Energiasüsteemi strateegiline arendamine

Raine PajoSügis 2009

Loengute ajakava 2009 sügissemester (alguskell 16.00, TTÜ, energeetikamajas VII-518)

• 31. august - Raine Pajo. Sissejuhatus. Strateegiline arendamine energeetikas.• 7. september - jääb loeng ära.• 14. september - Raine Pajo. Strateegiline arendamine energeetikas järg.• 21. september – Tõnis Meriste. Keskkonnakaitse mõju ja roll energeetika

strateegia arednamisel.• 28.september - Ando Leppiman. Taastuvenergeetika ja selle väljakutsed.• 5. oktoober - Andres Tropp. Tuumaenergeetika ja selle väljakutsed.• 12. oktoober - Andres Tropp. Tuumaenergeetika ja selle väljakutsed.• 19.oktoober - Tarmo Mere. Võrguettevõtete strateegia. Nutikas elektrivõrk.• 26.oktoober - Tarmo Mere. Võrguettevõtete strateegia. Nutikas elektrivõrk.• 2.november - Andres Anijalg. Vedelkütused põlevkivist.• 9. november - Andres Anijalg. Vedelkütused põlevkivist.• 16.november -Aivar Tihane. Elektrimüügi strateegia ja väljakutsed.• 23.november - Margus Vals. Energiakaubandus, seos tootmisega ja

strateegia.• 30.november - Jaanus Arukaevu. Strateegia energeetikas.• 7. detsember - Raine Pajo Praktiline näide strateegilise otsuse kohta

energeetikas, kokkuvõte.

Mis on strateegiline arendamine?

• Visiooni elluviimine• Valikute tegemine• Inimeste sobitumine tööga (J.Welch)• Paralleelne strateegia arendamine ja

elluviimine• Viitab pikemaajalisele plaanile• Inimeste motiveerimine, õigete mõõdikute

seadmine• Keskkonna analüüsimine• jne

Teemad

– Strateegiline arendamine• Strateegiline juhtimine ja ettevõte – EE näitel• Eesmärgistamine

• Inimese roll strateegias

– Energiasüsteem meil ja mujal– Elektriturg– Varustus- ja töökindlus– Eesti energeetika väljakutsetest

• Põlevkivienergeetika• Muud

Energiasüsteemi strateegilise arendamise rollid?

• Riigi roll (seadused, määrused, KA, nõukogu)

• Ettevõtete roll– Väärtuse kasvatamine– Mõõdikud

• Inimeste individuaalsed eesmärgid äris– Inimese individuaalsed eesmärgid

Eesti energiafirma strateegiline keskkond

– Väliskeskkonna mõjud (nt CO2)

– Regulatsiooni mõjud, Eesti seadusandluse väljakutsed

– Võimalik Eesti elektrituru positsioneering regioonis

– Nordpooli laienemise võimalik mõju

– Venemaa roll ja võimalik mõju

635 MW

365 MW

1000

MW

1000 MW

1000

MW

3000 MW

3000 MW

Ettevõte strateegiline positsioneeringEesti Energia näitel

• Madalaim elektri hind tarbijatele Euroopa Liidus

• Head majandustulemused

• Tugevaim tootmisportfell Balti riikides• Kasvav võrguteenuse kvaliteet ja

kliendirahulolu• Selge tulevikku suunatud tegevuskava

mis arvestab erinevate stsenaariumitega

• Suurim taastuvenergia tootmise kasvataja Balti riikides

• Investeeringud keskkonnamõju vähendamisse

Eesti energia 2005Eesti energia 2009

Varustus-kindlus

Keskkonnamõju vähenemine

Efektiivsus

HetkeseisHetkeseis

StrateegilisedStrateegilisedeesmeesm äärgidrgid

ÄÄriri --kontseptsioonkontseptsioon

VisioonVisioon

Vaheeesmärgid

5

3

1

2

4

6

Otsusta, kuhutahad jõuda

Alameesmärgid Kirjelda äriloogika

Sõnasta täpsed lõppeesmärgid

Määra Kriitilistele valdkondadele alameesmärgid

Kirjelda iga kriitilise valdkonna hetkeseis

Määra mõõdikud iga kriitilise valdkonna arengu kontrollimiseks

Strateegia - tee eesmärgi saavutamiseks

Eesti Energia tootmisvõimekus

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2008/09* 2009/10* 2010/11* 2011/12* 2012/13* 2013/14* 2014/15* 2015/16* 2016/17* 2017/18* 2018/19* 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25

aastad

TWh

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

Põlevkivi tolm 2 x CFB Uus plokk (300 MW) 4 x DeSOx Koostootmisjaamad

Tuulikud Gaasiturbiin Tuumajaam CO2 sisaldus Eesti kogutarbimine

Eesti Energia tootmisvõimekus

Kuidas mõõdetakse ettevõtte finantsedukust?

Kasumiaruanne

16,6%1 5119 08410 595Äritulud

62,5%6219941 615Ärikasum

25,8%7002 7133 413EBITDA

-31,7%32-101-69Neto finantstulud

Kasumiaruanne

Muud finantsnäitajad

2 317

5,4%

-595

615

278

2007/0812k tegelik

274

389

764

-111

Erinevus(mln kr)

-65,4%-206EVA (12k baasil)

124,3%1 376Puhaskasum

2,8pp8,2%ROIC (12k baasil), %

11,8%

-39,8%

Erinevus(%)

2 591Äritegevuse rahavood

167Tulumaks

2008/0912k tegelikmln kr

Majanduslik lisandväärtus EVA

-369

-612-526

-610

-206

-149-155

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09

EVA EVA ilma CO2 heitmekvootide erakorraliste müügituludeta

mln kr

Koos CO2 erakorraliste kvoodituludega

Investeeringud ja rahavood

1,1 1,21,8 1,8 2,0

2,32,52,4 2,6

2,2

1,41,8

3,7

3,1

2,42,52,7

3,5

0

1

2

3

4

5

6

00/01

01/02

02/03

03/04

04/05

05/06

06/07

07/08

08/09

mld kr

Äritegevuse rahavood Investeeringud

Koos CO2 erakorraliste kvoodituludega

Inimese roll strateegilises arendamises

Efektiivne inimene

• teab, kuhu ta minemas on • teab, mida teha• tegutseb prioriteetidest lähtudes• tegutseb initsiatiivikalt ning proaktiivselt• oskab öelda ei• planeerib• teeb teistega koostööd• arendab ja taastoodab end

Kuidas aidata teistel olla efektiivne?

NB! Kui Sa ise efektiivne pole, endaga hakkama ei saa, siis ära proovigi aidata teistel efektiivne ol la.

• Alustada tuleb lõppeesmärgist ja selle defineerimisest.

• Eelduseks on motivatsioon ja tahe muutuda.

• ... võimalusi efektiivsuseks leiab alati…

missioonMiks me oleme?

väärtusedMis on meile tähtis?

visioonKuhu me minna tahame?

strateegia

mõõtmissüsteemid

strateegilised plaanid

igapäevane juhtimine

isiklikud eesmärgid ja ülesanded

pikaajaline vaade(

ABC, EVA, BSC, kompass, sisekliendi rahulolu uuring, 360 tagasiside

prioriteedid!!!

eestvedamine, kontroll, tagasiside, eesmärkide ülevaatamine

arenguvestlus

Missioonist ja visioonist isiklike eesmärkideni(strateegiline joondumine)

Eesmärgistamine

• annab tegevusele suuna

• tagab püsivuse ning annab võimaluse tagasisideks

• võimaldab eduelamust, positiivset enesehinnangut, tahet, energiat…

Eesmärkide kvaliteet on kriitiline!

• Head eesmärgid on selged, spetsiifilised, mõõdetavad ja ka ajas määratletud (SMART), ning katavad nii finants-, arengu- kui kliendi aspekti.

• Töötaja isiklikud eesmärgid on alati seotud tema üksuse eesmärkidega.

• Eesmärke ei tohiks olla liiga palju (5-7). • Häid eesmärke vaadatakse jooksvalt üle ja vajadusel

muudetakse.

Mõõtmisest

• Raske on juhtida seda, mida ei mõõdeta. • Ütle mulle, kuidas Sa mind mõõdad ja ma tean,

kuidas käituda.– mõõdame selleks, et mõjutada käitumist– põhjendamatud mõõdikud toovad kaasa ka

põhjendamatu käitumise

• Mõõdikud pannakse paika koos eesmärkidega ja nad peavad olema.

– objektiivsed ja jälgitavad– seotud eesmärkidega, mitte pingutusega– töötaja poolt mõjutatavad

Juhi roll - leadreship

• kirjeldada pilti, mitte ülesandeid• kutsuda esile initsiatiivist lähtuvaid tegusid,

lasta töötajal endale ise eesmärke seada• arendada omanikutunnet• eemaldada takistused (süsteemid, struktuurid,

oskused, hoiakud) ja luua tingimused• esitada küsimusi, mitte vastuseid, suunata

iseseisvalt vastuseid leidma • anda tagasisidet asjade kohta, mis on hästi ja

mis võiks olla paremini• tagada töötaja motivatsioon ja pühendumine

Töötaja roll ja vastutus

• sõnastada oma töö eesmärgid

• anda tagasisidet juhile, organisatsioonile• väljendada oma arvamust ja ootusi

• otsida vastuseid küsimustele• küsida tagasisidet oma tegevusele

Motivatsioon on…

… põhjus, miks me midagi teeme ja oleme enamastivalmis ka lisapingutuseks.

– peamiselt sisemine ja isiklik– lõpuni teadvustamata– annab tegevusele suuna, energia, püsivuse– mõjub läbi enesehinnangu

Keeleoskus

• Võõrkeeled, mis on töös olulised :– Inglise keel es on kogu erialane kirjandus ning suhtlus tarnijatega, partneritega nii Euroopast, kui USA-st– Vene keel – Narva, Jõhvi. Ka koostöö lätlaste ja leedulastega ning suhtlemine Venemaa ja Valgevenega toimub vene keeles.– Soome keel es toimub süsteemidevaheline koostöö, samuti on Soomest tarnijad ja konsultandid.Väga suur osa Eesti energeetika oskusteabest, ideedest, lahendusest tulevad Soomest.

Energiasüsteemi strateegiline analüüs

– Tarbimise analüüs– Tootmisvõimsuste analüüs st tasuvusarvutused (näitena

loengu lõpus)– Elektrituru mõju, hinnad, piirangud, konkurents, riskid– Keskkonnanõuded– Poliitilised soovid (julgeolek, toetused nt taastuv ja CHP)– Riskidega tegelemine, nende hindamine– Läbilaskevõimete analüüs– Ettevõtte finantseesmärgid (nt. EVA)– Töökindluse nõuded (Võrgueeskiri)– Jne.

Küsimused?

Energeetika üldine areng maailmas

Elektritootmise viiside prognoos

Elektritootmise allikad maailmas

Lähis-Ida

Euroopa

Globaalne elektritarbimise kasv ~2,8% aastas

Globaalne elektritootmise areng põhineb fossiilidel

Energiasüsteem ja elektriturg

Sünkroonpiirkonnad Euroopas

UCTE

UPS/IPS

NORDEL

UKTSOAATSOI

HVDC cableHVDC cable

HVDC B2BHVDC B2B

HVAC tie lineHVAC tie line

CapacityCapacity: : 610610GWGWPeak loadPeak load: : 390 390 GWGWConsumptionConsumption: : 2500 2500 TWhTWhPopulationPopulation: : 450450 mlnmln

CapacityCapacity: 90: 90 GWGWPeak loadPeak load: 60: 60 GWGWConsumptionConsumption: 400: 400 TWhTWhPopulationPopulation: 20 : 20 mlnmln

CapacityCapacity:: 310310 GWGWPeak load:Peak load:180180 GGWWConsumptionConsumption: 1200: 1200 TWhTWhPopulationPopulation: 280: 280 mlnmln

CapapcityCapapcity: : 85 85 GWGWPeak loadPeak load: : 60 60 GWGWConsumptionConsumption: : 400 400 TWhTWhPopulationPopulation: : 6565 mlnmln

Meie turupiirkond

IEIEUKUK

390 390 TWhTWh

UCTEUCTE

RussiaRussia780 TWh780 TWh

420 420 TWhTWh

CentrelCentrel260 TWh260 TWh

510510TWhTWh

IberiaIberia280 TWh280 TWh

480480TWhTWh

320320TWhTWh

BaltBalt icsics25 TWh25 TWh

99TWhTWh

NW NW RussiaRussia150 TWh150 TWh

Strateegilise tähtsusega täiendavad ühendused Balti- ja Põhjamaades 2012-18

800-1000 MW

650 MW

1000 MW

800 MW

700 MW

300 MW

200-750 MW

600 MW

400-600 MW

600 MW

Internal grid reinforcements

ESTLINK 1 VSC-tehnoloogia HARKU

" - "

" + "

ESPOO

ESTLINK 2 tehnoloogia

A

B

C

NorNed

Fenno-Skan 1

Fenno-Skan 2

Scenario 2015 with 800 MW capacity between Estonia and Latvia

Annual average price

Annual average congestion hours

Snitt 2: 7000 MW

Snitt 1: 2000 MW

Snitt 4: 4000 MW

RAC: 2000 MW

RDC 550 MW

RAC 1850 MW

RDC 1500 MW

RAC 800 MW

Elektriturg Soome (Põhjamaad) näitel

Fingrid

Scheduling Coordinators

Other traders

End-users

Market participants must have a balancing supplier (be a part in a chain of balancing supplies ending into FGto take care of his unbalance every hour. Settlement is based on this hierarchy and is done from bottom to up.

Electricity Contract to supply unbalance

SE

TT

LEM

EN

T

NATIONAL BALANCE SETTLEMENT IN FINLAND

Physical Market

RegulatingPower

ELBASELSPOT

Operational Hour33 - 2 h36 - 12 h

BalancePower

Futures/Forwards

Amount from

Balance Settlement

3 year - 56 h

NATIONAL BALANCE SETTLEMENT

- Tools for market players to DO THE BUSINESS and ac tually take care of balance responsibility

B I L A T E R A L T R A D I N G OWN PRODUCTION

Rules for pricing the regulation power and balance power

Balance power

Up-regulation price

- MW + MW

Regulation power

PRICE (FIM/MWh)

- MW + MWDown-regulation price

Purchase price of balance power

PRICE (FIM/MWh)

NATIONAL BALANCE MANAGEMENT IN FINLAND

Basic price: El-Spot FIN

Baltimaade energiasüsteem

Eesti koormuskestuskõver

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

1 1001 2001 3001 4001 5001 6001 7001 8001

MW

1997 2006 2016 2030

1500

2500

3500

4500

5500

6500

7500

1 1001 2001 3001 4001 5001 6001 7001 8001

tunnid

MW

2006

2016 - growth 2,5% annually

2016 - growth 1,5% annually

Average load:year 2006 - 3023 MWyear 2016 - 3749 MW (2,5%) year 2016 - 3507 MW (1,5%)

Baltimaade koormuskestus kõver

Energy consumption in Baltics

Generation capacity in Baltics

Peak load in Baltics

635 MW

365 MW

1000

MW

700 MW

700 MW

1000

MW

3000 MW

3000 MW

Kolm strateegilise tähtsusega uut ühendust Baltimaades 2012-2018

Eesti olukorrast

Euroopa Liit ja Eesti• Kliima soojenemise põhjuseks CO2 heitmed• Eesmärk vähendada aastaks 2020 KHG

heitkoguseid 20% võrra võrreldes 1990 aastaga– Vähendamise arvutuse aluseks on emissioonide

osa GDP-sse– Suurim mõju energiat tootvatele arenevatele

riikidele kus on vähearenenud väikese energiamahukusega teenindussektor (nagu Eesti)

• Aastaks 2012 peab Eesti oluliselt vähendama SO2heitmeid suurtest põletusseadmetest

• Aastaks 2016 peab NEJ-st õhkupaiskuvad NOx-idja SOx-id vastama EL keskkonna nõuetele

• 2008 käivitus EL-s KHG-de kauplemise teine

Elektriturul mõjutab konkurentsi CO 2

0200

400

600800

1000

1200

Eesti En

ergiaDE

IDraxRW

EEDP

Energi E2

Ediso

n

EndesaCE

Z

Union

FenosaEnel

Scott

ish & So

uthernE.O

N

Essent

Elsam

Vatte

nfall

Electrabel

Iberdro

la

VerbundPVO

Britis

h EnergyEDF

Fortu

m

Statkr

aft

kg/MWh

Avatud elektriturg

• Selleks, et elektrituru tingimustes ellu jääda oleme võtnud strateegiliseks eesmärgiks tootmisportfelli mitmekesistamise

Eesti ja Soome võrdlus

Tuul 0,08

Maagaas 0,4

Põlevkivi 7,2

Hüdro 0,02

Muud 0,05

Eestis 7,8 TWh CO 2 1,07 t/MWh Soomes 90 TWh CO 2 0,3 t/MWh

Biokütus

10,2

Tuul 0,2

Hüdro 11,3

Kivisüsi16,1

Tuuma-energia 22,0

Import 11,4

Maagaas 9,8

Õli 1,8

Turvas 6,2

Jäätmed 1,0

Tänan!