkimisi liikmesriikidega, mitte ainult EuroopaLiidu kui tervikuga.

Lõpetuseks tahaksin toetada neid liikmesriike, mis on juba memorandumi sõlminud. Seejuhtus, kuna nendel konkreetsetel riikidel olid Ameerika Ühendriikidega viisapõhisedsuhted ja kuna Euroopa Liit ei tegutsenud ühtselt, siis ei olnud neil riikidel muud valikut,kui kahepoolsele memorandumile alla kirjutada. Usun siiski, et tulevikus võtab EuroopaLiit üksikute liikmesriikidega võrreldes silmapaistvama rolli.

Jaroslav Paška (EFD). − (SK) Usun kindlalt, et peame jätkama terrorismivastast võitlust,mis on endiselt tsiviliseeritud maailmale suur oht.

Reisivate eurooplaste isikuandmete käsitlemine terrorismivastase ennetuse ettekäändeltundub aga olevat kooskõlastamata ja korrastamata. Ameerika Ühendriigid on peamineisikuandmete koguja, mis kogub andmeid Euroopa Liidu kodanike kohta nii EuroopaLiiduga sõlmitud lepingute kui ka üksikute riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingutealusel. Arvan, et sellist paralleelset käsitusviisi ei tohi enam taluda. Me peaksime ELi kodanike


isikuandmete käsitlemist muutma viisil, mis takistaks isikuandmete kaitse õiguse rikkumistliikmesriigi poollegaalses menetluses. Peame seega oma suhetes USAga rakendamavõrdväärset vastastikust kohtlemist ning tagama hoolikalt, et eeskirjad on vastuvõetavadka meile, eurooplastele, ning et Euroopa andmeid või ELi kodanike andmeid jagataksekooskõlas Euroopas kehtivate eeskirjadega.

Juhataja. − Krisztina Morvai, võtan seda sõnavõttu kui erandit! Head kolleegid! Vabamikrofon ei toimi tegelikult viimase hetke põhimõttel. Kui tahate protsessis osaleda, siispalun teil lahkelt käsi eelnevalt üles tõsta! Ma teen erandi, sest hetkel ei ole nimekirjas paljuinimesi.

Krisztina Morvai (NI). − Tänan teid väga, austatud juhataja! Pidage kergendavaks asjaoluksseda, et ilmselt ei tekita see tähtis teema erilist põnevust ega huvi, nii et ma ei raiska justpaljude aega!

Igasugune andmekaitseprotsess või menetlus, millega rikutakse põhimõttelisiandmekaitsehuvisid, peab olema seotud selgelt tuvastava eesmärgiga ning sellega peabolema võimalik see õigustatud eesmärk saavutada. Mis täpselt on USA arvates see õigustatudeesmärk ja kuidas aitab isikuandmete edastamine seda eesmärki saavutada? Teiste sõnadega,kuidas nad neid andmeid kasutavad? See on minu esimene küsimus komisjonile.

Tahaksin ka küsida, miks kasutavad nad kahte kontrollitaset − ühte nn vanade liikmesriikidepuhul ja teist nn uuemate liikmesriikide, sealhulgas minu kodumaa Ungari puhul? Mikson Ungari kodanik terrorismi seisukohast ohtlikum kui vanemate liikmesriikide kodanikud?Kas see küsimus kerkis läbirääkimistel üles või kas seda käsitletakse?

Sophia in 't Veld, autor. – Austatud juhataja! Tänan teid, et lubasite mul küsida selgitustkahe punkti kohta!

Ma olin üsna üllatunud, kui kuulsin komisjoni esindajat väitvat, et viisatühistamiseprogramm puudutab ainult liikmesriike − vähemalt ma arvan, et seda te ütlesite, volinik.2007. aastal väitis Euroopa Komisjon alguses, et see valdkond on tema ainupädevuses ningpidi hiljem loovutama pädevuse liikmesriikidele. Kas mul on õigus, kui ma mõtlen, etEuroopa Komisjon on nüüd muutnud oma arvamust omaenda pädevuste kohta?

Teiseks, lugupeetud volinik, väidate, et vastastikuse mõistmise memorandumites ei oleviidet PNR-andmete edastamisele. Noh, ma võin teile anda ärakirja ühest vastastikusemõistmise memorandumist, milles mainitakse PNRd. Kas see tähendab, et komisjon isegiei tea, mis toimub?

Selgitan teile nüüd ühte asja, lugupeetud volinik! Parlament otsustas edasi lükata kahePNR-lepingu hääletuse, sest me tundsime, et me ei saa usaldada komisjoni, et see oleks ELiinstitutsioonina sama vastutustundlik nagu meie Euroopa Parlamendis. Ma olen hakanudmõtlema, kas komisjon väärib seda usaldust. Loodan, et te ei valmista meile pettumust.

(Aplaus)

Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma tahaksin hakatuseks öelda, etma leian, et see on väga huvitav arutelu ja ma olen siin, et teile selgitusi jagada, kuid ma eisaa nõustuda väidetega, et komisjon ei suhtu tundlikult ELi kodanike andmete kaitsesse,samuti ei saa ma nõustuda väitega, et ma olen siin vaid oma kolleegi asendajana ja ei tunneteemat ega tea, mis toimub. Me teame komisjonis kõik väga hästi − tõepoolest väga hästi


−, mis toimub, ja võin teile öelda, et me suhtume tõepoolest tundlikkusega meie kodanikeandmete kaitsesse.

Tuleme nüüd faktide juurde: kas me peame või ei pea austama Lissaboni lepingut? Mis onteie ettepanek? Ignoreerida nõukogu? Kuulsin teid väga lihtsalt ütlemas, et tahaksite, etEuroopa oleks selles küsimuses ühehäälne. Ma nõustun teiega: ka mina tahaksin seda.

Nii et mida te eelistate? Öelda komisjonile, et see peaks nõukogu täielikult ignoreerima?Ma tahaksin teid teavitada − ja ma räägin faktidest, mitte unistustest −, et me oleme jubanõukogu poole pöördunud, mida te teate hästi, sest tegemist ei ole uudisega. Tegime eelmiseaasta mais nõukogule ettepaneku, et kui tulevases ELi-USA raamlepingus viidatakseisikuandmetele, siis tuleks seda kohaldada ka liikmesriikide suhtes. Me tegime samaettepaneku, millest te kõik siin rääkisite.

Kui selles kokku lepitakse, siis me teeme selle ära. Nii on lugu! Kui selles nõukoguga agakokku ei lepita, siis mida soovitate meil teha? Kas peame pöörduma liikmesriikide pooleja teatama, et me ei saa kaugemale minna? Ma saan aru, et see on teie ettepanek ja minuvastus on väga lihtne: peame austama Lissaboni lepingut.

Niisiis läheme edasi teiste väga huvitavate küsimuste juurde: ma olen palju kuulnud Euroopaandmebaasist ja Prümi andmebaasist. Minu vastus on, et kui liikmesriikidel on vastastikusemõistmise memorandumid ja kahepoolsed lepingud, siis võivad nad edastada andmeidoma kodanike kohta. Nad ei või edastada andmeid ELi andmebaasist ega Prümi andmebaasistja ma väljendasin end selles küsimuses väga selgelt. Ma ütlesin ka väga selgelt, et olemepöördunud Ameerika Ühendriikide poole − ja oleme saatnud kirju ja läbirääkimised selleüle käivad −, et nad nõustuksid sellega, et kahepoolsetes lepingutes ei tohi viidataPNR-andmetele. See ei tähenda, et liikmesriigid ei ole proovinud selles küsimuses AmeerikaÜhendriikidega läbi rääkida, kuid see on komisjoni seisukoht.

Saan teie muredest väga hästi aru, kuid peame edasi liikuma, et paremini − kõige paremalmoel − Ameerika Ühendriikidega läbi rääkida ja proovida saavutada selles lepingusliikmesriikidele siduvad eeskirjad, sest see on ainus viis saavutada just see, mida saavutadatahame. Nii saame toimida ja komisjon liigub selles suunas: peame praegu AmeerikaÜhendriikidega läbirääkimisi ja proovime saavutada lepingu, mis on liikmesriikidele siduv.

Seepärast pöördusime nõukogu poole ja ütlesime: palun kandke hoolt, et kui nii kokkulepitakse ja kui saame meie pool − ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel − andmeid kaitsta,siis peate teie sama tegema. On teil mõni muu ettepanek, mis lähtub õigusraamistikust,mida austama peame? Kui jah, siis tahan seda väga kuulda. Kui sellist ettepanekut siiski eiole, siis palun saage aru, et ka meie suhtume väga tundlikult kodanike andmetesse ningproovime neid kaitsta, kuid proovime austada ka liikmesriike ja nõukogu.

See probleem kestab. Kuulasin ära kõik teie mured ja ma proovin neid kõiki arvestada.Komisjon saab pöörduda nõukogu poole ja paluda neil peatada läbirääkimised teisteriikidega. Saame öelda, et peame läbirääkimisi ja proovime nad hiljem meie poolega siduda.Niimoodi saame toimida.

Juhataja. – Lugupeetud volinik! Kuna ma seda teemat valdan, siis lubage mul lihtsaltrõhutada, et praktiliselt kõik fraktsioonid siis istungisaalis on väljendanud oma suurimuresid, nagu te kuulsite. PNR-lepingu üle peetakse uusi läbirääkimisi ja see on kujuvõtmas. Parlamendi jaoks on ülioluline, et komisjon suhtuks meie muredesse väga tõsiseltja et me ei tunneks samasugust vastastikuse mõistmise puudumist, nagu näiteks juhtusSWIFTi lepinguga.


Me oleme lähiminevikus osutanud aruteludes hallidele aladele, mis on väga ohtlikud.Näiteks kui iga liikmesriik peaks kolmandale riigile edastama kõik andmed, mida ta Euroopaandmebaasides − näiteks Schengeni andmebaasis − säilitab, siis võib see kolmas riik lõpukskokku koguda kõik Schengeni andmebaasis säilitatavad andmed. Kuigi ta ei saaks neidSchengenist, saaks ta need üksikult igast liikmesriigist.

Selles mõttes − nagu väga õigesti ütlesite − oleme tänulikud selle eest, kui jõuliselt kaitsebkomisjon selles olukorras ühenduse sammast. Lubage mul teilt ka paluda, et kannaksitehoolt, et asjad saaksid tehtud parimal võimalikul viisil!

Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma olen teiega nõus, et me peamekõigi muredega arvestama, ning nõustun, et meil on murettekitav ala.

Ma olen seda algusest peale väga selgesti väljendanud ja sooviksin, et te sellest aru saaksite.

Me üritame komisjonis leida selle probleemi lahendamiseks seaduslikku viisi, mis onkooskõlas aluslepingutega, et kaitsta andmeid ja proovida ühenduse sammast sellesolukorras tugevamaks teha.

See ei ole siiski ainus sammas. Tahaksin, et te jätaksite meelde, et ma mõistan teie kõikimuresid. Tahaksin, et te mõistaksite, et me oleme pöördunud nõukogu poole, et see endselle küsimusega seoks. Kui meid saadab edu ja lisame tõepoolest lepingusse isikuandmetekaitse, siis oleme palunud nõukogu end sellega siduda.

See on ainus seaduslik viis edasi minna.


16. Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon -Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioonigahõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem (arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel:

– Jarosław Leszek Wałęsa soovitus kalanduskomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastunõukogu otsus, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Loode-Atlandi tulevasemitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatused (11076/2010 – C7-0181/2010– 2010/0042(NLE)) (A7-0262/2010);

– Carmen Fraga Estévezi kalanduskomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohtavõtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kirde-Atlanditulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnaskohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem (KOM(2009)0151 – C7-0009/2009 –2009/0051(COD)) (A7-0260/2010).

(Istungi juhataja rõhutas, et sõnavõtjad peavad rangelt oma sõnavõtuajast kinni pidama)

Jarosław Leszek Wałęsa, raportöör. − (PL) Konventsioon, mida mul on au esitleda,allkirjastati 1978. aastal Ottawas ja see jõustus 1. jaanuaril 1979. aastal. Kooskõlaskonventsiooniga asutati Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (Northwest Atlantic FisheriesOrganisation, NAFO), et toetada kalavarude kaitset ja optimaalset kasutamist ning toetadarahvusvahelist koostööd. Lepinguosalised võtsid vastu konventsiooni muudatused NAFO2007. ja 2008. aastal toimunud aastakoosolekutel. Sellega muudeti konventsiooni oluliseltja põhieesmärk oli viia selle sõnastus vastavusse teiste regionaalse tasandi konventsioonide


ja rahvusvaheliste aktidega ning lisada nüüdisaegsed kalanduskontseptsioonid.Organisatsioonilist ülesehitust on ajakohastatud; lepinguosaliste, lipu- ja sadamariikidekohustused on selgelt jaotatud; loodud on järjepidevam otsuste langetamise protsess;NAFO eelarvesse sissemaksete süsteem on ümber kujundatud ning esitatud on mehhanismlepinguosaliste vahel tekkida võivate lahkarvamuste lahendamiseks.

Euroopa Liidule konventsiooniga antud kalandusõiguste valguses on muudatustevastuvõtmine Euroopa Liidu huvides. Seetõttu peaksime nõustuma ratifitseerimakonventsiooni muudatused. Olles seda öelnud, tahaksin selgelt ja täpselt esile tõsta mõnedprobleemid, mis on kerkinud praegu ratifitseerimise käigus. Esiteks võtsid lepinguosalisedmuudatused vastu 2007. aastal NAFO aastakoosolekul, kus koostati ingliskeelne versioon.2008. aastal koostati prantsuskeelne versioon, kuid KOM-dokument, milleks on komisjoniettepanek ühenduse õigusesse ülevõtmise kohta ning mis pärineb 8. märtsist 2010. Seetähendab, et dokumendiga on töötatud rohkem kui kaks aastat. Selline viivitus onvastuvõetamatu ja ei tohiks tulevikus korduda. Liidu tõhusaks toimimiseks on vaja kiiretotsuste langetamist. Kolm institutsiooni − komisjon, nõukogu ja parlament − peavadleidma sobiva lahenduse, et ennetada menetluse venimist ning realiseerida Lissaboni lepinguüks peamisi eesmärke, milleks on otsuste langetamise protsessi lihtsustamine jakiirendamine. See ratifitseerimiseks esitatud dokument tõestab, et midagi on ikka valestining olukorra parandamiseks on vaja kiiresti meetmeid võtta. Teiseks tahaksin teilemeenutada, et Lissaboni leping jõustus 2009. aasta detsembris. Uute õiguste taustal peaksidkalanduskomisjon ja Euroopa Parlament olema läbirääkimistel tulevaste rahvusvahelistekonventsioonide üle nõuetekohaselt esindatud. 2007. ja 2008. aastal ei olnud EuroopaParlament ilmselgetel põhjustel esindatud. Meie institutsioon on siiski valmis lepingut omapädevuste raames ratifitseerima, kuid samal ajal on vaja nõukogule ja komisjonile meeldetuletada uusi menetlusnõudeid ja vajadust järgida Euroopa Parlamendi uusi volitusi.

Carmen Fraga Estévez, raportöör. – (ES) Austatud juhataja! Lubage mul väljendada omatänu nõukogule ja komisjonile esimesel lugemisel selle suurepärase kokkuleppele jõudmiseeest ja tahaksin eriti tänada kõigi kolme institutsiooni õigustalitusi nende koostöö ja abieest probleemide lahendamisel, mis tulenevad Lissaboni lepingu järgsest uuestkomiteemenetlusest!

Ma usun, et me oleme jõudnud heale kompromissile, eriti kuna tegemist on võrreldespraeguse olukorraga olulise edasiminekuga, ehkki nagu iga kompromissi puhul, pidimekõik tegema mööndusi ja olema paindlikud selle eriti keeruka ülesande suhtes, sestkomisjoni esitas oma ettepaneku enne Lissaboni lepingu jõustumist. See tähendas, et sedatuli üheaegselt kohandada uue olukorraga, eriti lepingu artiklitega 290 ja 291, mis käsitlevaddelegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

Kuna tegemist on antud juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni (North-East AtlanticFisheries Commission, NEAFC) soovituste ülevõtmisega ELi õigusesse, millele järgnevadpaljud teised aktid, siis oli parlamendi eesmärk põhimõtteliselt luua mehhanism, misvõimaldaks ülevõtmistel võimalikult kiiresti toimuda, sisemisi bürokraatlikke viivitusiennetada, mis takistaksid meil meie rahvusvahelisi kohustusi korrektselt täita, nagu seesiiani on olnud.

Seega võimaldab nõukoguga määruse muutmise kohta saavutatud kompromiss artikli 48uue sõnastuse kohta komisjonil täita nii NEAFC kehtestatud kohustused kui ka kohandudatulevikus esitada võidavate soovitustega ja teha seda volituste delegeerimise kaudu.


On tõsi, et komisjon tahtis vaadata läbi kõik ettepaneku artiklid delegeeritud õigusaktideabil ning kompromissis nõustutakse, et enamiku artiklite puhul see saab nii toimuma, väljaarvatud sellistes valdkondades nagu saagi registreerimine, ümberlaadimine, kontroll võijärelevalve rikkumiste üle: teiste sõnadega põhimõtteliselt kontrolli ja järelevalvega seotudasjad, mis jäävad õiguslike tavamenetluste raamidesse.

Igal juhul, lugupeetud volinik, võtab parlament kohustuse seda menetlust muuta, kuiselgub, et nimetatud tahkude lisamine õiguslike tavamenetluste raamides võib seada ohtuEuroopa Liidu ja eriti komisjoni, mis on piirkondliku kalandusorganisatsioonilepinguosaline, kohustuste täitmise.

Seepärast arvame, et kompromissina on tegemist olulise edasiminekuga, ja mitte ainultselle konkreetse ettepaneku puhul, vaid ka selleks, et luua alus nõukogu, komisjoni japarlamendi vahelistele tulevastele aruteludele kalanduspoliitika üle.

Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon palub parlamenti tungivaltanda oma nõusolek Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonimuudatusettepanekute – mida koos nimetatakse NAFO konventsioonimuudatusettepanekuks – heakskiitmiseks.

Tahaksin tänada Jarosław Leszek Wałęsat tema abi eest selle raporti koostamisel!

Muudatusettepanekus vaadatakse konventsioon läbi, et viia see suuremasse kooskõllateiste piirkondlike konventsioonide ja rahvusvaheliste õigusaktidega. See sisaldabnüüdisaegseid kalanduskontseptsioone, sellega lihtsustatakse Loode-AtlandiKalandusorganisatsiooni (Northwest Atlantic Fisheries Organisation, NAFO) struktuuri jaselles võetakse kasutusele lepinguosaliste vastutuse selgem määratlus, lipu- ja sadamariigidning järjepidevam otsuste langetamise protsess.

Selles ajakohastatakse NAFO eelarvesse tehtavate sissemaksete valemit ning luuaksemehhanism lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks.

Põhjalikud muudatused aitavad ELil täita oma rahvusvahelisi kohustusi, mis on seotudjätkusuutliku kalandusega, ning edendada Lissaboni lepingu eesmärke. Muudatusettepanekukiire ratifitseerimine on ELi huvides ja soovitan seega täiskogul seda teha.

Lähen nüüd teise raporti juurde, milles käsitletakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolsekalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatava kontrolli- jarakendussüsteemi kehtestamist.

Tahaksin tänada Carmen Fraga Estévezi tema töö eest selle raporti koostamisel! Mul onhea meel, et kalanduskomisjon toetab otsustavalt selle tähtsa ettepaneku sisu.

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) kontrolli- ja rakendussüsteemi elluviimine ontõepoolest peamine abinõu, mis aitab meil hallata kalavarusid Atlandi piirkonnas ningsaada lahti ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist.

Pean siiski osutama sellele, et komisjon ei ole täiesti rahul parlamendi ja nõukogu vahelkomisjoniga peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel tehtud tehingupaketiga.

Mõned tulemused on mulle tõesti pettumust valmistanud, eelkõige mis puudutab artiklit 48,milles käsitletakse määruse muutmise menetlust.


Komisjon on proovinud leida paremaid delegeeritud volitusi, et edaspidi muudatusedsüsteemis üle võtta. Lubage mul selgitada, miks − ja ma tahaksin, et oleksite tähelepanelikud,sest meil on tulevikus samad probleemid.

Nagu teate, peab Euroopa Liit seda süsteemi täies ulatuses rakendama, sest see on NEAFikonventsiooni kohaselt meie rahvusvaheline kohustus. Konventsiooni kohaselt muutuvadmuudatused tavaliselt siduvaks 80 päeva jooksul alates nende vastuvõtmisest. Niisiis onmeil nende rakendamiseks aega 80 päeva. Mulle teeb tõepoolest muret, et komisjonilekaasseadusandjate poolt antud piiratud volitused võivad saada takistuseks muudatusteõigeaegsele ülevõtmisele ELi õigusele. See on tegelikkus ja vastus Jarosław Leszek Wałęsaajakavaga seotud murele.

Ehkki kokkuleppe kinnitamine ei ole minu kohustus, tahaksin, et oleksite probleemistteadlikud.

Lõppkokkuvõttes peame vältima NEAFCi meetmete ülevõtmist, nii et neist saaks Sisyphose’müüdi nüüdisaegne versioon. Nii nagu asjad on, peavad eelmisel aastal NEAFCi vastuvõetud meetmed olema üle võetud ajaks, mil tehingupakett lõplikult vastu võetakse, kuidNEAFC võtab järgmisel kuul tõenäoliselt vastu uued muudatused, mis tuleb ELi õigusessetõhusalt 2011. aasta alguses üle võtta.

Seega on meil selleks rohkem aega vaja.

Komisjon on seetõttu otsustanud, et määrus ei kahjusta meie institutsiooni tulevasteseisukohtade kehtivust Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kasutamisekohta piirkondliku kalavarude majandamisega tegeleva organisatsiooni meetmeteülevõtmiseks.

Lisaks jätab komisjon endale õiguse teha ettepanekuid määruse muutmise kohta, suurendadameetmete arvu, mis tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide abil.

Teeme seda juhul, kui õiguslike tavamenetluste kohane ülevõtmine tooks kaasa viivitusi,mis võiksid kahjustada meie kohustust täita rahvusvahelised kohustusi.

Vahepeal sooviksin veel kord tänada Carmen Fraga Estévezi ja Jarosław Leszek Wałęsatnende raportite eest ja kalanduskomisjoni töö eest nende tähtsate küsimuste puhul!

Alain Cadec, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Headkolleegid! Võtan sõna peamiselt Fraga Estévezi raporti kohta. Tegemist on raportiga, millekohta me täna arvamust avaldame ja mis on ülimalt tähtis Kirde-Atlandi piirkonnas kontrollitõhustamiseks ja Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja rolli jaoks ühisekalanduspoliitikaga seotud asjades.

Parlamendi kalanduskomisjoni üks prioriteetidest on tõepoolest võidelda ebaseadusliku,teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis avaldab vahetult mõju meie kaluritele jameie Euroopa kalatööstusele. Tegelikult on nad põrandaaluse kalatööstuse ebaausakonkurentsi ohvrid. Ebaseaduslikud laevaomanikud ekspluateerivad alatasustatudlaevaperesid ja müüvad kalandustooteid väga madala hinnaga. Nende mereseaduse,Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja 1. jaanuari 2010. aasta määruse– mis käsitleb ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki – eiramine tähendab,et Euroopa laevaomanikud ei ole tööjõukulude tõttu enam konkurentsivõimelised. Tahame,et kolmandad riigid ühtlustaksid kalandusele kohaldatavaid eeskirju ja töötingimusi, niiet need muutuksid karmimaks.


Euroopa kalurid järgivad ka rangeid majandamis- ja kontrollieeskirju, mis võimaldavadkalavarude säilitamist ja Euroopa püügipiirkondade jätkusuutlikku arengut, kuideeskirjadega ei tohi karistada meie kalureid võrreldes nendega, kes eeskirju eiravad. Kutsunseega üles kontrollide tõhustamisele ja ebaseaduslikule kalandusele trahvide nõuetekohaselekohaldamisele.

Sel puhul kiidan meie eesistujat tema raporti eest, milles osutatakse sellele, et Kirde-AtlandiKalanduskomisjoni (NEAFC) vastu võetud kontrollisüsteem tuleb viivitamata Euroopaõigusesse üle võtta; konkreetselt tunnustan programmi, millega edendatakse kolmandateriikide meetmete järgimist, kasutuselevõttu. Raportis selgitatakse ka Euroopa Liidutoimimise lepingu artikli 290 reguleerimisala delegeeritud õigusaktide suhtes.

Mul on hea meel, et lisa on täiendatud kolme avaldusega, millega kehtestatakse delegeeritudõigusaktide rakendamise tingimused, mis võimaldab teostada järelevalvet komisjonirakendusvolituste üle ja säilitada institutsioonidevahelist tasakaalu.

Osutaksin sellele, et parlament kui seadusandja peab delegeerimisega seotud küsimustesolema täiesti vaba tegutsema.

Ulrike Rodust, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Volinik Damanaki! Headkolleegid! Mul on hea meel, et meil on võimalik vastu võtta määrus, mis on veel üks väikesamm meie ühise jätkusuutliku kalanduse eesmärgi saavutamise suunas. Piirkondlikudkalandusorganisatsioonid on kogu maailmas hea majandamise tagamisel ülitähtsad. Kahjukson minusuguse kannatamatu inimese jaoks läbirääkimised sageli keerulised ja edasiminekliiga aeglane. Seetõttu peame tegema kõik mis võimalik, et tõhustada piirkondlikkekalandusorganisatsioone.

Kommenteerin nüüd NEAFCi raporti konkreetset tulemust. Ma usun, et NEAFCi uussadamariigi kontrolli puudutav otsus ja ebaseadusliku kalapüügi vastu suunatud uuedmeetmed on kiiduväärt. Pidime siiski nõukogu ja komisjoniga pidama intensiivseidläbirääkimisi küsimustes, mis esmapilgul tunduvad olevat väga tehnilised, kuid mis onmeie tulevaseks tööks olulised. Ma usun, et me oleme saavutanud delegeeritud õigusaktideküsimuses kompromissi, mis on vastuvõetav kõigile pooltele.

Suutsime saavutada kokkuleppe ka selles, kuidas NEAFCi tulevased otsused ELi õigusesseüle võetakse. Ei ole saladus, et komisjon ei ole sellega saavutatud tulemuse üle eriti rõõmus.Ma saan sellest aru. Me ei saa lubada, et Euroopa Liidul võtab NEAFCi otsuste rakendamineaastaid aega. Nõukogu ja parlament peavad sel puhul koos tõestama, et suudame vajadusekorral kaasotsustamismenetlusega väga ruttu hakkama saada.

Tahaksin lõpetuseks öelda midagi küsimuse kohta, mis on väga päevakajaline: vaidlusIslandiga makrellipüügi üle. Meil on juba olemas NEAFC, mis juhib Kirde-Atlandirahvusvahelisi vesi. Meil on siiski selliste rändliikide nagu makrell kohta vaja kokkulepet,mis kehtiks territoriaalvetes. Nagu teate, oleme selles küsimuses ikka veel tupikus. Maarvan, et on väga kahetsusväärne, et vaatamata üldiselt tõhusale koostööle on sellesküsimuses nii palju vaidlusi. Kuidas oleks, kui annaksime piirkondlikelekalandusorganisatsioonile volitused rannikuvete suhtes − vähemalt rändliikide puhul? Seeoleks loomulikult radikaalne samm, kuid kindlasti on see väärt kaalumist.

Britta Reimers, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik!Head kolleegid! Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonispandi alus väga tähtsale organisatsioonile: Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NorthwestAtlantic Fisheries Organisation, NAFO). Selle eesmärk on Loode-Atlandi kalavarude kaitse


ja optimaalne kasutamine. Konventsiooni on vahepeal muudetud ja see on viidud rohkemkooskõlla muude piirkondlike konventsioonidega. Lisatud on sellised nüüdisaegsed ideednagu kalavarude majandamine. Ma arvan, et on tähtis, et organisatsiooni struktuuri onlihtsustatud ja lepinguosaliste kohustused on selgelt määratletud. Samuti on hea, et onesitatud võimalus lahendada konfliktid vaidluste lahendamise menetluse abil. EL on vägahuvitatud Euroopa Liidule konventsiooni alusel lisanduvatest kalapüügivõimalustest.Parlament peaks kooskõlas talle Lissaboni lepinguga antud uutele volitustele andma omaheakskiidu.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni variraportöörina tunnustan täiskoguees Wałesa raportit.

Isabella Lövin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Soovin tänada raportööreFraga Estévezi ja Wałęsat raportite eest, mida me täna arutame!

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) on väga oluline piirkondlikkalandusorganisatsioon – ehk RFMO – Euroopa ja Põhja-Atlandi ökosüsteemide jaoks.NEAFCi toimimise sõltumatu hinnang oli üldiselt positiivne, mis ei pea RFMOde puhulalati paika. Kuigi NEAFC tegutseb tulemuslikumalt kui RFMOd, on konventsiooni piirkondajäävad põhiliste kalade varud kriitilises seisus. Tegevuse majanduslikke ja sotsiaalseidtahkusid ei saa hinnata, mis tekitab äärmuslikku ebakindlust selles, kas konventsioonioptimaalse kasutamise eesmärk täidetakse. Kontrolli- ja jälgimismehhanismide järelevalveparanemine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevadekohta musta nimekirja pidamine ning sadamariigimeetmed on aga olulised saavutused.

Hindamise veel üheks tulemuseks oli vaidluste lahendamise mehhanismi kehtestamine,kuid ELil on kulunud liiga palju aega, et see oma õigusesse üle võtta. NEAFC võttis needmeetmed vastu juba 2006. aastal ning need hakkasid kehtima alles nüüd. EL peab olemaparemini ettevalmistatud, et vastata uutele arengutele ja täita oma rahvusvahelisi kohustusi.

Aina tähtsamaks muutub võitlus ebaseadusliku kalapüügi vastu. Mõnedespüügipiirkondades püütakse 30% saagist ebaseaduslikult. Kogu maailmas lossitakse igalaastal 11–26 miljonit tonni kala, mille hinnanguline väärtus on 23 miljardit USA dollarit.See on võrdne ühe viiendikuga kogu maailmas teatatud püügist. Ebaseaduslik kalapüükkahjustab säästlikku kalavarude majandamist eriti − kuid mitte ainult − avamerel jaarenguriikide rannikuvetes. Sellel on ka olulised keskkondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikudtagajärjed.

Kontrolli regulatsiooni ja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi meetmedon ELi jaoks olulised vahendid. Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni aladelon teateid sellest, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevadettevõtjad on reageerinud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügivähendamisele suunatud meetmetele püügikohtade, sadamate, lossimiskohtade ja lipuriikidemuutmisega. Sellise kohanemisvõime tulemuseks on võidujooks ebaseadusliku, teatamataja reguleerimata kalapüügiga tegelevate ettevõtjate ning kalavarude majandamisegategelevate asutuste vahel nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. RFMO vastavusetagamise meetmete mõjul võivad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügigategelevad laevad vahetada püügikohti. Sellise püügiga tegelevad ettevõtjad vahetavadpidevalt lipuriiki − ehk tegelevad lipuvahetusega. EL peab sellele probleemile lahenduseleidma.


EL peab minema kaugemale. RFMOde vaheline koostöö on hädavajalik, kuid peaksime kakoostama kalalaevade, sealhulgas tugilaevade globaalse registri, milles on selgelt näha laevatulusaav omanik. EL peab võtma suurema vastutuse, et lahendada ebaseadusliku, teatamataja reguleerimata kalapüügi probleem kogu maailmas.

Marek Józef Gróbarczyk, fraktsiooni ECR nimel. − (PL) Tahan alustuseks tänada raportöörenende ülitähtsate ja oluliste raportite eest ning konkreetselt kontrolle reguleerivate raportiteeest. Arvestades olukorda, kus Euroopa Liidule kuuluvates vetes on piirkondi, mida eikontrollita või mis jäävad kontrolli alt täielikult välja, tuleb võtta meetmeid, et kontrollidakogu Euroopa Liidus kõiki kalapüügivesi.

Kontrollide taustal tuleb siiski osutada sellele, et puudub kvootide jagamise ja üksikuteliikmesriikide püügist teatamise ühtne süsteem. Esitatud analüüsidest nähtub, et komisjonise ei oma selle kohta teavet ning komisjoni esindajate esitatud arvamused on sageli olnudvastuolulised. Samal ajal ei ole teavet ka piirkondlikel nõustavatel asutustel. Tasub meeldetuletada heeringa populatsiooni traagilist olukorda Läänemere lääneosas. Kriisi põhjuseidon uuritud alates 2004. aastast, kuid siiani ei ole mõistlikku selgitust leitud. On arusaamatu,miks kalajahu ja -õli ületootmise probleem on välja jäetud.

Kaaluda tuleks Vigos asuva Kalanduse Kontrolliagentuuriga seotud probleemi, sest teatudjuhtudel on see asutus esitanud subjektiivseid aruandeid, näiteks Läänemere idaosa kohta.Tööstuslike kalapüügiüksuste kontroll on samuti seotud vastuoludega. Praegu on agapõhjapaneva tähtsusega küsimus põhja gaasijuhtme ehitamine, mille puhul peavad kaluridseisma neile kuuluvate õiguste eest ning kaotatud tulud ise heastama. Kõik see sunnib meidteostama põhjalikumat analüüsi, mis tuleks lisada tulevasse ühisesse kalanduspoliitikasse,ning kõik raportid peavad sellele poliitikale vastama.

Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Volinik Damanaki, teil on täna tõesti tegus õhtu,sest me juba kohtusime kalanduskomisjonis. Esiteks tahaksin tänada raportööre raportiteeest ning korrata mitmete kolleegide täna tehtud kommentaare selle kohta, et neile teebmuret nendes küsimustes edasimineku venimine.

Tahan siiski tõepoolest kasutada oma võimalust siin täiskogul, et rääkidakalanduskokkulepetest üldisemalt ning rõhutada nende kokkulepete kõigi poolte koostöövajalikkust. Seda mainis volinik, kui ta osutas sellele, et kõik asjaosalised peavad kokkulepetepuhul vastutustundlikud olema.

Nüüd siis, kujutage ette, et olete äsja investeerinud mitu miljonit naela uudekõrgtehnoloogilisse tehasesse, mis igal aastal toodab kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatudstandarditega taastuvatest ja jätkusuutlikest ressurssidest väärtuslikku toodangut. Siis agaotsustab teie naaber teie rahvusvahelise lepingu puruks rebida ja ühepoolselt teatada, etkavatseb ulatuslikult laiendada oma osa sellest loodusressursist, millest teie ettevõte sõltub.Täpselt see juhtus makrelliga ja konkreetselt ühe Põhja-Iirimaalt pärit kalurite perega.

Räägin loomulikult ELi, Norra, Islandi ja Fääri saarte vahelisest rannikuriikide lepingust.Lugupeetud volinik! Me juba kuulasime teid ära ja kiidame heaks teie otsustava seisukohaselles küsimuses. Tahame tunnustada teie jõupingutusi nende kalurite nimel, kuid tahameka tungivalt paluda parlamenti ja komisjoni, et nad teid otsustavalt toetaksid läbirääkimistesresolutsiooni üle, mis toimuvad väga keerulises ja pingelises olukorras.

Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Täna on siin kolm sõnavõtjat Iirimaalt: DianeDodds, kes just sõna võttis, Pat the Cope, kes võtab peagi sõna, ja ma ise. Meie kolmekesiesindame peaaegu kogu Iirimaa kalandusringkonda. Meie riigile on kalapüük olnud palju


aastaid oluline. Meil on suurepärased rannikuringkonnad, kes sõltuvad kalapüügist, kuid− nagu ma siin varemgi olen öelnud − ei ole ma kunagi ühegi inimrühma puhul kohanudnii palju lootusetust kui nende kalurite seas. See on kvootide, ebaseadusliku kalapüügi,kala püügist toidulauale sattumise jälgitavuse puudumise ja eriti liiginnuka reguleerimise,ülirangete trahvide ning kahtlase kvaliteedi ja päritoluga sisseveetud odava kala tõttuallalöödud hindade tulemus.

Raportöörid on õnneks mõnda neist probleemidest siin täna käsitlenud. Tunnen eritiheameelt Kirde-Atlandi kalanduskonventsioonis tehtud ettepaneku üle keelata külmutatudkala lossimine Euroopa sadamates, kui välisriigi laeva lipuriik ei ole selle kohta ametlikkukinnitust andnud. See on väga tähtis küsimus ja ma loodan, et see viiakse ellu sama innukalt,nagu viime ellu meie enda eeskirju, mis mõjutavad meie enda kalandusringkondi.

Raportöörid osutasid sellele, et on tähtis, et parlament säilitaks oma eesõiguse uuridakonventsiooni kohta tulevikus esitatavaid muudatusettepanekuid, kuid sama tähtis on, etkomisjon ja parlament teeksid tihedat koostööd, et saavutada meie rannikuringkondadele,milleks on peamiselt meie kalandusringkonnad, kõige soodsamad tulemused.

Lõpetuseks: me ei tohiks jätta kasutamata juhust arutada kõiki meil olevaid võimalusiarendada vesiviljelust. Euroopa Liitu tuuakse sisse liiga palju kala, mida võiksime ise toota.Vesiviljeluse arendamiseks on kindlasti praegusel majanduskriisi ajal olemas suurepäranevõimalus.

Josefa Andrés Barea (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Tahaksin Maria Damanakikohaloleku eest tänada ja tunnustada raportööre Wałesat ja Fragat!

Fraga raport on Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) 2006. aastal vastuvõetudkontrollisüsteemi käsitlevate soovituste tulemus, ehkki konventsioon ise koostati1982. aastal, ning raportis määratletakse uuesti konventsiooni alal olevate laevade kontrolli-ja rakendussüsteem. Fraga raport käsitleb õigusraamistikku, mis sisaldub ettepanekut võttavastu määrus meetmete Euroopa tasandil rakendamise kohta.

Peamised muudatused on: kolmandate riikide laevade eeskirjadele vastavuse edendamine;uus kontrollisüsteem; keeld lossida külmutatud kala, kui selle seaduslikkust ei ole võimaliktõendada; muude konventsioonidega kooskõlla viimine; kalavarude majandamise meetmedja uued meetmed ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks.

Tahaksin tõsta esile midagi, millele kaasparlamendiliikmed juba osutasid. Fraga raportismainitakse, et kontrollisüsteemi soovitus võeti vastu 2006. aastal, ehkki konventsioonallkirjastati 1982. aastal, 28 aastat tagasi, samal ajal kui Wałesa raportis viidatudkonventsioon võeti vastu 1978. aastal, ja ma usun, et ta ütles, et see võeti üle 1989. aastal.Teiste sõnadega tahan ma öelda seda, et ma ei nõustu komisjoni piirkondlikekalandusorganisatsioonide soovituste ülevõtmiseks kasutatava meetodiga.

Me ei pea mitte ainult teostama järelevalvet maksimaalselt lubatava püügi ja kvootide abilebaseadusliku kalapüügi üle, vaid ka otsima lahendust õiguslikule vaakumile, misõigusaktide ülevõtmata jäämise tagajärjel võib tekkida.

Ei piisa üksnes sellest, et teistest määrustest võetakse üle soovitused, sest sellega kaob selgusja usaldusväärsus. Pealegi seatakse selle kahtluse alla õiguslik tavamenetlus jainstitutsioonidevaheline tasakaal. Piirkondlike organisatsioonide vastu võetud meetmedtuleb tõhusalt ja kiiresti üle võtta . Parlament on sageli rõhutanud, et piirkondlikudorganisatsioonid ja nende kokkulepped on prioriteetsed.


Piirkondlike organisatsioonide langetatud otsuste ülevõtmisel ELi õiguse mittejärgimineon kahjulik parlamendile ja loomulikult kahjustab see Lissaboni lepingu mainet.

Volinik ütles, et oodata on uusi kokkuleppeid. Lühidalt, me palume komisjonil need kiirestija jõuliselt ELi õigusesse üle võtta. Ärgem lubagem õiguslikul vaakumil soodustadaebaseaduslikkust kalanduses!

Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin kiita mõlematraportööri nende raportite eest ja osutada konkreetselt Carmen Fraga Estévezi raportile,milles ei ole vastuolusid, sest kõik pooled on kompromissiga nõustunud. Raporti eesmärkon tagada Kirde-Atlandi piirkonna kalavarude kaitse ja optimaalne kasutamine pikasperspektiivis, millest tõuseb tulu keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlikkusele.

Tahaksin kasutada võimalust, et arutada käimasolevat vaidlust makrelli üle, sest osa sellestkalast püütakse Kirde-Atlandi piirkonnas. On tähtis, et see vaidlus võimalikult ruttulahenduse leiaks, sest makrelli ülepüügil on tulevasele püügile laastav mõju. On elutähtis,et kalapüük toimuks jätkusuutlikult, ja kõik pooled peaksid endale selle kohustuse võtma.Saan aru, et hiljutised kõnelused Londonis ei olnud tulemuslikud, kuid täheldan, et järgmiselnädalal läbirääkimised jätkuvad. Soovin neile edu kõnelustel ja loodan, et terve mõistusjääb peale! Lugupeetud volinik! Ma saan aru, et hindate olukorda pärast 26. oktoobrittoimuvaid kõnelusi, ja ma hindan teie kindlat seisukohta. Peate tagama, et need ühiseltmajandatavad varud on tulevikus hea tervise juurde. Lõpetuseks: me ei saa endale lubadakorrata minevikus põhjaputassuuga tehtud vigu. Me ei tohi hävitada meie hea tervise juuresolevaid makrellivarusid!

Ian Hudghton (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Toetades arutlusaluseid raporteid, peanühtlasi kasutama juhust, et teha mõned üldisemad märkused rahvusvaheliste jariikidevaheliste kalanduskokkulepete kohta.

Selleks et kalandusriikide kokkulepped oleksid edukad, peavad kõigil pooltel olema selgedstiimulid vajaminevatest kaitsemeetmetest kinnipidamiseks.

Samuti peab usaldama teadlaste nõuandeid, millel põhinevad kaitse- ja majandamiskavad.Minu enda kalandusriigi Šotimaa seisukohast ei ole ühine kalanduspoliitika, mis on ELienda rahvusvaheline kokkulepe, olnud eriti edukas.

Niinimetatud tursavarude taastamise kava tõttu visatakse minema head kala ja selleskehtestatud kvoodipiirangute ja merepäevade kombinatsioon on praktiliselt teostamatu.Käimasolev vaidlus makrelli üle − mis on Šotimaa kõige väärtuslikum kalavaru −, millekohta kuulsime teistelt sõnavõtjatelt, avaldab mõju kõigile rahvusvahelistele läbirääkimistele.

Selleks et oleks lootust kalandusriikide edukateks kokkulepeteks, ei saa me lubada olukorda,kus kalavarusid ähvardab võidujooks püüda ühepoolselt välja kogu olemasolev kalavaru.

Palun volinikul jätkata head tööd, et leida sellele vaidlusele lahendus. Ma tean, et tänu omahiljutisele visiidile on ta vägagi teadlik tugevatest tunnetest, mis Šotimaal valitsevad, kuidma palun volinikul üldiselt meeles pidada vajadust tagada, et kõigi meie ettevõtmiste aluseksoleksid kindlad teaduslikud andmed, et meie majandamiskavad sisaldaksid mõistlikketoimivaid eeskirju − mis oleks ühises kalanduspoliitikas midagi uut −, ja eelkõige, et meiloleksid stiimulid, et need, keda kavad puudutavad, st kalandusringkonnad, eeskirju järgiksid.

Daciana Octavia Sârbu (S&D). − (RO) Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüükhävitab rannikualade kogukonnad, sellel on laastav mõju mere ökosüsteemidele ning seekujutab endast ohtu toiduvarudele. Seepärast tunnustan nõukoguga sõlmitud lepingut ja


ma usun, et oleme astunud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni soovituste rakendamiselsammu edasi.

Lissaboni lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ja Atlandi ookeani, kus toimub praegutõsine ülepüük, kalavarude kaitsmiseks on elutähtis karmistada kontrollimeetmeid ja võttaselliste meetmete aluseks hea õigusloome. Hoolimata edusammudest ei võimalda määruserakendamisala meil täielikult lahendada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimatakalapüügiga seotud probleeme.

Me kõik teame, et tuhanded laevad seilavad selliste riikide lipu all, mis ei taha ega suudakohaldada rahvusvahelisi õigusakte. Peale kalavarude saab kannatada ka merekeskkond.Paljudel nimetatud laevadel valitsevad töötingimused võrduvad orjatööga.

Czesław Adam Siekierski (PPE). − (PL) Loode- ja Kirde-Atlandi tulevased mitmepoolsedkalanduskoostöö konventsioonid teevad vajalikuks kohanduda meie praeguste ülesannetega,milleks on vaja nimetatud dokumente muuta. Tehtud muudatusettepanekud on seotudjärgmisega: esiteks kalavarude optimaalne kasutamine, teiseks kalavarude majandamiseõige meetod ning viimaseks ja kolmandaks ebaseadusliku kalapüügi ennetamine.

Nimetatud muudatustega edendatakse püügikohtade pikaajalist ja jätkusuutlikku arengut,kuid hädavajalik on teostada pidevalt kontrolli kalavarude ammutamise ja taastamise üle,et oleks võimalik hinnata tegelikku olukorda ja võtta selles valdkonnas vastu asjakohasedotsused.

Elie Hoarau (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja! Läbirääkimistel Loode-AtlandiKalandusorganisatsiooni NAFO lepingute üle lubas ELi delegatsiooni juht anda Saint Pierre’ija Miqueloni kaluritele tagasi Prantsuse tursapüügikvoodid. NAFO lepingus ei ole nendetagasiandmist mainitud.

Palun Saint Pierre’i ja Miqueloni kalurite nimel kinnitust, et kvoodid antakse tagasi ja etsee vormistatakse ametlikult. Usun, et see võib olla lihtkirja vormis, kui NAFO lepingudon lõplikult ratifitseeritud. Kas volinik saab anda teavet selle küsimuse kohta?

João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Mitmepoolnekalandusalane koostöö rahvusvahelistes vetes on vajalik püügipiirkondade jätkusuutlikkusening kalavarude säilimise tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis. Paralleelselt tõhusatevastavuse tagamise meetmetega tuleks loomulikult määratleda kaitsemeetmed ja varudemajandamine piirkondlike kalandusorganisatsioonide tasandil.

Pooldame seega järelevalvesüsteemis olevate lõhede ületamist, eriti ebaseadusliku, teatamataja reguleerimata kalapüügi puhul. Kalapüügi järelevalve paneb praegu liikmesriikidelesuuremaid kohustusi ja seda kas ühise kalanduspoliitika või mitmepoolse koostöö tõttu,mida näitab ka esitatud ülevõtmise ettepanek.

Komisjon ei tohiks seda tõsiasja eirata. Kontrollimeetmete omandamiseks, väljatöötamiseksvõi ajakohastamiseks võib vajalik olla märkimisväärne finantspanus. Seepärast on tähtis,et kaaluksime olemasolevates õigusaktides, eriti ühise kalanduspoliitika finantsmeetmeidkäsitlevas määruses, järelevalve teostamiseks eraldatud finantsressursse, milleks peaksimekindlasti üle vaatama selles valdkonnas ettenähtud maksimaalse kaasrahastamise määra,mis on praegu 50%.

Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! NAFO aastakoosolekul muudeti Ottawa1. jaanuari 1979. aasta konventsiooni. On oluline, et me ei laseks silmist selle olulisi


kaalutlusi: kalavarude optimaalne kasutamine ja mõistlik majandamine. Selle aluseks peabolema jätkusuutlik ja ökoloogiline kontseptsioon, kui tahame tulevastele põlvkondadelekalapüügi abil tagada toidu olemasolu.

Kokkulepete eesmärk on konkreetselt kaitsta väikeseid kohalikke kalandusettevõtjaid janende pereomandi vormi ning hoida neid ebaseaduslikke võtteid kasutava konkurentsieest, kuid ka suurte laevastike eest, mis rüüstavad meresid elektrooniliste seadmete jasüvapüügivõrkude abil. Lühidalt: me tahame kalatööstust, kuid mitte sellises vormis, misoma negatiivse tegevusega seab ohtu väikesed ja kohalikud ettevõtted. Peame tulevastepõlvkondade jaoks tagama jätkusuutlikkuse ja me peame seda kaitsma ning kindlustamalepinguliste vahenditega.

Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahaksin mõlemat raportööri veelkord nende suurepärase töö eest tänada ning tahaksin tänada ka kõiki parlamendiliikmeidnende märkuste eest! Mõistan, et tegemist on väga tähtsate raportitega. Muudatusedparandavad olukorda oluliselt, eriti mis puudutab kontrolli ja meie seisukohta ebaseaduslikukalapüügi kohta.

Ma nõustun teie kõigiga, et ebaseaduslik kalapüük on probleem, millele peame lahenduseleidma, sest seetõttu hävib meie kalavarude jätkusuutlikkus. See on ka tõsine oht meierannikukogukondadele, sest kui kalavarud ei ole jätkusuutlikud, siis ei ole neil kogukondadeltulevikku. Nende kontrollisüsteemide tagamine on ülioluline. Kõnealuseid süsteemekäsitlevad raportid ja muudatusettepanekud võivad meile suureks abiks olla.

Tahaksin ka rõhutada, et ma saan aru, et meil on vaja suuremaid ressursse − ja võib-ollaka paremat rahastamist −, et tagada eeskirjade hea rakendamine. Praeguses kriisis ei olesee lihtne ülesanne, kuid me anname endast parima.

Tahaksin keskenduda parlamendi, nõukogu ja komisjoni kaasotsustamismenetluseleRFMOde otsuste muutmise ja meie õigusaktidesse ülevõtmise taustal. Ma jagan teiearvamust, et piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on meie poliitika jaoks väga tähtsadja me peame tõhustama nende tegevust, et leida lahendus ebaseaduslikule kalapüügilekogu maailmas. Nõustun ka sellega, et kui suudame tagada oma põhimõtete rakendamisekogu maailmas, siis oleks kalanduse jätkusuutlikkus palju kindlam.

Mul on ka väga hea meel ettepanekute üle selle kohta, kuidas saaksime koostööd tõhustada,ja ettepaneku üle luua rahvusvaheline kalalaevade register. Enne nii kaugele jõudmist onmeil aga vaja veel palju teha.

Kui me tõepoolest tahame rahvusvahelist koostööd tõhustada, siis peame edasi minemaja rakendama kiiresti kõnealuste organisatsioonide otsuseid. Seepärast taotleb komisjonselles valdkonnas suuremaid delegeeritud volitusi. Me austame kaasotsustamismenetlust;saame aru, et oleme nüüd uues keskkonnas; ja mõistame, et nõukogu ja parlamentotsustavad, missugused volitused te meile delegeerimise mandaadi alusel annate. Tahaksinsiiski rõhutada, et see ei ole ainult komisjoni probleem: kui me venitame piirkondlikeorganisatsioonide otsuste oma õigusesse ülevõtmisega, siis on kaalul ELi rahvusvahelinemaine. Seepärast käime peale, et saavutada parem tasakaal.

Ma nõustun teiega, et kolme institutsiooni vahel peab olema tasakaal, kuid meil on vajaparemat tasakaalu ja ma olen valmis osalema konkreetsetes aruteludes parlamendis sellekohta, kuidas RFMOdega seotud meetmed tõhusamalt ELi õigusesse üle võtta.


Jarosław Leszek Wałęsa, raportöör. − (PL) Tahaksin kõiki tänase arutelu eest tänada! Manäen, et me oleme ühel meelel. Konventsioonide läbivaatamise järel tehtud muudatusedon hädavajalikud. Tahaksin tänada Carmen Fraga Estévezi meie komisjoni juhtimise eest,kuid eelkõige tahaksin tänada volinikku! Teiega oli tõeliselt meeldiv koostööd teha. Tänanteid teie sõnade ja kinnituste eest, sest ma näen, et te saate aru Euroopa Liidu asutustetoimimise muutuvast dünaamikast! Hoolimata sellest, et Euroopa Parlamendina saameainult nõustuda konventsioonide muudatuste ratifitseerimisega, siis loodan ma väga, etedaspidi toimuvad koostöö ja läbirääkimised nagu kord ja kohus ning et need on kiired,läbipaistvad ja tõhusad. Tänan teid, lugupeetud volinik, teie sõnade eest, ja loodan healekoostööle ka tulevikus!

Carmen Fraga Estévez, raportöör. – (ES) Austatud juhataja! Tahaksin volinikule öelda,et kõige värskema Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) käsitleva määrusega, milleme homme vastu võtame, seatud eeskuju ei ole kõige parem, sest see, mis juhtus, oli justsee, mida me ära hoida tahtsime.

Komisjon esitas ettepaneku hilja ja menetlus oli muutunud, sest nõuandemenetluse asemeloli õiguslik tavamenetlus, ning ettepanekut tervikuna on muudetud kooskõlas õiguslikutavamenetlusega. Selle kompromissi abil väldime just seda. Tänu määruse artikli 48 – miskäsitleb määruse muutmist tulevikus eri NEAFCi soovituste ELi õigusesse ülevõtmiseks –uuele sõnastusele oleme enamikus artiklites delegeerinud volitused Euroopa Komisjonile.Me säilitasime õigusliku tavamenetluse vaid mõnes valdkonnas, mis oli nõukogugasaavutatud kompromiss.

Seega on tehtud märkimisväärne samm edasi, et see edaspidi toimiks, kuid ma olen,lugupeetud volinik, võtnud endale avalikult kohustuse, et kui see tulevikus piisavalt eitoimi ning me ei saa oma kohustusi täita, siis on parlament valmis menetluse läbi vaatama.Ma usun, et oleme teinud märkimisväärseid jõupingutusi, ning ma arvan, et see onlähtepunktina oluline samm edasi. Me oleme kindlad, et komisjon suudab rakendada omauusi volitusi, mille nõukogu ja parlament talle andsid.

Tänan teid, austatud juhataja ja lugupeetud volinik! Ma olen kindel, et see hakkab võrreldesvarasema menetlusega palju paremini toimima. Loomulikult olete teie, lugupeetud volinik,see, kellel on vahendid, millega tagada, et see nii juhtub.


Hääletus toimub teisipäeval, 19. oktoobril 2010 kell 12.30.

(Istung katkestati mõneks minutiks)


Luis Manuel Capoulas Santos (S&D), kirjalikult. − (PT) Portugallasest EuroopaParlamendi liikmena ja võttes arvesse, et Portugal on riik, millel on tugevkalapüügitraditsioon, ning selle riigi konkreetseid huvisid Loode-AtlandiKalandusorganisatsioonis NAFO, on mul hea meel konventsiooni tekstis tehtud muudatusteüle, sest nende eesmärk on tagada nimetatud piirkondlikule kalandusorganisatsioonileparemad tegutsemistingimused.

Ümberkorraldustega – nimelt otsuste langetamise volituste koondamine ühele uueleorganile ja vaidluste lahendamise uus protsess – kiirendatakse sisest otsustamist. Uutesmääratlustes on kasutusele võetud selgemad suunised eri poolte kohustuste ja õigustekohta, mis muudab kalandustegevuse selles piirkonnas läbipaistvamaks.


Lisaks NAFO-le peaks EL tegutsema ennetavalt koos teiste lepinguosalistega, püüdlemaheade suhete poole Kanadaga ning üritama jätkuvalt pidada dialoogi ja saavutada konsensusorganisatsiooni teiste lepinguosalistega ning isegi üksikute liikmesriikidega, millel on omahuvid kõnealuses piirkondlikus kalandusorganisatsioonis.

Nimetatud otsuseid tuleks hoolikalt kaaluda ja seda hoolimata teaduspartnerluste olulisestrollist, millel põhinevad otsused, milles võimaldatakse mereressursside jätkusuutlikkumajandamist ning mis on teatud kalaliikide puhul osutunud edukateks. Nende eesmärkpeaks olema saavutada tasakaal ja see saab olla jätkusuutlik üksnes juhul, kui selle loomiselpeetakse silmas selle sotsiomajanduslikku mõju.

17. Üheminutilised sõnavõtud (kodukorra artikkel 150)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistelteemadel.

Íñigo Méndez de Vigo (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Presidentide konverents otsustas14. veebruaril 2008 otsekui sõbrapäeva kingitusena, et laiendatud töörühmad hakkavadkoos käima ainult neljapäeviti.

Sellest ajast saadik oleme üritanud seda küsimust lahendada. Me ei ole seda suutnud. Nüüdpeavad töörühmad kokku saama ebasobival kuupäeval. Peaaegu kunagi ei leia nad endaleruume ja mitte kunagi ei ole neil suulist tõlget.

Ma ei võta täna sõna mitte ainult kui vaesuse ja inimõiguste laiendatud töörühma esimees,vaid ka täiskogu laiendatud töörühmade enamuse ja seega töörühmadesse kuuluvatetäiskogu liikmete mulle antud volituste alusel. Esitan presidentide konverentsile ametlikutaotluse vaadata läbi ja tühistada 14. veebruari 2008. aasta otsus ning naasta varasemasüsteemi juurde, mis andis laiendatud töörühmadele vabaduse.

Kui seda ei tehta, siis tahaksin täie austusega öelda, et toome selle küsimuse parlamenditäiskogu istungi ette, mis otsustab, kes on kõrgeim võim siin täiskogul, milleks on parlament.

Evgeni Kirilov (S&D). − (BG) Täna on Bulgaaria ja Türgi vahelise Angora lepingu85. aastapäev. Leping käsitleb peaaegu 350 000 Traakia provintsi bulgaarlase varalisiõigusi, kes aeti eelmise sajandi alguses jõuga Türgist välja. Mõned neist on veel elus,kusjuures nende järeltulijate arv ulatub peaaegu 800 000ni.

Mõlemad riigid on Traakias konfiskeeritud vara küsimust korduvalt arutanud, sealhulgasteinud seda kõrgeimal tasandil ja töörühmades, kuid tulemusteta. Türgi peab neid inimesiümberasustatud isikuteks, kuid arvukad ajaloolised faktid ja dokumendid, sealhulgas1926. aasta Rahvaste Liiga protokoll Bulgaaria pagulaste laenu kohta, tõestavad, et tegemiston pagulastega.

Peaminister Erdoğan on juba esitanud ühe ettepaneku: inimesed, kellel on omandiõigusttõestavad dokumendid, peaksid pöörduma Türgi kohtusse. Sellised dokumendid on olemas,kuid on häbematu nõuda neid inimestelt, kes on surnud ja vaevu eluga pääsenud. Oma21. mai 2008. aasta otsuses kutsus Euroopa Parlament Türgit üles parandama sellesküsimuses dialoogi Bulgaariaga. Ma loodan siiralt, et heanaaberlike suhete huvides jääbpeale hea tahe!

Ramon Tremosa i Balcells (ALDE). – Austatud juhataja! Nagu te ehk teate, eksisteeribpiimandussektoris tootjate ja vahendajate läbirääkimispositsioonis selge ebavõrdsus.


Nimetatud ebavõrdsus ja piimahindade kõikumine on viimastel aastatel kasvanud, misvähendab piimatootjate kasumit ja prognoosimisvõimet.

Ma toetan selle probleemi lahendamiseks täielikult Euroopa piimajärelevalveameti loomist,et saavutada paremad kokkulepped piima koguste ja hindade kohta. Nimetatud asutus,mille üle teostab järelevalvet Euroopa Komisjon, teeks kindlaks turu vajadused ja uurikskorrapäraselt piimatootmise kulude kujunemist. Selline süsteem suurendakspiimandussektoris stabiilsust ja võimaldaks vähendada praegu kehtivaid riiklikke toetusi.

Michael Cramer (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Reedel, 15. oktoobril kirjutatiRheinische Posti esilehel transpordivolinik Siim Kallasest, kes väidetavasti on öelnud, etPariisi ja Bratislava vaheline kiirraudtee on üleeuroopalisel ida-lääne transporditelje jaoksväga tähtis ja et komisjon peab selle ehitamist väga tähtsaks. Lisaks väitis ta, et Stuttgart 21on selle põhiühenduse tähtsaim element.

Kas see on mingi nali? Projekti koordinaator Péter Balázs on korduvalt öelnud, et ehkkiraudteed on TEN-projektide osa, kuuluvad jaamad liikmesriikide pädevusse. Arvestadesüleeuroopalise transpordivõrgu arendamise piiratud rahastamist, peavad jaamade ningseotud infrastruktuuri kulud katma linna-, regionaal- ja riigiasutused.

Ma palun, et volinik Kallas kinnitaks komisjoni seisukohta pressile tehtavas avalduses ningütleks valjult ja selgelt välja, et Euroopa Liit ei kaasrahasta Stuttgarti allmaaraudteejaama.

Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Brüsseli praegune moesõna onkokkuhoid, kokkuhoid, kokkuhoid. Õnnetuseks on selle tulemused selgelt näha. Stabiilsuseja kasvu kavad ei ole midagi muud kui kollektiivne vargus töötajatelt ja pensionäridelt, stEuroopa üldsuselt. Mingil põhjusel oleme olnud enneolematu üldstreikide laine tunnistajakskogu Euroopas. Alguses Kreekas, Hispaanias ja Prantsusmaal. Itaalias planeeritakse streikenovembriks ja 24. novembril toimub streik Portugalis. Pealegi on see alles algus.

Ma tahaksin küsida, kui palju üldstreike, kui palju meeleavaldusi, kui palju hääli on veelvaja kuulda, enne kui antakse järele, loobutakse Brüsseli konsensusest ja hakatakse austamainimesi? Nende meetmetega ei võidelda kriisiga, vaid need on selle pigem hullemaks teinud,ja ma palun, austatud juhataja, et võetaks teistsuguseid, õiglasemaid meetmeid. Ma küsin,mida me tegelikult ootame?

Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Vastavalt Kreeka ajalehtede teadeteleja ametlikele Kreeka valitsuse allikatele, millest kumbagi ei ole ümber lükatud, onmurettekitavalt kasvanud välismaalaste arv, kes saabuvad Kreekasse ilma dokumentidetapõhjapiiri kaudu. Tänu Frontexi meetmetele on oluliselt vähenenud välismaalaste arv, kessaabuvad kirdes asuva merepiiri kaudu. Frontex ei ole siiski suutnud saavutada samatulemust põhjas asuval maapiiril, mida nüüd ületavad tuhanded välismaalased, mis ontekitanud uue probleemse valdkonna. Väidetavalt on välismaalaste vahistamise arv Orestiadapiirilinnas aasta jooksul kasvanud 640% võrreldes 80% langusega saartel.

Kuna asjad on nii, siis teen ettepaneku, et parlament võtaks vastu erakorralise resolutsiooni:esiteks Frontexi piiripunkti loomise kohta Evrose jõe Türgi poolel; teiseks selle kohta, etmõista hukka Türgi, mida Euroopa Liit väga heldelt sisserände valdkonnas rahastab, kuidmis ei täida oma kohustusi vastavalt Ankara protokollile; kolmandaks ja viimaseksebaseadusliku sisserändamise probleemi läbivaatamise kohta, sest see on Euroopa Liiduprobleem.


Csanád Szegedi (NI). − (HU) Head kolleegid! Tahaksin täna rääkida punase mürgimudakatastroofist Ungaris. Esiteks tahaksin tänada kõiki, kes on viimasel ajal aidanud ohvreidja nende sugulasi. Selle katastroofi puhul on kõige traagilisem see, et kõike, mis on juhtunudja mis on kahjuks nõudnud mitu inimelu, oleks saanud ennetada. Euroopa Liidu ülesanneon ennetada selliseid katastroofe. Selleks on hädavajalik vaadata läbi Kesk-Euroopa regioonissõlmitud erastamislepingud, mis ei kujuta endast midagi muud kui paljaksvarastamist jamillega on antud volitused kahtlastele postkommunistlikele finantsringkondadele. Lisakstuleb natsionaliseerida ettevõtted, mis on ebaseaduslikult rahva käest ära võetud. Needfinantsringkonnad ei pööra töötajatele enam üldse tähelepanu ja nad ei ole lakanud rahakokku kühveldamist isegi ökoloogilise katastroofi ajal. Seepärast palun abi Euroopa Liidult.

Alf Svensson (PPE). − (SV) Keskkonna ja kliimaga seotud küsimused puudutavad meidkõiki. Nagu teame, on need oma ulatuselt globaalsed. On ilmne, et EL peab võitluses meieelutingimuste kaitsmise eest juhtrolli võtma.

Keskkonnaasjatundjad väidavad, et primitiivsed kaminad ja pliidid, mida leidub kõikjalAafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas, on tööstuse järel kõige suuremad kliima kahjustajadja suuruselt teised heitkoguste põhjustajad.

Mõned riigid, mis keskenduvad keskkonna kaitsmisele, on lõpuks sellest aru saanud.Tänapäeval on olemas päikeseenergial töötavad lihtsad pliidid, mille abil on väikese rahaeest võimalik likvideerida 95% toksilistest heidetest, mis tekivad musta kivisöe, sõnnikuja muude kütuste põletamisel.

Arvutused näitavad ka seda − ja see on kõige olulisem punkt, millele tähelepanu juhtida−, et peaaegu kaks miljonit inimest sureb enneaegselt, sest nad on sunnitud neid gaase sissehingama.

Ma loodan, et EL koos Ameerika Ühendriikidega, mis on näidanud üles teadlikkust sellestprobleemist, tunnevad aktiivset huvi selle väga reaalse viisi vastu, et päästa inimesed jakeskkond.

Iosif Matula (PPE). − (RO) Hiljuti on astutud konkreetseid samme, et tõhustada EuroopaLiidu energiakindlust mitmetest allikatest pärit maagaasitarnete teel eesmärgiga vältidaEuroopas uut gaasikriisi. Ma räägin Rumeeniat ja Ungarit ühendava Arad-Szegedigaasijuhtme avamisest, mille rajamist rahastas ka Euroopa Liit.

See ei tee sellest investeeringust mitte ainult edulugu, vaid see on ka ELi riikide koostöömudel.

Euroopa tasandil ettenähtud ühendused koos gaasi mõlemas suunas transportimise üldisevõimalusega alates 2014. aastast – ja ka gaasihoidlad – võimaldavad kõigil selle piirkonnariikidel nautida energia valdkonnas suuremat sõltumatust. Euroopa riigid saavad uutegaasikriiside korral üksteist aidata.

Sama oluline tahk on ka see, et gaasihind kehtestatakse piirkondlikul tasandil, mitte ühevarustajaga peetud läbirääkimistel. Ma loodan, et Arad-Szegedi gaasijuhtme rajamiselõpetamine annab hoogu juurde mitte ainult Nabucco gaasijuhtme projektile, vaid ka AGRIprojektile, mida kasutatakse selleks, et Aserbaidžaani, Gruusia ja Rumeenia kaudu gaasiEuroopasse vedada.

Alexander Mirsky (S&D). − (LV) Tänan teid, austatud juhataja! Tahaksin juhtidatähelepanu huvitavale seigale meie töös. Neljapäeval kell 13.30 lahkuvad peaaegu kõikEuroopa Parlamendi liikmed Strasbourgist. Nagu teame, on selleks ajaks tellitud erirong.


Palun selgitage, kus on selle loogika? Miks hääletame täiskogu istungitel inimõiguste ülealati neljapäeviti kell 16.00? Miks planeerite selleks ajaks hääletuse, kui te teate, et 95%liikmetest ei ole istungist osa võtnud? See on täielik absurd! Ma olen kindel, et minu sõnavõtton kurtidele kõrvadele. Ka see on väga kurb, austatud juhataja! Tänan teid!

Daciana Octavia Sârbu (S&D). − (RO) Euroopa Liidu liikmesriigis Rumeenias rikubdemokraatiat tegelikult valitsusse kuuluv partei ja teeb seda tagajärgi kartmata. Saadikutekoja, mis on üks Rumeenia parlamendi kahest kojast, president luges üle saalis viibivad80 parlamendiliiget ja teatas, et sai tulemuseks 170.

Samal ajal pandi hääletusele seadus, mis on paljude Rumeenia kodanike jaoks eluliselttähtis. Tegemist oli uue pensioniseaduse eelnõuga, milles nähti ette pensioniea liiga suurtõstmine, naistele ja meestele ühesuguse pensioniea kehtestamine ning ümberarvutused,mille tõttu väheneb reaalselt paljude pensionäride pensioni suurus.

Ehkki opositsioon oli otsustavalt nende muudatuste vastu ja ei viibinud hääletuse ajalistungisaalis, paljastati pettus siiski kaamerate abil. Kui opositsioon ja press ei oleks sellisetegevuse vastu iga päev protestinud, oleks Rumeenia president kõnealuse seaduse tänaametlikult välja kuulutanud.

Olle Schmidt (ALDE). – Austatud juhataja! Täna sai Rootsi valitsus õigusliku hinnanguDawit Isaaki juhtumi kohta, kes on Eritreas üheksa aastat vangistuses viibinud. Dawit Isaakon Rootsi ajakirjanik, kes vangistati sõnavabaduse eest.

Euroopa inimõiguste konventsioonil ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel põhinevaõigusliku hinnangu kohaselt on Rootsi, ELi liikmesriigid ja EL kohustatud kasutama kõikiolemasolevaid diplomaatilisi ja õiguslikke vahendeid, et tagada Dawit Isaakile temapõhiõigused. Eritrea on üks vaesemaid riike maailmas ning sõltub Euroopa Liidu abist.Peame vastutasuks finantsabi eest nõudma Dawit Isaaki viivitamatut vabastamist!

Homme tuleb Dawit Isaaki vend Euroopa Parlamenti, et kohtuda parlamendi presidendija volinik Piebalgsiga ning anda Euroopa institutsioonidele üle õiguslik hinnang. Ma loodan,et see sunnib Euroopa institutsioone avaldama suuremat survet Eritrea presidendile DawitIsaaki vabastamiseks, millega päästetaks tema elu.

Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Ma veetsin septembris ühe nädalaKasahstanis koos Euroopa Parlamendi Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete fraktsioonidelegatsiooniga. Kasahstan on president Nazarbajevi juhitav totalitaarne diktatuur, millessurutakse süstemaatiliselt inimõigusi maha.

Kohtusime mitmete rühmitustega, mis võitlevad inim-, poliitiliste ja tööliste õiguste eest.Me saime kõhedusttekitavaid tunnistusi selle koletisliku režiimi ääretute julmuste kohta,mida pannakse toime paljudes Kasahhi vanglates, kusjuures hiljuti vabanenud vangidkirjeldasid vangide võigast alandamist ja süstemaatilisi metsikuid peksmisi, jõhkraidvägistamisi ja muud piinamist.

Selles valguses on häbiväärt, et Kasahstanile on 2010. aastaks antud Euroopa Julgeoleku-ja Koostööorganisatsiooni eesistuja koht, kusjuures OSCE riigipeade tippkohtuminepeetakse detsembris pealinnas Astanas. Häbiväärselt saabub president Nazarbajev, kes onnende õuduste eest vastutav, järgmisel nädalal Euroopa Liitu ametlikule visiidile ja temavastuvõtjateks on parlamendi president Buzek, komisjoni president Barroso ja teised. Tavõetakse vastu loomulikult seepärast, et ELi ettevõtjad sõlmivad Kasahstanis suuri nafta-ja gaasitehinguid, kuid ma nõuan, et nimetatud juhid tõstataksid inimõiguste võika


alandamise küsimuse ja nõuaksid Nazarbajevilt tõendatavaid tegusid selle kohta, et seelõpeb!

Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (IT) Austatud juhataja! Viimastel nädalatel onrohkem kui 30 Mapuche inimest alustanud näljastreiki, et protesteerida nende maamilitariseerimise vastu, tsiviil- ja sõjalisele jurisdiktsioonile kahekordse allutamise vastuning alates sõjalise diktatuuri algusest kehtivate terrorismivastaste õigusaktide kohaldamisevastu. Sellele vaatamata ei ole meie parlamendi kaks enamusfraktsiooni nõustunud pakiliseltvajamineva humanitaarettepanekuga.

Praeguseks on näljastreik lõppenud, kuid selle olulised põhjused on ikka veel alles, naguÜhendatud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste deklaratsiooni raportöör eelmise aastaaprillis tunnistas.

Tšiili peab austama põlisrahvaste õiguste rahvusvahelist deklaratsiooni ja RahvusvaheliseTööorganisatsiooni konventsiooni nr 169, milles käsitletakse põlisrahvaste õigust eelnevalekonsulteerimisele ning vabale ja teavitatud nõustumisele seoses õigusaktidega, millessekkutakse nende õigustesse ja huvidesse. Euroopa Parlament peab kasutama kõikivõimalikke poliitilisi vahendeid, et tagada, et Tšiili valitsus austaks rahvusvahelist õigustja Euroopa Liidu endaga sõlmitud kokkuleppeid.

Dimitar Stoyanov (NI). − (BG) Ma kavatsesin väljendada oma seisukohta peatseltBulgaaria Rahvusassamblees toimuva arutelu kohta, milles käsitletakse Türgi EuroopaLiiduga ühinemise kohta peetavat referendumit. Mind ärritas aga täiskogu teisel pooleloleva kaasparlamendiliikme Kirilovi avaldus, kes kordas peaaegu sõna-sõnalt minu parteipresidendi Volen Siderovi sõnavõttu Bulgaaria Rahvusassambleel vaid mõni päev tagasi.

Tahaksin siiski lisada midagi Evgeni Kirilovi öeldule. Lugupeetud kaasparlamendiliikmed!Inimestel, kes aeti Ida-Traakiast välja, ei ole oma vara kohta dokumente. Nad jätsid omalapsed surema, sest imikute nutt reetis nad türklastele, kes neid jahtisid ja tapsid.

Türgi on riik, mis tunneb uhkust oma genotsiidiajaloo üle, sest 1913. aasta genotsiid, millekäigus tapeti 50 000 bulgaarlast ja 300 000 aeti välja Ida-Traakiast, oli peaproov Armeeniagenotsiidile, mida otomanid ei tunnista. Seepärast on Ataka sõnum: jah Türgi EuroopaLiiduga ühinemise referendumile ning ei Türgi ühinemisele Euroopa Liidule.

Theodoros Skylakakis (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Jean-Claude Juncker ütles eile,et me oleme avaldanud Kreeka valitsusele alates 2008. aastast survet, et see võtaksasjakohased meetmed, kuid me ei ole probleemidest avalikult rääkinud, sest Eurogrupp eiole ametlik organ. Komisjon on andnud mõista, et Kreeka 2009. aasta puudujääk on üle15% võrreldes 2009. aasta mai prognoosiga, mis oli 5%.

Ma küsin endalt, kuidas saab 10 protsendipunkti SKTst kahe silma vahele jääda. Kindlastiteadsid rahandusministrid Ecofinis kohtudes sellest, kusjuures Ecofin on erinevaltEuropgrupist institutsiooniliselt pädev. Probleem ei olnud seega niivõrd suutmatusesprognoosida, vaid poliitilistele kriteeriumidele vastamises. Kindlasti oli Kreeka kodanikelkui Euroopa maksumaksjatel õigus seda teada. Lõppkokkuvõttes vajame sõltumatuidasutusi, mis teostaksid järelevalvet finantskriteeriumide ja eelkõige selle üle, et eeskirjukohaldataks õiglaselt ja automaatselt kõigile.

Crescenzio Rivellini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! 6. oktoobril Brüsselistoimunud ELi-Hiina tippkohtumine lõppes pingetega, kui logistilistel põhjustel jäeti


lakooniliselt ära kavandatud lõplik pressikonverents. Selle taga olid eriarvamused jüaanivahetuskursi üle, mida euroalal peetakse liiga madalaks.

Euroopa Liit palus Hiina peaministril valuuta revalveerida ning teha lõpp ebaausatelekaubandustavadele, mis on aastaid toitnud tariifisõdasid, tõstes selle küsimuse esile kuieeltingimuse Hiina kui turumajanduse tunnustamise küsimuse lahendamiseks.

Alates juunist on Hiina valuuta dollari suhtes 2,15% tugevnenud, kuid euro suhtes 9,4%nõrgenenud. See on euroala ekspordi jaoks kohutav uudis ja väheoluline ei ole ka see, etEuroopa tundub olevat ainus suurvõim, millel puuduvad enda raha devalveerimisemehhanismid.

ELi-Hiina suhetes oleme ebasoodsamas olukorras tööandjatevaheliste lepinguliste erinevuste,toormaterjalide hinna ning Hiina protektsionistliku ja järelemõtlematu kaubanduspoliitikatõttu. Kui ka euro on ülehinnatud, siis on konkurents võimatu. Me üritame kahe nädalapärast nende küsimustega Euroopa delegatsioonis tegeleda.

Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). − (RO) Ajal mil üha pakilisemalt vajab lahendustküsimus, kuidas vähendada toiduainete transportimisel pikki vahemaid, ja kui kohalikeletootjatele antakse julgustust ning kohandutakse turunõudmistele, on elutähtis suurendadalambaliha tootmist ELis.

Ei saa leppida, et ELi turgu varustatakse tuhandete kilomeetrite tagant pärit pöörast hindamaksva lambalihaga, samal ajal kui meie tootjad on sunnitud oma toodangut naeruväärsehinnaga müüma ja sektorist lahkuma.

Rumeenia on Euroopa Liidu liikmesriikide seas lammaste arvult viiendal kohal, kuidlambakarjade arv on vähenenud üle 40%. Lambaliha eksport on siiski meie majanduseoluline osa.

Arvestades neid tegureid ja pidades silmas pikas perspektiivis võimalikke tõsiseidsotsiaalseid, majanduslikke ja keskkondlikke tagasilööke, mille tulemusel sajanditevanunetraditsioon kaob, toetab Rumeenia Iirimaa algatust ja ootab innukalt komisjoni ja nõukogumeetmeid, mis peataksid lambalihasektori kiireneva allakäigu Euroopa Liidus.

Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! 2008. aastal oli meil kõige hullemtoidukriis. Teravilja hind tõusis taevasse ja selle tulemusel jäid suured rahvahulgad nälga,eriti Aafrikas. Samal ajal oli meie teraviljatootmine kõrgeimal tasemel. Selle paradoksisüüdlaseks peeti biokütuseid. Lõpuks selgus, et süüdi olid krediidifirmad, mis – lõpetadesNasdaqiga mängimise ja kinnisvaramulli lõhkemisel – pöörasid oma tähelepanuvalitsemissektori võlale ja põhitoiduainete hinnale, et nendega spekuleerida.

Nende mängude tõttu vaesusid miljonid meie kaaskodanikud kogu maailmas. Me ei saaenam lubada sellistel ettevõtjatel karistamatult tegutseda, vaid peame Euroopa ja maailmatasandil määratlema sellistele ettevõtjatele selge tegutsemisraamistiku.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL). − (PT) Täna on Euroopa inimkaubitsemise vastane päev.See väärib meie täielikku tähelepanu ja me peaksime nõudma, et tehtaks rohkem, kui vaidräägitaks kulunud väljenditega sellest tragöödiast, mis üksnes Euroopas tabab igal aastalsadu tuhandeid inimesi. Nad on nälja ja erakordse vaesuse tõttu nüüdisaegse orjuse ohvridning see tabab rohkem kui miljardit inimest kogu maailmas. Tegemist on kapitalistlikuekspluateerimise tumedama külje ning kolonialismi ja neokolonialismi tagajärgedega,mille eest vastutavad mitmed Euroopa suurriigid.


Seega on olemas sümboolne seos eilse rahvusvahelise vaesuse kaotamise päeva ja tänatähistatava Euroopa inimkaubitsemise vastase päeva vahel. Vaesuse ja inimkaubitsemisevastu võitlemiseks on vaja globaalseid meetmeid, mille seas on neoliberaalse poliitikalõpetamine ning kindel pühendumus makromajanduslike poliitikate sotsiaalsele mõõtmele,et tagada poliitika, mis põhineb arengul ja sotsiaalsel progressil, mida üldsus ja töölisedon nõudnud meeleavaldustel, mille tunnistajateks oleme Euroopas olnud.

Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna, 67 aastat pärastdiktaator Benito Mussolini kõrvaldamist, säilitatakse, hooldatakse ja renoveeritaksepõhjalikult Lõuna-Tiroolis ikka veel fašistlikke mälestusmärke. Lõunatiroollastele tuletabsee iga päev meelde kannatatud ebaõiglust. See ei ole 21. sajandi ühinenud Euroopavääriline. Aastaid tagasi tegi tollane Euroopa volinik Franco Frattini ettepaneku keelustadakogu Euroopas kõik natsistlikud sümbolid. Selle loogiline tagajärg oleks olnud − osananatsistlike sümbolite vastasest võitlusest − keelustada ja kõrvaldada ka fašistlikudmälestusmärgid Lõuna-Tiroolis. Franco Frattini ettepaneku tulemus oli null; on aeg uuestiüritada.

Komisjon peaks tegema absoluutselt selgeks, et vähemuste õiguste rikkumine on eksimineELi väärtuste vastu. Lissaboni lepingu artikkel 2 vajab selgitamist. Lisaks peame uurima,kui hästi vähemusi kaitstakse, ning on vaja ametlikult kehtestada siduvad sanktsioonid.

Czesław Adam Siekierski (PPE). − (PL) Euroopa Liit on kuulutanud 2010. aasta Euroopavaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. 17. oktoobril 2010 tähistati 23 korralÜRO väljakuulutatud rahvusvahelist vaesuse kaotamise päeva. Nimetatud päeval korraldatikogu maailmas spetsiaalseid üritusi, et näidata üles solidaarsust ja kaasaelamist sotsiaalselttõrjutute vajadustele.

Rahvusvahelise vaesuse kaotamise päeva eesmärk on eelkõige tõsta üldsuse teadlikkustvajadusest likvideerida vaesus kogu maailmas, eriti arenguriikides, ja rõhutada asjaolu, etvaesuse vastu võitlemine on meie prioriteet. Tähtis on ka pöörata suuremat tähelepanuvaesuse põhjustele ja tagajärgedele Euroopas. Ma kordan, Euroopas. Seepärast on nii tähtisEuroopa Liidu programm tasuta toidu jagamise kohta kõige vaesematele meie seast, millekskulub igal aastal 500 miljonit eurot. Rahvusvahelise vaesuse kaotamise päeva tähistamiseidee on väga kasulik, sest tänu sellele oleme rohkem teadlikud vaesuse ulatusest kogumaailmas ja püüame leida probleemi põhjuseid ja lahendusi. Tänan teid!

Sergio Gutiérrez Prieto (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Rahvusvahelisel sotsiaalseekspluateerimise eesmärgiga inimkaubitsemise vastasel päeval avaldati mõned arvud, mispeaksid panema meid poliitiliste liidritena tegutsema.

Üle 90% Euroopa prostitutsioonist on väljapressimise ja šantaaži tulemus. Vastuseksnendele arvudele peaksime endalt küsima, kas teeme kõik vajaliku, et kaitsta tuhandetenaiste väärikust ja ausust, kelle õigused on kaitstud ka põhiõiguste hartas, mille me Lissabonilepinguga vastu võtsime.

Me ei räägi maailma vanimast ametist, vaid orjanduse vormist, mida me ei ole suutnudvanas Euroopas välja juurida. Hispaania-sugused riigid teevad selles märkimisväärseidjõupingutusi, tuues kaubitsejaid kohtu ette, tõstes üldsuse teadlikkust ja edendades naiste,kes on ohvrid, reintegreerimiskavasid. Sellest ei piisa! Euroopa peab olema üksainusmeetmete ja pühendumuse ala.

Järgmine kaubitsemist käsitlev direktiiv on võimalus tegutseda selle tegevusala puhulnõudluse vastu, tehes seda hariduse kaudu, ja teha pakkumise seisukohalt keeruliseks mis


tahes meedias reklaami avaldada, samuti suurendades kahepoolset koostööd kolmandateriikidega, et võidelda selle nuhtluse vastu selle algpunktis.

Meil on võimalus. Tahaksin parlamendi tähelepanu sellele juhtida, et see oleks jätkuvaltkodanike õiguste kaitsmisel esirinnas.

Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA)on oma põhikirja kohaselt toiduahelaga seotud ohtude teadusliku nõustamise sõltumatuallikas. Austatud juhataja! Head kolleegid! Kas ma tohin öelda, et kahtlen selles, ja et ma eiole ainus.

Võtame konkreetse näite: mitmed riigid, nagu Taani ja Prantsusmaa, on keelanudbisfenool A kasutamise lutipudelites, lähtudes arvukatest uuringutest, milles on tõestatudselle kahjulikkust. EFSA lubab aga endiselt selle kasutamist tarbimiseks mõeldud toodetes,rikkudes sellega häbematult ettevaatusprintsiipi.

EFSA on ka vastu võtnud iga talle esitatud taotluse GMOde kasutamiseks. Neid taotlusi onkokku olnud 125. Kas teile ei tundu see imelik? Eelmisel nädalal distantseerus sellevaldkonna eest vastutav volinik Dalli EFSAst bisfenool A küsimuses ning nõukogu on2008. aastast saadik nõudnud asutuse tegevuse kohta üksikasju.

Esitan seega taotluse, et korraldataks vähemalt ning nii kiiresti kui võimalik EFSA kuulamineparlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, keskkonna-, rahvatervise jatoiduohutuse komisjonis ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis. Me peame hajutamaEFSA kohal lasuvad kahtlused, et tagada üldsuse ja inimeste tervise parem kaitse, mis onkaalul.

Cătălin Sorin Ivan (S&D). − (RO) Minu sõnum on Euroopa Parlamendi president JerzyBuzekile.

Kuna ta viibis mõni kuu tagasi Rumeenias ja osales Rumeenia parlamendi istungil, kus tatoetas liberaalide partei (PDL) valitsust ning selle kokkuhoiumeetmeid, siis tahan mapresident Buzekile öelda, et rohkem kui kuu aega ei ole Rumeenial enam parlamenti olnud.Rohkem kui kuu ei ole Rumeenia parlament kokku tulnud ega võtnud vastu otsuseid, millepõhjus on pensioniseaduse pettuse teel heakskiitmine, mida mainis minu kolleegDaciana Sârbu.

Arvestades, et Rumeenia president Traian Băsescu ei ole selles seisukohta võtnud, rääkimatasellise tegevuse ärakeelamisest – sest PDL toetab tavapäraselt presidenti – ja arvestades, etpettusest on saanud Rumeenia parlamendis tava, siis olen väga huvitatud sellest, kas JerzyBuzek toetab endiselt PDLi ja Rumeenia ametivõime ning kas ta täna läheks Rumeeniaparlamenti, et toetada Boci valitsust.

Slavi Binev (NI). − (BG) Ma usun, et Euroopa Liit ja me kõik teeme jõupingutusi, et tuuaEuroopa majanduslangusest välja. Mõned riigid on majanduslangusest välja tulemas, kuidkahjuks mõnedes riikides see mingil põhjusel süveneb. Ma usun, et Euroopa turu taastamineja tugevdamine on kõigi liikmesriikide prioriteetide seas.

Sellel põhjusel tekitab mulle suurt muret Euroopa Liidu kavatsus võimaldada Pakistaniletollivaba kaubandusrežiimi. Ma saan aru, et Pakistan on loodusõnnetuste tagajärjel kahjukannatanud, kuid ma ei pea põhjendatuks, et sellega seatakse ohtu Euroopa kaubandus,eriti tekstiilitööstus.


Ma pöördun teie poole Bulgaaria Rõiva- ja Tekstiilitootjate ja -eksportijate Liidu nimel,mille liikmed pöördusid minu poole palvega aidata päästa see sektor Bulgaarias. Bulgaariaon väike riik ning majanduslangus on seal haripunktis. Pakistanile Euroopa turulejuurdepääsu võimaldamine seab ohtu Bulgaaria tekstiili- ja rõivatootmise.

Austatud juhataja ja kaasparlamendiliikmed! Majanduslanguse ajal peab minu arust Euroopaturu kaitsmine olema kahekordne prioriteet, kusjuures tollivaba kaubandus Pakistanigaei ole tee, mida mööda peaksime minema, et Euroopas majanduslangusest välja tulla.

Ioan Enciu (S&D). − (RO) Tahaksin esile tõsta eriti tõsist majanduslikku ja sotsiaalsetolukorda, milles Rumeenia on. Rumeenia valitsuse vastu võetud taastamismeetmed onebatõhusad ja oma olemuselt selgelt ühiskonnavastased. Need kujutavad endast rünnakuidpõhiõiguste vastu, eriti tervishoiu ja hariduse sektorites, ja õiguse vastu elada inimväärsetelu. Mis on nende meetmete toime? 8% inflatsioonimäär, suurim SKT langus kogu EuroopaLiidus, rahvamajanduse halvamine ning ennenägematud protestiavaldused, milles osalevadpolitseinikud, õpetajad, pensionärid, rahandusministeeriumi ametnikud ja kõikametiühingud. See valitsus tegutseb Rumeenia rahva huvide vastu ja kahjustab Rumeeniaelanikkonna kui Euroopa kodanike seisundit. Euroopa Komisjonil on olemas sobivadvahendid ja mehhanismid, et teostada järelevalvet liikmesriikide finantspoliitika üle ja sedakorrigeerida. Komisjon peab võtma seisukoha Rumeenia valitsuse põhiõiguste vastastekokkuhoiumeetmete kohta.

Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Selle aasta 10. oktoobril puhkes tulekahju praamlaevalLisco Gloria reisil Kielist Klaipėdasse. Ehkki keegi ei kaotanud elu, tõstis see õnnetus eiletohutud probleemid praamlaevadel reisivate inimeste ohutuse tagamisega. Asjaosalisteantud teabest nähtub, et laeva meeskond ei olnud päästetegevuseks valmis ning reisijadpidid ise üksteise eest hoolt kandma. Pealekauba oli päästetud reisijate arv suurem kuiametlikus reisijate nimekirjas, mis tekitab tõsist muret üldise reisijaohutuse tagamise javõimaliku terrorismiohu pärast. 11. septembri järel pöörati Euroopa Liidus suurt tähelepanulennukiga reisivate inimeste ohutusele. Nimetatud õnnetus tõstis esile asjaolu, et lennukitesuhtes kohaldatavat sarnast kontrollisüsteemi tuleb kohaldada ka laevade suhtes ningpidevalt tuleb teostada tasemekontrolle nii aluse tehnilise seisundi kui ka reisijate ohutuseeest vastutava personali üle.

Katarína Neveďalová (S&D). − (SK) Eelmisel nädalal juhtisin Euroopa Parlamendivaatlejate delegatsiooni Kõrgõzstani parlamendivalimistel. Meil oli palju kohtumisi parteideja kodanikuühenduste esindajatega ning kohtusime ka ajutise presidendi RozaOtumbajevaga.

Vaatamata sellele, et meile kinnitati meie missiooni käigus, et riik on selgeltparlamentaarseks demokraatiaks saamiseks režiimimuutuse teel ja et julgeoleku olukordon rahunenud, algasid peagi meie Biškekist lahkumise järel uuesti rahutused ning parteidasusid valimistulemusi vaidlustama. Seda hoolimata rahvusvaheliste organisatsioonideavaldustest, et Kõrgõzstani valimised korraldati suhteliselt korrektselt. Riigis, millesotsiaalsed standardid on tõepoolest laiduväärsed ja milles kümned tuhanded inimesed onolnud sunnitud maha jätma oma kodu, on taas alanud võitlus ainuliidri koha eest ning riikon oma kursilt tagasi pöördumas.

Pean vajalikuks nõuda, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament suurendaksid oma huviKesk-Aasia piirkonnas, mis on hetkel väga rahutu. See ei kehti ainult Kõrgõzstani, vaid kahiljuti Tadžikistanis toimunud rahutuste kohta ning kindlasti ei ole vajadust mainida


Afganistani lähedust. Tähtis on suurendada selles piirkonnas meie huvi ja kohalolekut, etmeie kõigi tulevik oleks parem.

Ivailo Kalfin (S&D). − (BG) Tahaksin teie tähelepanu juhtida olulistele küberturvalisuseprobleemidele. Interneti kiire laienemisega seotud ohtude ennetamine on märksa tõhusamkui selle kuritarvitamisega tekitatud kahjude heastamine. Selleks on vaja mitmeid meetmeid.

Esiteks vajab küberruum kaitset, mis oleks dünaamiline ja millega ei loodaks staatilisimüüre, vaid mis põhineb paindlikkusel ja ennetaval uuendustegevusel. Teiseks tulebInternetti reguleerivates õigusaktides kasutada ära infotehnoloogiate pakutavad võimalusedja mitte neid piirata. Kolmandaks on vaja küberturvalisusega tegelevate eri institutsioonidevahel aktiivset horisontaalset koordineerimist. Neljandaks on küberturvalisuse jaoks vajaväga aktiivseid ja tõhusaid rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise mehhanisme.

Tahaksin Euroopa Komisjoni julgustada näitama üles meelekindlust ning otsustada janõuda tulevastes õigusloomega seotud algatustes Euroopa küberturvalisuse strateegiakoostamist ja rakendamist ning kujundada seisukohad või mehhanismid, et võimaldadaselles valdkonnas horisontaalselt koordineerida kõiki ühendusi ja riigisiseseid poliitikaid.

Juhataja. − Sellega on selle päevakorrapunkti arutelu lõppenud.

18. Euroopa standardimise tulevik (lühiettekanne)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Edvard Kožušníki siseturu- jatarbijakaitsekomisjoni nimel esitatud raport Euroopa standardimise tuleviku kohta(2010/2051(INI)) (A7-0276/2010).

Edvard Kožušník, raportöör. − (CS) Täna käsitletav raport esitatakse eelkäijanastandardimispaketile, millega komisjon praegu töötab. Selles vaadatakse õiguslikult läbiEuroopa standardimise kehtiv õigusraamistik ja me saame seda kasutada, et määratledastandardimise areng saabuvatel aastakümnetel. Seega on parlamendi huvides kasutadaraportit selleks, et edastada komisjonile ja asjaomastele spetsialistidele meie kontseptsioonEuroopa standardimise tulevasest arengust.

Siseturu potentsiaali täieliku ärakasutamise, Euroopa majanduse konkurentsivõimesuurendamise ja Euroopa 2020. aasta strateegia täitmise alus on Euroopa standardimisesüsteemi vorm. Oleme seega sellele teemale siseturukomisjonis suurt tähelepanu pööranud.Oleme pidanud intensiivseid arutelusid kõigi sidusrühmadega nii rahvusvahelisel kui kaEuroopa tasandil ning üksikute liikmesriikide organisatsioonide tasandil. Andsime Euroopastandardimise parima vormi otsimisel endast parima väikeste ja keskmise suurusegaettevõtjate esindajate, samuti tarbijate esindajate, puuetega inimeste, keskkonnakaitsjateja muude ühiskonna huvisid esindavate organisatsioonide huvides.

Euroopa standardimise tulevase vormi aruteludes järeldasime, et selle kuju läbivaatamiselpeaksime lähtuma olemasolevast süsteemist, mis on edasiarendamiseks stabiilne alus. Meei saa teha radikaalseid muutusi, mis nõrgendaksid kehtiva süsteemi põhiväärtusi. Tõhusalttoimiva Euroopa standardimise süsteemi saavutamiseks peavad liikmesriikidestandardimisorganisatsioonid, mis osalevad kehtivas standardimisprotsessil vähemaktiivselt,lähenema tugevamatele liikmesriikide organisatsioonidele. Euroopa standardimise süsteemistabiilsuse alus on tugevad liikmesriikide standardimisorganisatsioonid, mis suudavadüksteisega ja ka muude huvitatud pooltega tõhusalt suhelda.


Peame tulevikus rohkem keskenduma sidusrühmade suuremale kaasamisele standardimiseprotsessi endasse. Eesmärk on tagada, et loodavad standardid oleksid laiapõhjalisekonsensuse tagajärg ja oleksid seetõttu lõppkokkuvõttes representatiivsemad. Standarditelejuurdepääsu lihtsustamine oli teine teema, mida me oma pikas arutelus käsitlesime. Tahaksineriti mainida standardite koostamise protsessi. See peaks vastama nende saajate ja kasutajateolemusele. Standardite hõlpsamaks rakendamiseks peavad need olema arusaadavamad jalihtsamad kasutada.

Teenuste suurema liberaliseerimise jaoks on vaja rohkem mõelda teenuste standardimisele.Peame seda valdkonda ülioluliseks, et suurenda teenuste piiriülest konkurentsivõimet.Euroopa teenuste standardite koostamisega on võimalik kaotada teenuste ees siseturulolevad tõkked ja teha seda tundlikult. Tõkete kaotamine ja konkurentsivõime suurendamineon viis, kuidas parandada Euroopa teenuste läbipaistvust ja kvaliteeti ning soodustadakonkurentsi, mis käib käsikäes uuendustegevusega. Kriisijärgsel perioodil on majanduskasvumootorid uuendused ja uued tehnoloogiad. Standardite loojate, uuendajate, akadeemikuteja teadlaste vahelise tihedama koostöö saavutamine on proovikivi Euroopa standardimisejaoks. Kui kõik need neli rühma ei ole intensiivselt kaasatud standardite koostamise protsessi,on Euroopal keeruline standardida oma teadmisi vähem süsihappegaasi tekitava majanduse,elektriautode, nanotehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades.See, kas Euroopa standardimise süsteem mängib globaliseerunud maailmas jätkuvaltjuhtrolli, sõltub sellest, kuidas suudetakse teadusuuringute ja arengu tulemused muutastandardite koostamise protsessiks.

Siinkohal tahaksin tänada kõiki kolleege meie komisjonis ja ühtlasi kolleege meiepartnerkomisjonist − ITRE komisjonist, kes osalesid väga aktiivselt raporti koostamises.Tahaksin eriti välja tuua, et suutsime saavutada fraktsioonides raporti lõplikule kujule kõiginõusoleku.

Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kõigepealt väljendadaoma rahulolu raportööri ja variraportööride, kellega suutsime saavutada eri poliitilistesseisukohtades hea tasakaalu, tehtud töö üle. Raportis saadetakse Euroopa Komisjonilevaljult ja selgelt poliitiline sõnum ning selles sisalduvad olulised suunised teema järgmiseksläbivaatamiseks.

Me tegime kindlaks, et kehtiv süsteem toimib hästi ning vajadust radikaalsete muutustejärele ei ole. Meie esitatud parandusettepanekutega ei kahjustata süsteemi aluseks olevaidkehtivaid põhimõtteid ehk pigem riigisisese delegeerimise põhimõtet ning sellemitteavalikku ja vabatahtlikku olemust. Sellele vaatamata on üldsuse huvides olulinemängida aktiivsemat rolli ja aidata kaasa uute standardite loomisele. Ma arvan, etstandardimise protsessis on tähtis ja asjakohane väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateosalus.

Raport on alles algus: me jätkame saabuvatel kuudel tööd, et tagada, et Euroopastandardimine vastab Euroopa majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele.

Zigmantas Balčytis (S&D). − (LT) Kõigepealt tahaksin oma kolleegi selle väga tähtsaraporti ettevalmistamise eest tänada. Standardimine on eriti tähtis ühise siseturukujundamiseks, nii Euroopa Liidu kui ka üksikute liikmesriikide ettevõtjatekonkurentsivõime tagamiseks ning kaubandustõkete kõrvaldamiseks. Toetan komisjoniettepanekut koostada standardimispakett, mis saab loodetavasti olema piisavalt terviklikja võimaldab kõrvaldada olemasolevad puudujäägid, mis praegu takistavad meil toodeteohutuse tagamist ning mille tõttu on tarbijakaitse tase eri liikmesriikide erinev. Ühtsete


standardite Euroopa tasandil kehtestamine on eriti tähtis kiiresti arenevate tehnoloogiateja uuenduste valdkonnas. Ühtsed standardid peaksid kehtima ja olema kohaldatavad kõigisliikmesriikides, et tagada mitte ainult Euroopa konkurentsivõime, vaid ka meie inimestetervise nõuetekohane kaitse ning see, et turule jõuavad ohutud tooted.

Jaroslav Paška (EFD). − (SK) Euroopa normimise süsteem on rahvusvaheline süsteem,milles kehtestatakse ühtsed ja üldiselt kohaldatavad eeskirjad ja normid, mida kasutataksetootmissektoris üle maailma.

Kuna ühiskondliku progressi käigus suurenevad teadmised, muutuvad tehnoloogiad,elukorraldus ja -viis, peab ka normimine kui üldiselt kasutatavate eeskirjade määratlemisekonkreetne valdkond olema aktiivne ettevõtmine, mis on avatud progressile. Kui EuroopaLiit soovib, et tal oleks tõeliselt arenenud ja uuenduslik majandus, ei tohi ta vältida uutenormide väljatöötamise valdkonnas aktiivsuse olulist suurendamist, mis võimaldaks turulkasutusele võtta uusi teadus- ja tehnoloogilisi leiutisi. Sellest vaatevinklist lähtudes usun,et on aeg ajakohastada Euroopa standardimise ja normimise mehhanismid, mille alusekson praegu enamasti liikmesriikide traditsioonid ja töökohad. Täna peavad needmehhanismid siiski olema lihtsamad ja tõhusamad.

Csanád Szegedi (NI). − (HU) Head kolleegid! Jobbiku esindajatena kutsutakse meid sageliELi skeptikuteks ja me oleme sellega tegelikult päri. Me oleme ELi skeptikud, kuid see eitähenda, et me ei toeta ELi liikmesriikide koostööd. Oleme selgelt Euroopa Ühendriikidepõhimõtte vastu ja toetame rahvuste Euroopat, kuid standardimine on üldiselt teema,millega me saame nõustuda, mida me saame toetada. Pidevalt väidetakse aga, et me koguaeg protestime ja ütleme kõigele ei, ei, ei. Noh, standardimine on teema, mida ka meietahaksime hõlbustada ja toetada. Tahaksin ühtlasi paluda kõigil liikmesriikidel standardimisttoetada ja kaasparlamendiliikmetel Kožušníki raportit toetada. Sel korral saame ühel meelelolla.

Elena Băsescu (PPE). − (RO) Euroopa standardite vastuvõtmine võib otsustavalt kaasaaidata VKEde ühisturule pääsule ning seal nende positsiooni kinnistumisele. Seda silmaspidades vajavad VKEd lihtsaid standarditud laenutooteid, mida on võimalik kiirestikasutusele võtta ning milleks on vaja võimalikult vähe dokumente ja lihtsustatudfinantsanalüüsi. Euroopa standardimise süsteem peab ergutama ja toetama uuendustegevustning kehtestama ühtse aluse standardi terviklikumaks käsitlemiseks. Ma usun ka, et kasukstuleks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte korrapärane kohaldamine Euroopatasandil. See aitaks kinnistuda mõtle-alguses-väikselt-põhimõttel VKEsid puudutavasriiklikus poliitikas. Selle taustal tahaksin ühtlasi mainida, et hiljuti anti Rumeenias väljamäärus ELi õigusaktide ühtset jõustamist toetavate meetmete rakendamise kohta, millesühtlustatakse toodete turustamise tingimused.

Zuzana Roithová (PPE). − (CS) Selle raportiga julgustatakse komisjoni jätkama siseturulstandardite hoolika ühtlustamisega. Globaalse kaubanduse jätkuva liberaliseerimise käigusvõimaldab see meil kaitsta Euroopa kodanikke ebakvaliteetsete ja ohtlike, eriti Aasia päritolutoodete eest. Tänan oma kolleege komisjonist, kes toetasid minu eelnõud, milles antakseroheline tuli ohutute lastejalatsite standardite koostamiseks! On viimane aeg tegutseda,sest praegusel laste põlvkonnal on odavate, kuid füüsiliselt kahjulike Hiina jalatsite tõttuortopeedilised defektid.

Hämmastav, et meil on Euroopas head õigusaktid ohutute mänguasjade kohta, kuigi lapsedpuutuvad mänguasjadega kokku vaid lühikest aega, kuid meil ei ole piisavaid standardeidkingade ja susside kohta, mis on lastel terve päev jalas. Ma loodan, et komisjon vastab


sellele üleskutsele − mis ei ole esimene − ja võtab asjakohased meetmed. Minu arvates onhäbiväärne, et Saksamaa ja Prantsuse tööstuslobi on võitnud ja et rahvusvaheliste standarditekomiteedes ei räägi Euroopa Liit mitte ühel häälel, vaid 27 keeles.

Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Tänan suurepärase raporti eest! See on heaalus edasiseks tööks. Standardimisprotsessis on kõige tähtsam läbipaistvus jademokraatlikkus ning nõrgemate sotsiaalsete sidusrühmade, tarbijate jakeskkonnaorganisatsioonide suurem osalus. Standardimisel ei tohi lasta muutuda vaidsuurettevõtete lahingutandriks.

Mul on hea meel, et raportis võetakse arvesse asjakohase esindatuse põhimõtet, millekohaselt tuleb asjakohaselt arvestada kõigi sidusrühmade seisukohtadega. Oluline on kasee, et sotsiaalsed sidusrühmad oleksid paremini esindatud. Ma arvan, et seda võiks teha,andes neile tehnilistes komisjonides hääleõiguse. Oluline on ka teise tootmisliiniarendamine. Ma loodan, et komisjon pöörab sellele tõsiselt tähelepanu!

Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada raportööritervikliku raporti eest, mis on saanud üldise heakskiidu osaliseks! Tahaksin tänada kaaustatud parlamendiliikmeid, kes on siia nii kauaks kohale jäänud, et aidata istungi juhatajattema ülesannete täitmisel, tõhustada arutelu ja jagada väga häid ideid.

Raport on väärtuslik, kuna toetab Euroopa Komisjoni mõni aeg tagasi algatatud arutelu.Selles juhitakse tähelepanu tulevasele Euroopa standardimise süsteemile: sisetururakendamise, Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamise olulisele koostisosaleja uuendustegevuse soodustamise olulisele vahendile.

Järgmise kümne aasta jooksul peab Euroopa standardimine kohanduma uute katsumustegaenergia, keskkonna ja ühiskonna valdkondades, nagu te mainisite. Nende seas on uutemajandusjõudude ilmumine, tehnoloogia areng, kliimamuutused, süsiniku juhtimine jataastuvad energiaallikad. Need on mõned uutest teguritest, millega silmitsi peame seisma.

Me jagame raportööri vaadet, et saame lähtuda olemasolevast süsteemist. See on tugevalus edasiseks tööks. Sellegipoolest on ruumi paranemiseks. Arutelus esitatakse mituettepanekut süsteemi täiustamiseks selle praegustesse piiridesse jäädes. Komisjon kiidabheaks riigisisese delegeerimise põhimõtte tähtsuse rõhutamise. Samal ajal juhitakse raportistähelepanu selle põhimõtte negatiivsele tagajärjele: standardimise protsessis olevadpuudujäägid, mis on seotud tervishoidu ja ohutust, tarbijate ning keskkonnahuve esindavatesotsiaalsete sidusrühmadega. Sotsiaalsete sidusrühmade osalus on ülitähtis, sest sellegalisandub süsteemile oluline legitiimsuse ja aruandekohustuse element ning paranebkonsensuse kvaliteet. Komisjon uurib, kuidas tagada praktikas sotsiaalseid sidusrühmiesindatavate organisatsioonide liikmesus Euroopa standardimisorganisatsioonides, jaaidata kaasa sidusrühmade tasakaalustatumale osalusele standardite kehtestamise protsessis.

Komisjon jagab seisukohta, et kuna CETELECi jaoks on riigisisese delegeerimise põhimõttelkeskne roll, on liikmesriikide standardiametid Euroopa standardimise mudelis põhiosalised.Kõik liikmesriikide standardiametid peavad seega suutma leida kindla aluse, millelt onvõimalik saavutada konsensus. Raportis märgitakse, et ressursside, tehnilise asjatundlikkuseja sidusrühmade standardimise protsessi kaasamises on nende vahel märkimisväärsederinevused. Liikmesriikides on siin ruumi paranemiseks.

Kuigi standarditele juurdepääsu küsimus ei tohiks piirduda standardite hinnaga, tunnustabkomisjon standardiametitele suunatud üleskutset vähendada kulusid erihindade


kehtestamise, standardite komplektide väiksema hinnaga pakkumise ning eriti VKEdelejuurdepääsu parandamiseks lisavõimaluste otsimise teel.

Euroopa standardimisel on tohutu potentsiaal toetada õigusloomet riikliku poliitikavaldkonnas. Hindame seda, et raportis tunnustatakse seda potentsiaali ja rõhutataksevajadust liikuda standardite koostamise uutesse valdkondadesse, nagu teenused. UusEuroopa mudel peab aitama kaasa Euroopa uuendustegevusele ja jätkusuutlikule arengule,nagu raportis on välja toodud.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes osalesid selle väga kasuliku ja inspireeriva raportikoostamises.


Hääletus toimub neljapäeval, 21. oktoobril 2010 kell 12.00.

19. Järgmise istungi päevakord: (vt protokoll)

20. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.00)


Documents

ESMASPÄEV, 18. OKTOOBER 2010 - European Parliament2010)10-18_E… · A7-0264/2010 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel ebakindlates ... Vananemine ja sellele