EESTI JA EUROOPA TURISM 2017 - Visitestonia.com · 2018. 11. 5. · EESTI TURISM 2017 (uuendatud 31.10.2018) 4 Sise- ja välisturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 6,51 miljonit

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Registrikood 90006006 Tel: 6279700 www.eas.ee

Lasnamäe tn 2, Tallinn 11412 Faks: 6279701 [email protected] 1

EESTI JA EUROOPA TURISM 2017

TURISM EUROOPAS JA KOGU MAAILMAS

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel kasvas 2017.a. välisturism kogu maailmas 6,7%

(allikas: UNWTO World Tourism Barometer, jaan. 2018). 2017.a. tehti kogu maailmas 1,32 miljardit

ööbimisega välisreisi, mis oli koguni 83 miljoni võrra rohkem kui 2016. aastal. 2017.a. tulemus ületas

UNWTO aasta alguses avaldatud prognoosi ja oli ühtlasi viimase 7 aasta parim näitaja. Seejuures olid ka

eelnevate aastate tulemused head: alates 2010.a. on turismi kasv maailmas olnud vähemalt 4% aastas.

Reiside arv Euroopasse kasvas 8,4%, jõudes 671 miljonini. See tähendas 51,8 miljonit reisi rohkem kui

2016.a. Ühtlasi oli Euroopa selle näitajaga nii absoluutarvudes kui ka protsentides kõige suuremat kasvu

näidanud regioon maailmas. Reisimine Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda kasvas 5,8% (kokku tehti sinna

324 miljonit reisi ehk 18 miljonit reisi rohkem kui 2016.a. Reiside arv (Põhja- ja Lõuna-) Ameerikasse kasvas

2,9% – reise tehti sinna 206,6 miljonit ehk 5,8 miljonit rohkem kui 2016.a. Reiside arv Aafrikasse kasvas

7,8% ja reisid Lähis-Idasse 4,8%.

Reiside arv Euroopasse kasvas 8,4%, kuid tulemused olid regiooniti mõnevõrra erinevad. Kõige

rohkem kasvas reiside arv Euroopa populaarseimasse piirkonda – Lõuna-Euroopasse (12,6%). Reiside

arv Lääne-Euroopasse kasvas 6,6%. Nende kahe piirkonna suur kasv on seotud sellega, et 2016.a. olid

nende tulemused tagasihoidlikud, kuna reiside arv Prantsusmaale, Belgiasse ja Türki vähenes (tulenevalt

terroriaktide järelmõjudest, Türgis ka Vene turistide arvu tugevast langusest). Reiside arv Põhja-Euroopa

piirkonda ning Kesk- ja Ida-Euroopasse kasvas 2017. aastal 5%.

Turismi kasvule maailmas aitas kaasa suuremate turismiturgude elanike reisikulutuste kasv. Tänu

majanduse heale olukorrale kasvas reisimine nii neist riikidest, kust see ka eelnevatel aastatel kasvas, kui

ka neist riikidest, mille turisminõudlus eelnevatel aastatel vähenes (suurematest riikidest näiteks Venemaa

ja Brasiilia). Maailma suurima turismituru – Hiina – elanike kulutused välisreisidele kasvasid 7%, USA

elanike reisikulutused 9%, Saksamaa ja Suurbritannia elanikud kulutasid 3% rohkem kui 2016.a. (UNWTO

arvutab kõik muutuse protsendid vastava riigi kohalikus valuutas).

Venemaa elanike kulutused välisreisidele kasvasid 2017.a. esimese 3 kvartali kokkuvõttes 30% (peale

langust kolmel eelneval aastal). Nii 2015. kui ka 2016. aastal vähenesid nende kulutused välisreisidele

eelneva aastaga võrreldes 31% ja 2014.aastal 5,7%. Absoluutarvudes tähendab see, et 2013.a. kulutasid

Venemaa elanikud välisreisidele 40,2 miljardit eurot, 2016.a. aga peaaegu poole vähem ehk 21,6 mld eurot.

Euroopa riikidest näitasid 2017.a. suuremat kasvu ka Hispaania (+13%), Itaalia (+6%) ja Rootsi (+19%)

elanike kulutused välisreisidele.

UNWTO prognoosi järgi kasvab 2018.aastal välisturism kogu maailmas 4–5% ja Euroopas 3,5–4,5%.

Mitmepäevased reisid maailma ja Euroopa regioonidesse (miljonites). Allikas: UNWTO

2016 2017 muutus (mln) muutus (%)

kogu maailm 1239 1322 83 6,7%

Euroopa 619,3 671,1 51,8 8,4%

sh. Lõuna-Euroopa 237,1 266,8 29,7 12,6%

sh. Lääne-Euroopa 181,5 193,4 11,9 6,6%

sh. Kesk- ja Ida-Euroopa 126,9 133,3 6,4 5,0%

sh. Põhja-Euroopa 73,8 77,6 3,8 5,1%

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 305,8 323,7 17,9 5,8%

Põhja- ja Lõuna-Ameerika 200,8 206,6 5,8 2,9%

Aafrika 57,6 62,1 4,5 7,8%

Lähis-Ida 55,6 58,3 2,7 4,8%

EESTI TURISM 2017

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aastal 3,54 miljonit turisti – 220 018 võrra ehk 6,6% rohkem kui

2016.a. Välisturiste oli 2,16 miljonit (kasv 4,8%). Siseturistide arv kasvas 9,5%, jõudes 1,39 miljonini.

Sise- ja välisturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 6,51 miljonit ööd (4,5% rohkem kui 2016.a.).

Välisturistide veedetud öid oli 4,15 miljonit ehk 3,4% rohkem kui 2016.a. Siseturistid veetsid

majutusettevõtetes 2,36 miljonit ööd (kasv 6,6%).

EESTI TURISM 2017 (uuendatud 31.10.2018) 2

Kui veedetud ööde arv kasvas 4,5%, siis majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist kasvas

12% (219 miljonilt 245 miljonini).

Nagu näitab joonis 1, jõudsid siseturistide ööbimised viiendat aastat järjest ning välisturistide

ööbimised teist aastat järjest uue rekordini.

Absoluutarvudes kasvas kõige rohkem siseturistide ööbimiste arv. Välisturgudest lisandus

arvuliselt kõige rohkem Vene, seejärel Läti, Hispaania, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Jaapani,

Hiina ja Austria turistide veedetud öid (joonised 2-6).

37584112

4543 4675 4602

4123

4701

53995545

5734 5809 5782

62286509

27472982 3020 2915 2933

2741

3204

3749 3823 3909 39193770

4015 4150

1011 1129

15231759 1670

1382 14971651 1721 1825 1890 2012

22142359

0200400600800

10001200140016001800200022002400260028003000320034003600380040004200440046004800500052005400560058006000620064006600

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 1. Sise- ja välisturistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes, (tuh.).

kokku

sh. välisturistide ööbimised

sh. siseturistide ööbimised

tuh.

+4,5%

+6,6%

+3,4%

muutuse %, 2017.a. võrreldes 2016.a.

Allikas: Statistikaamet

Eest

i1

45

,3

Ve

ne

maa

69,7

Läti

24,7

His

paa

nia

23,7

Suu

rbri

t.20

,6

Pra

nts

usm

aa1

0,8

Be

lgia

8,5

Jaap

an6,

2

Hiin

a5

,6

Au

stri

a4,

5

Saks

amaa

-6,

3

Leed

u-

5,2

Ro

ots

i-

6,7

USA

-8

,6

No

rra

-9

,4

Soo

me

-71

,4

-80-70-60-50-40-30-20-10

0102030405060708090

100110120130140150

Joonis 2. Majutusettevõtetes veedetud ööde muutus, 2017/16 (tuh.)tuh.

Allikas: Statistikaamet.Andmed elukohariigiti.


Eesti1011

1129

15231759 1670

13821497

1651 1721 1825 18902012

22142359

Soome1665 1582

15011426 1416 1416

1664 1677 1652 1691 1689 16771767

1695

221330

476594

679614

Venemaa394 413

483

168219 228 211 242 241 270 263

112 130 152 158 170 196 219 2440

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 3. Eesti majutusettevõtetes veedetud ööd (tuh.)

Eesti Soome Venemaa Saksamaa Läti

tuh.


185 235 237 196 186 158 168 180 161 160 150 145 152Rootsi

145

Saksamaa164

216

186177

188

154168

219228

211

242 241

270 263

Läti60

75

101

119 123

103112

130

152 158170

196

219

244

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017


Rootsi Saksamaa Läti

tuh.



Sise- ja välisturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 6,51 miljonit ööd ehk 281 171 võrra rohkem kui

2016.a. Arvuliselt kõige rohkem lisandus veedetud öid Tartus: 112 676 võrra ehk 31% (kui arvestada kogu

Tartu maakonda, kasvas seal veedetud ööde arv koguni 117 528 võrra). Suuremal arvul lisandus ööbimisi

ka Tallinnas (kasv 101 946 võrra), Saare maakonnas (kasv 39 380 võrra) ja Ida-Virumaal (kasv 27 185

võrra). Tartus lisandus 2016.a. teisel poolel mitmeid uusi hotelle, mis tõid juurde uut klientuuri (eelkõige

Eestist ja naaberriikidest). Ida-Virumaal kasvas ööbimiste arv peamiselt tänu Vene turistide ööbimiste

tunduvale lisandumisele, Saare maakonnas kasvas eelkõige siseturism.

Suurbrit.95 159 156 140 112 78 82 172 128 100 101 106 107 128

Leedu32

41

5261

70

55 56

77 78

94 93 90

111106

81

105

135

Norra148

126

108102

122

111

9187 86

9081

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017


Suurbrit.

Leedu

Norra

tuh.


USA44 44

4954

46

40

4652

6764

74

110

93

84

Jaapan14,2 15,4 15,5

12,2 12,1 13,0 13,316,0 15,7

19,3

29,5

35,838,8

45,1

4,3 4,3 5,1 9,4 10,315,3

18,8 Hiina19,8

24,630,2

05

101520253035404550556065707580859095

100105110115

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017


USA

Jaapan

Hiina

tuh.



Sise- ja välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Muutus võrreldes eelneva aastaga

2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 5 734 033 5 809 464 5 781 870 6 228 128 6 509 299 -27 594 446 258 281 171 7,7% 4,5%

Tallinn 2 802 111 2 855 048 2 790 993 2 997 156 3 099 102 -64 055 206 163 101 946 7,4% 3,4%

Pärnu mk 730 707 767 055 775 348 855 368 860 742 8 293 80 020 5 374 10% 1%

..Pärnu linn 666 961 691 310 705 446 764 681 772 115 14 136 59 235 7 434 8% 1%

Tartu mk 401 907 394 356 384 186 422 475 540 003 -10 170 38 289 117 528 10% 28%

..Tartu linn 335 160 332 195 327 460 361 903 474 579 -4 735 34 443 112 676 11% 31%

Ida-Viru mk 358 734 343 505 345 084 365 993 393 178 1 579 20 909 27 185 6% 7%

Saare mk 284 431 273 924 282 697 273 510 312 890 8 773 -9 187 39 380 -3% 14%

Harju mk 247 636 263 742 249 557 299 907 302 942 -14 185 50 350 3 035 20% 1%

Lääne-Viru 202 853 188 460 190 367 228 390 222 936 1 907 38 023 -5 454 20% -2%

Lääne mk 187 024 183 826 185 590 196 257 188 869 1 764 10 667 -7 388 6% -4%

Valga mk 151 785 153 863 164 219 156 107 148 527 10 356 -8 112 -7 580 -5% -5%

Võru mk 89 045 99 437 100 245 101 185 112 888 808 940 11 703 1% 12%

Põlva mk 101 904 97 136 100 520 108 248 101 455 3 384 7 728 -6 793 8% -6%

Viljandi mk 71 241 64 375 74 489 79 460 80 203 10 114 4 971 743 7% 1%

Rapla mk 21 472 29 614 32 157 44 047 42 567 2 543 11 890 -1 480 37% -3%

Hiiu mk 30 793 33 150 34 330 34 678 37 445 1 180 348 2 767 1% 8%

Jõgeva mk 28 311 34 550 40 495 37 167 34 522 5 945 -3 328 -2 645 -8% -7%

Järva mk 24 079 27 423 31 593 28 180 31 030 4 170 -3 413 2 850 -11% 10%

Kõigist majutusettevõtetes veedetud öödest moodustasid siseturistide ööbimised 36,2%, Soome 26%,

Vene 7,4%, Saksa 4% ja Läti turistide ööbimised 3,7%. Kuna siseturism kasvas mõnevõrra kiiremini kui

sissetulev turism, kasvas juba kuuendat aastat järjest siseturistide ööbimiste osakaal kõigi

majutusettevõtetes veedetud ööde seas (2016.a. oli see 35,5%, 2011. aastal 30,6%). 2017. aastal kasvas

siseturistide ööbimiste osakaal eelkõige tulenevalt Soome turistide ööbimiste vähenemisest (joonis 7).

26,9 27,533,5

37,6 36,3 33,5 31,8 30,6 31,0 31,8 32,5 34,8 35,5 36,2

44,338,5

33,030,5 30,8 34,4 35,4

31,1 29,8 29,5 29,129,0 28,4 26,0

2,7

3,4 3,9 3,2 4,3 5,4 7,08,8 10,7 11,8 10,6 6,8 6,6 7,4

4,45,3 4,1 3,8 4,1 3,7 3,6

4,1 4,1 3,7 4,2 4,2 4,3 4,0

1,61,8 2,2 2,6 2,7 2,5 2,4

2,4 2,8 2,8 2,9 3,4 3,5 3,7

4,95,7 5,2 4,2 4,0 3,8 3,6

3,3 2,9 2,8 2,6 2,5 2,4 2,2

2,53,9 3,4 3,0 2,4 1,9 1,7

3,2 2,3 1,7 1,7 1,8 1,7 2,0

2,2 2,6 3,0 3,2 2,7 2,6 2,22,3 2,0 1,6 1,5 1,5 1,5 1,2

10,5 11,5 11,6 12,0 12,7 12,2 12,3 14,3 14,4 14,3 14,9 16,0 16,0 17,1

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 7. Ööbimised Eesti majutusettevõtetes riigiti (%).

muud

Norra

Suur-brit.

Rootsi

Läti

Saksa-maa

Vene-maa

Soome

Eesti

Allikas: Statistika-amet


SISSETULEV TURISM

Kui võtta arvesse ainult välisturistide ööbimised, oli Soome turu osatähtsus 41%. Vene turistide

ööbimised moodustasid 11,6%, Saksa 6,3%, Läti 5,9% ja Rootsi 3,5% välisturistide majutusettevõtetes

veedetud öödest. Kokku moodustasid viie suurema sihtturu ööbimised 68% välisturistide ööbimistest.

Nagu näitab joonis 8, vähenes Soome turu osatähtsus 2017. aastal 41%-ni (2016.a. oli see 44%). See

tähendab ühtlasi nende osatähtsuse vähenemist seni madalaimale tasemele (pikaajalises võrdluses alates

1990.-test aastatest). Vene turu osatähtsus 2017. aastal veidi kasvas (10,3%-lt 11,6%-ni). Samas on see

veel tunduvalt madalam 2013.a. rekordtasemest, mil Vene turistide ööbimised moodustasid koguni 17,4%

välisturistide ööbimistest. Järk-järgult on veidi kasvanud Läti turu osatähtsus (2004.a. oli see 2%, 2012.-

2013. aastal 4%, 2017. aastal 6%).

2017.a. lisandus välisturistide ööbimisi kõigil eesmärkidel. Ööbimised puhkusereisidel moodustasid

67%, tööreisidel 21% ja muudel reisidel 12% kõigist välisturistide ööbimistest.

Välisturistide ööbimisi puhkusereisidel oli 2017.aastal 2,77 miljonit. Võrreldes 2016.aastaga kasvas nende

arv 43 846 võrra ehk 1,6%.

Välisturistide ööbimisi tööreisidel oli 880 697. Võrreldes 2016.a. kasvas nende arv 36 897 võrra ehk 4,4%.

Välisturistide ööbimisi muudel reisidel oli 495 658. Võrreldes 2016. aastaga kasvas nende arv 55 095 võrra

ehk 12,5% (joonis 9).

60,653,0 49,7 48,9 48,3 51,7 51,9

44,7 43,2 43,3 43,1 44,5 44,0 40,8

3,7

4,65,9 5,1 6,8

8,1 10,3

12,7 15,5 17,4 15,7 10,4 10,311,6

6,0

7,26,1 6,1 6,4

5,65,2

5,8 6,0 5,4 6,26,4 6,7

6,3

2,2

2,53,4 4,1 4,2

3,83,5

3,5 4,0 4,0 4,35,2 5,4

5,9

6,7

7,97,8 6,7 6,3

5,8 5,2

4,8 4,2 4,1 3,83,8 3,8

3,5

3,55,3

5,24,8 3,8

2,9 2,6

4,6 3,3 2,6 2,62,8 2,7

3,1

1,21,4

1,72,1 2,4

2,0 1,72,1 2,0 2,4 2,4

2,4 2,82,5

3,03,5

4,55,1 4,3 3,9 3,2

3,3 2,9 2,3 2,22,3 2,3

2,0

13,3 14,4 15,7 17,1 17,5 16,3 16,3 18,6 18,8 18,5 19,7 22,2 22,1 24,2

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 8. Välisturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes riigiti (%).

muudriigid

Norra

Leedu

Suur-brit.

Rootsi

Läti

Saksa-maa

Vene-maa

Soome


Välisturistide ööbimiste regionaalne jaotus muutus 2017. aastal vähe (joonis 10). Tallinnas veedeti

välisturistide ööbimistest 64,9%, Pärnus 12,2%, Tartus 5,7%, Ida-Virumaal 4% ja Saare maakonnas 3,2%.

Tallinna ja Pärnu osatähtsus vähenes veidi, samas Tartu ja Ida-Virumaa osatähtsus kasvas veidi, Saare

mk osatähtsus jäi 2016.a. tasemele (joonised 10 ja 11).

Tallinna osatähtsus vähenes seetõttu, et seal kasvas välisturistide ööbimiste arv veidi vähem (2,2%) kui

Eestis tervikuna (kus kasv oli 3,4%). Absoluutarvudes kõige rohkem vähenes Tallinnas Soome turistide

ööbimiste arv, aga tunduvalt vähenesid ka Norra, Rootsi ja Saksa turistide ööbimised. Samas kasvas

ööbimiste arv Venemaalt, Suurbritanniast ja mitmetest kaugematest riikidest.

Pärnus vähenes välisturistide ööbimiste arv 0,5%. Absoluutarvudes kõige rohkem vähenes Pärnus Soome

turistide ööbimiste arv, aga vähenesid ka Rootsi turistide ööbimised. Absoluutarvudes kõige rohkem kasvas

Pärnus ööbimiste arv Lätist ning lisandus ka ööbimisi Venemaalt, Saksamaalt ja Norrast, kuid nende maht

polnud piisavalt suur, et katta Soome turu langust.

Tartus lisandus välisturistide ööbimisi koguni 27%. Absoluutarvudes kõige rohkem kasvas Tartus

ööbimiste arv Soomest, seejärel Lätist ning Venemaalt; lisandus ka ööbimisi Suurbritanniast, Rootsist ja

teistest riikidest.

Ida-Virumaal kasvas välisturistide ööbimiste arv peamiselt tänu Vene turistide ööbimiste tunduvale

lisandumisele.

1442

16381729 1723

18291732

2094

25082590 2592 2635

2495

2730 2774

555 593 557 545 549

525 587735 757 792 782 812 844 881

750 750 734648

555

484 523 506 476 525 503 462 441 496

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

2600

2800

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Puhkusereis

Tööreis

Muu reis

Joonis 9. Välisturistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes reisi eesmärgi järgi (tuh.). Allikas: Statistikaamettuh.

+1,6%


+4,4%

+13%


Jätkuvalt jaotusid kõige hajusamalt üle riigi Läti turistide ööbimised: Eestis veedetud ööbimistest

veetsid nad väljaspool Tallinna 63% (2016.aastal 59%). Venemaa turistide ööbimistest oli väljaspool

Tallinna 44%, Rootsi turistide ööbimistest 42% ja Soome turistide puhul – 41%. Suhteliselt palju ööbivad

väljaspool Tallinna asuvates piirkondades ka Leedu ja Saksamaa turistid, muude välisriikide turistid aga

veetsid üle 80% ööbimistest Tallinna majutusettevõtetes (joonis 12).

55,6 59,3 60,4 61,0 61,8 62,6 64,2 66,8 65,2 64,2 64,8 65,5 65,6 64,9

20,517,9 17,0 16,6 14,6 15,6 14,7 12,5 12,2 12,2 12,3 12,7 12,6 12,2

3,5 3,8 3,7 3,3 4,3 4,1 3,6 3,6 4,2 4,6 4,4 4,6 4,6 5,72,5 2,2 2,4 2,2 2,5 2,7 3,2 3,6 4,1 4,5 4,0 3,6 3,6 4,05,6 5,7 5,3 6,2 6,2 4,9 4,7 4,2 3,7 3,6 3,2 3,4 3,1 3,24,2 3,8 3,3 3,1 2,5 2,1 1,6 1,9 2,7 2,7 2,8 2,3 2,9 2,63,7 3,0 3,1 3,1 3,1 3,1 3,2 2,7 2,6 2,5 2,4 2,2 2,0 1,84,5 4,3 4,9 4,7 4,9 4,9 4,8 4,7 5,1 5,8 5,9 5,7 5,6 5,6

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 10. Välisturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes regiooniti (%). Allikas: Statistikaamet.

muudmk

Läänemk

Harjumk

Saaremk

Ida-Viru

Tartu

Pärnu

Tallinn


Välisturistide ööbimised kasvasid 2017.a. kõigil kuudel, v.a. juulis, kui need vähenesid 0,04% ja oktoobris,

kui need vähenesid 1% (joonis 13). Välisturistide ööbimiste hooajaline jaotus ei ole pikema perioodi

vältel muutunud. Kolme suvekuu osatähtsus kogu aasta ööbimistest on viimasel kuuel aastal

püsinud 37-38% vahel. 2017.a. oli see 37,3%, 2016. aastal 38%, 2014. ja 2015. aastal 37,5%. Laiema

suvehooaja (mai-sept.) osatähtsus on viimasel kuuel aastal olnud 55%.

48

17

65

37

56 58 59 62

7282 84 86 86 87

94

12

11

12

19

3

22 21

5

3

7 3 2 1 1

7

10

6

14 5

5 5

10

6

4 6 5 5

3

6

10

4

322

2 1

32

2 2 1 1 1

5

8

3

9

2 5 37

5

0 2 2 1

5

8

3

4

3 2 3 4 21

18

36

713

9 8 7 9 95 3 4 4 4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Joonis 12. Veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes regiooniti, 2017 (%).

muud

Harjumk

Saaremk

Ida-Viru

Tartu

Pärnu

Tal-linn


24

1

19

8 23

0 27

4

38

0 42

6

57

2

47

0

31

8

29

8

26

6

24

8

20

2

18

8 21

6 26

6

34

8 39

5

56

3

45

6

30

9

31

4

25

1

26

2

20

5

18

7 23

9 28

0

36

8 42

3

60

1

50

0

33

0

33

3

25

9 28

9

21

5

21

9 24

1

30

6

37

4

44

6

601

50

0

35

1

32

9

27

1 29

6

020406080

100120140160180200220240260280300320340360380400420440460480500520540560580600620

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Joonis 13. Välisturistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes (tuh.).

2014 2015 2016 2017

tuh.


Turism Soomest

2017.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 916 241 Soome turisti, kes veetsid seal 1,7 miljonit ööd. Soome

turistide ja nende veedetud ööde arv vähenes 2016. aasta rekordtasemega võrreldes 4%. Kui 2017. aasta

alguses nende ööbimiste arv kasvas, siis alates maikuust vähenes nende ööbimiste arv kõigil kuudel.

Langus oli eelkõige Tallinnas ja Pärnus, samas lisandus tunduvalt Soome turistide ööbimisi Tartus. Langus

oli seotud Tallinna majutuskohtade hinnataseme tõusu ja kõrge täitumusega. Samuti tuleb meeles pidada,

et 2016.a. kasvas nende ööbimiste arv Eestis märkimisväärselt, jõudes uue rekordini. 2016.a. olid Soome

majanduse väljavaated mõnevõrra tagasihoidlikumad ja seetõttu kasvas Soome elanike reisimine

lähiriikidesse (võrreldes kaugemate Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega). 2017.a. aga oli trend vastupidine ja

uuesti reisiti rohkem kaugematesse Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidesse.

Arvuliselt kõige rohkem vähenes nende ööbimiste arv Tallinnas (joonis 14). Samas 2016. aastal ka kasvas

nende arv ülekaalukalt kõige rohkem just Tallinnas ning 2017.a. langus oli mõnevõrra väiksem kui 2016.a.

kasv (s.t. 2017.a. ööbimiste arv jäi siiski 2015.a. tasemega võrreldes veidi kõrgemaks). Tõenäoliselt oli

üheks nõudluse languse põhjuseks majutushindade kasv Tallinnas. Veebruarist novembrini oli

Statistikaameti arvutatav ööpäeva keskmine maksumus Tallinna majutusettevõtetes kümnendiku

võrra kõrgem kui 2016.a. samadel kuudel, kusjuures juulis ja septembris oli see isegi vastavalt 17% ja

18% 2016. aasta sama kuu tasemest kõrgem. Vaid 2017.a. detsembris oli see 2016.a. detsembri tasemel.

Samuti avaldas ilmselt mõju Läti konkurents: alates aprillist kasvasid tunduvalt Soome turistide ööbimised

Lätis. Kuigi ööbimiste arv on seal tunduvalt (koguni 8 korda) väiksem kui Eestis, oli nende lisandumine

siiski märkimisväärne (2017.a. veetsid Soome turistid Läti majutusettevõtetes 209 400 ööd, mis oli 15%

ehk 27 000 võrra rohkem kui 2016.a.).

Pärnus vähenes Soome turistide ööbimiste arv 2017. aastal 4%, kuid nagu Tallinnaski, eelnes ka Pärnus

sellele 2016. aastal tugev kasv ja 2017.a. langus oli 2016. aasta kasvust väiksem. Sama võib öelda ka

Harjumaa kohta: sealgi kasvas nende ööbimiste arv tunduvalt, kuid 2017.aastal vähenes 2016.a.

tasemega võrreldes mõnevõrra (4%). Seevastu Läänemaal jätkus pikaajaline langustrend (juba

seitsmendat aastat järjest). 2017.a. vähenesid Soome turistide ööbimised ka Valga- ja Lääne-Virumaal.

Samas on positiivne, et uute või uuendatud vaatamisväärsuste ning uute hotellide lisandumine Tartus

kasvatas soomlaste ööbimisi seal koguni 26%. Tartus jõudis nende ööbimiste arv juba teist aastat järjest

uue rekordini.

Tallinn763 746

719685

726762

936 957 947975 990 987

1055997

Pärnu mk482

441415 391

342 345381 367 359 366 368 367 389 373Pärnu

477 437412

387338 342

376 362 356 359 359 359 378 364

Tartu43 48 45 39 48 46 48 53 57 60 63 61 63 80

050

100150200250300350400450500550600650700750800850900950

100010501100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 14. Soome turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

Tallinn

Pärnu mk

Pärnu

Tartu

tuh.



Soome turistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet, www.stat.ee .

Ööbimised (veedetud ööd) Muutus võrreldes eelneva aastaga

2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 1 691 035 1 689 115 1 676 762 1 766 623 1 695 227 -12 353 89 861 -71 396 5% -4%

Tallinn 974 636 989 636 986 830 1 054 689 996 513 -2 806 67 859 -58 176 7% -6%

Pärnu mk 365 728 367 844 366 736 389 472 373 405 -1 108 22 736 -16 067 6% -4%

..Pärnu linn 358 852 359 412 358 980 377 835 363 871 -432 18 855 -13 964 5% -4%

Tartu mk 63 933 67 128 64 942 66 929 83 664 -2 186 1 987 16 735 3% 25%

..Tartu linn 60 006 63 133 61 392 63 243 79 724 -1 741 1 851 16 481 3% 26%

Harju mk 54 606 56 853 52 336 59 845 57 575 -4 517 7 509 -2 270 14% -4%

Saare mk 74 160 58 385 61 544 56 517 56 979 3 159 -5 027 462 -8% 1%

Lääne mk 74 838 69 392 63 153 60 346 53 896 -6 239 -2 807 -6 450 -4% -11%

Ida-Viru mk 22 325 19 094 21 443 20 541 21 763 2 349 -902 1 222 -4% 6%

Lääne-Viru 21 889 23 745 23 140 23 493 21 094 -605 353 -2 399 2% -10%

Valga mk 15 697 13 804 12 261 13 945 11 019 -1 543 1 684 -2 926 14% -21%

Viljandi mk 5 975 6 137 6 354 4 842 5 073 217 -1 512 231 -24% 5%

Võru mk 3 840 3 866 4 655 5 074 4 286 789 419 -788 9% -16%

Hiiu mk 5 471 4 371 4 793 4 161 3 308 422 -632 -853 -13% -20%

Järva mk 2 936 3 697 3 788 2 910 2 663 91 -878 -247 -23% -8%

Põlva mk 2 653 2 012 2 130 1 828 1 964 118 -302 136 -14% 7%

Jõgeva mk 1 327 1 665 1 289 956 1 196 -376 -333 240 -26% 25%

Rapla mk 1 021 1 486 1 368 1 075 829 -118 -293 -246 -21% -23%

Turism Venemaalt

2017.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 238 636 Vene turisti, kes veetsid seal 482 948 ööd. Vene turistide

arv kasvas 2016. aastaga võrreldes 19% ja nende veedetud ööde arv 17%.

Peale ligi 2-aastast langust on nende ööbimiste arv uuesti kasvanud kõigil kuudel alates 2016.a.

septembrist. Kuna aga vahepealne langus oli nii suur, võtab taastumine kunagisele rekordtasemele veel

mitu aastat. Seetõttu oli nende ööbimiste arv 2017. aastal 29% väiksem kui 2013.a. (enne languse algust).

45

90

11

7

85

50

82

11

9

71

50

69

97

75

44

59

10

8

70

54

47

10

4

74

50

36

82

69

52

33

95

87

57

43

89

85

62

53

78

75

64

55

74 75

67

57 58

69

65

52

62 636

7

60

57 6

0

84

58

57

54

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

Tartu mk Harju mk Saare mk Lääne mk

Joonis 15. Soome turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

tuh.tuh.tuh.tuh.


http://www.stat.ee/


Vene turistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet, www.stat.ee


2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 475 905 593 783 679 343 613 868 393 805 413 292 482 948 -220 063 19 487 69 656 5% 17%

Tallinn 301 029 369 803 417 454 362 966 224 583 241 614 270 109 -138 383 17 031 28 495 8% 12%

Ida-Viru 78 399 99 247 108 854 98 073 76 555 84 046 108 441 -21 518 7 491 24 395 10% 29%

Tartu mk 15 461 23 094 30 576 29 595 20 620 19 212 26 597 -8 975 -1 408 7 385 -7% 38%

..Tartu linn 14 265 21 216 25 449 25 025 18 843 17 420 23 710 -6 182 -1 423 6 290 -8% 36%

Pärnu mk 21 157 25 422 30 076 29 146 18 063 14 880 16 553 -11 083 -3 183 1 673 -18% 11%

..Pärnu linn 20 708 24 285 29 022 27 565 16 733 14 089 15 451 -10 832 -2 644 1 362 -16% 10%

Harju mk 9 848 17 220 18 869 21 558 10 189 12 213 14 283 -11 369 2 024 2 070 20% 17%

Valga mk 15 934 15 706 20 234 20 325 12 408 9 466 13 078 -7 917 -2 942 3 612 -24% 38%

Lääne-Viru 5 878 9 255 16 867 18 501 10 188 12 497 10 852 -8 313 2 309 -1 645 23% -13%

Saare mk 8 074 9 823 10 037 10 717 6 679 6 307 7 569 -4 038 -372 1 262 -6% 20%

Põlva mk 11 712 13 489 14 223 9 804 5 776 4 699 5 210 -4 028 -1 077 511 -19% 11%

Lääne mk 3 968 5 244 4 665 5 747 3 681 3 218 3 734 -2 066 -463 516 -13% 16%

Võru mk 3 010 3 471 5 113 4 649 2 612 2 600 3 258 -2 037 -12 658 0% 25%

Jõgeva mk 536 572 496 1 049 750 840 1 054 -299 90 214 12% 25%

Järva mk 71 135 198 220 243 367 780 23 124 413 51% 113%

Viljandi mk 324 240 634 635 704 585 660 69 -119 75 -17% 13%

Hiiu mk 309 826 800 570 453 361 535 -117 -92 174 -20% 48%

Rapla mk 195 236 247 313 301 387 235 -12 86 -152 29% -39%

Vene turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis maakondades. Arvuliselt kõige rohkem kasvas nende

ööbimiste arv nende kahes populaarseimas sihtkohas Tallinnas ja Ida-Virumaal. Võib öelda, et Ida-

Virumaa majutusettevõtted on Vene kriisiga keskmisest paremini toime tulnud. Kui Eestis keskmiselt oli

Vene turistide ööbimiste arv seni rekordilisest 2013.a. tasemest veel 29% väiksem ja Tallinnas isegi 35%

väiksem, siis Ida-Virumaal oli nende ööbimisi 2017.a. vaid 0,4% vähem kui 2013.a. (joonis 16). Ida-

Virumaal majutatud Vene turistide arv aga oli 2017. aastal koguni 31% kõrgem kui seni rekordilisel

21

7,2

51

,6

8,3 11

,8

5,5 1

2,8

4,4

30

1,0

78

,4

14

,3

20

,7

9,8 15

,9

5,9

36

9,8

99

,2

21

,2

24

,3

17

,2

15

,7

9,3

41

7,5

10

8,9

25

,4

29

,0

18

,9

20

,2

16

,9

36

3,0

98

,1

25

,0

27

,6

21

,6

20

,3

18

,5

22

4,6

76

,6

18

,8

16

,7

10

,2

12

,4

10

,2

24

1,6

84

,0

17

,4

14

,1

12

,2

9,5 12

,5

27

0,1

10

8,4

23

,7

15

,5

14

,3

13

,1

10

,9

020406080

100120140160180200220240260280300320340360380400420

Tallinn Ida-Viru Tartu Pärnu Harju mk Valga mk Lääne-Viru

Joonis 16. Vene turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tuh.


http://www.stat.ee/


2013. aastal. See tähendab, et Ida-Virumaa majutusettevõtted suutsid nõudlust kasvatada tänu lühemalt

viibivate Vene turistide lisandumisele.

Absoluutarvudes suuremat kasvu näitasid ka nende ööbimised Tartu maakonnas (eelkõige Tartus) ning

Valgamaal ja Harjumaal. Tartus avaldasid ilmselt mõju uued hotellid ja vaatamisväärsused (nagu teistegi

lähiturgude puhul).

2017.a. kasvas Vene turistide ööbimiste arv peaaegu kõigis Euroopa riikides. Meie lähiriikides kasvas

nende ööbimiste arv enam-vähem sama palju kui Eestis (Lätis 14% ja Soomes 16%). Leedus oli kasv veidi

väiksem (+6%).

Vene turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuhandetes) Muutus

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2014/13 2015/14 2016/15 2017/16

Soomes 677 856 1030 980 1056 1287 1507 1620 1340 783 698 809 -17% -42% -11% 16%

Eestis 177 150 198 221 330 476 594 679 614 394 413 483 -10% -36% 5% 17%

Lätis 151 188 195 197 320 434 588 702 628 419 441 501 -11% -33% 5% 14%

Leedus 166 209 225 195 282 413 569 644 583 364 368 389 -10% -38% 1% 6%

Turism Lätist

2016.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 161 250 Läti turisti (kasv 14%); nende veedetud öid oli 243 509

(kasv 11%). Läti turistide ööbimised Eestis on kasvanud 8 aastat järjest (alates 2010. aastast), kusjuures

alates 2011. aastast on nende arv igal aastal jõudnud uue rekordini. Viimasel kolmel aastal on kasv olnud

üle 10% aastas. Läti elanikele on Eesti sihtkoht, kus on palju tugevaid, eriti lastega peredele atraktiivseid

tooteid mugavas sõidukauguses. Järjest enam tuntakse huvi Eesti spaade ja pereatraktsioonide vastu.

Turism Lätist kasvas tunduvalt just mitmetes väljaspool Tallinna asuvates sihtkohtades. Arvuliselt kõige

rohkem kasvas Läti turistide ööbimiste arv Tartu maakonnas – eelkõige Tartus. Nagu Eesti ja teiste

lähiriikide turistidegi puhul, mõjutas ka Läti turistide nõudluse kasvu Tartus uute vaatamisväärsuste ja

hotellide lisandumine. Tartus kasvas nende ööbimiste arv 2016. aastaga võrreldes 60%, võrreldes üle-

eelmise aastaga aga nende ööbimised seal koguni kahekordistusid.

Läti turistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet, www.stat.ee


2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 130 154 152 491 158 031 170 279 195 649 218 764 243 509 25 370 23 115 24 745 12% 11%

Tallinn 65 947 69 969 70 138 69 579 83 056 89 152 90 519 13 477 6 096 1 367 7% 2%

Pärnu mk 15 629 17 652 18 257 27 143 32 884 43 463 49 342 5 741 10 579 5 879 32% 14%

..Pärnu linn 14 326 16 145 16 974 24 551 29 332 41 529 46 900 4 781 12 197 5 371 42% 13%

Tartu mk 10 624 18 573 22 972 22 010 21 097 24 829 38 500 -913 3 732 13 671 18% 55%

..Tartu linn 9 038 15 200 17 356 16 941 17 101 20 914 33 418 160 3 813 12 504 22% 60%

Saare mk 19 130 20 806 20 257 19 691 20 974 19 664 22 323 1 283 -1 310 2 659 -6% 14%

Harju mk 3 831 5 932 5 596 6 630 6 955 12 431 10 718 325 5 476 -1 713 79% -14%

Ida-Viru mk 4 717 5 545 6 030 6 839 6 640 7 345 7 276 -199 705 -69 11% -1%

Valga mk 2 420 2 831 2 875 4 376 5 831 5 358 4 851 1 455 -473 -507 -8% -9%

Võru mk 1 640 2 214 2 450 3 218 3 039 2 287 3 635 -179 -752 1 348 -25% 59%

Lääne-Viru 1 749 3 501 3 606 3 441 3 097 3 350 3 572 -344 253 222 8% 7%

Põlva mk 781 1 189 1 391 1 437 1 692 2 798 3 162 255 1 106 364 65% 13%

Lääne mk 825 1 007 1 477 2 003 3 584 2 068 2 774 1 581 -1 516 706 -42% 34%

Järva mk 735 481 115 212 1 313 1 140 2 296 1 101 -173 1 156 -13% 101%

Jõgeva mk 371 546 572 769 1 423 1 400 1 761 654 -23 361 -2% 26%

Hiiu mk 915 730 746 1 074 904 785 1 257 -170 -119 472 -13% 60%

Viljandi mk 589 1 169 1 333 1 685 2 209 1 623 1 215 524 -586 -408 -27% -25%

Rapla mk 251 346 216 172 951 1 071 308 779 120 -763 13% -71%

Lisaks Tartule näitasid Läti turistide ööbimised arvuliselt suuremat kasvu ka Pärnus ja Saare maakonnas.

Pärnus lisandus nende ööbimisi 13% (sellele eelnes märkimisväärne – 42% – kasv 2016. aastal). Siin

http://www.stat.ee/


tuleb mainida, et nende ööbimised Pärnus on näidanud tugevat kasvu juba vähemalt 13 aastat järjest (isegi

majanduskriisi ajal). 2017. aastal oli Läti turistide ööbimisi Pärnus peaaegu 3 korda rohkem kui 2013. aastal.

Positiivne on ka, et viimastel aastatel on märkimisväärselt lisandunud nende ööbimisi Pärnus just väljaspool

suvehooaega. 2017.a. lisandus kuude võrdluses nende ööbimisi kõige rohkem aprillis, mais ja detsembris.

2015. ja 2017. aastal oli neile Pärnus ööbimiseks aasta populaarseim kuu detsember, 2016. aastal märts.

Saare maakonnas lisandus Läti turistide ööbimisi 14% (tõsi, sellele eelnes mõningane langus 2016.

aastal). Kasv oli suurem madalhooajal, samas juunist augustini vaid 5,6%.

Muud välisriigid

2017. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 125 660 Saksamaa turisti (282 võrra ehk 0,2% vähem kui

2016.a.); nende veedetud ööde arv oli 263 413 (langus 2%). Siin tuleb meenutada, et 2016.a. jõudsid

mõlemad näitajad uue rekordini (millele ilmselt avaldas mõju lennusageduste lisandumine Saksamaalt

Eestisse). Seega olid arengud Saksa turul mõnevõrra sarnased Soome turuga: peale 2016.a. rekordit

järgnes 2017.a. väike langus (eelkõige Tallinnas), mis oli seotud Tallinna majutuskohtade hinnataseme

tõusu ja kõrge täitumusega. Lisaks Tallinnale vähenes nende ööbimiste arv tunduvalt ka Jõgeva

maakonnas (eelnevatel aastatel on seal ööbinud pikalt viibinud tööreisijad).

Samas kasvas tunduvalt (koguni 31%) Saksa turistide ööbimiste arv Pärnu maakonnas. Kolmandat aastat

järjest jõudis uue rekordini Saksa turistide ööbimiste arv Tartu maakonnas – nende tähtsuselt teises

sihtkohas Eestis. Saare maakonnas kasvas nende ööbimiste arv seetõttu, et juulis viibisid seal pikalt (üle

nädala) Saaremaa ooperipäevade esinejad.

56

,1

15

,0

14

,0

8,6

6,9

15

,6

65

,9

15

,6

14

,3

10

,6

9,0

19

,1

70

,0

17

,7

16

,1 18

,6

15

,2 20

,8

70

,1

18

,3

17

,0

23

,0

17

,4 20

,3

69

,6

27

,1

24

,6

22

,0

16

,9 19

,7

83

,1

32

,9

29

,3

21

,1

17

,1 21

,0

89

,2

43

,5

41

,5

24

,8

20

,9

19

,7

90

,5

49

,3

46

,9

38

,5

33

,4

22

,3

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

90

95

Tallinn Pärnu mk ..Pärnu linn Tartu mk ..Tartu linn Saare mk

Joonis 17. Läti turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tuh.



Saksa turistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet, www.stat.ee


2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 218 698 227 959 210 955 242 102 241 400 269 673 263 413 -702 28 273 -6 260 12% -2%

Tallinn 160 272 165 272 153 581 181 395 177 792 195 119 190 953 -3 603 17 327 -4 166 10% -2%

Tartu mk 12 572 14 631 15 240 14 891 16 072 16 174 17 529 1 181 102 1 355 1% 8%

..Tartu linn 12 260 14 228 14 636 14 338 15 548 15 475 16 449 1 210 -73 974 0% 6%

Saare mk 10 563 9 454 8 200 9 336 9 162 11 787 12 624 -174 2 625 837 29% 7%

Pärnu mk 7 328 7 492 6 537 7 888 7 928 8 653 11 300 40 725 2 647 9% 31%

..Pärnu linn 6 385 6 414 5 286 6 483 6 907 7 190 8 251 424 283 1 061 4% 15%

Lääne-Viru 7 237 8 062 7 750 8 430 7 934 9 778 9 013 -496 1 844 -765 23% -8%

Harju mk 1 865 3 227 2 103 2 539 2 922 5 966 5 705 383 3 044 -261 104% -4%

Ida-Viru mk 10 462 9 978 7 328 6 066 5 984 7 121 5 389 -82 1 137 -1 732 19% -24%

Lääne mk 2 688 3 204 3 370 2 996 2 746 2 814 3 202 -250 68 388 2% 14%

Viljandi mk 919 1 389 1 719 1 707 2 205 1 451 1 858 498 -754 407 -34% 28%

Valga mk 2 377 2 380 1 796 1 625 1 723 1 314 1 706 98 -409 392 -24% 30%

Jõgeva mk 327 239 354 2 427 4 004 6 103 1 059 1 577 2 099 -5 044 52% -83%

Võru mk 469 599 889 803 609 899 807 -194 290 -92 48% -10%

Hiiu mk 874 1 321 921 882 1 110 655 775 228 -455 120 -41% 18%

Põlva mk 483 293 780 722 828 933 656 106 105 -277 13% -30%

Järva mk 195 224 189 171 179 665 511 8 486 -154 272% -23%

Rapla mk 67 194 198 224 202 241 326 -22 39 85 19% 35%

Turism Rootsist 2017. aastal veidi vähenes – peale 5% kasvu 2016. aastal. 2017.a. ööbis Eesti

majutusettevõtetes 73 296 Rootsi turisti, kes veetsid seal 145 394 ööd. Majutatute arv vähenes 2016.

aastaga võrreldes 1,5%, veedetud ööde arv aga 4%. Absoluutarvudes kõige rohkem vähenes nende

ööbimiste arv Tallinnas. Tallinnas oli langus 2017. aastal 6%, sellele eelnes aga 10% kasv 2016. aastal.

2017.a. vähenesid nende ööbimised ka Pärnus (teist aastat järjest), samas aga kasvasid tunduvalt (23%)

Tartus ning suhteliselt palju (+14%) ka Saare maakonnas.

11

1

15

5

13

2

12

1 13

1

10

3 11

8

16

0

16

5

15

4

18

1

17

8 19

5

19

1

11,715,7 14,1 13,9 14,7 11,7 12,8 12,6 14,6 15,2 14,9 16,1

Tartu mk16,2 17,5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 18. Saksa turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

Tallinn Saare mk Tartu mk Pärnu mk

tuh.


http://www.stat.ee/


Eesti (eriti Tallinna) tulemustele võis mõju avaldada Läti konkurents: kuna alates 2016.a. lõpust lisandus

Riia-Stockholmi liinile üks laev, kasvas 2017.a. Lätis Rootsi turistide ööbimiste arv tunduvalt (koguni 32%).

Nii suurest kasvust tulenevalt oli 2017. aastal esmakordselt Rootsi turistide ööbimisi Läti majutusettevõtetes

veidi rohkem kui Eesti majutusettevõtetes (Lätis veetsid nad 151 896 ööd, Eestis 145 394 ööd). Riia ja

Stockholmi vahel sõitnud laevareisijate arv kasvas 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 46%.

Rootsi turistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet, www.stat.ee


2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 179 523 161 460 159 813 149 721 144 504 152 080 145 394 -5 217 7 576 -6 686 5% -4%

Tallinn 110 300 95 117 87 043 83 005 80 889 88 615 83 711 -2 116 7 726 -4 904 10% -6%

Pärnu mk 31 998 34 656 41 321 36 796 37 217 35 804 33 034 421 -1 413 -2 770 -4% -8%

..Pärnu linn 31 143 33 361 39 935 35 407 35 700 34 351 31 495 293 -1 349 -2 856 -4% -8%

Saare mk 9 346 6 804 6 922 6 931 6 354 6 491 7 431 -577 137 940 2% 14%

Tartu mk 7 339 6 857 5 921 6 531 6 365 5 711 6 935 -166 -654 1 224 -10% 21%

..Tartu linn 7 046 6 215 5 683 6 176 6 133 5 403 6 631 -43 -730 1 228 -12% 23%

Lääne mk 5 153 4 794 5 394 3 993 3 437 3 807 2 956 -556 370 -851 11% -22%

Valga mk 5 220 4 600 4 031 3 138 2 688 2 661 2 727 -450 -27 66 -1% 2%

Harju mk 2 623 2 457 2 171 3 004 1 971 2 118 2 369 -1 033 147 251 7% 12%

Ida-Viru mk 4 270 3 196 3 291 3 291 3 047 3 403 2 253 -244 356 -1 150 12% -34%

Lääne-Viru 1 211 1 072 1 660 1 244 897 759 1 043 -347 -138 284 -15% 37%

Viljandi mk 1 022 717 901 620 513 1 046 971 -107 533 -75 104% -7%

Võru mk 144 127 206 104 357 943 695 253 586 -248 164% -26%

Hiiu mk 387 614 573 500 340 332 440 -160 -8 108 -2% 33%

Põlva mk 36 125 116 149 83 96 404 -66 13 308 16% 321%

Jõgeva mk 126 78 139 287 205 153 234 -82 -52 81 -25% 53%

Järva mk 205 126 58 88 103 102 132 15 -1 30 -1% 29%

Rapla mk 143 120 66 40 38 39 59 -2 1 20 3% 51%

6,5 7,6 6,4 5,8 6,8 5,7 6,0 7,0 6,2 5,7 6,2 6,1 5,4 6,6

Tallinn95,1

131,6 136,1

111,7 109,7

95,7 98,5

110,3

95,1

87,083,0 80,9

88,683,7

47,3 49,4 48,1

40,635,9

32,4 34,031,1 33,4

39,935,4 35,7 34,4

Pärnu31,5

8,0 1

1,6

10

,6

13

,0

13

,6

9,0 10

,4

9,3

6,8 6,9

6,9

6,4 6,5 Sa

are

mk

7,4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 19. Rootsi turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.)

Tartu Tallinn Pärnu Saare mk

tuh.


http://www.stat.ee/


Üks suuremat kasvu näidanud turismiturge oli 2017. aastal Suurbritannia. Sealt saabunud turiste oli 2017.

aastal 58 402 ehk 20% rohkem kui 2016. aastal. Nende ööbimised kasvasid 19%, jõudes 128 076-ni.

Sellele aitas kaasa uue lennuühenduse lisandumine Londoniga alates märtsist. Kasvu jätkumist

Suurbritanniast on oodata ka 2018.a., kuna uusi lennuühendusi lisandub veelgi. Peamiselt lisandus 2017.a.

nende ööbimisi Tallinnas, väiksemal arvul ka nende tähtsuselt teises sihtkohas Tartus. Kuigi Tartu

osatähtsus on jätkuvalt üsna väike (6% nende ööbimistest Eestis), väärib märkimist, et nende ööbimiste

arv seal on alates 2011. aastast igal aastal jõudnud uue rekordini.

SISETURISM

2017.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,39 miljonit siseturisti, kes veetsid seal 2,36 miljonit ööd.

Siseturistide arv kasvas 2016. aastaga võrreldes 9,5%, nende veedetud ööde arv aga 6,6% (s.t. sisereisil

viibiti eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra lühemalt).

Absoluutarvudes lisandus kõige rohkem siseturistide ööbimisi puhkusereisidel. Puhkusereisidel

veedeti 55%, tööreisidel 27% ja muudel reisidel 19% kõigist siseturistide ööbimistest.

Siseturistide ööbimisi puhkusereisidel oli 1,29 miljonit. Võrreldes 2016. aastaga kasvas nende arv 116 492

võrra ehk 10%. Ööbimised puhkusereisidel jõudsid juba kuuendat aastat järjest uue rekordini.

Puhkusereiside kiire kasv tuleneb Eesti elanike sissetulekute kasvust ja siseturistidele atraktiivsete

ajaveetmis- ja puhkamisvõimaluste pidevast lisandumisest.

Siseturistide ööbimisi tööreisidel oli 634 290. Võrreldes 2016.a. kasvas nende arv 33 113 võrra ehk 5,5%.

Ööbimised tööreisidel jõudsid uue rekordini teist aastat järjest.

Siseturistide ööbimisi muudel reisidel oli 438 361 (võrreldes 2016.aastaga 4273 võrra ehk 1% vähem).

Siseturistide ööbimiste arv kasvas 2017.a. kõigil kuudel, välja arvatud juulis, kui nende ööbimised

vähenesid 1% (joonis 21). Ka ülejäänud suvekuudel oli kasv tagasihoidlik: juunis 1,6% ja augustis vaid

0,6%. Arvuliselt kõige rohkem lisandus 2017. aastal siseturistide ööbimisi aprillis ja mais ning seejärel

jaanuaris ja veebruaris.

Seega, kui 2016.a. kasvasid siseturistide ööbimised kõige rohkem just suvekuudel, siis 2017.a. oli trend

vastupidine. Kui perioodil 2013-2016 kolme suvekuu osatähtsus siseturistide kogu aasta ööbimistest järk-

järgult veidi kasvas (37,6 protsendilt 2012. aastal 39,2 protsendini 2016. aastal), siis 2017.a. vähenes see

rekordiliselt madala tasemeni: juunist augustini tehti 36,9% siseturistide kogu aasta ööbimistest.

Laiema suvehooaja (mai-sept.) osatähtsus oli 2017. aastal 51% kogu aasta ööbimistest (sama palju oli see

ka 2012. aastal; vahepealsetel aastatel aga 52-53%).

436486

624

728 734

583

659733

776

866

974

1050

1170 1286

343 357

504

600534

419468

536 563 580536 539

601634

232286

395431 402 380 370 381 383 379 381

423 443 438

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 20. Siseturistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes reisi eesmärgi järgi (tuh.). Allikas: Statistikaamet

Puhkusereis

Tööreis

Muu reis

tuh.

+10%

+5,5%

-1%



Nagu näitab järgnev tabel, lisandus arvuliselt kõige rohkem 2017.a. siseturistide ööbimisi Tartus ning

seejärel Tallinnas ja Saare maakonnas. Absoluutarvudes kasvas siseturistide ööbimiste arv tunduvalt ka

Pärnus, Harjumaal, Võrumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal. Neis kõigis jõudis siseturistide ööbimiste arv

ka uue rekordini. Vaid viies maakonnas siseturistide ööbimiste arv vähenes.

Siseturistide veedetud ööd majutusettevõtetes, allikas: Statistikaamet (*väljaspool Tartu ja Pärnu linna)


2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

Kokku 1 824 707 1 890 165 2 011 663 2 213 547 2 358 880 121 498 201 884 145 333 10% 6,6%

Tallinn 293 965 317 208 320 567 361 827 406 256 3 359 41 260 44 429 13% 12%

Pärnu mk 237 427 263 858 277 461 326 828 333 032 13 603 49 367 6 204 18% 2%

..Pärnu linn 189 507 207 360 225 382 257 569 267 387 18 022 32 187 9 818 14% 4%

Tartu mk 202 418 201 119 197 317 222 366 282 340 -3 802 25 049 59 974 13% 27%

..Tartu linn 156 282 158 383 154 856 176 887 239 181 -3 527 22 031 62 294 14% 35%

Ida-Viru 183 275 184 879 210 231 222 045 225 599 25 352 11 814 3 554 6% 2%

Harju mk 143 578 152 639 162 344 183 821 193 061 9 705 21 477 9 240 13% 5%

Saare mk 142 591 146 980 155 238 148 504 179 405 8 258 -6 734 30 901 -4% 21%

Lääne-Viru 136 017 120 730 133 146 164 484 161 543 12 416 31 338 -2 941 24% -2%

Lääne mk 90 277 89 617 101 074 116 997 114 991 11 457 15 923 -2 006 16% -2%

Valga mk 100 214 101 934 118 471 110 789 104 607 16 537 -7 682 -6 182 -6% -6%

Võru mk 73 325 84 647 86 928 85 038 90 338 2 281 -1 890 5 300 -2% 6%

Põlva mk 81 757 81 195 88 375 95 738 85 482 7 180 7 363 -10 256 8% -11%

Viljandi mk 56 635 48 791 56 947 65 705 65 246 8 156 8 758 -459 15% -1%

Rapla mk 18 785 23 905 27 871 39 299 40 100 3 966 11 428 801 41% 2%

Hiiu mk 20 716 24 304 24 537 27 006 29 606 233 2 469 2 600 10% 10%

Jõgeva mk 24 250 26 886 28 763 24 387 24 506 1 877 -4 376 119 -15% 0%

Järva mk 19 477 21 473 22 393 18 713 22 768 920 -3 680 4 055 -16% 22%

Ööbimiste arvu järgi olid siseturistide peamised sihtkohad suuruse järjekorras: Tallinn (17% ööbimistest),

Pärnu mk koos Pärnuga (14%), Tartu mk koos Tartuga (12%), Ida-Viru mk (10%), Harjumaa (8%), Saare

mk (8%) ja Lääne-Viru mk (7%). Sihtkohtade pingerida on pikema perioodi vältel olnud suhteliselt püsiv.

107 12

3

13

2

118 13

3

197

284

249

129 14

7

129

141

121

132

138

124

13

8

204

311

267

13

2 15

7

137

15

0

127

13

9 15

4

144

14

8

23

0

338

300

15

1 171

14

6 166

144 15

6 168

16

6

167

234

334

30

2

166 17

9

161 18

1

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

320

340

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Joonis 21. Siseturistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes (tuh.).

2014 2015 2016 2017

tuh.


TURISMITULU

Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2017.a. 1,44 miljardit

eurot (kasv 2016. aastaga võrreldes 4% ehk 57 miljoni võrra). Reisijateveo eksport (välisriikide elanike maksed

Eesti transpordifirmadele) oli 2017.a. 447 miljonit eurot (kasv 2016. aastaga võrreldes 23% ehk 83 miljoni

võrra). Kahe eelmise näitaja summa ehk Eesti kogutulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli 1,89

miljardit eurot (kasv 8%). Turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis oli 2017. aastal

10,5% (2016.a. oli see 10,4%). Turismiteenuste osatähtsus Eesti teenuste ekspordis oli 2017.a. 31,2%

(2016.a. oli see 31,7%).

miljonites eurodes 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Turismiteenuste eksport kokku 1030 1112 1034 1073 1204 1291 1524 1714 1711 1751 1890

Sh. reisiteenuste eksport (välis-residentide kulutused Eestis) 754 808 780 809 897 1005 1226 1401 1347 1387 1443

Sh. Reisijateveo eksport (välis-residentide maksed Eesti transpordifirmadele) 277 304 254 263 307 286 298 313 364 365 447

Kaupade eksport 6833 7161 5298 7452 10381 10757 10980 11031 10700 11296 12024

Teenuste eksport 3416 3883 3316 3563 4026 4669 4996 5385 5290 5522 6057

Kaupade ja teenuste eksport kokku (kogueksport) 10249 11043 8614 11014 14407 15426 15975 16416 15990 16818 18081

Turismiteenuste eksport koguekspordist 10,1% 10,1% 12,0% 9,7% 8,4% 8,4% 9,5% 10,4% 10,7% 10,4% 10,5%

Turismiteenuste eksport teenuste ekspordist 30,2% 28,6% 31,2% 30,1% 29,9% 27,6% 30,5% 31,8% 32,3% 31,7% 31,2%

NB! Reisiteenuste eksport näitab kõigi väliskülastajate kulutusi Eestis. Mobiilpositsioneerimise andmetel, mida kasutab Eesti Pank, käis 2017.a. Eestis 6,15 miljonit väliskülastajat, kellest 3,24 miljonit ööbis Eestis (tasulises või tasuta majutuses) ning 2,9 miljonit viibis Eestis ühe päeva. 2016. aastal käis Eestis 5,94 miljonit väliskülastajat, kellest 3,13 miljonit ööbis Eestis (tasulises või tasuta majutuses) ning 2,81 miljonit viibis Eestis ühe päeva. Detailsem mobiilpositsioneerimise statistika on avaldatud: http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAKSEBIL_JA_INVPOS/1410 .

82 83 120 132 157 133 145 176 194 202 201 197Tartu mk

222 282

163 170

289

Tallinn325

285

213236

267 264

294

317 321

362 406

156 168

209

Pärnu mk239 225

187201

221234 237

264277

327333

131 125

158

192 184166 170

187 180 183 185

210222

Ida-Viru226

49 5978

116103

6889

113

147 144 153162

184Harju mk

193

020406080

100120140160180200220240260280300320340360380400420

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 22. Siseturistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes (tuh.).

Tartu mk

Tallinn

Pärnu mk

Ida-Viru

Harju mk

tuh.

5 suurema osatähtsusega sihtkohta. Allikas: Statistikaamet.

http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAKSEBIL_JA_INVPOS/1410


Eesti majutusettevõtetes majutatud turistid ja nende ööbimised (elukohariigi järgi), 2013-2017. Allikas: Statistikaamet, www.stat.ee.

elukohariik Majutatud turistid Muutus võrreldes eelneva aastaga

2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

kokku 2 980 865 3 087 070 3 112 143 3 324 914 3 544 932 25 073 212 771 220 018 6,8% 6,6%

Eesti 1 040 735 1 103 755 1 182 979 1 268 388 1 388 785 79 224 85 409 120 397 7,2% 9,5%

välisturistid 1 940 130 1 983 315 1 929 164 2 056 526 2 156 147 -54 151 127 362 99 621 6,6% 4,8%

Soome 894 504 915 540 907 052 951 025 916 241 -8 488 43 973 -34 784 5% -4%

Venemaa 304 644 275 405 186 061 200 972 238 636 -89 344 14 911 37 664 8% 19%

Läti 105 480 112 703 127 864 142 043 161 250 15 161 14 179 19 207 11% 14%

Saksamaa 101 596 112 877 116 088 125 942 125 660 3 211 9 854 -282 8% -0,2%

Rootsi 74 313 71 963 71 087 74 415 73 296 -876 3 328 -1 119 5% -2%

Leedu 52 201 52 522 54 743 61 111 64 369 2 221 6 368 3 258 12% 5%

Suurbrit. 43 109 46 189 48 061 48 733 58 402 1 872 672 9 669 1% 20%

USA 27 442 32 261 44 202 37 865 38 381 11 941 -6 337 516 -14% 1%

Hispaania 22 926 25 929 27 665 32 194 36 107 1 736 4 529 3 913 16% 12%

Norra 36 918 36 272 37 064 37 725 35 784 792 661 -1 941 2% -5%

Itaalia 26 506 26 968 29 521 33 508 34 657 2 553 3 987 1 149 14% 3%

Prantsusmaa 22 780 24 058 24 718 28 605 33 767 660 3 887 5 162 16% 18%

Poola 26 001 25 652 22 728 27 237 29 527 -2 924 4 509 2 290 20% 8%

Jaapan 10 768 17 303 22 865 23 953 28 831 5 562 1 088 4 878 5% 20%

Holland 16 358 16 543 17 315 21 005 21 870 772 3 690 865 21% 4%

Hiina 7 806 11 689 12 027 14 167 19 698 338 2 140 5 531 18% 39%

Taani 11 900 11 729 14 202 15 236 15 964 2 473 1 034 728 7% 5%

elukohariik


2013 2014 2015 2016 2017 2015/14 2016/15 2017/16 2016/15 2017/16

kokku 5 734 033 5 809 464 5 781 870 6 228 128 6 509 299 -27 594 446 258 281 171 7,7% 4,5%

Eesti 1 824 707 1 890 165 2 011 663 2 213 547 2 358 880 121 498 201 884 145 333 10,0% 6,6%

välisturistid 3 909 326 3 919 299 3 770 207 4 014 581 4 150 419 -149 092 244 374 135 838 6,5% 3,4%

Soome 1 691 035 1 689 115 1 676 762 1 766 623 1 695 227 -12 353 89 861 -71 396 5% -4%

Venemaa 679 343 613 868 393 805 413 292 482 948 -220 063 19 487 69 656 5% 17%

Saksamaa 210 955 242 102 241 400 269 673 263 413 -702 28 273 -6 260 12% -2%

Läti 158 031 170 279 195 649 218 764 243 509 25 370 23 115 24 745 12% 11%

Rootsi 159 813 149 721 144 504 152 080 145 394 -5 217 7 576 -6 686 5% -4%

Suurbrit. 99 742 101 394 106 364 107 480 128 076 4 970 1 116 20 596 1% 19%

Leedu 93 784 93 359 89 860 110 728 105 530 -3 499 20 868 -5 198 23% -5%

Hispaania 54 633 60 417 79 919 74 019 97 688 19 502 -5 900 23 669 -7% 32%

USA 63 690 74 249 110 063 92 904 84 341 35 814 -17 159 -8 563 -16% -9%

Norra 91 451 86 999 86 494 90 418 81 062 -505 3 924 -9 356 5% -10%

Itaalia 62 700 63 563 68 745 76 073 75 480 5 182 7 328 -593 11% -1%

Prantsusmaa 52 368 53 531 54 744 60 225 71 001 1 213 5 481 10 776 10% 18%

Poola 60 788 54 292 45 743 58 159 57 701 -8 549 12 416 -458 27% -1%

Jaapan 19 272 29 477 35 837 38 831 45 065 6 360 2 994 6 234 8% 16%

Holland 34 117 35 343 36 281 43 250 44 891 938 6 969 1 641 19% 4%

Taani 24 174 24 646 27 588 29 309 30 590 2 942 1 721 1 281 6% 4%

Hiina 15 339 18 842 19 817 24 609 30 210 975 4 792 5 601 24% 23%

http://www.stat.ee/

Documents

EESTI JA EUROOPA TURISM 2017 - Visitestonia.com · 2018. 11. 5. · EESTI TURISM 2017 (uuendatud 31.10.2018) 4 Sise- ja välisturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 6,51 miljonit