Ooperigala

147. hooaeg

16.02.2017 KELL 19 VANEMUISE KONTSERDIMAJAS

Ooperigala 2017ANGELA PAPALE (SOPRAN, ITAALIA)

PIRJO JONAS (SOPRAN) KARMEN PUIS (SOPRAN)

VALENTINA KREMEN (METSOSOPRAN) SEUNG-JIN CHOI (TENOR, KOREA)

RASMUS KULL (TENOR) REIGO TAMM (TENOR)

TAMAR NUGIS (BARITON) SIMO BREEDE (BARITON) MÄRT JAKOBSON (BASS)

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOORDIRIGENT PAUL MÄGI

KONTSERTMEISTRID PIIA PAEMURRU, MARGUS RIIMAA KOORMEISTER PIRET TALTS

KOORI KONTSERTMEISTER KATRIN NUUME PRODUTSENT MARIKA PETTI

VANEMUISE TEATRI JA EESTI KONTSERDI KOOSTÖÖPROJEKT

I OSA

Vincenzo Bellini Avamäng ooperile „Norma“ Vanemuise Sümfooniaorkester

Gaetano Donizetti Leonora aaria O mio Fernando ooperist „La favorita“ Valentina Kremen

Giacomo Puccini Franki aaria Questo amor ooperist „Edgar“ Simo Breede

Anton Rubinštein Tamara romanss ooperist „Deemon“ Karmen Puis

Giuseppe Verdi Hertsogi lauluke La donna e mobile ooperist „Rigoletto“ Reigo Tamm

Giacomo Puccini Manoni aaria Sola, perduta, abbandonata ooperist „Manon Lescaut“ Angela Papale

Giuseppe Verdi Otello aaria Dio mi potevi ooperist „Otello“ Seung-jin Choi

Pjotr Tšaikovski René aaria ooperist „Jolante“ Märt Jakobson

Giacomo Puccini Duett Vogliatemi bene ooperist „Madama Butterfly“ Angela Papale, Seung-jin Choi

II OSA

Aleksander Dargomõžski Avamäng ooperile „Näkineid“ Vanemuise Sümfooniaorkester

Aleksander Dargomõžski Koor ooperist „Näkineid“ Vanemuise ooperikoor

Igor Stravinski Tomi aaria Since it is not by merit ooperist „The Rake’s Progress“ („Elupõletaja tähelend“) Rasmus Kull

Aleksandr Aljabjev Ööbik Pirjo Jonas

Giuseppe Verdi Rodrigo aaria O Carlo, ascolta Tamar Nugis

Pjotr Tšaikovski Koor ooperist „Jevgeni Onegin“ Rasmus Kull, Vanemuise ooperikoor

Umberto Giordano Lorise aaria Amor di vieta ooperist „Fedora“ Seung-jin Choi

Giuseppe Verdi Leonora aaria Me pellegrina ed orfana ooperist „Saatuse jõud“ Angela Papale

Giacomo Puccini Calafi aaria Nessun dorma ooperist „Turandot“ Seung-jin Choi

Gaetano Donizetti Sekstett ooperist „Lucia di Lammermoor“ Angela Papale, Karmen Puis, Seung-jin Choi, Rasmus Kull, Tamar Nugis, Märt Jakobson

PAUL MÄGI asutas 1978 Eesti Raadio Kammer-orkestri ning oli ka selle orkestri kunstiline juht ja peadirigent. 1984-1991 töötas Rahvusooperis Estonia dirigendina.

Juhatanud külalisdirigendina Moskva Suures Teatris. Aastatel 1990-1994 oli Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Juhatas Läti RSO kontserte kuulsates kontserdi- saalides Euroopas ning osales paljudel rahvus-vahelistel festivalidel - Concertgebow,  Fetes Musicales en Touraine,  Chichester Festivities, Festival Costa do Estoril  jpm. 1995-2002 oli RO Estonia loominguline juht ja peadirigent.

Alates 2004 töötab Uppsala Kammerorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina ning 2011. aasta septembrist lisandus Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi ametikoht. On juhatanud kontserte kõikjal Euroopas ja Ameerikas (Detroiti SO, Moskva Filharmoonia SO, Equadori NSO, Rootsi Raadio SO, Stockholmi Kuninglik Filharmoonia, Göteborgi SO, Malmö SO jpt.)

Rahvusvahelisi ooperilavastusi: Rossini „Itaallanna Alžiiris”, Verdi „Trubaduur”, Straussi „Nahkhiir” Soomes, Puccini „Suor Angelica” ja „Gianni Schicchi” Rootsis, Dargomõžski „Näkineid” Wexfordi festivalil Iirimaal, Bizet’ „Carmen” Belgias ja Küprosel, Puccini „Boheem” ja Tšaikovski „Luikede järv“ Rootsi Kuninglikus Ooperis, Verdi „Rigoletto” Malmö Ooperis ja Soome Rahvusooperis, Reinvere „Puhastus“ ja Massenet’ „Thaïs“ Soome Rahvusooperis, Mussorgski „Boriss Godunov” Nantes’i Ooperis, Moskva

„Helikon” ooperiga Salzburgi  Festspielhausis ja Champs-Elyseés teatris Pariisis.

Vanemuises on toonud välja: Verdi „Trubaduur“, Lehári „Lõbus lesk”, Massenet’ „Werther“, Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, Aintsi „Rehepapp“, Tubina „Reigi õpetaja“, Bizet’ „Carmen“ ja Donizetti „Lucia di Lammermoor“.

Rahvusooperis Estonia: Puccini „Boheem”, „Suor Angelica”, Mozarti „Figaro pulm”, Verdi „Nabucco”, „La traviata”, „Don Carlo” ja „Ernani”, Bizet’ „Carmen”, Dargomõžski „Näkineid”, Nicolai „Windsori lõbusad naised”, Straussi „Viini veri”, „Nahkhiir”, „Öö Veneetsias”, Lehári „Lõbus lesk”, Tambergi „Cyrano de Bergerac”, Tubina „Kratt”, Kangro „Süda”, R. Straussi „Salome”, Mussorgski „Boriss Godunov”, Eespere „Gurmaanid“ jm.

Paul Mägi on tunnustatud džässviiuldaja, kes on esinenud festivalidel Ungaris, Bulgaarias, Kuubas, Soomes, Saksamaal, Iirimaal, Inglismaal, USAs jm. On esinenud koos BBC ja Bostoni Sümfooniaorkestriga.

Paul Mägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise professor ja Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli külalisprofessor. Aastal 2013 valiti ta Rootsi Kuningliku Muusika-akadeemia liikmeks.

ANGELA PAPALE

Peale konservatooriumi lõpetamist Itaalias on sopran Angela Papale täiendanud end suure-päraste Itaalia lauljate nagu Magda Olivero, Paolo Montarsolo ja Fiorenza Cossotto juures. Angelat on auhinnatud paljudel konkurssidel ja festivalidel nagu Cascina Lirica,  San Remo Classica, Città di Roma,   St. Petersburg  International  Palaces Festival, Festival de Nantes,   Rooma Ooperi-festival, Merano Ooperifestival, May of Music, jt. Aktiivne kontserttegevus on viinud teda laulma üle maailma: Saksamaale, Prantsusmaale, Šveitsi, Inglismaale, Taani, Portugali, Soome, Eestisse, Venemaale, Iirimaale, Hispaaniasse, Jaapanisse, Türki, Poola, USAsse, Kanadasse, Mehhikosse ja mujale, kus ta on saanud publiku ja kriitikute sooja vastuvõtu osaliseks. Ta on laulnud tuntud teatrites ja kontserdimajades: Rahvuslik Kontserdimaja Dublinis; Rahvusooper Estonia; Salle Moliere, Lyon; Teatro Indipendencia, Cordoba; Theatre Municipale de Bastia; Teatro Nacional de Mexico, Monterrey; Theatre de Places des Artes, Montreal; „Alti” kontserdimaja, Kyoto; Musik Halle, Berliin; Salle Debussy, Orleans; Pomeraniani  Kontserdimaja, Stettin (Poola); Teatro Sao Josè, Oporto; Hong Kongi Kaunite Kunstide Akadeemia Kontserdimaja; Shanghai Akadeemilise Teatri saal; Hugh Lane’i Kontserdimaja, Dublin; Salle Debussy, Toulon; Salle Ionescu, Bukarest; UBS Kontserdi-maja, Vancouver; Ermitaaži Kontserdisaal

Peterburis;  Vlamsee Ooperimaja jm.

Angela on koos töötanud selliste tunnustatud dirigentidega nagu Paul Mägi, Carlos Esteva, Jeffrey Rink ja  David Heusel ja orkestritega nagu: Roma Sinfonietta, Mehhiko Rahvuslik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Iiri Raadio ja Televisiooni Sümfooniaorkester, Merano Kammerorkester, Virtuosi di Roma ja paljud teised. Tema repertuaaris on enamik tuntumaid sopranirolle, sealhulgas on ta esitanud neid „Boheemis“ Seouli Ooperimajas (Korea), „Manon Lescaut’s“ Merano Ooperifestivalil, La forza del destino’s Kieli Rahvusvahelisel ooperifestivalil ja „Maskiballis“ Mehhiko Rahvuslikus Teatris.

Maestro Alberto Zedda, Pesaro (Itaalia) “Rossini Ooperifestivali” kunstiline juht on öelnud:

„Angela Papale hääl on eriliselt väljendusrikas, eriti romantismiajastu repertuaari lauldes. Tal on väga hea tehnika, tema häälel on suur ulatus ja ilus toon. Ta on eriline ja särav isiksus, keda on alati suur rõõm esinemas näha.“

Korea tenori SEUNG-JIN CHOI karjäär algas 1990. aastate keskpaigas. Itaaliapärase tämbri poolest tunnustatud tenor sai esmalt esinemiskutse Itaaliast, kus ta astus üles Astis, Brescias, Gallarates, Milanos, Montecatinis, Parmas, Salsomaggiores, Sant’Angelo Lodigianos, Chiaris ja Vogheras, debüteerides Carlona „Röövlites”, esitades „Reekviemi”, esinedes Mantua hertsogina „Rigolettos” ja tehes rollidebüüdi Radamesena „Aidas”.

Seung-jin Choi on osalenud ooperilavastustes nii RO Estonias kui Vanemuises, kuulunud Saksa ooperitruppidesse Eisenachis, Erfurdis, Flensburgis, Kasselis, Rostockis, Detmoldis, Duisburgis, Oldenburgis ja Schwerinis, Hamburgi Riigiooperis ja Müncheni Prinzregententheateris; samuti Hollandis, Poolas Wrocławi Ooperis, Taiwanis Taipei, Taichungi ja Kaohsiungi ooperiteatrites ning Jaapanis Utsunomiya ooperiteatris. 2010. aastal asus ta Koreas tööle professorina.

Tema osatäitmiste hulgas on Riccardo „Maskiballis”, Froh „Reini kullas”, itaalia laulja „Roosikavaleris”, Alvaro „Saatuse jõus”, Calaf „Turandotis”, Simson „Simsonis ja Delilas”, Cavaradossi „Toscas”, Otello „Otellos”, Radames „Aidas”, don José „Carmenis”, Rodolfo „Boheemis”, Luigi „Mantlis”, Pinkerton „Madama Butterfly’s”, Bánk bán „Bánk bánis”, tenorisoolod „Reekviemis” ja „Messiases” ning Sou-Chong „Naeratuste maas”.

Seung-jin Choi on osalenud paljudel konkurssidel ja pälvinud arvukalt auhindu: eripreemia San Remo lauluvõistlusel 1997 Itaalias, 2. koht rahvusvahelisel Giuseppe Verdi konkursil 1997 Parmas Itaalias, finaalikoht Francisco Viñase nimelisel lauljate konkursil 1998 Barcelonas Hispaanias, 3. koht konkursil Ranieri I Cestelli Competizione dell’Opera 1998 Münchenis Saksamaal, 3. koht rahvusvahelisel konkursil 1998 Pietra Ligures Itaalias, 2. koht konkursil Ranieri I Cestelli Competizione dell’Opera 1998 Hamburgis Saksamaal, osalemine Itaalia-Korea Muusikaühenduse parimate lauljate konkursil 1998 Milanos Itaalias.

Seung-jin Choi on omandanud hariduse Lõuna-Korea Muusikaakadeemias, Giuseppe Verdi nimelises Milano Konservatooriumis ning Rostocki Muusika- ja Teatrikõrgkoolis.

PIRJO JONAS omandas 2007. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ooperilaulu erialal bakalaureusekraadi ning lõpetas 2009. aastal samas magistrantuuri dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. Lisaks on tal kõrgharidus inglise keele ja kirjanduse erialal Tartu Ülikoolist. Pirjo Jonase repertuaar ulatub vanamuusikast kaasaegsete heliloojate loominguni. Ta on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal ning on osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel, nt. Haydni „Loomine”, Schuberti Missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy psalm 42 Wie der Hirsch Schreit, Charpentier’ Te Deum, Pergolesi Stabat mater ja Laudate pueri Dominum, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Mozarti Exsultate, jubilate, Regina coeli ja Vesperae solennes de confessore, Bachi „Jõuluoratoorium“ ja „Johannese passioon“, Händeli Messias ja Gloria in excelsis Deo, Vivaldi Gloria ja Magnificat, jt. Ta on teinud koostööd dirigentidega nagu Nikolai Aleksejev, Daniel Reuss, Normunds Vaicis, Ari Angervo, Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Risto Joost, Jüri Alperten, Erki Pehk, Mihkel Kütson, Paul Mägi jt.

Pirjo Jonase lavarollide hulka Vanemuises kuuluvad: Madame Herz (Mozarti „Teatridirektor“), Frasquita (Bizet’ „Carmen“), Carlotta Giudicelli (Webberi „Ooperifantoom“), Mõisapreili (Aintsi „Rehepapp“),Viiu (Tubina „Reigi õpetaja“), Titania / I sopran (Purcelli „Haldjakuninganna“), Susanna (Mozarti „Figaro pulm“), Cupido (Offenbachi „Orpheus põrgus“), Damon (Händeli „Acis ja Galatea”), Sophie (Massenet’ „Werther“). RO Estonias: Madeleine (Abrahami „Savoy ball“), Anastasia von Eggenberg (Kálmáni „Silva“), Oscar

(Verdi „Maskiball“). Lisaks Papagena (Mozarti „Võluflööt”, EMTA), La Charmeuse (Massenet’ „Thaïs“, Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festival „PromFest”) jt. Samuti tegutseb Pirjo Jonas aktiivselt kammermuusikuna.

2011. aastal sai Pirjo Jonas Eesti Teatriliidu Kristallkingakese auhinna laureaadiks ning 2011. aasta suvel jõudis VII Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil finaali ja pälvis eriauhinna parima Franz Schuberti Ave Maria esituse eest. Aastal 2011 oli Pirjo Jonas ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat. Alates hooajast 2010/2011 on ta Vanemuise teatri koosseisuline solist.

KARMEN PUIS lõpetas 1993. aastal Tartu H. Elleri nim Muusikakooli Aino Kõivu lauluklassis ning 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levaldi lauluklassis. 2005 omandas Eesti Muusikaakadeemias Jaakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude). Õpingute ajal EMA-s töötas ta Eesti Raadio kooris koorilaulja ja solistina. Täiendanud on ta end A. Kapustjanski ning L. Puglisi juures, osalenud prof H. Hölli ja J. Anvelti meistrikursusel. Alates 1997. aastast töötab Karmen Puis Vanemuise teatris ooperi- ja operetisolistina. Tema rolle: Amastris, (Händeli „Xerxes”), Galatea (Händeli „Acis ja Galatea”), Concepcion (Raveli „Hispaania tund”), Pernille (Nielseni „Maskeraad”), Alisa (Donizetti „Lucia di Lammermoor”), Elisabetta (Donizetti „Maria Stuarda“), Dorabella, Teine Daam, Krahvinna (Mozarti „Cosi fan tutte”, „Võluflööt”, „Figaro pulm“), Tatjana, Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Hansuke (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Manya (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”), Emilia, Flora, Inez (Verdi „Othello”, „La traviata”, „Trubaduur“), Hodel (Bocki „Viiuldaja katusel”), Rosalinde (Straussi „Nahkhiir”), Mercédès (Bizet’ „Carmen”), Clarina (Rossini „Abieluveksel”), Solveig, Anitra (Griegi „Peer Gynt”, Raveli „Šeherezade“ P. Lidbergi balletis „Petruška pärastlõuna“), Giulietta, Diana (Offenbachi „Hoffmanni lood“, „Orpheus põrgus“), Charlotte, Javotte (Massenet’ „Werther”, „Manon“), Sopran / 2. haldjas / Mõistatus (Purcelli „Haldjakuninganna“), Abtiss (Rodgersi / Hammersteini „Helisev muusika“), Hanna Glawari (Lehari „Lõbus lesk”), Ema (Lutsu / Ehala „Nukitsamees”), Liina (Aintsi

„Rehepapp”), Catharina Vycken (Tubina „Reigi õpetaja”), Mercedes (Bizet’ „Carmen“), Alisa (Donizetti „Lucia di Lammermoor“). Rahvusooperis Estonia: Kõrtsinaine (Mussorgski „Boriss Godunov”). Karmen Puis on osalenud suurvormide ettekannetel ning andnud mitmeid soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga. 2010. aastal pälvis Georg Otsa nimelise preemia, 2012 Teatriliidu aastapreemia Elisabetta I ja Hanna Glawari rollide väljapaistva ja kunstiliselt veenva esituse eest lavastustes „Maria Stuarda“ ja „Lõbus lesk“.

VALENTINA KREMEN lõpetas 1982. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Aino Kõivu klassis. Alates 1981. aastast oli ta Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab teatri ooperisolistina. Valentina Kremen on osalenud T. Valjakka, E. Märtsoni, A. Kapustjanski, L. Puglisi ja J. Anvelti meistrikursustel.

Valentina Kremeni rolle: Dulcinea, Rosette (Massenet’ „Don Quijote”, „Manon”), Ulrica, Mrs. Ford, Flora, Maddalena, Azucena (Verdi „Maskiball”, „Falstaff”, „La traviata”, „Rigoletto”, „Trubaduur”), Larina, Filipjevna (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Constance (Raveli „Hispaania tund”), Marthe (Gounoud’ „Faust”), Itaallanna (Menotti „Konsul”), Ema (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Tereza (Bellini „La Sonnambula”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”), Manya (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Kolmas Daam, Marcellina (Mozarti „Võluflööt”, „Figaro pulm”), Antonia ema, Juno (Offenbachi „Hoffmanni lood”, „Orpheus põrgus”), Anna (Donizetti „Maria Stuarda”), Praskowia (Lehari „Lõbus lesk”), Imbi (Aintsi „Rehepapp”). Valentina Kremen on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides ning andnud arvukalt soolokontserte. 2010. aastal pälvis Georg Otsa nimelise preemia.

RASMUS KULL lõpetas 2011. aastal lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis (õpetaja Viviane Kallaste), 2014 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-diplomiga klassikalise laulu erialal (õpetaja Taavi Tampuu) ja jätkab sealsamas oma magistriõpinguid.

2006 lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga ja aastal ja 2008 Glasgow Ülikooli magistrikraadiga (MLitt) foneetika ja sotsiolingvistika erialal. Aastast 2008 on osalenud solisti ja kooriartistina mitmes Vanemuise muusikalavastuses. 2012. aasta algul tegi Rasmus Kull kaasa EMTA klassikalise laulu osakonna magistrantide ooperistuudio diplomietenduses – Rossini La scala di seta (“Siidiredel”, lavastaja Thomas Wiedenhofer) Dormont’i rollis. Ta on olnud Savonlinna Ooperifestivali koori liige ja aastal 2013 esines koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga Aix-en-Provence’i ooperifestivalil, kus esitas Usciere rolli Robert Carseni lavastatud ooperis “Rigoletto”. Rasmus on osalenud prof Eva Märtsoni ja prof Alexander Schmalczi Saksa lied’i meistri-kursustel, Vanemuise solistidele korraldatud prof Jenny Anvelti ooperilaulu meistrikursusel ja Wilfred van de Peppeli lavalise liikumise meistrikursusel.

Rasmuse rolle Vanemuises: Mozart – Rimski-Korsakovi „Mozart ja Salieri”, Buff – Mozarti „Teatridirektor” (2016), Albert – Põldma/Ernits/Pajusaar/Tungal/Jonas „Lotte Unenäomaailmas” (2015), „Õhtu Kalmaniga” (2015), Remendado – Bizet’ „Carmen” (2015), Sulane Jaan –

Aintsi „Rehepapp” (2013), Tenor – Purcelli „Haldjakuninganna”, Henn – Tubina „Reigi õpetaja” (2014), Monsieur Reyer – Webberi „Ooperifantoom” (2014), Sööbik – Sisaski „Sööbik ja Pisik” (2015), Rolf – Rodgersi / Hammersteini „Helisev muusika”, Kusti – Lutsu/Ehala „Nukitsamees”, Evita armuke – Webberi „Evita”, Maurice – Abrahami „Savoy ball”, Spoletta – Puccini „Tosca”, Kromow – Lehári „Lõbus lesk”, Kanderi / Ebbi „Ämbliknaise suudlus”, Styne’i „Sugar”, Verdi „Trubaduur”.

REIGO TAMM lõpetas 2008. aastal Tapa Gümnaasiumi ja asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja erialale, juhendajaks Elmo Nüganen. Täiendas ennast näitlemises Londonis Rose Bruford College’is. Õppis aastatel 2009–2016 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalist laulu õppejõud Taavi Tampuu juures. On osalenud Jenny Anvelti, Giacomo Aragalli, Virgilijus Noreika ja Caroline Dowdle`i meistrikursustel. Aastast 2014 on Reigo Vanemuise teatri ooperisolist. Tema rolle Vanemuises: Härra Vogelsang – Mozarti „Teatridirektor” (2016), „Õhtu Kalmaniga” (2015), Sõnumitooja – Verdi „Aida“ (2015), Kubjas Hans – Aintsi „Rehepapp“ (2013), Jonas Kempe, Henn – Tubina „Reigi õpetaja“ (2014), Camille de Rossillon – Lehari „Lõbus lesk“, Ruiz – Verdi „Trubaduur“, Schmidt – Massenet’ „Werther“, „Õhtu Straussiga“, Ubaldo Piangi – Webberi „Ooperifantoom“ (2014). Rolle mujal: Rätsep Motel – Bocki „Viiuldaja katusel“ RO Estonias (2016), Juhendaja – Rahmani „Lõõtspillihullus“ (2016), Curly – Rodgersi „Oklahoma“, Isa Uuno – Kivirähki „Sibulad ja šokolaad“, Solist – Tormise „Pariisi linnas Londonis“, Heinz Liebling – Beneši „Haljal aasal“, Cacoblethes – Mederi „Kindlameelne Argenia“. Samuti on mänginud Nukuteatri muusikalides „Kevadine ärkamine“ ja „Shrek“. 2013 aasta suvel laulis Prantsusmaal Aix-en-Provence ooperifestivali kooris.

SIMO BREEDE alustas lauluõpinguid 2002 H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis. 2009-2010 õppis Rooma Santa Cecilia Konservatooriumis vahetusüliõpilasena ning 2010-2011 oli Rahvusooper Estonia noorte solistide ooperiakadeemia liige. 2011. aastal lõpetas magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Jaakko Ryhäneni käe all. On osalenud C. Hanseni, E. Märtsoni, R. Damsi, B. Piersoni, R. Piernay, A. Hirvoneni, P. Kotiranta, G. Tucci ja J. Anvelti meistrikursustel. 2009. aastal tegi soolodebüüdi Savonlinna Ooperifestivalil väikerolliga L’imperial commissario Puccini ooperis „Madama Butterfly“. Laulab Savonlinna ooperifestivali kooris. Alates 2013 on Vanemuise teatri solist. Simo rolle Vanemuises: Salieri – Rimski-Korsakovi “Mozart ja Salieri” (2016), Adalbert – Põldma/Ernits/Pajusaar/Tungal/Jonas “Lotte Unenäomaailmas” (2015), “Õhtu Kalmaniga” (2015), Dancairo – Bizet’ “Carmen” (2015), Pisik – Sisaski “Sööbik ja Pisik” (2015), Zaretski – Tšaikovski „Jevgeni Onegin” (2013), Lumemees – Aintsi „Rehepapp“, Linnavaht – Tubina “Reigi õpetaja” (2014), Monsieur Reyer / Joseph Buquet – A. L. Webberi – “Ooperifantoom” (2014), Jääkaru Kalev – Põldma / Ernitsa / Pajusaare “Detektiiv Lotte”, Johann – Massenet’ „Werther“, Pritschitsch – Lehari „Lõbus lesk“, Purjus poeet / Coridon / Bottom – Purcelli „Haldjakuninganna“, Suslik Väino / Tik-kuujänes – Põldma / Ernitsa / Pajusaare „Kosmonaut Lotte”, Robertson Ay / Northbrook – Disney ja Cameron Mackintoshi „Mary Poppins“, Ernst Ludwig – Kanderi / Ebbi / Masteroffi „Cabaret“. Rollid mujal:Argante – Händeli „Rinaldo“, Aeneas

– Purcelli „Dido and Aeneas“, Marullo – Verdi „Rigoletto“, Dancairo, Remendado ja Lillas Pastia – Bizet’ „Carmen”, Cherardo – Puccini „Gianni Schicchi“, L’imperial commissario – Puccini „Madama Butterfly“, Il Podesta – Mozarti „La Finta Giardiniera“, Meeter – M. Mattieseni „DMeeter“. Laulnud solistina baritonipartiid mitmete suurvormide ettekannetel.

Aastal 2009 valiti Simo Savonlinna ooperikoori „Aasta lauljaks“. Samal aastal pälvis Naan Põllu nimelise noorte lauljate stipendiumi. 2012. aastal sai Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendiaadiks.

TAMAR NUGIS alustas lauluõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Vivian Kallaste juhendusel ning lõpetas 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri Taavi Tampuu lauluklassis. Kevadel 2016 täiendas Tamar Nugis end Soomes, Sibeliuse Akadeemias, kus tema lauluõpetajaks oli Annika Ollinkari. Ta on osalenud prof Eva Märtsoni ja Alexander Schmalczi Saksa Lied’i meistrikursustel, samuti on ta osa võtnud Asta Krikščiūnaitė, Margarita Gruzdeva, Natalja Bogaleva, Peter Konwitschny, Jenny Anvelti, Stephan Jörise jt meistriklassidest.

Tamar Nugis võitis 2013. aastal Vello Jürnale pühendatud II vabariiklikul vokalistide konkursil I preemia ja parima laulu eripreemia.

Tema tähtsamate rollide hulka kuuluvad Salieri (Rimski-Korsakovi „Mozart ja Salieri” – Vanemuine, 2016), Krahv Almaviva (Mozarti „Figaro pulm” – Sibeliuse Akadeemia, 2016), Ärni (Aintsi „Rehepapp” – Vanemuine, 2016), Moritadimüüja (Tubina „Reigi õpetaja” – Vanemuine, 2016), Belcore (Donizetti „Armujook” – EMTA Ooperistuudio, 2015) ja Ben (Menotti „Telefon” – EMTA Ooperistuudio, 2015). Suurvormide solistina on ta laulnud teostes nagu Fauré’ „Reekviem”, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Charpentier’ „Te Deum”, Schuberti Missa Es-duur ja Tobias-Duesbergi „Reekviem”.

Aastatel 2009–2015 oli Tamar Nugis Savonlinna ooperifestivali koori liige. Ta kuulub ansamblisse X-Panda, kellega anti 2016. aasta oktoobris välja teine stuudioalbum “Reflections”.

MÄRT JAKOBSON lõpetas 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Mati Palmi ja Raimond Alango lauluklassis. 2006-2008 õppis EMTA magistrantuuris prof Jaakko Ryhäneni juures. Töötab alates 1997. aastast Vanemuise teatri ooperisolistina. Hooajal 2008-2009 oli RO Estonia solist. 1999-2000 täiendas Märt Jakobson end Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaadina Peterburi Maria teatris. On osalenud Jenny Anvelti meistrikursustel.

Rollid Vanemuises: Basilio, Norton (Rossini „Sevilla habemeajaja“, „Abieluveksel“), Raimondo, Talbot (Donizetti „Lucia di Lammermoor“, „Maria Stuarda“), Lodovico / Montano, Krahv Ribbing, Doktor Grenvil, Sparafucile / Monterone, Ferrando (Verdi „Othello“, „Maskiball“, „La traviata“, „Rigoletto“, „Trubaduur“), Colline, Alcindor, Carceriere / Sciarrone, Bonzo (Puccini „Boheem“, „Tosca“, „Madame Butterfly“), Öövaht (Nielseni „Maskeraad“), Rotnõi, Gremin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Henry Murger, Karl Stephan Liebenberg (Kálmáni „Montmartre’i kannike“, „Krahvinna Mariza“), Alessio (Bellini „La Sonnambula“), Sarastro, Bartolo (Mozarti „Võluflööt“, „Figaro pulm“), Polyphemus (Händeli „Acis ja Galatea“), Amadeus (Straussi „Nahkhiir“), Schlemil / Crespel / Luther (Offenbachi „Hoffmanni lood“), Bass / Uni / Talv / Hymenaios (Purcelli „Haldjakuninganna“), Krahv des Grieux, La Bailli (Massenet’ „Manon“, „Werther“), Bogdanovitsch (Lehari „Lõbus lesk“), Isa Rein (Aintsi „Rehepapp“), Zuniga (Bizet’ „Carmen“). Rollid Rahvusooperis Estonia: Kadett (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Antonio (Mozarti „Figaro

pulm“), Pristav (Mussorgski „Boriss Godunov“), Celio (Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“), Surin (Tšaikovski „Padaemand“); Suurinkvisiitor (Verdi „Don Carlos“ Tampere Ooperis). On osalenud muusikalides ning andnud kontserte Eestis, Soomes, Poolas ja Venemaal.

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER

Kunstiline juht ja peadirigent Paul MägiKontsertmeister Linda-Anette Suss

I viiul Linda-Anette Suss, Laura Miilius, Evelin Tammiku, Susann-Elisabeth Eessaar, Lucia S. Alfonso, Vitalij Regensperger, Vlad Campean, Kattrin Ojam, Anne Vellomäe, Helena Valpeteris II viiul Juan Jose Restrepo Duarte, Sirli Laanesaar, Hille Niilisk-Rees, Žanna Toptši, Denis Strelkov, Triinu Tamm-Raudver Vioola Kadri Rehema, Svetlana Nukka, Hanno-Mait Maadra, Niina Mets, Merike Ots, Tiina Enniko Tšello Lauri Sõõro, Enno Lepnurm, Heli Ilumets, Olga Raudonen, Aike Randmann, Marina Peleševa Kontrabass Linda Viller, Aivar Eimra, Jaanus Roosileht, Rena Selliov Harf Kai Visnapuu Flööt Karina Vološina, Heili Mägi, Anna Kelder, Margus Kits Oboe Anna Šulitšenko, Maimu Kaarde Klarnet Margus Vahemets, Tõnu Kalm, Heimo Hodanjonok Fagott Kulvo Tamra, Johanna Tuvi, Elle Fuchs Trompet Marti Suvi, Karl Vakker, Viljar Lang Metsasarv Jan Pentšuk, Urmas Himma, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld, Kristiina Luik Tromboon Kait Tiitso, Rain Kotov, Tõnu Pärtin, Aivo Koddanipork Tuuba Tanel Tamm Löökriistad Ilja Šarapov, Valdeko Vija, Ilmar Varjun

VANEMUISE OOPERIKOOR

Koormeister Piret Talts Kontsertmeister Katrin Nuume

I sopran Merle Aunpuu, Kaja Ilmjärv, Milvi Luik, Helen Nõmm, Luule Veziko, Helen Hansberg, Silja LaniII sopran Marika Villemson, Anne Vilt, Elin Kaiv, Siiri KoodresI alt Katrin Kapinus, Kistiina Hovi, Eve Kivisaar, Kristel Oja, Inge ÕunapuuII alt Liina Tordik-Karp, Aime RoosilehtI tenor Rainer Aarsalu, Matis Merilain, Edgar Mikkel, Oliver TimmuskII tenor Tarmo Teekivi, Ivar Saks, Alo KurvitsBariton Endel Kroon, Risto Orav, Elmar Pool, Ruudo VaherBass Andres Ross, Uku-Markus Simmermann, Artur Nagel 

Stockholmi Kuninglik Filharmooniaorkester

Janine Jansen viiul

Dirigent Sakari OramoPaula af Malmborg Ward. “Operatic”

Tšaikovski. Kontsert viiulile ja orkestrile D-duur op. 35

Foto

: Mar

co B

orgg

reveK 22. märts kell 19 Estonia kontserdisaal

N 23. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja

TAUNO AINTSI OOPERAUTOR — ANDRUS KIVIRÄHK MUUSIKAJUHT — PAUL MÄGI DIRIGENT — TAAVI KULL LAVASTAJA — MARKO MATVERE

MARKO MATVERE, LAURI SAATPALU, MERLE JALAKAS, KÄDY PLAAS, RASMUS KULL, KARMEN PUIS JT.

VIIMASED ETENDUSED!

21. VEEBRUARIL 1. JA 23. MÄRTSIL

1. APRILLILVANEMUISE TEATRIS EDUARD TUBINA OOPER

MUUSIKAJUHT PAUL MÄGI — DIRIGENT TAAVI KULLLAVASTAJA ROMAN BASKIN — KUNSTNIK IIR HERMELIIN

KOREOGRAAF JANEK SAVOLAINENOSADES JASSI ZAHHAROV (RO ESTONIA) — KARMEN PUIS — MATI TURI

AINULT 2 ETENDUST HOOAJAL!

19. VEEBRUARIL JA 8. MÄRTSIL VANEMUISE TEATRIS

Rehepapp

Reigi õpetaja

147. HOOAEG 147. HOOAEG

P R O D U I T D EF R A N C E

www.cognac-larsen.fr

Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.

30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi, et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.Lubame hea seista fondi käekäigu eest

Olga Aasav, Kalev Kase, Mart Avarmaa, Tartu linn

Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate erialase arengu ja koolituse toetuseks.Fondi on võimalik teha annetusi:

SA Tartu Kultuurkapital / SEB pank 10102052050006 / Sampo Pank 334408570002Märksõna: VANEMUISE FOND

Vanemuise fond tänab: Olga Aasavit, Andrus Ansipit, Mart Avarmaad, Alar Kroodot,

Kalev Kaset, Mati Kermast, Eero Timmermanni,Tartu linna, Vanemuise advendikontserdil annetajaid.

Ametlik hotellipartner Tartus Ametlik hotellipartner Tartus Ametlik hotellipartner Tallinnas

Aasta toetaja Ametlik autopartner

AS GIGA on Vanemuise Sümfooniaorkestri Kassitoome tasuta suvekontserdi peasponsor.

kinema

vanemuine.ee