Tööstusettevõtete uuring 2019 3. aprill 2019

1

2

Eesti toodetud kaupade eksport 10,4

miljardit – 72% kogu kaupade

ekspordist

~124 000 töötajat

15,4% SKPst

20% SKP kasvust 2018 tuli töötlevast

tööstusest

Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor

Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor

© Swedbank

2018. rekordiline ekspordi aasta

3

Müügikäive

+800

Eesti päritolu

kaupade eksport

+12%

Möödunud aastal suurenes Eesti päritolu kaupade

eksport 12% ehk 1,2 miljardi euro võrra (vs 2017

kasv 6%; +630mln).

Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete,

puittoodete ning elektriseadmete eksport.

Töötleva tööstuse müügitulu ja

ekspordi kasv (2017 vs 2018)

mln

Allikad: Statistikaameti kvartaalne statistika, Eurostat

Masinad ja seadmed, elektriseadmed

24%

Puit ja puittooted 17%

Mineraalsed tooted 14%

Mööbel 10%

Metallid ja metalltooted

8%

Keemiatööstus 4%

Elusloomad; loomsed tooted

3%

Valmistoidukaubad; joogid

3%

Transpordivahendid 3%

Muu 13%

Eesti päritolu kaupade eksport 2018

Puit ja puittooted moodustavad 20% kogu töötleva

tööstuse lisandväärtusest.

© Swedbank

Sihtturgude kasv aeglustub

Allikas: Statistikaameti aastastatistika, Swedbank 4

2%

2%

2%

3%

3%

4%

4%

5%

7%

7%

7%

14%

18%

2018 Ekspordi osakaal %

-1%

-11%

14%

10%

0%

-7%

32%

7%

15%

177%

4%

-10%

10%

Prantsusmaa

Venemaa

Poola

Suurbritannia

Leedu

Holland

Taani

Norra

Läti

USA

Saksamaa

Rootsi

Soome

2018 Ekspordi muutus %

1,2%

1,5%

4,0%

1,4%

2,7%

2,5%

2,0%

2,5%

3,0%

2,4%

1,2%

1,3%

1,9%

2019 SKP kasv %

© Swedbank

Lisandväärtus

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika

5

4,8%

6,4%

5,0%

9,0%

5,1%

1,0%

2,4%

0,5%

7,5%

5,9%

7,3% 6,8%

4,1% 4,5%

5,2% 5,7%

4,8%

7,0%

Keskmine lisandväärtuse kasv töötaja kohta ja keskmine brutokuupalga kasv (2014-2017)

Keskmine lisandväärtuse kasv aastas Keskmine brutokuupalga kasv aastas

*Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv

© Swedbank Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika

6

2149

1663

1198

737

523 469 325

2328

1706

1244

758 611

519

331

14% 13%

21%

18%

22%

10%

20%

3%

3%

6%

4%

5% 6% 4%

0

500

1000

1500

2000

2500

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Puidutööstus Toidutööstus Rasketööstus Elektriseadmetetootmine

Mööblitööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus

Müügitulu 2017, m€ Müügitulu 2018, m€ Tööjõukulude osakaal müügitulust 2018 Kogukasumi osakaal müügitulust 2018

Töötleva tööstuse põhinäitajad

© Swedbank 7

529

661 662 622 635

759

3,2% 3,2% 2,6% 2,6%

2,4%

2,7%

0

100

200

300

400

500

600

700

800

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötleva tööstuse investeeringud põhivaradesse (k.a kapitalirent), mln €

Töötleva tööstuse laenuportfelli keskmineintressimäär

2018. aasta prognoos

Sektoritest enim investeerisid töötleva tööstuse,

energia- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole

ettevõtete koguinvesteeringutest.

3,4%

21,2%

5,7%

1,9%

66,5%

1,3%

Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse jooksevhindades (lühiajastatistika) - Töötlev tööstus

..ehitistesoetamine

..ehitamine jaehitisterekonstrueerimine..transpordivahendid

..arvutid jaarvutisüsteemid

..muud masinad jaseadmed, inventar

Investeeringud arvutitesse ja arvutisüsteemidesse

on alates 2010, aastast tõusnud 60%. Investeeringud

arvutitarkvarasse ja arenguväljaminekutesse on

tõusnud vastavalt 127% ja 292%.

* 2018 investeeringute prognoos ja sellest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

Investeeringute struktuur on muutumas

© Swedbank Allikas: Euroopa komisjon, Digital Economy and Society Index (DESI)

8

Digitehnoloogia kasutamisel ettevõtetes jääme Euroopa keskmisele alla

Tööstuse digitaliseerimiseks vajab

Eesti senisest enam mehhatroonika

ja robootika eksperte tööstusesse.

Eesti ettevõtete nõrkusteks

on elektrooniline teabejagamine ning sotsiaalmeedia

ja internetis müügivõimaluste kasutamine.

2019. aasta küsitluse tulemused

9

© Swedbank

Uuringus osales 288 ettevõtet

10

22% Rasketööstus

14%

19% Puidutööstus

Toiduainetööstus

Ehitusmaterjalide tööstus 12%

33% Muu (Mööbel, tekstiil, trükk, elektroonika jm)

3,4+ miljardit Käive

3,0 miljonit Mediaankäive

20+ miljonit 51 ettevõtte käive

25971 Töötajate arv kokku

90 Keskmine töötajate arv

© Swedbank

Madalaim käibekasvu prognoos viimase 8 aasta jooksul

11

Vastanutest 62% prognoosib

käibe suurenemist (2018, 69%),

27% (2018, 24%) käibe samaks

jäämist ja 11% (2018, 7%) käibe

vähenemist.

Suurimat käibekasvu oodatakse

masina- ja metallitööstuses (8%) ja

muus tööstuses (6,2%), sh

trükitööstuses (10%).

84% ettevõtetest prognoosib

ärikasumi marginaali suurenemist

või samaks jäämist.

Kõige enam prognoositi ärikasumi

marginaali kasvu 77% toiduaine-

tööstusest ja kõige vähem – 44%

ehitusmaterjalide tööstuses.

• Ärikasumi marginaal = Ärikasum/käive

3,4%

5,5%

6,2%

2,6%

2,9%

2,5%

3,7%

6,3%

6,2%

Tööstus kokku

K<10 mEUR

10=<K<20 mEUR

K>=20 mEUR

Ehitusmaterjalide tööstus

Toiduainetööstus

Puidutööstus

Rasketööstus

Muu tööstus

Käibe prognoos

© Swedbank

Kõige olulisemad sihtriigid: Skandinaavia ja Saksamaa

12

30,1%

15,9%

10,9%

6,3%

5,2%

4,2%

3,1%

3,1%

7,9%

14,3%

4,0%

11,1%

8,7%

3,2%

6,3%

8,7%

Soome

Rootsi

Läti

Saksamaa

Norra

Leedu

Prantsusmaa

TaaniKõige olulisemad sihtriigid täna

Kõige atraktiivsemad uued sihtriigid

Väiksemate ettevõtete seas on uued

populaarsed sihtturud Norra (10%) ja

Taani (8%).

Suurettevõtete seas on lisaks

Rootsile populaarne Aasia (peamiselt

Hiina ja Jaapan).

Norra on populaarseim uus sihtturg

rasketööstus ettevõtete seas (23%).

Ettevõtted tõid välja 46 uut sihtriiki.

© Swedbank 13

65,1% 58,3%

64,1% 56,4%

68,8% 63,2%

27,6% 25,0%

43,6%

32,7% 29,7%

9,7%

Kellest tuntakse puudust?

spetsialistidest sh oskustöölised, meistrid

Kriitilise tähtsusega – investeeringud töötajate kompetentsi ja kvalifikatsiooni tõstmiseks

© Swedbank

Palgakasv kiireneb

Allikas: Statistikaameti aastastatistika; Läti ja Leedu statistikaametid

14

2018 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 4,9%.

Kuidas läks? Brutopalk kasvas 7,3%

(Allikas: Statistikaameti aastastatistika)

1,1%

-0,7%

0,0%

1,1%

2,2%

2,8%

Tööstus kokku

Ehitusmaterjalide tööstus

Toiduainetööstus

Puidutööstus

Rasketööstus

Muu tööstus

Tõõjõu muutus

Tööstuse keskmine

brutokuupalk 2018 (YoY):

Eestis 1249€ (+7,3%)

Lätis 963€ (+10%)

Leedus 948€ (+9%)

© Swedbank 15

„Tootmisvõimsused on

enne lisainvesteerimist

vaja välja müüa“

„Eelmisel aastal olid

suured investeeringud“

„Kiiremaks kasvuks ei

piisa tööjõudu.“

„Investeeringuid hoiavad

tagasi muudatused

maksupoliitikas.“

26,5%

16,2%

13,2%

11,6%

ebakindlus majanduskeskkonna suhtes

puudub vajadus

puudub kompetentne tööjõud, keda vajauute investeeringute puhul

omafinantseeringu puudus

Mis hoiab investeeringuid tagasi?

Kriisijärgsel perioodil näeme esmakordselt planeeritavate investeeringute olulist langust

Ettevõtete plaanid konkurentsivõime

tõstmiseks

1

6

© Swedbank 17

9% 11%

9%

12%

7%

Lisandväärtust plaanitakse tõsta 2 aasta jooksul

*Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv

48%

65%

69%

45%

50%

54%

16%

25%

21%

31%

39%

33%

21%

38%

41%

58%

58%

50%

Muu

Puit

Toit

Raske

Ehitusmaterjalid

Kogu tööstus

Lisandväärtuse tõstmise vahendid Automatiseerimine

digitaliseerimine

Arendustegevus ja koostöö

Planeeritud lisandväärtuse tõus 2 aasta jooksul jääb alla palgakasvu prognoosile

© Swedbank

Automatiseerimine on fookuses

18

56% 51%

26% 18%

11% 5%

Automatiseeritudtehnoloogia

Andurid/sensoridmasinatel

ERP süsteem Tööstusrobotid E-pood RFID süsteem

Täna kasutusel

29% 19%

18% 16% 14% 8%

Automatiseeritudtehnoloogia

Andurid/sensoridmasinatel

Tööstusrobotid ERP süsteem E-pood RFID süsteem

Investeeritakse 2 aasta jooksul

© Swedbank

Keskmiselt 20% Eesti töötleva tööstuse tootmisprotsessist on automatiseeritud

19

19%

15%

17%

30%

35%

Automatiseerituse tase

1 400 tuh €

723 tuh€

195 tuh€

133 tuh€

237 tuh€

Toit

Puit

Ehitusmaterjalid

Raske

Muu

Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul keskmiselt automatiseerimisse

„Automatiseerida saaksime

ainult üle minnes kallimatele

tootmisseadmetele, aga nende

välja ostmiseks on vaja teha

liiga riskantsed kulutused“

„Automatiseeritud seadmed ja -

töö vajab oskustöötajat, kes

automatiseeritud liini ja töö eest

vastutaks“

Mis hoiab automatiseerimist

tagasi?

© Swedbank 20

41 tuh€

52 tuh€

33 tuh€

31 tuh€

22 tuh€

Toit

Puit

Raske

Ehitusmaterjalid

Muu

Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul keskmiselt digitaliseerimisse

36% 36%

14% 9%

5%

tootmiseefektiivsusetõstmiseks

digitaalsetelahendusteloomiseks

olemasolevatetoodete

arenduseks

uue tooteloomiseks

muu

IT-ettevõtetega koostöö tegemise ajendid

Digiauditi plaanib 2 aasta jooksul

läbi viia 11% ettevõtetest.

46% töötleva tööstuse ettevõtetest teeb koostööd IT-ettevõtetega

© Swedbank 21

342 tuh€

190 tuh€

57 tuh€

32 tuh€

50 tuh€

Toit

Puit

Raske

Ehitusmaterjal

Muu

Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul arendus- ja koostöösse keskmiselt

• 21% vastanutest teeb juba koostööd

arendus- ja teadusasutustega

• 75% on koostöö ülikooliks TalTech,

15% Tartu Ülikool, 9% EMÜ, 6% EKA

50% töötlevast tööstusest kavatseb lisandväärtust tõsta panustades arendustegevusse ja koostöösse

© Swedbank

Kokkuvõte

• Ettevõtjad on teinud tublit tööd ekspordimahtude kasvatamisel (2018.a +12,5%)

• Meie sihtturgude majanduskasv aeglustub, kriisi ei ole. TOP10 sihtriigi keskmine majanduskasvu

prognoos +2,1%

• Tööjõuturul olulist leevenemist ei tule ja palgakasv püsib

• Ettevõtete marginaalid on õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust

• Edasivaatavalt on võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada

tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks

• Ettevõtete hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud.

• Suurimaks takistuseks töötajate leidmisel on kvalifitseeritud/haritud tööjõu puudus. See piirab

ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses.

• Investeeringute mahud langevad 18% -> Oluline on ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid

investeeringuid mitte edasi lükata!

22

© Swedbank

Eestis on ligi 300 erinevat meedet toeks tööstuse arengule

23

© Swedbank

Eesti tööstus 4.0 • Inimesed on kõige olulisem ressurss Eesti tööstuses

Senisest enam peame Eestis investeerima töötajate koolitamisse ja haridusse, et võtta

kasutusele uued tehnoloogiad ja töömeetodid.

• Tark koostöö ja tark tellija

Väikese riigina on ainuvõimalik, et kasutame kõiki võimalusi koostöö suurendamiseks

ettevõtete ja erialaliitude, IT-klastri, ülikoolide, TAKide ja riigiga.

• Viime kõik head ideed ellu

Ettevõtjalt tulnud idee või küsimus vajab professionaalset nõu ja toetamist. Küsimuste ja

ideede one-stop-shop.

• Investeeringud

Lisandväärtuse kasvu saavutame läbi automatiseerimise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtu

ja tootearenduse. Pank finantseerib partnerina ettevõtteid nende arenguplaanide elluviimisel.

24

2

5