Ülle Liiber ♦ Vaike Rootsmaa ♦ Ene Saar

Lea Koppel ♦ Urmas Vessin

10

KAARDIOPETUS 4. Kuidas määrata suundi kaardil ja looduses?

1. Tuleta meelde põhi- ja vaheilmakaared ning märgi need nii eesti- kui ka ingliskeelsete lühenditega joonisele.

Tähista (kompassi) ringil 90°, 180°, 270°, 360°. Mis nurgakraadid ühtivad kirde, kagu, edela ja loode suundadega? Tähista ka need joonisel.

2. Milline kaart on õigesti orienteeritud?

3. Sõber kutsus sind suvilasse külla. Ta koostas kaardi järgi teejuhatuse, kuidas bussipeatusest suvilani jõuda. Leia tema teejuhatuse järgi õige maja. Tähista see kaardil.

Missuguse teejuhatuse koostaksid sina?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mis ilmakaarde jääb sõbra suvila bussipeatusest? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mis ilmakaarde jääb sõbra suvilast järv? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B

A

C

A

Ajalgrada parkmets bussipeatus

N

0 100 m

Mäeotsapeatus

11

4. Purjekas seilas madalas rannikumeres selliselt: 4,6 km asimuudil 57°, 2,5 km asimuudil 90°, 1,8 km asimuudil 135°, 2,6 km asimuudil 54°, 4,5 km asimuudil 116°. Kanna purjeka teekond kaardile.

5. Too näiteid, millal on vaja kasutada asimuuti. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Kuhu jõuab lennuk, kui lendab Viljandist otsesuunas

190 km asimuudil 50°? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 km asimuudil 107°? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

180 km asimuudil 210°? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 km asimuudil 340°? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Probleemülesanne. Marjulised kaotasid rabas olles tagasitee autoni ja palusid telefoni teel abi sõpradelt, kellel oli kaart. Nad ütlesid, et asuvad vana küüni juures väikesel soosaarel ja auto seisab Jõekääru talu juures. Kuidas sina neile telefoni teel ja kaardi abil teed juhataksid? Kompass oli marjulistel olemas.

Jõekääru talu

Kaasiku järv

Õõtsu raba

67

67

67

Sooserva talu

Mõõtkava 1 cm - 200m

Sinilaukad

Mõõtkava 1 cm – 200 m

maantee

vana küün

jõgi

karjamaa

okasmets

lehtmets

rabamets

raba

oja või kraav (> 2 m lai)

samakõrgusjoon

jalgrada67

20

GEOLOOGIA 4. Miks purskavad mäed tuld ja maa sees keeb vesi?

1. Tähista Islandi kaardil:Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemispiir ning laamade liikumissuund, vulkaanide esinemisala, laavaplatood, pealinn Reykjavík, Heimaey saar, suuremad liustikud.

2. Mõõda kaardil, kui kaugele jääb Islandi pealinn Reykjavík Tallinnast. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Kuidas on tekkinud Islandi saar? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Miks pakub Island geoloogidele väga suurt huvi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Miks kutsutakse Islandit tule ja jää maaks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Selgita väidet: Islandil on ”noor ja õhuke maa”.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Mis on vulkaan? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kuidas see tekib? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Märgi joonisele: lõõr, kraater, laava, magmakolle, vulkaaniline tuhapilv, vulkaanilised pommid.

9. Selgita joonise abil, kui kaugele võib ulatuda vulkaani purske mõju.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10. Mis võib juhtuda inimeste ja asulatega, mis paiknevad vulkaanile liiga lähedal?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse alusel? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100km

tuhapilv

laava mudavool

21

13. Kanna eelmises ülesandes nimetatud vulkaanid kontuurkaardile (tv lk 28-29).

14. Kontrolli, kas järgmised väited on tõesed. Kui vaja, tee parandusi. Aktiivset vulkaanilist tegevust ei esine Antarktises. Palju vulkaane esineb Põhja-Ameerika kirdeosas, Lõuna-Ameerika idaosas, Aafrika lääneosas, Euraasia põhjaosas. Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb Itaalias, Jaapanis, Islandil, Türgis, Kreekas, Iraanis.

15. Mis piirkondades esineb kõige rohkem vulkaane (MA lk 73 / UMA lk 103)? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16. Nimeta Euroopa riike, kus esineb aktiivset vulkaanilist tegevust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

17. Tõmba joon alla kohanimedele, kus esineb kuumaveeallikaid ja geisreid. Kamtšatka poolsaar, Island, Austraalia keskosa, Poola, Rootsi, USA lääneosa

18. Miks inimesed elavad vulkaanide läheduses, kuigi see on nii ohtlik? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

19. Lauri elab Tallinna lähedal Keilas. Tal on kirjasõber Tom, kes elab Ameerika Ühendriikides San Francisco lähistel. Hiljuti õppisid poisid geograafi a tunnis laamade liikumist, maavärinaid ja vulkaanilist tegevust. Kuidas kirjeldaksid poisid neid protsesse oma kodukohas?

20. Leia Internetist, kus on toimunud hiljuti vulkaanipurskeid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vulkaanide Maailm: htt p://volcano.oregonstate.edu/Kõikvõimalikku informatsiooni vulkaanidest Maal: htt p://volcanoes.usgs.gov/

12. a) Milliseid tuntud vulkaane on kujutatud fotodel?

Etna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rainier . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kilimanjaro . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vesuuv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mauna Kea . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Krakatau . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Cotopaxi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Fuji . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hekla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

b) Märgi iga vulkaani juurde, mis riigis see asub.

37,7 o N 15 o E 35,4 o N 138,7 o E 46 o N 122 o W

24

GEOLOOGIA 11. Piltidel on loodusobjektid ja inimeste loodud ehitised erinevatest kivimitest. Kirjuta iga pildi juurde, mis kivimist see on. Moodusta toodud piltidega pildipaare. Võrrelge moodustatud pildipaare klassis.

2

3

4

5

6

1

25

PINNAMOOD1. Kuidas iseloomustada pinnavorme ja pinnamoodi?

1. Mis pinnavorme on piltidel kujutatud? Tee loetelust õige valik. org, vulkaanikoonus, nõgu, leetseljak, karjääriauk, kanjonorg, võlvkaar, seenkalju, liivaluide, rannavall, küngas, tuhamägi.

2. Vaata ülesande 1 pilte ja kirjuta, mille poolest pinnavormid üksteisest erinevad?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Kirjelda oma kooliümbruse pinnamoodi. Milliseid väiksemaid pinnavorme seal leidub? Millisel suuremal pinnavormil see asub?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kujuta ett e, et elad Rootsis. Sulle tahab külla sõita Hollandi sõber, kes on huvitatud mägedes matkamisest. Kirjelda talle Rootsi pinnamoodi.Riigi pinnamoe kirjeldamisel anna kõigepealt üldhinnang pinnamoele: kas riik on valdavalt mägine või tasane. Iseloomusta, millised piirkonnad on mägisemad, millised tasasemad. Kus asuvad ja mis nimesid kannavad kõrgemad tipud? Kirjelduse koostamisel kasuta erinevate teatmeteoste ja kaartide abi.

30

PINNAMOOD 3. Miks mäestikud on erinevad?

1. Vaata MA lk 12-13 / UMA lk 22-23. Jooni alla loetelus riigid, mis on valdavalt mägise pinna-moega.

2. Märgi maailma kontuurkaardile (lk 28-29): Euroopas: Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Apenniinid, Uurali mäestik, Püreneed, Kaukasus; Aasias: Tian Shan, Himaalaja mäestik, Tiibeti mägismaa; Põhja-Ameerikas: Kaljumäestik, Apalatšid; Lõuna-Ameerikas: Andid, Brasiilia mägismaa; Aafrikas: Atlase mäestik, Draakonimäed, Etioopia mägismaa; Austraalias: Suur Veelahkmeahelik, Austraalia Alpid

3. Mis riikides asuvad maailmajagude kõrgeimad tipud?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kanna maailmajagude kõrgeimad tipud kontuurkaardile ja märgi juurde nende kõrgus.

4. Millised maailma mäestikud kulgevad põhja-lõuna suunaliselt?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Millised ida-lääne suunaliselt? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Kus asub Eestile lähim üle 3000 m ulatuv mäetipp?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mäetipp, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mäestikus, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . riigis.

6. Võrdle õpiku teksti ja piltide (lk 48) ning atlase kaartide abil Skandinaavia ja Alpi mäestikku.

Näitaja Skandinaavia mäestik Alpi mäestik

nõlvadmägedevahelised orudvanus

7. Kujuta pildiliselt, mille poolest erinevad mägi, mäestik ja mägismaa.

Taani, Austria, Leedu, Poola, Šveits, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Holland, Bulgaaria, Norra

31

4. Kuidas elavad inimesed mägedes?

1. Mis riikide elanikud võivad öelda, et

”Me elame Himaalajas”? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

”Me elame Alpides”? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Miks on Tiibetis ja Andides kujunenud väga omapärane kultuur? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Vii kokku mäestiku pilt õige nimega. Põhjenda oma valikuid.

1 23

Himaalaja (pilt nr . . . . . . . . ) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Andid (pilt nr . . . . . . . . ) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alpid (pilt nr . . . . . . . . ) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Võrdle tasase ja mägise pinnamoe mõju erinevatele tegevusvaldkondadele.

Tegevusvaldkond Tasane pinnamood Mägine pinnamood

Asulate rajamine

Ehitustegevus

Põlluharimine

5. Kirjuta mägesid iseloomustavatele piltidele sobivad allkirjad.

6. Vali üks mäestik ja koosta selle kohta plakat. Valmistu oma mäestikku tutvustama.

42

RAHVASTIK 2. Mille poolest rahvad erinevad?

1. Vii kokku piltidel kujutatud rahvad riikidega, kus nad põhiliselt elavad. Vali riik järgnevast loetelust ja märgi see numbriga kaardile.1. Iisrael 2. Kenya 3. India 4. Peruu 5. Kanada 6. Hiina 7. Soome 8. Vietnam 9. Egiptus

2. Iseloomusta piltide põhjal neid rahvaid, kasuta ka atlases olevaid andmeid.

43

RAHVASTIK3. a) Rühmita piltidel olevad rahvad rassidesse (MA lk 81 / UMA lk 119).

negriidne rass: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mongoliidne rass: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

europiidne rass: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

b) Lisa iga rassi juurde veel 2-3 sellesse rassi kuuluvat rahvast.

4. Mis rahvad elavad Hispaanias? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Suurbritannias? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Belgias? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Prantsusmaal? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. a) Vaata MA lk 65 / UMA lk 85. Märgi juuresolevale kaardile: Peruu ja Ecuador, mõlema riigi pealinnad ning naabermaad, Vaikne ookean, Andide mäestik. Tähista ekvaator.

b) Vaata rasside kaarti MA lk 64 / UMA lk 86 ja riikide andmeid MA lk 94 ja 99 / UMA lk 133 ja 138 ning otsusta nende põhjal, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata.

Peruus on kaks korda rohkem elanikke kui Ecuadoris. tõene / väär

Üle poole Peruu rahvastikust on indiaanlased. tõene / väär

Ecuadoris elab rohkem eri rassidesse kuuluvaid rahvaid kui Peruus. tõene / väär

Mõlemas riigis räägitakse hispaania ja ketšua keelt. tõene / väär

Mõlemas riigis on valitsevaks usundiks islam. tõene / väär

c) Miks elab Lõuna-Ameerikas nii palju europiide? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

d) Kes on mestiitsid? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Rahvusvahelise geograafi aolümpiaadi tutvumisõhtul rääkisid eri maade õpilased oma kommetest ja traditsioonidest. Mis riikide õpilased tutvustasid oma traditsioone?

Suvisel pööripäeval ollakse kogu öö üleval, lõkke ümber lauldakse ja tantsitakse.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Meie armastame saunas käia ja talvel jääauku hüpata. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Meie traditsioonide hulka kuulub härjavõitlus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Vali üks rahvas ja otsi selle kohta eri allikatest rohkem infot.

RAHVASTIK