Otsetoetused: toetusõiguslikkuse ja rohestamise nõuded Ivari Padar Põllumajandusministeerium 30.05.2014

Mai Talvik, mai.talvik@agri.ee Triin Kraav, triin.kraav@agri.ee Põllumajandusministeerium November 2014

Tänased teemad • Otsetoetuste süsteemi põhimõttelised muutused • Aktiivne tootja • Minimaalsed tegevused • Lubatud mittepõllumajanduslikud tegevused • Rohestamise nõuded

• 1. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine • 2. Püsirohumaa säilitamise kohustus • 3. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala • Maastikuelemendid. Maaharimispraktikad. Metsa erisus • Näited

• Toetussumma vähendamine • Toetussumma piiramine • Noorte põllumajandustootjate toetus • Väikepõllumajandustootja toetus • Tootmiskohustusega seotud toetus raskustes sektorile

Otsetoetuste liigid alates 2015 Otsetoetus muutub mitmeosaliseks: Kohustuslikult rakendatavad toetusskeemid • Põhitoetus: meil ÜPT* jätk kuni 2020 • kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike

tootmisviiside rakendamise eest (edaspidi rohestamine) • noore põllumajandustootja toetus Valikulised toetusskeemid – väikepõllumajandustootja toetus - ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele) - ei

rakenda - tootmiskohustusega seotud toetus raskustes sektorile Üleminekutoetused Võimalus: 2013.a. kinnitatud skeemide alusel riigieelarveliste vahendite

eraldamisel üleminekutoetuste maksmine vähenevas mahus kuni 2020.a. 50%

* Ilma 2003. a piiranguta

AKTIIVNE TOOTJA

Üldnõuded otsetoetuse taotlemisel

Aktiivne tootja

• Aktiivse tootjana ei käsitleta, st toetusõiguslike taotlejate hulgast arvatakse välja isikud, kes tegelevad negatiivses tegevuste loendis olevate tegevusaladega (lennujaama, raudtee, veemajanduse ja kinnisvara haldamine, aastaringse kasutusega spordi- ja puhkebaaside majandamine) + üksnes metsamajandusega tegelevad ettevõtjad.

• Otsetoetuste taotlejad, kelle eelneva aasta otsetoetuse summa jäi alla 5000 €, välistamisele ja täiendavale analüüsile ei kuulu.

• Kui eelnimetatud tegevusega tegelev taotleja soovib tõendada põllumajandusliku tegevuse olulisust tema üldises majandustegevuses, tuleb esitada tõendusmaterjal.

Aktiivse tootja seisundi tõendamine

1. Tegelen Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1307/2013 artikli 9 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel või metsamajandamisega ja soovin põllumajanduslikke otsetoetuseid ning esitan aktiivse põllumajandustootjana arvestamiseks ühe alljärgnevatest valikutest

1.1. Minu otsetoetuste summa on vähemalt 5% mittepõllumajandusliku tegevuse kogutulust ja märgin sümboli „X“ kõrvalolevasse lahtrisse

1.2. Minu põllumajanduslik tegevus ei moodusta tühist osa majandustegevusest vastavalt määruse 639/2014 artiklitele 11 ja 13 ning märgin sümboli „X“ kõrvalolevasse lahtrisse

1.3. Minu põhiliseks tegevuseks on põllumajanduslik tegevus ja märgin sümboli „X“ kõrvalolevasse lahtrisse

1.4 Minu äriühingu eesmärk on põllumajanduslik tegevus ja märgin sümboli „X“ kõrvalolevasse lahtrisse

2. Majapidamise põllumajanduslik tulu

2.1. Esitan põllumajanduslikust tegevusest saadud tulu viimasel eelarveaastal määruse 639/2014 artikli 11 tähenduses ja märgin tulu suuruse kõrvalolevasse lahtrisse

…….……. eurot

MINIMAALSED TEGEVUSED

Üldnõuded otsetoetuse taotlemisel

Minimaalsed tegevused(1) • Taotleja kasutuses olevat põllumajandusmaad loetakse karjatamiseks ja

harimiseks sobilikus olevaks, kui see on hooldatud kasutades selliseid meetodeid või asjakohaseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.

• Asjakohasteks meetoditeks loetakse põllumajandusmaa hooldamist niitmise või karjatamise teel või põllumajanduskultuuri kasvatamist või põllumajandusmaa hoidmist mustkesas.

• Põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas. Nimetatud tegevuste tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.

Minimaalsed tegevused(2) • Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad, mis on

taotleja kasutuses ja mida ei kasutata loomade karjatamiseks, loetakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisundiks olevaks, kui see, on niidetud või hekseldatud vähemalt üks kord enne 10. augustit või „Looduskaitseseaduse“ § 10 ja § 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil enne 20. augustit. Niide peab olema kokku kogutud ja koristatud. Kui rohumaa hooldamine muul viisil ei taga piisavat tulemust, siis niidetakse rohumaa üle.

• Tähtajalist niitmise nõuet ei kohaldata heinaseemne ja heintaimede energiakultuurina kasvatamise korral ning kuni kaheaastase haljasväetisena kasutatava rohumaa puhul sissekünni aastal.

Minimaalsed tegevused(3)

• Hekseldamine on lubatud püsirohumaal põllumajandustootjatel: • kogu kasutuses oleva põllumajandusmaa ulatuses, kui tema kasutuses on kuni

10 ha põllumajandusmaad või

• kuni 10 % põllumajandusmaast, kui taotleja kasutuses on üle 10 ha põllumajandusmaad.

Kui püsirohumaad on hekseldatud osaliselt, läheb kogu põld % arvestamisel arvesse.

2017. aastaks analüüsime piirangu tulemusi, eesmärgiga lävendit madalamaks muuta.

• Põllumajandusega tegelevad isikud, kes hooldavad püsirohumaad hekseldamise teel võivad hekseldada alates 5. juulist.

Minimaalsed tegevused(4)

• Kui taotleja omab keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustust ja on valinud lindudele sobilike elupaikade soodustamise lisategevuse, siis loetakse põllumajandusmaa, mille taotleja jätab lindude elupaikade soodustamiseks üle aasta niitmata, põllumajandusliku otsetoetuse toetusõiguslikuks.

• Kui taotleja omab poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustust ja täidab poolloodusliku koosluse toetuse hooldamise tingimusi, loetakse tähtajaline niitmise või hekseldamise nõuded täidetuks.

Otsetoetuse taotleja kasutuses on vähemalt 1 ha põllumajandusmaad, millel isik tegeleb põllumajandusega või loomatoetuse taotluse alusel saadav toetussumma ületab 100 € (kui maad alla 1 ha).

November 2014.

Minimaalne toetustase

LUBATUD MITTEPÕLLUMAJANDUSLIK TEGEVUS

Üldnõuded otsetoetuse taotlemisel

Lubatavad mittepõllumajanduslikud tegevused põllumajandusmaal • Laat • Näitus • Spordivõistlus • Põllumajandusloomade oksjonid • Meelelahutusüritused • Eelnevalt nimetatud üritusi teenindav ala • Telkimine • Lumekatte olemasolul talispordialade harrastamise ala • Metsamaterjali ajutine ladustamine väljaspool taimekasvuperioodi

Ajalise kestuse ja kasutusintensiivsuse kriteeriumid

Eesmärk: mittepõllumajanduslik tegevus ei tohi kahjustada põllumaal põllumajanduskultuuri kasvatamist või põllumajandusmaal rohukamarat või mullapinda

ROHESTAMISE NÕUDED

Rohestamise üldnõuded

„Rohestamise“ nõuded

Toetust saavad põllumajandustootjad peavad järgima oma toetusõiguslikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajanduslikke tootmisviise, milleks on:

1. põllumajanduskultuuride mitmekesistamine – lävend 10 ha

2. püsirohumaa säilitamine

3. ökoloogilise kasutuseesmärgiga ala (kui säilitatav maastikuelement maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raames või kui kasutatav maaharimispraktika) – lävend 15 ha

Rohestamine: 1.Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine • Kohustus hakkab kehtima kui kasutatava põllumaa suurus on üle 10 ha • Põllumaal suurusega 10-30 ha peab kasvatama vähemalt kahte erinevat

kultuuri, peamise kultuuri kasvupindala ei tohi olla enam kui 75 % kõnealusest põllumaast

• Põllumaal üle 30 ha peab kasvatama kolme erinevat kultuuri, kusjuures peamise kultuuri kasvupindala ei tohi olla enam kui 75% ja kahe peamise kultuuri kasvupindala mitte üle 95% kõnealusest põllumaast.

• Maksimaalmäärad ei kehti juhul, kui peamiseks kultuuriks on rohttaimed või kesa ning see moodustab enam kui 75% kõnealusest põllumaast ja ülejäänud põllumaa jääb alla 30 ha (üle 30 ha puhul 75%).

• Põllukultuuri definitsioon perekonna tasemel (v.a. suvi- ja taliviljad, ja perekonnad: Brassicaceae-sugukonda ristõielised (nt raps, harilik kapsas), Solanaceae- sugukonda maavitsalised (nt. kartul), Cucurbitaceae- sugukonda kõrvitsalised (nt. kõrvits))

• Põllukultuuride klassifikaator (koos perekondadega) tuleb PRIA kodulehele.

Erisused põllumajanduskultuuride käsitluses Mitmekesistamise tava järgimisel võetakse eri põllumajanduskultuuride osakaalu

arvutamisel aluseks kõige asjakohasem osa viljelusperioodist, meie puhul ajavahemik 15.06-15.08.

Põllumajandusliku majapidamise kogu põllumaa iga hektarit võetakse arvesse ühe taotlemisaasta jooksul ainult üks kord.

Eri kultuuride osakaalude arvestamisel arvestatakse kultuuri kasvuala hulka ka kuni 2m maastikuelemendid nagu kraavid, hekid, põlluservad.

Segakultuuride kasvatamisel, kus üht või mitut kultuuri kasvatatakse samaaegselt eraldi ridades, arvestatakse eri põllumajanduskultuurina, kui kõnealuse kultuuri kasvupind hõlmab vähemalt 25%.

Kui segakultuuri viljeletakse nii, et teine kultuur külvatakse allakülvina põhikultuurile, loetakse maa-ala ainult põhikultuuri all olevaks.

Kui tegemist on külvatud seemneseguga, loetakse hoolimata sellest, millistest konkreetsetest põllumajanduskultuuridest segu koosneb, üksikkultuuri („segukultuur“) all olevaks alaks.

Rohestamine: 2.Püsirohumaa säilitamise kohustus Senine kohustus riigi tasemel püsirohumaa suhte säilitamiseks kehtib

jätkuvalt kuni 2015. Uus kohustus: Põllumajandustootja tasemel püsirohumaa säilitamise kohustus 2015. a

taotlusel deklareeritud ha alusel Arvesse võetakse 2012.a. toetustaotlusel deklareeritud püsirohumaa

(mis ei saa olla väiksem kui senine kohustus) ja 2015.a. lisandunud püsirohumaa

Uue kohustusena ka keskkonnatundlike püsirohumaade määratlemine direktiividega 92/43/EMÜ* või 2009/147/EÜ** aladel, mis vajavad ranget kaitset.

Nendel aladel ei tohi muuta maakasustust ega ka üles künda! Ettepanekuna kehtestada keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks NATURA aladel asuvad 100% turvasmuldadega alad. NB! Äriplaani kavandades optimaalne püsirohumaa pindala, kuid mitte

alla senikehtiva kohustuse

*Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. **Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta.

Rohestamine 3.Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala

Põllumajandustootja, kelle maakasutuses on toetusõiguslikku põllumaad rohkem kui 15 ha, määratleb ökoloogilise kasutusega alaks 5% toetusõiguslikest hektaritest

Euroopa Komisjon esitab rakendatud meetme mõju analüüsi

märtsis 2017.a Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, otsustamaks kas alates 2018. a suureneb kohustus 7%-ni.

Ökoalade loetelu hulgast on põllumajandustootjal võimalik valida 5% kohustuse täitmise eesmärgil järgmisi maastikuelemente ja harimispraktikaid:

MAASTIKUELEMENDID Rohestamine: 3.Ökoalad

1. Põõsaste või puudega põllusaar On põllumaal asuv 0,01-0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, millel võivad esineda põõsastikud, puudesalud või muu looduslik taimkate või kivid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast ja võib olla igasuguse kujuga. Nimetatud ala peab olema säilitatud tervikuna ning lubatud on teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.

2. Puude rida On põllumaal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv ja selgesti eristatav puude rida, minimaalse pikkusega 20m ning iga 10m peal peab kasvama vähemalt 3 puud. Puude rea minimaalne suurus on 0,01 ha. Puude reas tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Puude reaks ei arvata põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel. Ökoala 5% kohustuse täitmiseks võetakse arvesse puude read, mis asuvad vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.

3. Hekk On põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv ja selgesti eristatav maastikuelement. Hekk on minimaalse pikkusega 20m ja maksimum laiusega 10m ning võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Heki minimaalne suurus on 0,01 ha ning katkestused, mis on lühemad kui 2m ei katkesta heki. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Hekiks ei arvata põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki ning ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel. Hekiks loetakse ka esimesel aastal rajatud hekk. Ökoala 5% kohustuse täitmisel võetakse arvesse hekid, mis asuvad vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.

4. Metsasiil On põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30m laiune, minimaalselt 20m pikkune puude- ja põõsaste grupp. Erandina võib olla metsasiil maksimaalselt 30m laiuselt põllumassiivi piiriga kokkupuutes. Metsasiilude hulka ei kuulu võssakasvanud kraavid. Nimetatud ala peab olema säilitatud tervikuna ning lubatud on teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.

5. Kraav Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid (maksimaalse laiusega kuni 12m). Säilitatuks loetakse eesvoolu kraav, oja, jõgi ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde teostamise tasemest. Kraavide kaldal olev puittaimestik ei kuulu kraavina deklareeritava ala koosseisu. Kui puittaimestik ulatub kraavi pervest kaugemale kui 2 m, siis ei kuulu kraav toetusõigusliku põllumassiivi sisse. Kraavid tuleb deklareerida vaatamata puittaimestiku olemasolule. Kui hiljem kraavikaldad võsast puhastatakse, on võimalik kraave toetusõigusliku pinna hulka arvata . Nõudega ei ole hõlmatud kraavid, mis ei asu maatulundusmaal, vaid on „muul maal“ ja ei ole maaparandussüsteemi osad. Ökoala 5% kohustuse täitmiseks võetakse arvesse kraavid, mis asuvad vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.

6. Kiviaed Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada MAK 2007 -2013 ja MAK 2014-2020 toetusega taastatud või taastatav kiviaed, samuti pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed. Kiviaed on minimaalselt 50cm ja maksimaalselt 280cm laiune ning minimaalselt 30 cm ja maksimaalse 170 cm kõrgusega. Ökoala 5% kohustuse täitmisel võetakse arvesse kiviaiad, mis asuvad vaid põllumaal või külgnevad põllumaaga.

MAAHARIMISPRAKTIKAD Rohestamine: 3.Ökoalad

Maaharimispraktikad

Kesa – arvestusse lähevad nii mustkesa kui ka haljaskesa. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud. Erandina ei muutu kesa/sööti jäetud maa püsirohumaaks 6.aastal. Koefitsient 1,0. Lühikese raieringiga madalmetsa alad- arvestusse lähevad vaid need alad, kus kasvatakse paju (Salix) ja kus ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid. Koefitsient 0,3. Lämmastikku siduvate kultuuride kasvualad (Koefitsient 0,7):

Liblikõieliste sugukond (Fabaceae)- ristikud, lutsernid, mesikas, idakitsehernes, lupiin, nõiahammas, vikk (Vicia sativa), esparsett, herned, oad (sh sojauba);

kõrvitsaliste sugukond (Cucurbitaceae);

hõbepuuliste sugukond (Elaeagnaceae)- astelpaju.

Siin ei kehti tootmispiirangud.

Väljavõte Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 1200/2009

2.01.12 Kesa

Külvikorrasüsteemis kasutatav haritud või harimata maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki.

Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks saagiaastaks puhkama.

Kesa võib olla:

- tühi maa, kus ei kasva mingeid põllukultuure;

- maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse;

- maa, mida kasutatakse ainult haljasväetistaimede tootmiseks (haljaskesa).

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik viljelusmaad, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 5 või vajaduse korral uuemates õigusaktides

METSASUSE ERISUS Rohestamine: 3.Ökoalad

Metsasuse arvestamine

Liikmesriigid võivad otsustada, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määramise kohustus ei laiene majapidamistele, kes asuvad maaelu määruse art 33 alusel määratletud looduslike kitsendustega aladel, mille puhul üle 50% maismaa territooriumist on kaetud metsaga ning metsa ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv on 3:1.

Metsaga kaetud ala ja metsamaa ja põllumajandusmaa suhe määratletakse LAU

2(vald) tasandiga võrdsel piirkondlikul tasemel või muu selgelt määratletud ühtsel geograafilisel piirkonnal, millel on sarnased põllumajanduslikud tingimused.

Euroopa Komisjonile on esitatud esmane ettepanek, läbirääkimised jätkuvad.

Metsasuse erisus

„Rohestamisest“ vabastatud (1) Väikepõllumajandustootjate skeemis osalejad;

Mahetootjad, nendes põllumajanduslikus majapidamises üksustes mis on nõuetekohaselt tunnustatud

(juhul, kui majapidamises on eraldatud osa majapidamisest tunnustamata peab tootja taotlusel valima, kas täidab rohestamise nõudeid ainult sellel maal, mis on mahe tunnustamata või kogu põllumajandusmaal);

Põllumajandustootjad, kelle majapidamised asuvad täielikult või osaliselt direktiividega 92/43/EMÜ*, 2000/60/EÜ** või 2009/147/EÜ*** kaetud aladel, tingimusel, et järgivad rohestamise nõudeid sellises ulatuses, mis on direktiivide eesmärkidega kooskõlas.

*Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

***Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta.

„Rohestamisest“ osaliselt vabastatud (2)

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudest vabastatud: - kui põllumaa suurus on alla 10 ha või

- üle 75% põllumaast kasvatatakse rohttaimi, kesa või nende kombinatsiooni ja ülejäänud põllumaa ei ole suurem kui 30 ha või

- üle 75% toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa ja ülejäänud põllumaa ei ole suurem kui 30 ha või

- kui tootja ei deklareerinud eelmisel aastal oma taotluses üle 50% deklareeritud põllumaana kasutatavast alast ja kui taotluste georuumilise võrdluse põhjal kasvatatakse kogu põllumaal teistsugust põllumajandus-kultuuri kui eelmisel kalendriaastal.

„Rohestamisest“ osaliselt vabastatud (3)

Ökoalade nõudest vabastatud:

• kui põllumajandusliku majapidamise toetuskõlbulik põllumaa on alla 15 ha või

• üle 75% põllumaast kasvatatakse rohtu või muid rohttaimi, kesa, liblikõielisi kultuure või nende kombinatsioone või

• üle 75% toetuskõlbulikust põllumajandusmaast on püsirohumaa ja ülejäänud põllumaa ei ole suurem kui 30 ha või

• tootjad, kelle majapidamised asuvad metsasuse erisusega hõlmatud valdades.

NÄITED Rohestamine

Testettevõtete andmed, ha

Tootmistüüp Suurus-klass

Põllumajandus-maad kokku sh põllumaa …teravili

… muu põllukultuur

… püsikultuur, köögivili, marjad-puuviljad

… söödakul-tuurid

…lühi-ajaline rohumaa Kesa

Püsi-rohumaa

Loomad, lü

Teraviljatootja A suur 601 526,5 366 152 5,5 3 43 32

Aiandustootja B suur 20 6,1 0,6 5 0,5 3 11

Piimatootja E keskmine 241 238 47 6 95 90 1 2 76

piimalehma

Piimatootja E suur 1350 1327 374 114 840 1 22 435

piimalehma

Loomakasvataja F keskmine 138 132 9 1 69 53 6 26 lihaveist/ 7,6lammast

Segatootja H väike 29,3 25 8 0,5 1,5 7 8 1 3 2lihaveist/

1,6lammast

Keskmine ettevõte 116 103,7 43,3 15 0,4 25 20 4,3 8

Rohestamise kohustuse täitmine

Tootmistüüp Suurus-klass

Põllumajan-dusmaad kokku

sh põllumaa …teravili

… muu põllu-kultuur

… püsikul-tuur, köögivili, marjad-puuviljad

… sööda-kultuurid

…lühi-ajaline rohu-maa Kesa

Püsi-rohu-maa

2 kultuuri ja 75%

3 kultuuri ja 95%

Öko-alade

kohustus

Teravilja- tootja A suur 601 526,5 366 152 5,5 3 43 32 69% 98%* 26 ha

Aiandustootja B suur 20 6,1 0,6 5 0,5 3 11 Ei

kohaldu Ei

kohaldu Ei

kohaldu

Piimatootja E keskmine 241 238 47 6 95 90 1 2 40% 78%

12 ha

Piimatootja E suur 1350 1327 374 114 840 1 22 63% 91,5% 66 ha

Looma-kasvataja F keskmine 138 132 9 1 69 53 6 52% 92% 7 ha

Segatootja H väike 29,3 25 8 0,5 1,5 7 8 1 3 32% Ei

kohaldu 1,2 ha

Keskmine ettevõte 116 103,7 43,3 15 0,4 25 20 4,3 8 41,7% 61,0% 5 ha

VÄHENDUSED

Otsetoetused: individuaalse toetussumma arvestamine

Individuaalse toetussumma võimalikud vähendused

• Kogu põllumajandusmaa deklareerimata jätmine

• Hilinenud taotluse esitamine

• Kindlaksmääratud ÜPT pindala erinevus taotlusel näidatust

• Nõuetele vastavuse rikkumised

• Rohestamise rikkumised

• Finantsdistsipliini vähendus

• Üle 150 000 ulatuva toetussumma vähendus

Rohestamise vähendused • Toetuseks eraldatakse 30% aastasest otsetoetuste riiklikust

kogusummast • Toetuse suuruseks arvestatakse kogusumma jagamisel ühtse

pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud hektaritele • Toetussumma taotlejale arvutatakse nende

põllumajandusmaade osas, millel rohestamise nõuded on täidetud

• Nõuete mittetäitmise ulatusest lähtudes kohaldatakse halduskaristusi lisaks eelpool toodud pindala vähedamisele esimesel kahel aastal 0 % (taotlusaastad 2015 ja 2016), kolmandal kohaldamisaastal 20 % (taotlusaasta 2017) ja alates neljandast kohaldamisaastast 25 % (taotlusaasta 2018)

NB! Kui leitakse, et taotleja ei ole ühte rohestamise nõuet täitnud kolmel järjestikusel aastal, vähendatakse pindala, mida järgmistel aastatel kasutatakse rohestamise toetuse arvestamiseks.

TOETUSSUMMA PIIRAMINE

Otsetoetused: individuaalse toetussumma arvestamine

Üle 150 000 € suuruste toetuste piiramine

Taotlejad, kelle põllumajanduslike otsetoetuste kogusumma (v.a. rohestamise toetus) aastas on üle 150 000 €, vähendatakse seda ületavat summat 5%.

Toetuste kogusumma arvutamisel võib arvesse võtta põllumajandustootjate poolt esitatavaid tõendeid otseselt põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulude kohta. Tõendamiskohustus on taotlejal.

PRIA teavitab põllumajandustootjaid eeldatavatest ühikumääradest

Taotleja esitab põllumajandusliku tegevusega seotud töökulude hindamiseks vastavate töötajate nimekirja ja töökulutusi tõendavad dokumendid PRIAle

Mahaarvamisele kuulub põllumajanduslik töötasu 1.Töö põllumajandusettevõttes hõlmab seal tehtava põllumajandusliku töö ning ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduvat füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist: − Põllumajandusettevõttes tehtav põllumajanduslik töö − rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusettevõtte müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne); − põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne); − karjakasvatus (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, kariloomade hooldamine jne); − toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine, põllumajandustoodete otsemüük, põllumajandustoodete

töötlemine enda tarbeks, veini ja oliiviõli tootmine; − hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd; − põllumajandusettevõtte tööjõu teostatavad veod põllumajandusettevõtte heaks.

2. Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevuse tarbeks tehtav töö (ei kuulu mahaarvamisele) − lepinguline töö − turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused; − põllumajandustoodete töötlemine (kas põllumajandusettevõttes toodetud või mujalt ostetud toorainest), nt juust, või,

lihatooted; − taastuvenergia tootmine; − metsandus ja puidu töötlemine; − muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus (karusloomad, raviotstarbeline põllumajandus, käsitöö,

vesiviljelus). 3.Põllumajandusettevõtte tööde hulka ei kuulu: − töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete

lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

NOORE PÕLLUMAJANDUSTOOTJA TOETUS

Otsetoetused

Noore põllumajandustootja toetus

• Toetust makstakse noortele põllumajandustootjatele, kes alustavad oma põllumajanduslikku tegevust, 5 esimese tegevusaasta jooksul

• Taotlemise aastal peab taotleja olema alla 40-aastane • Toetust makstakse kuni 39 ha kohta • Toetuse ühikumäära suuruseks on 25% ühtse pindalatoetuse

ühikumäärast • Toetuse kogueelarveks võib kasutada kuni 2% otsetoetuste

kogusummast • Noorte põllumajandustootjate toetuse eelarve võimalik

ümbervaatamine (% otsetoetuste eelarvest) – igal aastal 1. augustiks

Võimalikud ühikumäärad 2015

• Ühtne pindalatoetus – 77 €/ha

• Kliima- ja keskkonnatoetus – 35 €/ha

• Noore põllumajandustootja toetus 25 % ühtsest pindalatoetusest – 19 €/ha

VÄIKEPÕLLUMAJANDUSTOOTJA TOETUS

Otsetoetused

Väikepõllumajandustootja toetus • Liikmesriik võib maksta väiketootjate toetusskeemis osalevatele

taotlejatele toetust lihtsustatud korras, kus nõuetele vastavus ja rohestamine ei kohaldu.

• Taotleja peab esmalt esitama otsetoetuse taotluse vastavalt toetustele ning hiljemalt 15. augustiks 2015.a. peab esitama liitumisotsuse ehk taotluse.

• Toetuse suurus kuni 1250€. • Toetus koosneb taotletud otsetoetuste kogusummast (ühtne

pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus, noorte põllumajandustootjate toetus, võimalikud tootmiskohustusega seotud toetused).

• Kui otsetoetuste kogusumma läheb suuremaks 1250 €-st, vähendatakse osatoetusi proportsionaalselt ja taotlejale makstakse 1250€.

• Alates 2016. aastast võib taotleja loobuda skeemis osalemisest avalduse alusel.

TOOTMISKOHUSTUSEGA SEOTUD TOETUS RASKUSTES SEKTORILE

Otsetoetused

Tootmiskohustusega seotud toetused alates 2015. aastast Põllumajandusministeerium edastas 1. augustil 2014. ettepaneku Euroopa Komisjonile koos analüüsi ja põhjendustega rakendada Eestis 2015-2020 nelja tootmiskohustusega seotud toetust:

• Puu- ja köögivilja kasvatamise toetus; • Piimalehma kasvatamise toetus; • Ammlehma kasvatamise toetus; • Ute ja kitse kasvatamise toetus.

Toetuste kohta ootame Komisjoni heakskiitu!

Toetuse eesmärk

Toetus on suunatud tootmistaseme säilitamiseks raskustes olevatele sektoritele.

Toetust saab maksta sektoritele või piirkondadele,

kus esineb teatud raskusi ning mis on tähtsad majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel.

Eesti seisukohad

Eesti esitatud peamised põhjendused tootmiskohustusega seotud toetuste rakendamiseks:

• puu- ja köögivilja kasvatamise toetus: • kasvatatavate kultuuride ja tootjate arvu pikaajaline vähenemine,

• seos maapiirkonna tööhõivega;

• piimalehma kasvatamise toetus: • toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud

valdav;

• ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise toetus: • toetada peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad

vähemalt ühe täistöökoha.

Puu- ja köögivilja kasvatamise toetus

• Taotleja peab vastama otsetoetuste saamise tingimustele

• Taotleja peab kasvatama vähemalt 1 ha toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetelus sisalduvaid kultuure.

• Toetusõiguslike põllumajanduskultuuride kasvupind tehakse kindlaks ühtse pindalatoetuse menetlemise käigus.

• Taotleja peab järgima puuvilja- ja marjakultuuride minimaalset istutustihedust.

• Puuvilja- ja marjakultuuride võraalused ja reavahed peavad olema hooldatud või niidetud.

Toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

- ravim- ja maitsetaimed;

- köögiviljad: valge peakapsas, lillkapsas ja brokkoli, kurk, tomat, söögipeet, porgand, sibul, küüslauk, aedhernes, kaalikas, aeduba, salat, rabarber, mädarõigas, porrulauk, mustrõigas, seller, maapirn, redis, kabatšokk, kõrvits, arbuus;

- maasikas (aedmaasikas, kuumaasikas);

- viljapuu ja marjaaiad: õun, pirn, hapukirss, murel, ploom, kreek, alõtša, punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, karusmari, vaarikas, astelpaju, aroonia, ebaküdoonia, viinapuu, kultuurjõhvikas, kultuurmustikas.

Minimaalne istutustihedus puuvilja- ja marjakultuuridel

- õunapuu tugeva kasvuga alusel – 100 istikut hektari kohta; - õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; - õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; - ploom, kirss, pirn – 270 istikut hektari kohta; - astelpaju, aroonia – 600 istikut hektari kohta; - sõstar, karusmari – 2000 istikut hektari kohta; - vaarikas – 3000 istikut hektari kohta; - maasikas – 20 000 istikut hektari kohta; - viinapuu – 1300 istikut hektari kohta.

Puu ja köögivilja kasvatamise toetuse menetlemine

• Taotluste vastuvõtt koos teiste pindalatoetuste taotlustega mais; • Taotluste kontrollimine PRIA poolt kuni

oktoobrini; • Toetuse ühikumäära kehtestamine: 24.

november taotlemise aastal; • Toetuse maksmine alates 1. detsembrist kuni

järgmise aasta 30. juuni;

Piimalehma kasvatamise toetus

• Taotleja peab vastama otsetoetuste saamise tingimustele.

• Toetust saab taotleda karjade kohta, milles on kuni 100 piimatõugu lehma või kui taotleja majapidamine asub saarel, kus puudub piimatööstus kõigi piimalehmade kohta.

• Täidetud peavad olema loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuded.

• Piimalehmad peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimel taotlemise aasta 02. mai seisuga. Alates 2016. aastast 02.märtsi seisuga.

• Pidamisperiood on toetuse taotlemise esitamise päevast kuni 27. juunini. Alates 2016. aastast 27. aprillini.

• Toetusõiguslikud piimatõud kinnitatakse toetuse menetlemise määruses.

Toetusõiguslikud tõud

Eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK),

eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA),

dzörsi (JER).

Ammlehma kasvatamise toetus

Taotleja peab vastama otsetoetuste saamise tingimustele. Toetust saab taotleda karjade osas, milles on kuni 25 ammlehma ja

lehmmullikat (vähemalt 8 kuu vanune). Loomade suhtes peavad olema täidetud identifitseerimise ja

registreerimise nõuded. Ammlehmad ja lehmmullikad peavad olema registreeritud

põllumajandusloomade registris taotleja nimel taotlemise aasta 02. mai seisuga. Alates 2016. aastast 02.märtsi seisuga

Pidamisperiood on toetuse taotlemise esitamise päevast kuni 27. juunini. Alates 2016. aastast 27. aprillini.

Toetusõiguslikud lihaveise tõud kinnitatakse toetuse menetlemise määruses.

2017. aastaks analüüsime tulemusi eesmärgiga kitsendada toetus puhtatõulistele lihaveistele.

Toetusõiguslikud tõud

Hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab),

šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi),

hele tõug (Ba), simmental (Si),

belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga),

aubrac (Au).

Ute ja kitse kasvatamise toetus

• Taotleja peab vastama otsetoetuste saamise tingimustele.

• Toetust saab taotleda karjade osas, milles on 10 kuni 100 utte või emakitse.

• Loomad peavad olema taotluse esitamise aasta 27. aprilli seisuga vähemalt üheaastased.

• Pidamisperiood on toetuse taotlemise esitamise päevast kuni 27. juunini.

Alates 2016. aastast 27. aprillini. • Loomade suhtes peavad olema

täidetud identifitseerimise ja registreerimise nõuded.

• Loomad peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimel taotlemise aasta 02. mai seisuga.

Alates 2016. aastast 02.märtsi seisuga

Loomakasvatamisega seotud toetuste menetlemine

Taotluste vastuvõtt 2015. aastal koos teiste pindalatoetuste taotlustega maikuus.

Alates 2016. aastast taotluste vastuvõtt märtsis.

Taotluste kontrollimine PRIA poolt kuni oktoobrini.

Toetuse ühikumäära kehtestamine: 24. november taotlemise aastal.

Toetuse maksmine alates 1. detsember kuni järgmise aasta 30. juuni.

Hinnangulised toetuse suurused

• Puu- ja köögivilja kasvatamise toetus – 230 €/ha;

• Piimalehma kasvatamise toetus – 100 €/loom;

• Ammlehma kasvatamise toetus – 100 €/loom;

• Ute ja kitse kasvatamise toetus – 15 €/loom.

Tootmiskohustusega seotud toetuste eelarve

Toetuste eelarve kokku on 4,25 mln eurot aastas: • Puu- ja köögivilja kasvatamise toetus - 1,07 mln €; • Piimalehma kasvatamise toetus – 1,9 mln €; • Ammlehma kasvatamise toetus – 1,01 mln €; • Ute ja kitse kasvatamise toetus – 0,274 mln €.

Läbirääkimised jätkuvad…

Aitäh! Mai Talvik mai.talvik@agri.ee Triin Kraav triin.kraav@agri.ee