Õppeasutuste sise- ja välishindamine

Õppeasutuste sise- ja välishindamine

Hille Vooremäe

1

Õppeasutuste välishindamine

teenistuslik järelevalveriiklik järelevalve

auditnõustamine

…Riigikontroll

Õiguskantsler

2


• Seadused• KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS• PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS• KUTSEÕPPEASUTUSE SEADUS• ERAKOOLISEADUS

3


• Muudatused

• sisehindamine

• nõustamine

• riiklik järelevalve

4


KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES § 422. (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille

eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul.

Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga (nõukoguga) ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.

§ 423. (1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.

(2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

5

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12957808&id=1056208

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12957808&id=1056208


• haridus- ja teadusministri 25.03.2009 määrus nr 34 "Õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal“

• haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 "Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“

• haridus- ja teadusministri 09.08.2006 määrus nr 24 "Õppeasutuste riikliku järelevalve läbiviijate kvalifikatsiooninõuded“

6

Õppeasutuste nõustamine

Nõustamise eesmärk (1) Sisehindamise küsimustes õppeasutuse

nõustamise eesmärk on:1) analüüsida õppeasutuse sisehindamist;2) anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile (juhatajale);3) nõustada õppeasutuse direktorit (juhatajat) sisehindamise valdkonnas.

7


• Õppeasutuse nõustamise võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium.

• Nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande koostamist, aruande koostamise ajal või õppeasutuse koostatud aruande põhjal.

8


• Õppeasutuse nõuniku koolituse läbinud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud nõunike nimekirja kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ning Haridus- ja Teadusministeerium avaldab selle oma kodulehel.

9


• Õppeasutus esitab aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt 1. jaanuariks vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul, kui nõunik ei ole määranud pikemat tähtaega.

• Nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega.

10


• Haridus- ja teadusministril on õigus algatada õppeasutuse nõustamine haridus- ja teadusministri määratud nõuniku poolt, kui õppeasutus ei ole koos aruandega esitanud nõuniku koostatud tagasisidearuannet.

11


• Tegevusnäitajad• Sisehindamiskriteeriumid• Aruande koostamisel lähtub õppeasutus

tegevusnäitajatest, mis on kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest hindamiskriteeriumidest:

Haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 “Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”

12


13

1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine;2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali

värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika;

3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu;

4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid;

5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus.

@Sise- ja välishindamine Hille Vooremäe 14

Eesti Hariduse Infosüsteem

http://www.ehis.ee/õppeasutuse tegevusnäitajad

www.hm.ee < välishindamine < tegevusnäitajadharidus-ja teadusministri 04.09.2007 käskkiri nr 855 "Õppeasutuste tegevusnäitajate kinnitamine"http://www.hm.ee/index.php?045133

Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus õppeasutuse tegevusnäitajatega tutvumiseks

http://www.ehis.ee/

http://www.hm.ee/

http://www.hm.ee/index.php?045133

https://eh-rv.hm.ee/htdreg/

https://eh-rv.hm.ee/ok/

https://eh-rv.hm.ee/opreg/oppurid_uus/otsimuuda/

https://eh-rv.hm.ee/oasreg/oppeasutused

https://eh-rv.hm.ee/komm/


15

(1)Õppeasutused, kes ei ole varasemalt Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele või Haridus- ja Teadusministeeriumile aruannet esitanud, esitavad selle Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kui õppeasutus on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele aruande ja taotluse nõustamiseks ning nõunik on juba alustanud nõustamist, viiakse selle õppeasutuse nõustamine lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrusega nr 23

„Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes” kehtestatud korras hiljemalt 2009. aasta 30. septembriks.

(3) Õppeasutused, keda on enne käesoleva määruse jõustumist nõustatud, esitavad aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme aasta möödumisel viimasest nõustamisest või enne käesoleva määruse jõustumist toimunud nõustamisel nõuniku poolt määratud tähtajal.


• Jõustumine• 01.09.2009 määrus

• Rakendustähtajad• 01.09.2010 (aruande koostamine) seadus• 01.01.2011 (aruande esitamine) määrus

16


Sisehindamise tulemused• sisehindamise aruanne• arengukava tegevuskava• kooli üldtööplaan• üldtööplaan on koolidokument, milles määratletakse kooli ühe

õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise kord

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2007. a määrus nr 42

17


18

Temaatiline riiklik järelevalve2009/2010. õppeaastal viiakse läbi järgmistel teemadel:•alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine

•üldharidus: õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus

•kutseharidus: praktikakorraldus ning õpilaste hindamine

Õppeasutuste järelevalve

19

Rakvere Reaalgümnaasium

Rakvere Vene Gümnaasium

Rakvere Gümnaasium

Võsu Põhikool


Suundumusedtoetatakse õppeasutuste sisemise

kvaliteeditagamise süsteemi loomist õppeasutustele nõustamine sisehindamise

küsimustes on paindlikumjärelevalve on konkreetsem (õigusaktidele

vastavuse kontroll; temaatiline kindlas valdkonnas)

20


kogumik “Järelevalve korraldusest õppeasutustes” 2009

http://www.hm.ee/index.php?045021kogumik “Üldharidussüsteemi arengukava

2007 - 2013”http://www.hm.ee/index.php?03236“Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest

2008/2009. õa”http://www.hm.ee/index.php?045022

21



http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6748


22

HTMi veebilehthttp://www.hm.ee/index.php?045133

REKKi veebileht•http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/sisehindamise-noustamine/abiks-materjalid/kasulik-kirjandus

•Sisehindamise rakendamisest haridusasutuses •Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele

•Õppeasutuse sisehindamine

•SYNEVA materjalid: Huvitavaid näiteid koolide sise-ja välishindamisest •http://www.hm.ee/index.php?045133

•McKinsey @Company raport: Kuidas maailma tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu•http://www.hm.ee/index.php?045021


http://www.ekk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=76622/Sisehindamise+rakendamisest+haridusasutustes.pdf




http://www.ekk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=76624/SisehindamineWEB.pdf

http://www.ekk.edu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=76624/SisehindamineWEB.pdf


23

Koolikatsuja 2006+: materjalid: http://koolikatsuja.hm.ee/


Organisatsiooni käsiraamat: http://www.eas.ee/?id=3019EFQMi täiuslikkuse mudel, hindamine, nõuande brošüürid:

http://www.eaq.ee/index.php?id=431http://www.eaq.ee/index.php?id=431http://www.eaq.ee/index.php?id=561Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind: ajalugu,

koolitusmaterjalid, http://www.innove.ee/ee/?p=801Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele:

http://www.innove.ee/ee/?p=751Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinnad:• http://www.tallinn.ee/haridus/g5310/otsing?oks=5310

24


REKKi kodulehel:• Riigieksamitööde ülesannete, põhikooli

lõpueksamitöö ülesannete ja tasemetööde analüüsidHTMi kodulehel:• Riigieksamite tulemuste võrreldavaks muutmisest• 6. klassi üleriigilise ajaloo tasemetöö tulemusedÕpitulemuste välishindamise arendustöö• Riigieksamid, elektrooniline testimine

25


Rahvusvahelised uuringud:• PISA ja McKinsey & Company uuring “Kuidas maailma

tulemuslikumad haridussüsteemid on jõudnud tippu?”http://www.hm.ee/index.php?049824

Siseriiklikud uuringud:• PISA 2006. Eesti tulemused.• Põhikooli efektiivsuse uuring/TÜ• Poliitikauuringute keskuse PRAXIS uuring "GÜMNAASIUMID

AVALIKKUSE PILGU ALL: Mille alusel Eesti gümnaasiume võrrelda?"


26


Kõikides maailma parimates haridussüsteemides on jõutud äratundmisele, et pole võimalik parandada seda, mida ei mõõdeta. Maailma parimates haridussüsteemides kasutatakse seiretulemusi ja sekkumist ka selleks, et tuvastada eesrindlikke õpetamismeetodeid, mida seejärel on võimalik kogu süsteemis levitada.

McKinsey & Company

27


• Haridussüsteemi kvaliteet ei saa ületada süsteemis töötavate õpetajate kvaliteeti.

• Iga õpilase võimetekohase väljakutse toetamine haridusvaldkonnas.

• Õpime õppima teiste koolide/õpetajate/kohalike omavalitsuste kogemustest, mis on taganud edu.

McKinsey & Company

28

Tähelepanekuid, muudatusi

• Haldusmenetluse seadus http://estlex.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=42556&akt_id=42556

§ 55: (4) Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

§ 56: (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

29

Õigusaktid

”§ 28. (1) Õpilase põhikooli ja gümnaasiumi vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.(2) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.(3) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste, oskuste ja vilumuste hindamise korra gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor.”

PGS, jõustus 13.03.2009

30

Õigusaktid«§ 32. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava alusel

(1) Koolis võib õpe toimuda ka Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (edaspidi IBO) väljatöötatud õppekava (International Baccalaureate Organization Programs) (edaspidi IBO õppekava) alusel ning IBO reeglistiku kohaselt.

(2) IBO õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud IBO tunnustuse õppekava rakendamiseks.

(3) Munitsipaal- või riigikoolis võib IBO õppekava alusel õpetada juhul, kui koolis toimub õpe samal haridustasemel ka käesoleva seaduse alusel kehtestatud riikliku õppekava kohaselt.

(4) IBO õppekava alusel toimuva õppe puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 321 ja § 44 lõikeid 2, 3 ja 33. Muus osas lähtutakse IBO õppekava alusel õpetamisel IBO õppekavast ja IBO reeglistikust ning käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatut ei kohaldata.

(5) IBO õppekava alusel õpetavatele õpetajatele kohaldatakse töötasu alammäärana kvalifikatsiooninõuetele vastava ning pedagoogilise töökogemusega munitsipaalkooli õpetaja töötasu alammäära.»


31

Õigusaktid

§ 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 38 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi.

(22) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita § 121 lõike 4 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.»


32

ÕigusaktidEUROOPA KEELEÕPPE RAAMDOKUMENDIS MÄÄRATLETUD KEELEOSKUSTASEMETE KASUTUSELEVÕTUST TULENEVALT KEELESEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSVastu võetud 18. detsembril 2008. a

§ 5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2008, 18, 125) § 381 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «kõrgtasemel» sõnadega «keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel».


33

Õigusaktid

Muudetud“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

Kehtetud alates 01.09.2009

“Töö- ja puhkeaja seadus”“Puhkuseseadus”“Palgaseadus”

34

Õigusaktidhttps://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196609

TÖÖLEPINGU SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVATE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS

Jõustumise kpv. : 01.07.2009 Vastu võetud 18. juunil 2009. a

Vt “Õpetajate Leht”, [email protected]

35

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196609

Õigusaktid• § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe • (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja

koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.

• (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

• (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

TÖÖLEPINGU SEADUSVastu võetud 17. detsembril 2008. a

36

Õigusaktid• § 8. (1) Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks

õppepuhkust. • (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale

koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

• (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.

• (4) Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

• (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.

• [RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009] Täiskasvanute koolituse seadus

37

Õigusaktid

§ 16. Täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves ning tööalase koolituse kulud hüvitatakse eelarveliste vahendite olemasolu korral.»

Jõustumise kpv. : 27.06.2009 Täiskasvanute koolituse seadus

38

Suundumused üldhariduses 2009/2010

Üldharidus• Tegevuskava “Turvaline kool”• Õppekava arendusvajadused ja nende elluviimine• Muudatused koolivõrgus – MIKS?• Veel “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” muudatusi• Õpetajatel bürokraatiat vähemaks• Avatakse juurdepääs õppekirjanduse registrile• Vene õppekeelega gümnaasiumides jätkub üleminek

eestikeelsele aineõppele• Eesti keele kui teise keele eksam muutub tasemeeksamiks• Tõukefondidest toetatakse üldhariduse projekte

39

Tegevuskava “Turvaline kool”

• Koolikeskkonna turvalisust, õpetajate õigusi ning mõjutusmeetmeid puudutavad sätted on lisatud uude Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse.

• Koostöös Politseiametiga valmivad koolidele juhendmaterjalid ohutuse tagamiseks õppeasutustes.

• Euroopa Sotsiaalfondi toel paraneb tugispetsialistide teenuse kättesaadavus.

• Korraldatakse piirkondlikke seminare heade kogemuste levitamiseks, toimub üliõpilastööde konkurss õpikeskkonna turvalisuse teemal.

40

Õppekavaarendus

• Jätkub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja ainevaldkondade arendustöö (kohustuslike ja valikkursuste jaotus, õppesisu ja õpitulemuste loetelude korrastamine jne). Uuendatud eelnõud avalikustatakse septembris.

• Õppekava rakendamiseks vajalikud materjalid avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee aasta lõpus.

41

Muudatused koolivõrgus

• Laste arv väheneb oluliselt.• Gümnaasiumihariduse kvaliteeti (õpilaste valikud, kvalifitseeritud

õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul.• Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed

(erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, õppemeetodid ja -keskkond).• Põhikooli ja gümnaasiumiosaga põhikooli õppurid pole 9. klassi

lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras.• Põhikooli lõpus on haridustee jätkamise valikutes võrdväärselt

arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. • Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Sidusus tekib

õppekavade lähendamise ja ühise organisatsiooni (gümnaasium, kutseõppekeskus) loomise võimaluse läbi.

42

Suundumused

43

Õpilaste arv kooliastmeti päevases õppevormis 1992 - 2008, prognoos 2009 - 2013

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 00019

92/9

3

1993

/94

1994

/95

1995

/96

1996

/97

1997

/98

1998

/99

1999

/00

2000

/01

2001

/02

2002

/03

2003

/04

2004

/05

2005

/06

2006

/07

2007

/08

2008

/09

2009

2010

2011

2012

2013

prognoos--------------->

õppeaasta

õp

ilast

e ar

v

1. - 3. klass 4. - 6. klass 7. - 9. klass 10. -12. klass

Suundumused

44

Õpilaste arv üldhariduskoolide päevases õppes, prognoos 2011/2012. õppeaastani

Kooliaste 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012

1.-3. klasssh 1. klass

37 47013 040

38 71013 360

39 63013 530

40 97014 390

4.-6. klass 36 890 36 060 36 330 37 430

7.-9. klass 41 900 39 470 37 980 36 640

10.-12.klass 31 790 28 740 26 160 23 470

Kokku 148 050 142 980 140 100 138 510

19

Suundumused

45

14

22

22

20

13

139

230

0 50 100 150 200 250

1

Grand Total 230

111+ 139

91-110 13

71-90 20

51-70 22

31-50 22

0-30 14

1

Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

Vene õppekeelega gümnaasiumides jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele• Algaval õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid

õpetama vähemalt kolme ainet (eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus ja muusika) gümnaasiumiastmes eesti keeles.

• 2011/2012. õa-st peavad vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust.

• Eestikeelsele aineõppele ülemineku peamine eesmärk on vene noorte konkurentsivõime tõstmine.

46

Tõukefondidest toetatakse üldhariduse projekte

• Septembris selguvad kaasava, mitmekesise ja turvalise üldhariduse alased projektid, mis saavad ligi 32 miljoni krooni ulatuses Euroopa Liidu toetusraha. Kõige enam esitati taotlusi õpetamise mitmekesistamise ja ajakohastamise teemadel.

• Kokku laekus 195 taotlust (kogusummas üle 293 miljoni krooni).

47

48

Rahulikku ja rõõmsat algavat õppeaastat!

Hille Vooremäe 7350 109 [email protected]

Documents

Õppeasutuste sise- ja välishindamine