Õpihaldussüsteemid 1. osa

ÕPIHALDUSSÜSTEEMID IFI 7064:1. SISSEJUHATUS. ÕHS MÕISTE

Veronika Rogalevitš

Haridustehnoloog, TLÜ e-õppe keskus

[email protected]

08.04.2023Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš

2

Loengu kava

Aine tutvustus Õpihaldussüsteemide mõiste, olemus,

kujunemine, liigid ja võimalused. Õpihaldussüsteemide

hankimise/paigaldamise võimalused. Tutvumine Moodle keskkonnaga

HAVIKE’se serveris administraatori vaates.


3

Aine tutvustus

3 EAP 16 t auditoorset tööd 4 kohtumist (ruum M-217):

22.09.2012 kell 10.00-14.00, 21.10.2012 kell 14.00 – 18.00, 17.11.2012 kell 14.00 -18.00, 16.12.2012 kell 10.00-14.00


4

Kursuse eesmärk

Anda põhjaliku praktilist ülevaadet enamlevinud õpihaldussüsteemidest (sh. Eestis kasutusel olevatest IVA, Dippler, VIKO ja Krihvel), keskendudes põhiliselt Moodle süsteemile – selle moodulite haldamisele, kursuste loomisele ja läbiviimisele


5

Hindamine

Arvestus (arvestatud/mittearvestatud). Arvestuse saamiseks sooritavad õppijad

3 iseseisvat praktilist tööd (40%), 1 rühmatöö (20%) ning kirjaliku testi (40%).

Iseseisvad tööd: vähemalt 70% ülesannetest peavad olema korrektselt tehtud

Test: vähemalt 60% vastuseid peavad olema õiged

2 võimalust testi teha: detsembris ja jaanuaris, kolmas – individuaalse kokkuleppe alusel


6

Õpikeskkond

Moodle (EITSA serveris): https://moodle.e-ope.ee

Registreerige kasutajaks (kes veel ei ole) Registreeruge kursusele

“Õpihaldussüsteemid 2012” (Informaatika Instituudi all)

Kursuse võti: õhs2012 Moodle’s on kursuse programm,

materjalid, suhtlemine, ülesanded, rühmatöö ja test

Õppija rollis

https://moodle.e-ope.ee/


7

Väike diagnostiline test

Milliseid õpikeskkondi olete kasutanud õppijana?

Õpetajana? Administraatorina? Kas tööte praegu haridustehnoloogina?


8

Õpihaldussüsteemi mõiste

Õpihaldussüsteem, Õpikeskkond (mõistekaart), kuidas on nende mõistetega seotud IKT ja arvuti?

Määratlusi: ÕHS - tarkvara rakendus, mille abil saab automatiseerida

koolitusprotsessi haldamist, jälgimist ning aruandlust. ÕHS peaks: automatiseerima ja tsentraliseerima haldusprotsessi; võimaldama iseteenindust ning pakkuma selleks teenuseid; Võimaldama kiiret õppematerjalide kokkupanemist ning

edastamist; Pakkuma erinevaid õpitegevusi paindlikul (arendataval)

veebipõhisel platvormil; olema teisaldatav ning toetama standardeid; toetama õppeprotsessi personaliseerimist ning võimaldama

teadmiste taaskasutamist (Ellis, 2009).

https://bubbl.us/


9

Õpihaldussüsteem on…

Infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja õppeeesmärke, jälgida teekonda nende eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher, 2002).

ÕHS hõlmab kõiki õpiprotsessi aspekte: kursuse sisu, registreerimine, administreerimine, õpitegevused ja aruanded.

Termin (Learning Management Systems) on kasutuses rohkem Põhja-Ameerikas


10

Veidi ajalugu

ÕHS on üks võimalik lähenemine arvutite rakendamisele hariduses, millel nähakse suurt potentsiaali ja veel avastamata võimalusi

ÕHS-termini eelkäija oli Integreeritud õpisüsteem (Integrated Learning System), mis jättis välja õppesisu ja tegeles vaid haldamise-, jälgimise-, personaliseeritud õpetamise- ning integreerimisega teiste süsteemidega.

ÕHS’i terminit kasutati algselt PLATO õppesüsteemi haldusmooduli tähistamiseks (loodud 1960)

http://en.wikipedia.org/wiki/PLATO_(computer_system)


11

Virtuaalne õpikeskkond

Euroopas on rohkem levinud mõiste “virtuaalsed õpikeskkonnad”, aga ka “e-õpikeskkonnad” või lihtsalt “õpikeskkonnad” (Põldoja, 2012)

Süsteem, mis loob keskkonda kursuste haldamiseks (eelkõige mõeldud õpetajale)

Virtuaalse õpikeskkonna kujunemine ja areng on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega kaugõppe võimaluste laiendamiseks ja õppeprotsessi parandamiseks. Lähemalt saab lugeda siit.

Tänapäeval ei ole see mõeldud ainult kaugõppe jaoks ning selle tähendus on laienenud

http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_virtual_learning_environments


12

ÕHS peaks…

Tegema koostööd teiste organisatsiooni süsteemidega (ÕIS, raamatukogu, personalijuhtimise ja raamatupidamise süsteemid jm.)

See aitab mõõta ÕHS-i kasutegurit, tasuvust (tasulise süsteemi puhul) ja tõsta tulevikus õppeprotsessi efektiivsust

ÕHS-i valikul tuleb alati analüüsida organisatsiooni vajadusi nii kitsamalt kui laiemalt (nt koostöö teiste organisatsioonidega)


13

ÕHS’i omadused

Õppeesmärgid on seotud loengute või tundidega;

Teemad ja tunnid on kirjas organisatsiooni standarditele vastavas õppekavas;

Õpitulemusi on võimalik mõõta erinevatel tasanditel ning see protsess on järjepidev;

Haldussüsteem korjab ja haldab õppijate tulemusi;

Tundide (teemade) omandamine toimub vastavalt õppija individuaalsele õpiprogressile või õpitulemustele (Bailey, 1993)


14

ÕHS funktsioonid erasektoris Integreerimisvõimalus personalijuhtimise

süsteemiga; Sisseehitatud vahendid kasutajate

halduseks (registreerimine profiilid), õppekavade ja sertifikaatide süsteemi seadmiseks , tuutorite määramiseks, eelarve haldamiseks, tunniplaanide ettevalmistamiseks õppijatele, koolitajatele ning ruumide kohta;

Tagatud juurdepääs õppesisule olenemata ruumist (klass või veeb), õppemeetoditest ja õppijatest;


15

Õppesisu loomise, säilitamise ja vahendamise võimalused;

Sisu integreerimisvõimalused kolmandate osapoolte õppesisu pakettidega (teiste kursustega);

Tühimike tuvastamine õppijate kompetentsides ning puuduvate kompetentside saavutamise võimaldamine, samuti hetkeolukorra (progressi) analüüs

Hindamise ja erinevate õpitegevuste võimaldamine ja toetamine


16

Erienevate e-õppe standardite toetamine (SCORM, AICC), mis võimaldab sisu importida/eksportida olenemata ÕHSi platvormist ja tootjast;

Võimalus konfigureerida ja arendada ÕHSi, et see teeks koostööd olemasolevate organisatsiooni süsteemidega ja arvestaks siseprotsessidega

Turvalisuse tagamine (paroolid, krüpteerimine)


17

LMS või CMS

Course Management System e. kursuste haldussüsteem

Palju ühisjooni, väga raske defineerida nende vahelist erinevust, kasutatakse sünonüümidena

Üks nägemus: LMS – erasektoris ja lühiajaliste kursuste/koolituste puhul; CMS – hariduses, pikemad ainekursused

Arendatud erinevatel eesmärkidel LMS, CMS, LCMS (Learning Content Management

Systems), VLE (Virtual Learning Environments)


18

Watson &Watson näevad seda nii

Õpihaldussüsteem (LMS)

CMS (Moodle, EduFeedr

ÕIS

ASIOTudengite AB

Raamatu-pidamise süsteem

LCMS

(Exe)


19

Tõde on kusagil vahepeal…

Tänapäeva õppimise paradigma põhisuundumused:

IKT kasutamine Standardid (SCORM, Common Cartridge) Õppijakeskus, personaalne lähenemine Õpiobjektide vm sisu loomine (nii

süsteemisiseselt kui ka erivahendite abil), taaskasutamine (metaandmed, repositooriumid)

Avatud lähtekoodiga rakendused (soodustavad kogukonna tekkimist ja kiiremat arendamist rahvusvahelises mõõtmes)


20

Ideaalne ÕHS peaks:

Pakkuma konstruktivistliku lähenemist õpetamisele, keskendudes paindlikkusele ning õppija-kesksetele eesmärkidele;

Toetama koostööpõhist õpet nii auditooriumis kui väljaspool (õpikeskkonna laiendamine);

Pöörama rohkem tähelepanu õppija individuaalsele hindamisele, tagasiside andmisele, õpiprogressi jälgimisele ning õppija vajadustele reageerimisele;


21

Olema süstemaatiline, sujuvalt integreeritud teiste süsteemidega;

Toetama huvirühmade (sh õppejõudude) vajaduste välja selgitamise ja arendamise võimalusi;

Parandama kuluefektiivsust kogu organisatsioonis.

Õppeprotsessi kaasajastamine ja selle paradigma muutmine võimaldaks ära kasutada ÕHS’i täispotentsiaali


22

Moodle kui ÕHS Moodle e. Modular Object-Oriented Dynamic

Learning Environment vastab ÕHS’i määratlusele väga suurel määral

Nimetab end CMS-ik, kuid tuntud ka kui LMS ja VLE

Tasuta veebirakendus, mille abil saab luua veebipõhiseid õpikeskkondi või õppeotstarbelisi saite

Toetub konstruktivistlikele õpetamise ja õppimise mudelitele

On paindlik, sisaldab palju mooduleid, kergesti arendatav kolmandate osapoolte poolt

http://moodle.org/

08.04.2023

23

Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš

Martin Dougiamas

Moodle on arendatud Martin Dougiamas ’e poolt 2002.a.

Elab ja töötab Austraalias, Perthis

Tegeleb Moodle arendamisega ning uurib sotsiaalkonstruktivistlikke teooriad ja nende rakendusvõimalusi e-õppes

Koduleht: http://dougiamas.com/

http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Dougiamas

http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Dougiamas

http://dougiamas.com/

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Martin_Dougiamas_2010.png


24

Moodle praegu

Viimane versioon 2.3.2 (10. sept 2012) 68 097 Moodle saiti 220 erinevas riigis Üle 6,5 mln e-kursuse Vaata siit:http://moodle.org/stats/ Eestis: 158 saiti (millest 40 on

privaatsed): http://moodle.org/sites/

http://moodle.org/stats/

http://moodle.org/stats/

http://moodle.org/sites/


25

Kust saab Moodle’t endale?

Saab allalaadida oma serverisse: http://download.moodle.org/

Nõutud serveri skriptimiskeel : PHP 5.3.2, andmebaasimootor: MySQL 5.1.33 või Postgres 8.3 või MSSQL 2005 või Oracle 10.2

Keegi võiks seda paigaldada, hallata ja arendada (administraator vm it-spetsialist)

Saab tellida ja kasutada teenusena (tasuline): http://digitaalmeedia.ee/ , http://www.codespot.ee/

http://download.moodle.org/

http://digitaalmeedia.ee/

http://www.codespot.ee/


26

Võimalused Eesti haridusasutustele Hariduse virtuaalkeskkond (HAVIKE): http://havike.eenet.ee Loojaks ja haldajaks on EENet e. Eesti Hariduse ja Teaduse

Andmesidevõrk HAVIKE on tasuta teenus, mille kasutajateks

kvalifitseeruvad haridus-, teadus- ja kultuuriasutused ning nende valdkondade projektid

Põhiteenused: pakkuda veebirakendusi, mis toetavad õpitegevust; muuta tarkvara kasutamise esimene samm - paigaldamine -

niipalju lihtsaks, et sellega saab hakkama iga arvutialaste põhiteadmistega inimene;

propageerida Eestis valminud ja eesti keele toega tarkvara. HAVIKE-se toetajaks on Tiigihüpe SA

http://havike.eenet.ee/

http://www.eenet.ee/EENet/tegevus.html

http://www.tiigrihype.ee/et


27

HAVIKEse teenuste kirjeldus

HAVIKEse kasutajakonto võimaldab: luua kuni 3 veebi kasutaja kohta; paigaldada kuni 3 veebirakendust veebi

kohta; suunata kuni 3 domeeni ühele veebile; laadida korraga üles kuni 20 MB

andmeid; kasutada kettaruumi kuni 2 GB. Moodle versioon 2.1.3.


28

E-Õppe Arenduskeskuse serveris (haldab EITSA)

https://moodle.e-ope.ee/ Versioon 2.2.5 Eesti kutsekoolid ja kõrgkoolid Iga kooli admin (Manager-rollis) saab

administreerimisõigusi vaid oma rubriigi/kategooria piirides: kategooriate loomine/kustutamine; kursuste loomine/kustutamine

https://moodle.e-ope.ee/


29

Meie Moodle

http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/ Hetkel mõeldud meile õppimiseks Haldab TLÜ HTK (Mart Laanpere) Kõik administraatori õigused Arendamine käib läbi HAVIKEse

http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/


30

Kasutatud kirjandus

Ellis, R.K. (2009). A Field Guide to Learning Management Systems. American Society for Training & Development (ASTD). http://cgit.nutn.edu.tw:8080/cgit/PaperDL/hclin_091027163029.PDF (11.09.2012)

Szabo, M., & Flesher, K. (2002). CMI theory and practice: Historical roots of learning management systems. Paper presented at the E-Learn 2002 World Conference on E-Learning in Corporate, Government, Healthcare, & Higher Education, Montreal, Canada.

Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/ (21.09.12)

Bailey, G. D. (1993). Wanted: A road map for understanding Integrated Learning Systems. In G. D. Bailey (Ed.), Computer-based Integrated Learning Systems (pp. 3-9). Englewood Clifs, NJ: Educational Technology Publications.

Watson, W. R. & S. L. Watson. (2007). What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, Vol 51, nr 2.

http://cgit.nutn.edu.tw:8080/cgit/PaperDL/hclin_091027163029.PDF

http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/

Documents

Õpihaldussüsteemid 1. osa