1

Mai / 2005 Nr. 5, XII

Järjekordne kõle talv on selleks korraks möö-das. Suvi ja laste poolt oodatud koolivaheaeg ongi varsti käes.

Sel aastal kolis Mets-küla raamatukogu endise Metsküla Algkooli ruu-midesse. Raamatukogu taasavamine toimus 11. aprillil ja praeguseks ole-me uutesse oludesse sisse elanud. Avamisel olid kohal valla esindajad, valla kohalike raamatu-kogude töötajad ja luge-jad. Taasavatud raamatu-kogule sooviti kõike head edaspidises töös, kingiti lilli, raamatuid, raamatu-kogu sai juurde uue arvu-ti. Praeguseks on endises-se koolimajja kolinud ka posti- ja velskripunkt. Vajalik oleks ka noorsoo-töötaja, siis saaks kooli-maja ja inventari paremi-ni kasutada.

Raamatukogu kolimi-sest koolimajja tahaksin samuti veidi kirjutada. Aasta lõpul tehti endise koolimaja ruumides re-mont. Siis kulus veel aega mööbli ja muu vaja-liku muretsemiseks ning kolimine võis alata. Koli-mine oli küllaltki suur ettevõtmine, aga kahe

nädalaga (nädalalõpud kaasa arvatud) oli raa-matukogu uuesti val-mis külastajatele uk-sed avama.

Nii rahalise kui muu abi eest tahaksin täna-da Kultuuriministee-riumi, Leisi Vallava-litsust, külarahvast ja oma peret. Suured tänud teile!

Raamatukogu uued

lahtiolekuajad on: teisipäeval 12 – 18, kolmapäeval ja neljapäeval kella 11.30 – 18 ning reedel kella 9 – 18. Raamatukogus asub ka avalik internetipunkt.

Laupäeval, 7. mail avati Pärsamal endises algkoolihoo-nes Pärsama sotsiaalkeskus. Saare maavalitsuse sotsiaalosa-konna juhataja Madis Allik ja vallavolikogu esimees Marika Pulk eemaldasid katte hoone nimetahvlilt. Kohaletulnuid ter-vitas vallavanem Mart Mäeker. Seejärel oli kõigil võimalus tut-vuda rekonstrueeritud majaga.

Kümme päeva hiljem kolisid Karjas elanud vanurid Pärsa-male. Hooldekodu mahutab 21 inimest. Majas on 2 ühekoha-list-, 8 kahekohalist- ja turvatu-ba. Hoolealuste kasutada on saun ja duširuumid.

17. mail külastasid sotsiaal-keskust vallavolikogu liikmed.

Ka sel suvel otsitakse peresid, kes sooviksid neljaks nädalaks keeleõppeks enda perre võtta vene perest pärit lapse.

Kontaktisik Tiina Peenoja on juba aastaid keeleõpet soovivaid vene lapsi ja eesti peresid omavahel kokku viinud. Nüüd on ta taas tulemas Saaremaale üle vaatama laste kasvatamisest ja teenistusest huvitatud peresid.

Tulevaselt kasuperelt oodatakse, et seal oleks vähe-malt üks laps, et elamine oleks puhas ja korras ning pe-res ei tohi esineda alkoholiprobleemi. Enne lepingu sõl-mimist käib Peenoja isiklikult kõik pered läbi ja veen-dub, et need vastavad nõuetele. Neljanädalase perioodi eest tasutakse perele 4-5 tuhat krooni.

Vene lapsi, kelle vanemad on laste keeleõppest huvi-tatud, on kolmest eluaastast täiskasvanueani. Ka Saare-maal on mitu peret, kes tänavu vene lapse juba mitmen-dat aastat järjest vastu võtavad.

Perekondade vahel on tekkinud sageli pikaajalised ja soojad sõprussuhted. Kasu on vastastikune, kuna suhtle-mine teisekeelse lapsega kasvatab lapses tolerantsust, kinnitas Peenoja.

Asjast huvitatud saavad teavet Tiina Peenojalt telefo-nil 6572386 või 5014612. Eriti oodatud on need, kes võtaksid peresse poisslapse.

Mida kiiremini pered endast teada annavad, seda pa-rem, sest juunikuu alguseks tahab Tiina Peenoja soovi-avaldanud pered läbi käia.

Vene lapsed otsivad keeleõppe peresid

� Vallavanem ja abivallavanem vahetasid Metsküla

Algkooli Metsküla Raamatukogu sildi vastu. Endise algkooli ruumides asub nüüd raamatukogu ja

avalik internetipunkt, koolimajja on kolinud ka posti- ja velskripunkt.

Elust Metskülas

Pärsamal avati sotsiaalkeskus

� Ja veel ühest üritusest.

Kuna volbripäeva tähistami-ne Metskülas jäi sel aastal ära, siis laste soovil tähista-sime emadepäeva. Lapsed valmistasid ise ette lõkke-platsi. Emadepäeva õhtul kogunesid Noortemaja juur-de lapsed koos emadega. Aktiivselt osaleti võistlustel, julgemad lapsed laulsid ja lugesid luuletusi. Küpsetasi-me lõkkel vorsti, ei puudu-nud ka kohvi ja kringel. Vi-lust õhtust hoolimata oli hin-ges soe tunne ja tahtmine lastega edaspidigi midagi teha. Lisaks sai osa küla tee-äärt võsast puhastatud.

Ilusat suve soovides!

Metsküla rmtk juhataja LIIA UUSSAAR

Et talvist aega paremini sisustada, käisid sügisest alates kord nädalas Metsküla koolimajas koos 13 naist ja võim-lesid tubli tunni. Mõju tervisele on tuntav, saadi juurde kena kogus energiat. Esimene hooaeg sai kevadel läbi, sügisel jätkame. �

2

Vallavolikogu istung 17.05.2005

Istungist võttis osa 9 volikogu liiget, puudusid K. Kal-lasmaa, K. Riik, S. Torn ja P. Trei.

Külalistena osalesid abivallavanem L. Mõtlep ja maa-osakonna juhataja E. Reis.

1. Kuulati ära revisjonikomisjoni ja audiitori aruanne 2004. a raamatupidamise revideerimise kohta. Otsustati 2004. majandusaasta aruanne kinnitada ja tunnustada eelarve- ja raamatupidamisosakonna juhataja Varje Tuu-lingu tubli tööd.

2. Kinnitati Leisi valla külade täpsustatud lahkmejoo-ned, et katastriüksus asuks üldjuhul tervikuna ühes kü-las.

3. Otsustati taotleda valla munitsipaalomandisse: - Roobaka külas asuv endine Võlupe laadaplats; - Nurme külas asuv endine Nurme küla kooli maa; - Tomba biotiikide teenindusmaa Veske külas.

4. Tehti täpsustusi 1996. a vastu võetud volikogu määrusele “Leisi valla munitsipaalvara valdamise, kasu-tamise ja käsutamise kord”.

5. Kuulati L. Mõtlepa ettekannet Pärsama katlamaja SW Energia OÜ kasutusse andmise kohta. Arutati lepin-gu tingimusi ja anti nõusolek läbirääkimiste lõpulevii-miseks.

6. Vaadati läbi kodanike avaldused. Tutvuti äsja avatud Pärsama hooldekoduga.

Vallavalitsuse istung 09.05.2005 1. Tagastati Pamma küla Rehe maaüksus suurusega

43,91 ha Raul Kangurile. 2. Moodustati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldu-

sesse andmiseks Leisi valla Pamma külas asuv Kurve katastriüksus.

3. Moodustati vaba põllumajandusmaa erastamiseks Leisi valla Karja külas Tõru katastriüksus.

4. Kooskõlastati Leisi valla Roobaka külas asuva Väi-ke-Juhani kinnistu jagamisel maatükist II moodustatava kinnistu nimeks Juhani.

5. Kooskõlastati Leisi valla Linnuse külas asuva Torni kinnistu jagamisel katastriüksusest 40301:005:0234 moodustatava kinnistu nimeks Udu.

6. Võimaldati Leisi valla Mujaste ja Murika küla Kop-li kinnistu jagamine:

- Kase kinnistu Mujaste külas; - Männi kinnistu Mujaste külas; - Kopli kinnistu Mujaste ja Murika külas. 7. Nõustuti Leisi valla Paaste külas Tooma kinnistu

jagamisega kaheks kinnistuks: Tooma ja Uuetooma. 8. Ei rahuldatud Tiit Paasi poolt 13.04.2005. a ja Jaa-

nus Paasi poolt 24.04.2005. a Leisi Vallavalitsusele esi-tatud vaiet.

9. Anti ajutine maakasutusõigus: - Enos Rannale Aru külas Oa katastriüksuselt 5,0 ha

haritava maa osas tähtajaga 1 aasta; - Heini Kallasele Luulupe külas endise Mardi talu

nr 10 maadest 11,5 ha haritava maa osas tähtajaga 1 aas-ta;

- Arvo Tiidermannile Linnuse küla Juure katastriüksu-selt (endine Pildi talu) 2,2 ha haritava maa osas tähtaja-ga 1 aasta;

- Indrek Aavikule Lõpi külas endise Pärdi-Jaani talu nr 5 maadest 1,3 ha haritava maa osas ja Koikla külas endise Männiku talu nr A-63 maadest 0,3 ha haritava maa osas tähtajaga 1 aasta.

10. Muudeti Leisi Vallavalitsuse 18.04.2005. a korral-duse nr 77 “Muudatused maade ajutises kasutuses” punkti 1.2: ajutine maakasutusõigus OÜ-le Karja põllu-majandusmaa nr P-453 Purtsa külas maalt 4,4 ha ulatu-ses.

11. Muudeti Reedike kinnistu reg. osa nr 14189, oma-nik Aivar Antsov, katastriüksuse 48301:004:0080 aad-ressi.

12. Kinnitati õigusvastaselt võõrandatud maa maksu-mus ja määrati kompensatsioon Metsküla külas endise Lõhmuse talu nr 50c talu maa eest Heikki Kurisele.

13. Muudeti osaliselt Leisi Vallavalitsuse 27.12.2004. a määrust nr 1 “Leisi valla munitsipaalharidusasutuste tegevuskulu arvestusliku maksumuse kinnitamine”.

Vallavalitsuse istung 16.05.2005 1. Kinnitati valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koos-

oleku otsused hooldajaks määramise; hooldajatoetuse määramise; sõidukulude, voodipäevatasu, visiiditasu, ra-vimite, sidumismaterjali kompenseerimise ja täiendava toetuse summadest raskes majanduslikus olukorras ole-vatele peredele ühekordse toetuse hädavajalike kulude katmiseks maksmise kohta.

Määrati hooldajatoetust 3-le inimesele ja peatati hool-dajatoetuse maksmine ühele inimesele.

Maksta koolilõputoetust Leisi Keskkooli direktori käskkirja alusel: põhikooli lõpetajale 500 krooni ja kesk-kooli lõpetajale 700 krooni.

Keelduda alkoholijoobes isikutele toimetulekutoetuse ja muude sotsiaaltoetuste taotlemisest ning eraldatud toe-tuste kassast väljamaksmisest.

2. Anti ajutine maakasutusõigus: - Metsküla Jahimeeste Seltsile Peederga külas Vända

katastriüksuselt 1,7 ha haritavat maad tähtajaga 1 aasta; - Leisi Jahiseltsile Karja külas endise maaüksuse nr A-

7 maalt 4,5 ha haritavat maad ja Angla külas endiste maaüksuste A-39 ja A-40 maadelt 1,6 ha haritava maa osas tähtajaga 1 aasta;

- Andres Jalakasele Luulupe külas maatükilt nr M-622 1,6 ha haritava maa osas tähtajaga 1 aasta.

3. Kooskõlastati Leisi vallas Laugu külas asuva Alanii-di kinnistu jagamisel katastriüksusest 40301:003:0028 moodustatava kinnistu uueks nimeks Metsaniidi.

4. Kompenseeriti maamaksu tõus rannaäärsetelt maa-delt:

- Urve Süllale Mujaste küla katastriüksuse 40302:001: 0523 eest;

- Uno Süllale Mujaste küla katastriüksuse 40302:001: 0620 eest.

5. Võimaldati ostueesõigusega erastada: - Leisi valla Nihatu küla Soovere maaüksus suurusega

6,67 ha Urve Kaasikul; - Leisi valla Nihatu küla Sandri maaüksus suurusega

24 752 m² Toomas Põlluäärel; - Leisi valla Nihatu küla Hanso maaüksus suurusega

43 817 m² Peeter Labol.

� Ülemineku klasside viimane koolipäev on 3. juunil. Aktus algusega kell 8.30. Bussid tulevad järgi kell 11. ��IX klassi lõpuaktus 17. juunil kell 15.30. ��XII klassi lõpuaktus 18. juunil kell 15.30. ��Läbi aasta viieliste preemiareis Tartu Botaanika aeda ja Aura Veekeskusesse toimub 8. juunil. Preemia väärilisi on 24. Hindega "5" on lõpetamas 34 õpilast, nelja-viielisi on 90. �

��Koolipoolsed klassiekskursioonid: III klass 31. mail Saaremaal; VI klass 27. – 28. mail Põhja-Eestis; VIII klass 10. – 12. juunil Lõuna-Eestis.

VÄLJAVÕTE Leisi Vallavalitsuse 16.05.2005 korraldusega nr 99

kinnitati Leisi valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni 11. mai 2005. a koosoleku otsused järgmiselt:

6. Keelduda alkoholijoobes isikutele toimetuleku-

toetuse ja muude sotsiaaltoetuste taotlemisest ning eraldatud toetuste kassast väljamaksmisest.

Nüüd on siis kevadeti Leisis oma vastupidavust proovile pandud 24 korda.

1. klassi õpilastel oli jooksudistantsiks 1 km. On see nende jaoks liiga pikk? Osalejaile see igatahes üle jõu ei käinud. Nooremate hulgas oli lasteaiakoolituse-ga Cris-Karlis Lepp (4.15,9) kindlalt üle kooli-poistest Jaen Otsast ja Rai-vo Kuusest. Tüdrukutest olid siin kiiremad Eneli Kupits, Kaie Ansper ja Hanna Mari Villsaar.

2.-3. klassil oli distantsi pikkuseks 1,5 km. Protokoll näitab, et siin “pani” poiste-le ära Mirjam Mänd (6.29,6). Poistest olid vastu-p i d a v a m a d M a r g u s Traumann, Den Tarmo Tool ja Vallo Õun, tüdru-kutest Cristin Lepp ja Kai-ri Ansper.

3 km distantsi lõpetas 140 jooksjat. Ainult kolm poeg-last (Andrus Kukk, Kaur Alle ja Tagmar Sagur) suutsid siin edestada tütar-laste kiiremat Jaanika Ra-hu (12.32). Teised eduka-mad tütarlapsed olid Katre Martinson ja Kaia Mägi.

XXIV Leisi jooksul 257 osalejat

Tõsine andmine käis 6 km distantsil. Siin kinnitas oma võimekust Lauri Oja-soo ajaga 21.47, kellele seekord vandusid alla Ma-rek Truumaa (22.43), Timmu Kreitsmann (22.59) ja Marko Truu-maa (23.05). Selle kõige pikema distantsi 30 läbinu hulgas oli ka neli vilistlast, kellest vanima 55. a-se Jaan Aardami ette mahtus ainult viis koolipoissi. Esi-kümne lõpetasid vilistlased Kalmer Jõgi ja Priit Nurk.

Rikkaliku auhinnalaua eest tänavad jooksjad järg-nevaid vilistlasi: Urmas Randmaa, Konstantin Riik, Aivo Kanemägi, Andres Põdra. Tänu ka Leisi valla-valitsusele ja Leisi Kesk-koolile.

Tuleval aastal ootame juubelijooksul suuremat osavõttu. On ju kehaline aktiivsus üheks elus pare-mini edasijõudmise eeldu-seks!

VÄINO VAHA

Juba mitu aastat järjest on hea meel olnud selle üle, kuidas Karja küla inimesed üksmeelselt kokku hoiavad.

Mitu kevadet on ühiselt korda tehtud mõisa ümbru-se parki – võetud maha va-nu puid ja oksi, riisutud ko-gu mõisa ümbrust. Kokku on tuldud tavaliselt aprilli-kuu viimasel päeval. Oma tööriistadega on kohal ol-nud nii vanad kui noored. Korrastustöödest on osa võtnud ka lapsed, keda Kar-jas on üsna palju.

On meeldiv ja lõbus pä-rast suurt töötegemist ühi-selt volbriööd tähistada. Igal aastal on lõkke juures vähemalt üks nõid olnud. Sel aastal oli see küll vist maailma noorim – alles 3-aastane nõiariietes tüdruk, kes kõigile päris palju nalja tegi.

Sel kevadel korraldasime lastele väikese võistluse – ümber pargi jooksu. Iga laps sai pärast väikese auta-su – pulgakommi. Õhtu jät-kus saapaviske võistlusega ja kringli ning kommide söömisega.

Palju energiat on kasuta-tud sel kevadel mitmel lau-päevakul vana õunapuuaia

Karja külarahva tegemistest

Leisi Keskkoolis

korrastamisel. Ka sellest võtsid Karja inimesed ak-tiivselt osa, nii palju kui keegi aega tulla sai oma ke-vadiste tööde kõrvalt. See töö sai tehtud tänu Margus Kuuse eestvedamisele. Nüüd näeb aed juba palju ilusam välja, hea oleks mui-dugi seda suvel ka niita.

Suurte ponnistuste järel on tööle saanud Karja näite-ring, milline käib koos mõi-sahoones. Esimese etenduse tahaks esitada 2. juunil Karja mõisa saalis. Näitetü-ki on kirjutanud Kati Traumann. Millest seal rää-gitakse, seda saate isa vaa-tama tulla.

Tahaksin siinkohal tänada Karja küla inimesi, kes ak-tiivselt käed külge on löö-nud nii töötegemistes kui muudes ettevõtmistes. Ei olegi ju nii lihtne tulla ja jätta kodus oma toimingud pooleli. Selleks on tarvis head tahtmist ja pealehak-kamist.

Soovin kõikidele Karja inimestele sellist head tege-mise tahtmist ja üksmeelt ka edaspidiseks! Kaunist suve kõigile!

LII MÄGI

AVALIKUSTAMINE Soovijail on võimalik tutvuda Leisi valla asulate vee-

varustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise KESKKONNAMEMORANDUMIGA

valla kodu-lehel www.leisivald.ee/avalikustamine või vallamajas teadete tahvlil 1. juuni kuni 1. juuli 2005.

3

Vigurivänt 2005 Ülevabariigiline võistlus Vigurivänt on mõeldud 10-12 aastaste laste hulgas liiklusalaste teadmiste ja jalgrattasõidu oskuste po-pulariseerimiseks.

Võistlus toimus kahek-sandat korda ja igal aastal on osa võtnud ka Leisi Keskkooli võistkond.

Saare maakonnas on Lei-si võistkond võitnud seitse korda ja ühel korral olnud teine.

Vabariiklikel võistlustel on maakonda esindanud valdavalt Leisi Keskkooli õpilased. Kolmel korral on saavutatud I koht, kahel võistlusel 4. koht, üks kord 5. koht ja kaheksa aastat ta-gasi esimesel võistlusel saavutati 6. koht.

Kui Candy Sauer koolimajja jõudis, oli õppeaasta juba alanud

Alates II õppeveerandist õpetas Leisi Keskkoolis saksa keelt Candy Sauer, kes tuli Saaremaale Sak-samaalt.

Kui hakkasin küsimusi üles kirjutama, olin sega-duses – mis keeles me suhtleme.

Kust on pärit Sinu

eesti keele oskus? Mais 1998, kui ma õp-

pisin veel Kieli ülikoolis, oli mul võimalik eesti ajaloo seminar-ekskur-siooniga Eestisse sõita. Me käisime Tallinnas, Narvas ja Tartus.

Kahjuks oli meil ainult kuus päeva aega, aga see oli piisav, et märgata, et Eesti on maa, millel on väga huvitav ajalugu, sõbralikud inimesed, ilus keel ja ilus maastik. Ma tahtsin maad paremini tundma õppida ja arvasin, et keele õppimine on täh-tis samm. Sellepärast õp-pisin 1999. aastal 10 nä-dalat eesti keelt Anna-bergis Saksamaal ja Tal-linnas.

Millised olid Sul enne

Saaremaale sõitu kok-kupuuteid Eestimaa ja Saaremaaga?

Olin 1998 ja 1999 Ees-

tis, ja 1999 ka Saaremaal. Ma mäletan et me külas-tasime Kuressaaret, Kaa-lit ja ka Anglat. Aga ilm ei olnud hea! Nüüd on palju parem.

Möödunud aasta no-

vembrikuust jätsid oma Saksamaa kodu maha ja kolisid Saaremaale. Kas seda sammu oli raske teha?

Ei olnud! Ma elasin

Berliinis ja olin 4 kuud töötu ja hakkasin juba depressiivseks jääma. Siis küsis minult üks eesti sõ-ber, kas ma ei taha Eestis-se tulla ja seal töötada saksa keele õpetajana. Ma ütlesin talle, et see ei ole võimalik. Aga ta oli väga kangekaelne. Ja siis me uurisime, et Leisi Kesk-koolil on vaja saksa keele õpetajat. Ma kirjutasin e-maili ja nüüd OLEN õpe-taja! Aga ma juba ütlesin: Eesti meeldib mulle. Ma ei tea miks, aga mul ei ole siin koduigatsust. Eestisse tulla oli mulle alati nagu koju tulla. See on väike

ime. Millega tegelesid Sak-

samaal, kus töötasid, õppisid?

Ma olen pärit Gagge-

naust, mis asub Baden-Württembergis Lõuna-Saksamaal. Ma tegin väl-jaõppe kirjastuses ja töö-tasin kirjastuse raamatu-pidamises ja ettetellimise osakonnas. Hiljem õppi-sin Kieli ülikoolis etno-loogiat, ajalugu ja rootsi keelt. Ja mais 2002 läksin Berliini, kus ma töötasin Euroopa Etnoloogia muu-seumis.

Meie kooli- ja hinda-

missüsteem? Kui mina olin õpilane,

oli koolipäev ainult kella 7.50 kuni 13. Sööklat mi-

nu koolis näiteks ei ol-nud. Aga mul on õetütar ja sellepärast ma tean küll, et õpilased on nüüd ka Saksamaal kuni pärast-lõunani koolis.

Kui ma hakkasin õpeta-jana töötama, ma tahtsin tihti kirjutada töö alla “1“ kui töö oli väga hea ja kirjutada “5“ kui oli mit-terahuldav! Ja kui ma tahtsin ähvardada lapsi natuke, tahtsin alati öelda “Sa saad “5“ kui sa ei õpi!“ � Aga nüüd ma oskan.

Esmamulje Leisi koo-

list, õpilastest. Mulle meeldib kool.

Saksa keele klass on väi-ke, aga ilus ja väga sõbra-lik. Meil on ka võimalik arvutitega töötada. Teised õpetajad on väga sõbrali-

kud, aga ka natuke taga-sihoidlikud. Aga see on võib-olla sellepärast, et mu eesti keel ei ole nii hea ja siis on kommuni-katsioon mitte nii lihtne.

Õpilased on õpilased. Mõned, õnneks ainult vähe, on purulaisad, väga ebaviisakad, aukartuse-tud ja lihtsalt kasvatama-tud. Aga mul on nii palju õpilasi, kes meeldivad mulle väga! Need on nii tublid, sõbralikud ja vii-sakad. Nii on ilus ja ker-ge olla õpetaja. Ja siis olen mina natuke uhke, et mul on olnud võimalik nendega koos töötada ja aidata neid saksa keele teadmisi juurde saada.

Aitäh teile! Kõige parem, raskem

päev (tööpäev)? Raske päev on kui kee-

gi oksendab minu auto peale, kui õpilane näitab mulle keskmist sõrme ja on nii rumal, et ütleb mulle saksa keele tunnis kui ma küsin midagi sak-sa keeles: “Räägi eesti keelt minuga. Ma olen eestlane.“

Noh. Kas ta saab aru, miks ta on koolis? Ma arvan küll, et ta ei saa. Ja kahjuks kogu maailm ei räägi eesti keelt. Siis oleks ju hea idee mõnda võõrkeelt õppida. Mitte ainult eestlastele loomu-likult! Sest õppida võõr-keelt on alati hea. Aitab teisi inimesi ja kultuure paremini ära tunda, res-pekteerida – ja on lihtsalt

huvitav, minu arvates. Hea päev on kui päike

paistab ja õpilased õpi-vad. Ja kui me kirjutame sõnadetöö ja paber näeb välja nagu lill või süda. Või kui õpilased küsivad minult, kas ma tulen taga-si Eestisse ja Leisi Kesk-kooli septembrikuus. Ja kui mul on tunne, et nad tahavad, et ma tulen.

Kas on ka juhtunud,

et oled hommikul sisse maganud ja kooli hil-jaks jäänud?

Ei ole! Mul on kaks

äratuskella! Suured tänud õpetaja

Candyle, et ta nõustus vastama küsimustele.

Viimasel kohtumisel

küsisin tema käest, kas ta jätkab sügisel Leisi koo-lis. Ta raputas pead ja ütles, et ta jätkab Saksa-maal.

Kui lapsevanemad, kel-le lapsed käivad Leisi koolis, tunneksid rohkem huvi selle vastu, kuidas nende võsukesed koolis käituvad, ehk siis õpetaks meie lapsi ka tuleval õp-peaastal tagasihoidlik ja nii meeldiv inimene, kui seda on Candy Sauer.

küsimused esitas AIRI TOOMPUU

Sel aastal toimus võist-lus Türi lähedal Veskisil-lal. Saare maakonda esin-dasid Kati Orgmets, Ann-Mary Kuusk, Reigo Riik Leisi Keskkoolist ja Ivar Turja Kaali Põhikoolist.

Liiklusteooria tundmises saavutati teine koht. Teoo-riale järgnenud vigursõi-duga võistkonna posit-sioon ei muutunud ja nii tuldigi 17 võistkonna hul-gas tublile II kohale Järva-maa järel.

Individuaalsed tulemu-sed tüdrukute arvestuses: Ann-Mary Kuusk III koht, Kati Orgmets 6. koht. Poiste arvestuses: Reigo Riik 18. koht.

Tähelepanuväärne on, et Kairi, Kristi ja Karmo

Orgmets, Maarja-Liis Väster, Kaire Aulik ning Jürgen Noor on eelnevatel aastatel tulnud vabariigi meistriks.

Võistluste vaheajal said lapsed tasuta bowlingut mängida ja kardiga sõita. Järgmisel aastal toimub võistlus samas kohas.

Lapsed! Harjutage kodus jalgrattaga sõitmist ning õppige liiklust, siis on teie edu garanteeritud ja teate, kuidas tegutseda ning jalg-ratast valitseda nii võistlus-tel, kui ka igapäevases liik-luses.

Ilusat suve ja ohutut

liiklemist soovides MARIKA & ERKI

KUUSK

4

Head inimesed! Reedel 20. mail käivitunud Eesti Päevalehe uus rubriik “Külaelu 2005” tõi tubli-delt küla - ja vallaelu edendajatelt kokku suure nii uudistetulva, et esialg-selt vaid kord nädala il-muma kavandatud uudis-teveeru lehtejõudmise sa-gedust tuli tihendada.

Kolme päeva jooksul alates külaelu aktivistide teavitamisest uue rubriigi kohta saabus Eesti Päeva-lehele veerandsada uudist enamikust Eesti maakon-dadest. Positiivseid kon-takte ning rõõmsat huvi-tundmist oli kaks korda enam. Esimene pääsuke on internetis nähtaval järgmisel aadressil:

h t t p : / / www. e p l . e e /artikkel_292338.html

Et külateema valgusta-mine oleks Eesti Päevale-hes aga veelgi värvikam, annan teada, et lisaks

uudistele (ja ehk ka pisike-sele taustale oma küla, selt-si või ühingu kohta) on nüüdsest väga oodatud ka külaelu kajastavad fotod.

Neid, nagu uudiseidki võtame heal meelel vastu elektroonilisel kujul elekt-ronposti aadressil: koha-lik@epl.ee

Ärge unustage lisada, kes on pildistas ja kes või mis on fotol.

Kui võimalik tuleks pil-distada võimalikult suure resolutsiooniga ning pildi suurust saatmisel mitte vä-hendada.

Külaelu edenemisele ja

edendajaile pöialt pida-des ja heal meelel täien-davat teavet jagades:

REIN SIKK projektijuht

rein.sikk@epl.ee 5012487, 3223487

Eesti Päevaleht ootab külaelu jäädvustavaid fotosid

Toimetaja: Airi Toompuu

"Koduvald" 94 202 Kooli 12, Leisi, Leisi Vallavalitsus Saare Maakond � 45 73 038, E-mail: maa@leisi.saare.ee

Leisi valla volikogu väljaanne. Trükitud Saarte Trükikojas.

85 Helmut-Martin Kreitsmann 19.05.1920

Karja küla 80 Lembit Heinpõld 24.05.1925

Ratla küla 75 Linda Traumann 08.05.1930

Koikla küla

Remi Vilsaar 18.04.2005

Roobaka küla

Oskar-Urmas Viherpuu 01.05.2005 Ratla küla

�������������� ������������������������� ������� ������ ����������������� ���� ���������������

��� ������� ����

Algus Koduvald detsember/2004

Ohverdamisel kasutati väga palju veretuid ohvri-ande, mis kujutasid en-dast inimeste igapäevast sööki ja jooki ning riide-esemeid, ka puust, vahast või õlgedest valmistatud looma või inimese kuju, mis ohverdati ka siin pü-has hiies küünlatulede põledes arvatavatele ju-malatele, haldjatele. Kar-ja õnneks ohverdati kar-jasaadusi - piima, võid, juustu, kohupiima, looma sarvi, karvu, hobusejõh-ve. Kodulindude õnnistu-seks ohverdati linnumu-ne, sulgi ja luid. Mesilin-dude õnneks ohverdati mett ja vaha. Põlluvilja kaitsjaile ohverdati vilja-teri, kõrsi, uudseleiba, linapeasid, kanepit jne. Et naiste käsitöö hästi õn-nestuks, ohverdati villu, lõnga ja valmis käsitöid. Ohvriannina kasutati ka raha, sõrmuseid, sõlgi, preese. Ohverdati kõneju-malale Pikrile, karja- ja põllutööjumalale Pekole, lauda ja majahaldjale. Jüripäeval viidi ohvrian-de Püha Jürile, vee ja maahaldjale. Ohvrikivile toodud ohvriannid pandi kivil olevasse lohku. Ohvianniga käidi abi pa-lumas haiguste ja muude hädade korral. Hiies ole-

vale ohvrikivile viis pruut pärast laulatust pulmatoitu, õlut, veini ja viina. Hiis oli meie kaugete esivanemate pühamu. Hiies kasvavaid hiiepuid austati. Siit ei murtud ühtki oksa, lille ega raiutud puid. Hiis võis olla kas kuusik, tammik või mõni suurem üksik puu - kuusk, mänd, tamm, vaher jne, mille tüveõõn-susse viidi ohvriande ja siin palvetati ka igal nelja-päeva õhtul. Ohvrirituaal nõudis kivi, puu või vee-kogu puudutamist. Ohvri-ande pandi ka hiiepuu ot-sa - paelad, lindid, lõngad, riidetükid. Peavalu puhul viidi hiiepuule rätik või müts, jalgade haiguse kor-ral sukad või sokid. Jaani-õhtul heideti õnnelilledest pärg hiiepuu otsa.

Jean Baptiste Holžma-yeri andmeil olevat siin pühas hiies ka noorema rauaaja kalmistu. Tema andmeil alates Karja kiri-kust umbes 2 km NE pool olevate Õeste, Aruste ja Nihatu külade karjamaalt pea 2 km laiuse ribana põhja poole üle Moosi ja Hiievälja küla, Roobaka mõisa kuni mereäärse maanteeni. Oitme küla ja endise Võlupe kõrtsi vahe-lise jooneni. Maa-ala on umb 6 km² suur ja keset okasmetsa on kivivared päris üksteise lähedal 4-6

m läbimõõduga ja kuni 0,5 m kõrged. Sellel alal on 1911.-1913. Aastatel endi-se Saaremaa Kodu-uuri-mise Seltsi (Verein žur Kunde Ösels) liikmed här-rad Rehenkampf, Aleksan-der Sass ja von Toll mitmel pool kaevamisi ette võtnud nii Moosi küla lähedal kar-jamaa metsas, Aruste küla ümbruses ja Õeste küla lä-hedal, kokku 6 oletatavat kalme lahti tehes, ilma et nad mingeid matmise jälgi oleksid leidnud.

Rehenkampfi teatel olnud Õeste külas vanad kivirau-nad nelinurkse põhjaga, mujal aga ümmargused. Ainsateks kindlateks leidu-deks on Hiievälja külast lõunas olevast hiiekuusi-kust leitud mõõk ja hiljem Tamme ökotalu laagriplatsi lähedalt ümarsõlg. Tõenäo-liselt on Niitemäel ja siin Hiiekuusikus asetsevate ki-vivarede hulgas ka kalme, aga muud vared võivad ol-la ka lihtsalt kokku korja-tud kivihunnikud (Kal-mistu ak. Karja khk NE osas, krt II: 27 ja III: 110). Siin Hiiemäe lähedal, kau-ni kaasiku juures, Hiie-mäest W suunas asetses ohvritiik – pühamu, kus käidi ohverdamas ja siin olnud kullast jumalakuju kummardamas (A. Kaasik 1996). Põua ajal olevat ini-mesed käinud siia ohvreid

toomas ja tiigilt vihma palumas. Arvatakse, et Hiiemäe ja Lubjasoos voolava Lubjaoja vaheli-sel alal olnud kunagi sa-damakoht ja laevad sõit-nud siit kuni Mätja küla-ni. Rahvas kutsub siin se-da Lubjaoja ka Austri-jõeks. Nimi pärineb ajast, mil Roobaka mõisnik siin kunagi austreid kasvatas. Lubjaoja vesi on tänu al-likatele kristallselge ja puhas, ei külmu talvel kinni ja aurab külmal ajal. Seoses maaparandusega on vett Lubjaojas eriti su-vel päris vähe. Lubjaoja voolab Võlupe jõkke.

Seisan ikka veel siin pü-has hiies ja mõtlen, et Eestis on üle viiesaja hiiekoha, kuid väike osa neist on arvele võetud, uuritud ja tähistatud. Ohvrikohad siinse Hiie-mäe ümbruses vajavad ka korrastamist ja tähista-mist. Aeg on jõudnud õh-tusse. Loojuva päikese kuldsed kiired valgusta-vad veel vaid üksikuid pilvi läänetaevas. Ümber-ringi hakkab hämarduma. Jätan hüvasti ohvrikohad siin pühas hiies ja lahkun paremate tulevikusoovi-dega.

HEINO VÄLI

Kuldur Kanemägi * 19.11.1944 † 21.05.2005 Pamma küla

Sergei Kuut * 20.04.1911 † 15.05.2005 Leisi alevik

� ������������� !����������"����������������� �����

#��$%& ���������� !���������"��#���� �$ �%� #�

&����������'(�����������������������������

'���$(��������������)��� *+*�,��+*-.++-�

��!���)�� **#����������������!���� �������������������������

�� *+*�,��+*-.++-�

Ülo Pupart * 01.06.1950 † 04.05.2005 Laugu küla

�(+��,����-. !���������"�!������������ ����� / !0 �$ 1 !!1 2�������$ �� ����!����3

��$�%'$/0%���/�������������������������� ����������������44'

�������&����������� �� �� � �� ���������/ ������*�'��������������� ��5�������6��7

8�(� �+*-.�9*�$ ����: ���

/ ; : �6����!����������� ��1 !���������""2"3 � **4%��

� ��������� ���������������� ��""���������6������������ ��������<����������������������� �����������������"���� �"�6������������������� ��6�������������������� ���6�� ��������<'������6����' �.'��������

���������� ���������������� ���������� ����� ����� ����6��� ������ ����������' ������������� ��������44�����������44���

�����)55�)��6